Elektrienergia kättesaadavus

Head kolleegid! Me läheme edasi nüüd tõesti selle kuuenda küsimuse juurde, mis on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on elektrienergia kättesaadavus.

Aitäh! Austatud peaminister! Ei ole kriitikat peaministri kohta, aga mul on mureküsimus ja võib-olla te saate aidata. Kaablirike on igal juhul Eleringile väga tasuv äri. Mida väiksem läbilaskevõime, seda suurem hinnaerinevus ja seda suurem erakorraline tulu Eleringile. Eesti ja Soome elektrisüsteeme ühendav 650‑megavatise võimsusega Estlink 2 lülitus välja selle aasta 26. jaanuari esimesel tunnil. 1. märtsil tuli selline uudis, et Elering tuvastas Estlink 2 rikkekoha, parandustööd kestavad augustikuu lõpuni. Rikkekoht paikneb merekaabli osas Eesti rannikul maismaal. Praegu on töös vaid 350‑megavatise võimsusega Estlink 1, mis ühendab samuti Eesti ja Soome elektrisüsteeme. Mida väiksem läbilaskevõime, seda suurem hinnaerinevus ja seda suurem erakorraline tulu Eleringile. Ainult 2023. aastal teenis Elering/Fingrid seda pudelikaela tasu Eesti tarbijalt lisaks võrgutasudele ligi 190 miljonit. Kaablirike on igal juhul Eleringile väga tasuv äri. Aga miks peavad selle kinni maksma Eestis elavad inimesed ja siin tegutsevad ettevõtted? Sellest päevast alates, kui Estlink 2 ei tööta, on Eestis elektri hind 35 eurot megavatt-tunni eest kallim kui Soomes. Kui kaabel oleks terve, oleks tõenäoliselt hinnaerinevus olnud kusagil 15 euro juures. See tähendab, et Eesti tarbija maksab jaanuari lõpust alates kuni augusti lõpuni elektri eest 20 eurot megavatt-tunni eest rohkem kui siis, kui kaabel oleks terve. Elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega on aastas suurusjärgus 8,5 teravatt-tundi. See teeb seitsme kuu kohta rohkem makstavat raha ligi 100 miljonit eurot, mis tuleb kinni maksta meie elanikel ja ettevõtjatel. Vaadake, kui oluline on, et meil oleks omal oma vajaduste tarbeks juhitav elekter. Kui kaablirikke kõrvaldamine maismaal võtab seitse kuud, rohkem kui Balticconnectori gaasitoru remont üle 50 meetri sügavusel merepõhjas või Paldiski LNG sadama ehitus nullist, siis peaks …

Teie küsimus.

… välisühendustele rajatud varustuskindluse doktriini küll põhjalikult ümber vaatama. Minu küsimus on see, et kas te saate kaasa aidata, et kaabli remont ei kestaks seitse kuud, sest tegelikult see võtab meie taskust veelgi raha ja teeb teie elu raskemaks, sest majandus ei saa tõusta, kui sisendhinnad on kõrged.

Aitäh! Kõigepealt, hea uudis on see, et elektri hind on oluliselt alla tulnud. Veebruaris on olnud elektri hind madalam kui jaanuaris ja seda olukorras, kus tegelikult meil on kaablirike. See kaablirike on erakordselt kahetsusväärne ja teiseks on väga kahetsusväärne, et alles nüüd tuvastati see rikkekoht. Ja miks see tuvastati nii hilja, on see, et see on väga keerulises kohas. See on selles kohas, kus maismaaühendus läheb üle merealuseks ühenduseks, ja sinna on – nii nagu mina sellest aru saan, ma ei ole seda ise käinud inspekteerimas, aga mulle on seletatud – kivi sisse raiutud tunnel, kus see kaabel on, ja seetõttu on keeruline sinna ligi pääseda. Ma millegipärast kahtlustan, et see parandamiseks [arvestatud] seitse kuud, et augustiks saab valmis, on optimistlik lahendus. Ma loodan, et ma eksin. Aga [kahtlemise põhjus on], et see, kes seda kaablit paigaldab või parandab, on üks ettevõte, kes seda teeb üle maailma igal pool. Igal pool neid elektriühendusi rajatakse, nende töö järgi on väga suur nõudlus, neil väga palju konkurentsi ei ole ja selle tulemusena nemad ise seavad neid graafikuid, kuhu nad mida lähevad parandama, asendama või paigaldama. See on see probleem, millega me maadleme. Aga ma tõepoolest palusin selle teema tuua ka valitsuskabinetti sellel neljapäeval. Kliimaminister on küll sellel hetkel siin Riigikogu ees teie küsimustele vastamas. Nii et see [teema] on meil kabinetis järgmisel neljapäeval, mis see seis on, mida me saaksime teha, et seda protsessi kiirendada. Ja kindlasti selle kõrval me peame minema edasi täiendavate ühenduste rajamisega. Kui neid ühendusi on rohkem, siis ei sõltu ühest ühendusest nii palju, kui see läheb välja. Ja samamoodi peame edasi minema nende täiendavate võimsuste rajamisega, sellepärast, et tõesti, nagu te õigesti ütlesite, meie eesmärk on ka see, et elekter oleks Eestis odav, sest see on oluline sisendhind ka meie ettevõtetele.

Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh vastuse eest! Mis siis, kui Estlink 1 läheb enne augustit ka rikki, nagu vahel ikka juhtub? Viimati juhtus see selle aasta 5. jaanuaril, õnneks siis küll lühiajaliselt. Aga tekib küsimus, et kes maksab energiaettevõtete kahjud, sest elekter, mille siinsed turuosalised on Soome tootjatelt pikkade lepingutega ostnud ja Eesti tarbijatele fikseeritud hinnaga müünud, ei mahu Estlink 1‑st läbi. See kõik peaks seaduse kohaselt olema Eleringi põhiülesanne ja vastutus. Praktikas on vastupidi. Elering tühistas oksjonil turuosalistele ette müüdud läbilaskevõime ja jättis oma veebruari osutamata ülekandeteenuste riskid hoopis energiaettevõtete kanda. Aga keegi ei vastuta. Muidugi on õige see, et tulemusena Eleringi kassaseis hoopis paraneb. Kas on loota, et Eleringi sellise tegemata töö tulemusena Eleringi juhtkond ja nõukogu saavad aastapreemiaid või midagi muud? Tegelikkus on see, et seitse kuud remonditakse kaablit, kui samas Balticconnectori gaasitoru mere all üle 50 meetri sügavuses saaks kiiremini [remonditud]. Ma pakun teile ühe idee, mida te võiksite [arutada] siis, kui te Eleringi teemat arutate. Me räägime juhitavast elektrist ja taastuvenergiast, aga meil on Narvas põlevkivikatlad, mida tahetakse kinni panna. Aga üle maailma on olemas sarnased kivisöekatlad, mis on viidud üle pelletitolmule. See on puhtalt roheline elekter ja selle hind on 100 eurot megavatt-tund. Kui te räägite gaasiturbiinist, siis see on 180 eurot megavatt-tund, ja kui sinna veel juurde mõelda, et soovite kombijaama, vesinikku, siis see on veel kallim. Ma loodan, et kui teil järgmine neljapäev see teema on, siis äkki te ministrile, kes selle valdkonnaga [tegeleb], koputate õla peale. See on üks võimalus, kuna pelleteid toodetakse Eestis ja piisavalt.

Aitäh! Kõigepealt, homme on teil olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelu siinsamas, kus minu teada peaks olema Eleringi juht küsimustele vastamas või ettekandega esinemas. Siis te saate temalt täpsemalt Eleringi tegevuse kohta küsida. Mina tõesti nii detailides ei oska vastata. Teiseks, jah, see oht, et mis saab siis, kui Estlink 1 läheb ka rivist välja. See on väga õige. Ma ei mäleta, mis aasta see oli, kui ma septembris tegin avalduse [ja pöördusin] inimeste poole, et valmistuge elektrikatkestusteks ja varuge endale kodumajapidamistesse generaatoreid ja muud selleks, et need elektrikatkestused üle elada. Siis seda väga naeruvääristati, aga tegelikult see on endiselt väga adekvaatne, see on meil murekoht. Ma ei tea selle pelletitolmu kohta või millest [pelleteid] tehakse, aga ma eeldan, et neid tehakse puidust, ja puidusektoril on meil praegu erakordselt keeruline [aeg]. Siin ühel Riigikogu liikmel on ka küsimus puidusektori kohta ja tänu sellele ma lasin endale need materjalid välja võtta. Kuivõrd nad ei pääse enam Valgevene ja Venemaa toorainele ligi, siis nende sektoril on väga keeruline. Ja ma tean, et pelletite tootmine konkureerib täpselt sellesama puidu peale mis puidutööstus, kus tehakse kõrgema lisandväärtusega asju. Seal on alati mitu poolt. Kui me puidu lihtsalt ära põletame, siis me ei tee sellest midagi, mis seda süsinikuga seob ja lisandväärtust toob. Nii et ma ei oska hinnata, kas see teie ettepanek on reaalselt teostatav või ei ole, ja ma ei hakka seda siin niimoodi puusalt tulistades ka tegema.

Aitäh! Rain Epler, lisaküsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Enne, kui ma küsimuse juurde lähen, ma korraks viitan meie varasemale mõttevahetusele. Ma lugesin nüüd stenogrammi, te seal ütlesite: "2010–2011 ma olen ise kirjutanud artikleid." Siis läksite sealt edasi. Ma oma küsimust küsides ütlesin, et te viitasite iseenda artiklile. Te ütlesite: "See ei olnud minu artikkel, mida ma refereerisin." Lihtsalt, ikka viitasite iseendale. Nüüd, et teemasse minna: elektri hind on kättesaadavuse komponent. Seda vaidlust on ka Eestis peetud, kas on või ei ole. Minu arust on jõutud konsensusele, et on. Ma tegelikult küsisin teilt küsimuse, millele te jätsite vastamata. Peaministrina, ma arvan, peaks teil energiapoliitikas väga selge arvamus olema. Minu küsimus on: milline peab teie arvates elektri hind Eestis olema kümne aasta pärast võrreldes Soomega? Kuna mul on aega, siis ma veidike räägin seda küsimust lahti. Ärge vastake, et elektri hinda on raske prognoosida. Ma ei palu teilt elektri hinda näiteks eurodes megavatt-tunni kohta, ma palun elektri hinda võrdluses Soome hinnaga. Ma saan aru, et raske on anda siin täpset protsentuaalselt prognoosi, aga jääks täna sellisele skaalale, et kas teie arvates ja eesmärgina peaks ta olema sama, kallim või odavam. Kuna te nüüd vastama asudes või juba enne seda saate viidata, kas küsimus oli arusaadav, ma igaks juhuks kordan veel. Milline teie kui peaministri nägemuses peaks olema Eesti elektri hind võrreldes Soome elektri hinnaga? Ma ei küsi eurodes, ma ei küsi ka täpset protsenti. Ma küsin, kas kallim, sama või odavam.

Aitäh! Kuivõrd te kaks minutit selgitate ja väidate seal igasuguseid asju, siis ma pean siiski ka nendele väidetele viitama. Mis ma ütlesin, oli see, et jah, ma olen kirjutanud artikli, ja mitte ainult ühe artikli, vaid mitmeid artikleid. Punkt. See vastab tõele. Teiseks oli see, et ma refereerisin teist artiklit. Teie väide oli see, et ma refereerisin enda artiklit. Järelikult see väide on vale. See, et ma refereerisin teist artiklit, oli minu väide ja see vastab tõele. See, et ma olen ise kirjutanud artikleid, see vastab ka tõele. Nüüd tulles teie küsimuse juurde, siis minu arvates, minu soovides on loomulikult see, et elekter Eestis oleks odavam kui Soomes.

Aitäh, proua peaminister! Ma lõpetan meie kuuenda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme seitsmenda juurde, kõigepealt väga oluline täpsustus headele kolleegidele: saali akustikaga on jätkuvalt kõik korras. Aga, Rain Epler, ma sain aru – käsi püsti –, et küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Reeglite kohta selles mõttes, et nüüd peaminister esitas väite, et minu küsimus oli, et "te refereerisite". Minu küsimus ega viide ei olnud, et "te refereerisite". Ma ütlesin, et me oleme siin alati mõtteid vahetades pööranud tähelepanu, ma ütleksin, peaministri eestvõttel, sellele, millistele allikatele keegi tugineb. Mina lihtsalt viitasin sellele, et täna peaminister viitas iseenda artiklile. See ei ole ju vale väide. Noh, olgu siis see …

Jaa, aga, Rain Epler, see ei ole protseduuriline küsimus.

… stenogrammis fikseeritud.

See ei ole protseduuriline küsimus ja ma ei saa seda kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Sellist protesti sellises kohas me kahjuks ei … Seda ei näe ka meie kodu‑ ja töökord ette. Seega, ma ei saa seda protseduuriliseks mitte ühelgi moel lugeda.