Riigikantselei leping Advokaadibürooga Sorainen OÜ „Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel – rahvusvaheline võrdlus ja ettepanekud Eestile"

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus: vastab peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Tiit Maran. Teema on sõnastatud hästi täpselt, mille eest kolleeg Maranit ka tunnustan. Teema kõlab järgnevalt: Riigikantselei leping Advokaadibürooga Sorainen OÜ "Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel – rahvusvaheline võrdlus ja ettepanekud Eestile". Tiit Maran, palun!

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus, vastab peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Tiit Maran. Teema on sõnastatud hästi täpselt, mille eest kolleeg Maranit ka tunnustan. Teema kõlab järgnevalt: Riigikantselei leping Advokaadibürooga Sorainen OÜ "Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel - rahvusvaheline võrdlus ja ettepanekud Eestile. Tiit Maran, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Tõepoolest, selline leping, mille sõlmimine Kliimaministeeriumi puhul oleks oma olemuselt arusaadav olnud, sõlmiti Riigikantselei poolt. Ma juhin tähelepanu sõnadele "dereguleerimine metsade majandamisel" ja "ettepanekud Eestile". Väljanõutud dokumentide põhjal selgub, et analüüsi eesmärk on anda sisend efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale ja Riigikantseleile avaliku sektori bürokraatia vähendamist puudutavateks otsustusteks – rõhutan, bürokraatia vähendamist puudutavateks otsustusteks. Samas on õnneks ära toodud ka analüüsi fookus, milleks on Euroopa Liidu looduskaitseregulatsioonid, nende seos Eesti looduskaitseregulatsioonidega ja see, millised on miinimumkohustused. Sinna juurde on toodud ka, et millised on kaalutlusotsustused kaitse alla võtmisel. Vaadates pealkirja – deregulatsioon –, tekib küsimus, kas see kaitse alla võtmine mitte ei tähenda deregulatsiooni. Lisaks soovitakse saada ka analüüsi Soomest, Rootsist ja veel ühest riigist. Ja viimane punkt on, et kuidas Eestil oleks võimalik liikuda bürokraatiavabama metsapoliitika suunas. Lepingu juures on üks hästi kummastav asjaolu. Nimelt, sellele on lisatud ka ChatGPT ja kellegi koostatud eelanalüüs, mida soovitatakse kasutada tausta[infona]. Ehk siis keegi on koostanud teatud lähtepunktide põhjal analüüsi, mis annab auväärt advokaadibüroole arusaamise, mida tegelikult tellija tahab ja milliste tulemusteni tahab jõuda. Minu küsimused on: milleks ikkagi selline analüüs telliti, kelle initsiatiiv see oli – nõukoja või Riigikantselei oma – ja miks seda üldse sellisel kummalisel kujul tarvis on? Kui uuring on tehtud bürokraatia vähendamiseks, siis kas Riigikantselei või kes iganes selle tellimise taga on, peab metsade ja looduse kaitset bürokraatiaks? Kui ei pea, siis miks see telliti …

