Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) esimene lugemine

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun! Vabandust! Rain Epler, teil on protseduuriline küsimus.

Jaa, aitäh! Küsin, vältimaks analoogse segaduse tekkimist, nagu siin just kolleeg Metsojal oli. Enne härra Kivimägi päevakorrapunkti alguses tutvustas seda, kui mitu küsimust ja kellele [saab esitada] ja kes siis pärast kõnesid [saavad pidada]. Nii et võib-olla sa, hea Jüri, käid korra selle läbi, enne kui minister rääkima hakkab. Siis me teame, kuidas oma küsimusi jaotada, kas kummalegi kaks või mõlemale üks või kuidas.

Aitäh! No esimene lugemine on nii standardne, et teil juba kogenud Riigikogu liikmena on see kindlasti hästi käe sees. Aga kui te küsite, siis ma loomulikult vastan. Esimesel lugemisel on kaks küsimust ja läbirääkimistel saavad sõna fraktsioonide esindajad. Niipalju veel, et iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjatele kokku kaks küsimust. Nii see elu läheb meil siin. Palun, minister!

Aitäh! Hea, et seda saab ikka aeg-ajalt Riigikogu liikmetele selgitada. Muidu tundub, et palgaks [makstud] maksumaksja raha on kõik raisku läinud. Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse 8. jaanuaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356. Eelnõu teeb ettepaneku muuta kolme seadust: energiamajanduse korralduse seadust, elektrituruseadust ja vedelkütuse seadust. Eelnõu käsitleb kahte muudatust. Esiteks võetakse üle Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, see puudutab energiamajanduse korralduse seadust ja elektrituruseadust, ning teiseks karmistatakse transpordis [kasutatavatele] kütustele biokütuse lisamise kohustuse järelevalvet, see puudutab vedelkütuse seadust. Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega täpsustatakse muu hulgas näiteks toetusskeemide väljatöötamise tingimusi – toetusskeemid peavad olema võimalikult turupõhised, turule reageerivad – ning lisatakse keeld maksta toetust jäätmetest elektrienergia tootmisele, kui riigil ei ole jäätmete ringlusse võtmise sihtarvud täidetud. Lisaks peab Konkurentsiamet eelnõu järgi vajaduspõhiselt hindama taastuvelektri müügi lepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid ning esitama juhiseid põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks selliste lepingute kasutusele võtmisel. Vedelkütuse seaduse muutmise tulemusena muutub transpordisektoris taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmise kontroll rangemaks. Muu hulgas on eelnõus kohustuse täitmise nõudena senise 12‑kuulise perioodi asemel 6‑kuuline periood ning eelnõus ka karmistatakse kohustuse täitmata jätmise eest määratavaid sanktsioone. Keda [see eelnõu] mõjutab ja kuidas? Kokkuvõttes on taastuvenergia direktiivist tulenevate muudatustega oluliselt mõjutatud vähesed osapooled, kuivõrd suuresti on muudatuste iseloom täpsustav ja õigusselgust juurde andev. Samuti on muudatused kas praktikas juba energiaettevõtete või riigiasutuste poolt rakendatud või mõjutavad veel rajamata energiatootmisüksuseid. Muudatuste sihtrühm on ennekõike biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomasskütuseid tootvad ettevõtted, samuti bioloogilist päritolu lähteainetest toodetud kütuste kasutajad ning jäätmeid ja põllumajandusjääke kütusena kasutavad energiatootjad, sealhulgas biogaasi ja biometaani tootjad. Peamiselt saavad mõjutatud riigiasutused: põhivõrguettevõtja, Statistikaamet ja Konkurentsiamet. Põhivõrguettevõtja suuri muudatusi enda töös ei näe. Lisanduvad biokütuste säästlikkuse kriteeriumid muudavad mõningal määral andmeid, mida Statistikaamet kogub. Seetõttu on vaja täiendada Statistikaameti kasutatavaid andmekogumise vorme ja juhendeid, milles käsitletakse andmete kogumise käiku. Konkurentsiameti töökoormus suureneb uute kohustuste täitmise tõttu ja tekib vajadus luua juurde üks töökoht. Vajalikud ressursid katab Konkurentsiamet olemasoleva järelevalve rahastuse süsteemist. Palun eelnõu toetada. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid põhjaliku ülevaate eest. Küsimusi teile on. Arvo Aller, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et Konkurentsiametis tekib üks töökoht. Aga ma loen seletuskirjast, et Keskkonnaametis lisandub 0,3 töökohta ja seal on VDS‑i uuenduseks ette nähtud 600 000 eurot, mis kaetakse kvoodikaubanduse tuludest. Äkki paari sõnaga [räägite], kui suured on need planeeritavad kvoodikaubanduse tulud? Kas selle raha eest saaks veel midagi uuendada või ongi kvoodikaubanduse tulud need 600 000 eurot?

Aitäh! Kvoodikaubanduse tulud on muidugi suuremad. Täpse numbri võin teile kirjalikult hiljem saata.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Tere! Tänud. Majanduskomisjon arutas seda [eelnõu] 12. veebruari istungil. Meil väga pikka arutelu ei olnud, olid mõned küsimused selle kohta, mis on täpsemalt see biokütuse definitsioon, eriti Viru Keemia Grupi uttegaasi kontekstis. See sai ära klaaritud. Natukene oli arutelu ka trahvimäärade üle, just selle üle, [kui kõrgele] need täpsemalt tõusevad ja mille alusel. Oli ka küsimus selle kohta, kas tegemist on direktiivist tuleneva muudatusega või mitte. Tõepoolest, see vedelkütuse [seaduses] muudetav osa on turuoludest tulenev, mitte niivõrd direktiivist. Võeti vastu ka otsused määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, mis oli konsensuslik [otsus], teha ettepanek võtta see [eelnõu] päevakorda täna, 5. märtsil, mis oli samuti konsensuslik [otsus], ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, mis oli samuti konsensuslik [otsus].

Aitäh! Küsimused teile. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg majanduskomisjonist! Ma paraku ei saanud tol korral komisjoni istungil osaleda. Minu küsimus on ühtpidi sellel istungil [toimunud] arutelu kohta ja teistpidi võib-olla saad sa natuke avada oma isiklikku vaadet. Me siin, nagu eelnõu lühike seletuski ütleb, jälle edendame koos muu Euroopaga seda tuule‑ ja päikeseenergeetika arengut. Kas sa räägiksid lahti, eriti kuna sa oled tuumaenergeetika toetus[rühma] juht, kuidas need eelisarendused, mis tuult ja päikest puudutavad, aitavad meil kiiremini jõuda energeetiliselt paremate lahendusteni ehk tuumaenergeetikani?

Ma igaks juhuks täpsustan, et minu meelest on see küsimus pigem järgmise päevakorrapunkti kohta, siin oli rohkem biokütuste [teema].

Martin Helme, palun!

Oi, ära nüüd nii kiiresti ära katkesta, Jüri, sealt hakkas vastus tulema.

Ei tulnud sealt mingit vastust. (Naer.) Martin Helme, palun!

Aga minul on küll küsimus biokütuste kohta. Mina teatavasti olen aastaid räntinud biokütuste fetišismi vastu, et see on täielik rohepesu ja petukaup, eks ju. Me maksame hirmsat raha selleks, et kuskil, ma ei tea, Aasia kontinendi alaosas rüüstataks metsa ja tehtaks ei tea mida kõike veel, ja siis transporditakse see [kütus] fossiilkütuste abil siia, et me saaksime endale panna rohelise sildi rinda. Ma küsin siis niipidi: aga mida see seadus paremaks teeb?

Selle küsimuse oleks muidugi võinud esitada [parem] ministrile, (Hääl saalist.) aga okei. Antud juhul üks [olulisimaid] kontekste – ma saan rääkida põhiliselt sellest, mida komisjonis arutati – puudutab rohkem küll ikkagi vedelkütuste komponenti, mille puhul on mõningasel määral toimunud turu solkimist osa ettevõtjate poolt. See kontekst on võrdse konkurentsi parem tagamine. Laiemas mõttes on see küsimus üldises keskkonnahoius: mida me biokütuseks loeme, kust see tuleb ja mil määral me seda kasutame. Seda eesmärki võib lahti [seletada] nii. Kui kuskil mingisugune niinimetatud läga vaikselt mädaneb, siis tekib hästi palju metaani. Metaani mõju atmosfäärile on 25 korda hullem kui CO2‑l. Kui me suudame selle [läga] aga kütusena ära põletada, siis me küll emiteerime CO2, aga see on palju efektiivsem, või me reostame vähem, niipidi siis. See on see efekt selle juures. Aga rohkem komisjonis otseselt arutelu selles kontekstis ei olnud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Selle seaduseelnõuga me võtame üle direktiivi, mille eesmärk, nagu minister ütles, on soodustada ja eelisarendada taastuvenergiat. Aga miks peaks soodustusi tegema mingile valdkonnale, mis reaalses elus ei oma tähtsust ega jääks [muidu] ellu? Miks peab üldse taastuvenergia [kasutamist] soodustama? Miks peab demokraatlikus riigis tegelema ideoloogiliste turumoonutustega ehk soodustama ettevõtmisi, eriti energeetikas, mis on kogu meie elu funktsioneerimist tagav vundament? Me saame kõik aru, mõistusega inimesed saavad aru, et see on püramidaalne petuskeem, mis viib meie kõigi taskust raha välja, aga ei suurenda heaolu ega too majanduskasvu.

Võiks lakooniliselt vastata, et seda me komisjonis ei arutanud, aga ma natukene nagu näkkan. Üldiselt on ikkagi niimoodi, et taastuvenergeetika tagab meile puhtama keskkonna. See on sihuke asi, mis võiks meil keskkonna mõttes olla, see on loodust säästev. Seal on erinevaid tehnoloogiaid, on olemas tuule‑, päikese‑, tuuma[energia]. Igasuguseid erinevaid meetodeid on, kuidas toota asju mittefossiilselt. Samamoodi, selle asemel, et lasta sellel lägal ära mädaneda, võiks seda kasutada praegu, üleminekuetapis, mitte [protsessi] lõpus. On olemas konkreetsed meetodid. Meie elektriturg näiteks baseerub marginaalkulul. See tähendab, et keegi ei saa minna ja oma kapitalikulu turult tagasi küsida. Kui meil on hästi palju taastuvenergiat, siis sellega kaasneb väga palju seda, et need energiaallikad ei saa kunagi oma kapitalikulu sealt tagasi tuua, aga samas nad tagavad meile tihedamalt madalamat energia hinda, madalamat elektri hinda. (Hääl saalist.) Vaata …

Ei, see nii küll ei käi, et vastaja siin vastab ja te kohapealt hakkate vahele küsima. Rain Epler, palun, teie kord!

Aitäh! Hea kolleeg Kadastik! Kuna istungi juhataja on võtnud sellise joone, et kui ka selle küsimuse puhul sa vastuses ütled, et ma oleksin pidanud selle kellelegi teisele suunama, siis saab jälle Martin küsida ja mul läheb juba teist korda küsimus raisku. Proovi nüüd kohe vastama hakata. Siin lühikeses selgituses – päevakord on meile laiali on saadetud – öeldakse, et eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused. Nüüd ma kordan oma küsimust. Räägi, et kui me seda tuule‑ ja päikeseenergiat soodustame ja eelisarendame, kuidas see siis aitab kaasa tuumaenergeetika arengule.

Ma saan aru, mis on su küsimuse mõte. Ma vastan niipalju, et meil on vahepeal ka midagi vaja. Ehk siit kuni tuumajaamadeni on meil vaja ka vahepealset etappi ja meil on vaja sel ajal ka odavat elektrit. Taastuvenergia on praegu ainukene sedasi liidetav lisavõimsus. Me ei hakka suure tõenäosusega praeguses kliimakontekstis avama enam uusi põlevkivijaamu ega kivisöe[jaamu] ega midagi muud sihukest. Ehk selles energiavalikus seda, mida me võiksime täna, 2020+, ehitada, ei ole väga palju. Meil on vaja seda vaheetappi ka. Taastuvenergia on praegu ainukene mõistlik meetod. Eesti energiatootmine versus ‑tarbimine on tohutus defitsiidis. Midagi oleks vaja teha. Küsimus ongi, mida teha täna. Ma väga pooldan arutelu selle üle, mida võiks teha järgmisel dekaadil ja mida võiks hakata tegema juba lähiajal, ehk tuleb tegelda ka tuuma[energeetikaga], aga meil on vaja vahepeal ka asju teha. Vahepealses faasis on taastuvenergia ainukene reaalne alternatiiv.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No avasid Pandora laeka. Ma tegelikult oleks tahtnud küsida ministrilt, aga see [esinemine] sai kuidagi nii kiiresti läbi, et ma ei jõudnud jaole. Aga siis ma küsin niimoodi.

