Arupärimine elukalliduse tõusu kohta Eestis (nr 599)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Andrei Korobeiniku 6. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine elukalliduse tõusu kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Me sooviks saada vastused kõige olulisematele küsimustele või vähemalt ühele olulisele küsimusele. Elu on Eestis läinud kalliks, väga kalliks. Me tunneme seda iga päev, kui me läheme poodi või tarbime ükskõik mis teenust. Eelkõige lööb see neid inimesi, kellel on väiksem või keskmine sissetulek. Kõik need tegevused, need otsused, mis võeti eelmine aasta vastu siinsamas Riigikogus valitsuse ettepanekul, on mõjutanud elukallidust ja elukalliduse tõusu. Räägime näiteks käibemaksu tõusust: siinsamas puldis peaminister lubas, et kui käibemaks tõuseb 20%‑lt 22% peale, siis see muudab hindu ainult 1,6%. 1,6%! Seda ei kinnitanud mitte ainult peaminister, vaid ka rahandusminister. Mis jaanuarikuus juhtus? Selgus, et elukalliduse [tõus] oli 5%. Veebruaris oli 4,4%. 1,6% on jäänud minevikku. See on ka üks küsimus, mille [vastust] ma proua peaministrilt teada sooviks: kas keegi on pannud lihtsalt analüüsiga mööda või on asjaolud muutunud või on äkki keegi selles süüdi, et [tõus] ei olnud 1,6%, vaid oli rohkem ehk 5% ja veebruarikuus 4,4%? Kui me räägime üleüldiselt hinnatõusust, siis me ju teame ka seda, et me oleme jällegi esikohal selles küsimus. Meil on olnud kõige suurem elukalliduse tõus. Ja kui vaadata tuleviku poole, siis juba 1. maist tõusevad jällegi maksud. Näiteks kütuseaktsiis tõuseb 7%, maagaasiaktsiis 20% ja elektriaktsiis 45%. Loomulikult suurendab see tarbijahinnaindeksit, teist [võimalust] lihtsalt ei ole. Kui riik tõstab makse ja kehtestab uusi makse, siis lähevad igal juhul hinnad üles ja me kõik maksame selle kinni. Küsimus on selles, et kogu selle hinnatõusu tõttu tõuseb ka nende inimeste arv, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses. Ka nende arv tõuseb. Ja selle peale ei ole riik ju üldse mõelnud. Nii et nendele küsimustele sooviks arupärimisel vastust saada. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kaja Kallase. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Vastan küsimustele. Esimene küsimus: "Vastavalt Statistikaameti andmetele kasvas tarbijahinnaindeks 2023. aastal 9,2%. Kas selline hinnatõus oli ootuspärane ja kas valitsus on saavutanud seatud eesmärgid?" Valitsus ei sea eesmärke, mis on seotud tarbijahinnaindeksi tõusuga. Väikeses avatud majanduses nagu Eesti on kahjuks hinnamuutused võrreldes suuremate Euroopa riikidega oluliselt volatiilsemad. Valitsuse kõige tõhusam tööriist inflatsiooni ohjeldamiseks on eelarvepoliitika kujundamine ja seetõttu oleme teinud ka kulusid kokku hoidvaid otsuseid, mis siin on küll kõva kriitikat saanud. Keskpankade tööriist on rahapoliitika kujundamine, kuid nad on oma otsustes iseseisvad ega sõltu valitsustest. Mõlema meetme eesmärk on vähendada vaba raha hulka, mis omakorda vähendab nõudlust ja toob seeläbi kaasa hinnalanguse. Kui vaadata numbreid, siis [näeme, et] 2023. aasta suvise majandusprognoosiga