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Tõepoolest, selline leping, mille sõlmimine Kliimaministeeriumil oleks oma olemuselt arusaadav olnud, sõlmiti Riigikantselei poolt. Ma juhin tähelepanu sõnadele dereguleerimine metsade majandamisel ja ettepanekud Eestile. Väljanõutud dokumentide põhjal selgub, et analüüsi eesmärk on anda sisend efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale ja Riigikantseleile avaliku sektori bürokraatia vähendamist puudutavateks otsustusteks – rõhutan, bürokraatia vähendamist puudutavateks otsusteks. Samas on õnneks ära toodud ka analüüsi fookus, milleks on Euroopa Liidu looduskaitseregulatsioonid, nende seos Eesti looduskaitseregulatsioonidega ja millised on miinimumkohustused. Sinna juurde on toodud ka, et millised on kaalutlusotsustused kaitse alla võtmisel. Vaadates pealkirja, et deregulatsioon, tekib küsimus, et kas see kaitse alla võtmine mitte ei tähenda deregulatsiooni. Lisaks soovitakse saada analüüsi Soomest, Rootsist ja veel ühest riigist. Ja viimane punkt on siis, et kuidas Eestil oleks võimalik liikuda bürokraatiavabama metsapoliitika suunas. Lepingu juures on üks hästi kummastav asjaolu, nimelt sellele on lisatud ka veel ChatGPT ja kellegi koostatud eelanalüüs, mida soovitatakse kasutada taustana. Ehk siis keegi on koostanud teatud lähtepunktidest analüüsi, mis annab auväärt advokaadibüroole arusaamise, mida tegelikult tellija tahab ja millistele tulemustele tahab jõuda. Minu küsimus on, et milleks ikkagi selline analüüs telliti, kelle initsiatiiv see oli – nõukoda või Riigikantselei – ja miks seda üldse sellisel kummalisel kujul tarvis on? Ja kui uuring on tehtud bürokraatia vähendamiseks, siis kas Riigikantselei, või kes iganes selle tellimise taga on, peab metsade ja looduse kaitset bürokraatiaks? Kui ei pea, siis miks see telliti ja mida selle analüüsiga sooviti saavutada? Ja siis viimaks. Eestis on metsateema tavaliselt Kliimaministeeriumi pärusmaa. Miks sellega peab tegelema Riigikantselei?

Aitäh! Teie aeg.

… ja mida selle analüüsiga sooviti saavutada? Ja viimaks, Eestis on metsa teema tavaliselt Kliimaministeeriumi pärusmaa. Miks sellega peab tegelema Riigikantselei?

