Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) esimene lugemine

Me hakkame valmistuma järgmise päevakorrapunkti juurde minekuks. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu 377 esimene lugemine. Auväärt terviseminister tuleb Stenbockist jala ja see võtab natukene rohkem aega, kui planeeritud. Aga paari minuti pärast peaks minister kohale jõudma, siis me saame jätkata. Et mitte tekitada segadust, ma ei võta siinkohal juhataja vaheaega. Kui nüüd härra Jüri Ratas seda teeb, siis see on tema õigus, aga muidu tekitab segadust – inimesed ei tea, milles asi on. Paari minuti jooksul peaks minister saabuma. Aga ma annan nüüd juhatamise heale kolleegile üle.

Oleme eelnõu 377 juures. Juhatajana ma sisusse väga ei lähe, aga kui sellest sisust lühidalt rääkida, väike ettekanne teha … Samas on võimude lahusus ja ma ei saa siin seda valitsuse esindaja [rolli] võtta. Aga hea meel on, et terviseminister Riina Sikkut on ilusti jõudnud siia Riigikogu hoonesse, Lossi plats 1a. Palun teid Riigikogu kõnetooli! Tulge rahulikult. Rahulikult, ei pea hingeldama. Lihtsalt infoks teile, et oleme eelnõu 377 juures, et te sassi ei ajaks. Tere päevast!

