Arupärimine kodualuse maa maksustamise kohta (nr 527)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa 24. mail 2023 esitatud arupärimine kodualuse maa maksustamise kohta, arupärimine nr 527. Palun Riigikogu kõnetooli, arupärijate nimel, hea kolleeg Anti Poolamets!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Meie arupärimine käsitleb kodualuse maa maksustamist. Kodualuse maa mittemaksustamine on olnud üks väga positiivne areng, mida me oleme saanud enne praegust olukorda juba kümnendi jagu nautida. Ja see oli õige samm. Aga nüüd on selle hiiglasliku maksupaketiga, mis katab väga palju eluvaldkondi, mindud ka kodualuse maa maksustamise juurde. Nimelt, oluline on see, kas kodualuse maa puhul on ikka tegu õiglase maksuga, kui inimene tunnetab, et ta ei ole reaalselt oma kodu omanik, kui ta igal aastal peab oma omandiõiguse tagamiseks regulaarselt riigile raha maksma. See meenutab tahes-tahtmata pigem rendi- kui omandisuhet. Paljud inimesed tunnevad, et see olukord ei soosi kodu omamist, vaid pigem lausa suunab mõningaid inimesi väärtuslikust koduomandist loobuma. Ma toon näite olukorrast Nõmmel, kus ma näen, et vaatamata kinnisvara kõrgetele hindadele on ikkagi üsnagi kehvas olukorras maju, millel on suur krunt. Ilmselgelt on näha, et seal elavad pensionärid, kes on võib-olla vanaisalt päritud krunti ikkagi kenasti korras hoidnud niivõrd, kuivõrd rahakott on võimaldanud. Aga kui äkki saavad 70–80‑aastased pensionärid väärtusliku krundi eest üle 1000‑eurose maamaksu, siis tuleb mõte, et kas nad üldse saavad seda maja enam pidada. Selliste näidete varal võime tõesti kahtluse alla panna olukorra, et nad on [ka edaspidi] omanikud. See [maks] ei kinnista omandisuhet, vaid võib nii mõnegi kolmandat-neljandat põlvkonda väärikat eraomandit – eraomandit, mis elas üle Nõukogude võimu kiusu eraomaniku suhtes – hoidnud inimesed majanduslikel põhjustel oma varast, oma 100 aastat hoitud kodust, loobuma panna. Meil on teile kolm küsimust. Kas teie hinnangul on võimalik astuda samme selleks, et hoiduda kodualuse maa maksustamisest? Mida tuleks teie hinnangul teha selleks, et vältida sellise olukorra kujunemist, kus kodualuse maa maksustamise korral ei asetuks keegi olukorda, kus oma kodu säilitamine muutub raskeks, kuna ei suudeta maamaksu tasuda? Kas te peate võimalikuks kehtestada kodualuse maa maksustamise ülemmäära, millest rohkem ei tohi maksu nõuda? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastaksin kõigile nendele küsimustele koos. Vara, sealhulgas kinnisvara, Eestis ka maa maksustamine on üldiselt rahvusvaheline tava. Kinnisvaramaks (maamaks) on üldjuhul kohalik, mitte riiklik maks. Meil ongi maamaks, mis on üldiselt kohalik [maks]. Eestis on maamaks maamaksuseaduse kohaselt küll riiklik maks, kuid see laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse ehk on sisuliselt kohalik maks. Maamaksutulu kokku on circa 59 miljonit eurot aastas. Maksukulu seoses kodualuse maa maksuvabastusega oli eelmisel aastal circa 20 miljonit eurot. See on justkui praegu kehtiva kodualuse maa maksuvabastuse hind. Teie küsimustest võib järeldada, nagu oleks kodualuse maa maksuvabastus kuskile kadunud – ei, see praegu on, keegi ei ole seda ära võtnud, ja omavalitsus otsustab maamaksumäärade üle. Ja kuigi maamaks on kohaliku omavalitsuse eelarve mõttes universaaltulu, siis praktikas kasutatakse seda raha teede ja tänavate ehitamiseks, remondiks, üldiseks korrashoiuks, sealhulgas lume lükkamiseks. See, et omavalitsustel on raha juurde vaja, et teid remontida, teid korras hoida, lund lükata, on olnud korduvalt meil siin saalis jutuks, minu meelest ka teie poolt. Ma olen selle kõigega nõus, aga ka kohalikele omavalitsustele ei tule raha kuskilt mujalt kui maksutulust. Maamaks oma olemuselt ongi omavalitsusel üks selline vahend, mille abil raha saada, et inimestele, oma elanikele, neid teenuseid võimalikult hästi pakkuda. Kohalik omavalitsus otsustab maamaksu üle. Riik küll kogub [maksu] kokku, aga annab selle omavalitsusele ja omavalitsus korraldab selle raha eest kohalikku elu. Kõik raha läheb kohalikule omavalitsusele ja see peab otseselt minema kohalike inimeste hüvanguks. Igaks juhuks kordan üle, et kehtiva seaduse kohaselt on maamaks maksustamishinnast lähtuv maks. Maksustamishind on omakorda seotud maa väärtusega. Kinnisvara väärtus korreleerub oluliselt inimeste maksevõimega. Maamaksumäärad on sõltuvalt maa sihtotstarbest erinevad, kuid üldine maksimaalne määr on 1% maa maksustamishinnast. Üldine määr on 1% ja elamumaale rakenduv [määr] on 0,5% maksustamishinnast. Maamaksumäärad kehtestab maamaksuseaduses sätestatud piirmääradest lähtuvalt kohalik omavalitsus ja kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus lisaks seaduses sätestatud kodualuse maa maksusoodustusele – tiheasustusalal 1500 ruutmeetri [ulatuses] ja hajaasustusalal kahe hektari [ulatuses] – anda täiendavaid soodustusi riikliku pensioni saajatele ja represseeritutele. Lisaks on KOV‑il õigus toetada ajutiselt majanduslikesse raskustesse sattunud elanikku muude volikogu kehtestatud sotsiaalset tüüpi toetustega. Tõsi on ka see, et regionaalminister on ette valmistamas maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel, et [nad saaksid] kohalikku elu korraldada, pakkuda paremaid avalikke teenuseid. Kavandatakse ka kodualuse maa maksuvabastuse regulatsiooni muutmist, mis annab KOV‑idele võimaluse, mitte kohustuse, koduomanikke maamaksust vabastada. Kohalikud omavalitsused saavad vastavalt oma elanike vajadustele määrata, kui suur on kodualuse maa maksuvabastus. Jällegi, minu meelest on ka teie fraktsioonist korduvalt tulnud ettepanekuid, et omavalitsuste otsustusõigus peaks olema laiem, ja see on see, mida regionaalminister praegu ette valmistab. Ta kindlasti oskab neid detaile minust paremini kommenteerida. Aga olen ikkagi küsimusteks ja neile vastamiseks valmis.

Aitäh! On küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt annaks siira soovituse mitte üritada sealt puldist kirjeldada meie erakonna poliitilisi seisukohti. See ei kuku nagunii välja, ja kui kukub, siis kukub valetamisena välja. Aga läheks nüüd konkreetsemaks. Selle pudrutamise peale, mis siin praegu käis, võiks keskmine Eesti inimene [öelda], et ta ei saanud absoluutselt aru, ja küsida, kas kodualuse maa maksuvabastus, mis meil praegu on, jätkub 2025. aastal või on ikkagi niimoodi, et 2025. aastast kodualuse maa maksuvabastuse reegel kaob, ja te arutate seda, et äkki anda omavalitsusele võimalus see ise kehtestada.

Aitäh! Ei proovigi teie poliitilisi seisukohti selgitada ega neist rääkida – seda te teete ikka ise. Lihtsalt peegeldasin seda, mida olen teie käest varem kuulnud. Kodualuse maa maksuvabastus on, kehtib praegu. Küsimustest jäi selline mulje, justkui see oleks kadunud ja valitsus oleks selle ära võtnud. Ei, kodualuse maa maksuvabastus 2024. aastal on. Kas 2025. aastal midagi muutub? Ma ütlesin: sellega tegeleb regionaalminister, kes valmistab neid muudatusi ette. Nende muudatuste sisu minule teadaolevalt on see, et kohalikule omavalitsusele antakse laiem otsustusruum ehk et [ta saab] rohkem vabadust otsustada, kas kodualuse maa maksuvabastus kehtestada või mitte ja [kui kehtestada, siis] kellele ja mis tingimustel, või kas kodualusel maal maamaksu rakendada. Ehk et see võimalus peaks minema kohalikule omavalitsusele. Aga veel kord: regionaalminister tegeleb selle eelnõuga ja see eelnõu ei saa kuidagi muud moodi seaduseks enne, kui on siin saalis läbinud arutelu ja heakskiitmise. Kindlasti saab neid detaile siin saalis põhjalikumalt arutada regionaalministri eestvedamisel.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Olen palju mõelnud selle peale, et kunagi oli Reformierakond ikkagi suhteliselt mõistlik erakond. Seisti ju näiteks moraalsete põhiväärtuste eest, abielu eest, perekonna eest, minu meelest Ansip sai EELK-lt medali pereväärtuste eest seismise eest. Seisti ju põhimõtteliselt liberaalsete põhimõtete eest, võimalikult palju austust oli vabaduse vastu, ja seisti ka selle eest, et võimalikult palju austust oleks eraomandi puutumatuse vastu. Teie järjepidev positsioon on olnud see, et te olete olnud vastu varamaksudele. Kas te oskate öelda, mis nüüd juhtunud on ja kuidas see juhtunud on? Ühelt poolt te tulete ja räägite meile sellest automaksust: [tuleb] hakata nügima inimesi loobuma eraomandist autode näol. Nüüd järgmiseks räägite juba poolehoidvalt kodude maksustamisest, mis ka ju tegelikult nügib inimesi omandama väiksemaid kodusid ja loobuma suurematest. Kas on veel mingit lootust, et te pöördute tagasi [kunagiste] positsioonide juurde, või on see muutus pöördumatu?

Aitäh! Reformierakond on ka praegu mõistlik. Reformierakond seisab perede eest – on seda teinud [varem, teeb] ka praegu ja edaspidi –, seisab ka liberaalse maailmavaate ja vabaduste eest. Ka abieluvõrdsus, mis meie eestvedamisel sai otsustatud, on liberaalne väärtus ja vabaduste eest seismine. Nüüd varamaksud. Maamaks on meil kehtinud, ma julgen arvata, aastakümneid. Kodualuse maa maksuvabastus – kui see peaks seaduseks saama, siis antakse kohalikule omavalitsusele otsustusõigus – on ka vabadus: vabadus omavalitsusel otsustada oma piirides oma tulubaasi üle, oma kohustuste üle. Ehk annamegi vabadust juurde. Ja kui see peaks seaduseks saama, siis hakkabki seda, kas kodualune maa on maksuvaba või mitte, otsustama kohalik omavalitsus. Kui [maa] läheb maksu alla, [siis otsustab kohalik omavalitsus,] mida ja milliseid teenuseid selle eest pakutakse: kas lükatakse lund, ehitatakse teid ja nii edasi – see on kohaliku omavalitsuse küsimus. Kohaliku omavalitsuse volikogu saab seda siis arutada.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Teie jutust jääb mulje, justkui midagi veel õudselt arutatakse. Loen ette, mis te ise olete öelnud ERR‑ile: "Ehkki koalitsiooni esialgne plaan nägi ette kodualuse maa maksuvabastuse ja maamaksu tõusu piiri kaotamist juba 2024. aastast, siis rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul juhtub see praeguse tempo kohaselt siiski hiljem. [---] Valitsus liigub ministri sõnul sellises tempos, et kodualuse maa maksuvabastus ja maamaksu tõusu piir kaovad 2025. aastast." Olete üsna selgelt välja öelnud, et järgmine aasta tõesti maamaksu tõusu piir tõuseb ja kaob ära kodualuse maa maksuvabastus. Paluksin ilma pikema keerutamiseta öelda, kas on nii või ei ole.

Aitäh! Kena, et minu sõnu kommenteerite, aga ei ole minul seda tahtmist ega ka võimalust öelda, millised on Eesti Vabariigis seadused, seda teeb Riigikogu. Selle üle, milliseks kujuneb maamaksuseadus, otsustab Riigikogu. Minu tsitaadi järgi, ERR‑is avaldatud sõnade järgi ei saa kuidagi öelda, et maamaksuseadus oleks muudetud. Seda teeb ikkagi Riigikogu. Sellega tuleb siia, kui tuleb, regionaalminister ja siis Riigikogu selle üle otsustab. Ja ma olen juba mitu korda öelnud, et jah, ilmselt tuleb arutlusele see, et anda omavalitsustele võimalus kodualuse maa maksu üle otsustada, ehk et nemad otsustavad, kas on vabastus või mitte. Teiseks, maamaksu ülemmäära piiri puhul on olnud jällegi mitmete omavalitsuste soov, et seda ülempiiri ei oleks, sest koos eelmiste maamaksuseaduse muudatustega ja maa korralise hindamisega juhtus mitmetes omavalitsustes nii, et maamaks mitte ei tõusnud, vaid osa maade puhul oluliselt langes. Omavalitsused kaotasid tulusid ja seepärast oli ohus see, kuidas oma investeeringuid või kulusid katta. Selleks, et seda auku katta, sai ka nüüd, 2024. aastal omavalitsustele Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud suurusjärgus miljon eurot. Ehk et tegelikult oli neid omavalitsusi, kus maamaks ei tõusnudki, omavalitsuste tulud hoopis langesid. Aga ilmselt te nõustute, et ka see ei ole mõistlik olukord, kus omavalitsused ei saa pakkuda teenuseid, mida on planeerinud. Riik läks siin korra appi. Aga see on see, mida omavalitsused on soovinud, ehk jällegi me kuulame ja arvestame ka omavalitsuste soovidega.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Proua peaminister siin kutsus üles rääkima ka positiivsetest asjadest. Tõepoolest, päike käib kõrgemalt, linnud siristavad, lumi sulab – kevad on kätte jõudmas. Aga selle kevadega kaasneb see, et varsti jõuab kätte juunikuu. Selle maksuvabastuse puhul te küll olete pareerinud, et regionaalminister juhib seda, see tuleb Riigikokku ja Riigikogu peab otsustama, aga eks valitsuse laua taga ka ikka arutatakse nende erinevate vastutusvaldkondade üle. Kas teie hinnangul see maamaksust vabastamise kaotamise temaatika tuleb juba kevadistungjärgul siia Riigikokku? See on esimene küsimus. Teine küsimus on see: kuidas te ise rahandusega juba päris palju tegelenuna suhtute sellesse, et andagi veel suuremal määral maksuraha otse omavalitsustele? Näiteks, et füüsilise isiku tulumaks laekukski omavalitsustele ja teatud ülesanded liiguksid nendele ja nad saaksid ise majandada selle rahaga.

Aitäh! Ka mul on selle üle hea meel, et jätkuvalt on väljas valge. Täna vist päris valges ei saa lõpetada, aga päike käib kõrgemalt. Ma arvan, et on, mille üle rõõmu tunda. Minu meelest eile isegi linnud juba laulsid. Aga nüüd sellest, kas maamaksuseaduse muudatused tulevad Riigikokku lähiajal. Kui neid muudatusi tahta teha, ja mina tean, et mitmed omavalitsused neid ootavad just seetõttu, et nad on viimaste muudatuste valguses raha kaotanud, siis need peaksid jõudma siia õige pea. Tegelikult nad võiksid siin juba olla, et neid saaks rahulikult arutada. Omavalitsused peavad tegema oma maksuotsused ära 1. juuliks. Ma arvan, et need [muudatused] jõuavad siia, et omavalitsused saaksid selgust ja oma otsused ära teha ja oma eelarvetes arvestada uute maksumääradega. Kas [anda] omavalitsustele rohkem maksuraha? Ma ei teagi, kui palju teadvustatakse, et tegelikult kohalik omavalitsus saab tulumaksust oma osa – 11,98% on see vist praegu – selle järgi, kui palju inimesed tulusid deklareerivad. Arvesse ei lähe maksuvabastused – 654 eurot sel aastal, järgmine aasta 700 eurot kuus –, need jäävad kõik riigi kanda. Reaalne olukord on see, et suurusjärgus 1000–1100 eurot teeniva inimese tulumaksust riik ei saagi midagi – see kõik läheb omavalitsusele. Riigi tuludesse ei tule midagi. Kogu see tulumaks, mis selles suurusjärgus teeniv inimene maksab – teatavasti on see mitmetes maakondades keskmine palk –, liigubki kõik omavalitsusele. Ehk et suur osa üksikisiku tulumaksust läheb juba praegu omavalitsustele ja riik sealt oma osa, millega pakkuda riigis teenuseid, ei saa.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma küsin täiesti otse. Natuke aega tagasi pidime lugema huultelt, et maksud ei tõuse, ja nüüd me näeme, et maksud on tõusnud ja automaks tuleb. Ma küsin otse: kas kinnisvaramaks ka tuleb? Vaadake, teil on siin iga asja, kõikide selliste sundmaksude, koormuste puhul väga vastuvaidlematu põhjendus, et te teete seda selleks, et aidata inimestel oma kulutusi paremini juhtida. Kuidas siis on nüüd niimoodi juhtunud, et ennast liberaalseks ja demokraatlikuks nimetav jõud üritab sunniviisiliselt suunata inimesi oma kulutusi paremini juhtima? Seda teevad ikka tegelikult totalitaarse [režiimiga] ühiskonnad, kes seejuures muidugi ka jutustavad demokraatiast. Mina väga selgelt näen, et me oleme Reformierakonna juhtimisel ka sinnapoole teel.

Aitäh! Ei, me ei ole totalitaarse valitsemise poole teel, kaugel sellest.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et omavalitsustele makstakse tulumaksust teatud protsent. Aga seda ju vähendati lähtuvalt maksumuudatusest. Samas suurendati pensionäride pealt makstavat osa. Nii et nulliring või mis iganes see matemaatiline tulemus on. Aga regionaalminister tegeleb vaesuse ümberjagamisega: ühelt võetakse ära, teistele [antakse] juurde. Kodualuse maa maksustamise kohta ma ikkagi küsiksin seda. Ma sain aru, et selle [maksu]lae ärakaotamine on omavalitsuste soov. Kas see siis tähendab seda, et kodualune maa saab maksustatud täies ulatuses, mis on seadusega maksimaalselt ette nähtud?

Aitäh! Nüüd [esitati] mingid väited, mis päris tõele ei vasta. Tõesti, omavalitsused said juba sellel aastal pensionitulude järgi täiendavat tulu, see tõusis 1,8%‑lt 2,5%‑le ja see aitab eeskätt neid omavalitsusi, kus on rohkem pensionäre ja vähem tööealisi. Ehk ka pensioni tuludelt saavad omavalitsused rohkem tulumaksu ja saavad selle eest pakkuda rohkem avalikke teenuseid. Ma arvan, et see on oluline võit – aga mitte kaotus või äravõtmine või kuidas te seda nimetasite – just nendele omavalitsustele, kus on vähem tööealisi. Ja nüüd [vastus küsimusele], kuidas täpselt kujunevad maamaksuseaduse muudatused. Kui regionaalminister selle eelnõuga välja tuleb, siis saame nende kohta täpsemalt teada. Ma olen ju [varem] ja ka tänasel arutelul öelnud, et ilmselt saavad omavalitsused õiguse otsustada, kas kodualuse maa maksu rakendada või mitte. Sellega, mis juhtub selle piiriga, [kuhu maani] kohalik omavalitsus tohib aastas maamaksu tõsta, tegeleb regionaalminister. Ma ei oska lõpuni kommenteerida, kas sinna jääb mingi piir või mitte. Omavalitsuste arvamused, soovid ja mõtted on erinevad, eks tema kogub need kokku ja esitab parima või kõige mõistlikuma lahenduse.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No Reformierakond on siin korduvalt maha hõiganud, kuidas nemad seisavad vabaduse ja perede eest. Mulle jääb tõesti segaseks – äkki oskate selgust tuua –, kuidas lisaks nendele automaksudele ja laste puhul tulumaksu[soodustuse kaotamisele] ja kõikide teiste maksutõusude kõrval aitab kodualuse maa maksustamine perede eest seista. Mille eest see siis seisab ja kuidas see peresid aitab?

Aitäh! Ma ei tea, kas te kuulasite eelnevat debatti või mitte, aga kodualuse maa maksu üle otsustamine, nii nagu muude maamaksu protsentide üle otsustamine, saab olema kohaliku omavalitsuse kätes. Seda ei otsusta valitsus, seda otsustab kohalik omavalitsus, sest tema teab kõige paremini kohalikke olusid ja [oskab] hinnata oma eelarvelisi vajadusi ja seda, milliste teenuste järele on vajadus. Kui see muudatus tuleb, siis hakkab otsustama kohalik omavalitsus.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun esmalt Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa.

Tänan, juhataja! Tänan, minister, vastuste eest! Küll aga olid need vastused sellised, mis rääkisid justkui millestki muust, tahtsid sihtida tehnilisi teemasid, lükkasid vastutust omavalitsustele. Aga ometi, jutt on ju olulisest muudatusest, selle kõige kõigema, kodualuse maa maksustamisest nii maal kui ka linnas. Ei ole öelnud, et maamaks on üdini vale – seda mitte. Me räägime kodualuse maa maksustamisest – sellest, mis puudutab inimesi kõige rohkem. Me peame mõtlema ka maksu eesmärgile. Kodu ei ole pelgalt kinnisasi, vaid sellel on laiem ühiskondlik väärtus. Statistika näitab, et oma kodu omamine on ka majanduslikult kõige efektiivsem eluviis. Rääkigu need 15 minuti linna ja autodeta ühiskonna apologeedid mida tahes. Need, kes ütlevad, et mitte midagi omades ollakse õnnelik, rääkigu, rääkigu. Niimoodi rääkis ka Suur Peeter, kes [ütles] Väikesele Peetrile, et tema märss tuleb kohe tühjaks süüa. Nii et kui Klaus Schwab räägib, et see Väikese Peetri märss tuleb tühjaks süüa, siis tuleks olla küll väga ettevaatlik. Eesti on koduomanike ühiskond, kus üle 90% inimestest elab enda või perekonna valduses oleval [maatükil]. See oli 1990-ndatel õige suund, me tekitasime omanike ühiskonna. Ja nüüd räägib Reformierakond hoopis vastupidist juttu, et autode puhul tuleb nügida, väga kõvasti nügida. See aga läheb väga tugevalt vastuollu nende järgmises lauses öelduga, et nemad ju ei määra, kuidas inimesed peaksid oma sõidukeid valima. Mis siis veel määrab, kui mitte see, kui normaalse auto eest 9000‑eurost registreerimismaksu [peab] maksma? Mis siis veel määrab? Nii mõnelgi tuleb kusagilt üles otsida üks vana auto, et kuidagimoodi liikuma saada. Minister leidis, et tuleks rõõmu tunda päikese kõrgemalt käimise üle. Tõsi, iga eestlane naudib kevade tulekut. Kui nüüd vaadata meie töö aspektist, siis ainult päikesetõusu imetlemisest ei piisa. Nimelt, sellise majanduslanguse puhul, millest meile värskelt on teada antud, ei saa ainult päikesest ja lilledest rääkida, rääkigu härra Võrklaev või Kaja Kallas mida tahes, [kasvõi] positiivsuse leidmisest. Lillelõhna nuusutamisest enam ei piisa. Nimelt, olukorras, kus meil on majanduslangus, kus meil on olnud ränk energiahindade tõus, kus meil on olnud Euroopa kõrgeim inflatsioon, on just selliste baasvajaduste kallale minemine ohtlik. See ähvardab tõsiselt inimeste turvatunnet. Kogu vastutuse omavalitsuste peale lükkamine on vale. Arvestage, et löögi all on ju põlisasumid. Nõmme näite ma tõin. On tehtud arvestusi, kui palju [peaks hakkama] maksma [maamaksu] Nõmmel [asuva] 1496-ruutmeetrise elamukrundi eest: krundi maamaks, aastamaks 1056 eurot. Kui paljud pensionärid jaksavad seda maksta? Olukord on kehvakene. Ma tuletan meelde veel seda, et Euroopa Liidu nõudel hakatakse ju peale suruma kõikvõimalikke sundrenoveerimisi, mis tekitab omanikele üüratuid kulusid niigi pingelistes eelarvetes. Sellise olukorraga paneme nii mõnegi inimese oma varast loobuma. Jälle käib nügimine Klaus Schwabi ideaalühiskonna poole. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.