Arupärimine soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamise kohta era- ja pereelus (nr 268)

Liigume edasi seitsmenda arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Alar Lanemani, Rain Epleri, Arvo Alleri, Varro Vooglaiu ja Jaak Valge 15. mail 2023. aastal esitatud arupärimine soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamise kohta era- ja pereelus, [arupärimine] nr 268. Arupärimisele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme, et antud arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Lugupeetud head kolleegid, kes on siin saalis! Tõepoolest, 12. mail 2023. aastal me andsime sisse sellise arupärimise, mille pealkirja lugupeetud eesistuja just praegu ette luges. Ja tõepoolest, siin on kirjas, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna‑ ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras. On selge, et praegune valitsus riigi näol sekkub inimeste eraellu mitmel erineval moel, erinevate seadustega ja ka näiteks siin täna pikalt jutuks olnud automaksuga. See on põhimõtteline inimeste eraellu sekkumine. Inimesi sunnitakse omaenda ja pere kulutusi, nagu nad ise ütlevad, tulevikus paremini juhtima, aga tegelikkuses minnakse väga selgelt kallale inimeste vabadusele ise otsustada, kuidas oma elu ja oma pereelu korraldada. Enne seda arupärimist ei olnud veel kurikuulsat abielu väärastamise seadust vastu võetud. See loob käesolevale arupärimisele mõnevõrra teistsuguse fooni. Kuuldavasti käib, lugupeetud minister, teie juhitud ministeeriumis praegu töö ka niinimetatud transseadusega, mis sood sootuks ära kaotab ja soolise võrdõiguslikkuse temaatika omamoodi täiesti tühiseks muudab. Õnneks ei ole seda veel meile Riigikokku tutvustamiseks toodud. Loodame, et seda ei juhtu ka. Aga ikkagi, mis soolisest võrdõiguslikkusest me sellisel juhul räägime, kui sugusid enam ei ole, kõik on suhteline, või kui seda võrdsust peab jaguma terve tähestiku ulatuses. Nii et jah, kuigi me praegu elame sellisel kummalisel ja veidral ajal, palume siiski ministril lahkelt vastata selles arupärimises esitatud küsimustele, kuna tema vastutusvaldkonnas on peaministri korralduse alusel ka soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamine era- ning pereelus. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et vastata arupärimisele nr 268. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kokku siis kuus küsimust. Alustan esimesest. Millisel põhiseaduse §‑s 26 toodud alusel, kas tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse, kuriteo tõkestamise või kurjategija tabamise eesmärgil kavatsete hakata kodanike era- ja pereellu sekkuma ja seal soolist võrdsust ja võrdset kohtlemist edendama? Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine – see puudutab meie põhiseaduse § 12, mis räägib diskrimineerimise keelust – ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Selle eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus soolise kuuluvuse alusel diskrimineerimise keelu era- ja avalikus sektoris; riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise. Seadust kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades, välja arvatud registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisele ja viljelemisele või vaimulikuna töötamisele või perekonna‑ või eraelu suhetes. Teine küsimus. Kuna kehtivad soolise võrdõiguslikkuse normid sellist tegevust ette ei näe, kas kavatsete hakata muutma soolise võrdõiguslikkuse seadust ja kas olete selles osas küsinud ka naisorganisatsioonide arvamust? Eelmisest vastusest tuli välja, et seadus perekonna‑ ja eraelu suhteid ei reguleeri, aga jah, me oleme ette valmistamas võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse seadust ja me oleme küsinud naisorganisatsioonide arvamust. Esimene kaasamisring ja kaasamisüritus tehti juba 2023. aasta juunikuus ja seal osalesid Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja Eesti naiste ühendus. Kõiki olulisi partnereid kaasatakse loomulikult ka eelnõude kooskõlastamise ajal. Kolmas küsimus. Mitut sugu teie edendamistegevus hõlmab? Kas kavatsete hakata edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust, nagu seda käsitletakse kehtivas soolise võrdõiguslikkuse seaduses, või hakkate edendama soolist mitmekesisust ja loobute binaarsest soosüsteemist? Ei ole kavatsust sekkuda nendesse küsimustesse ega teha neis muudatusi. Seda, milline saab õigusruum olema tulevikus, otsustab Riigikogu. Käesolev valitsus ega mina neid küsimusi Riigikokku ei too. Kas teie hinnangul peaks säilima ametlikus keelekasutuses soopõhised mõisted "ema", "isa", "õde", "vend" ja nii edasi või tuleks need asendada sooneutraalsete mõistetega? Arusaadavalt ei ole seda teemat valitsuses arutatud, aga ma saan peegeldada siin iseenda seisukohta, et mitte jääda vastuseta. Meil valitsuses [ei ole sellist inimest] ja ma ka ei tea kedagi, kes plaaniks neid mõisteid ja nende kasutamist muutma ja keelama hakata. Viies küsimus. Kuidas tuleks teie hinnangul tagada peredes edaspidi kõigi erinevatesse vähemustesse kuuluvate inimeste võrdne kohtlemine ja vältida diskrimineerimist, see tähendab, kuidas kohelda pereelus võrdselt rinnalapsi, vanureid, erinevaid puuetega inimesi? Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus neid pereelu küsimusi ei reguleeri ja seda ma juba esimesele küsimusele vastates [ütlesin]. Küll aga ma võin öelda, et juba sündinud laste, sealhulgas rinnalaste ja kuni 18‑aastaste laste õigusi reguleerib täpsemalt lapse õiguste konventsioon, ÜRO dokument, ja meil Eestis kehtib täiendavalt ka lastekaitseseadus. Aga lastega seotud õigusi on käsitletud veel paljudes teistes erinevates seadustes, kaasa arvatud haridusseadustes. Puuetega inimeste õigusi käsitleb detailselt ÜRO puuetega inimeste [õiguste] konventsioon ja ka siseriiklikult on meil mitmeid puuetega inimeste õigusi spetsiifiliselt käsitlevaid seadusi, muu hulgas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, sotsiaalhoolekande seadus ja veel mitmed seadused. Ja kuues küsimus. Kas era- ja pereelus tekkivaid võrdsusteemalisi vaidlusi peaks teie hinnangul edaspidi lahendama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik? Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus ei reguleeri pereelu küsimusi, need ei ole voliniku pädevuses. Olen valmis vastama küsimustele.

