Запрос относительно предпринимательской деятельности, связанной с Россией и осуществляемой из Эстонии, в период войны в Украине (№ 598)

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seedri, Priit Sibula, Mart Maastiku, Tõnis Lukase ja Jaanus Karilaiu 5. veebruaril 2024 esitatud arupärimine Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse kohta Ukraina sõja ajal. Arupärimine kannab numbrit 598. Palun arupärijate nimel ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu.

Proua peaminister! Ajakirjanduses on ilmnenud faktid – tänuväärne uuriv ajakirjandus on toonud ära – ulatusliku Vene–Eesti- ja Eesti–Vene-suunalise äri kohta, mis – nii tundub – aitab kaasa Venemaa sõjamasina ja Venemaa majanduse toimepidevusele. Nii näiteks on Oleg Ossinovskile kuulunud Vero Logistics OÜ, mis praegu vist kuulub tema õele, aidanud ajakirjanduse andmetel Venemaal maha müüa ligi 800 miljoni euro ulatuses rauda ja rauamaaki, EuroChem Terminal on vahendanud sõja ajal Eestisse ligi 410 miljoni euro eest Venemaal toodetud väetiste müüki ning samamoodi on Eesti ettevõtted jätkuvalt ajanud Venemaaga ravimiäri, mille maht on ajakirjanduse andmetel kasvanud Ukraina sõja ajal ligi 600 korda. Muu hulgas on Eesti ettevõtted vahendanud Venemaale hulgaliselt välismaised verevahetuse seadmeid. Nii et [käib] kahesuunaline, väga massiivne äritegevus. Selles kontekstis on oluline, tähelepanu vääriv asjaolu, et need ettevõtjad, kes ajavad suuremahulist äri Venemaaga, on saanud Eesti Vabariigi ametiasutustelt toetusi, ennekõike Euroopa Liidu toetusi. Konkreetselt NPM Silmeti tehas on saanud, aga ka näiteks Aquaphori tehas, mis müüb suures mahus veefiltreid Venemaale. Ajakirjanduse andmetel on ta sõja ajal rahalises mahus enim Venemaale kaupu müünud Eesti ettevõte. Teie, proua peaminister, olete seda teemaderingi puudutanud. Aga teid vähemalt avalike seisukohtade järgi on huvitanud või erutanud ainult üks asi: miks ajakirjandus ei ole härra Ossinovski varasemat äri käsitlenud samavõrra kui teie pere äri Venemaal? See tundub teile kuidagi ebaõiglane. Ja viide on sellele, et tuleks uurida Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide rahastamist ja [anda] eetilisi hinnanguid, mis puudutavad härra Ossinovski rahalist toetust nimetatud kahele koalitsiooniparteile. Kuid te ei ole andnud sisulist hinnangut selle kohta, mis puudutab seda äritegevust. Mis on teie sisuline hinnang? Ja mitte lihtsalt sisuline hinnang, et te mõistate hukka ja ettevõtted võiksid ja peaksid sellest hoiduma. Minu jaoks on oluline, arupärijate jaoks on oluline see põhimõtteline küsimus, kas olete samme astunud ja milliseid või kas peate üldse vajalikuks astuda samme selles suhtes, mis puutub Eesti Vabariigi toetustesse või Euroopa Liidu toetustesse nendele ettevõtetele, kes Venemaaga äri ajavad. Siin oli juttu sellest, ma lugesin, et kaitseminister keelas – iseenesest väike, aga elegantne žest – nende ettevõtete, mis Venemaal jätkavad äritegevust, [toodete], vist oli šokolaadi, müügi Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Nüüd meil on olukord, kus meil on Eesti Vabariigi asutuste kaudu saanud kümnetes miljonites eurodes toetust need ettevõtted, kes Venemaaga äritegevust on jätkanud. Milline on teie hinnang sellele? Kas te leiate, et seda oleks asjakohane kuidagi piirata või teil ei ole selles küsimuses iseseisvat positsiooni? Ja kolmandaks puudutab [arupärimine] laiemalt nii piiriülest äritegevust suunal Eesti-Venemaa, aga ka kogu piiriülest tegevust. Kas te võimalikku tõkestamise või piiramise küsimust olete pidanud otstarbekaks tõstatada kas Euroopa Liidu tasemel või piiririikide koostöös? Sellisel juhul saaks see kõne alla tulla võimalike rahvuslike sanktsioonide kehtestamise loogikas. Proua peaminister, te olete ise olnud väga tõsise nii-öelda õigustatud avaliku pahameele all seoses enda pere äriga. Minu meelest oleks õige, et te annaksite nüüd hinnangu nendele konkreetsetele juhtumitele ja annaksite konkreetse viite selle kohta, kas te peate otstarbekohaseks Vabariigi Valitsuse poolt ka mingeid samme ette võtta. Kõige lõpetuseks ma esitan [arupärimise] esimese küsimuse: kas need ajakirjanduse andmed vastavad üldse tõele? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli hea peaministri Kaja Kallase.