Ma pean korraks juhatajana sekkuma. Oli piisavalt aega …

Jah-jah, ise magasin.

Lihtsalt on vaja Riigikogu liikmete kiiremat reaktsiooni, kiiremat reageerimist, võib-olla pühendumist. Martin Helme, palun, küsige!

Õige! Õige, Jüri. Aga ära nüüd mult minuti lõppedes sõna ära võta.

Ei võta.

Jah, nüüd on siis niimoodi, et ma pean ikkagi neid küsimusi küsima. Arutelu seal komisjonis oli minu meelest ka päris mitmetahuline. Kõigepealt ma küsiksin [selle kohta], et midagi on vaja teha, et defitsiiti kuidagi [vähendada]. Mina vaatan, et tänane valitsus on pannud kinni kaks suurt katelt Narvas, selle jaoks et kuidagi vähendada meie tootmisvõimekust, ja sinna juurde siis seletab, et teeme rohelisi asju. Aga rohelised asjad lähevad meile ju kallimaks. Ei ole odavam energia, vastupidi, on kallim energia. Minister räägib siin 2 miljardist, mis tuleb sisse uhada, et midagi hakkaks kuidagi tulema. Aga seda on meil vaja teha praeguses kliimakontekstis. Mis see kliimakontekst on? Ma vahel kuulen mingeid jutte sellest, et meil pidavat olema kliimakriis. Minu meelest on see reaalsusega mittehaakuv jutt. Mis see kliimakontekst on?

Kõigepealt lihtsalt disclaimer'ina ette, et seda konkreetset küsimust komisjonis ei arutatud. Aga kliimakontekst on see, et meil on väga selgelt olemas – väga paljud teadlased on selle ära selgitanud ja seda on globaalselt tunnustatud – kliimakriis. Meil toimub [keskmise] temperatuuri kasv tulenevalt suuremast päikeseenergia absorbeerimisest kasvuhoonegaaside poolt. See tuleneb sellest, et süsinikku on liiga palju atmosfääri juurde paisatud, võrreldes tema tasakaaluolekuga, sellega, mis enne oli, ja sellega on vaja tegeleda. Vastasel juhul tulevad meil päris [suured] kliimakatastroofid ja juba mitte väga kauges tulevikus. Selles kontekstis – see ongi nüüd see kliimakontekst – on vaja kõikvõimalikes valdkondades võimalikult palju dekarboniseerida ehk vähendada süsinikuheidet. Ka siis, kui süsinikuheide on olemas, [peab see toimuma] meetoditel, mis omavad väiksemat atmosfäärilist mõju, ehk näiteks nii, et metaani asemel on CO2. Seetõttu on ka energeetikas vaja dekarboniseerida. Põlevkivikatelde sulgemine, niipalju kui mina tean, ei tulene muust kui sellest, et [nende toodang] lihtsalt ei pääsegi turule. See ei pääse turule, sest seal on lihtsalt ees odavamat elektrit, nii taastuvat kui ka Soome tuuma[elektrit].

Hea ettekandja, mul on korraks teile küsimus, mis on seotud eeskätt meie stenogrammi ja tulevikuasjaga. Te kasutasite vastuse alguses ühte võõrkeelset sõna. Kas te mõtlesite, et eesti keeles on see nagu "välistav tingimus"? Või mis te mõtlesite selle all?

Mis sõna ma kasutasin?

Disclaimer oli see sõna, mida te kasutasite.

Aa, see oli siis nagu … Disclaimer'i all ma mõtlesin seda, et ma ütlen … Jah, mis on selle hea eestikeelne vaste?

Siin Riigikogu kõnetoolis peaks rääkima eesti keeles.

See on … Jah, selleks, et panna paika see baas.

Ahah, et panna paika baas, nii mõtlesite. Selge. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tulen ikka selle kliimakonteksti juurde tagasi. Eelmises vastuses mulle te ütlesite, et taastuvenergia kasutamine meil võrdub siis puhta keskkonnaga. Meil! Aga kui me räägime globaalselt? Te kasutasite ka [väljendit] "globaalne kliimakriis". No ma ei tea, kuskohas see kliimakriis on. CO2 on taimede toit. Te ikka teate, et taimed kasutavad CO2 ja vett ja väljastavad hapnikku, mida me hingame, eks ole? No see ei ole tegelikult kliimakriis. Aga kui me räägime kõikidest nendest paneelidest ja tuulikute detailidest, siis neid toodetakse mujal. On väga silmakirjalik väita, et kui me toome nad siia ja paneme siin püsti, et meie siin nagu toodame puhtust, aga mustus jääb kusagile sinna, eks ole. Rääkimata utiliseerimisest, mida käsitletakse ainult tuuma[energia] ja fossiil[kütuse] puhul, eks ole, aga taastuvenergeetika puhul seda komponenti nagu ei arvestata. Paneme kõik need asjad kokku. Tegelikult me peaksime seda diskussiooni alustama ikkagi algusest. No mida me räägime asjast, millel tegelikult ei ole mõtet ja puudub ju ka reaalne sisu?

Ehh! Taas kord: seda arutelu oleks võinud pidada ka komisjonis. Seal me seda kahjuks ei pidanud. Aga olen nõus, et kõikide energialiikide puhul tuleb vaadata kogu portfelli algusest lõpuni, tootmisest kuni utiliseerimiseni. Ma olen sellega täiesti nõus. Aga ka selles kontekstis on taastuv[energia] siiski fossiil[kütusest] puhtam. Tuhamäed väidavad ju [teile] vastu. Ühesõnaga, see on see kontekst selle juures, ma siit edasi ei hakkaks minema.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on hea meel küsida asja kohta, mida te komisjonis arutasite. Te ütlesite oma kõnes või sõnavõtus, et VKG‑l oli ettepanekuid või mõtteid selle eelnõu kohta. Aga te ei avanud neid. Äkki te avate täpsemalt, millised need VKG mõtted olid? Kuidas see arutelu komisjonis välja nägi? Mida räägiti, mida arvati?

Aitäh! Siin oli küsimus selles, et Martin Helme juhtis tähelepanu, et Viru Keemia Grupp soovib rajada plastjäätmete ümbertöötlemise tehast. Osa kasutatavast kütusest oleks biokütus, aga samas on uttegaas fossiilkütus. Seetõttu oli küsimus, kas see muudatus, mis puudutab seda, et taastuvenergiaks ei nimetata pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustavates käitistes toodetavat elektrienergiat, [kui need käitised kasutavad peamise kütusena fossiilkütust,] ja seal neid toetusi ei maksta, on sellega seotud. Ministeeriumi vastus oli, et konkreetne [säte käsitleb] siiski üldpõhimõtet, see ei ole sellega otseselt seotud ja on üldse mõeldud konventsionaalsetele elektrijaamadele, see ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse asutusega. Minister täpsustas, et Viru Keemia Grupiga käib ka kogu aeg aktiivne suhtlus. Küsimus on rohkem selles, kas Viru Keemia Grupi meetmed jäävad õiglase ülemineku fondi määratluse sisse või mitte. Tegelikult on suurem probleem isegi see, mis tehnoloogiat nad plaanivad kasutada. On olemas tehnoloogia, mille [tõhusust] on [tõestatud] väikesel skaalal, aga tööstuslikul skaalal ei ole seda veel niivõrd tõestada suudetud. Aga loomulikult toetab ka valitsus ringmajandust, nii et kui on võimalik plasti ümbertöötlemise tehas teha, siis loomulikult oleks seda mõistlik toetada. Lihtsalt küsimus on ka erinevates meetmetes, kas nad täpselt sinna alla mahuvad. Aga seal on rohkem küsimus isegi tehnoloogias. See oli see arutelu, mis toimus komisjonis.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Vaat, mina olen saanud selle halva, põlatud Nõukogude-aegse hariduse, teie olete saanud juba hea Nõukogude-järgse hariduse. Aga minul olid sellised tunnid nagu füüsikatunnid. Mul oli füüsika lõpueksam, ma sain nelja sellel lõpueksamil, järelikult ma midagi seal tundides õppisin ka. Ma tean niisuguseid asju nagu energia jäävuse seadus ja ma tean seda, et kõik asjad, mis on elus ja liiguvad, kasutavad energiat. Ma tean ka seda oma kogemusest ja ka lugemuse põhjal, et kliimakriis eksisteerib ainult ideoloogiliselt ajupestud inimeste peas. Tegelikult kliimakriisi ei ole, on kliima muutumine. See on midagi muud, aga kliimakriisi ei ole. Minu küsimus ongi, kas selle direktiivi ülevõtmine on siis niisuguse ideoloogilise eksperimendi kinnistamine Eestis või on sellel ka tegelikult reaalne tulem Eesti Vabariigi energeetilise sõltumatuse ja energeetilise toimetuleku seisukohast.

Mart Helme, palun!

Hea küsija, teie aeg!

Jah, alustasin ka mina kooliskäimist veel Nõukogude ajal ja olen ka füüsikat õpetanud. Selles suhtes olete te asjast õigesti aru saanud, et energiat kulub tõesti. Ka selles suhtes on teil õigus, et kliimamuutus on see tõepoolest, aga kliimakriis on ta inimestele, sest kliimamuutuse tulemusena muutub keskkond inimesele kahjulikus formaadis. Mis puudutab seda konkreetset lõplikku küsimust, siis see ei ole ainult ideoloogiline, vaid see on täiesti printsipiaalne. Ma küsisin enne, mis on need võimalikud defitsiidist väljatuleku allikad. Meil on väga [piiratud] valik energiatootmise tehnoloogiaid, millele [põhinedes] me saame täna [energiaettevõtteid] rajada. Just täna rajada. Selles loetelus ei ole väga palju jätkusuutlikke tehnoloogiaid, seal on siiski ainult tuul, päike, hüdro[energia], mida Eestis ei ole ressursina väga palju, ja pikema arendusperspektiiviga tuuma[energia]. Igasugused fossiilsed tehnoloogiad ei mahu turule, nad ei ole jätkusuutlikud. (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Jah, nad on CO2-kvoodiga kaetud. Seetõttu nad ei mahugi turule, aga see ongi seotud sellega, et meil on kliimamuutus, mis on inimesele kahjulik.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea vastaja! Kahjuks ma ise seal komisjonis ei olnud, võib-olla oleks ma muidu juba seal seda küsinud. Ma vaatasin, et siin on [räägitud] ka põllumajanduses biokütuse tootmisest. On välja toodud suure süsinikuvaruga maa-alad ja on täpsustatud terminit, et mida see suure süsinikuvaruga maa-ala tähendab. Need on märgalad, püsivalt metsased alad ja maa-alad, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30% või puud, mis on kunagi olnud sellises konditsioonis. Aga ma küsin seda: kas biokütuse alla läheb ka turvas? Turvas seob süsinikku. Kas turba kasutamine on biokütuse kasutamine?

Selles kontekstis ma pean küsimuse delegeerima siiski eelnõu koostajatele. Ma ei ole selles nii kindel, et ma saaksin sellele julgelt vastata. Võib-olla minister võtab lõppsõna ja saab siis vastata.

Seda delegeerida ei saa. Läheme edasi. Siim Pohlak.

Aitäh! Lugupeetud …

Kas turvas on …?

Ei ole siin sellist võimalust, et Riigikogu kõnetoolis saaks küsida ministri käest. Pole meil seda võimalust. Siim Pohlak, palun!

Nii. Panite aja jooksma uuesti, jah?

Mida?

Aeg hakkas uuesti jooksma, jah?

Muidugi, 60 sekundit.

Suurepärane, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ajalugu on näidanud, et 1950‑ndatest alates on olnud erinevaid paanikamomente, et küll saab nafta otsa, küll on osooniauk, on olnud massipaanikat Euroopa kõrbestumise pärast, nüüd on siis see kliimakriis. Aga kõik need ei ole kaasa toonud mitte midagi muud kui ainult maksutõuse ja elu kallimaks muutumise, mingit muud sisulist asja ei ole olnud. 15 aastat on mööda läinud, teema on ära vaibunud ja uus asi, millega vahtu üles kloppida, on asemele tulnud. Kas te päriselt ise ka usute, et teie ja Reformierakond suudate ja Eesti laiemalt suudab mõjutada sellist kompleksset süsteemi, nagu on kogu maakera kliimasüsteem? Kas te päriselt usute seda? Palun öelge mulle seda, ma tahaksin teada, seda oleks huvitav kuulda. Kas te tõesti ise usute seda?

Hea vastaja, ma pean korra teie ees vabandama. Ametikaaslasel Mart Helmel on tekkinud väike protseduuriline mure. Palun!

Jaa. Mul on lugupeetud juhatajale küsimus. Juhataja on võtnud praegu sellise küsijatega suhtlemise stiili … Kas see on praeguse Riigikogu juhatuse mingisugune kollektiivne otsus? Ka üks teine aseesimees harrastab kogu aeg küsijate ja küsimuste kommenteerimist ja kõike muud. Äkki tuleb töö‑ ja kodukorda ka mingi täiendus, mis läheb ehk ka siin saalis hääletamisele, et juhatajad kommenteerivad küsijaid ja küsijate küsimusi ja muud seesugust? Ma olen natuke segaduses.

Aitäh! Toome teid sealt segadusest, Mart Helme, välja. Ei, see ei ole mingi juhatuse otsus. Ma arvan, et juhataja ei pea üldse midagi siin kommenteerima, aga kui on mingi asjakohane kommentaar, siis muidugi ta võib seda öelda. Kodu‑ ja töökorra seadust me võime alati muuta. Aga ma olen väga nõus teie [kasutatud] sõnaga "äkki", sest ma kardan, et seda selle koosseisu ajal ei pruugi juhtuda. See on lihtsalt minu tunnetus, võib-olla läheb ludinal läbi. Palun, hea ettekandja, te saate nüüd vastata.

Lühidalt võiks vastata, et jah.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea majanduskomisjonikaaslane! Sihukene ehe näide sihukese negatiivse hurraa-korras keskkonna parandamise kohta on see biokütuste saaga Euroopa Liidus, just nimelt. Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on ligi 300 miljonit euroraha kulutanud projekt saadetud prügikasti, sest teatavasti sisepõlemismootoriga liiklusvahendid kaovad ju varsti ära. Ma ei räägi lugematust arvust muruniidukitest, mootorsaagidest ja muust, mis selle biolisandiga on tuksi keeratud. Aga nüüd sinu väide, et meretuulepargid [tähendavad] odavat energiat. Küsimus: kustkohast ta odav on, kui ta on viis korda kallim kui näiteks maatuuleparkides [toodetav energia], ja sellele üritatakse praegu just rõhku panna, et neid subsideerida?

Hea ettekandja, vabandan ka teie ees, siin on järgmine mure tekkinud. Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tõesti, kui te pidasite Mart Helmega siin selle dialoogi ära ja küsija vastas minu küsimusele, siis, ma olen üsna kindel, mikrofon ei olnud sisse lülitatud, sest mitte midagi polnud siia kuulda. Ta vastas küll lühidalt, aga kõlaritesse ei jõudnud midagi. Ma küsisin, kas ta ise ka usub seda, et ta suudab maakera kliimat mõjutada. See vastus ei jõudnud siia saali.

Seda saan teile küll öelda, et mikrofon oli selle vastuse ajal sees. Oli sees. No näete. Aga see oli sees. Evelin Poolamets, palun! Vabandust! Vastus kõigepealt ja siis …

Jah, ma võin Siim Pohlakule vastata, et minu vastus oli jah. Nüüd ma pean meelde tuletama Mart Maastiku küsimuse. Aa, jah, tuli meelde. Ühesõnaga, ma ei ole otseselt öelnud, et meretuulepargid on odavad. Ma ütlesin, et üks võimalikest meetoditest ja energiaallikatest on just tuul, ma ei täpsustanud, kas maismaatuul või meretuul. Ma olen sellega täiesti nõus, et meretuule[energia] on kallim kui maismaatuule[energia].

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu puudutab ka põllumajandustootjaid. (Juhataja helistab kella.) Nagu me teame, biogaasi tootmiseks kasutatakse põllumajandusmaalt jäätmena hangitud lähteainet. Tihtipeale ei ole need jääkained või jäätmed, vaid tegu on heina‑, teravilja‑ või õlikultuuriga. Minul on küsimus: miks ei olnud kooskõlastusringile kutsutud ühtegi põllumajandustootjat?

Ei oska öelda. See on küsimus rohkem põhiettekandjale. Komisjonis seda ei arutatud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Nüüd on selline olukord, et tuleb välja lülitada tehisintellekt, mille abil te praegu küsimustele vastate, ja minna päriselu juurde. Eestis on päris palju saari, kus ei jookse elektrikaableid, ja nendel saartel kasutatakse tihti ka nii-öelda taastuvenergiat. Mina olen suhelnud päris paljude erinevate saarte elanikega ja mul on täiesti pilt olemas sellest, mis meid tulevikus ees ootab, kui me läheme üle ainult taastuvenergia peale. Aga ma küsin teie käest sellise küsimuse. Kirjeldage, mismoodi võiks toimuda või toimub Eesti saartel elektrienergia tootmine ja kasutamine. Eelkõige ootaks, et tootmine toimuks nii suvel kui ka talvel.

See ei ole otseselt teema, mida komisjonis oleks arutatud. Komisjoni ettekandjana saan ma siin ainult spekuleerida. On olemas ka niinimetatud võrguvälised lahendused, mida on võimalik kasutada erinevate kütuseliikide abil.

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Evelin Poolametsa küsimusele saadud vastusest selgus, et üks väga oluline kaasamine on nii ministeeriumil kui ka komisjonil jäänud tegemata. Ja minul on küsimus. Kui see kaasamisprotsess, mis eelnõu menetlemise käigus peaks olema ikkagi lõpule viidud ja tehtud, on poolik, siis kuidas sai selline eelnõu siia suurde saali üldse tulla? Juhatus peaks olema nagu mingisugune kontrolliv organ, kes vaatab, et eelnõud, mis suurde saali jõuavad, on läbinud absoluutselt kõik menetlusfaasid. Nagu me praegu kuulsime, üks väga oluline kaaskõneleja selles kaasamisprotsessis oli jäänud üldse kaasamata. (Juhataja helistab kella.) Äkki me peaksime selle eelnõu lugemise praegu katkestama?

Aitäh teile! Jõuab see eelnõu siia nii, et kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku [panna see] Riigikogu täiskogu päevakorda, siis juhatus seda ka vastavalt otsustab. Nii et selle pinnalt see otsus sündis. Nüüd see teie ettepanek, mis oli protseduurilise küsimuse raames, kas me peaksime selle [lugemise] katkestama. Põhimõtteliselt seda teoreetiliselt saab teha, kui kodu‑ ja töökorra seadust muuta, nii nagu ka vist Mart Helme või kes selle ettepaneku tegi. Aga esimese lugemise katkestamise võimalust kodu‑ ja töökorra seadus hetkel ette ei näe. Eks näe, kas see menetlus läheb edasi või lükatakse see [eelnõu] menetlusest välja, rohkem võimalusi ei ole. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutelu, mis on juhtunud Eesti riigiga, kui 2030 ei tohi enam biogaasi ühistranspordis kasutada? Kas oli sellest selgelt juttu või lihtsalt on nii, et riik on investeerinud sadu miljoneid, on loonud võimaluse toota biogaasi ja ostnud busse, aga 2030, nagu on otsus Euroopast tulnud, see enam ei olegi nii loodussõbralik ja kõik muu? Oli sellest juttu või ei olnud?

Sellest ei olnud otseselt juttu. Aga minu teada tohib ikkagi biogaasi kasutada.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Mario! Ega sealt ei tulnud jah mingit ilusat vastust, mida ma ootasin, mismoodi siis Eesti saartel elektri tootmine toimub. Aga minu meelest annab see täieliku pildi, mis meid tulevikus ootab, juhul kui me läheme ainult taastuvenergiale üle. Elektri tootmine suvel käib seal niimoodi, et on tuuleenergia, päikesepaneelid ja seda [energiat] salvestatakse. Muidugi katab see ära ainult sellised lihtsamad asjad. Kui sul on vaja midagi keevitada või asja, siis tuleb käima panna generaator. Mis toimub talvel? Talvel on taastuvenergia absoluutne null, sellepärast ka elektrit ei ole. Kogu talve toodetakse elektrit ainult fossiilkütuse põhjal ehk mingi generaatori või traktori abil. Mõistate? Kui me nüüd seda teie eelnõu vaatame, siis [tekib küsimus], kuidas on võimalik tulevikus meil siin põhjamaal hakkama saada, kui talvel taastuvenergiat ei ole.

Kalle Grünthal, palun!

Seda komisjonis ei arutatud. Aga alati on olemas ka muud vedelad energia[kandjad], kas või vesinik. See ei pruugi olla odav. Ma pole öelnud, et see on odav, aga see on võimalik.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Küsiks veel mõned küsimused. Kas teil oli arutelul see, miks Elering blokeerib Eesti elektrivarustust? Estlinki kaabel läks katki ja ta parandab seda kaheksa kuud. Teiste sõnadega: meie kui lõpptarbijad maksame kõik kinni selle, et Soomest ei ole võimalik saada odavat elektrit. Teiselt poolt maksavad kõik elektrimüüjad selle vahe kinni, kuna nende lepingud on tühistatud. Teine küsimuse pool on see. Te räägite tuulikutest ja kõigest muust. Kas kordagi oli juttu, et meil on olemas põlevkivikatlad, mida soovitakse kinni panna ja otsast pannaksegi kinni? Need on kõik võimalik üle viia pelletitolmküttele, mille kogumaksumus oleks suurusjärgus 800 miljonit. Me räägime siin 2 miljardi suurusest kulutusest. Aga need on juhitavad elektrivõimsused. Oli sellest ka selle eelnõu arutelu ajal juttu või ei olnud?

Selle konkreetse eelnõu arutelu ajal ei olnud, aga varem on seda majanduskomisjonis küll käsitletud. Konsensus on olnud see, et puiduga saab ka paremaid asju teha.

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Härra minister! Hiljaaegu toimus Araabia Ühendemiraatides kliimakonverents ja selle raames allkirjastasid 22 riiki 1. detsembril deklaratsiooni, andes lubaduse kolmekordistada aastaks 2050 tuumaenergia tootmise võimekust. Riikide hulgas, kes selle allkirjastasid, olid näiteks USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, meie head naabrid Soome ja Rootsi, aga ka Ida-Euroopa juhtriik Poola, kus praegu kommertstuumajaama ei ole, aga poolakad on võtnud jõulise suuna tuumaenergeetika arendamisele. Eesti paraku selle deklaratsiooniga ei liitunud. Minister oli kohal küll, aga meie ei otsustanud allkirja anda. Kuuldavasti saime diplomaatilistes kanalites selle peale ka negatiivset tagasisidet. Ja nüüd me tegeleme siin nii selle kui ka veel enam järgmise eelnõu abil tuule‑ ja päikeseenergeetika eelisarendamisega, lastes selle juures kõlada loosungitel soodsast ja kättesaadavast elektrienergiast ja sellest, kuidas ilmastikust sõltuvast elektritootmisest hoolimata tuleb siia elektriintensiivne tööstus. Ei tule! Kui me tahame tööstust arendada, siis peab meil olema ohtralt soodsat ja kättesaadavat elektrienergiat, mis ei sõltu ilmastikust. Kui me Eestis reaalsusele otsa vaatame, siis [näeme, et] tuumaenergeetikale alternatiivi ei ole. Jutud sellest, kuidas tuule‑ ja päikeseenergia koos salvestusega tagavad meile piisavalt soodsat energiat, ei vasta lihtsalt tõele. Toome siia pildile ka energiajulgeoleku mõõtme. Selles vaates ei ole kuidagipidi mõistlik asendada meie enda maapõues peituvat fossiilset kütust alternatiivsega, mille puhul me sõltume rahvusvahelisest tarneahelast. Ma räägin sellest, et põlevkivi[jaamad] tahetakse asendada gaasijaamadega, mis seda ilmastikust sõltuvat energiatootmist taustal toetaksid. Ilmselgelt ei ole julgeolekuvaates mõtet tekitada sõltuvust Vene gaasist, sellest saavad, ma arvan, kõik aru. Mõnevõrra vähem inimesi saab aru, et sõltudes USA või Araabia gaasist, oleme me haavatavad tulenevalt nendest riskidest, mis puudutavad selle gaasi transporti. Avalikkust kohati eksitatakse ka jutuga sellest, et me saame ohtralt biogaasi kasutada. Eks me ikka kasutame seda biogaasi, aga seda nüüd nii suurel hulgal Eestis ei teki, et mingisugust tõsiselt võetavat energia‑ või tööstuspoliitikat edendada. Mul isiklikult ei ole mingit probleemi fossiilsete kütuste kasutamisega ega vastuseisu sellele, kuid nii-öelda energeetilise tasuvuse poolest annab tuumaenergia neile silmad ette. Nii et me peaksime selles suunas liikuma. Nii‑öelda energeetiline sild kuni tuumaenergeetikani jõudmiseni võiks meie puhul olla põlevkivi, mitte gaas. Mis puudutab ettekannet ja seda arutelu, mis toimus siin kolleeg Kadastikuga, siis Kadastik käis välja mõtte, et senikaua, kuni tuumajaam tuleb, peaks vahepeal ka midagi tegema. No ma ei saa temaga nõustuda selles, et me peaks vahepeal midagi tegema. Energeetikas ei ole nii, et vahepeal lihtsalt teeme midagi ja siis pärast teeme jälle õigeid asju. Vaadakem korra ajalukku. Homme on ilus päev, homme 50 aastat tagasi, 6. märtsil 1974 kuulutas toonane Prantsuse peaminister välja plaani ehitada 1985. aastaks Prantsusmaale 80 tuumajaama ja 2000. aastaks 170 tuumajaama. Võimas plaan ja peab ütlema, et väga muljet avaldav teostus. 15 aastaga ehitati ja käivitatigi Prantsusmaal 56 tuumajaama. Nii et kui tahta õigeid asju teha, siis on see võimalik Euroopas ja on võimalik ka Eestis. Eelöeldust tulenevalt ei ole minu arust mõistlik kaasa minna ühegi initsiatiiviga, mis kas või natukene soodustab liikumist vales suunas, liikumist suuremas mahus tuule‑ ja päikeseenergia tootmise suunas. Seepärast teen EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja kutsun üles kõiki kolleege, eriti neid kolleege, kes kuuluvad tuuma[energeetika] toetusrühma, seda tagasilükkamise ettepanekut toetama. Aitäh!

Annan need kaaned teile tagasi, see on keskkonnasäästlik, siis saate järgmisel korral uuesti nendega siia tulla. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! No oleme ausad, Eesti energiamajandus on viimastel aastatel teinud ainult tagurpidikäiku ehk vähikäiku. Põhjuseks on ministeeriumi – mitte tänase ministri ajal, vaid eelnevate ministrite ajal – tehtud valed otsused. Olgu selleks näiteks võimalikud ühendused naaberriikidega. Kui me Läti poole muudkui ehitame kõrgepingeliine – kolm on juba tehtud ja neljandat plaanime –, siis Soome poole [läheb] meil ainult üks kaabel, kuna teine on katki. Eleringi juhtimine valitsuse tasandil on olnud alla igasugust arvustust. Eelneva juhi ajal tehti kaks väga ränka otsust, mis läksid Eesti maksumaksjatele maksma 2 miljardit eurot. Ja nüüd me jätkame samamoodi. Estlinki kaabel on katki. Läks peaaegu kuu aega, et leida, kus see viga on. Uskuge või mitte, gaasitoru on lihtsam lappida kui mandri peal Estlinki kaablit. See, et arvestatakse, et augusti lõpuks see kaabliparandus ära tehakse, tähendab, et iga päev maksame me kallima elektri eest. Elektrimüüjad on sõlminud lepingud lõpptarbijatega kindla hinna peale, aga neile tuli teade, et see hind ei kehti enam. Elering lihtsalt ütleb, et vaadake ise, kuidas hakkama saate, makske see ise kinni. Aga Elering samal ajal teenib sadu miljoneid eurosid kasumit. Ma ei tea, kuhu ta selle raha paneb, kas järgmisesse, neljandasse kõrgepingeühendusse Lätiga, samas kui Soome poole pealt odavat hüdro‑ ja tuumaelektrit ei saa. Loeme seda seaduseelnõu. Komisjoni esindaja ja esimees võiksid nüüd kuulata, mitte omavahel lobiseda. Siin on kirjutatud, et kuna Eestis hetkel ei toodeta biokütust … Juba see lause – võiks nagu mõelda, kas tõesti biokütust ja biogaasi Eestis ei toodeta. Millega Tartus bussid sõidavad, huvitav, või Tallinnas või Võrus? Kirjutada sihuke lause sisse! Ametnike tegemata töö tulemus on otsus, et 2030. aastal biokütus ei ole enam roheline. Soome ja Eesti on biokütuse arenduses olnud tipud. Me peaksime lõpetama 2030. aastal ära selle, millesse riik on viimased aastad investeerinud sadu miljoneid, on toetusmeetmeid loonud. Peaks küsima, kes ja millal on teinud selliseid valesid otsuseid. Me räägime väga tugevalt tuule‑ ja päikeseenergiast. Jah, väga tore. Kõik eraettevõtjad võivad lubada, mida nad soovivad, ja investeerida, aga selle peab kinni maksma lõpptarbija. Kui me räägime juhitavast elektrienergiast, siis seda suudavad pakkuda ainult elektrijaamad Narvas. Ma ei ole siiamaani aru saanud, miks ei räägita sellest, et need põlevkivikatlad, mis on küll vanad, aga töötavad ja mis kinni tahetakse panna, tuleks üle viia pelletitolmküttele. Me Eestis toodame pelleteid ja viime neid erinevatesse Euroopa riikidesse, kus kivisöeelektrijaamad on üle viidud pelletitele. See suurusjärk, mis Eestis nende katelde üleviimine maksma läheks, on 80 miljonit eurot. Meil oleks talvel külmal ajal kindlustatud juhitav elekter ja võimsus, mis on ka roheline. Selle elektri tootmise hind oleks 100 eurot megavatt-tunni eest, mis nagunii ongi turuhind. Lihtsalt CO2 eest ei peaks maksma. Jah, valitsus jääks CO2 rahast ilma, aga lõpptarbija ei peaks pabistama, kas talvel on elektrit või ei ole. Palun kolm minutit juurde.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

See peataolek ja ühiskonnas ettevõtjatega läbi rääkimata jätmine on see, [mis on meid selleni viinud]. Või pimesi ühe-kahe inimese uskumine. Seesama pimesi uskumine [tõi kaasa selle], et LNG-terminal sai valmis alles eelmise aasta lõpus, või käpp sai siis valmis, LNG-terminali ehitasid eraettevõtjad kiiresti valmis. Aga see, kuidas pidurdati ja takistati … Täna on gaasi hind 42 eurot megavatt-tunni eest. See oleks võinud kogu aeg selline olla, aga me maksime 285 eurot megavatt-tunni eest. Räägime elektrist. Siin kõnepuldis valitsuse liikmed vahel ütlevad, et mis te kurdate, elekter on ju poole odavam. Keegi ei räägi, et elekter on tegelikult ju rohkem kui poole kallim, kui me räägime selle kümnendi algusest, ajast enne kriisi. Kui keegi räägib, et elektri hinna tõus on seotud sellega, et Ukrainas on sõda, siis ta ju valetab, sest elektri hind tõusis neli kuud varem, täpselt sellel hetkel, kui avati kolmas kõrgepingeliin Läti ja Eesti vahel. Unustati ära, et kui Soome poolt tuleb kaks peenikest kaablit, siis ei saa elektrit Lätti müüa käsivarre jämedusega [kaabli] jagu. Odav elekter jooksis meist mööda, elektrit müüdi kalli hinnaga ja raha teenisid kaks võrguettevõtet: üks oli Soome ettevõte ja teine meie Elering. Kas Eleringi kasum jõudis kuidagi Eesti lõpptarbijani? Ei, see ei jõudnud Eesti lõpptarbijani, Eesti lõpptarbija maksis lihtsalt selle kasumi kinni, aga tagasi ei saanud sealt mitte midagi. Eleringil on olemas gaasiturbiin, mida võiks kasutada ja peaks kasutama. Seadus ei luba võrguettevõtjal seda elektri tootmiseks kasutada, seda saaks teha ainult erandolukorras, kus on kriis. Selle võiks anda Eesti Energiale üle ja vajaduse korral, kui elektri hind läheb taevasse, siis maandada seda tõusu. Sellega ei tegeleta. Või võib-olla tegeldakse. Kui ma olen osalenud nende komisjonide töös, siis ma ei ole küll aru saanud, et seal keegi mõtleks selle peale, mis Eesti riigile tervikuna, Eesti inimestele ja ettevõtjatele kasulik on, seal vaatab igaüks, kuidas talle kasulikum on. Tuulikumehed räägivad tuulikutest, kui olulised need on, päikesepaneelimehed ütlevad, et need on ainuke lahendus. Ja siis tuleb meist tuumariik. Eile või üleeile õhtul, pühapäeva õhtul oli telekas pikem film tuumariigist Ukrainast. Kas me tahame sellist riiki? Kas me tahame, et meie elektrivarustus suures osas oleks Narvas? Või peaks see olema hajutatud? Mis see lahendus lõpuks on? Seda lahendust ma selles seaduseelnõus küll ei näinud. Meil on võimalik biogaasi toota nii palju, et ühistransport töötaks 100% selle peal. Seda teed peaks minema. (Juhataja helistab kella.) Keegi räägib, et puidust ei tohi elektrit toota, aga oleme ausad, mitte väärispuidust, vaid rämpspuidust toodetakse pelleteid ja elektrit. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Andres Suti. Küsin kohe teie käest ära lihtsa küsimuse: kas viis, kuus, seitse või kaheksa minutit? "Kuni" käib sinna ette.

Ma arvan, et saan isegi vähem kui viie minutiga hakkama.

Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et paar asja vääriks siit kõnetoolist täpsustamist eelnevate sõnavõttude taustal. Juttu oli sellest, et gaasi hind ei tõusnud mitte sellepärast … (Hääl saalist: "Elektri.") Ei, me rääkisime gaasi hinnast ka, et gaasi hind ei tõusnud mitte sellepärast, et oli sõda. Täpselt selle pärast gaasi hind tõusis. Põhjus, miks tõusis gaasi hind, oli see, et ei olnud piisavalt ühendusi, ei olnud piisavalt LNG vastuvõtu võimekust. See oli ainuke põhjus, mis oli gaasi hinna tõusu taga. Vaatate täna, gaasi hind on seal, kus ta oli viimase viie või kümne aasta keskmisena. Nii on, võite üle kontrollida. (Hääled saalis.)

Head ametikaaslased, palun saalis vaikust! (Helistab kella.)

Elektri hinnast rääkides: möödunud aasta veebruaris oli elektri hind 113 eurot megavatt-tunni kohta, selle aasta veebruaris 73 eurot megavatt-tunni kohta. Nii et hinnad on tulnud alla. (Hääled saalis. Juhataja helistab kella.) Tulles nüüd selle juurde, missugune energiaallikas on hinna poolest kõige konkurentsivõimelisem, siis võite järele vaadata näiteks Lazardi koostatud analüüsist, et konkurentsitult kõige odavam on maismaatuul. Sealt edasi tuleb päikeseenergia, siis tuleb meretuul. Nii et kõik need investeeringud on vajalikud selleks, et me suudaksime suurendada Eestis ka oma energiatootmist. Juttu oli sellest, kas tuumaenergeetika on selle eelnõu tõttu välistatud. Kindlasti ei ole. Tuumaenergeetika debatt on vaja siin Riigikogus ära pidada. Minu isiklik arvamus on see, et ka tuumaenergeetika jaoks on meil piisavalt ruumi, aga ma arvan, et tuleb ootusi juhtida ajastuse mõttes. See, kui Riigikogus tuleb positiivne otsus, tähendab tuumaenergeetika kasutuselevõttu mitte varem kui kümne aasta pärast, aga meil on vahepeal vaja ka toimetada. Nii et kõige mõistlikumad on investeeringud taastuvenergeetikasse. Sealt edasi on meil võimalik saavutada konkurentsivõimeline elektrienergia hind ja see on ka peamine põhjus, miks Eestisse võiksid tulla täiendavad investeeringud. Nii et kõigil, kes on selle poolt, et Eesti oleks konkurentsivõimeline, et meil oleks kõrgelt kvalifitseeritud töökohad, et siia tuleks täiendavaid investeeringuid, paluks seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh, head ametikaaslased! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Tänase istungi aeg on saanud täis. Istung on lõppenud. Soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!