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma hakkan sõnasabast kinni. Ühele küsimusele vastates te ütlesite, et keegi ei kavatse kaotada soopõhiseid mõisteid "ema" ja "isa". Ma juhin teie tähelepanu, et siinkohal te vist valetasite, sellepärast et mõisted "ema" ja "isa" on juba kaotatud dokumentides, kus kasutatakse mõistete "ema" ja "isa" asemel [sõnu] "isik üks" ja "isik kaks" või "vanem üks" ja "vanem kaks". See on juba tehtud. Ma ei tea, mis ajalises sabas te jooksete siin oma vastustega, see [muudatus] on tegelikult juba tehtud. Te ütlete, et te ei kavatse kaotada – ei saagi kaotada asja, mis on juba tehtud. Teisele küsimusele vastates te ütlesite, et hakkate soolise võrdõiguslikkuse seadust muutma. Kas see soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine, millest te rääkisite, tähendabki kaudselt ka selle transseaduse lauale toomist meile siia, sest te olete isiklikult öelnud nii mõneski intervjuus, et see plaan teil järgmisena on?

Aitäh küsimuse eest! Sellest, mis puudutab mõistete kasutamist või kasutamata jätmist. Te teate väga hästi, et kõnealused mõisted "ema" ja "isa" on muudetud vaid nendel juhtudel, kui tegemist on samast soost vanematega, ja seda vaid dokumentides, mis ei ole seadused, vaid neist alamad dokumendid. Ja täpsustan: ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduses ei räägita emast ja isast, vaid räägitakse vanematest.

Varro Vooglaid, palun!

Mul jäi vastamata teine pool küsimusest.

Vabandust! Palun, minister!

Vabandust, tõmbasin liiga pikalt hinge. Teine küsimus oli transsooliste kohta ja selle kohta, kas on kavas muuta seadusi. Ma olen korduvalt nii seal kõnepuldis (näitab valitsuse looži poole, viidates infotunnile) kui ka siin öelnud, et seda seadust see valitsus Riigikokku ei too. Ja kui ma olen väljendanud oma seisukohta, siis on olnud see minu seisukoht. Ma olen veendunud, et nende teemadega peab ühiskonnas jätkuvalt edasi tegelema. See, kuhu nendega jõutakse, on ilmselt järgmiste ministrite ja [järgmise] Riigikogu koosseisu küsimus.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Mõnda aega tagasi – ma ei mäleta, millal see täpselt oli – sarnasel teemal siin arutades sai teie käest küsitud, kas te olete seda meelt, et kui näiteks meesterahvas vahetab sugu, hakkab naiseks riigi silmis, saab endale ka õigusliku identiteedi naisena, siis tal peaks olema täielik õigus kõigiga võrdsetel alustel osaleda naiste spordivõistlustel. Te väljendasite seisukohta, et jah, nii see peaks olema. Te olete nüüd vahepeal saanud järele mõelda. Kas te olete jätkuvalt selle täiesti mõistusevastase seisukoha juures või olete ehk jõudnud arusaamisele, et nii see ikkagi olema ei peaks, kuna naiste väärikusega, naiste huvidega, naiste võrdsete õigustega ei ole kooskõlas see, et sisuliselt füüsiliselt, anatoomiliselt meesterahvad peaksid saama osaleda naiste võistlustel ja tulenevalt tugevamast füüsisest, geneetiliselt siis, võtma ära kõik kõrgemad autasud seal?

Ma mäletan küll, kuidas ma toona sellele küsimusele vastasin. Toona ma ütlesin, et ma ei ole selle valdkonna ekspert ega saa anda sisulisi hinnanguid. Aga [võimalusi on rohkem]: mitte ainult mehe soovahetus naiseks, vaid ka vastupidi, naise soovahetus meheks. Nii et mõlemad variandid on võimalikud. Vastan teie küsimusele küsimusega: kas oleks lubatud ja lubatav, kui naine, kes on teinud läbi soomuudatuse, läheb meestega võistlema? Aga veel kord: minu pädevus ei ole sellele küsimusele vastata ja neid küsimusi me tegelikult siin praegu ju ei lahenda. Samuti ei ole me siia Riigikokku tulemas mitte ühegi uue seadusega, mis kuidagi sootemaatikat muudaks.

Mart Helme, palun!

Minule on arusaamatu, mis asi see sooline võrdõiguslikkus üldse on. Mina olen kasvanud ajal, kui poistest kasvatati mehi ja tüdrukutest kasvatati naisi. Naised olid muide väga uhked selle üle, et nad on naised. Võin tuua näite. Pärnus oli selline osa rannast, mida nimetati naiste paradiisiks. Seal naised päevitasid ihualasti, ilma igasuguste trikoodeta. Leidus selliseid perversseid mehi, kes käisid neid seal piilumas ja aeg-ajalt jalutasid provokatiivselt sinna naiste paradiisi. Naised loopisid sellisel juhul neid mehi senikaua muda ja liivaga, kuni need mehed sealt lahkusid. Vaat see oli sooline võrdõiguslikkus! Aga see, mida teie teete, on perverssus: perverssuse legaliseerimine ja pervertide muutmine ühiskonna privilegeeritud osaks. Nimetame asju õigete nimedega. Ja miks te arvate, et selle läbi muutub ühiskond vaimselt tasakaalukamaks ja tervemaks? Näeme, mis toimub praegu koolides ja noortega. Ma väidan, et see on täpselt vastupidi.

Hea küsija, teie aeg!

Kas te ei ole samale järeldusele jõudnud?

Jaa, aitäh! Ega ma küsimusest lõpuni aru ei saanud, aga selge on see, et me lähtume erinevast väärtusruumist. Kui mina esindan seda osa maailmast, kes leiab, et inimesed on võrdsed, sõltumata nende soost, selleks et ennast realiseerida kas tööalaselt, haridusvaldkonnas või lapsevanema rollis, siis teie pigem seisate selle eest, et traditsioonilised soorollid oleksid muutumatud. Ega me üksteist ümber ei räägi ja ma ei anna praegu ka hinnanguid sellele, kas üks või teine lähenemisviis on õige või vale. Lihtsalt me oleme erinevat meelt ja vaevalt me üksteist ümber räägime.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te räägite siin täiesti veendunult soovahetuse võimalikkusest. Minu küsimus teile on: kuivõrd eetiliseks te peate seda, et soovahetuse käigus toimub steriliseerimine ehk siis sugu muutnud inimene ei saa hiljem füüsiliselt lapsi?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole soovahetusest rääkinud, kuigi sellesuunalisi küsimusi oli. [Ma ei ole sellest rääkinud], sest, esiteks, soovahetus ei ole minu pädevusalas, see on terviseministri pädevusalas. [Teiseks], see, mis puudutab steriliseerimist, täpselt samamoodi ei ole minu pädevusalas. Mul puudub kompetents ja ma ei ole selleks ette valmistunud, sest et see [teema] ei olnud ka küsimustes, nii et ma jätan siinkohal vastamata.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mul on hea kuulda, et te ütlesite, et inimesed on võrdsed, sõltumata soost. Ma ikkagi eeldan, et te räägite normaalsetest sugudest. Aga meil on kolmapäeval päevakorras EKRE esitatud eelnõu, millega keelatakse avalikus ruumis nikaabi ja burka kasutamine. See on islamist, äärmusislamist tulenev naiste diskrimineerimise vahend, mida ei koraan ega islami usk ette ei näe. Seda kasutatakse tõesti ainult sellistes äärmusislamistlikes riikides ja äärmusislamistlikes perekondades sunnitakse naisi ennast maailma eest varjama. Noh, see ei ole ka seal normaalne, minu meelest ammugi siis veel meie kultuuriruumis. See meie eelnõu on täiesti selgelt naiste kaitseks, naiste diskrimineerimise vastu. Kuidas teie sellesse suhtute?

Aitäh! Ma saan tõesti rääkida ainult sellest, mida mina sellest arvan, sest arusaadavalt me valitsuses seda sellisel kujul arutanud ei ole. Kõige selle suhtes, mis puudutab erinevaid usutunnistusi, kehtib meil põhiseadusest tulenev diskrimineerimise keeld. Inimene on vaba valima usku ja igapäevaselt usureeglite järgi käituma. Omaette küsimus on tõepoolest see, kuidas sobitub meie ühiskonda selline väliselt või visuaalselt äärmuslik lähenemisviis, mis antud näite puhul tähendab riietumist ja minu hinnangul spetsiifiliselt märgistab ja alavääristab naisi. Ehk mina isiklikult seda õigeks ei pea. Ma ei oska öelda, kas kogu avalikus ruumis peaks keeld olema, aga ma usun, et vähemasti haridusasutuste puhul on vaja tõsiselt kaaluda, kas sellised äärmuslikud soopõhised lähenemised ja eristamised on kohased või mitte.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eelneva küsimuse jätkuks võiks öelda, et Prantsusmaa ja mitmed teised riigid on väga rangelt naiste kaitseks osundanud, et selliselt näo katmine ei ole nende riigis lubatud, ja me peaksime ka ometigi sinna liikuma. Kuidagi te ikka satute valele poole ehk nende äärmuslaste kaitsele, kes tegelikult naisi nurka suruvad. Aga ma küsin veel võrdsuse temaatika kohta, kuna me oleme päris täpseid küsimusi küsinud soomõistete kohta. Soome uus liiklusseadus tõi 2020. aastal [kasutusele] sooneutraalsed liiklusmärgid ja sellele kulus kõvasti raha. Näiteks kui ülekäigurada [tähistava] märgi peal oli [kujutatud] reipal sammul kõndivat meest, siis see [tuli asendada] sooneutraalse [kujutisega]. Kuidas suhtute? Kas sooviksite seda ka parandada Soome kombel?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt [vastus] teie kommentaarile, mille te [tegite minu] eelmise vastuse kohta: ma tõesti palun, ärge pange [mulle] sõnu suhu. See, mida ma ütlesin, oli minu isiklik arvamus selle kohta, mis võiks olla. Ma tõepoolest ei ole siin positsioonis, et valitsuse nimel selgeid positsioone võtta küsimustes, mida [valitsuses] ei ole arutatud. Nüüd sellest, mis puudutab Soome liiklusmärke. Tõepoolest, liiklusohutusega ma tegelenud ei ole, ka semiootikaga mitte. Mul puudub arusaam sellest, missugused märgid võiksid paremini töötada, sest liiklusmärkide ainukene mõte on liiklusohutus. Ma loodan väga, et kaalutakse läbi eeskätt need psühholoogilised nüansid, kuidas [liiklusmärkidele] reageeritakse just ohutuse kontekstis.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma pean [teid] kurvastama, aga liikluse reguleerimine ei ole liiklusmärkide ainus eesmärk. Neid on tehtud vikerkaarevärviliseks ja sooneutraalseks ja mis kõik veel. Olen ise Londonis näinud täiesti pööraseid liiklusmärke, millel mingit liikluse reguleerimise eesmärki ei ole. Enne ütlesite, et te ei ole selle valdkonna ekspert, et [hinnata seda], kas mehed, kes on hakanud ennast naiseks nimetama, võivad naistega koos sporti teha ja medaleid võita. Ma arvan, et te ei ole ühegi ala väga suur ekspert vast, aga kõige hullem on see, et kõik need eksperdid, kes meid on siin õpetanud viimastel aastatel küll koroona teemal, küll sõja teemal, on ju meie elu täiesti tuksi keeranud. Lihtsalt põhimõtteliselt tahaks aru saada, kas selle jaoks, et välja öelda nii ilmselgeid asju, peab tõesti olema ekspert? Või kust sellist ekspertiisi üldse hankida? Selleks, et öelda, ei, see ei ole normaalne, kui mehejurakad tõmbavad endale seeliku selga, lähevad naiste ujumisvõistlusele ja võtavad sealt kõik medalid ära, ei ole ju ometi ekspertiisi vaja.

Aitäh küsimuse eest! Ma saan aru, et te soovite minult saada vastust, aga ma ei lähe provokatsiooniga kaasa (Saalis räägitakse.) ja ma ei vasta sellele küsimusele selle pärast, et see ei ole minu pädevuses. Terviseminister tegeleb soovahetuse küsimustega ja mul ei ole mitte mingisugust teadmist, et me teeksime täiendavaid muudatusi. Seega puudub ka põhjus siinkohal minul valitsuse nimel täiendavalt seisukohta võtta.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tahaksin veidi saada teie mõttemaailmast aru ja toon nüüd elulise näite. (Juhataja helistab kella.) Kui teismeline poiss identifitseerib ennast tüdrukuna ja otsustab pärast võimlemise tundi minna tüdrukute duširuumi ennast pesema, siis kas teie hinnangul käitub ta õigesti, sest kõik on ju võrdsed, või ta ikkagi rikub kellegi õigusi või privaatsust?

Aitäh! Teile meeldib selliseid ekstreemseid olukordi kirjeldada ja nende kohta korduvalt ja korduvalt siin Riigikogu saalis küsida, aga minu meelest on võrdse kohtlemise volinik selle kohta väga kenasti öelnud. Ise on ta pärit Haapsalust, avalikus intervjuus ta seda küsimust puudutas. Haapsalu spaa ujula – avalik ujula – on väga hästi korraldatud, ja neid kohti on veel, kus riietusruum on kõigile üks, aga selleks, et minna ujumisriideid tavariiete või [tavariideid ujumisriiete] vastu vahetama, on spetsiaalsed ühele inimesele mõeldud riietuskabiinid. Väga hästi lahendatud [olukord] ja ei olegi mitte mingisugust küsimust. See, kuidas koolid oma elu korraldavad, on koolide enda [otsustada]. Ja ega see päris nii [lihtne] ka ei ole, et deklareerid, et oled sugu vahetanud, [ja siis kohe ongi soovahetus tehtud]. Soovahetus on pikk protsess ja selle protsessi tulemusena (Juhataja helistab kella.) identifitseerimine ei tee inimesest sugu vahetanud isikut ega anna isikule ka mitte mingisuguseid teistsuguseid õigusi kehtiva seaduse järgi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Mu küsimus võib-olla kandub natukene selle arupärimise sisust kõrvale, küll aga tuleneb see ühest teie vastusest. Te olete tulnud siia ministrina arupärimisele vastama ja te ütlesite niimoodi: "Ma saan aru, et te ootate mult vastust, aga ma ei lähe provokatsiooniga kaasa." See lõi mind natuke pahviks. Kas praegusel valitsusel ongi selline lähenemine, et arupärimisel ei maksagi saadikutel vastuseid oodata? Või mis te täpselt mõtlesite selle all?

Aitäh! Ma juhindun nendest küsimustest ja nendest alaküsimustest, mis mulle on esitatud. Ma arvan, et seesama suuliselt arupärimisele vastamise formaat on just nimelt selleks ette nähtud, et kui Riigikogu liige või liikmed soovivad midagi detailselt teada, siis nad detailselt ka küsivad ja minister saab detailselt ette valmistuda. Nendele küsimustele, mida [arupärimises] küsiti, ma olin vastused ette valmistanud, aga kui me läheme sealt oluliselt laiemaks – sest huvitavat temaatikat kindlasti siin ümber on veel ja veel, mida te sooviksite teada –, siis selleks ma ei ole täna ette valmistunud. Ja ma olen korduvalt öelnud, et kõik soovahetusega seonduv on terviseministri portfellis.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu meelest seitsmes ehk viimane küsimus oli see, kas võrdõigusvolinik hakkab pereasjadesse [sekkuma]. Tõepoolest, see ei ole muidugi asjakohane, et [ta] hakkaks siin neid asju tegema, aga minu arust eelmise aasta lõpus oli uudis, et see volinik sai preemiat selle eest, et ta tegeles kliimaseadusega. Ja just selle kliimaseaduse kontekstis [küsin]: kas võrdõiguslikkuse voliniku pädevus on tuua ka kliimapöördesse mingi võrdõiguslikkus?

Aitäh küsimuse eest! Ilmselt on siin Riigikogus ka teised ministrid kirjeldanud, et see, mis puudutab kliima soojenemist, kõiki rohepoliitikaid, on kõiki eluvaldkondi läbiv. Ja tõepoolest toimus rahvusvaheline konverents ja see ei olnud ainukene tunnustust vääriv täiendav tegevus, mille eest ma allkirjastasin [otsuse] võrdse kohtlemise volinikule lisatasu [maksta].

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kui kaugele te ikkagi selle sooneutraalsusega minna tahate? Sooneutraalsed WC-d juba tekivad, ka sooneutraalsed duširuumid. Kuhu te sellega välja tahate jõuda? Sooneutraalsed spordivõistlused? Veel kord: te küll ütlete, et te ei ole selleks küsimuseks valmistunud, ja nii edasi, aga te peate ju arvestama, et kõikidel tegevustel on tagajärg. Kui te olete suuna sooneutraalsuse poole võtnud, siis peaks teil kõik kaasnevad tagajärjed, olgu need siis spordivõistlustega või nendesamade duširuumidega seonduvad, olema läbi mõeldud ja läbi arutatud. Äkki ikkagi natuke valgustate seda asja?

Aitäh! Ma kordan: sooneutraalsust, enamat, kui see praegu seadustes on, see valitsus reguleerima ei lähe. Seega on need küsimused asjakohatud. Ei mina ega valitsus, ega ka eksperdid, [sealhulgas] tervisevaldkonna eksperdid, spordivaldkonna eksperdid, ei ole minule teadaolevalt seda süvitsi analüüsinud. Ja ei ole teinud seda sellepärast, et kavatsus midagi muuta puudub.

Ma tänan võimaluse eest! Ma tahaksin nüüd täpsustada, et kas võib olla tegemist järjekordse valega, sest seesama valitsus ütles enne valimisi, et abielu definitsiooni nemad muutma ei hakka, ja nüüd siin minister ütleb, et soovõrdsuse teemaga nemad edasi ei lähe. Kas siin võib olla tegemist mingi järjekordse valega? Äkki fikseeriksime selle ära? Või mis seisukoha ma peaks võtma?

Kert Kingo, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Austatud minister, ma tänan teid, teile rohkem küsimusi ei ole! Kas soovite avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi soovitakse avada. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Varro Vooglaiu.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Ma ei tulnud siia pulti praegu mitte niivõrd arupärijate esindajana, kuivõrd lihtsalt Riigikogu liikmena. Ma ei tee pikalt, tahtsin lihtsalt peatuda ühel aspektil, täpsemalt ühel remargil, mille minister lausus. Nimelt ta ütles, et temal ei ole küll huvi anda siin mingisuguseid hinnanguid, milline mõtteviis on õige ja milline on vale. Minul küll on. Täitsa kohe olen valmis andma selle hinnangu, et üks mõtteviis on õige ja teine on vale: meie oma on õige, teie oma on vale. Väga lihtne! Kui inimesed ei saa aru nii lihtsatest asjadest, et näiteks inimene ei saa oma sugu muuta, siis on tema mõtteviis väärastunud, sellepärast et teaduslik tõsiasi, objektiivne fakt on see, et ükski inimene ei saa muuta oma sugu. See, kes on sündinud mehena, jääb elu lõpuni meheks, kes on sündinud naisena, jääb elu lõpuni naiseks. Ta võib endale kujutada ette ükskõik mida, ta võib lasta ennast mutileerida, ümber lõigata ja nii edasi – see ei muuda seda, kes ta on inimesena kromosoomilisel tasandil. See on fakt, see on teaduslik fakt, kõik muu on lihtsalt ettekujutus, väljamõeldis, ulm, mingisugune illusioon, miraaž. Muidugi, igaühel on vabadus võtta enda maailmavaateks see, et ta elab ulmades, ta elab miraažides, ta elab mingites reaalsusest irdunud ettekujutustes, aga siis küll ei maksa väita, et tema maailmapilt ei ole kuidagi halvem kui nende inimeste maailmapilt, kes tahavad elada tões, tahavad elada kontaktis reaalsusega, vastavuses sellega, kuidas asjad tõeliselt on. Kogu see jutt soo vahetamisest ja soo muutmisest ei ole ju mitte kuidagi vähem irratsionaalne kui näiteks jutt sellest, et ma hakkan liiki vahetama, et ma kujutan ette, et ma olen koer, teen auh-auh ja kraabin käpaga ust ja kujutan ette, et ma olen koer ja hakkan nõudma, et te peate mind tunnustama koerana. Täpselt samamoodi ma võin näiteks ette kujutada, et ma olen 2.20 pikk. Vaadake mind – kas ma olen 2.20 pikk? Aga nõuan: "Ei! Kes olete teie ütlema, et ma ei või identifitseerida ennast 2.20 pikkuse inimesena? Noh! Ärge tulge siin oma vihkamist ja sallimatust mulle välja valama, eks ole! See on minu identiteet, teie peate seda aktsepteerima ja riik peab seda aktsepteerima." Või näiteks ma identifitseerin ennast 15‑aastase poisina. Mis me nüüd siis teeme? Või näiteks [mind] kutsutakse sõjaväkke, öeldakse: "Palun tulge oma kaitseväekohustust täitma!" [Aga mina vastan:] "Ohoh, vabandust, ma olen 65 ja 65‑aastased enam ei ole kohustatud kaitseväkke minema." [Selle peale omakorda vastatakse:] "Vabandust, te ju ei ole 65‑aastane!" [Mina küsin:] "Mis tähendab, et ei ole? Ma identifitseerin ennast 65‑aastasena." Täpselt samamoodi nagu need naised, kes identifitseerivad ennast mehena, ei ole mehed, võin mina identifitseerida ennast 20‑aastasena, 65‑aastasena. Kuidas see vähem irratsionaalne on? Te vangutate pead, aga tulge pulti ja seletage meile, kuidas see on vähem või rohkem irratsionaalne. Inimene on see, kes ta on. Faktiliselt. Objektiivselt. Ja see, et ta kujutab ette, et ta on midagi muud, ei tee temast midagi muud. See on nii elementaarne asi, et sellest arusaamiseks ei pea olema ekspert ja sellisele küsimusele vastamiseks ei pea ennast kuidagi eriliselt nõunike abiga ette valmistama. See on lihtsalt elementaarne, terve mõistus. Ja kui teie maailmavaade on irdunud tervest mõistusest, siis on täiesti kohane öelda: jah, teie mõtteviis on vale! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud.