Olukord Eesti Vabariigis

Head kolleegid! Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord Eesti Vabariigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Kaja Kallas! Ma nüüd oma kahes küsimuses puudutaksin energeetika teemat selles võtmes, et mida tehti Eesti Energiaga. Tehti seda, et kanti maha kaks põlevkivikatelt raamatupidamisliku trikiga ja see raamatupidamislik trikk oli see, et näidata olematuna Eesti Energia selle osa väärtust, mis toodab meile põlevkivienergiat. Mina väidan, et see on puhas vargus oma rahva tagant, umbes 360 miljonit varastati riigi ja rahva vara. Põlevkivienergia on meid päästnud ajal, kui meil ei olnud tuult, päikest ega välisühendusi, hoidnud meid valges ja soojas ning selle tahate te nüüd ära lammutada ja ära hävitada. [Tahate hävitada] meie iseseisva energeetika alussamba ilmselt eesmärgiga võileiva hinnaga maha müüa üks riigiettevõte, jättes tööta tuhandeid inimesi, kes praegu teevad väärikat tööd. Selle sotsiaal-majanduslik mõõde on hoomamatu. Ja ei ole vaja siin tulla rääkima, et see tehti sellepärast, et põlevkivienergia on kallis. Vaadake, põlevkivienergiast 42% moodustab CO2 hind ja CO2 maks, mis on puhas turumoonutus ja kannab sama eesmärki, et ära hävitada toimiv süsteem. Ja asemele ei ole teil ju midagi pakkuda. Tuul ja päike – see ei ole tegelikult energeetika, see on ebateadus ja see ei taga meile heaolu, ei kasvata meie majandust, vaid võtab meie kõigi taskust ebanormaalselt palju raha ja ei ole jätkusuutlik. Mis plaan teil selle Eesti Energiaga on? Alla hinnata, tekitada kunstlik alaväärtus ja see siis maha müüa? Või üldse likvideerida, et Eestil ei oleks enam kunagi võimalik oma iseseisvat energeetikat üles ehitada?

Aitäh! See on nüüd küll koht, kus on kahju öelda, et niimoodi ju sai öeldud. 2010–2011 ma olen ise kirjutanud artikleid selle kohta, kuidas Auvere elektrijaama rajamine ei ole mõistlik nende trendide vastu, mis maailmas on. Ja seda on kajastanud ka ajakirjandus. Nimelt, kui tehti otsust selle uue põlevkivielektrijaama ehituseks, 2011. aastast on siin artiklid, kus tuleb välja, et tõesti, nii ettevõtte juhatus kui ka vähemalt osa nõukogu liikmeid kahtles, kas ettevõte peab tegema suure investeeringu põlevkivijaama olukorras, kus pole teada, kas see järjest kallinevate kasvuhoonegaaside kvootide juures suudab konkurentsivõimelist hinda pakkuda. Samas, selle uue elektrijaama vajalikkuses kahtles ka põhivõrgu ettevõtja ja siis majandusminister rullis sellest üle. Juhatus ja nõukogu lähtusid puhtalt sellest, nii nagu juhatus ja nõukogu ettevõtteid opereerivad, et vaatavad neid trende, mis maailmas on, kas mingid investeeringud on mõistlikud või ei ole, ja minister rullis sellest üle. See oli 2011. aastal ka teada, et see varem või hiljem muutub kasutuskõlbmatuks, sellepärast et põlevkivi kui fossiilne kütus muutub nii kalliks, et ta lihtsalt turule ei pääse. See paraku ongi nüüd juhtunud. Audiitorid ei olnud nõus seda asja enam selliselt edasi kirjutama, vaid ütlesid, et peab olema ikkagi selles suhtes aus ja ütlema, mis seis sellega on. Enamus aega ju see Auvere … Esiteks, ta on rikkis kogu aeg või väga palju aega. Aga teiseks on see, et kuivõrd see elekter on liiga kallis, ta ei pääse lihtsalt turule. Ja see on see seis, mis nüüd on. Positiivne on see, et tõesti, me oleme valitsuses energeetika teemat väga tõsiselt võtnud ja arutanud väga mitmel kabinetinõupidamisel, kuidas me saame seda olukorda lahendada kiiresti, et meil oleksid energiavõimsused, mis võimaldavad elektrit toota ja hinda all hoida. Ja on erinevad vähempakkumised, mis valitsus on välja kuulutanud, et neid energiaallikaid saada. Loomulikult me räägime ka salvestusvõimsustest ja me räägime ka elektrijaamadest, mis tuult ja energiat tasakaalustaksid.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Tuuleenergiast meeldib teile rääkida sellepärast, et te olete olnud tuuleenergiaga tegelevate firmade nõukogus, vähemalt üheksas või kümnes nõukogus, ja nõustanud neid lobigruppe ajal, kui te olite nii-öelda advokaat. Ja siin me nüüd oleme, te olete peaminister ja kõik see äri õitseb. Ega teil muud ei jäägi üle, kui seda kiita. Mis maailma trendidesse puutub: kogu see CO2-kvootide süsteem ja kogu see kliimahüsteeria on tegelikult ebateadus. Aga noh, kui Euroopa poliitikaid kujundab endine günekoloog, kes hakkab maailma päästma, või kooli mitte lõpetanud Greta Thunberg saab Helsingi Ülikooli audoktoriks, ja meie peaminister tsiteerib Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes filmi "Barbie", millele ilmselgelt tervel maailma õpetatud eliidil polegi midagi vastu panna – ega siin ei olegi millestki suurt mõtet rääkida või seda debatti pidada. See olukord tõepoolest alavääristab kogu seda debatti, mida me eelduslikult peaksime energeetika teemal pidama. Aga kui poliitiline eliit on otsustanud ellu viia ühte 21. sajandi suurimat sõgedust, nimetades päikese‑ ja tuuleenergiat energeetikaks, millele üles ehitada inimeste heaolu ja majandus, siis kahjuks ma pean teie kurvastuseks ütlema, et see ei ole seda ja ei ole ka enam pikalt jätkusuutlik. Ja kogu see sõge eksperiment tuleb ju inimeste arvelt. Te arvate, et ajalugu annab teile selle eest ordeni, ma arvan vastupidi, et paraku saab sellest teie ja teie kaassõgedike häbiplekk. Vaadake, Vilde [Bornhöhe – toim] on kirjutanud terve raamatu teemal "Kuulsuse narrid". Ma tahangi teada, et kui kaua te seda narrust veel edasi viljeleda kavatsete.

Aitäh! Ma imetlen teid, kui palju teil jagub negatiivseid hinnanguid kõigile ja nii kiiresti tuleb, kahte minutisse mahub nii palju seda kurjust. Aga mina küll lähtuksin sellest, mida president oma kõnes ütles, et rohkem positiivsust, rohkem optimismi ja räägime ka nendest asjadest, mis on hästi, millega me tegutseme. Mis puudutab tuuleenergeetikat või taastuvenergeetikat üldiselt, siis see teema õitseb igal pool maailmas just sellel põhjusel, et inimesed tahavad elada puhtamas keskkonnas. Teadlased on välja selgitanud, et kliima soojenemine on inimtekkeline, me peame seda vähendama, kasvuhoonegaase on liiga palju ja seetõttu me peame pöörduma ka puhtamate energiaallikate poole. Seetõttu me oleme teinud, esiteks, väga mitmed sammud valitsuses selle jaoks, et muuta planeeringute menetlust kiiremaks, et me saaksime kiiresti ka erinevaid taastuvenergia projekte turule tuua. Teiseks, me oleme teinud kohaliku kasu elemendi. Väga palju oli ju küsimus selles, et kui on tuulepark kuskil, siis kohalikud justkui sellest midagi ei saa, ja selle jaoks me tegime selle kohaliku kasu elemendi, et kohalikule kogukonnale nii-öelda antaks sealt ka tagasi. Lisaks me oleme, nagu ma ütlesin, teinud ka erinevaid vähempakkumisi. Seal on meretuulepargid ja maismaatuulepargid eraldi ja me oleme arutanud ka salvestusvõimsusi. Me arutasime valitsuses ka tuumaenergia kasutuselevõttu ja seda raportit, mis puudutab tuumaenergia plusse ja miinuseid. Ja tõepoolest, seadus ütleb nii, et Riigikogu kokkuvõttes otsustab, kas tuumaenergiat kasutusele võtta või mitte. Aga valitsus selle ülevaate sai ja ma arvan, ka Riigikogul on väga oluline seda asja siin arutada. Nüüd, mis puudutab meretuuleparke ja maismaatuuleparke, siis me otsustasime ka seda, et tuult ainult Eesti siseriikliku tarbimise mahus toetatakse, mis tähendab seda, et kui meie poolt toodetud või siin toodetud elekter läheb kuskile mujale riikidesse, siis maksumaksja toetust sinna peale ei maksta. Ma arvan, et see on väga õige printsiip.

Aitäh! Rain Epler, lisaküsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Alustagem tõepoolest positiivselt. Täna on 50. aastapäev Mesmeri plaanil, millega toonane peaminister käivitas Prantsusmaal jõulise tegevuse, et ehitada tuumajaamu. Päris tema plaani terviklikult ellu ei viidud, aga 15 aastaga üle 50 jaama ehitati. Prantsusmaal on tänaseni palju odavat ja kättesaadavat energiat. Loodan, et te liitute mu õnnitlusega. Nüüd, teie vastustes on siin kõlanud mõned huvitavad asjad. Te enne ütlesite esimesele küsimusele vastates: "Ma ei teeks ebapopulaarseid otsuseid, kui need ei oleks õiged ja vajalikud." Ometi, energeetikas te neid teete. Ja mis puudutab teie vastuseid laiemalt, siis on paslik meenutada eesti väga hea humoristi öeldut: "Küsimused on vastatavad, vastused on küsitavad." Teine asi, mida te just meie omavahelistes aruteludes tihti olete rõhutanud: "Allikad. Millistele allikatele teie küll toetute?" Ja siis olete välja toonud, millistele teie … Täna te viisite asja uuele tasemele – kasutasite allikana iseenda rohkem kui kümne aasta taguseid artikleid. (Kaja Kallas: "Ei, see ei olnud …") Mingem siis selliselt. Mina olen palju värskemalt nii artikleid kirjutanud kui ka oma kõnedes öelnud, et see taastuvale rõhumine teeb elektri hinna Eestis kallimaks ja tegelikult Eesti probleem on juhitavates võimsustes. Mu küsimus on see: kas te peaministrina olete valitsuse liikmetele ja kõigile asjasse puutuvatele inimestele sõnastanud konkreetse eesmärgi, kuhu energiapoliitika peaks viima? See on võib-olla selline lühike jah/ei-vastus. Aga teine on: milline teie arust peab olema Eesti elektri hind võrreldes Soome elektri hinnaga kümne aasta pärast ja kuidas me sinna jõuame?