Aitäh, Tiit Maran! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Tõepoolest, ma ühinen ka sellega, et aitüma, sõnastasite küsimuse täpsemalt, mul on lihtsam vastata. Sain küsida ka materjali ette, mitte ei ole nii, et olukorrast riigis ja siis küsiti, kas mul on autol talverehvid. See puudutab Riigikantselei lepinguid ja minule antud informatsioon on alljärgnev. Ma saan aru, et te olete küsinud teabenõudega erinevat materjali sealt ja ma arvan, et nii ongi õige. Kui midagi on puudu, me hea meelega anname. Kõige olulisem on see, et kui mistahes analüüs valmis saab, siis seegi on avalik, kõik saavad seda vaadata. Analüüsivajadust põhjendatakse sellesama ettevõtjate nõukoja töö toetamisena. Selleks on tellitud kolm analüüsi. Esiteks, kasutuslubadest loobumise võimalused eramute ja väikeste korterelamute puhul. Teiseks, järelevalve korraldamine nii, et ettevõtjad peaksid suhtlema vaid ühe järelevalveasutusega. Ja kolmas on ilmselt see, mille vastu teie huvi tunnete, ehk looduskaitsepiirangute lihtsustamine vastavalt Euroopa Liidu õiguse võimalustele. Sellised analüüsid on tellitud. Ja mina arvan, et ongi loogiline, et kui ettevõtjate nõukoda ehk see, kes otsib majanduskasvu ja efektiivsust, tellib erinevaid analüüse või palub seda tellida kas ministeeriumil või Riigikantseleil. Riigikantselei teenindab seda peaministri juures olevat nõukoda. Nii et on igati loogiline kõik sinnamaani. Nende analüüside, või selle viimase analüüsi eesmärk on lihtsustatult öeldes saada võimalikult lihtne regulatsioon, mis kaitseks ka keskkonda. Ja seegi pole ju teile üllatus, et juba eelmises valitsuses, kus sotsidki olid, enne lõppu, ma mäletan, kuidas tollane kliimaminister Yoko Alender tuli erinevate ettepanekute ja küsimustega, kuidas regulatsioone muuta lihtsamaks erinevatele osapooltele sellisel viisil, et kõigil oleks selgemad need regulatsioonid, lihtsamad, asjaajamist vähem ja keskkond oleks ka hoitud. Ja sinna see jäi. Kõik need uuringud on rahaliselt jäänud alla 30 000. Riigikantselei on koostöös Kliimaministeeriumiga sõlminud advokaadibürooga Sorainen OÜ töövõtjalepingu nr L25122, millega tellis analüüsi "Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel, rahvusvaheline võrdlus ja ettepanekud Eestile". Selle tähtaeg on 15. oktoober 2025. Uuringule "Looduskaitseliste piirangute lihtsustamine vastavalt Euroopa Liidu õigusele" võeti kolm pakkumist. Pakkumise esitas ainult Sorainen. Lähteülesanne on avalik ja see töö saab olema loomulikult samuti avalik. Ma pärast saan jätkata.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Tõepoolest, ma ühinen ka sellega, et aitüma, et sõnastasite küsimuse täpselt, mul on lihtsam vastata. Sain küsida ka materjali ette, mitte ei ole nii, et [teema on] olukorrast riigis ja küsitakse, kas mul on autol talverehvid. See puudutab Riigikantselei lepinguid ja minule antud informatsioon on alljärgnev. Ma saan aru, et te olete küsinud ka teabenõudega erinevat materjali sealt, ja ma arvan, et nii ongi õige. Kui midagi on puudu, me hea meelega anname. Kõige olulisem on see, et kui mistahes analüüs valmis saab, siis seegi on avalik, kõik saavad seda vaadata. Analüüsivajadust põhjendatakse sellesama ettevõtjate nõukoja töö toetamisega. Selleks on tellitud kolm analüüsi. Esiteks, kasutuslubadest loobumise võimalused eramute ja väikeste korterelamute puhul. Teiseks, järelevalve korraldamine nii, et ettevõtjad peaksid suhtlema vaid ühe järelevalveasutusega. Ja kolmas – ilmselt see, mille vastu teie huvi tunnete – on looduskaitsepiirangute lihtsustamine vastavalt Euroopa Liidu õiguse võimalustele. Sellised analüüsid on tellitud. Mina arvan, et ongi loogiline ju, et kui ettevõtjate nõukoda ehk see, kes otsib majanduskasvu ja efektiivsust, tellib erinevaid analüüse või palub seda tellida kas ministeeriumil või Riigikantseleil, siis Riigikantselei teenindab seda peaministri juures olevat nõukoda. Nii et on igati loogiline kõik sinnamaani. Nende analüüside või selle viimase analüüsi eesmärk on lihtsustatult öeldes saada võimalikult lihtne regulatsioon, mis kaitseks ka keskkonda. Seegi pole ju teile üllatus, et juba eelmises valitsuses, kus sotsidki olid ja milles me lahku läksime, enne lõppu, ma mäletan, tuli tollane kliimaminister Yoko Alender erinevate ettepanekute ja küsimustega, kuidas regulatsioone muuta lihtsamaks erinevatele osapooltele sellisel viisil, et kõigi jaoks oleks regulatsioonid selgemad, lihtsamad, asjaajamist vähem ja keskkond oleks ka hoitud. Ja sinna see jäi. Kõik need uuringud on rahaliselt jäänud alla 30 000 euro. Riigikantselei on koostöös Kliimaministeeriumiga sõlminud Advokaadibürooga Sorainen OÜ töövõtulepingu nr L25122, millega tellis analüüsi "Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel – rahvusvaheline võrdlus ja ettepanekud Eestile". Selle tähtaeg on 15. oktoober 2025. Uuringule "Looduskaitseliste piirangute lihtsustamine vastavalt Euroopa Liidu õigusele" võeti kolm pakkumist. Pakkumise esitas ainult Sorainen. Lähteülesanne on avalik ja see töö saab olema loomulikult samuti avalik. Ma pärast saan jätkata.