Aitäh! Vastan küsimustele. "Kas ajakirjanduses esitatud andmed vastavad tõele?" Mul pole põhjust kahelda ajakirjanike töös, meie ajakirjanike tööd üle ei kontrolli. Olen korduvalt väljendanud seisukohta, et ettevõtjad peavad üles leidma oma moraalse kompassi, igasugune äritegevus on agressorriigi või selle ettevõtetega taunitav. Taunitav ka siis, kui see ei lähe vastuollu ühegi õigusaktiga. Olen jätkuvalt ka seisukohal, et igasugune äritegevus Venemaaga peab olema lõppenud nii kauaks, kuni kestab Venemaa agressioon Ukrainas. Igaks juhuks lükkan ümber teie väite: minu perel pole mingit äri Venemaaga. Teine küsimus. "Milline on Teie hinnang nimetatud äritegevusele?" Hukkamõistev. Olen seda öelnud enne ja võin korrata üle. Ajakirjanduses avaldatud andmed osa tehingute kohta pärinevad ajast, mil vastav tegevus polnud sanktsioonidega veel keelatud. Selles mõttes tuleb siin kindlasti hoida lahus asjad, mis on õigusvastased, ja asjad, mis on sanktsioneeritud. Viimane sanktsioonipakett laiendas kaupade ja tehnoloogia nimekirja, mille eksport Venemaale või transiit Venemaa kaudu on keelatud, sest sellega võib see riik oma tööstusvõimekust suurendada. Me oleme kõiki neid ettepanekuid teinud. See toob mind järgmise küsimuse juurde. "Kas Vabariigi Valitsus on nimetatud probleemi tõstatanud Euroopa Liidu või piiririikide koostöös ja kui jah, siis kelle poolt ja kuidas?" Mina olen korduvalt tõstatanud, igal ülemkogul tõstatan selle teema. Olen öelnud seda, et tegelikult peaks Venemaale kehtestama täieliku kaubandusembargo. Kahjuks praegu selles vallas riikide vahel üksmeelt ei ole. Samamoodi võiks olla keelatud igasugune transiit Venemaa kaudu, sest meil on kahtlused, et see ei lähe tegelikult nendesse riikidesse, kuhu ta paberite järgi peaks justkui minema, vaid läheb Venemaale. Ja piiririikidega suheldes oleme selgelt välja öelnud, et me võiks kehtestada ka ühise kaubandusembargo, aga sellega edu praegu ei ole. Oleme sanktsioonidega liikunud õiges suunas, iga kord tõstame [lauale] uusi asju ja õnneks osa läheb ka läbi. Oleme juba edastanud ettepanekud järgmise, 14. sanktsioonipaketi jaoks ja soovime, et esimesel võimalusel algaks arutelu. Selleks, et isikuvastastel sanktsioonidel oleks mõju, peaksid nad meie hinnangul käima käsikäes sektoriaalsete majandussanktsioonidega. Eestil on kolm prioriteetset töösuunda: jätkata Venemaa tulude kärpimist, et raskendada Ukraina-vastase agressioonisõja rahastamist, tõkestada Venemaa võimalusi hankida kaupu, mida saab kasutada sõjamasina käimas hoidmiseks ning sõjalis-tööstusliku võimekuse arendamiseks, ja tõkestada sanktsioonidest möödahiilimist. Eesti esitas jaanuari lõpus Euroopa Komisjonile ka ettepanekud, kuidas seda kõike paremini saavutada. Näiteks … Ma ei hakka seda loetelu, mis ettepanekud me kõik tegime, ette lugema. Aitäh!

Aitäh! Vastused olid vähemalt sama konkreetsed kui küsimused. Aga nüüd küsimused. Urmas Reinsalu, palun!

Lühidus on ande õde, proua peaminister. Küsimus on mul selline. Te jätsite elegantselt andmata oma hinnangu selle kohta, mis puudutab Eesti riigi abi ja toetust nendele ettevõtetele, kes jätkavad Venemaaga äri ajamist. See ei ole moraalse hinnangu küsimus, see on riigi administratiivse otsuse küsimus. Aga ma tahan põhiküsimusena [küsida järgmist]. Te viitasite sellele, et me oleme piiririikidele teinud ettepaneku embargo kehtestamiseks. Minu küsimus on: millal Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku embargo kehtestamiseks? Ma kujutan ette, et rahvuslike sanktsioonide kokkuleppena. Ja kas ma saan õigesti aru teie viitest selle kohta, et ei ole olnud edu, kuna Läti, Leedu, Soome ja Poola valitsused on Eesti Vabariigi ettepanekule – te mulle vastasite, viitasite, et see esitati – vastanud eitavalt ja selle Eesti Vabariigi Valitsuse ettepaneku tagasi lükanud?

