Arupärimine mootorsõidukimaksu mõju kohta (nr 610)

Viies päevakorrapunkt langes meil päevakorrast välja, sest arupärimine võeti tagasi. Lähme kuuenda punkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Andrei Korobeiniku 14. veebruaril 2024 esitatud arupärimine mootorsõidukimaksu mõju kohta, arupärimine nr 610. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud rahandusminister! Tõesti, see arupärimine esitati päris hiljuti, samal päeval, kui siin suures saalis oli automaksu eelnõu esimene lugemine. Kahjuks on automaksu puhul tegemist mitmekordse maksustamisega. Me teame, et tõusis käibemaks ja selle [tõttu] tõusid automaatselt ka autode, varuosade ja teenuste hinnad. Hoogsalt tõuseb ka kütuseaktsiis, mida samuti hakkavad maksma kõik sõidukiomanikud. Kusjuures need, kelle sõiduk on saastavam, maksavad aktsiisi rohkem. Ja kolmandaks, mootorsõidukimaks ise. Seega need, kellel on sõiduk – ükskõik milline –, maksavad maksu kolmel erineval moel. Vaatamata sellele, et põhjalikku mõjuanalüüsi erinevate sektorite vaates tegelikult ei ole suudetud teha, on tänaseks teada, et automaks lööb valusalt just eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi, maapiirkondi ja sealset ettevõtlust. Ja muidugi saab see väga raske olema lasterikaste perede rahakotile. Aga on veel üks oluline valdkond, mida on päris vähe puudutatud: sport, nimelt auto- ja motosport. Jah, ma olen isiklikult selle teemaga olnud seotud, seetõttu ma tean, kui paljud on viimastel aastatel pidanud loobuma ning mis on juhtunud auto- ja motospordiga just hinnatõusu, samuti kütuseaktsiisi valguses. Kogu auto- ja motospordi infrastruktuuri on sportlased, erinevad entusiastid ise ehitanud. Riigiabi on olnud kahjuks minimaalne. Arvestades kõiki neid erinevaid maksumuudatusi, mida on nüüd järjest vastu võetud, olemegi koostanud arupärimise rahandusministrile ja soovime vastuseid sellistele küsimustele. Kas on läbi viidud analüüse, kuidas võib mootorsõidukimaks mõjutada auto- ja motosporti Eestis? Kas ministeerium on kohtunud erinevate alaliitudega ning kaalunud kompromisslahendusi? Kas on ka hinnatud seda, milline võiks olla hinnanguline protsendiline hinnatõus nendel spordialadel pärast käibemaksu kehtestamist, aktsiisitõusu ja ka mootorsõidukimaksu kehtestamist koosmõjus? Kas on plaanis rakendada erinevaid toetusmeetmeid auto- ja motospordi arendamiseks, et leevendada maksustamise negatiivset mõju nendele spordialadele? Ja veel selline küsimus: millised on valitsuse sammud, kui juhtub selline olukord, et auto- ja motospordialad hakkavadki erinevate maksude tulemusel vaikselt Eestis välja surema? Ma loodan, et rahandusministrilt saab nendele küsimustele vastuseid ja et sel teemal saab pidada huvitavat debatti. Aitäh!

Aitäh! Palun kolleegide arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan küsimustele järjekorras. Kas ministeeriumid on läbi viinud analüüse, mis hindavad mootorsõidukimaksu mõju auto- ja motospordile Eestis? Räägin Rahandusministeeriumi eest: eraldi suure mõjuanalüüsi läbiviimist spordialaga seotud sõidukite puhul ei ole vajalikuks peetud ja seda põhjusel, et võistlussõiduk on sõiduk nagu iga teinegi, mille parameetrid ning kasutussagedus varieeruvad. Selleks et vastust laiendada, [lisan], et ei näe põhjust neid tingimata eristada, sest esiteks on neil selge keskkonnamõju: need kulutavad kütust ja kuluvaid osasid oluliselt rohkem kui näiteks eaka inimese sõiduk, millega käiakse korra nädalas poes. Teiseks, kui võrdleme suurusjärke – palk või pension versus võistlusautoga kaasnevad kulud –, siis [näeme, et] need on väga erinevad. Võistlusspordiga kaasnevad kõrged osalustasud, kindlustused, kulukas tehniline pool ja muu taoline. Maksu osakaal kõikides muudes sõidukiga seotud kuludes on siiski väga väike. Kolmandaks, liiklusregistri järgi on võistlussõiduautosid 600 tükki, neist pooled on peatatud kandega. Kaubikute kategoorias on 40 sõidukit ja mootorrataste kategoorias – neil on juba ise[enesest] väga madal maksumäär, arvestatud on nende sõidukite väiksemat kasutust – on seitse sõidukit. Üks valdkonna esindaja on märgukirjas märkinud, et enamik võistlussõidukeid ei ole liiklusregistris registreeritud, seega maks neile niikuinii ei kohaldu. Ehk siis nende võistlussõidukite eest, mis ei ole registris, mootorsõidukimaksu maksta ei tule. Väidetavalt on neid palju ja mõju on suur, aga andmed näitavad, et registris neid ei ole. Järelikult ka maksu neil ei ole ja seega on mõjutatud isikute grupp pigem väike. Kas ministeeriumid on kohtunud vastavate alaliitudega ning kaalunud kompromisslahendusi? Kultuuriministeerium ja üks [ala]liit on esitanud ettepaneku võistlussõidukid maksust vabastada. Muidugi on sellest ka mujal juttu olnud. Meile teadaolevalt on Kultuuriministeerium võistlusspordiliitudega kohtunud, selle pinnalt tegid nad ka oma ettepaneku. Aga siiski, arvestades juba eespool vastatut, me ei näe põhjust eraldi maksuvabastuse tegemiseks. Milline võib olla hinnanguline protsendiline hinnatõus eespool nimetatud spordialadel pärast käibemaksu kehtestamist, aktsiisitõusu ja mootorsõidukimaksu kehtestamist koosmõjus? Mootorsõidukimaksu mediaan on 120 eurot auto kohta aastas ja see moodustab tavaauto ülalpidamiskuludest ühes aastas umbes 5–15%. Võistlussõiduki puhul on see protsent palju väiksem, aga seda, kui väike [on see protsent] iga [konkreetse] sõiduki puhul, ei ole võimalik täpselt hinnata tulenevalt kulude varieeruvusest selles valdkonnas. Käibemaksu tõusu mõju kaupadele ja teenustele on hinnatud 1,67%-le. Mootorkütuseaktsiis tõuseb 1. maist – vaid diisel, mitte bensiin –, seega on aktsiisi mõju pigem väike. Kas on plaanis rakendada erimeetmeid või toetusi auto- ja motospordi arendamiseks, et leevendada maksustamise negatiivset mõju nendele spordialadele? Kuna meie hinnangul ei kuulu võistlusspordi sihtgrupp kõige haavatavamate hulka ja mõjud tunduvad suhteliselt väiksed, siis leevendusmeetmeid plaanis ei ole. Millised on teie sammud, kui auto- ja motospordialad hakkavad nii mootorsõidukimaksu kui ka teiste maksutõusude mõjul Eestis välja surema? Ei saa kuidagi nõustuda, et mootorsõidukimaks põhjustab auto- ja motospordiala väljasuremise. Selle alaga tegelejad on valmis oluliselt kõrgemateks sõiduki ülalpidamiskuludeks. Aga mootorsõidukimaksu makstakse ikkagi võrdselt teiste tavasõidukitega.