Suur tänu! Tiit Maran, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu! Ja, Tiit Maran, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Minu arust on efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja eesmärk – vähemalt nii, nagu on kirjutatud – bürokraatia vähendamine ja efektiivsuse suurendamine ja selleks sisendi andmine valitsusele. Ometigi tuli just sellestsamast nõukogust läbimõtlematu ja kummaline ettepanek muuta 70% Eesti metsadest intensiivselt majandatavateks. See tuli ilmselgelt üleraie tõttu toormepuuduses vaevleva toormetööstusharu ärihuvide tõttu. Sellel minu arust ei ole mingit pistmist ei bürokraatiaga ega ka efektiivsusega, kui just elukeskkonna säilitamist ei peeta bürokraatiaks ja efektiivsuse suurendamiseks. Kas teile ei tundu, et siin on nõukoda tegelikult oma volitusi ületanud, ja mis veel hullem, et [Riigi]kantselei on selle lepinguga siin kaasa aitamas? Veelgi enam, kuna leping on ju tehtud sisendi andmiseks efektiivsus- ja majandusnõukogule, siis kas ei pidanud olema nii, et nõukogu annab ikkagi valitsusele sisendi otsustuste tegemiseks? Või siis on kuidagi asjad nüüd vastupidi, et mingisugune osa otsustusõigusest hakkab üle minema nõukojale?

Aitäh! Minu arust on efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja üks eesmärk – vähemalt nii, nagu on kirjutatud – bürokraatia vähendamine ja efektiivsuse suurendamine ja selleks sisendi andmine valitsusele. Ometigi tuli just sellestsamast nõukogust läbimõtlematu ja kummaline ettepanek muuta 70% Eesti metsadest intensiivselt majandatavateks. Ja see tuli ilmselgelt üleraide tõttu toormepuuduses vaeleva toorme tööstusharu ärihuvide tõttu. Ja sellel minu arust ei ole mingit pistmist ei bürokraatiaga ega ka efektiivsusega, kui just elukeskkonda säilitamist ei peeta bürokraatiaks ja efektiivsuse suurendamiseks. Kas teile ei tundu, et siin on tegelikult nõukoda oma volitusi ületanud? Ja mis veel hullem, et tegelikult kantselei on selle lepinguga siin kaasa aitamas. Ja mis veelgi enam, et kuna leping on ju tehtud kui sisendi andmiseks efektiivsus- ja majandusnõukogule, siis kas ei pidanud olema nii, et nõukogu annab ikkagi valitsusele sisendi otsustuste tegemiseks? Või siis on kuidagi asjad nüüd vastupidi, et mingisugune osa otsustusõigusest hakkab ka minema üle nõukojale? Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma jätkan sealt, kus mul enne pooleli jäi, ja siis räägime sellest 30-st ja 70-st ka. Selle analüüsi fookus, kogu selle töö vajadus tuleneb sellest, et [on vaja] hinnata Eesti looduskaitseregulatsiooni ulatust võrreldes Euroopa Liidu nõuetega ja naaberriikide omadega. Selle analüüsi fookuses on Euroopa Liidu looduskaitseregulatsioonid ja nende seos Eesti looduskaitseregulatsioonidega: millised miinimumkohustused tulenevad Euroopa Liidu õigusest ja kus on kasutatud Eesti kui liikmesriigi kaalutlusõigust. Lisaks võrdlev analüüs kolme riigi kohta: millised on nende riikide piirangud ja regulatsioonid looduskaitseliste eesmärkide täitmisel, milline on riikide lähenemine piirangutele Natura 2000 aladel, kuidas on lahendatud majandusliku kasutuse ja looduskaitse tasakaal – väga oluline, see on seesama "70 ja 30"-[printsiip] – ja kui suur osa metsamaast on kaitse all. Ja Eesti kehtiva süsteemi lühivõrdlus valitud riikide praktikatega ning ettepanekud, kuidas Eestil oleks võimalik liikuda bürokraatiavabama metsapoliitika suunas, vähendades halduskoormust, kuid säilitades loodusväärtused ja täites rahvusvahelisi kohustusi. Nii et ma küll ütleks nii, et tegemist on minu meelest üsna aruka lähteülesandega analüüsiks. Ma arvan, et nii valitsuse, avalikkuse kui ka sektorite ja looduskaitse huvides on ju võimalikult analüüsipõhised otsused. Selleks need analüüsid tuleb teha, ja nagu öeldud, need saavad olema ka avalikult kenasti kättesaadavad, nii et igaüks saab nendega ise tutvuda. Nüüd, selle "70 ja 30"-printsiibi juurde tulles: ma ei tea, miks te omistate seda sellele ettevõtjate nõukojale. "30 ja 70"- või "70 ja 30"-printsiibist rääkisin juba mina, kliimaminister olles. Tollal oli see ja ilmselt endiselt on looduskaitse ja metsanduse minu meelest üks parimaid tasakaalu kokkuleppeid, kus me sõnastame, kui palju on kaitstud ehk seesama 30% – et ei oleks levimas müüti, et kogu Eesti on ühtlane kaitseala ja midagi siin teha ei saa –, ja teisest küljest me teame ka sektori poolt, et ülejäänu on majandatav. See ei tähenda lageraiet. See ei tähenda seda, et kogu ülejäänud Eesti on lage, vaid see tähendab seda, et ülejäänu on majandatav. Ei pea elama ka hirmus, et kui sa teed investeeringu olulises tööstusharus, siis ootamatult võetakse teenistus koos investeeringuga ära, mis oleks väga meelevaldne. Nii et endiselt ma tulen selle juurde, et hea aed teeb head naabrid. On selline ütlemine. Samamoodi on selle 70 ja 30-ga: selged reeglid tulevad kasuks mõlemale poolele.