Väga osav, loomulikult. Esiteks, toetuste kohta te ei ole siin arupärimises küsinud. Ja teiseks, te teate ise väga hästi, olete olnud välisminister, et ma ei hakka Riigikogu saalis arutama, kes mis seisukoha ütles. Sellised foorumid, kus me saame riikidega rääkida nendest asjadest rahulikult, peavad olema. Igal ülemkogul olen ma teinud selle transiidiettepaneku, kaubandusembargo ettepaneku – igal ülemkogul. Järgmine ülemkogu on märtsis.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Te just ütlesite, et teie perel ei ole Venemaaga seotud ärisid, aga teie abikaasal augustikuu seisuga siiski oli. Me nägime pilte sellest, kui te käisite firmat külastamas, ka valitsuse kodulehel. Kas te mõistsite oma abikaasa hukka või olete ainult pressikonverentsil mõistnud hukka teised ettevõtjad, kes Venemaaga äri ajavad?

Vaadake neid valitsuse pressikonverentse järele. Ma olen käinud Metaprindis. Metaprint ei ole minu abikaasa osalusega ettevõte. Ma olen käinud väga paljudes ettevõtetes. Ma mõistsin selle [Venemaaga äri ajamise] hukka järgmisel päeval valitsuse pressikonverentsil. Järgmisel päeval minu abikaasa võõrandas oma vähemusosaluse transpordiettevõttes, mis aitas Eesti omanikele kuuluvat ettevõtet, et kaupu nende kahe tehase vahel vedada. Ta võõrandas selle järgmisel päeval ja minu meelest on see väga selge nii moraalne hinnang kui ka reaalne hinnang sellele tegevusele.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus paralleelselt selle teemaga. Ühtpidi Venemaaga äri jätkumise ja embargo kehtestamise Venemaale te lükkate tagasi, kuna me ei ole saavutanud ühist seisukohta Euroopas. Aga samal ajal on suhteliselt skisofreeniliselt – vähemalt narratiivina on see käima läinud – Eesti kohta rahvusvahelises meedias teada, et Macroni boots on the ground initsiatiivi üks toetajatest on Eesti. Siin me ei ole läinud selliselt kõik koos. Sanktsioonide ja piiri kinnipaneku suhtes me tahame, et kõik korraga tuleks kaasa, aga boots on the ground'i me võime ka teha väiksema grupiga. Kas te ei näe siin teatud vastuolu või sellist skisofreenilist lõhenemist?

Ants Frosch, palun!

Aitäh! Esiteks, veel kord, võib-olla ma ei olnud piisavalt konkreetne enne, öeldes, et mina olen see, kes on kogu aeg seda embargot vedanud, seetõttu ei ole õige teie väide, et ma embargo tagasi lükkan. Vastupidi, ma teen seda ettepanekut igal korral. Ja me oleme siin olnud vedajad. Mis puudutab Macroni ettepanekuid, siis siin on palju segadust seoses sellega, mida konkreetselt arutati. See, et see segadus oleks, on eesmärgipärane: meil peab olema võimalik liidritega rääkida erinevatest [asjadest], mida me saaksime teha veel, et Ukraina sõja võidaks. Kõik saavad aru, et see oleks Euroopa julgeolekuarhitektuurile äärmiselt keeruline, kui Venemaa sõja võidaks. Loomulikult, ka Euroopa tasandil on meil võimalik teha asju kõik koos, meil on võimalik teha ka väiksemates gruppides koos. Niimoodi me mingeid asju oleme ka teinud, ka julgeolekuvallas. Kui te mõtlete erinevate missioonide peale, siis me vahest käime missioonidel paari riigiga koos. Need riigid, kellega koostööd tehakse, varieeruvad.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Te olete öelnud [varem] ja korduvalt ka viimasel ajal igal pool, et kaubaveod ja igasugune äri Venemaa suunal peab lõppema. Minevik minevikuks, jäägu see sinna, ja mis oli, jäägu teie südametunnistusele, tuleme tänasesse päeva. Meil on üks riigiasutus, töötukassa. Mul on väljavõte töötukassa lehelt veebruari lõpust ehk enam-vähem nädalatagusest ajast. Siin on avaldatud tööpakkumine veoautojuhile ja nõuded kandidaadile. Veoautojuhi tööülesanded on sõnaselges eesti keeles kirjas: kaubavedu, Venemaa suund. Omalt poolt lubavad nad sõbralikku kollektiivi, kõrget tulu, stabiilset tööd, eks ju, stabiilset tööd Venemaa suunal. Noh, teie ütlete, et riigi poliitika peaks olema risti vastupidi.

Aitäh!

Kuidas te kommenteerite sellist asja, et üks riigiamet vahendab tööpakkumisi Venemaa suunal?

Töötukassa vahendab erinevaid tööpakkumisi, mina neid tööpakkumisi ei tea, ei loe. Aga meil on tegevused, mis on õiguslikult keelatud ehk sanktsioneeritud, ja meil on tegevused, mis on moraalselt taunitavad. Sellised asjad on moraalselt taunitavad, aga need ei ole keelatud. Selles mõttes [tuleks] küsida pigem nende ettevõtete käest, kes nende suundade või tegevustega endiselt toimetavad.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! 25. veebruaril käesoleval aastal avaldas Äripäev uurimuse, [kus on öeldud,] et vaatamata sanktsioonidele on jätkatud Venemaalt puidutoodete ostmist. Kui varem liikus kaup Venemaalt otse ettevõtte tehasesse Maardus, siis nüüd jõuab see Eestisse Usbekistani kaudu. Kas te tunnistate, et peaministrina te ei ole võimeline peatama Eesti ja Venemaa vahel toimuvat sanktsioneeritud kaubavahetust?

Aitäh! Kui tohib, siis ma võtan oma materjalid. Puidu kohta on meil täitsa eraldi materjalid. Näete, ma alati tahan teie küsimustele vastata. Ma saan aru, et teile need vastused ei meeldi, aga ma tõesti omast arust püüan. Puidusektor on meil tõesti olnud üllatavalt palju Venemaaga seotud. On olnud üllatav, et tänaseks on puidutoodete nii eksport Venemaale kui ka import Venemaalt kukkunud 2017.–2018. aasta tasemele. Venemaa päritolu kaup moodustas impordist üle 10%, aga see on tänaseks sisuliselt kadunud. See otseselt mõjutab ka puiduettevõtete tööd, kuivõrd see on olnud koht, kust nad on ostnud materjali. Kogu puidu ja puittoodete impordi langus on võrreldes 2021. aastaga sisuliselt sama suur kui Venemaa päritolu kauba vähenemine, ehk see on olnud päris suur osa. Kui minna puidutoodete puhul detailsemaks, siis on erisusi: mõned on asendatud teiste riikide toodetega, aga mõnede puhul on mahud lihtsalt kukkunud. Puidutoodete hind on ka hüppeliselt kasvanud ja tänaseks on hinnad sõjaeelsel tasemel. Puidutööstusettevõtete 2023. aasta viimase kolme kuu konkurentsivõime vähenes kõikidel turgudel, mis on kindlasti probleem, ja ebapiisav nõudlus on takistuseks tootmise kasvule. Kui vaadata neid graafikuid, siis tõesti on puidusektor kõvasti pihta saanud, ja sellest tulenevalt on ka töökohtade kadu just nendes kohtades, kus puidutööstus on andnud olulise osa tööst.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Me oleme seda teemat muidugi päris palju käsitlenud ja selle teema käsitlemise käigus on saanud üsna üheselt selgeks, et mitte midagi, mida Kaja Kallas räägib, ei saa tõsiselt võtta, sest kohe, kui hakata kuskilt fakte kontrollima, tuleb välja, et kas eksiti tohutute suurusjärkudega või lihtsalt tuimalt valetati. Nii et andke andeks, kui me ei saa võtta tõsiselt midagi, mida meile räägitakse ei teie ega teie tentsikute poolt. Aga ma tahan pilti natuke laiemaks tõmmata. Ukraina sõda on käinud üle kahe aasta, sanktsioonidest on palju juttu olnud, erinevaid pakette toodetakse kogu aeg juurde. Eesti erinevad statistikad näitavad seda, et jah, ühes valdkonnas on äri justkui kokku pakitud, aga teises valdkonnas on plahvatuslikult kasvanud, näiteks transiidis. Ma küsin: mis see hinnang on? Kas see sanktsioonipoliitika, mida Euroopa Liit ja Eesti ajavad, on teie meelest oma eesmärgid täitnud või ei ole?

Sõda ju käib, eesmärgid ei ole täidetud.

Aitäh! No see vastus eelmisele küsimusele oli muidugi äärmiselt ammendav: sõda käib. Jah, sõda käib, aga äri käib ju ka. Alles oli uudis selle kohta, kuidas Sillamäe kaudu veeti Venemaale tohutu kogus mangaani, mis on Venemaale väga vajalik sõja pidamiseks. Ma tean siin meie – kuidas ma ütlen? – puidutöösturite kaudu, et Kasahstanist – kujutate ette, Kasahstanist! – tuleb Eestisse suurtes kogustes palki, puitu, mis on loomulikult pärit Siberist Venemaalt. Äri käib. Ja äri käib juba kaks aastat. Kaks aastat on ka sanktsioonid kehtinud. Te ütlete, et moraalne ja juriidiline – moraalses plaanis ei ole te mingit hinnangut andnud oma koalitsioonipartneritele, keda on rahastatud oligarhide rahast vanema Ossinovski kaudu. Kuidas selle asjaga ikkagi on? Täpselt nii, nagu Martin küsis: kas sanktsioonid on oma eesmärgi täitnud? Kas moraalses plaanis teie valitsuspartnerite finantseerimine on hukkamõistetav või mitte?

Mart Helme, palun!

Aitäh! Olen oma hinnangud andnud ka meedias. Loomulikult sellised asjad on moraalselt hukkamõistetavad.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Te täna ütlesite siin meie küsimustele vastates, et te loomulikult usute seda, mida meedias kirjutatakse. Ma mäletan, et kui me siin eelmine nädal mõtteid vahetasime, siis te kurtsite puldist, lugesite meile paari-kolme minutiga ette kõik, mis te hästi teete, ja siis kirusite, et meedia millegipärast kirjutab sellest hoopis teistmoodi. Kas te siis usute meediat ainult sellisel juhul, kui nad kirjutavad konkurentide kohta midagi negatiivset ja see negatiivse kirjutamine on okei, aga kui ollakse kriitilised teie suhtes, siis ei ole? Äkki te mõtestate natuke lahti seda meediaküsimust.

Ma vastasin küsimusele, mis kõlas nii: kas ajakirjanduses esitatud andmed vastavad tõele? Ma vastasin niimoodi: mul ei ole põhjust kahelda ajakirjanike töös. Punkt.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Poolamets, palun!

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saadikud! Lugupeetud Eesti inimesed! See teema on valus teema mitmes mõttes. Kui me läheme ajas tagasi, siis Putin ehitas oma lootused invasioonile üles ka sellele, et küll lääs varsti jälle alustab äri nii nagu tavaliselt. Ta oli seda kogenud ju aastast 2014. Krimm vallutati umbes nii nagu Balti riigid, ilma püssipauguta. Aga äri läks edasi. Me räägime väga vähe 2014. aastast. Igasugune äri pärast seda oleks pidanud olema keelumärgi all, hoiatusmärgi all. Kui me vaatame, kui palju teenis lääs sõja algusest alates, siis need numbrid on vapustavad. Euroopa Liidu liikmesriigid ostsid sõja algusest tänaseni gaasi ja naftat 189 miljardi eest. Venemaa on kokku teeninud 618 miljardit. Loomulikult on see üüratu raha, et seda sadistlikku sõda ülal pidada. Aga ka meie oleme ju sellest inetult võtnud või paljud ettevõtjad on sellest inetult võtnud oma vereraha. Me peame ikkagi alustama kõige markantsemast juhtumist: ka peaministri abikaasa sai oma vereraha. Mul on hea meel, et te deklareerisite, et teie perel Venemaaga äri enam ei ole. Ja just lugesin ajakirjandusest, kus te ütlesite oma abikaasa kohta: "Muidugi ta põeb seda, kogu aeg põeb." Teie tsitaat. Jah, minu arvates on teie abikaasal põhjust põdeda, kõigil on, kes pärast 2014. aastat jätkasid või alustasid Venemaaga äri ehk vereäri. Nii et teie abikaasa äriidee sealt kõvasti matti võtta ja teenida, Krimmi vallutanud riigilt, jõhkrat Donbassi sõda pidavalt riigilt, on häbiväärne. Ja teie ei suutnud abikaasale selgeks teha, et Ukrainas käib sõda alates 2014, mitte täiemahulise invasiooni algusest, ja andsite veel laenu ka peale. Kui see ei ole piisav argument meie rahvusvahelise maine päästmiseks, [teie] tagasiastumiseks, siis mis üldse on argument? Aga on muidugi üks teema, milles ma teiega nõustun. Oleg Ossinovski superäri, 770 miljonit eurot, Putini ühe ustavama oligarhiga – miks see teema laualt maha kukub? Miks ainult teie peaksite tagasi astuma? Teil on õigus, tagasi peaks astuma kogu teie valitsus, sest see on nagu Šveitsi juust – igast küljest auklik. Ma saan nüüd aru, milleks oli vaja Prigožini skandaali. Selleks, et teie valitsuserakonnad ja teie ise oleksite saanud vaikimisi neli aastat Venemaaga äri ajada. Kõik see on meile nüüd näkku lennanud, kogu see alasti tõde. Aga noh, millal viimati tagasi astuti? EKRE ministrid astusid viimati tagasi. Nüüd ei ole see enam kombeks. Euroopa Liit on ometigi ju keelanud terase ja rauatoodete toomise Venemaalt, aga ei, mõned teenivad iga sõja ajal. Me teame ajaloost selliseid mehi, kes börsil rikastusid, jõudes õigel ajal aktsiakursse mõjutada. On ka täna selliseid mehi. Oleg Ossinovski on klassikaline näide. Ta teenib vereraha mõlema poole pealt igal ajal ja irvitab meile näkku. Ja tal ei ole häbi toetada erakondi. Kolm koalitsioonierakonda on kõik seotud äriga Venemaal. Kaks koalitsioonierakonda said raha, üks 50 000, teine 35 000. Oleg Ossinovski, kes jultunult naerab Eesti ajakirjanikele näkku ja ütleb, et ma panin oma äri kinni, olles andnud selle kerge liigutusega oma õele. Aga enne seda toimus ka äri, siis oli äri tema käsutuses. Nii et me oleme kahjuks oma eetilise kompassiga puru. EKRE valijatel on eetiline kompass paigas: 99% tahavad, et Kaja Kallas tagasi astuks. Midagi on viltu Reformierakonna valijate eetilise kompassiga: viimase uuringu järgi neist 84% arvab, et Kaja Kallas võiks jätkata. Ma loen sellest välja, et vereäri on neile moraalne, see ei ole probleem. Kui see ei ole põhjus tagasiastumiseks, siis mis üldse on põhjus tagasiastumiseks? Nii et Veronika Ossinovskaja ja Oleg Ossinovski on kaks suurt sanktsioonidest mööda hiilivat elevanti meie toas. [Oleg Ossinovski on] paraku ka mees, kes oli kahes riigis kohtu all, korrumpeerides kahte riiki korraga. Hirmus! Ja nad on meie juhtiverakondade rahastajad. Sellised riigiehituslikud moodustised või selline mentaliteet valitseb teatavasti Aafrika riikides, kus keegi ei liigutagi selle peale, kui mõni teemandikaevandus tühjaks tehakse või vereäri aetakse. Kahju, et me oleme langenud banaanivabariikide tasemele. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Kahju, proua peaminister, et tegelikult ei saanud sisulisi vastuseid. Kõigepealt ei saanud ma vastust sellele, kas see informatsioon vastab tõele, kui palju seda kahesuunalist äri Venemaaga üldse meil aset on leidnud. Te ütlesite, et teid see ei huvita, te ei ole sellest teadlik, te usaldate ajakirjandust. Kuulge, ma soovisin saada Eesti Vabariigi ametlikku positsiooni, Vabariigi Valitsuse ametlikku positsiooni, mis meil õigupoolest riigis üldse toimub. Mis meil toimub? Teine küsimus puudutas mul väga konkreetselt seda, et kui nendele ettevõtetele on makstud miljoneid eurosid riigi [toetusi], sealhulgas Euroopa Liidu toetusi, siis mis on Vabariigi Valitsuse positsioon: kas seda möönev või seda tõkestav? Te ütlesite, et see ei ole arupärimise teema. Minu meelest on see vägagi arupärimise teema, sest küsimus ei olegi selles, kas piire sulgeda, vaid küsimus on, kas seda tegevust üldse maksumaksja, Eesti kodanike raha, Euroopa Liidu kodanike raha eest doteerida. See on ju see kõlbeline perspektiiv, ka ratsionaalne perspektiiv, millest seda tuleb vaadelda. Mingitel põhjustel te ei soovinud võtta seisukohta. Kolmandaks, ma küsisin seda, milliseid samme on astunud Euroopa Liidu ja piiririikide koostöös Eesti Vabariik, juhul kui see tegevus, mis meie territooriumilt kulgeb või territooriumile siseneb, on aktsepteerimatu, ning kuidas seda tõkestada. Te ütlesite, et te olete esitanud – ja ma täiesti usun seda – Euroopa Liidu sanktsioonipakettidesse ettepanekuid üleeuroopalise kaubandusembargo kehtestamiseks, aga see ei ole leidnud ühist toetust Euroopa Liidu tasemel. Samas ütlesite, et Eesti Vabariik on teinud ka ettepanekud piiririikidele kehtestada, ma saan aru, kaubandusembargo maismaapiiril, kuid ka seda ei ole vastu võetud. Väga põhimõtteline küsimus. Seda informatsiooni, et Eesti Vabariigi valitsus oleks kujundanud seisukoha, et piiririikide koostöös rahvuslike sanktsioonide võrguga seda tegevust tõrjuda, minul kui parlamendi väliskomisjoni liikmel ei ole. Ma küsisin teilt, millal on Vabariigi Valitsus selle positsiooni võtnud, millal on ta teinud selle ettepaneku Lätile, Leedule, Soomele ja Poolale. Sellele, et piiririigid ei ole seda vastu võtnud ehk Läti valitsus, Soome valitsus, Poola valitsus ja Leedu valitsus on lükanud Kaja Kallase, Eesti Vabariigi valitsuse ettepaneku tagasi, te vastasite, et seda ei ole võimalik öelda, see on diplomaatilise arutelu küsimus. Ei, see ei ole sugugi diplomaatilise arutelu küsimus, mida peaks salaja tegema. Kui meil on olnud erinevaid asju laual, mis on puudutanud ka luhtunud ettepanekuid, nagu te viitasite üleeuroopalisele kaubandusembargole, siis tegelikkuses on enesestmõistetav, et nendest tuleb rääkida. See on ka naaberriikide suunal – positiivse surve ja hõlvamise meetod on seda avalikustada. Ma päris täpselt ei saa aru, kelle eest me seda varjame või salajas hoiame. Ma siiski kordan ja kindlasti esitan täiendavalt ka kirjalikud küsimused, proua peaminister, teie viite peale, et Eesti Vabariigi valitsus on sellekohased ettepanekud teinud. Ja nüüd küsimus, proua peaminister, millele te tegelikult, kogu lugupidamise juures, ei olnud võimeline vastama. Te olete valitsusjuht. Teie kontrolli all on vägagi erinevaid instrumente ja tööriistu riigi tollipoliitika ja sanktsioonipoliitika jaoks, et tõkestada sellist tegevust, mille te mõistate hukka. Panite tähele, mida te vastasite mulle? Me peame eristama kahte tegevust: ühte, mis on ebaseaduslik ehk sanktsioneeritud, ja teist, mis on seaduslik. Keegi ei ole väitnud ja ka ajakirjandus ei ole toonud välja, et Oleg Ossinovski õe nimele vormistatud ettevõte või teised ettevõtted on kuidagi rikkunud sanktsioonireegleid. Küsimus on ennekõike moraalses hinnangus ja selles, kas me õiguslike vahenditega soovime oma territooriumil sellist tegevust näha või me seda ei soovi näha. Ja vaat siin ongi küsimus selles, et te olete ehitanud üles niisuguse moraalse õhupalli ja te annate hinnangu, aga vastuseid tegelikult ei anna, mida teie valitsusjuhina – kui te hinnang on negatiivne – kavatsete ette võtta. Kui te tolereerite seda ja ütlete, et teie jaoks on kaks maailma, üks on õiguspärane maailm ja [teine on ebaseaduslik, aga] piisab teie moraalsest hinnangust ja elu läheb edasi, siis andke andeks, proua peaminister, sellega lihtsalt ei saa leppida. See ei mõju, arvestades ka seda konteksti, millesse see Vene vedude skandaal on [teid] augustikuus asetanud, veenvalt. Proua peaminister, ma kutsun valitsust üles selles küsimuses, mis meie maal toimub, kes mida viib Venemaale, kes mida toob Venemaalt, tegutsema ja kujundama ka valitsuse poliitika. Rahvuslike sanktsioonide kehtestamine selle suhtes, mida me siin soovime näha, mida mitte, on meie riigi õigus. Ma tuletan meelde, et kui oli …

Hea kolleeg, aeg on täis.

Kolm minutit palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ma tuletan meelde, et Valgevene metalli transiidile oli valitsus küll võimeline kehtestama rahvusliku sanktsiooni. Sellest kirjutas isegi ju vist Financial Times, et Eesti on Valgevene metalliäri tšempion. Nüüd tuleb välja, et me oleme Oleg Ossinovski õe nimele vormistatud ettevõttega Venemaa-äri tšempion: ligi 800 miljonit eurot. Ja mis on kõige huvitavam, mis on tähelepanu vääriv, proua peaminister? Seda informatsiooni me ei saa tegelikult Maksu- ja Tolliameti käest. Meile öeldakse, et need asjad on salajased. Ja needsamad uurivad ajakirjanikud ammutavad informatsiooni Venemaa tollidokumentidest. Minu küsimus on ka põhimõtteline küsimus. Kas siin ei ole paradoksaalne, et kuna meie nii-öelda tugineme ärisaladusele, mingitele formaalsustele, siis Eesti ühiskond ei saa seda teada ja uuriv ajakirjandus saab üksnes Venemaa tolliandmete kirjete järgi informatsiooni, mis üldse meie riigi territooriumil toimub, mis äri meie suunalt Venemaa suunal aetakse? Nii et, proua peaminister, siin on minu meelest liialt loid käsitlus sellest. Loomulikult, ma saan aru teie isiklikust poliitilisest kriisist ja teatud kahvlist selle teemaga tegelemisel. Kui te sellega tegeleksite, siis te oleksite kahtlemata rünnaku all ja teid võidaks süüdistada silmakirjalikkuses. Ma absoluutselt saan sellest aru. Ja loomulikult ma saan aru ka, et kogu koalitsioonis on tekkinud teatud niisugune huvide konflikt, mis puudutab Oleg Ossinovski isikut, millele te ise olete viidanud, et mida ajakirjandus peaks uurima. Loomulikult, need koalitsiooniparteid, kes on saanud toetusi Oleg Ossinovskilt, toetasid ju ka poliitilises mõttes ja toetavad ka täna, tänasel tunnil teie võimul püsimist, teie valitsuse võimul püsimist. See tähendab, et see viga, proua peaminister, mis sai alguse augustikuu kriisist, selles konkreetses perimeetris võimendub, see tegelikult veelgi avardub, omandab uue mõõtkava. See ei võimalda valitsusel tõhusalt seisukohti kujundada ja sellest lähtuvalt ka otsuseid langetada. See on probleem, proua peaminister, ütlen avameelselt. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Urmas, ma jätkan sealt, kus sa lõpetasid. Sa ütlesid, et see on probleem, ja ma nõustun sinuga, aga ma näen sellel probleemil veel teist tahku. Ma alustan sellest, et ma esitan küsimuse. Kõik teavad vastust, aga ma ikkagi esitan küsimuse. Kes on Vladimir Putin? Vastus on meile kõigile teada: endise KGB, nüüdse FSB polkovnik. Isegi mitte kindral, vaid polkovnik, euroopalikult kolonel. Ja kes on oligarhid? Oligarhid on sisuliselt kriminaalid. Kriminaalide ja KGB koostöö ja põimumine algas, süvenes ja lõi õilmitsema juba Nõukogude aja lõpul – siis, kui kogu see korralagedus, mis viis Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni, algas. On väär arvata, et see kokkuvarisemine oli laulva revolutsiooni tulemus. Laulev revolutsioon oli üks killukene selles mosaiigis, väga oluline ja väga kaunis killukene, aga kahtlemata mitte see viimane tõukejõud, mis viis savijalgadel kolossi kokkuvarisemiseni. Üheks selle põhjuseks oli just nimelt see, et Vene eliit, Nõukogude eliit soovis kriminaalide kaasabil ärastada, erastada hiidriigi rikkuse tootmise allikad, ja see neil Nõukogude Liidu lammutamisega ka õnnestus. Ja ega nad ei varjanudki ju seda, et Nõukogude Liidu lagunemine on nende silmis ajutine, et läheb paar-kolmkümmend aastat ja korjatakse [riigid taas] kokku. Mul on väga selgelt meeles, kuidas üks Vene läbirääkija – ei mäleta enam, mis tema [nimi oli], ka mingisugune polkovnik läbirääkimiste delegatsioonis ajal, kui me pidasime läbirääkimisi Vene vägede lahkumise üle Eestist – banketil sellises parajas poolpurjus olekus teatas, et ah mis, see kõik on jama, 20 aasta pärast võtame kõik tagasi. Mul on nii [hästi] meeles, kuidas ta kasutas venekeelset väljendit šapkami budem kidat ehk mütsiga tuleme lööma. Vaat niimoodi, nüüd me oleme siis sellesse jõudnud. Ja see ongi see teine tahk, millele ma tahtsin tähelepanu juhtida, et see on probleem. Mitte keegi, mitte keegi ei tee Venemaal tänasel päeval äri, ilma et FSB ja GRU ehk kaks kõige olulisemat ja juhtivamat luureorganisatsiooni ei teaks, et seda äri tehakse, ei sekkuks selle äri tegemisse, ei sanktsioneeriks selle äri tegemist ja ei kasutaks seda äri ära enda huvides. Kui meil on peaminister, kelle mees ajas Venemaaga äri, kelle mehe äripartnerid ajasid ja ajavad tänase päevani Venemaaga äri, siis see on kõige otsesem julgeolekuoht. Kaja Kallas võib meile rääkida, et nemad abikaasaga tööst ei räägi. No see on ju naeruväärne! "Meie ei räägi kodus tööst." Loomulikult räägite te kodus tööst. Loomulikult te räägite, et kuidas sul läks, kuidas sul on, mis asja te praegu ajate, mis te selle pealt teenite, kuhu te veate midagi, kust te toote midagi, mis su äripartnerid teevad ja nii edasi ja nii edasi. Loomulikult räägite. Tummfilm on teil kodus või? Ei ole ju. Ja see ongi see põhiprobleem. Meie partnerid, meie julgeolekupartnerid panevad ju omakorda kaks pluss kaks kokku. Visatakse õhku siin: Kaja Kallas NATO peasekretäriks. No ei lähe! Inimene, kelle puhul on kahtlus, et tema abikaasa äride kaudu võib imbuda mingi tundlik informatsioon Venemaa kui geopoliitilise rivaali kõige kõrgematesse ešelonidesse, ei saa NATO peasekretäriks. Inimene, kelle puhul on needsamad kahtlused, ei saa Euroopa liberaalide esinumbriks, juhiks. Inimene, kelle puhul on need kahtlused, ei saa ka muud kõrget Euroopa või transatlantilist kohta. Vaat see on see hind, mida te olete pidanud maksma ja mida te maksate ka tulevikus. Aga siin on veel üks moment. See moment on see, et julgeolekuoht Eesti Vabariigi jaoks eksisteerib jätkuvalt ja eksisteerib seni, kuni teie olete peaminister. Teie võite selle peale vilistada, aga need inimesed, kes tegelikult Eesti julgeoleku pärast muret tunnevad, ei saa selle peale vilistada. Sellepärast nõustun ma Urmas Reinsaluga: see on probleem. See on väga suur probleem. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised ja ka selle päevakorrapunkti menetlemise.