Aitäh! Kõigepealt Mesmeri … Ma ütleksin teistpidi, et väga soovitan lugeda Jaan Krossi "Mesmeri ringi", kui keegi ei ole seda veel lugenud. See tegelikult kirjeldab … Väga suured paralleelid selle ajaga, kus me praegu oleme ja tegelikult päris palju asju, mida me võiksime ajalugu silmas pidades ka vältida. Selle Mesmeri poole pealt ühineks lugemissoovitusega, kuigi seal energeetikast, tõsi, ei ole suurt juttu. Teiseks, see ei olnud minu artikkel, mida ma refereerisin siin, vaid see on Andrus Karnau artikkel 17. juunist 2011. aastal. Aga tõsi on see, et ka mina tol ajal ei olnud veel poliitikas, aga nendest asjadest olin teadlik, sest tõepoolest, proua Helme ka viitas, ma olin advokaat, kes tegeles energeetika teemadega, ja seetõttu ma nendest teemadest ka teadsin. Ja seetõttu ma tõesti ka ise kirjutasin. Millega ma olen nõus, on see, et meil on juhitavaid võimsusi vaja. Meil on taastuvenergeetika. Tuulel ja päikesel on omad plussid, aga tõesti, meil on vaja ka neid võimsusi, mis tasakaalustavad seda, kui ei ole päikest ja tuult, ja selle nimel me tööd teeme. Näiteks Eesti Energial on ka plaanis gaasi ja vesiniku kombijaam just selle jaoks, et aitaks nendest hetkedest üle. Nüüd küsimus, kas me oleme sõnastanud eesmärgid. Jah, loomulikult oleme sõnastanud eesmärgid energiapoliitikale, ja tõesti, energiapoliitika on üks rohkem arutatud teemasid ka meie valitsuses.

Aitäh! Lõpetan sellega meie teise küsimuse käsitlemise. Enne, kui läheme kolmanda küsimuse juurde, Rain Epleril on käsi püsti. Ma saan aru, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Eks ta läheb natuke võib-olla kolleeg Kovalenko-Kõlvarti küsimusega samasse teemasse, aga ma siiski küsin. Ma saan aru, et istungi juhataja ei saa vastuste sisusse süüvida, ja ma ei kutsugi üles seda tegema, aga me võime stenogrammist järele vaadata, ja mina küll kuulsin, et Kaja Kallas ütles: "Ka ma ise olen 2010. või 2011. kirjutanud artikleid." Siis kui ma tõstatasin teema, et ta viitas iseenda artiklile, siis ta ütles, et ei, see oli hoopis Karnau artikkel. (Kaja Kallas: "See viide, mille ma ette lugesin …") Jällegi mul on selle saali akustika kohta küsimusi, oli mul siin ka esmaspäeval, et kas see info, kas mu küsimus näiteks teieni, istungi juhataja, jõudis. Ja teine teema. Ma tahaksin selle Mesmeri asja ka ära klaarida. Ma rääkisin Mesmeri plaanist, mis puudutas otseselt energeetikat, ma ei rääkinud tema ajaloolisest pärandist laiemalt. Ja energeetika mõttes on raske vaielda, et see on andnud häid tulemusi. Aga ikkagi küsimus selle kohta …

Aitäh!

… kuidas teie kuulsite, kas Kaja Kallas ütles, et ta kirjutas artikleid, või ta ütles, et Karnau kirjutas artikleid.

Hea kolleeg! Kas te näete, et mina olen stenogramm? Tõenäoliselt ei ole. Seda, mida Kaja Kallas täpselt ütles, võite stenogrammist üle kontrollida. Teie protseduuriline küsimus oli akustika kohta: kas siin saalis on hea akustika? Ja mina vastan protseduurilisele küsimusele protseduurilise vastasega: jah, siin saalis on hea akustika ja me kuuleme üsna täpselt, mida Kaja Kallas ütleb. Sealhulgas, ma arvan, ta vastas ja tsiteeris väga täpselt ka minu endise kolleegi Andrus Karnau artiklit, mida ma olen ka ise lugenud. Ja ma arvan, et tegu oligi sellel hetkel hea artikliga.