Aitäh, hea küsija! Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma jätkan sealt, kus mul enne pooleli jäi, ja siis räägime sellest 30–70-st ka. Selle analüüsi fookus, kogu selle töö enda vajadus tuleneb sellest, et hinnata Eesti looduskaitseregulatsiooni ulatust võrreldes Euroopa Liidu nõuetega ja naaberriikidega. Ja selle analüüsi fookuses on Euroopa Liidu looduskaitseregulatsioonid ja nende seos Eesti looduskaitseregulatsioonidega – millised miinimumkohustused tulenevad Euroopa Liidu õigusest ja kus on kasutatud Eesti kui liikmesriigi kaalutlusõigust. Lisaks võrdlev analüüs kolme riigi kohta – millised on nende riikide piirangud ja regulatsioonid looduskaitseliste eesmärkide täitmisel, milline on riikide lähenemine piirangutele Natura 2000 aladel, kuidas on lahendatud majandusliku kasutuse ja looduskaitse tasakaal – väga oluline, see on seesama 70–30ki –, kui suur osa metsamaast on kaitse all. Ja Eesti kehtiva süsteemi lühivõrdlus valitud riikide praktikatega ning ettepanekud, kuidas Eestil oleks võimalik liikuda bürokraatiavabama metsapoliitika suunas, vähendades halduskoormust, kuid säilitades loodusväärtused ja täites rahvusvahelisi kohustusi. Nii et ma küll, jah, ütleks nii, et tegemist on minu meelest üsna aruka lähteülesandega analüüsiks. Ja ma arvan, et nii valitsuse, avalikkuse kui ka sektorite, kui ka looduskaitse huvides on ju võimalikult analüüsipõhised otsused, nii et selleks need analüüsid tuleb teha ja need analüüsid, nagu öeldud, saavad ka avalikult kenasti kättesaadavad, nii et igaüks saab nendega ise tutvuda. Nüüd, selle 70–30 printsiibi juurde tulles – ma ei tea, miks te omistate seda sellele ettevõtjate nõukojale. 30–70 või 70–30 printsiibist rääkisin juba mina kliimaminister olles. Tollal oli see ja ilmselt endiselt on looduskaitse ja metsanduse minu meelest üks parimaid siukseid tasakaalukokkuleppeid, kus me sõnastame, kui palju on kaitstud, ehk, seesama 30%, et ei oleks levimas müüte, et kogu Eesti on ühtlane kaitseala, midagi siin teha ei saaks. Ja teisest küljest me teame ka sektori poolt, et ülejäänu on majandatav. See ei tähenda lageraiet; see ei tähenda seda, et kogu ülejäänud Eesti on lage, vaid see tähendab seda, et ülejäänud on majandatav ja ei pea elama ka hirmus, et kui sa teed investeeringu olulises tööstusharus, et ootamatult võetakse teenistus koos investeeringuga ära – mis oleks väga meelevaldne. Nii et endiselt ma tulen selle juurde, et hea aed teeb naabrid – on selline ütlemine – head naabrid; see omamoodi on selle 70 ja 30-ga – selged reeglid tulevad kasuks mõlemale poolele. Aitäh!

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Ma küsin nüüd uuesti selle lepingu kohta. Esiteks, miks üldse oli vaja selline leping sõlmida eraettevõttega ja tellida neilt analüüs? Kas te ei usalda omaenda kokkupandud ministeeriumi pädevust nendes küsimustes? Ja teine küsimus on see, kas Riigikantselei on selle lepingu ettevalmistamisel Kliimaministeeriumiga üldse nõu pidanud ja kas on arutanud selle lepingu esmaseid tingimusi Kliimaministeeriumiga? Aitäh!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Ma küsin nüüd uuesti selle lepingu kohta. Esiteks, miks üldse oli vaja selline leping sõlmida eraettevõttega ja tellida neilt analüüs? Kas te ei usalda omaenda kokkupandud ministeeriumi pädevust nendes küsimustes? Teine küsimus on see: kas Riigikantselei on selle lepingu ettevalmistamisel Kliimaministeeriumiga üldse nõu pidanud ja kas on arutanud selle lepingu esmaseid tingimusi Kliimaministeeriumiga?

Aitäh! Analüüside tellimine mis tahes valdkondades on ju kaunis tavaline praktika. Kogu Eesti riigi tarkus, kompetents ja oskused ei peitu ainult ministeeriumides. Tihtipeale tellitakse erinevate keeruliste valdkondade lahtivõtmisel analüüse. Ma arvan, et see on täiesti loogiline. Riigikantselei on tellinud selle ettevõtjate nõukoja toetamiseks. Nagu öeldud – ma juba enne mainisin, võib-olla ei olnud märgatud –, Riigikantselei koostöös Kliimaministeeriumiga on selle töövõtulepingu sõlminud. Küsimus ei ole isegi mitte usalduses. Kui on vaja õiguslikku analüüsi, ongi ju loogiline tellida ka pakkumise käigus erinevad analüüsid. Nii et ma siin ei näe midagi eriskummalist. Minu meelest ongi loogiline, et [tehakse] analüüsi- ja teadmistepõhiseid otsuseid.

Aitäh! Analüüside tellimine mis tahes valdkondades on ju kaunis tavaline praktika. Kogu Eesti riigi tarkus, kompetents ja oskused ei peitu ainult ministeeriumides. Tihtipeale tellitakse erinevate keeruliste valdkondade lahtivõtmisel analüüse. Ja ma arvan, et see on täiesti loogiline. Riigikantselei on tellinud selle ettevõtjate nõukoja toetamiseks. Nagu öeldud – ma juba enne mainisin, võib-olla ei olnud märgatud –, Riigikantselei koostöös Kliimaministeeriumiga on selle töövõtulepingu sõlminud. Küsimus ei ole isegi mitte usalduses, vaid selleks, et on vaja õiguslikku analüüsi, ongi ju loogiline tellida ka pakkumise käigus erinevad analüüsid. Nii et ma siin ei näe midagi eriskummalist. Minu meelest ongi loogiline – analüüsipõhised ja teadmistepõhised otsused.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.