Aitäh! On küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Huvitav, ma olen peaaegu kindel, et pangad on ka valmis oluliselt rohkem maksma, aga sealt ei taha võtta, see on korduvalt selgeks saanud. Ma ei saa midagi teha, ikka ja jälle jääb kõrvu – ka eelmise arupärimise ajal – selline nõretavalt omandivastane ja jõukusevastane hoiak ja toon, et ahaa, neil on raha, sealt võtame, polegi vaja, ostke väiksem, käige jala. See on tegelikult ikkagi kõige ehedam kommunism. Me loomulikult kõik mõistame, et teie erakonnas on see geneetiliselt sees, ja kommunismi juurde käib inimvihkamine. Aga mul on päriselt ka küsimus. Mida te kostate nendele inimestele, kes vanu autosid kollektsioneerivad ja on kogunud endale võib-olla kümneid vanu autosid, ja kui need on juriidilise isiku nimel – mitte eraisiku nimel, vaid juriidilise isiku nimel –, siis need lähevad kõik täie rauaga maksu alla. Lugesime nädalavahetusel näiteks ühest Ford T‑st. Kas nendel on ka liiga palju raha või?

Aitäh! Ei, mina ei hinda, kas kellelgi on palju või vähe raha. [Ma] ei ole seda teinud. Küll aga [on näha, et] EKRE teatud plaat tuleb nende tiivast ikka ja jälle, täna juba mitmes kord: "kommunism" – see igatsus on suur. Aga ei, meil ei ole kommunismi, ei ole inimvihkamist. Ma ei tea, kuidas teil on, te räägite sellest palju. Samuti ei ole [ma] öelnud, et ostke väiksem ja käige jala. Veel kord: igaüks otsustab ise, millega ja kuidas ta liigub. Ja ei ole mingit probleemi meil omandiga: vaba maa, igaüks omab seda, mida soovib. Nüüd, vanad sõidukid ja Ford T. See Ford T on hea näide. Ma alustaksin sellest, et [sõiduki] vanus toob mootorsõidukimaksu allapoole, ehk kõikide autode puhul, mis on üle 20 aasta vanad ja eraisiku omandis, on mootorsõidukimaks 50 eurot aastas. 50 eurot aastas! Kui seesama Ford T on eraisiku omandis, [on mootorsõidukimaks] 50 eurot aastas. Mina sain aru, et seesama Ford T – lugesin ka neid uudiseid – kuulub LaitseRallyParkile. Vaatasin nende kodulehte ja [nägin, et] neil on seal kenasti olemas, ma ei tea, kas muuseum või mis see õige sõna on. Igal juhul saab seal seda Ford T‑d ja teisi kenasid vanu autosid piletiraha eest vaadata. Mootorsõidukimaksu raames töötab Kultuuriministeerium koos valdkonna inimestega välja meetme mootorsõidukimaksu kompenseerimiseks nendele asutustele, kes neid vanu, ilusaid, väärtuslikke sõidukeid avalikkusele eksponeerivad. Ehk sellesama Ford T puhul, mis on seal LaitseRallyParkis ja inimestele vaatamiseks kättesaadav ja avatud, teeb Kultuuriministeerium meetme, nii et selle [sõiduki] maks ei ole 50 eurot ega 1000 eurot, vaid peaks olema tagastatav riigi poolt, ehk et kokkuvõttes maksu ei ole.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud minister! Tegelikult see, mis toonil ja kuidas te vastasite, näitab, et teil on tegelikult täiesti ükskõik meie ajaloolistest spordialadest. Tegelikult on see päris piinlik. Ausalt, ma ei tahaks, et sportlased, kes nende aladega tegelevad, teie vastuseid kuuleksid. Mina tean, kuidas meie tippsportlased, kes osalevad EM‑ ja MM‑võistlustel, tänu kellele Eesti lipp lehvib kõrgel ja sajad tuhanded pealtvaatajad kuulevad Eesti hümni, käivad paralleelselt täiskohaga tööl. Paljud lapsevanemad käivad mitmel töökohal, et lapse unistusi täita, et ta saaks sõita. Ja see teie seisukoht, et nad niikuinii saavad hästi hakkama, äkki nad võiksid üldse veel rohkemgi maksta, kuna nad kulutavadki rohkem ... Nad maksavadki rohkem, maksavad aktsiise rohkem, neil on muid kulusid rohkem. Mina olen omalt poolt teinud ka muudatusettepanekud ja mul …

Aitäh!