Tere! Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt ütleme selle kohta, et see on töövõimetuse ennetamise eelnõu. Praegu kehtiva ravikindlustuse seaduse kohaselt haiguslehel olija ei tohi haiguslehe perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Nüüd on ettepanek seda korda muuta ja võimaldada peale 60 päeva ehk 2 kuud haiguslehel olemist inimestel jätkata töötamist näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Praegu me näeme, et igal aastal on olnud umbes 17 000 pikaajalisel haiguslehel olijat ja neist hinnanguliselt umbes 5000 inimest võiks kasutada haiguslehe ajal töötamise võimalust ning seeläbi vähendada töötuse riski, püsiva töövõimetuse riski ja vaesusesse sattumise riski. Samas umbes 1800 inimesel oleks selleks, et töötamist jätkata, vaja toetavaid teenuseid, näiteks töökoha kohandamist. Me pakume välja sellise lahenduse, mis ühelt poolt on, ma ütleksin, keeruliselt rakendatav, samas on see paindlik ja võimaldab paljudel inimestel hoida töökohaga sidet ka haigusest taastumise perioodil ja naasta tööle, selle asemel et jääda püsivalt töövõimetuks. Nii et kui praegu on inimene näiteks operatsioonijärgselt kodus, taastub luumurrust, siis tõepoolest, mu välismaa kolleegid küsivad: "Te ei luba? Kas te tõesti karistate, kui inimene sel ajal tulu teenib? Kõlab kummaliselt." Ma ütlen: "Nojah, me võtame talt hüvitise ära, et haigusraha siis ei saa, kui sa teenid sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu." Samas me näeme, et igal aastal umbes 40% neist, kes on olnud pikaajalisel haiguslehel, jääb püsivalt tööturult eemale. Arvestades töökäte nappust, me tegelikult ei saa lubada, et kord haigestunud inimene suure tõenäosusega tööturult püsivalt eemale jääb. Meil on vaja neid töökäsi ja samas inimestel on vaja sissetulekut, et tagada parem toimetulek. Mis on see väljapakutud muudatus? Kui pärast kaht kuud haiguslehel viibimist inimene soovib osalise koormusega või kergemate tööülesannetega töötamist jätkata, tema tööandja on sellega nõus ja raviarst ka ütleb, et tõepoolest see ei sega paranemist, siis on võimalik inimesel naasta tööle. Ta võib tööd teha ka kodust kaugtööna. Tervisekassa maksab hüvitist 50% ulatuses, nii nagu ta oleks maksnud muidu haiguslehel olijale 70% ulatuses. Tööandja maksab 50% töötasust. Inimene säilitab oma sissetuleku, mis oli enne haigestumist, töötab vähem kui enne haigestumist, samas tööandja võidab, et ta ei pea otsima asendajat. Ja Tervisekassa võidab, sest 70%-lise haigushüvitise asemel ta maksab 50% nii-öelda töötamise toetust. Tundub selline lahendus, millest põhimõtteliselt võiksid kõik võita ja meil väheneks nende inimeste arv, kes püsivalt tööturult eemale jäävad. Lisaks sellele me teeme ravikindlustuse seaduses ka järgnevad muudatused. Võimaldame kõikide laste põetamise puhul lapsevanemal saada hooldushüvitist kuni 60 kalendripäeva. Praegu on hõlmatud vaid onkoloogilised haigused ehk siis vähidiagnoosi saanud lapse vanem saab 60 päeva hoolduslehel olla, et lapse eest hoolitseda. Samas on väga palju teisi raskeid lapseea haigusi, mille puhul vanema tugi on vajalik. Teiseks me muudame ravikindlustuse seadust selles osas, et täiendava ravimihüvitise skeemile lisame meditsiiniseadmed ja muudame [täiendava ravimihüvitise] täiendavaks ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitisteks. Samuti muudame sotsiaalmaksuseadust ja laiendame sotsiaalmaksuvabastust kõigile ajutise töövõimetuse hüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib vabatahtlikult töötajale ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud töötasu. Kui rääkida kuludest, siis töövõimetuse ennetamisega, kui haigushüvitise asemel maksta palgavahe hüvitist ehk 70% asemel 50% eelnevast töötasust, peaksid Tervisekassa kulud aastas kujunema 6–7 miljonit väiksemaks. Seda olukorras, kus inimesed jätkavad töötamist. Samas laekub riigile täiendavat maksutulu. Kui inimesed edasi töötavad ja teenivad sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis riigi lisatulu on 5–7 miljonit eurot aastas. Hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale on mõju Tervisekassa eelarvele umbes 615 000 eurot aastas. Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise muudatusega kaasneb kulu umbes 750 000 eurot aastas. Need kaks täiendavat kulu on võimalik katta tänu sellele kokkuhoiule, mis töövõimetuse ennetamise skeemi rakendamisel tekib. Arvestades, et töövõimetuse ennetamise puhul me pakume täiendavaid teenuseid – töötervishoiuarstidel on oluline roll, nii perearstid, tööandjad, töötervishoiuarstid kui ka Tervisekassa ja töötukassa peavad olema teadlikud muudatusest oma töös –, on kahtlemata vaja ka täiendavat rahastust, et need muudatused juurutada. Väga paljude teiste sotsiaalvaldkonna reformide puhul me kasutame selleks eurovahendeid, ja nii ka nüüd. Tööturumeetmeteks on plaanitud aastate jooksul 7 miljonit Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Samuti rahastatakse sotsiaalfondist töötervishoiuarstide konsultatsioone järgmise viie aasta jooksul kokku kuni 10 miljoni euro ulatuses. Need on kulud, mida Euroopa maksumaksja teeb, et meil töövõimetuse ennetamise süsteemi juurutada. Jõustumise aeg sõltub siin menetluse tempost, ilmselt on see juba maikuu kuupäev, on see siis 1. või 15. mai. Aga selleks, et süsteem käivituks – ma ütlen selle siia juurde –, me viime läbi neljas Eesti piirkonnas kahepäevased infopäevad, mis on suunatud nii raviarstidele kui ka perearstidele, tööandjatele ja personalitöötajatele. Üks selline [üritus] toimub just praegu, kui meie seda eelnõu siin saalis arutame. Arstidele tehakse eraldi koolitusvideo, koostatakse infomaterjalid patsientidele jagamiseks. Nende infopäevade salvestused, näiteks Tallinna infopäeva salvestus, on järelvaadatavad. Nii et need, kellel ei õnnestu konkreetsel infopäeval osaleda, saavad selle info tagantjärgi. Pärast seaduse jõustumist me teeme meedias teavituskampaania, sest tõepoolest, tegemist on vabatahtlikkusel [põhineva] skeemiga. Kui inimene on pikaajalisel haiguslehel, siis keegi ei suuna teda tööle, tal ei teki mingisugust töötamise kohustust. See peab olema inimese soov, tööandja peab oma rollist aru saama ja vastu tulema. Töötervishoiuarstide ja perearstide vahel peab olema hea koostöö ja info liikumine. Samamoodi raviarst: kui tegemist on eriarsti otsusega, siis ka raviarst peab olema informeeritud ja andma nõusoleku, et patsiendi taastumist tõepoolest ei kahjusta see, kui ta osaliselt töötamist jätkab. Siin on seega oluline nii teadlikkus kui koostöö. Seetõttu teeme täiendavad investeeringud IT-lahendustesse, et infovahetus perearstide ja töötervishoiuarstide vahel oleks olemas. Praegu sellist head infovahetust ja koostööd ei toimu. Aga see ei ole tähtis mitte ainult töövõimetuse ennetamiseks, vaid ka väga paljude teiste tervisemurede korral. Seda töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd oleks tarvis. Eurorahadest me rahastame päris palju ka töötukassa pakutavaid teenuseid. Kui me räägime toetavatest teenustest, siis need on näiteks tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tööalane tugiisik, tööruumide ja töövahendite kohandamine, tööalaste abivahendite pakkumine. Selle teenuse vajaduse selgitab välja töötukassa juhtumikorraldaja ja õiguse sellele teenusele antud juhul annabki haiguslehe väljastamine arsti poolt. Ja vastavalt arsti kirjeldatud piirangutele või kohanduste vajadustele otsustatakse, millist teenust konkreetsele inimesele pakkuda ja ka rahastada. Nii, aga nüüd ma hea meelega vastan küsimustele.

Aitäh, austatud minister, teie ettekande eest ja ka selle eest, et te olete hea meelega nõus küsimustele vastama! Ja neid teile on. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jah, see arutelu käis ka sotsiaalkomisjonis. Iseenesest väga mõistlik eelnõu ja nüüd tänase ettekandega tuli väga palju uut informatsiooni, mis komisjonist läbi ei käinud. See on muidugi väga tervitatav, et kaasatud on nii perearstid kui ka töötervishoiuarstid ja et neljas piirkonnas tulevad kahepäevased infopäevad või tutvustavad päevad. Ma küsiksin seda, kas need piirkonnad, kus need tehakse, on välja valitud. Ja üks asi on, et arstid on kaasatud, aga kas ka tööandjad on oodatud ja kaasatud selle info saamise üritustele?

Aitäh küsimuse eest! Ma tean, et Pärnu piirkonna infopäevad on toimunud, Tallinnas tulevad. Ma ei oska nüüd kahe ülejäänud koha osas siin pead anda, aga ma arvan, et Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti on need kohad, kus veel infopäevi tehakse. Tööandjad on kaasatud, aga lõpuks on organisatsioonid ja ettevõtted väga erineva suurusega. Sellest sõltubki, et kui on väiksem asutus, siis võib-olla omanik või tegevjuht ise osaleb. Aga need võivad olla ka personalitöötajad või raamatupidajad, kes nendel infopäevadel osalevad. Uksed on kõigile lahti, selles mõttes me vahet ei tee, võib osaleda ka ettevõtte juht ise.

Eero Merilind, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Aitäh, väga põnev ettekanne! Ma toetan kindlasti sellist seaduseelnõu. Minu küsimus puudutab täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist. Kas selle taotlemine muutub keerulisemaks või on see niisama lihtne nagu praegu?

Aitäh küsimuse eest! See jääb sama lihtsaks, kui ta praegu on. Kui praegu inimene läheb apteeki ja ostab ravimeid, siis mõned ravimid on meil 50%-se ja teised 75%-se või 90%-se soodusmääraga ja neile lisandub omaosalus, retseptitasu ja piirhinda ületav osa. Kui aasta jooksul summa, mis inimene on ise kõigi erinevate ravimite eest omaosaluse korras maksnud, ületab 100 eurot, siis Tervisekassa katab sellest ületavast osast 50%. Kui inimese makstud summa jõuab 300 euroni, siis Tervisekassa katab 90%. Seni kehtis see automaatselt ainult ravimite puhul. Nüüd kehtivad samad reeglid ka meditsiiniseadmete puhul, ja samamoodi automaatselt. Inimene võib apteegist soetada näiteks diabeetikutele vajalikke testribasid, nõelu – need lähevad sama skeemi alla ja inimene ei pea küsima hüvitist. See on mugav ja automaatne.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh selle põhjaliku ülevaate eest! Ja ei läinudki väga palju aega – 12 aastat –, ja õnneks laieneb 60‑päevane võimalus raskes seisundis laste vanematel ka haigushüvitist saada. Minu küsimus on selle teksti tõlgenduse puhul raskes seisundis laste põetamise kohta. Kes selle raske seisundi määrab ja kas see on diagnoosipõhine või see on mingi seisundi põhine? Kes selle määrab? Ilmselt raviarst. Või on seal ka arvestatud lähtumist mingist diagnoosist, nii nagu praegu on onkoloogilised haigused?

Aitäh küsimuse eest! Kui praegu on tõesti see piirang väga range, onkoloogilised haigused, siis edaspidi see rakendub laste kõigi diagnooside puhul. Ei piira, ja lisame neuroloogilised haigused. On see tervisemure lapsel, mis on, vanem saab, kui raviarst otsustab, et hooldusleht on põhjendatud, olla kuni 60 päeva hoolduslehel.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Tänan ülevaate eest! Küsimus on selline: kas ma saan õigesti aru, et see on täiesti vabatahtlik meede? Keegi ei saa sundida selleks, et liituda selle protsessiga? Ja mis on selles kohaliku omavalitsuse roll? Kuidas kohalikud omavalitsused on kaasatud? Mis abi te ootate linnavalitsustelt, kuidas me võime teile abiks tulla?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, ma kohalikke omavalitsusi ei maininud, aga kahtlemata kohalikel omavalitsustel on kokkupuude väga paljude inimestega, ka nendega, kellel on pikaajaline haigusleht või kujunema hakanud töövõimetus. Nad võivad tõepoolest ka kohaliku omavalitsuse abi vajada. Ma arvan, et eelkõige on tähtis, et omavalitsus teaks, et nüüd on meil uus skeem, et inimene ei pea pool aastat kodus istuma. Kui raviarst ütleb, et tõepoolest sa võid teha kaugelt tööd või kontorisse minna, teha seal lihtsamat tööd, siis on võimalik töötamist jätkata. Kohalike omavalitsuste roll info jagamisel, ma arvan, on väga tähtis. Tänan küsimuse eest ja loodan heale koostööle!

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister, kõigepealt aitäh põhjaliku ettekande eest! Ma jõudsin hakata mõtlema, et infopäevade vajadus isegi väheneks tuntavalt, kui teavitus teha, et minister tuleb põhjaliku ettekandega, kõik saaksid lülituda kanalile ja oleks juba suur osa infost jagatud. Aga mul läks kaotsi senine kogunumber tulud versus kulud. Teil numbreid oli päris suur hulk. Kumba pidi ta nüüd on: on ta prognoositavalt kulu või tulu meie Tervisekassale? Ja kui suur see number on?

Aitäh! Tervisekassa jaoks, kui tõesti see oodatud kolmandik inimestest jätkab pikaajalise haiguslehe ajal töötamist, on aastane kulude vähenemine 6–7 miljonit eurot. Samas, selle arvel me võimaldame pikemat hoolduslehte vanematele ja meditsiiniseadmed lülitame täiendava ravimihüvitise skeemi. Netomõju on positiivne, kulud kujunevad väiksemaks umbes 4,5–5 miljoni euro võrra. Nii et selles mõttes positiivse märgiga. Samas me peame arvestama, et teenuseid me pakume euroraha eest, teist tüüpi kulud on, ja tööandja maksab inimesele töötasu. Nii et selle asemel, et asendaja võtta ja asendajale maksta, maksab ta sellelesamale inimesele töötasu. Eelkõige me räägime siin käitumise muutusest, mitte niipalju kulu- või tulumeetmest. Lisan selgituseks, et infopäevade kõige suurem kasu on võib-olla selles, et tulevad kokku suuremad tööandjad, arstid ja muud huvilised, kes saavad küsida väga konkreetseid küsimusi, näiteks, kas konkreetset tüüpi diagnoosiga töötaja puhul on eetiline, kui tööandja ise küsib töötaja käest, kas ta soovib töötamist jätkata. On väga palju selliseid muresid, mis võivad olla konkreetse inimesega seotud või konkreetse diagnoosigrupiga seotud, ja siis saab neid detailsemaid küsimusi infopäevadel arutada. Eks ta ole selline nõuandmise koht ka tööandjatele ja arstidele.

Õnne Pillak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Muidugi on osalise haigushüvitise rakendamine selle eelnõu tuum ja väga oluline [muudatus]. Minul aga on võib-olla isegi pisut parem meel selle üle, et pikem hooldushüvitis laieneb nüüd võimalusena kõigile vanematele, kelle lapsed on haiged. Ma igaks juhuks küsin üle, kas ma sain õigesti aru, et see tõesti [ei olene] diagnoosist. Näiteks kui lapsel on kopsupõletik väga pikka aega ja tal on vaja ka sihukest järeltaastumist, kas ka sellisel juhul on lapsevanemal võimalus olla oma lapsega pikemalt kodus?

Aitäh! Minu teada küll. Saab olla hoolduslehel selles mõttes, et arst väljastab haiguslehe. Arst saab otsustada, kas teatud diagnoosi korral on vanemal vaja lapsega pikemalt kodus olla. See pigem on meditsiiniline otsus, mitte niipalju tervishoiupoliitiline otsus. Ja minu arusaam on küll, et kui hooldusleht väljastatakse, siis saab erinevate tervisemurede korral lapsele hoolt ja tuge pakkuda. Omakorda tänan sotsiaalkomisjoni, kes tõesti on eelnõu suhtes olnud väga toetav. Ma saan aru, et see pikem hooldushüvitis erineva diagnoosiga laste vanematele on midagi, mille eest sotsiaalkomisjon on tegelikult juba kaua seisnud. Nii et aitäh!

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Seda on hea kuulda, et lisaks kõigile pehmetele mõjudele on see ka rahalises mõttes – circa 3–4 miljonit on prognoositud – Tervisekassa rahakotile positiivse mõjuga. Mul on küsimus selle kohta, et kui inimloomuse pahupoolele mõelda, kas mingi analüüs on selle kohta tehtud. Võib-olla ma saan üldse valesti aru, aga see, et sa saad töötada ja samal ajal haiguslehel olla, kusjuures pool palka maksab ettevõte ja pool maksab Tervisekassa, [tekitab ehk küsimusi]. Näitena võib võtta murtud jalaluuga programmeerija. Kas seal on ka oht mingisuguseks nagu töötasu "optimeerimiseks" selles mõttes, et tööandja saab [töötajalt] täis tööajaga töö, aga palgast maksab pool ja pool maksab Tervisekassa. Kas on mingisugune analüüs, mis need mõjud võivad olla?

Aitäh! See on üks põhjus, miks seda palgavahe hüvitist makstakse pärast kahte esimest kuud. Suur osa luumurdudest paraneb kahe kuu jooksul ja väga paljud inimesed taastuvad kahe kuu jooksul ja lähevad tööle tagasi. Nendel juhtudel, kui haigusleht on pikem kui kaks kuud, tehakse lõpuks meditsiiniline otsus. See on arsti otsus, kas haiguslehte pikendada. Iga kuu seda pikendatakse, kui on meditsiiniline põhjus. Kui luu on kokku kasvanud ja lahas maha võetud, siis haiguslehte enam ei pikendata. Seega kaob ära alus palgavahe hüvitise saamiseks Tervisekassast. Aga kahtlemata, ka selle meetme puhul tuleb järelevalvet teha. Samas on olnud ka teistsuguseid küsimusi. Näiteks seesama, et on luumurruga inimene või mõne teise tervisemurega inimene, kes kodus taastub, aga sooviks osalise koormusega töötada. Miks ta ei või seda teha juba esimesel kuul? Nii et on küsitud ka vastupidiseid küsimusi. Ma olen nõus, et need on õigustatud, aga selsamal põhjusel, et me kardame, et keegi võib leida viisi skeemitamiseks, me paneme selle kahe kuu piiri. Aga kui see hakkab hästi tööle ja ka järelevalvet tehes me ei leia, et süsteemi kasutatakse ära, siis me ehk arutaks seda, et võib-olla on võimalik seda piiri ettepoole nihutada ja lubada ka varem kui kahe kuu täitumisel töötamist jätkata.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kas on teada, kui palju inimesed saavad kasu sellest eelnõust?

Aitäh! Kui Tervisekassa kulud ja täiendav maksulaekumine ja tööandja kulud on võimalik numbritesse panna, siis inimese puhul see, mida tööandja maksab, on tema jaoks täiendav sissetulek. Kui inimene on haigena kodus, siis ta saab 70% senisest sissetulekust, kui ta jätkab töötamist, siis 50% varasemast sissetulekust maksab Tervisekassa ja 50% tööandja. Ehk siis inimese igakuine sissetulek peaks olema haigestumiseelsel tasemel. Me võime öelda, et ta võidab 30%. Aga selle eelnõu rakendamise eesmärk on pigem see, et hoida inimesed tööturuga seotud, kauem töötamas. Ja see pikem mõju võiks olla kiirem taastumine, parem vaimne tervis ja pikaajaliselt suurem sissetulek. Aga neid asju me numbritesse täpselt panna ei suuda. Samas, seaduse rakendamise eesmärk on just pikemaajalise ja kaudse kasvu kättesaamine.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt tahan teid kiita. Ma olen teile tahtnud ammu öelda, et erinevalt teistest ministritest, kes on käinud siin nii infotunnis kui ka eelnõusid esitlemas, te olete Riigikogu küsijate vastu väga viisakas ja alati väga kenasti ja arusaadavalt selgitate ja pikalt põhjendate. Te ei ole kordagi laskunud ebaväärikale tasemele, et hakkate sildistama, sõimama ja õiendama. Aga minu küsimus on selline. Te rääkisite siin, vastates eelmisele küsimusele, täiendavatest maksulaekumistest, millega hakatakse katma kulusid, mis selle seaduseelnõuga kaasnevad. Aga me teame, et meil majandus langeb ja need maksutulud ei pruugi laekuda. Kas te olete arvestanud ka sellega, mis siis saab ja mille arvel neid väljamakseid tegema hakatakse?

Aitäh teile! Kahtlemata võib juhtuda, et see skeem ei käivitu oodatud tempos. Ühelt poolt võib-olla tööandjad ei ole huvitatud, võib-olla, ma ei tea, arstid ei ole piisavalt hästi informeeritud, info ei liigu – siis me tõesti oleme olukorras, kus tööandjad omalt poolt töötasu ei maksa, seda täiendavat maksulaekumist ei tule ja Tervisekassa kulud kujunevad kõrgemaks. Samas ma ütlen, et nii see täiendava ravimihüvitise skeemi kui 60-päevase hoolduslehega seotud kulud kahe peale kokku on kuni poolteist miljonit. See on väga väike kulu. Isegi kui see skeem rakendub nii, et Tervisekassa kokkuhoid ei ole mitte 6–7 miljonit, vaid ainult osa sellest, näiteks poolteist miljonit, siis ka sellisel juhul me katame need täiendavad kulud ära. Aga see küsimus – ma ka tänan nende kiidusõnade eest –, see küsimus on õigustatud. Mina ise olen ka natuke mures, kui hästi see skeem käivitub, sest neid osapooli, kes peavad oma käitumist muutma, on väga palju. Seetõttu ma arvan, et teavitustegevus, infopäevad, kuigi me võime võib-olla natuke muiata nende üle, on tegelikult tähtsad, et [töötajad] ja tööandjad saaksid oma küsimustele vastused, arstid saaksid oma küsimustele vastused ja võib-olla julgemalt suunaksid inimesi pikema haiguslehe ajal tööd tegema.

Austatud minister, aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu teile! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Terviseminister! Sotsiaalkomisjon arutas antud eelnõu oma 20. veebruari istungil ja arutelul osalesid lisaks komisjoni liikmetele terviseminister Riina Sikkut ning Sotsiaalministeeriumi ametnikud Lii Pärg ja Susanna Jurs. Terviseminister siin juba põhjalikult tutvustas selle eelnõu kohaseid muudatusi ja vastas küsimustele. Samamoodi tegi ta seda komisjonis ja ma ei hakka siin seda üle kordama. Pean küll ütlema, et komisjonis esitatud küsimustest nii mõnigi ühtis sellega, mis siin saalis kõlasid. Komisjoni liikmete küsimused jagunesid kolme plokki selliselt, et üks osa oli uue võimaluse kasutamise aeg, teine oli tööandjate seisukohad ja kolmas koostöö töötervishoiuarstide ja perearstide vahel. Kõigepealt, mis puudutas osalise töövõimetuslehe kasutamise võimalust, siis küsiti, miks see võimalus tekib alates 61. päevast, mitte kohe esimesest päevast. Minister selgitas, et kui luua see võimalus esimesest päevast, siis võib juhtuda, et inimene, kes on saanud raske diagnoosi, aga soovib oma suuremat sissetulekut säilitada, ei pruugi saada vajalikku ravi ja seda me kindlasti ei soovi. Siis küsiti, kas tööandjad on nende muudatustega päri. Minister selgitas, et tegu on vabatahtliku skeemiga. Kui üks osapooltest, näiteks raviarst, ütleb, et osaline töövõimetusleht ei ole inimese tervise seisukohast hea, siis ei saa seda kasutada. Ja samamoodi ka, kui tööandja ei ole nõus katma kulusid, mis kaugtööga kaasnevad, siis sellisel juhul ei saa seda kasutada. Kuid minister juhtis veel tähelepanu, et töökoha kohaldamise kulude katmist toetab ka töötukassa. Pisut pikemalt me komisjonis arutasime seda, mis puudutas töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd: kuidas toimub töötukassa teenuste vajalikkuse hindamine, kelle pädevusse see peaks jääma. Oli mure ja toodi välja, et perearstidel puudub selleks vajalik pädevus, sellega peaks eelkõige tegelema töötervishoiuarstid. Lisaks toodi murekohana välja perearstide juhtumite ülevõtmine töötervishoiuarstide poolt, sealhulgas e-konsultatsioonid, mille puhul ülevõtmise võimalus üldse puudub. E-konsultatsioonide puhul märgiti veel ära nende tasustamise erisus, et kui praegu eriarstid saavad e-konsultatsiooni eest tasu, siis perearstid seda ei saa. Kindlasti on oluline ka see rahastuspool üle vaadata. Kuid komisjonis me leidsime ühiselt, et planeeritud muudatused on vajalikud, ent vaja on ka terviklahendusi. Minister nõustus, et töötervishoiu reformimine tervikuna on vajalik, perearstide ja töötervishoiuarstide vaheline info jagamine ja patsientide üleandmine tuleb paika saada. Üks teema, mille ma komisjoni arutelust veel välja tooksin, on järelanalüüs ja ka see, et antud meetmeid praegu rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Me küsisime seda, kas on planeeritud järelanalüüs, ning mis saab pärast seda, kui Euroopa Liidu vahendid lõpevad. Minister andis teada, et hiljemalt 2029. aastal on planeeritud teha järelhindamine, kus vaadatakse inimeste tööturul püsimist, aga ka küsitakse tagasisidet perearstidelt ja töötervishoiuarstidelt ning hinnatakse, kas skeemis on vaja muudatusi teha. Ta tõi välja, et 2029. aastal on veel võimalik käesoleva perioodi Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid kasutada. Sotsiaalministeeriumi ametnik Lii Pärg lisas omalt poolt selle teema arutelu juurde, et lisaks mõjude hindamisele perioodi lõpus on planeeritud teha ka vahearuandeid ja mõjuanalüüse. Näiteks aasta pärast rakendumist on kavas ka raviarsti ja töötervishoiuarsti koostöömudeli hindamine ja edasiarendamine arstide tagasiside põhjal. Me tegime komisjonis järgmised menetluslikud otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 6. märtsil käesoleval aastal ja määrata juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks mind, Õnne Pillakut. Need kaks otsust olid mõlemad konsensuslikud. Kolmanda otsusena otsustasime 7 poolthääle ja 1 vastuhäälega teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan. Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti 200 erakonna fraktsiooni esindaja Irja Lutsari. Palun! (Irja Lutsar palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kuulajad! Arutlusel olev seaduseelnõu, mille üks olulisi muudatusi on see, et alates 61. haiguspäevast on võimalik inimesel tema soovi korral ja kui tervis seda lubab, osaliselt töötada ja tööandjal osaliselt palka maksta, on kindlasti samm õiges suunas ja väärib toetust. Selle rakendumisel ei jää inimene haiguse tõttu liiga kauaks tööprotsessist eemale. Samas on oluline rõhutada, et lõpliku otsuse teeb siiski inimene ise koos oma raviarstiga ja jätkub ka vajalik ravi. Nii et inimese seisukohalt ei peaks muret olema. Nagu siin korra juba üles tõstetud sai, oleks seaduseelnõu minu arvates võinud olla hoopiski ambitsioonikam: osalist töötamist töövõimetuslehe ajal võiks alustada märksa varem kui 61. haiguspäeval. Praeguseks on paljude tööde iseloom oluliselt muutunud. Raske füüsilise töö on osaliselt asendanud robotid ja töötaja on liikunud tööpingi tagant arvutiekraani taha. Lisaks oleme tänu koroonapandeemiale kiirelt omandanud nõndanimetatud hübriidtöö ehk siis kodukontoris töötamise oskused. Elu näitab, et kaugtöö on tulnud, et jääda. Seega võiksime muutunud olukorras arvestada ka [teistsuguseid võimalusi] töövõimetuslehtede väljastamisel. Muidugi, ikka ennekõike lähtudes inimese enda soovist ja arstlikust hinnangust. Toon siin ühe näitena jalaluumurru valdavalt arvutiga töötaval inimesel. See on lihtsalt üks näide paljudest. Praeguse korra järgi on inimene sunnitud töövõimetuslehele jääma, kuna päris sajaprotsendiliselt ta töötada ei suuda, aeg-ajalt jalg valutab, siis tuleb võtta paus, liikumine isegi kodus on raske ja vaevaline ja aeganõudev ning samuti tuleb alustada varakult taastusravi. Siiski pole selline inimene täielikult töövõimetu ja tööülesannete täitmisega osalise koormusega võib ta probleemideta hakkama saada. Kui inimene jätkaks poole koormusega töötamist, võidaksid kõik: Tervisekassa peaks töövõimetuslehe 70%-lise kompenseerimise asemel kompenseerima 50%, tööandja ei kaotaks täielikult väärtuslikku töötajat ega peaks mõtlema, kuidas töö tehtud saab, samuti saab ta täiesti seaduslikult töötajale tehtud töö eest tasuda. Inimene ise aga pole tööst kõrvale jäänud, tunneb end vajalikuna ning 70% töötasu asemel saab 100%. Seega ei jää inimene haiguse ajal vaesemaks. Siinjuures on siiski oluline mainida, et otsuse, kas jääda täielikult töövõimetuslehele või jätkata osaliselt töötamist, teeb ikka inimene ise koos oma raviarstiga. Ja jalaluumurd pole ainuke seisund, mille korral edasi töötada saab. Terve rida elukutseid on ju sellised, kus saab osalise koormusega töötada, kui haigusseisund seda võimaldab. Ja lõppkokkuvõtteks: ka töövõimetuslehtede väljastamisel peame ajaga kaasa liikuma ja uusi töötamise võimalusi ka selles protsessis arvesse võtma. Ma esitasin selle küsimuse ka sotsiaalkomisjonis terviseministrile. Mina mäletan, et terviseministril ei olnud hirmu, et inimesed hakkavad skeemitama. Kes skeemitada tahab, see skeemitab niikuinii. Tema arvas, et see on väga hea mõte. Ja ta arvas – kui mu mälu mind ei peta –, et see on kindlasti ettepanek, mis vääriks edasi arutamist. Aga mina tänan teid tähelepanu eest. Aitäh!

Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Helmen Küti. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraatidel on muidugi väga hea meel, et terviseminister sellise eelnõuga siia on jõudnud. See muudab inimeste elu kergemaks kahtlemata. Kehtiva ravikindlustusseaduse järgi ei tohi haiguslehe ajal töövabastuse perioodil töötada ja nii ei saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Muudatuse kohaselt võimaldatakse kohe pärast kaks kuud ehk 60 päeva haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes – on see siis osaajaline tööaeg või kergemad tööülesanded. Siin on räägitud jalaluumurrust. Ma toon siis ka selle näite, et nii nagu hea kolleeg Irja Lutsar enne ütles, meil on nüüd ka telesilla abil töötamise võimalus, kaugtöö võimalus, ja tegelikult jalaluumurru korral väga paljud asutused kasutavadki oma töötajate korral kaugtöö võimalust ja inimene ei pea üldse sinisele lehele minema, vaid ta teebki 100%, saades palka. Ta teeb seda tööd, kui tema tervis seda võimaldab, tema raviarst seda [lubab] ja ta ise seda soovib. Jalaluumurd on üks vähestest juhtumitest, mille korral saab seda võimalust kasutada. Aga mille üle sotsiaaldemokraadid on eriti rõõmsad? 2014 oli see [aasta], kui hea ametikaaslane, tollal tervise‑ ja tööminister Urmas Kruuse ja mina sotsiaalkaitseministrina kohtusime vähihaigete laste vanemate ühingu liikmetega ja pärast seda sai seadusesse sisse ka see, et 60 kalendripäeva jooksul on õigus hooldushüvitist saada onkoloogilise diagnoosiga laste vanematel. Ja näete, nüüd me laiendame selle kõigi raskes seisundis olevate laste põetajatele. Nii nagu minister siin juba ütles, et selle eelnõu seadusena jõustumine sõltub sellest, kuidas Riigikogu seda eelnõu menetleb. Ma arvan, et Riigikogu menetleb seda väga konstruktiivselt, kiiresti. Meil oli sotsiaalkomisjonis väga hea arutelu. Ja üks on kindel: sõltumata sellest, millal teised punktid jõustuvad ja hakkavad kehtima, on väga oluline ka see täiendav ravimi‑ ja meditsiiniseadmehüvitis, mis jõustub 1. jaanuaril 2025 ehk järgmise aasta alguses. Praegu on kasutuses universaalne täiendav ravimihüvitis, mitterahalist ravimihüvitist ehk soodustust ostu tegemisel saavad ravikindlustatud inimesed, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot. Nagu öeldud, alates 1. jaanuarist 2025 laiendatakse täiendav ravimihüvitis ka meditsiiniseadmetele ja see on päris suure ja olulise tähtsusega. Nii et kutsun kõiki häid ametikaaslasi üles üksmeeles ja üllas rahus seda head eelnõu toetama. Suur aitäh!

Suur tänu teile, hea ettekandja! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et 377 SE esimene lugemine tuleb lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.