Koalitsioonileping

Nii, head kolleegid! Nüüd me siirdume kolmanda küsimuse juurde, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on koalitsioonileping. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab tõesti koalitsioonilepingut ja valitsuse poliitikat. Kahetsusväärselt oleme me pidanud tänaseks tõdema, et valitsuse poliitika pärast valimisi erineb kardinaalselt sellest, mida valitsuserakonnad lubasid enne valimisi, ehk lühidalt öeldes, enne valimisi valetati. Sama olukord on tekkinud nüüd ka koalitsioonilepingu ja tegeliku poliitika vahel. Ehk see, mida te pärast valimisi kokku leppisite, ja see, mida te tegelikult ellu viite, erinevad ka teineteisest oluliselt, olgu see siis maksupoliitika, igasugu uued maksud ja maksutõusud, mida te kõik välja mõtlete – iga kuu tuleb uusi rindeteateid. Või seesama energeetikapoliitika, millest siin on ka räägitud. Realiseerite arusaamatuid majanduslikke huve – kelle [huve], ei ole arusaadav, igal juhul mitte maksumaksja omi. Eesti riigi kui terviku huvides selliseid poliitilisi otsuseid ei peaks valitsus vastu võtma. Aga minu küsimus puudutab ikka konkreetselt koalitsioonilepingut ja seda, mida te ellu viite ja mida te siin viimastel nädalatel olete kommenteerinud. Ma olen vahepeal ka kodutööd teinud, tutvunud koalitsioonipartnerite seisukohtadega ja minu jaoks on läinud asjad järjest segasemaks. Puudutab see Vene ja Valgevene kodanike valimisõigust kohalikel valimistel. Te olete kokku leppinud koalitsioonilepingus, et töötate välja õigusliku raamistiku Valgevene ja Vene kodanike valimisõiguse peatamiseks ilma põhiseadust muutmata. Aastaid tagasi me selle üle vaidlesime, kui me koos teiega koalitsiooni moodustasime, ja ütlesime, et see ei ole võimalik, ning tänaseks on ka eksperdid ja Justiitsministeerium jõudnud järeldusele, et see ei ole võimalik. Te kirjutasite selle teadlikult sisse, et anda signaali, et te tahate justkui sellega tegeleda, aga, näete, ei saa, ei ole õiguslikult võimalik. Nüüd te olete öelnud, et te olete valmis põhiseadust muutma, opositsiooni häälte abiga, ma saan aru. Kas see vastab tõele? Kas te olete valmis Eesti julgeoleku nimel minema põhiseadust ka tegelikult muutma ja lahti ütlema koalitsioonilepingu piiravatest ja ahistavatest tingimustest?

Jaa, aitäh! Kõigepealt, aitäh küsimuse sõnastamise eest täpsemalt kui lihtsalt "Olukord riigis", nii on alati lihtsam ka ette valmistada. Teiseks, mis ma tahan teie sissejuhatuses võib-olla ära õiendada, on see, et me teemegi neid otsuseid selle jaoks, et Eesti jätkusuutlikult kestaks ja et meil oleks seda Eestit ka tulevastele põlvedele pärandada. Ja te teate väga hästi, et me oleme koalitsioonivalitsustes. Te ise olete olnud alati koalitsioonivalitsustes ja ei ole saanud teha kõiki asju, mida te olete välja käinud. Eestikeelne haridus on üks selliseid [teemasid], mille eest Isamaa on ju pidevalt valimistel seisnud, aga ometi kõige pikemat aega valitsuses olnuna ei ole seda enne tehtud, kui lõpuks meiega valitsuses olles 2022. aastal. Nüüd, mida ma tahan veel öelda, on see, et ega me neid makse ei kogu kuidagi valitsuse liikmete jaoks. Need on ju riigi jaoks. Selles mõttes meie sellest mingit kasu ei saa, vastupidi, me saame sellest väga palju isiklikku kahju, sest tagasiside on väga negatiivne. Tulles teie konkreetse küsimuse juurde, siis tõesti, te viitate õigesti, kuidas me selle koalitsioonilepingus sõnastasime, ja nagu te teate, see on alati kompromiss. Meil on valitsuskoalitsioonis erinevad nägemused ja ühel koalitsioonipartneril ei olnud soovi põhiseadust muuta. Seetõttu meie nägemus, ka nende juristide nägemus, kellega me konsulteerisime, oli see, et seda saab teha ka põhiseadust muutmata, sarnaselt näiteks vangide valimisõiguse peatamisega, selleks ajaks, kui agressioon kestab. Selle kohta on Justiitsministeeriumis valminud ka memorandum, kuidas seda saaks teha. Tõsi on see, et nii õiguskantsler kui ka president on öelnud, et nemad sellist seadust välja ei kuulutaks, sest see oleks põhiseadusvastane, ja seetõttu oleme me läinud otsima teisi lahendusi. Ja teine lahendus on see, et Justiitsministeeriumis on valminud analüüs selle kohta, kuidas seda saaks teha põhiseadust muutes. Nüüd, seadus ütleb, et põhiseaduse muutmiseks on põhimõtteliselt kolm võimalust. Üks on tõesti panna see rahvahääletusele, teine on see, et kahes järjestikuses Riigikogu koosseisus seda muuta, ja kolmas on siis kiireloomulisena, kui küsimuse sellisena käsitlemist toetab neli korda rohkem Riigikogu liikmeid, kui on vastu, ehk vähemalt 81 poolthäält on selle jaoks vaja ja see läheb tõesti siis koalitsiooni piiridest välja. Nii et me sellega töötame edasi. Ma tean, et ka teil oli eile … Vabandust, mul on aeg läbi! Saan [pärast] edasi vastata.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ega ma muidugi vastust ei saanud. Ma lootsin, et te säästate mind protseduurilisest küsimusest, aga ilmselt tuleb pärast teie vastuseid jälle protseduurilise küsimusega istungi juhataja poole pöörduda. Akustikaga on küll kõik korras. Ma tahan öelda, et ärme raiskame aega. Me oleme ju aastaid kaotanud. Te kirjutasite koalitsioonilepingusse sisse deklaratsiooni, mille puhul kõik osapooled teadsid, et seda ei ole võimalik täita, aga seda saab turustada kui head tahet. Nüüd ma ütlen teile jällegi, et ka põhiseadust tõenäoliselt ei ole võimalik muuta nii, et me kirjutame sisse, et peatame mingisugustel tingimustel mingisuguse suvalise rühma valimisõiguse. Sellist delegatsiooni ilmselt valitsusele või ka Riigikogule põhiseadusega anda võimalik ei ole. Räägime ikkagi ausalt ja teeme nii, nagu on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, kus sellist õigust ei ole, et seda õigust lihtsalt ei ole. Mitte, et üks või teine valitsus peatab, vaid seda hääleõigust ei ole. Läheme selgetele lahendustele ja ärme kaotame aega. Minu konkreetne küsimus on järgmine. Eelmisel töönädalal ma küsisin teie koalitsioonipartneri, sotsiaaldemokraatide juhi Läänemetsa käest, kas nad on valmis tulema kaasa põhiseaduse muutmisega. Ega ma selget vastust ei saanud, aga noh, sotsidele on see kogu aeg olnud punane joon. Nad tegelikult ei toeta ei peatamist ega valimisõiguse lõpetamist nende riikide kodanikele. Aga nad ütlesid, et nad on valmis läbi rääkima põhiseaduse muutmise üle ja neil on ka omad tingimused. Seda poliitikat tehakse, ma saan aru, koalitsiooni sees siis vorst vorsti vastu. Tegemist on julgeolekuküsimusega! Kui sotsidel on omad tingimused, siis me oleme valmis rääkima ka nende tingimuste üle, mis on Reformierakonnal või Eesti 200‑l. Kas vastab tõele see, mida Läänemets siin saalis ütles, ja mis tingimused need siis on, mille üle te kauplete seal vorst vorsti vastu? Mis tingimused sotsiaaldemokraadid on esitanud põhiseaduse muutmiseks?

Aitäh! Kõigepealt ma pean ütlema, et mul on ka väga kahju, et me oleme kaotanud aega näiteks eestikeelsele haridusele üleminekuga. 30 aastat ei ole ükski valitsus seda otsust teinud ja seetõttu seda praegu teha on tunduvalt raskem, kui oleks olnud kas või 15 aastat tagasi. Ja selles suhtes, ma arvan, kõik peavad vaatama peeglisse, et miks see niimoodi on läinud, miks seda otsust varem ei ole tehtud. Nüüd see, et kõik on valmis arutama – ma arvan, et see on positiivne. Kui te küsite, mis on sotside tingimused, siis seda peate küsima sotside käest. Mingeid tingimusi nad esitanud ei ole. See vorstikauplemine on olnud jah pigem teiste valitsuste stiil.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Väga paljudes Euroopa Liidu riikides on sätestatud niimoodi, et kolmandate riikide kodanikud ei saa kohalike omavalitsuste valimistel osaleda – lähim näide on meie naaber Läti –, ja selles ei ole mitte midagi erandlikku ega lubamatut. Ka meie põhiseadus ju sätestab, et ta annab inimestele valimisõiguse, aga vastavalt meie valimisseadusele. Valimisseadust muutes ei ole vaja minna meil põhiseaduse muutmise juurde. See lahendus on täiesti olemas ja lihtne ja nagu ma aru saan, ka Justiitsministeeriumi lahendid põhimõtteliselt toetavad seda. Aga ometigi te olete sellest lihtsast lahendusest, kus ei ole vaja teha mingisuguseid erisusi ja erandeid, mis selle teema keeruliseks teevadki, loobunud ja räägite ajutisest valimisõiguse äravõtmisest. Miks te ikkagi nii keerulist teed mööda tahate minna, mitte seda lihtsalt seadusemuudatusega ära lahendada?

Aitäh! Üks asi on õigusi mitte anda ja teine asi on õigusi minna ära võtma. Kui kunagi on tehtud otsus meie põhiseaduses, et kellel on õigus kohalikel valimistel hääletada, siis on nendele inimestele see hääletusõigus antud. Nüüd see, mida me läheme tegema, on hääletusõiguse äravõtmine, mis on kindlasti karmim. Seetõttu see lahendus, mida meie soovisime teha, on just seesama, et me peatame [hääletusõiguse] selleks ajaks, kui agressioonisõda käib, et saada lihtsamini seda teha ja mitte minna vastuollu igasuguste rahvusvaheliste lepingutega, mille osapooleks Eesti on. Aga nagu ma ütlesin eelnevale küsijale vastates, et jah, põhiseadust muutes saab hääleõigust ära võtta ja neid võimalusi me ju ka koalitsioonis arutame. Aga peab aru saama ka sellest, et meie venekeelne kogukond ei ole kuidagi ühtne. Seal on väga palju inimesi, kes on täiesti eestimeelsed ja peavad Eestit oma koduks ja on Eesti kodanikud, kes saavad valida. Kui me mõtleme Riigikogu valimistele, siis näiteks KOOS sai ju Riigikogu valimistel täiesti arvestatava tulemuse, ja seal saavad hääletada ainult Eesti kodanikud – mitte Eesti residendid, vaid Eesti kodanikud. Ja need olid Eesti kodanikud. Me peame tegelikult tegelema väga palju sellega, et ühiskonda kokku sõlmida, sõltumata emakeelest, et kui nad on meie inimesed, siis nad tunneksid, et nad on meie ühiskonnas osalised. See on see, mida me peame silmas pidama just selles võtmes, et kui me läheme Vene kodanikelt [hääletusõigust] ära võtma – ma lihtsalt ütlen, mis on need vastuargumendid –, et need inimesed, kes on tegelikult Eestiga, võivad sellest tulenevalt tunda, et venekeelseid eestlasi, meie ühiskonna liikmeid, kodanikke kuidagi kiusatakse. Aga ma ütlen, et ma isiklikult toetan seda, et agressorriigi kodanikud ei saaks meie riigis valida.

Aitäh! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.