… on küsimus: kas neid muudatusettepanekuid, mis puudutavad just motosporti, arvestatakse?

Aitäh! Minu toonis ei olnud kuskil mingit ükskõiksust ega midagi [muud sellist]. Nüüd te panite mulle sõnu suhu. Pean väga spordist lugu, pean lugu ka motospordist. Minu meelest nii noored kui ka täiskasvanud, kes tegelevad hobidega, olgu see jalgpall või motosport, teevadki väga tänuväärset tööd. Loomulikult, me kõik elame kaasa meie sportlaste suurtele saavutustele. Olen ka teie motospordisaavutustele kaasa elanud, pean tunnistama. Väga tunnustan spordiga, sealhulgas motospordiga tegelemist – kellele mis täpselt meeldib. Sellest, mis puudutab teie muudatusettepanekut. Valitsus on esitanud eelnõu Riigikogule menetlemiseks. Seda arutab edasi rahanduskomisjon. Rahanduskomisjon arutab kõikide Riigikogu liikmete ettepanekuid. See, mis sellest täpselt saab, selgub rahanduskomisjonis ja siinsamas Riigikogu suures saalis. Võiks öelda, et valitsus on oma töö teinud ja mina olen selle eelnõu valitsuse poolt Riigikogule esitanud ja esimesel lugemisel selle siin saalis kaitsnud ja teiega koos debatti pidanud.

Ka mina juhatajana kinnitan, et ministri vastused, Anastassia, sinu küsimustele olid tasakaalukad ja võib-olla isegi liiga otsekohesed, aga selle võrra ausamad. Kui vastused ei meeldi, ma möönan seda, siis võib olla ka eriarvamusi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt, väga hea, et te tegite ministrile märkuse liigse aususe eest. Selliseid märkuseid ei ole kunagi [liiga] palju. Aga tegelikult ma tahtsin küsida hoopis teise asja kohta. Miks te tahate maksustada motorollereid ja mootorrattaid, kui te teiselt poolt tahate suunata inimesi kasutama väiksema CO2‑heitmega sõidukeid, mis tekitavad vähem ummikuid ja nii edasi? See on ebamõistlik. Tegelikult võiks ju need just nimelt vabaks jätta ja öelda, et kasutage suvisel ajal näiteks mootorratast, ei pea autoga sõitma linna. Aga ma jäin hoopis mõtlema siin kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimuse ja teie vastuse üle. Miks te tahate diskrimineerida motosportlasi? Kui juba sportlaste spordivahendite maksustamiseks läheb, siis tegelikult miks mitte [maksustada] ka suusad suusatajatel, teibad teivashüppajatel, tossud jooksjatel, reketid tennisistidel, paadid purjetajatel ja nii edasi. Tegelikult tasub nüüd fantaasia mõnuga lendama lasta ja öelda, et põhiseaduse § 12 sätestab, et kedagi ei diskrimineerita. Ja kui nii, siis nii. Mis te sellest ettepanekust arvate?

Aitäh! Kui EKRE tõesti tegi mootorsõidukimaksu kohta sellised muudatusettepanekud – [ettepaneku] maksustada sportlasi, maksustada reketeid, suuski, tosse ja nii edasi –, siis ma muidugi hea meelega nimetaks neid obstruktsiooniliseks, nii nagu te seda teete, ja ei tahaks nendega arvestada, sest ma arvan, et me ei peaks neid asju eraldi maksustama.

Rain Epler, palun!

Istungi juhataja! Härra minister! Täna hommikul võtsin uudised lahti, vaatasin, et Läänemets räägib, et nad koos Reformierakonnaga teevad astmelist tulumaksu. Lõuna ajal lugesin [Reformierakonna] fraktsiooni juhi Keldo [sõnu], ka isiklikult kohtusin [temaga], ja ta ütles, et Läänemets jälle valetab, nemad ei tee mingit astmelist tulumaksu. Aga täna, kui ma kuulasin peaministri retoorikat, et hoidku jumal selle eest, et ettevõtjad kasumit saavad … Ja ma pean ütlema, et vaadake [oma sõnavõtte] videost. Ma teinekord vaatan iseenda asju ka, siis oskan korrigeerida. Teie partei peasekretär ka ütles, et peaks väikse sisekaemusega tegelema. Tegelikult te kolleegile vastates viitasite sellele, et motosportlastel on raha küll, et nad võiks maksta. Ma küsiks nii: kas te siis teete koos sotsidega astmelist tulumaksu või ei tee?

Aitäh! Ei, me ei tee astmelist tulumaksu, me kaotame astmelise tulumaksu. See on jälle üks koht, kus me ju EKRE-ga oleme ühte meelt. EKRE oli ka suur maksuküüru tegemise vastane, nüüd on tekkinud armastus selle maksuküüru vastu. Aga ma saan ka teile lohutuseks ja rõõmuks öelda, et maksuküür kaob, järelikult maksuastmed tuhandete kaupa kaovad ehk et astmeline tulumaks kaob. Ja ei, astmelist tulumaksu me ei tee ja ettevõtete tulumaksu me ka ei tee.

Head kolleegid, mul on palve – rõhutan, ainult palve – jääda ennekõike selle arupärimise juurde. Teema on ikkagi auto‑ ja motosport ja mootorsõidukimaksu mõju sellele. Veel kord: mina ei saa teie küsimusi piirata, aga lihtsalt palve teile. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu küsimus tuleneb teie antud vastustest, et mitte kellelgi ei piirata autodega sõitmist, mitte kellelgi ei takistata motospordiga tegelemist. Siis võiks ju ka öelda, et mis siis, et elekter maksab 4000 eurot megavatt[‑tunnist], see ei takista mitte kellelgi selle tarbimist, on ju. See on minu meelest äärmiselt küüniline ja üleolev Eesti inimeste suhtes. Ühest küljest muudate mingite asjade omamise niivõrd kalliks, et inimesed peavad neist loobuma hakkama, ja samal ajal ütlete kalanäoga, et keegi ei takista kellelgi millegi omamist, keegi ei piira midagi. Kuskohas siin see loogika on? Te räägite iseendale vastu. Vaadake täna õhtul videost üle, mis vastuseid te siin annate. See ei ole ju kuskilt otsast mõistlik ega Eesti inimestega mitte mingilgi moel arvestav, kui te ütlete, et tarbige, ja kui maksta ei jõua, siis ärge tarbige. Äärmiselt üleolev ja küüniline suhtumine.

Aitäh! Juhataja küll viitas, et elekter pole antud eelnõu teema, aga [siiski vastan]. Praegune valitsus teeb suuri pingutusi, et meil oleks rohkem taastuvat elektrit. Kristen Michal teeb tänuväärset tööd ja on tulnud välja algatusega, et meil oleks rohkem tuuleparke. See toob elektri hinna tugevalt alla. Ma usun, et me ei pea rääkima 4000‑eurosest elektri hinnast. Selle nimel teeb valitsus iga päev tööd.

Aitäh! Te ütlesite, et igaüks ise otsustab, kuidas tema liigub. Väga armas! Aga teie jällegi otsustate, kui palju selle eest maksma [peab]. Vaadake, seal see vahe ongi. Räägime kommunistidest. Kas Siim Kallas oli kommunist? Oli. Kas Randpere oli kommunist? Oli. Kas see valikuline-sunniviisiline vabaduste käsitlus, mida teie siin viljelete, oli omane kommunistidele? Oli. Aga tulen automaksu juurde tagasi. Viimased Ühiskonnauuringute Instituudi tehtud küsitlused [näitasid], et 76% Eesti inimestest ei taha teie poolt peale surutud sundvalikuid. Ja samas, nendesamade küsitluste järgi toetavad automaksu ainult Reformierakonna valijad ja ainult Reformierakonna toetajad ja neist tervelt 62% tahab automaksu. Mina teen teile ettepaneku. Äkki mõtlete selle üle. Selles [ettepanekus] on ka teie koalitsioonipartneri Eesti 200 idee personaalsest riigist, saate seda ära kasutada. [Ettepanek on järgmine:] automaksu hakkaksidki maksma ainult need, kes seda toetavad …

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh!

… ehk siis äriregistri andmetel Reformierakonna nimekirjas olevad liikmed.

Aitäh! Tänan selle ettepaneku eest! Teie kommunismilembust ja -armastust ma muidugi kuidagi omaks võtta ei suuda ega soovi, aga eks meil ongi erinevad sümpaatiad. Aga selle ettepaneku eest ma tänan teid.

Härra minister, antud juhul ma siiski teen märkuse. See küsimus ei olnud küll väga sisukas, oli pigem provokatiivne, aga teie viide kommunismile ei olnud asjakohane. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea minister, tõepoolest paistab, et kommunismiteema on teile väga südamelähedane. Kui ma maamaksust [rääkides] tsiteerisin teid, siis nüüd tsiteerin Rein Veidemanni, kes ütles: "Ma ei saa lahti võrdlusest, et Reformierakond on meie uus Nõukogude Liidu kommunistlik partei ja keskkomitee fenomen seal toimib." Aga see selleks, ma ei taha selle üle vaielda. Küsin hoopis praktilist asja. Meedias on tulnud välja, et on palju inimesi, kes on oma auto juba aastate eest maha müünud, kuid ostja ei ole seda enda nimele vormistanud ja auto on endiselt registris vana omaniku nimel, aga paraku ei saa tema seda registrist maha võtta. Ja nüüd peab inimene hakkama maksma automaksu auto eest, mis ei ole tema oma, mis on maha müüdud, mis ei ole tema käes ja mille omanik ta enam ei ole. Kuidas te kavatsete selliste inimeste mure lahendada? Ma olen meedia kaudu [teada] saanud, et see hulk on väga suur.

Aitäh! Teie entusiasmi ja rõõmuhõigete kohta [ütlen]: mis meelel, see keelel. Aga nüüd sellest, mis puudutab küsimust. Neid sõidukeid, mis on registris, aga mida ei kasutata, mis on peatatud kandega, on üle 200 000 ja paljud neist ongi romud. Romude [probleemist], sellest, et need seisavad kortermaja parklas, metsa all, talu hoovis, põllu peal, me oleme ka varem rääkinud. [Oleme rääkinud] potentsiaalsest keskkonnakahjust: õli tilgub, visuaalne reostus, need häirivad kortermaja parklas, võtavad põhjendamatult ruumi. Selle probleemiga me mootorsõidukimaksu loomisel muu hulgas tegeleme ja kokkuostjad, jäätmekäitlejad on juba öelnud, et kogu selle debati valguses on romusid hakatud ära tooma. Ja tõesti on teatud hulk inimesi, kelle nimele on jäänud auto, mis on kas võõrandatud, kadunud või hävinud. Nende kohta töötab Kliimaministeerium välja seaduseraamistiku, juhendi, kuidas saab inimene registrist kustutada auto, mida tal reaalselt enam ei ole. Selleks tuleb mootorsõidukimaksu üleminekuaeg, ehk et ükski inimene ei pea maksma auto eest, mida tal päriselt enam ei ole. Jah, ta peab registris oma andmed korda tegema, need saavadki korda. Seal tulevad vastavad regulatsioonid. Aga see pingutus saab olema mõistlik ja kindlasti mitte liialt kurnav. Kliimaministeerium tuleb sellega välja. Aga kindlasti on meie soov luua lahendusi ja pakkuda välja, et kui [inimesel] seda autot, [mis registris tema nimel on], ikkagi ei ole, siis ta saab oma andmed korda teha. Asja eest, mida ei ole, kindlasti maksma ei pea.

Härra Põlluaas, mina tahaks küll härra Veidemanniga vaielda, aga selle tooli peal istudes puudub mul selleks voli. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulan [teie juttu] ja mõtlen [ning tahan] teie silmaringi laiendamiseks [lisada], et põllu peal ei ole alati romud. Need autod on viidud sinna, et kevadel hanesid peletada ja sügisel viljasaaki saada. Need ei ole alati romud ja need ei ole ka alati registrist maha võetud. Tulen mootorite ja spordi [teema] juurde. Sport on oluline ja me kõik fänname seda, sõltub, mis spordiala kellelegi [meeldib], aga siin me motospordile ja autospordile erisust ei tee. Küsimus on: kas omandile on plaanis kehtestada veel mingeid muid makse? Veemotosport on ka spordi[ala] ja seal [kasutatakse] ka mootor[sõidukeid]. Kas vee peal liikuvad sõidukid ja laevad lähevad ka kunagi maksu alla?

Aitäh! Jällegi, kui EKRE fraktsioon või teie olete teinud mootorsõidukimaksu kohta muudatusettepaneku, et maksustada laevu või spordivahendeid, siis eks rahanduskomisjon arutab neid ettepanekuid ja teeb oma otsused. Praegu mootorsõidukimaksu eelnõus täiendavalt laevade või ketside või suuskade maksustamist sees ei ole.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et igaüks ise valib, kuidas ta liigub. Ja me saame ju aru, et kui suureneb alternatiivsete liikumisvahendite kasutamine, siis nõuavad need ka lisakulutusi taristutele. Oleme ju kõik kogenud, kuidas elektritõuksid ummistavad kõnniteid, ja nüüd on nähtavasti vaja rohkem parklaid ka tõukeratastele ja jalgratastele. Ja seda enam, et kui nüüd Reformierakond soovib viia kogu Eesti [ajas] 50 aastat tagasi, siis mul tekib küsimus, kas Riigikogu juurde tekib ka lasipuu, sest ma hea meelega käiksin hobusega tööl, kui mul oleks kuhugi teda kinnitada.

Aitäh! Kas Riigikogu juurde tekib lasipuu või mitte? Eks saate selle ettepaneku Riigikogu juhatusele teha ja juhatus saab seda kaaluda. Minul ministrina ei ole siin väga palju kaasarääkimise ruumi ega võimalust.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma loen uudistest, et viimasel ajal on hüppeliselt kasvanud diiselautode, võimsate diiselautode, linnamaasturite müük. Üks põhjendus, miks seda automaksu vaja on, on ju seotud sellega, et päästa planeeti ja keskkonda ja nii edasi. Kas te ei arva, et see on saavutanud vastupidise efekti sellega seoses, et inimesed soetavad endale juba praegu järgmisel aastal kehtima hakkava maksu vältimiseks võimsaid diiselmootoriga autosid? Ja mis seal salata, ma olen ise ka seda kaalunud. Mis see teie arvamus on, äkki olete endale jalga tulistanud?

Aitäh! See uudis, kus kommenteeris üks liisinguettevõtte juht, oli muidugi pikem. Te peate ise ka ära otsustama, mida valitsus õigesti või valesti teeb. Teie väide on olnud, et mootorsõidukimaks on hästi kõrge. Kui inimesed tõesti ostavad endale suuremaid ja võimsamaid autosid, siis võiks tekkida küsimus, kas aastamaks ikkagi on kõrge. Inimesed teavad, et 2025. aastal tuleb mootorsõidukimaks ja suuremad, raskemad ja saastavamad [sõidukid] on kõrgemalt maksustatud ja väiksemad, säästlikumad on vähem maksustatud, aga sellegipoolest ostavad endale võimsamaid autosid. Kas aastamaks on siis kõrge või madal? Ka mina seda uudist lugedes mõtlesin, et võib-olla inimesed ei taju, et see [maks] kõrge on, ja võib-olla on see neile vastuvõetav, kuna nad selliseid otsuseid teevad. Ega me ei tea, mis täpselt nende otsuste taga on. Aga veel kord: iga inimene on oma otsustes vaba. Nüüd, te olete ette heitnud ka seda, et valitsus teeb maksutõusu ja vot nüüd siis tarbimine langeb, majandusele on see kõik kahjulik ja nii edasi. Noh, nüüd, kui autode müük on tõusnud, on tarbimine järelikult hoopis kasvanud. Kas see siis on hea või halb? Ühelt poolt te ütlete, et tarbimine võiks suurem olla, teisalt siis, kui tarbimine on suurem, te ütlete, et see, et inimesed on hakanud autosid ostma, on halb. Ma ei tea, kummal pool te olete, te justkui räägite nüüd minu juttu, et inimesed peaksid vähem autosid ostma või bussiga sõitma. Te peate ära otsustama, kummal pool te olete. Nendest numbritest ja sõnumitest võib erinevaid järeldusi teha. Aga ma arvan, et kokkuvõttes jõuame ikkagi sinnani, et iga inimene teebki oma otsuse oma vajadustest lähtuvalt. Ja ilmselt nii on nad neid ka teinud.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Täna on siin olnud kommunismist juttu. Mina soovitan [teil] pöörduda oma erakonna vanemate kolleegide poole. Neil on isiklik kogemus, ka istungi juhatajal kompartei liikmena, kui eraomandivaenulik oli Nõukogude ühiskond. Seal ei olnud kogu aeg lausvägivald, vaid just nimelt nügimine – nügimine! Nügimine võimalikult Lasnamäe tüüpi elukohtade poole, nügimine siit ja nügimine sealt, sest eraomand oli kogu aeg tüliks. Ühe magistritöö pealkiri on "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia". Ja te räägite kogu aeg nügimisest. Jõuan ikkagi siia tänaste vastuoludeni välja. Nügimine kui võimu ja valitsuse teooria: te ikkagi surute inimest väiksemate autode poole, surute vähemate autode poole, surute väiksemate kodude poole. Kuidas te oma nügimisarusaama tõlgendate?

Aitäh! Teie sissejuhatuse kohta ma ütleks niimoodi, et mis keelel, see meelel. Tundub, et te ei saa sellest ihalusest üle. Aga nüüd nügimisest. Ma enda teada ei ole seda sõna täna kordagi kasutanud, aga teie olete seda palju kasutanud. Ma jään enda [sõnade] juurde: meil on vaba maa. Ma loodan, et see maa jääb vabaks ja inimeste otsustusõigus jääb vabaks. Ehk et igaüks ise otsustab, kus ta elab, millega ta sõidab, on see suur või väike, säästlik või mitte – need on inimeste vabad valikud vabal maal.

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kuna meil toimub kohe istungi juhataja vahetus, siis küsin, kas Helle-Moonika Helme tahab tänada istungi juhatajat või on tal mulle midagi teravamat öelda. Palun!

Ma ei tea, Kert Kingo vist jõudis enne oma küsimuse [esitamise soovist märku anda].

Tegelikult ei jõudnud, aga ükskõik, võtame selle juurde. Ma [kuulan] selle [küsimuse] ära, siis annan juhatamise üle.

Just. Ma tahaks protokolli huvides ära märkida, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond selliseid muudatusettepanekuid, mida minister Võrklaev siin arvas heaks meile pähe määrida, automaksuseaduse eelnõu kohta teinud ei ole. Aga ma ikkagi tuletan meelde, et eks ta ise teab, millised absurdumid olid Reformierakonna muudatusettepanekud, mida tehti päriselt: näiteks [ettepanek] astuda Vene föderatsiooni koosseisu ja NATO-st välja. Selline see elu on.

Aitäh! Minister ei väitnud kordagi, et te olete need muudatusettepanekud esitanud, ta kasutas [sõna] "kui", teie tõstsite lavale need ettepanekud. Ma annan istungi juhatamise üle kolleeg Jüri Ratasele, kes juba väga kibeleb siia tulema. Nii et aitäh, head kolleegid!

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa, ma tahaksin ka protokolli huvides ära märkida, et minister ilmselt ei ole kompetentne meie küsimustele vastama. Minu küsimus oli seotud sellega, et inimesed on hakanud ostma suure mootorimahuga võimsaid maastureid, diiselmootoriga maastureid, [mitte seepärast, et] nad püüavad vältida aastamaksu, [vaid seepärast, et nad püüavad vältida] registreerimismaksu, mis võimsate autode puhul ulatub tuhandetesse ja tuhandetesse eurodesse. Ja selleks, et seda mitte maksta aastal 2025, kui auto registrisse läheb, ostetakse neid autosid praegu. Ja [minu] küsimus, millele ma aga vastust ei saanud, oli: kas minister ei arva, et selle eelnõuga on valitsus endale jalga tulistanud? Nii et see oli kogu see sisu, aga tema selle asemel hakkas mulle inkrimineerima mingit poolte valikut ja otsustage ära ja te ise ka ei tea – need ei ole vastused. See ei ole see dialoog ega diskussioon, millele koalitsioon kogu aeg siin saalis üles kutsub. See ei ole see. Vastuste mitteandmine ja küsijatele mingite jumala võõraste sõnade suhu panemine – see ei ole vastus, see ei ole diskussioon ja see ei näita ministri kompetentsust.

Aitäh! Sellist vormi, et nende protseduuriliste küsimuste raames me saaksime [midagi] öelda repliigi korras või stenogrammi huvides, meil ei ole. Nii. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli … Kert Kingo, mis teil on? Palun mikrofon Kert Kingole.

Jaa, mul oli küsimus, aga ma vaatasin valesti. [Arvasin], et Helle-Moonika Helme hakkab küsima, ja ma rahulikult sisestasin oma küsimusetaotluse, aga tal oli protseduuriline, nagu välja tuli.

Tal oli protseduuriline, tal oli käsi püsti. Ma nägin ka, et oli protseduuriline. Aga vastajat enam pole. See voor on juba läbi. Nii et ma avasin läbirääkimised ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks arupärijate esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud rahandusminister! Täna on automaksu osas olnud juba päris mitu arupärimist ja arutelu. Soovin ühes kõnes tuua korraga erinevad vaatenurgad sellele teemale. Esiteks, muidugi praegu tulla valitsusel välja automaksuga on kõikidest võimalikest aegadest kõige ebasobivam. Meie majanduslikud prognoosid on negatiivsed, inimeste ostuvõime halveneb ja see kõik süveneb veelgi. Samal ajal kui teised riigid sellistes olukordades otsivad leevendusvõimalusi, soovib meie valitsus inimesi veelgi karistada. Ebaõiglane on seejuures see, et kõige valusamalt lööb see just meie kõige nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, neid, kellel on juba praegu raske: paljulapselised pered, vähekindlustatud isikud, pensionärid, eriti üksi elavad pensionärid, maal elavad inimesed, kelle jaoks on auto võib-olla ainus [vahend, millega] tööle [minna], lapsi kooli viia või üldse liigelda. Ei räägita sellest, et sõiduautode omanikelt juba kogutakse makse erinevat moodi. Olen mitu korda öelnud, et automaksu näol on tegemist kolmekordse maksustamisega. Sellel aastal tõusis käibemaks, kõik on läinud kallimaks: sõidukite hinnad, varuosad, teenused. Sel aastal toimub ka väga järsk kütuseaktsiisi tõus ja seda maksavad samuti kõik sõidukiomanikud. Kusjuures need, kelle auto on saastavam ja tarbib rohkem kütust, maksavad ju rohkem peale. Ehk siis tegelikult meil juba on CO2‑komponendi reguleerimine olemas. On arusaamatu, mille jaoks on vaja veel eraldi välja mõelda midagi, mida üheski teises liikmesriigis pole. Ja kolmandaks soovitakse teha see eraldiseisev automaks. Ehk siis kolmel erineval moel soovitakse koorida inimest, kellel on mõni sõiduk, ükskõik, mis sõiduk see on. Samal ajal keeldutakse kehtestamast ühekordset maksu pankade liigkasumile. Tegelikult koorub siit mingil määral praeguse valitsuse ideoloogiline vaade. [Valitsust] ei huvita need, kellel on raske – need inimesed peavadki rohkem pingutama. Aga neid, kellel läheb hästi, nad parem ei puutu – nemad tegelikult ei peagi panustama. Mida valitsus vastu pakub, kui ta on kõik need maksud kokku kogunud? Teedeehitusse investeeritakse kaks korda vähem. Võimalik, et see ongi valitsuse plaan: automaksu tulemusel on meil on kaks korda vähem autosid, seetõttu investeeritakse teede taristusse kaks korda vähem. Olgu. Aga milline on järgmine alternatiiv? Millist alternatiivi valitsus sellele pakub? Alternatiiv on see, et maapiirkondades muutub ühistransport tasuliseks. Maapiirkonnas on niigi raske liigelda, aga valitsus teeb selle veelgi keerulisemaks. See on lihtsalt üks näide sellest, kuidas võetakse vastu erinevaid otsuseid, aga mitte kordagi ei vaadata kaks sammu ette, ei nähta tervikpilti ega hinnata erinevaid mõjusid. Niimoodi toimub väga erinevate valdkondade puhul. Üheks selliseks valdkonnaks on muidugi ka auto- ja motosport, mis on meie ühed ajaloolisemad [spordi]alad Eestis. Ma usun, et kõik mäletavad Kalevi suursõitu, paljud [inimesed] on üles kasvanud koos filmiga "Vallatud kurvid". Olgem ausad, motospordis pole enam sellist hiilgeaega, nagu kunagi oli. Samas on õnneks meie autospordis väga suured läbimurded. Rahandusminister ütles väga huvitavalt: aga motosportlastel läheb niigi hästi, muidu nad selle alaga ei tegeleks, ja nad võiksid veel rohkem peale maksta. Aga nad maksavadki juba rohkem. Mina olen selle alaga väga palju kokku puutunud. [Olen kokku puutunud] väga paljude sportlastega, tippsportlastega, kes teenivad häid poodiumikohti EM‑võistlustel, tänu kellele Eesti lipp lehvib kõrgel, tänu kellele kõlab hümn sadadele tuhandetele või isegi rohkematele pealtvaatajatele. Ja need sportlased, meie tipud, tihtipeale käivad paralleelselt täiskohaga tööl. Lapsevanemad panustavad oma viimsegi sendi, rabelevad mitmel töökohal, et täita oma lapse unistust, et laps saaks oma lemmikspordialaga tegeleda. Räägime Eesti auto- ja motospordi infrastruktuurist. Enamiku sellest on ehitanud sportlased, erinevad spordientusiastid ise. Kahjuks nii see on, riigi panus on olnud minimaalne. Me teame, et Eesti sport on niigi alarahastatud, motosport veelgi rohkem. Ja nüüd on riik otsustanud, et tegelikult võiks ka teenida meie sportlaste arvel. Ma võin öelda, et suure hinnatõusu valguses on väga paljud sportlased pidanud loobuma, olgu hobispordist või tippspordist. Ka need sportlased, kes on võistelnud rahvusvahelistel võistlustel tipptasemel, väga kõrgel tasemel, ei saa enam teha täishooaegasid. Kahjuks võivad aktsiisitõusud, sellest aastast tulnud käibemaksu tõus ja mootorsõidukimaks koosmõjus seda veelgi rohkem mõjutada. See on lihtsalt vaade ühele või paarile valdkonnale, aga neid valdkondi on veel. Kahjuks on mootorsõidukimaksu mõju erinevatele sektoritele ja valdkondadele niivõrd suur, et isegi ministeerium pole olnud võimeline erinevate valdkondade kohta adekvaatset analüüsi tegema. Ja kahjuks näeme, kuidas erinevates mõjusfäärides hakkavadki valdkonnad ära kukkuma: ettevõtlus, sport, inimeste toimetulek ja lõpuks majandus. Õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et kokkuleppedemokraatias tuleb püüda leida suurtele muudatustele võimalikult lai toetus, nõnda, et ei teki väga teravaid vastasseise ega üldrahvalikku vimma oma riigi vastu. Aga mida näitab viimane küsitlus automaksu kohta? Küsitlus näitab, et automaksu ei poolda kolmveerand Eesti inimestest. Kolmveerand! Valitsus kahjuks ei kuule seda, ei näe seda ja liigub eelnõu menetlusega kiirkorras edasi. Seetõttu on Keskerakond esitanud automaksu eelnõu kohta üle 300 sisulise muudatusettepaneku, et takistada selle edasist menetlust. Me näeme, et praeguses olukorras kõige õiglasem, lihtsam, aga ka tervislikum lahendus meie ühiskonna vaates oleks see, et valitsus võtaks selle eelnõu tagasi ja kehtestaks selle asemel maksu hoopis pankade liigkasumile. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun!

Kõigepealt ma kordan ühte oma küsimust. Ma ikkagi täiesti siiralt küsin ministrilt, et kas nii rumalat juttu on valus suust välja ajada, sest nii rumalat juttu kuulata on küll valus. Miks me tulime muudkui kommunismijutuga? No mitte selle pärast, et meil on keelel see, mis meelel – ma ei tea, kuidas saab nii rumala lausega korduvalt lagedale tulla –, vaid selle pärast, et see poliitika, mida Reformierakond ajab päevast päeva, seadusest seadusesse, otsusest otsusesse, on padupunane kommunistlik poliitika, mis vihkab eraomandit, vihkab jõukuse loomist, vihkab jõukuse omamist ja üleüldiselt vihkab ka rahvust, Eesti rahvust. Sest et Eesti on rahvusriik ja seda te lammutate praegu kangi ja leegiheitjaga. Kirve, kangi ja leegiheitjaga! Nii et muidugi me kahtlustame, et te olete tegelikult jätkuvalt edasi kommunistid, nii nagu suur osa teie asutajatest on. Ja siis hakata kuidagi heietama, et see on meile kallis teema – ei, me kogu aeg süüdistame teid selles! Nii. Nüüd selle automaksuteema kohta. Täpselt samamoodi lihtsalt ei suuda pähe ära mahtuda, mis sota-pota seal on. Meie küsisime teilt, miks te maksustate ühe spordiliigi varustust eriti jõhkralt. [Küsisime,] kas teil on plaan hakata maksustama ka kepikõnniks vajalikke keppe ja teivashüppeks vajalikke teibaid ja kõiki muid asju. Äkki hakkate varsti maksustama ka mingeid basseine? Sest ühest otsast olete alustanud juba. Teie muster, teie tegevus viitab sellele, et teile meeldib maksustada sporditegemiseks vajalikku varustust. [Aga vastuseks] tuleb mingi täiesti segane jutt sellest, kuidas noh, võib-olla te tõesti tahate. No ei, ei taha, ei ole tahtnud, me ei taha seda automaksu. Üldse ei taha! Ühelegi asjale ei taha! Lihtsalt püüaks kuidagigi olla [sirgelt ühel] rajal, mitte [liikuda] nagu joodik ühest kraavist teise. Aga noh, vist on palju nõutud. Tuleme sellesama automaksuasja juurde. Kordan veel kord üle: seda automaksu ei tohiks meil Eestis teha, ei tohigi teha. Me võitleme selle vastu [igal] võimalusel. Kui te tõepoolest selle kehtestate, siis me igal juhul tühistame, nii nagu me tühistame kooseluseaduse ja abielu perverteerimise. Nii et meil on terve rida asju, mida me kavatseme tühistada. Mul on meeles sihukene, ma ei tea, kas helge mälestus või mitte, aga kui ma omal ajal olin siin puldis rahandusministrina, siis ma hakkasin heietama siin midagi töömees Urmasest, kellele ma maksin peost pihku raha mingi lihtsa töö eest, mis ta kodus tegi, ja selle peale reformikad tõmbasid kohutava undamise käima sellest, kuidas minister propageerib maksude vältimist ja mingisugust maksudest kõrvalehiilimist. Kui ma kuulasin LaitseRallyParki kohta antud vastust, et kui praegu on need autod juriidilise isiku arvel, siis võib ju need eraisiku arvele panna ja siis maksta mitme tuhande asemel või mitmesaja asemel ainult 50 eurot, siis ma hakkasin mõtlema, et kas ma sain nüüd [õigesti] aru, et kui reformierakondlasi natuke pitsitada, siis nad hakkavad soovitama maksude optimeerimist ehk maksudest kõrvalehiilimist. Aga kui te annate siit puldist hüva nõu kõigile, kuidas sellest maksust kõrvale hiilida, siis mis on selle automaksu mõte? Äkki jätaks üldse ära? Oleks palju mõistlikum. Aga mõistlikkust sellelt valitsuselt oodata – täiesti lootusetu.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mõned asjad võtaks siiski kokku. Eelkõneleja sõnad saab kokku võtta nii, et mis meelel, see keelel või mis keelel, see meelel. Ei lähe üle see entusiasm neil. Nüüd vastus Martinile. Ei, kepikõndi Reformierakond maksustada ei plaani ja rahandusminister ei pakkunud ka ühtegi maksust kõrvalehiilimise mõtet. Mootorsõidukimaks on üles ehitatud järgmiselt. Kuna kõik inimesed ei saa endale kohe osta uut säästlikku sõiduvahendit, võib-olla seetõttu, et nende sissetulekud on väiksemad, ja võib eeldada, et nad sõidavadki soodsama vanema sõidukiga, siis tõesti mootorsõidukimaks nende vanemate autode puhul [on väiksem]. [Vanemate autode] alla kuuluvad ka needsamad uunikumid või seesama Ford T. Kui [selline sõiduk] on eraisiku omandis, siis on see maks 50 eurot, ja võiks öelda, et see on osaliselt selline sotsiaalne maks. Juriidilisel isikul ei ole sotsiaalset mõõdet, sest et juriidiline isik ilmselt tegeleb kas ettevõtlusega või majandustegevusega. Ja seepärast ma tõingi näite LaitseRallyParki kohta, kuna seal eksponeeritakse selliseid autosid avalikult. Valitsus arvab, et sellesama kultuuriväärtuse, nende ilusate sõidukite eksponeerijatele, kes tegelevad sellega, et sellised [sõidukid] oleksid avalikkusele kättesaadavad, erand tuleb. Kultuuriministeerium töötab välja meetmed, et juriidilisele isikule, kes [selliseid sõidukeid] eksponeerib, see maks tagastada. Ja nüüd, see Anastassia [väide] ja ka teised väited, kuidas me ühe spordiala sisuliselt lõpetame mootorsõidukimaksuga, absoluutselt tõele ei vasta. Sulle, ma tean, on südamelähedane motosport, mootorrattaga sõitmine. Kõige võimsama mootorratta, kõige võimsama tsikli, mille mootori võimsus on üle 1500 kuupsentimeetri, aastamaks on 90 eurot. Aastamaks 90 eurot! See teeb 7.50 eurot kuus. Ehk et see on panus, mis tuleb sellise mahu ja selliste sõidukite puhul täiendavalt riigieelarvesse maksta. Mina küll usun, et see summa, 90 eurot aastas, mitte kuidagi seda spordiala negatiivselt ei mõjuta, veel vähem [on põhjust] rääkida sellest, et me kuidagi selle spordiala välja suretame. Ei, kindlasti mitte, me elame ka motospordile kaasa. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Esiteks, mina ei käsitlenud mitte ainult motosporti, vaid mootorisporti tervikuna: nii autosporti kui ka teisi mootorispordialasid. Ja probleem ei ole ju ainult automaksus, vaid ma tõin välja, et probleem on selles, et meil on mitu erinevat väga suurt maksutõusu, mis koosmõjus võivad mõjuda nii spordile, aga ka tavainimestele, kes omavad sõidukit. Meil on käibemaksu tõus, meil on aktsiisitõus ja nüüd ka mootorsõidukimaks. Ja [sel põhjusel] on minuga kontakteerunud erinevad alaliidud, erinevad spordiorganisatsioonid, ‑klubid, sportlased, kes reaalselt tunnevad muret oma tuleviku pärast spordis.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud.