Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE) esimene lugemine

Läheme teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu 359 esimene lugemine. Palun ettekandjaks hea kolleegi kliimaminister Kristen Michali.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse 15. jaanuaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise [seaduse] eelnõu. Eelnõu eesmärk on kohaldada Eesti õigusruumis nõukogu määruse 2022/2577 artikleid 3 ja 6 ehk lihtsustatult öeldes hõlbustada taastuvenergia ehk täpsemalt maismaa tuuleparkide, päikseparkide ning soojuspumpade arendamist. Ühtlasi [hõlmab] lihtsustamine nimetatud arendustega seotud võrguühenduste rajamist. Taastuvenergia arendamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks näeb eelnõu ette järgmisi lahendusi. Esiteks, võimalus rakendada taastuvenergia projektide arendamisel looduskaitsega [seotud] leevendus- ja hüvitusmeetmeid. Leevendusmeetmed on näiteks tuulikute seiskamine teatud perioodidel, labade värvimine või muu selline. Hüvitusmeetmed on näiteks taimeliigi ümberasustamine. Teiseks, võimalus keskkonnamõju hindamine loamenetluses ära jätta, kui arendaja on planeeringus detailse lahenduse koos uuringuga juba välja toonud. Arendajad teevad juba täna planeeringuid vastava detailsusega. Kolmandaks, ülekaaluka avaliku huvi rakendamine. Seame taastuvenergia arendamise ülekaalukaks avalikuks huviks ning võimaldame sellega arendamise piirkondades, kus see tavaliselt keelatud oleks. Seda loomulikult juhul, kui puuduvad vähem kahjustavad alternatiivid ning mõju loodusele on selgelt hinnatud. Muudatused seadustes on vajalikud, kuna tegemist on Euroopa Liidu Nõukogu otsekohalduva määrusega, mille alusel on tarvis rakendada piiranguid, et vältida mõne liigi seisundi halvenemist, kui ülekaaluka avaliku huvi korral rakendatakse leevendus- või hüvitusmeetmeid või mõlemaid. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, auväärt minister! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Vabandust, Kalle Grünthal! Härra minister, väga vabandan, minu tähelepanematus. Kalle Grünthalil on küsimusi ja on teistelgi küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan, selles eelnõus on kirjas, et kiirendatakse taastuvenergia projektide läbiviimist, et need asjad korda saaksid. Igasugune selline tegevus juba ka praegu näitab negatiivset mõju ühiskonnale. Minu küsimus on selline. Loetlege palun üles, millist negatiivset mõju avaldab see meie majandusele.

Aitäh! Taastuvenergia või taastuvenergeetika, mille vastu te ilmselt korduvalt sõna olete võtnud, siiski toob inimestele odavama elektrihinna ja puhtama looduse. Fossiilsed jaamad, nagu me ka Eesti Energia näitel näeme, tihtipeale oma hinnaga enam võrku ei pääse ja sellest on tingitud ka nende varade allahindamine. Nii et majandusele kahtlemata soodsam on puhtam energia. See on kasulik ja annab ka ekspordivõimele juurde.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab [energiamajanduse korralduse seaduse] üht punkti. [Eelnõu kohaselt hakkab seaduses olema] § 3211 lõige 3, mille järgi on välistatud ehitamine Natura [2000] võrgustiku alale, kui see on alale ebasoodne. Aga samal ajal, kui tegu on muude Eestis olevate kaitsealadega, välja arvatud siis, kui on mõne liigi püsielupaik, piirangut ei ole. Kas see on juhuslik näpuviga, mis tuleb meil parandada, või on siin mingi loogika, miks on need kaks eraldi käsitletud?

Aitäh! Ma loodan, et siin näpuviga ei ole, tegelikult on ikkagi püütud [kõik täpselt] kirja panna. Aga tegemist on eelnõu esimese lugemisega, nii et me saame parlamendis kõike parandada või täpsemalt, teie saate parandada. On kirjas, milliste piirangutega tuleb arvestada isegi ka lihtsama rajamise korral, aga samuti kiirendatud rajamise võimaluste korral ja leevendus- ning hüvitusmeetmete rakendamisel. Me võime selle eraldi üle käia.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Ma tahtsin kõigepealt parandada, et EKRE ei ole kindlasti taastuvenergia kasutuselevõtu vastu, aga seda tuleb teha mõistlikul määral ja mitte lammutada baastootmist, nagu teil siin praegu on plaanis päris suurel määral teha. Küsimus selle eelnõuga seoses. Võtame ühe näite. Tuulepargid tulevad merre, näiteks Lääne-Eestisse, kus on suured kuulsad rändlindude peatumise alad ja muidugi ka Natura alad. Kuidas see selle eelnõuga haakub? Kommenteerige selle näite põhjal: meretuulepark ja lindude rändeteed. Kas see asi läheb kuidagi lihtsamaks nendel aladel ka või kaob üldse võimalus meretuuleparke sellistesse kohtadesse ehitada?

Aitäh! Iga pargi puhul muidugi tehakse eraldi hindamine. Ka selle eelnõu kohaselt tuleb erinevate rajatiste tegemisel ja planeerimisel riskid ära hinnata ja läbi mõelda võimalikud leevendusmeetmed. Kui ei ole võimalik leevendada, siis tuleb hüvitada. Selleks see eelnõu ka on. Ja mul on hea meel, et te mainisite, et EKRE on asunud taastuvenergeetikat toetama ja te erinete sellega oma varasemast kolleegist Kalle Grünthalist.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Natukene tahaksin rääkida kõigepealt, et [selleks, et meil elektrit üldse oleks], oleks ka juhitavat elektrit vaja. Me oleme sinuga vestelnud teemal, et Eestis toodetakse pelleteid, mida viiakse mitmesse Euroopa riiki, kus vanades kivisöekateldes toodetakse elektrit. Eestis on samasugused põlevkivikatlad. Me tahame põlevkivikatlad kinni panna. Samas ma saan aru, et väga tõsiselt ei ole arutatud seda, et asendada põlevkivitolm pelletitolmuga. Siis oleks rohelist energiat piisavalt. Ma igaks juhuks rõhutan seda, et meil Eestis toodetakse pelletit peaaegu poolteist korda rohkem, kui Eestis nendes kateldes vaja oleks. Teine terav teema selle juurde on seesama Eleringi kaabel, mis puruneb. Mis jama see on, et seitse kuud parandatakse ühte kaablit, kui meres 50 meetri sügavusel saadakse gaasitoru kiiremini ära parandada? Iga päev võtab see raha Eesti ettevõtjate taskust.

See on tore, et te saate kõik küsimused ära küsida. Peaministrile te esitasite need küsimused umbes viie minutiga. (Saalist öeldakse midagi.) Käskis küsida? Siis ma ka vastan, kui peaminister käskis. Kaabli parandamisega Elering muidugi tegeleb. Kalle Kilk parandas selle teie väite ära, mille te enne esitasite siin, justkui nad teeniksid selle võrra rohkem. Ei, nad ei teeni. Ja homme on Kalle Kilk siinsamas puldis energeetika kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul. Ma olen talle [selle küsimuse] edasi öelnud, ta saab teile siin pikalt seda kirjeldada, et teil oleks kogu pilt ees. Seda esiteks. Teiseks, kaabli paranduse tempo ei sõltu hingesoojusest ega poliitilisest tahtmisest. Kui see sõltuks poliitilisest tahtmisest, siis see kaabel oleks juba otsapidi kokku joodetud. Ilmselt teie oleksite teinud seda muidugi hulga kiiremini kui meie. Aga seda parandavad siiski Elering ja tema partner ja kõik on sõltunud eeskätt sellest, kui kiiresti viga leiti. Viga on nüüd leitud. Loodetavasti seal rohkem vigu ei ole. Palju sõltub sellest, kui kiiresti nad saavad ettevõtte, kes selle kaabli ühendamisega toimetab, siia – tegemist on väga nõutud parandamistöödega –, ja paljudest muudest asjaoludest. Optimistlik vaade on, et see on sügise alguseks korras. Aga veel kord, seda saab Elering ise toimetada. Valitsuse poolt on edasi antud sõnum, et kui me saame midagi teha, kaasa arvatud rahaliselt kaasa aidata või mingil muul moel kaasa aidata, siis me seda kindlasti teeme. Nii et selle taga see ei ole. Mis puudutab teie juttu puidugraanulitest, siis noh, puiduturg üldiselt tulevikus liigub ikkagi selles suunas, et [siht on] puidu kõrgem väärindamine: järjest vähem ahju, järjest vähem põletamisse. Nii et see madalama kvaliteediga puidumass tõenäoliselt tulevastel aastatel pigem suundub puidukeemiasse, mis annab kõrgema lisandväärtuse. Aga selle teie mõtte ma olen edasi andnud meie energeetikutele ja eks nad siis võtavad ühendust. Kui selles on mingi iva, siis seda kindlasti kasutatakse. Kui ei ole, siis see kasutust ei leia.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja, sõna andmast! Ministrile: te sõnastasite elektri hindadest rääkides ära sellesama turumoonutuse aspekti, mis taastuvenergia eelisarendamisega kaasas käib. Turule pääsemine või mittepääsemine sõltub CO2 hinnast, mis on ju kunstlik lisand ja muudab elektri hinda, mis omakorda mõjutab majandust, sest võtab raha päris majandusest välja. Tallinna börsi juht Kaarel Ots on Postimehes kirjutanud, et juba ongi näha, kuidas Euroopa ambitsioonikate plaanidega läheb: need kahjustavad majandust, töökohad kaovad, tööstust viiakse riikidest välja. Ja ta ütleb ka seda, et me ju hävitame oma majandust ja konkurentsivõimet. Kas keegi on näinud mõnda õitsva majandusega sotsialistlikku riiki? Tema sellist ei tea. Ta ütleb, et kliimavõitlus maksab palju raha, mida ei kipu kusagil olema. Aga kust teie selle raha võtate? Turumoonutuste hinnaga inimeste taskust ja ettevõtjatelt, see on ju ilmselge.

Aitäh! Kõigepealt, Tallinna börsi kliendid oleme me kõik, kes seal aktsiaid ostavad. Aga see ei tähenda seda, et me Kaarel Otsa arvamuslugudega peame nõustuma või neid lugema. Mina ei loe neid juba sellest ajast, [kui selgus, et] tegemist on arvajaga, kes väga aktiivselt või väga intensiivselt võttis sõna vaktsineerimise vastu. Aga ma mõistan, milles teie vaated kattuvad. Seda esiteks. Teiseks, taastuvenergeetika ikkagi annab maailmale võimaluse kliimamuutuse põhjustega vähegi tegeleda. Meie loodus kannatab, planeet muutub soojemaks, ilmastik muutub turbulentsemaks, mõnes kohas on kuumalained, teises kohas tungib vesi üle jõgede kallaste. Sellega saab tegeleda. Ja samal ajal on võimalik sellele puhtale energiale rajada, kui te Eesti asukohta vaatate, ka eksporti. Kui seda energiat on piisavalt, siis meil on võimalik oma tooteid müüa näiteks Skandinaaviasse. See on meie ettevõtluse lisandväärtuse loomiseks väga oluline. Väga palju jälgitakse seda, millisest allikast energia on toodetud. Ja isegi kui see mõnele ei tundu täna oluline, siis ma arvan, et suurele hulgale investoritele, pankadele ja muudele finantsasutustele on väga tähtis, millise energiaga ja millise jalajäljega toimetatakse. Nii et seda sotsialismiks nimetada, kui planeeti päästetakse või toodetakse puhtamat energiat, mis pealegi on soodsam fossiilsetest ja jätkusuutlikum, ma arvan, on üsna suur eksitee. Tegemist on meie jaoks konkurentsivõime küsimusega ja võimalusega oma majandust kasvatada, tagada meie tootjatele ja inimestele parem elujärg.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täheldan siin saalis praegu väga huvitavat fenomeni. Näen küll kujult Kristen Michalit seal puldis, aga vastused tulevad nagu Kaja Kallase suust. Küsid ühte, aga saad vastuse teise kohta. Millest see tuleb? Ma olen teist rohkem lugu pidanud ausalt öelda. Ma küsisin teie käest, millist negatiivset mõju toob kaasa majandusele see, et me kiirendatud korras hakkame üle minema taastuvenergiale. Teie vastus oli, et hakkame saama odavamat energiat. Mina küsisin hoopis seda, millist negatiivset mõju toob see majandusele kaasa. Ma usun, et see, millele börsi juht viitas, et siin on väga suured probleemid, ei ole lihtsalt laest võetud. Ja viide vaktsineerimisele, mis te siin välja ütlesite, ei ole ka asjakohane, sest ma vaatan, et need, kes ennast on vaktsineerinud, panevad päris segast siin saalis.

Aitäh! No, me võime kokku leppida, et ma väga ei kurvasta, kui te minust lugu ei pea. Meie vaated erinevad, ma saan sellega elatud. Ja oma vastuses ma kirjeldasin positiivseid mõjusid majandusele ja loodusele.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Praegu ei võimalda Eesti õigus tegevust, mis kahjustaks kaitsealuseid looma- või taimeliike, ja see on absoluutselt normaalne ja õige praktika. Aga peale selle seaduse vastuvõtmist on seda võimalik teha: seda on võimalik teha ülekaaluka avaliku huvi korral. Mind huvitab, mis on see ülekaalukas avalik huvi sellise tegevuse korral, mis kahjustab meie kaitsealuseid looma- ja taimeliike. Ja mind huvitab see, kes defineerib selle täpsemalt ja kes on need, kes otsustavad.

Aitäh! Tegelikult see kõik on siin seaduseelnõus kirjas. Siin on kirjas, et taastuv[energia] ehk puhtama, loodust vähem saastava energia tootmine on ülekaalukas avalik huvi. Ülekaalukas avalik huvi ulatub teatud piirideni. Ka see, mille kohta siin kolleeg Tiit Maran küsis: Natura 2000 võrgustiku ala jääb sellest välja, mõne kaitsealuse liigi püsielupaik ja kaitseala ja nii edasi. Siin on see kirjas. Defineeritakse ikkagi selle järgi, mis on selle tootmise ja tegevuse ja loastamise eesmärk. See on siin kenasti kirjas. Ja noh, pikemas plaanis ja laiemalt vaadates selle tegevuse tulem on inimtegevuseks, erinevateks tootmisteks ja teenusteks puhtama energia saamine ja puhtam loodus tervikuna nii Eestis kui mujal maailmas. Nii et ma arvan, et see on looduse tulevikuga kenasti kooskõlas tegevus. Ette on nähtud leevendus- ja hüvitusmeetmed juhuks, kui see peaks kohapeal loodust kahjustama. Seda on võimalik leevendada või hüvitada.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Täpsustame seda eelmist teemat natukene. Kui minister veel ei tea, siis ma võin ütelda, et väga paljud Euroopa elektritootmised, endised kivisöejaamad täna on pelleti peal, toodavad Eestis toodetud pelletiga elektrit. Need on näiteks Rootsi, Taani, Suurbritannia, Belgia. Ja see ei ole väärispuit, millest me räägime. Me loodame loomulikult, et kui otsitakse [võimalusi] ja osatakse puiduga parimini raha teenida, siis see ei ole üldse halb. Aga kui internetis surfata, siis [näeme, et] pelletitootjad arvavad, et 20 aastat nad veel suudavad toota nii palju, kui Eestis seda vaja on. Ehk 80 miljonit investeeringut versus 2 miljardit. Me räägime siin küll meretuuleparkidest ja kõigest muust, aga see on juhitav [energia]. Ja teine pool, kui Eleringist rääkida, siis ega sealt ei saagi midagi tõtt tulla. Eelmine aasta oli peaaegu 190 miljonit erakorralist tulu, ja just ainult sellepärast, et seal oli see soolikas.

Aitäh!

See aasta seitsme kuuga, ma arvan, tuleb peaaegu 100 miljonit.

Aitäh! Ega me vist omavahel liiga palju ka ei väitle. Ma kirjeldasin teile ja mulle tundus, et te ka nõustusite sellega, et kui puitu või mis tahes vara või ressurssi, mis Eesti loodusest tuleb, on võimalik kõrgema väärindamisega kasutada, on see arukas tegevus. Selles me oleme ühel nõul. Ma arvan, et ilmavaatest sõltumata me ei peaks Eesti varasid ja varusid kuidagi odavalt kasutama või eelistama odavamat või lihtsamat kasutamist keerulisemale. Veel kord, et kui teie kirjeldatud mudelit on võimalik kuidagi kasutusele võtta ja saada sellest praktilist kasu, siis energeetikud seda kindlasti kasutavad. Kui mitte, siis mitte. Ja tegelikult seda Eleringi ülekandevõimsuse tasu saab Kalle Kilk homme siin [selgitada], aga tema hinnangul on see praeguses olukorras pigem väiksem, kui oleks toimiva kaabli korral. Nii et selles mõttes teie hüpotees ilmselt paika ei pea.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Minu meelest on küll süüdimatult vale see jutt, et kui me teeme [energiat] tuule ja päikese abil, siis see annab meile puhtama looduse. Seda minu meelest isegi ei ole väga vaja tõestama hakata, aga no räägime siis üle. Need muldmetallid ja kemikaalid, mida on vaja päikesepaneelide jaoks, samuti see kogus betooni, metalli ja plastikut, mis on vaja tuulikute jaoks – see on kohutavalt keskkonnakahjulik ja keskkonnaintensiivne. On välja arvutatud, et see kahju on väga suur, need tuulikud ja päikesepaneelid oma eluea jooksul ei jõua tagasi teenida seda keskkonnajalajälge, kui me fossiilkütused nendega asendame. Nii et seda juttu tegelikult ei peaks ajama, see on puhas inimestele näkku valetamine. Aga ma tuleksin odavuse juurde. Ka see on vale, et see on odav. Te ise räägite, et 2 miljardit on vaja maksumaksjalt võtta, et [seda] edendada. Aga see on ju meie kõigi raha ja see on väga kallis elekter. Ma küsin poliitilise vastutuse kohta. Kui kümnendi lõpuks tuleb välja, et ei ole odav ja on loodust rüüstatud ja me jääme ilma elektrita või see elekter on kallis, siis kust saavad inimesed kätte kliimaminister Kristen Michali, et ta tõrva ja sulgede sisse kasta?

Aitäh! Noh, ütleme nii, et kui me oleme edukad ja siin huvitavat debatti peame, siis äkki me oleme veel nii noored mehed, et meid mõlemat saab siit parlamendist kätte. Aga kui ei saa, no küllap mujalt leitakse üles. Eesti on nii väike, et ega keegi siin naljalt kaotsi ei lähe. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab taastuvenergeetika arendamist ja selle investeeringuid, siis jaa, need investeeringute numbrid on suured. Muidugi, kahtlemata ongi suured. Aga vigur on selles, kas me lähtume sellest, et meie majandus kasvab, või sellest, et ei kasva. Kui majandus kasvab kiiremini, on meil vaja investeerida ka mereparkidesse. Homme me kirjeldame, ma näitan isegi pilti selle kohta, saate parema ülevaate. Jah, investeeringud sinna on mitu miljardit, aga raha, kui me peame silmas elektri hinna alanemist, hoiab kokku rohkem. Kui me investeerime 2 miljardit, aga tegelikult ühiskonnale hoiame selle tulemusena kokku rohkem raha, siis ühiskond rahaliselt võidab taastuvenergia arendamisest. Ja ütleme nii, ma siiski julgen arvata, et ka EKRE liikmed ja teie elektoraat tarbib nii tuumaenergiat, mis tuleb Olkiluotost, on rõõmus selle üle, kui ka taastuvenergiat, mille hind on oluliselt odavam fossiilsest, hoolimata teie poliitilistest vaadetest ja veendumustest. See on reaalne elu, see on puhtam ja soodsam.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No ma kordan siis veel kord üle. Nagu teie olete rikkis grammofon, ma vastan teile samamoodi. Taastuvenergia elektri hind ei ole odav, see on saavutatud turumoonutuse abil, lisades [muu elektri hinnale] kunstliku lisandi CO2 maksu näol. Kui keskkonnast ja puhtast loodusest rääkida, siis tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnakahju on tegelikkuses meeletu. Metsad võetakse maha, et ajada püsti betoonist hiigelpostid, mis kannavad hiiglaslikke plastist labasid. Kuidas see justkui keskkonda ei reosta, on täiesti arusaamatu. Kas te tõesti ei ole näinud neid puruks jahvatatud linnuparvi, vigastatud, kuid veel elus olevaid merikotkaid, keda veterinaarid päästa üritavad? Teie jutt ei ole tegelikult ilus, täpselt nagu see pilt, mis avaneb päriselt looduses tuuleparkide rajamise korral.

Hea küsija, mulle tundub, te üritate seda pilti kuidagi moonutada, ma saan aru, oma poliitilisest vaatest lähtuvalt. Kui te vaatate naftaga kaetud linde või teate, et Ida-Virumaal sündinud lapse eeldatav eluiga sünnihetkel on viis aastat lühem kui Tallinnas või Tartus sündinud lapsel, osaliselt ka hingamisteede haiguste tõttu, siis ehk peaksite oma vaateid muutma ja saama aru, et tossutamine, mis tahes saastav fossiilne energia ei ole taastuvast parem. Ja taastuv energia on tänases maailmas ja tulevikus kindlasti ka hinna poolest soodsam. Soovitan selle poole vaadata.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No ma ausalt öeldes ei ole küll varem näinud, et reformierakondlastele lapsed korda läheksid, ammugi [ei lähe] Ida-Viru lapsed. Aga majandus ei kasva ju. Teie juhtimisel majandus kaheksandat kvartalit järjest langeb ja selle põhipõhjus on teie hullumeelne energiapoliitika. Me võime väga täpselt minna tagasi aastasse 2021, kui te ebaadekvaatselt või, ütleme siis, Eesti majandust hävitavalt reageerisite energiakriisile. Ja te süvendate kõiki neid halbu asju, mis tol korral meile tegid energiakriisi, nüüd oma pöörase fanatismiga minna edasi meretuuleparkide tegemisel. Muide, Saksamaal eelmisel aastal oli 1400 juhtumit, kus tuli käivitada fossiiljaamad, et stabiliseerida päikese- ja tuuletootmist. See lõi nende võrgud korduvalt rivist välja ja selline asi teeb selle kõik veel kallimaks. Mina tahaksin aru saada, missugune see võlumajandus on, mis võimaldab öelda teil, et päikese- ja tuuleenergia on odavam. Mis see võlumajandus on?

Aitäh!

Kas see on subsiidiumid ja trahvid fossiilidele?

Aitäh, hea küsija! Ega energeetika ei [tugine] üheski riigis ainult juhitamatul energial. Tuul ja päike on sõltuvana ilmastikust juhitamatud. Meil on ka juhitavad jaamad olemas. Homme kirjeldame neid, vaadake seda pilti, kindlasti näitame. 1000 megavatti on olemas ja tulevikus on isegi rohkem, see käib koos taastuvenergia arendamisega. Energiasüsteem on kenasti terviklik ja tasakaalus. Sinna tuleb juurde salvestust, tuleb erinevaid uusi võimalusi. See teie soov välja võtta pildist üks killukene ja öelda, et sellel peab kogu maailm baseeruma ja muu teile ei meeldi – see on pigem poliitiline [lähenemine] energeetikale, mitte sisuline valdkonna tundmine. Seda esiteks. Ja teiseks, kui see oleks nii lihtne, et Eesti valitsus paneb majanduse seisma ja paneb majanduse käima – seda öeldes meie võimed kogu maailma jahutada, intresse kõigutada on ikka tõepoolest selgelt [üle]hinnatud.

Mart Helme, palun!

Jah, aitäh! No me saame aru, me kuulsime infotunnis seda ka Kaja Kallase käest, et kõik teised on süüdi: opositsioon on süüdi ja rahvas on süüdi ja ettevõtjad on süüdi. Tegelikult muidugi ei ole ja tegelikult majandust saab kasvama panna, kui majandust ei tapeta maksudega ja kõikide muude [ettevõtmistega], mida teie ideoloogilise eksperimendi korras praegu selles valitsuses Eestis läbi viite. Ma tsiteerin siin praegu hoopiski Indrek Neiveltit, kes konkreetselt meretuuleparkide kohta ütleb, et vaja oleks anda ülevaade, mis on meretuuleparkide kogukulu ühiskonnale, ja arvestada tuleks nii elektri hinna, ülekandetasu, taastuvenergia tasu kui ka muude võimalike toetustega. Majanduse konkurentsivõime seisukohast loeb ainult kogu ürituse kogutulu. Mida te ütlete selle kohta, mis see kogukulu ühiskonnale on ja mis see kogutulu ühiskonnale on?

Aitäh! Indrek Neivelt on palju erinevaid asju kirjutanud. Muu hulgas ta kirjutas, et ta ei saa aru, kuidas salvestus saaks tekkida turu vastu. Salvestus energeetikas siiski tekib ja ma olen kindel, et salvestusettevõtjad Eestis, salvestus energeetikas liigub kenasti. Talle seda selgitatakse nii Energiasalvest kui ka Eveconist ja Corsica Solest. Eestis on salvestus väga kiiresti arenemas. Nüüd, mis puudutab taastuvenergeetikat ja meretuuleparke, siis homme kirjeldame seda pikemalt. Elektri hind, mis eelmisel aastal oli 9 senti kilovati kohta, on projitseeritud, see ei ole täpne, see on ligikaudne ennustus, võiks olla orienteerivalt 6,6 senti kilovati kohta. Taastuvenergia tasu, mis on tasu selle eest, et neid võimsusi arendatakse ja tagatakse nende olemasolu ka sellel hetkel, kui hinnad all on, on täna umbes 1 sent kilovati kohta. See võiks olla projitseeritud 1,3 senti kilovati kohta. Selline on umbes see ülevaade. Ja kõik muud arengud, mis puudutavad teisi turge, võrkude arendusi – kõik need tegevused toimuvad sõltumata sellest, kui palju me arendame taastuvenergiavõimekust. Ja mis puudutab taastuvenergiaarendusi, siis nende kohta, nagu teie kolleeg siin enne märkis, saadi komisjonis vastused, mis on rajaja ülesanne ja mis läheb tariifi.

Jürgen Ligi, palun!

Hea ettekandja! Ma näen ikkagi, et te ei tule toime opositsiooni küsimustele vastamisega. Ühes ma aitan. Äsja esitati teile süüdistus energiakriisi tekitamises. Te ei suutnud sellele vastata. Öelge, kuidas see energiakriis tegelikult tekkis nüüd viimase kahe aasta jooksul. Mida te olete selleks teinud?

Aitäh! Ma ei ole kindel, et ma suudan praegugi vastata, aga ma juhin tähelepanu, nagu hea küsijagi viitas, et see on väga paljuski tekkinud meie naabri erinevate manipulatsioonide ja mängude tulemusena. Ja eks maailmas energia hinnad ja nende kõikumine on mingil määral sõltuvuses ka majandustsüklist ja energeetika ja tehnoloogia arengutsüklitest. Aga selles, ma arvan, on teil õigus, et tihtipeale kipub üks erakond siin ajama sassi meie idanaabrit ja meid oma riigi [kohta arvamuste avaldamisel].

Mart Helme, palun!

Aitäh! No see loend, mis te tõite meile, missugused sendid on kuskil kellegi poolt välja arvutatud, on ju ebapiisav. Kas te olete arvutanud välja ka selle, mis jääb meie järeltulevatele põlvedele kanda, kui neid meretuuleparke ja päikeseparke ja muid parke tuleb hakata utiliseerima? Ma kardan, et seda arvestust ei ole küll keegi teinud. Seda ei oskagi keegi teha, sest me ei tea, mis raha on sel ajal kasutusel, mis hinnad on, kuhu kõik transportida tuleb, missugused maad võivad olla need, kes neid utiliseerima hakkavad, ja nii edasi ja nii edasi. Me oleme ikkagi globaalses majandussituatsioonis ja näeme ju praegu, kuidas Euroopa sodi veetakse Aafrikasse. Seal on tohutute mägede kaupa igasuguseid Euroopast välja veetud kantud rõivaid ja kasutatud autosid ja nii edasi ja nii edasi. Nii et Euroopa pühib oma käekesed puhtaks ja räägib sellest, kuidas me elame ilusat rohelist elu, aga Aafrika sureb Euroopa saasta sisse. Kas ka sellega on arvestatud selle kogukulu juures?

Tuulikute utiliseerimine on ikkagi arendaja ja selle pargipidaja ülesanne ja vastutus või siis tootja vastutus, kuidas iganes nad omavahel on kokku leppinud. Selles mõttes tulevikku vaadates mina loodan, et sellel hetkel, 12, 15 või 20 aasta pärast me oleme ikkagi Euroopa Liidus, raha on euro ja elu on üldiselt mõistlik ja turvaline. Aga selles võivad meie vaated erineda, selle üle me siin täna ei diskuteeri. Ja pigem ikkagi see utiliseerimine, ma arvan, annab tulevikus ka võimaluse materjalide taaskasutuseks. Miks see oluline on? Kui me vaatame täna või oleme varem vaadanud erinevaid olmejäätmeid, näiteks plastikut kui probleemi, siis tulevikus on plastik majanduses väga oluline. Ettevõtjatel on võimalus seda ümber töödelda uueks plastikutooraineks näiteks. Seda Eestis juba kaalutakse. Üks Eestis tegutsev ettevõte vaatab täna Ida-Virumaal neidsamu aherainemägesid, mida samamoodi on ju aastaid peetud väga suureks keskkonnaprobleemiks – ja mitte asjata –, selle pilguga, et sealt on võimalik tehnoloogilise protsessi käigus välja võtta mineraale, mida maailmaturule müüa. Nii et tegelikult jäätmetest saab ühel hetkel ressurss. Raske öelda, mis saab täpselt tuulikutest, aga nende utiliseerimine on samamoodi selle pargi valdaja või tootja kohustus. See tegelikult käib selle hulka. Ja kes teab, võib-olla neistki on võimalik midagi uut toota.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen seda seaduseelnõu teksti, siin on kirjas ka mõju majandusele. On kirjeldatud taastuvenergia projektide arendamist ja [öeldud], et selle käitamine on oluline ja ülekaalukas avalik huvi, sest see loob juurde töökohti ning ühiskondlikku heaolu. Olles näinud Ida-Virumaal Viru-Nigulas ja Aseris tuulikute ehitust ning päikeseparkide ehitust Püssi piirkonda, ei ole mina seal küll ühtegi kohalikku inimest tööl näinud. On teil kuskil välja arvutanud – ma siit ei leidnud –, mitu töökohta toob juurde üks, ma ei tea, megavatt? Mitu püsivat töökohta seal tekitatakse?

Aitäh! Sellist arvutust mul hetkel käepärast ei ole, aga ma hea meelega püüan otsida andmeid, mis sellele viitavad. Saan need edastada. Seda esiteks. Ja teiseks, loomulikult, mis tahes rajatiste loomine annab töökohti Eestis, nende hooldamine ja arendamine annab töökohti Eestis, annab meile teadmisi ja [uusi] võimalusi. Ütleme nii, et meil on kõrgharidusasutusi, mis on juba asunud meretuuleparkide hooldamist ja inseneeriat propageerivaid erialasid õppekavasse panema. Tegelikult see areng on võib-olla stardis. Aga ma arvan, et Eesti majandusele ja Eesti haridusele ja teadmistele annab see muidugi juurde.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ma tahtsin küsida seda. See ei ole ilmselt saladus, et meretuulepargi investeering on kallim, ja loogiline ongi, et ta kallim on. Aga ma ei ole selles debatis tähele pannud seda, kas meretuuleparkide puhul on veel oluline strateegiline [argument] see, et merel on tuult statistiliselt selgelt rohkem kui maismaal ja see annab võimaluse rohkem energiat toota. Ega ma ei ole millestki valesti aru saanud?

Ei ole. Erinevad energeetika liigid ja võimalused pakuvadki erinevat tootmiskõverat. Päikest meil ilmastikuoludest tingituna on ikkagi, kui aasta kvartaliteks jagada, aasta keskel rohkem. Selle joonis on ühesugune. [Maismaa] tuuleparkide joonis on veidi teistsugune ja meretuuleparkide joonis on veel kolmas. Iga selline lisanduv tootmine mitmekesistab portfelli ja energiatootmist. Mereparkide puhul ongi eripära see, et nende maht on võib‑olla suurem: tootmismaht on suurem, võimsus ka. Aga mõte on ikkagi selles, et kui meie tarbimismaht kasvab, nagu prognoosib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, siis siia tulevad uued tooted-teenused seda tarbima. Ja kui nii juhtub, siis see kasvatab meie majandust ja elujärge. See tegelikult ongi eesmärk. Ja Eesti inimesed saavad soodsama hinnaga elektrit.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Teised siin alustavad sõnadega "hea minister". Ma ütleks, et te teete selliseid 10–15 aastat [ette] vaatavaid otsuseid ja selle "hea" või "halb" juurde tulekski [siis]. Ma olen sellega nõus, et – te olete noor mees – teie käest saab 15 aasta pärast küsida, kuidas rahule olete jäänud. Mulle jäi teie vastustest kõrva see jutt, et utiliseerimise kohustus on ikkagi pargi arendajal või ehitajal või kuidas nad kokku lepivad. Mind huvitab, kuidas on riigi poolt tagatud, et see kohustus realiseerub. Kui me võtame kõrvale näiteks fossiilse energia tootjad, siis nemad panustavad ühiskonda CO2 tasu makstes kõvasti. Kui me võtame tuumaenergeetika, siis põhimõtteliselt on nii, et kui hakkad jaama käivitama, siis hakkad kohe maksma jäätmete ladustamisse. Tuule ja päikese puhul seevastu me maksame subsiidiumi, et siis need [rajatised] pannakse püsti. Rääkige lahti, mis juriidiline skeem seal taga on, et nad selle kohustuse kindlasti täitma peavad!

Ma täpselt ei saanud aru, mis kohustuse nad täitma peavad. (Saalist kommenteeritakse.) See tegelikult on mis tahes rajatise omaja, ka tuulepargi puhul nende ülesanne, kuidas iganes nad kokku lepivad tootjaga. Tuuleparkide ja ka päikeseparkide päikesepaneelide ringmajanduses utiliseerimine on täiesti kasvav tööstusharu. See ei ole maailmas midagi erakordset.

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni otsuseid ja arutelu tutvustab majanduskomisjoni liige Mario Kadastik. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Seda eelnõu arutasime majanduskomisjonis esmaspäeval, 12. veebruaril, kui minister seda tutvustas. Meil oli kaks põhilist küsimust, mille üle arutelu toimus. Üks mure oli keskkonnamõjude hindamise ärajätmise võimaluse pärast. Meile seletati, et seda ei jäeta ära niisama, vaid see võimalus antakse juhul, kui samaväärses mahus on keskkonnamõjusid hinnatud juba varasemas planeeringuetapis. Teine küsimus oli ülekaaluka avaliku huvi [määratluse] kohta: kuidas selle ülekaaluka avaliku huvi üle otsustatakse ja kas kohaliku omavalitsuse autonoomia säilib. Vastus oli, et see [regulatsioon] seisneb selles, et on teatud tehnoloogiad, mille puhul see küsimus liigub KOV-i menetlusprotsessis lihtsalt menetlusjärjekorra ette. Aga kohaliku omavalitsuse autonoomia säilib selles osas, kas see menetlus üldse algatada või mitte. Muid olulisi teemasid ei olnud. Oli ka komisjoni nõunike küsimus määrusega seotud [Euroopa Komisjoni] otsuse kohta, sellele oli ministeeriumipoolne vastus, et [regulatsiooni] pikendamise otsus on juba tehtud. Võeti vastu neli otsust: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, mis oli konsensuslik; teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 5. märtsil, mis oli konsensuslik; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, mille poolt oli 7 liiget, vastu 3; ja küsida eelnõu kohta arvamust ka Riigikogu keskkonnakomisjonilt, mille osas oli konsensus.

Aitäh! On küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kolleeg Kadastik, me oleme sinuga arutanud hinnatemaatika üle – küll mitte majanduskomisjonis, vaid muudes vestlustes – ja mulle on jäänud meelde, et sina oled seda meelt, et taastuvenergeetika ei tee hinda odavamaks, et tuumaenergeetika oleks lahendus, mis odava ja kättesaadava energia toob. Võib-olla kommenteerid seda? Ja teine küsimus. Ma kordaksin oma küsimust, mille ma ministrile esitasin. Tundub, et minister ei saanud lõpuni aru. Ma küsisin, mis see hoob on, et tagada [rajatiste] utiliseerimine 10 või 20 aasta pärast. Nagu ma ütlesin, fossiilse [energia tootjad] maksavad kohe CO2 tasuna kõvasti ühiskonnale ja muude keskkonnatasudena, [tuumaenergia tootja] hakkab kohe, kui jaam püsti pannakse, panustama jäätmekäitlusfondi, aga tuule ja päikese puhul me maksame toetusi peale, ehitame võrku ja nii edasi. Äkki sina oled teadlik, kas on mingisugune juriidiline skeem ja mingi rahaline skeem see utiliseerimine tagada?

Ma ei ole teadlik täpsest skeemist, aga ma usun, et ministeerium saab selle esimese ja teise lugemise vahepeal kindlasti meile edastada, milline see skeem on. Nüüd selle esimese küsimuse kohta: jaa, loomulikult, tuumaenergia tõenäoliselt oleks üks soodsaimaid meetodeid, sellele ma ei vaidle vastu. Tuule puhul on hind väga erinev: maismaatuul on kindlasti odavam kui meretuul, juba tulenevalt ehitusest. Aga sellegipoolest on see turuhinnalt odav. Turg sõltub marginaalist. Nii tuule, päikese kui ka teiste puhul on marginaalkulu hästi väike, pakkumine turul on madal ja seetõttu hind igapäevase elektri hinnana on kindlasti madal. Küsimus on kogupildis, mis on võrgu väljaehitamise tasu, kui suur on toetuste osa ja salvestuse osa. Need kõik on kogupildi mõttes vaja loomulikult täpsemalt läbi vaadata, aga selles skeemis, nii palju kui minister seda tutvustas, oli tegelikult salvestuse komponent teatava meetmena sees. Ma saan aru, et homme seda olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul tutvustatakse täpsemalt.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen seda seletuskirja ja siin muudatusena on planeeritud ka taastuvenergiaprojektide KMH ärajätmine. Kas komisjonis oli juttu sellest, et on osa sihtrühmi, sihtrühma suurusi, mille puhul keskkonnamõjude hindamine jäetakse ära? Siin on välja toodud ka võimalik ettevõtjate arv. Aga ma küsiksin selle kohta, et üks asi on ettevõtjad, ent kas oli ka juttu, kui suurest pargi võimsusest alates ei nõuta keskkonnamõjude hindamist. On seal mingi alampiir või on seal mingi ülempiir? Millest alates keskkonnamõju hindamist ei teostata?

Seda konkreetselt komisjonis ei arutatud, seda pargi suuruse küsimust. Küll tõepoolest Mart Maastik küsis ka selle ärajätmise võimaluse kohta. Rein Vaks vastas, et keskkonnamõju hindamist ei jäeta lihtsalt ära. Tingimuseks on, et kui eelnevates protsessides on mõjusid piisavalt, sama detailsusastmega hinnatud, nagu keskkonnamõjude hindamisel tavaliselt tehakse, siis on võimalik see ära jätta. Seal on tegelikult see tingimus peal. Lihtsalt mõte on selles, et ära jätta topelttöö. Nii et kui eelnevas planeeringuetapis on see juba sama detailsusastmega läbi käidud, siis selle saab ära jätta, vastasel juhul ei saa.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aga on küsimus istungi juhatajale. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma alustan oma küsimuse sissejuhatuses positiivselt. Ma kiidaksin minister Michalit selle eest, et ta on alati aruteludes tähelepanelikult kuulanud ja teinekord, kui on jäänud üles [palveid], et ministeerium saadaks midagi, siis ta on andnud näiteks peanoogutusega märku. Aga nüüd mulle tundus, et hetkel, kui härra Kadastik ütles, et ministeerium kindlasti saadab selle skeemi, ministri tähelepanu köitis miski muu ja ma ei saanud seda noogutust. Kas me teie abiga saame kuidagi märgi maha ministeeriumis, et meile tuleks materjal selle utiliseerimise skeemi kohta?

Aitäh! See märk sai maha juba teie sõnavõtuga. Ja minister on noogutanud korduvalt, rohkem isegi, kui on palutud. Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Esmalt Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Alustan sellega, et eelnõu on hea eelnõu. Isamaa Erakonnal on küll erinevaid mõtteid ja arusaamisi ja küsimusi meretuuleparkide ja kõige muude kohta, aga selge, et erinevaid võimalusi ja variante elektri tootmiseks tuleb anda. Aga seal on juures see "aga" ehk küsimärk, millistel tingimustel. Nii nagu siin mõned kolleegid küsisid, et mõne tootmise juures pead sa CO2-kvoodi eest kohe maksma ja kuskil pead teist ja kolmandat maksma, ent millegipärast tuule- ja päikeseenergia tootmise puhul peab maksumaksja seda igasuguste maksudega toetama. No me siin arutame võimalust, et Narva vanades elektrijaamades põlevkivikateldes pelletitolmu kasutada. Ma pean tunnistama, et ma ei ole kunagi olnud pelletimeeste suur fänn, sest praktiliselt kogu pelletikaup on läinud Eestist välja, Eestisse on jäänud sellest toodangust ainult 5%. Kuid nüüd me näeme, et Taani, Rootsi, Belgia ja Suurbritannia on oma kivisöekatlad elektri tootmisel kõik üle viinud pelletitolmu peale ja see investeering on kordades väiksem kui ükskõik mis muu roheelektri tootmise investeering. Minu arvates seda võimalust tuleks tõsiselt kaaluda. Kui need katlad vähegi kannatavad kas või 5–10 aastat kasutada, siis 80-miljoniline investeering on väga pisikene kulu, et me saavutaksime selle, et meil on endal juhitav elektrivõimsus. Homme me kuuleme muidugi, kuidas kõik need 1000 megavatti kindlustatakse. Sellel talvel oli ühel hetkel tippkoormuse ajal vaja pea 1500 megavatt-tundi elektrit. Kuuleme, kuidas see siis kindlustatakse. Me teame seda, et üks on selge: mingisuguste ühenduste puhul kindlust olla ei saa. 5. jaanuaril oli Estlink 1 rikkis, küll õnneks lühikest aega. Jaanuarikuu lõpust on Estlink 2 rikkis. Ja on vastatud, eest lugesin, et vahepeal arvati, et ikka märtsikuus saab see korda. See, et Elering ei saa tulu, kui mõni kaabel katki on – ma võin ministrile öelda, kuidas ta seda tulu saab. Seda on võimalik ümber lükata. See on ju lihtne, alati [on oluline], kust nurgast sa vaatad. Kui järgmisel päeval, 27. jaanuaril oli elektri hind 35 eurot megavatt-tunni eest kõrgem, siis selle Soome ja Eesti hinna vahe pealt teeniti. Ja kui sa vaatad, et on loogiline, et 35-st 20 eurot võiks olla see, mis teenib, ja see seitsme kuu peale ära jagada, siis ma mõtlen, et peaaegu on nii, et järgmised 100 miljonit võetakse meie püksitaskust. Eleringi täna uskuda on väga keeruline. Eleringi [tegevuse] tulemusena on viimase kahe-kolme aastaga meie püksitaskust võetud lausa 2 miljardit ära. Mitte keegi ei räägi sellest. Andres [Sutt] ei saa aru. Ma räägin Andresele: sa olid küll ka valitsuses, aga see ei olnud sinu valdkonnas, oli teine minister, küll samas ministeeriumis, aga teine minister. Asekantsler töötab tänaseni seal. LNG-terminali ehitamine – ettevõtjad tegid kiiremini, kui nüüd käib seitsme kuu jooksul kaabli parandamine. Ehitati terminal valmis, aga Eleringil võttis aega lausa 18 kuud – rõhutan, 18 kuud! – et saada käpp sadamasse. Nüüd on meil gaasitoru katki. Kui juhtuks midagi, nii et ei tuleks Läti poolt ka elektrit … Palun kolm minutit.

Kolm minutit.

Mis siis saaks, kui seda terminali ei oleks? Siis võeti see jõuga ettevõtjate käest ära, seati sihukesed tingimused, et eraettevõtjatel ei olnud mõtet sellega tegeleda. Teine samasugune teema on kõrgepingeliin Läti poole. Selle asemel me täna näeme, et odav elekter tuleb Põhjamaadest. Estlink 3-ga oleks pidanud tegelema hommikust õhtuni ja paralleelselt siis Eesti ja Läti vahelise kõrgepingeliiniga. On selge, et seda liini on ka vaja, sest kui me soovime Venemaa elektrisüsteemist välja lülituda, siis seda liini on vaja. Aga ei saa tekitada pudelikaela Eesti ja Soome vahel. Selle tõttu maksame meie [rohkem]. Tegelikult meile kõigile, kes me siin istume, tundub küll, et kõik on hästi, samuti kõigile, kes ka eelmine koosseis siin istusid. Õnneks mina saan öelda, et ma peaministri käest korduvalt küsisin 2023. aasta kevadel, miks gaasiterminali ei tehta, miks Soome poolega ei tegelda, vaid ainult Läti poolega. Nüüd räägitakse neljandast kõrgepingeliinist seal. Ma ütlen, et kui sa vaatad, siis eelmisel aastal pea 190 miljonit Elering teenis selle pealt, et Eesti ja Soome vahel on pudelikael. Aga sellest ei räägi keegi. Täna peaks istuma laua taga ja arutama seda väga selgelt. Ma loodan, et homme see tuleb. Kahjuks mul ei ole võimalik homme arutelus osaleda. Reformierakonnal on selle üle hea meel, ma saan aru, Andres ütleb, et see on hea. Aga keegi ei kritiseeri. Ei olegi [vaja] kritiseerida, vaid peaks kõik alternatiivid täna laua peale panema. Oluline on see, et me teame, et järgmise kümne aasta jooksul mingisugust uut mõistliku hinnaga juhitava elektri tootmist me ei ole tänase seisuga välja mõelnud. Isegi kui keegi räägib tuumajaamast, siis see lähima kümne aasta jooksul ei saa valmis. Ja kui keegi minu käest küsib tuumajaama kohta, siis ma ütlen, et ma ehitaks mõned kaablid veel Soome ja osaleks Eesti riigina seal mõnes tuumajaamas osanikuna. Kui kaabel läheb katki, no siis elektrit ei tule, aga kui tuumaelektrijaamaga midagi juhtub … Praegu Ukrainas on enamus probleeme ju seotud kohtadega, kus on tuumajaamad: kas seal sõjaajal ikka on võimalik jahutussüsteemid korras hoida või mitte, kas välja lülitatakse või mitte. Need on aruteluteemad. Ma pean tunnistama, et selles suures toredas komisjonis, kus energeetikateemasid arutatakse ja kus mul on ka au olnud osaleda, on töö natuke keeruline. Kes on vesinikutootja, see ütleb, et see on ainuke, kes toodab tuuleenergiat, see ütleb, et see on ainukene, keegi ütleb, et päikeseenergia on kõige parem. Mulle meeldib Eesti Energia lahendus: kui tuulepargid on, siis seal all on ka päiksepargid. Sest elu on näidanud, et kui tuult on, siis tihti päikest ei ole. Ja kui päikest on, siis ei ole tihti tuult jälle. Nii et on võimalik talvel ka tuulega elektrit toota ja suvisel ajal päikeseenergiat toota. Ja alajaama võimsust on sinna vaja poole vähem kulutada, sest kui on päike, siis kasutatakse …

Aitäh!

… päikeseenergiat, ja kui on tuult, siis tuuleenergiat. Aitäh!

Aitäh! Martin Helme EKRE fraktsiooni nimel, palun! (Martin Helme palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks, kokku kaheksa minutit.

Aitäh, head kolleegid! Ja midagi teha ei ole, kui me räägime energeetikast, siis tänase valitsuse positsioon on meile lihtsalt tuimalt, küüniliselt ja jultunult näkku valetamine. Jälk! Taastuvenergia ei ole odav, taastuvenergia on palju kallim kui olemasolevad energiaallikad. Me võime siin ju lolli mängida mingisuguse ühest või teisest kohast võetud sendihinnaga, aga fakt on see, et taastuvenergiat subsideeritakse pööraselt. Ja mitte ainult elektri tootmist ennast, vaid taastuvenergia jaoks vajaliku võrgu väljaehitamist ja taastuvenergia jaoks vajaliku muu infrastruktuuri väljaehitamist. Taastuvenergia tootmiseks on tühistatud erinevaid keskkonnapiiranguid ja [tehtud] muid asju. See on kõik subsideerimine. Meile räägitakse, et selle jaoks, et minna Eestis üle taastuvenergiale, on riigieelarvest vaja vähemalt 2 miljardit. 2 miljardit! See on metsik raha. Kui me selle kümne aasta peale ära jagame, siis iga-aastane automaks läheb sinna, aga võib-olla tegelikult läheb rohkemgi, sest see on ainult üks jupikene, mis meile on avaldatud. Samal ajal suretatakse teadlikult erinevate trahvide, erinevate lõivude ja erinevate regulatiivsete koormistega välja tavalist, normaalset Eestit juba sada aastat teeninud põlevkivielektri tootmist. Kõige selgemini arusaadav on vast CO2‑trahv, mis moodustab umbes kaks kolmandikku või veel rohkem kui kaks kolmandikku elektri sisendhinnast. Aga kaevandustasud, keskkonnatasud, erinevad aktsiisid, mis sinna juurde krutitakse, erinevad keskkonnanõuded, mis sunnivad tootmise jaoks tegema pidevalt uusi ja väga kalleid investeeringuid – lõppkokkuvõttes läheb see kõik samuti elektri hinna sisse ja see teebki meie põlevkivielektri nii pööraselt kalliks. Kui me räägime ainult tootmisest, kus on juba ka kapitalikulu sees, siis põlevkivi hind võiks olla 2–3 senti kilovati pealt. Just praegu ütles Kristen Michal, et tuule puhul oleks hind umbes 9 senti kilovati pealt. Ja ometi räägitakse meile siin lakkamatult, et tuul ja päike on odavamad kui fossiilkütus. Ei ole! On mitu korda kallimad, aga silmamoondusega, regulatiivselt on see tehtud justkui odavamaks, meilt aga võetakse erinevate maksude ja erinevate lõivudega, kaasa arvatud näiteks võrgutasudega, see raha lihtsalt muul moel ära. Nüüd, täpselt samasugune tuim jõhker vale on jutt, et taastuvenergia on puhas. No ei ole puhas, mitte mingist otsast ei ole puhas! Alustame sellest, millest minister ka ei tahtnud rääkida, kuidas tuulikud rapivad puruks linnuparvesid. Päris jälk vaatepilt on! Kes vähekenegi tahab sotsiaalmeedias ringi vaadata, leiab väga kiiresti [vaevlevaid] linde ja linnulaipade kuhjasid, mis on tuulikute all. Keskkonna seisukohalt võigas tehnoloogia. Jah, muidugi võib sinna kõrvale öelda, et aga meil on kuskil kunagi olnud õlileke ja siis olid kajakad õlised. On küll olnud, aga see ei ole igapäevane. Õlileke ei ole nii-öelda osa protsessist, see on ühekordne õnnetus. Aga tuulik teeb iga päev seda hakkimistööd. Samal ajal on publitseeritud kümneid erinevaid uuringuid, mis näitavad ära ja milles on arvutatud väga selgelt välja, et kliimapöörajate enda eesmärk vähendada CO2 tuulikute abil ei päde. See ei vasta tõele. Vastupidi, tuulikutele [tuginevale] energeetilisele baasile üleminek suurendab CO2 kahel erineval põhjusel. Esiteks, tuulikuid toodetakse fossiilenergia abil. Tuuliku laba on ju põhimõtteliselt naftast ehk plastmass. Kogu see betoon, mida seal [vaja on], tuleb ju vanast fossiilenergiast. Kogu see kokkupanemisprotsess, kaevandamine – kõik fossiilenergia. Ümbertöötlemine – kõik fossiilenergia. Tootmisprotsess ise – fossiilenergia. Transport: 93% maailma laevatranspordist käib jätkuvalt fossiilenergia toel ja umbes sama suur osa ka maanteetranspordist. Ärge saage minust valesti aru. Mina ei arva erinevalt hüsteerikutest kliimahulludest, et CO2 on mürk, millest me peame lahti saama. CO2 on loomulik looduse osa, atmosfääri osa, taimede toit ja ilma selleta oleks planeedil Maa elu võimatu. Minu arust CO2-ga võitlemine on kõige napakam tegevus, mida on võimalik välja mõelda. Aga isegi selle teie enda mõõdupuu järgi, kui eesmärk on vähendada CO2, on tuulikutega tehtavale elektrile üleminek tegelikult CO2-jalajälje suurendamine. Ja paneme siia kõrvale nende tootmisvõimsuste elukaare. Päikesepaneelid heal juhul peavad vastu 25 aastat, tegelikult ilmselt mitte. Tuulikud peavad vastu umbes 30 aastat. Meie põlevkivikatlad peavad rahumeeli vastu 50 või 60 aastat. Tuumajaam peab rahumeeli vastu 100 aastat. Ja selle 20 või 30 aasta jooksul ei ole need tuulikud ja päikesepaneelid oma nii-öelda puhta energiaga isegi mitte oma tootmiskulu CO2 mõttes tasa teeninud. Ei ole! Me võime siin statistikaga silmamoondust teha, aga tegelikult ei ole. Ja siis tuleb sama ports uuesti jälle ehitada. Mis meil toimub? Mis on meie riigi poliitika? No riigi poliitika on kuritegelik. Reformierakond on kuritegelik gäng, loomulikult nad teevad kuritegelikku poliitikat. Nad tahavad maksumaksjatelt ära nihverdada miljardeid mingitele oma huvigruppidele. Kaja Kallas töötas pikki aastaid tuuleenergia lobistina. Miljardeid kanditakse meie kõigi taskust, kõige vaesema Eesti inimese taskust, tööstuse taskust – igalt poolt! Sellele järgneb püsivalt kallis, püsivalt kallim elekter, kui meil praegu on. Oluliselt kallim elekter! Selle jaoks, et järgmine, normaalne valitsus, mis igal juhul pärast teid tuleb, ei saaks kõike seda maha kriipsutada, teie hiigelsuurt rikkuse ümberjagamise projekti ära tühistada, selle jaoks te praegu lammutate palehigis normaalselt toimivat energiatootmissüsteemi Eestis, mis meil põhineb põlevkivil. See, kuidas praegu kantakse maha või arvestatakse nulli põlevkivikatlaid Eesti Energia jaamades, on ju ettevalmistus selleks, et saaks need ära lõhkuda, maha lammutada, maha kanda, vanarauaks teha, et jumala eest ei oleks võimalik neid käima panna, kui normaalsed inimesed uuesti võimule saavad. Kuritegelikku poliitikat ajate! Ühel päeval saavad inimesed teid kätte ja panevad teid tõrva ja sulgede sisse. Aitäh!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Priit Lomp.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Sotsiaaldemokraadid toetavad seaduseelnõu, mille eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendada. Toetame nii käesolevat eelnõu kui ka paljusid teisi vajalikke algatusi. Eksivad need, kes püüavad jätta muljet, et hetkel arutataval taastuvenergia [arengu] kiirendamisel ei pea enam näiteks arvestama keskkonnamõju [hindamise] läbiviimisega, ja püüavad jätta muljet, justkui oleks tegu äärmiselt keskkonnavaenuliku tegevusega. Keskkonna- ja inimvaenulik on olnud energiapoliitika, mida Eestis on aastakümneid viljeletud ja mille jätkamist enamus opositsioonipoliitikuid kahjuks jätkuvalt soovib. Siin saalis töötab neid, kelle arvates Eesti energiavajadus tuleb märkimisväärses mahus jätkuvalt rahuldada põlevkivi abil. Samas iga nädal toob meile uudiseid selle keskkonda saastava tootmise aegumisest. Kui näha selles üldse midagi vastutustundlikku, siis on see ainult soov säilitada sektori töökohti. Aga sunniga need, sõbrad, ei säili. Just nimelt taastuvenergia toob teiste piirkondade hulgas ka näiteks Virumaale uued energiamahukad ettevõtmised, mis saavad oma peamise elektri taastuvatest [allikatest], välisühendusest ja salvestustest. Just nimelt need ettevõtted loovad uued ja parema palgaga ametikohad ja võtavad ametisse ka põlevkivisektori senised töötajad. Kas see kõik oleks võinud juhtuda kiiremini? Kindlasti oleks võinud. Aga siin saalis on ka hulk saadikuid, kelle jaoks taastuvenergeetika on tähendanud ja kahjuks tähendab ka täna jätkuvalt Eesti puidu, eriti traagilisel moel ka ümarpalgi [põletamist] Narva kateldes. See mentaliteet ei ole neil kahjuks muutunud, seda kinnitavad nii suure saali kui ka komisjonide istungite protokollid. Meie prioriteet peab olema palju suurem puidu väärindamine, näiteks puidukeemia abil, ja sellega koalitsioon ka tegeleb. Õigete otsuste tegemise aeg oli tegelikult juba palju varem, aga üle väga pika aja on olnud võimalik moodustada koalitsioon, kus pole kohta ei ümarpalgi põletajatel ega põlevkivinostalgikutel. Selles ei ole ruumi ühelegi opositsiooniparteile, sest kõik kolm – Isamaa, Keskerakond ja EKRE – on nii üheskoos kui erinevatel aegadel ka ühekaupa olnud vastutavad taastuvenergeetika kasutusele võtmise takistamise eest. Nii vastutavad nad tegelikult ka viimaste aastate kõrgete energiahindade ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime vähenemise eest. Just nimelt minevikus elamine ja vajalike investeeringute pidurdamine takistab uute ja paremat palka pakkuvate töökohtade loomist. Kas tõesti eelnõus loetletud avalikku huvi pakkuvad taastuvenergia projektid rullivad loodusest ja inimestest üle? Ei rulli! Keskkonnamõjude hindamisi ei jäeta massiliselt ära. Ärajätmise tingimus on, et eelnenud protsessides on mõjusid piisaval määral hinnatud samal detailsusastmel, nagu KMH-ga seda tavaliselt tehakse. [Piisab] ainuüksi sellest viimasest näitest, et kinnitada: eelnõu [käsitleb] vähemalt kaht peamist probleemi, mida Eesti ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid kõigil kohtumistel enim esile on tõstnud: tahetakse kiiresti rohelist ja taskukohasemat energiat ning soovitakse, et bürokraatiat oleks vähem. See on lihtne eelnõu, mida ma kutsun üles toetama. See tegeleb samal ajal nii taastuvenergeetika kiirema turule jõudmisega kui ka vähendab mõttetut paberimäärimist, mille korral tuleb uuesti ja uuesti läbi viia uuringuid, mille küsimustele on juba eelnevates menetlusetappides vastatud. Kutsun sotsiaaldemokraatide nimel üles eelnõu toetama.

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Kindlasti saame kõiki neid küsimusi veel põhjalikumalt homme arutada, aga ma arvan, et ka selle eelnõu juures on oluline mõned rõhuasetused ära märkida. Number üks: puhas energia on konkurentsieelis. Sellest on saanud aru kõik juhtivad riigid, kõik riigid, kes vaatavad tulevikku. Me võime alustada siitsamast kõrvalt Põhjamaadest, ei pea kaugele minema. McKinsey on hinnanud, et Põhjamaades kasvab energiatarbimine aastaks 2040 vähemalt poolteist korda, võib-olla ka kaks. Ja mis on selle kasvu allikas? Energiatootmises puhas energia. Kõik need, kes on õppinud majandust kas koolis või kõrgkoolis, teavad, et selleks, et hakata raha teenima, tuleb kõigepealt investeerida. Näiteks Arenguseire Keskus on hinnanud, et iga euro, mis investeeritakse taastuvenergeetikasse, toob tagasi 1,2 eurot – ehk tubli 20% tootlust. Kõik, kes on õppinud majandust, ma arvan, saavad aru, et see on mõistlik tegevus. Viimased aastad ja kõrge energiahind on näidanud ühte väga selget asja: me vajame rohkem omatootmist. Selle vastu siin vist väga palju vaidlust ei ole, küll on erinevad hinnangud, milline on kõige konkurentsivõimelisema hinnaga energiatootmine. Eelkõneleja ütles siit puldist maha hulga väiteid, aga ei esitanud mitte ühtegi allikaviidet. Mina viitan Lazardile, Lazardi koostatud ühikuhinna tasuvusanalüüsile. Igaüks võib … Vabadust, üle-eelmine kõneleja ütles, [kriitikanool] läks praegu ebaõiglaselt eelkõneleja suunas.

Priit oli juba ärevil.

Jaa! Priit oli ärevil, just. Vabandan! Igaüks võib internetti toksida "Lazard, LCOE", ja saate vaadata sedasama tabelit, mis näitab väga üheselt, et kõige odavam on maismaatuul, sealt edasi tuleb päike, seal on väike vahe, siis tuleb meretuul ja meretuule järel on tegelikult tuumaenergia. Nii et ka puhtalt rahanduslikust vaatest on need asjad korrektsed. See väide, et Eesti Energia suudab kapitalikulu arvestades toota elektrit hinnaga 2–3 senti kilovatt-tunni kohta, lihtsalt ei päde. Te võite vaadata Eesti Energia majandusaasta aruandeid, kus on toodud ka ilma CO2-kvoodita elektri tootmise kulu, ja te näete, et see on palju kõrgem kui 2–3 senti. Sellest, kas meretuulepargid on vajalikud või mitte, me kindlasti homme ka põhjalikumalt räägime. Kui me näeme Eestis samaväärset tarbimismahu kasvu nagu näiteks Põhjamaades, siis on selge, et maismaatuuleparkidest üksi ei piisa ja oluline on [tegutseda] kohe ja kiiresti. Oli küsimus sellest, kas on vaja ühendust Lätiga. Kui me desünkroniseerime oma elektrisüsteemi Venemaast, siis muutuvad järjest olulisemaks ühendused Mandri-Euroopaga ja seetõttu on väga loogiline, et me arendame ühendusi mõlemas suunas: nii Läti ja sealt edasi Mandri-Euroopaga kui ka samamoodi Soomega Estlink 3 abil. Mis puudutab keskkonnajalajälge ja utiliseerimist, siis nii päikesepaneelide kui ka tegelikult tuulikute puhul – tuulikulabade, tuuliku rootorite, seal sees olevate püsimagnetite puhul – järjest olulisemaks muutub taaskasutus. Jalajälg on sellel aga kindlasti palju väiksem kui fossiilenergiajaamal. Ma ei ole näinud ühtegi fossiilenergiajaama, kus ei oleks betooni, kus ei oleks metalli. Olulisim erinevus ongi, et kui taastuvenergeetika kasutab kas tuult või päikest, et energiat toota, siis fossiilenergeetika kasutab selleks fossiilkütuseid. Nii et see jalajälg on kindlasti palju suurem. Reformierakonna nimel julgustan kõiki seda eelnõu kindlasti toetama, sest see aitab parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 359 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek EKRE fraktsioonilt see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu 359 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 359 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.