võrreldes kujunes tegelik hinnatõus mõnevõrra aeglasemaks, ja see on positiivne näitaja. Teine küsimus: "Kuidas mõjutab selline hinnatõus üldist elatustaset Eestis?" Hindasid maailmaturul ja ka Eestis mõjutasid globaalsed tarnehäired, COVID‑i kriisi järsk lõppemine, energiakriis ja Ukraina sõda, mis koosmõjus tõid kaasa väga kiire inflatsiooni nii Eestis, lähinaabritel kui ka Euroopas laiemalt. Suuremal määral tõusid möödunud aastal Eestis toiduainete hinnad, see toimus sarnases ulatuses ka lähinaabritel. Samas võib positiivsena tuua välja energiahindade stabiliseerumise ja mõningase languse, näiteks 2023. aastal odavnes võrreldes 2022. aastaga mootorikütus 7,9%, gaasi lõpphind 41,5% ja elektri keskmine börsihind koguni 52,92%. Vaatamata nõrgale majanduskeskkonnale püsis palgakasv 2023. aastal tugevana, kolmandas kvartalis kasvas keskmine kuupalk 10,4%. Lihtsalt meenutuseks: samal ajal kasvas hinnatase umbes 5%. See tähendab seda, et umbes 5% ostujõud reaalselt kasvas. Keskmine vanaduspension kasvas 2023. aastal 17,6% ja 2024. aasta aprillis kasvab veel 10,6% ehk [tõuseb] 700 eurolt 774 euroni. Ja jälle võrdluseks: hinnatase tõuseb umbes 4%. Seega jõuab pensioni ostujõud alates 1. aprillist ajalooliselt kõige kõrgemale tasemele. Keskmine pension on 30 aastaga kasvanud ligi 26 korda: 30,1 eurolt 1994. aastal kuni 774 euroni sel aastal. Jällegi võrdluseks: hinnatase ehk tarbijahinnaindeks on sama ajaga kasvanud 5,42 korda. Ehk siis keskmine pension on kasvanud 26 korda ja keskmine tarbijahinnaindeks on kasvanud 5,42 korda. Järelikult on keskmise pensioni ostujõud kasvanud 30 aasta jooksul 4,73 korda. Kolmas küsimus: "Kuidas eelmise aasta hinnatõusud mõjutavad suhtelises ja absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu? Kas prognoosite selle arvu kasvu või vastupidi?" Hetkel on teada 2022. aasta andmed suhtelise ja absoluutse vaesuse kohta. 2022. aastal suhtelise vaesuse määr võrreldes 2021. aastaga oluliselt ei muutunud, sealhulgas langes suhtelise vaesuse määr 22,5%‑lt 22,3%‑le. Suhteline vaesus näitab sissetulekute jaotust ühiskonnas ning see näitaja ei ole hinnatõusuga otseselt seotud. Kuna 2023. aastal toimus oluline peretoetuste tõus ning ka pensionid kerkisid aprillis 17,6% ehk üldisest palgatõusust kiiremini, võib arvata, et suhtelise vaesuse määr eelmisel aastal kahanes. Absoluutse vaesuse määr kerkis 2022. aastal 3,5%‑ni ja see tähendab, et suurenes absoluutses vaesuses elavate inimeste arv. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestatav kuusissetulek oli väiksem kui 303 eurot. Vaesuses elavate inimeste arv suurenes väga palju Ukraina sõjapõgenike tõttu, kes ei suutnud kohe endale tööd hankida ja kelle sissetulekud sõltusid seega toetustest. Selleks, et leevendada hüppelisi hinnatõuse ühiskonna nõrgematele liikmetele, tõusis miinimumpalk 2023. aastal 10,9% ja 2024. aastal 13%. Tõstsime maksuvaba miinimumi 31% ehk 500 eurolt 654 euroni ja see tõuseb veelgi. Pensionid, nagu ma ütlesin, kasvasid 2023. aastal 17,6% ja selle aasta aprillis tõusevad veel 10,6%. Oleme suurendanud üksi elava eaka toetust 200 euroni ehk 74% võrreldes 2022. aastaga. Toimetulekupiiri tõstsime 2022. aasta sügisel 33%. Võrreldes 2022. aasta jaanuariga on kasvanud peretoetused: lasterikka pere toetus on kolme kuni kuue lapsega peredele võrreldes 2022. aastaga 150 euro võrra ning seitsme ja enama lapsega peredele 250 euro võrra suurem. Alates 1. jaanuarist suurenes elatisabi 100 eurolt 200 euroni kuus. Vajaduspõhine õppetoetus 2023. aastal kahekordistus. Eelnevalt oli toetuse suurus püsinud samal tasemel aastast 2014. Ja nii 2023. kui ka 2024. aastal võib absoluutne vaesus jälle väheneda lihtsalt sellel põhjusel, et hinnatõus jääb nüüd keskmiste sissetulekute kasvule alla. Aga need andmed avaldatakse alles novembris. Neljas küsimus: "Milliseid samme on valitsus astunud maksupoliitikas, et vähendada absoluutses ja suhtelises vaesuses elavate inimeste arvu?" Vaesuse vähendamiseks on maksupoliitika üldiselt väheefektiivne, lihtsalt sellepärast, et vaesemad inimesed tulumaksu ju sisuliselt üldse ei maksa. Sotsiaalpoliitikat saab kõige tõhusamalt ellu viia sotsiaalsüsteemi ehk kulutuste poole kaudu. Põhimõte on, et maksudena kogutud raha, millest kõige väiksema sissetulekuga detsiilid maksavad väga väikese osa, suunatakse riigieelarve kaudu sotsiaaltoetustesse ning tasuta ja sümboolse tasuga avalikesse teenustesse. Statistika näitab, et Eestis on vaesuses elavate inimeste arvust kõige suurem osakaal pensionäridel. Eelnimetatud pensionitõusud adresseerivad seega vaesuse määra kõige otsesemal ja tõhusamal moel. Oleme kiitnud heaks ka heaolu arengukava 2030. aastaks, mis seab sihiks nii absoluutse kui ka suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise. Viies küsimus: "Kas kaalute käibemaksumäära langetamist toiduainetele […]?" Ei kaalu, sotsiaalpoliitikat ei tehta maksude kogumata jätmisega, vaid kogutud maksudega. Ja teiste riikide kogemused näitavad, et toiduainete ja teiste kaupade maksumäära langetamise loodetud mõju võib jääda tagasihoidlikuks sel põhjusel, et osa maksumäära langetusest läheb kaupmeestele kasumiks. Ka 2023. aasta andmed kinnitavad, et ettevõtjad ei [langetanud] lõpphindasid täies mahus energiakulude ja teiste sisendhindade languse võrra, mis avaldus omakorda kaupmeeste suurenenud kasumlikkuses. Kuues küsimus: "Riigikogu täiskogu istungitel [ütlesite] mitmel korral, et käibemaksu tõus mõjutab hindu vaid 1,66%. Miks eksitasite selles küsimuses Riigikogu liikmeid […]?" Käibemaksu määra 2-protsendipunktilise tõusu maksimaalne mõju hindadele on 1,67%. See, et ettevõtjad tõstavad neid rohkem, süüdistades valitsust, on ausalt öeldes täiesti eraldi teema. Ükskõik millisel ajal, ka maksumäära muutumise ajal, on muid muudatusi kaupade hulgihindades ja muudes kaubanduse sisendhindades: palk, energia, sesoonsed tegurid, nagu kampaaniate algused ja lõpud. Nendes tingimustes ei tarvitse lõplik hinnatõus võrduda maksupoliitiliste muutuste mõjuga. Rahandusministeerium arvestas inflatsiooni prognoosis, et käibemaksu määra tõus kandub kogu ulatuses hindadesse ning selle mõju tarbijahinnaindeksile ulatub 1,4%‑ni, kuid arvestas taustamõjuks, et mõju on 1,66%-st väiksem, kuna mitte kõik kaubad ja teenused ei ole 20%-lise käibemaksumääraga ning nende maksumäär ei muutunud. Nüüd, jaanuari andmed kinnitavad, et valdavalt lisati käibemaksu määra tõus kogu ulatuses hindadesse, tarbijahinnad tõusid kuuga 1,4%. Sellest tulenevalt oli ka inflatsiooni kiirenemine ootuspärane. Aga kui vaadata statistikat detailsemalt, siis [näeme, et] oodatust kiirem oli toiduainete hinna tõus ja nende hindu tõstsid ettevõtjad käibemaksu määra [tõusust] rohkem. Selle [põhjust] peavad kõik küsima, ka meie tarbijatena. Õnneks on tehtud päris palju analüüse, millistes poodides on ainult täpselt käibemaksu tõusu võrra [hindu] tõstetud, millistes rohkem. Ma arvan, et ka meie tarbijatena peame andma sellele oma hinnangu selle kaudu, kus me ostame. Seitsmes küsimus: "Alates 1. maist tõusevad kütuseaktsiis […], maagaasiaktsiis […] ja elektriaktsiis […]. Millist mõju avaldavad need maksutõusud kallidusele? […]" 1. maist lõpevad tõepoolest EKREIKE koalitsiooni ajal kehtestatud ajutised maksumäärad, mis kehtestati koroonakriisi tõttu. Tänaseks on see tervisekriis möödunud ja asemele on tulnud julgeolekukriis Venemaa sõja tõttu Ukrainas. Julgeolekukriisis, selleks et tagada Eesti Vabariigi julgeolek, on oluline kasvatada riigi kaitsevõimekust. Seetõttu on võrreldes 2020. aastaga oluliselt suurendatud riigikaitsekulutusi ja riik vajab selleks kõiki rahastusallikaid. 1. maist jõustuva diislikütuse, maagaasi- ja elektriaktsiisi mõju tarbijahinnaindeksile ulatub Rahandusministeeriumi hinnangul 0,08%‑ni. Diislikütuse hind tõuseb seetõttu 1,9%, maagaasi hind 1% ja elektri [hind] 0,3%. Ja tuletan lihtsalt meelde alguses öeldu, et 2023. aastal odavnes võrreldes 2022. aastaga mootorikütus 7,9%, gaasi lõpphind 41,5% ja elektri keskmine börsihind koguni 52,92%. Nii et [aktsiisitõusu] mõju on tõepoolest palju väiksem kui see, kui palju hinnad on langenud. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka mitmeid küsimusi, proua peaminister. Esimesena saab küsimise võimaluse Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kui meil oli pangamaksu kehtestamise arutelu eelmises punktis, siis te ütlesite, et valitsus ei saa saata pankadele sellist signaali, et kui neil läheb halvasti, siis me ei hooli, kui läheb hästi, siis võtame raha ära. Aga millise sõnumi te saadate vähekindlustatud inimestele, keda on tegelikult hinnatõus kõige valusamalt löönud? Te ütlete, teie sõnum neile on järgmine: kui teil läheb halvasti, siis me ei hooli, ja lisaks me võtame [teilt] veel rohkem raha ära. Lisaks, eelmise punkti arutelus te ütlesite, et põhiseadusest tulenev õiguskindluse põhimõte käib pankade kohta, aga ei käi tavaisikute kohta. Ma tuletan meelde, et tegelikult jaguneb õiguskindluse printsiip veel alaprintsiipideks, millest üks on õiguspärase ootuse põhimõte, usalduskaitse. Inimeste õiguspärane ootus on see, et valitsus ei tee otsuseid, mis on kahjulikud inimestele või teevad nende toimetuleku veel raskemaks. Millal te lõpuks hakkate tegema otsuseid, mis on reaalselt inimeste huvides ja parandavad inimeste kindlustunnet?

Mul on teile hea uudis. Me tegelikult teemegi otsuseid täpselt sellest lähtuvalt. Me teeme neid otsuseid sellepärast, et Eesti kestaks, me teeme neid otsuseid sellepärast, et Eestisse ei tuleks sõda, ja me teeme neid otsuseid sellepärast, et Eesti inimeste heaolu kasvaks. Ja mul on [teine] hea uudis ka. Võib-olla te ei olnud siin saalis, kui ma juba nimetasin, mida kõike me teeme just vähekindlustatud peredele. Esiteks, miinimumpalk tõuseb 2024. aastal 13%, 2023. aastal tõusis juba 10,9%. Maksuvaba miinimumi tõstsime 31% ja see tõuseb veelgi. Pensionid kasvasid aastaga 17,6%, sellel aastal kasvavad veel 10,6%. Need on inimesed, kes on kõige rohkem vaesusriskis. Oleme suurendanud üksi elava eaka toetust 200 euroni, 74% suurendasime. Toimetulekupiiri tõstsime ja toimetulekutoetust 33%. Need on kõige haavatavamad inimesed. Võrreldes 2022. aasta jaanuariga on ka peretoetused oluliselt kasvanud. Kolme kuni kuue lapsega perede toetus on võrreldes 2022. aastaga 150 eurot suurem ja seitsme või enama lapsega perede toetus 250 euro võrra suurem. Lisaks, elatisabi suurenes 100 eurolt 200 eurole ja vajaduspõhine õppetoetus kahekordistus 2023. aasta sügisel.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus esmatarbekaupade, eelkõige toidukaupade maksustamise kohta. Teatavasti maksustab juba enamik Euroopa riikidest toidukaupu väiksemate määradega võrreldes näiteks luksuskaupadega. Mis riiki me ka ei võtaks – olgu selleks Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti või Leedu, rääkimata Poolast, kes raskematel aegadel on üldse viinud selle maksumäära nullini –, nemad arvavad, et leib ja piim ei pea olema maksustatud samamoodi nagu luksuskaubad. Kas Eesti ei peaks sama asja tegema? On väidetud, et see ei ole näidanud efektiivsust nendes riikides. Ma arvan, et talupojaloogika ütleb, et kui need riigid ei ole neid meetmeid kaotanud, siis järelikult on need efektiivsed, muidu need oleks juba ammu kaotatud.

Jaa, vaadake, sellega on lihtsalt nii, et kui see kaotatakse, siis ettevõtja kirjutab selle kohe kõik ju hinnale otsa. Mul kahjuks ei ole kõiki neid materjale praegu kaasas. Eelmises koosseisus me vaidlesime väga palju toiduainete käibemaksu teemal. Tuleb ilusti välja, et neis kohtades, kus on toiduainetel alandatud käibemaks, ei ole toiduained sugugi odavamad. Selles mõttes ei ole paraku üksühest korrelatsiooni, et see jõuab inimesteni. Maksupoliitika kaudu ei tehta sotsiaalpoliitikat. Neid inimesi, kellel on tõeliselt raske, me aitame teiste meetmetega, mitte konkreetselt maksualanduste kaudu. Tõesti, näited nendest riikidest, kus on madalam maksumäär, ei tähenda seda, et see jõuab inimesteni. Ma mäletan, et see oli vist Lätis, et nii palju, kui nad alandasid toiduainete käibemaksu, see paraku hindades ei peegeldunud.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Täienduseks eelmisele küsimusele võib öelda, et teised on loomulikult kõik lollid. Need riigid, kes kasutavad madalamat käibemaksu teatud asjadele, toiduainetele, ravimitele ja nii edasi, on muidugi rumalad, sest nemad ei saa aru, et ettevõtja keevitab selle niikuinii hinnale otsa. Aga näe, Kaja Kallas teab, et see on niimoodi, ja sellepärast ei ole mõtet käibemaksu alandada. No ei ole niimoodi, ei ole niimoodi, et kõik peale Kaja Kallase on lollid. Ma ütleksin muidugi teie ettekande ja vastuste peale niimoodi, et omal ajal oleksite te Nõukogude parteikomiteesse lihtsalt ideaalselt tööle sobinud. Seal me ka kuulsime kogu aeg, kuidas kõik ületasid plaane ennetähtaegselt ja oi kui paljude protsentidega, ainult et elu läks kogu aeg halvemaks. Ja praegu on meil Eestis täpselt samamoodi: teid kuulates [näib, nagu] kõik läheb kogu aeg paremaks, ainult et inimeste reaalne elu läheb kogu aeg halvemaks. Ma ei tea, kust see vastuolu tuleb, ja seepärast on mul väga lihtne küsimus: kas te ise ka usute seda juttu, mida te meile räägite? Inimesed igatahes kindlasti ei usu.

Aitäh! Nii nagu president ütles oma kõnes, me räägime tegelikult liiga palju negatiivsest ja toome seda kõike kaasa. Ta kutsus üles rohkemale positiivsusele. Ma annan teile argumente, kuidas te saate rääkida headest asjadest. Esiteks, palgad kasvavad – kõige olulisem. Palgakasv oli 10,4% umbes 4,5%‑lise inflatsiooni tingimustes. See tähendab, et inimeste reaalne ostujõud kasvab. 30 aastaga on keskmine brutopalk tõusnud 111 eurolt 1948 eurole ehk 17,5 korda. Tuletan veel kord meelde: hinnad tõusid selle ajaga 5,42 korda. Pensionidest olen korduvalt siin rääkinud, [need on] tõusnud 30 aastaga 26 korda, samas kui hinnad on sama ajaga tõusnud 5,42 korda – inimestel läheb paremini. Tööturu näitajad on pigem positiivsed. Muideks, see on väga huvitav: tööealine elanikkond on märgatavalt kasvanud ja hõive on suurenenud oluliselt rohkem kui tööpuudus. Põhiline hõive kasvataja on olnud erasektor. Erasektor on loonud läbi ajaloo 300–4000 töökohta aastas, aga viimasel ajal on uute töökohtade loomine olnud kordades kiirem. Ja kõige olulisem: viimase aastaga on erasektor loonud 12 000 uut töökohta. See on väga oluline, sest tööealisi elanikke on meil tulnud juurde 25 600. Reisijate arv on kasvanud. Nii Tallinna Sadamas kui ka Tallinna Lennujaamas on reisijate arv kasvanud. Sel aastal on Tallinnast väljuvatel lendudel istekohti rohkem kui 2019. aastal ja sellele eelnenud ajal. Ka raudteel on rohkem sõitjaid. Piimatööstuse poolt Eesti põllumeestelt kokku ostetud piima [kogus] tõusis 7,4% ja jõudis lähiajaloo rekordtasemele, nii et põllumeestel peaks ka minema paremini. Kaubaveoühikute mahud kasvavad ja Eesti vabal meedial läheb hästi. Kui vaatate meediagruppide aastaaruandeid, [siis näete, et] näiteks Ekspress Grupi 2023. aasta 12 kuu müügitulu kasvas 14% võrdluses eelmise aastaga, 73,1 miljoni euroni ja EBITDA 15%. Töötleva tööstuse mahu indeks on pööranud üles, see trend on pööranud üles. See tähendab, et võrreldes novembriga toodeti tööstuses 5,3% rohkem ja töötlevas tööstuses 5,9% rohkem toodangut. Gaasi hind on 22,5% madalam kui aasta alguses ja 2,8 korda – 2,8 korda! – madalam kui Soomes. Te ju räägite näiteks konkurentsivõimest. Siis, majandususalduse indeks on viimase viie kuu kõrgeim ja kasvab. Ja euribor on tulnud oma tipust alla ning kõik prognoosid näitavad, et see läheb ka edaspidi alla. Nii et ma soovitaks teil lähtuda ... Aa, veel, SKT maht, inflatsioon maha arvatud: SKT maht on olnud Eesti ajaloo suurim just viimasel kolmel aastal ehk meie sisemajanduse kogutoodang on kasvanud. Viimasel kolmel aastal on see olnud suurem ja inflatsioon on sellest maha võetud. Ma vaatan veel, energeetikas on hindade langus, nagu ma ütlesin. Ma soovitan küll teil ka kuulata presidenti, kes soovitas rääkida rohkem positiivsetest asjadest, mitte kogu aeg ühte häda kraaksuda.

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Enne kui ma küsimuse juurde lähen, ma ütleksin nii palju, et minul oleks küll hea meel, kui raha läheks pigem Eesti ettevõtete kasumisse kui teie juhitava valitsuse kätte. Aga nüüd ma tulen selle jutu juurde, mille te ette lugesite. Mul on ausalt öeldes täielik kognitiivne dissonants. Kui ma loen lehtedest uudiseid ning räägin inimeste ja ettevõtjatega, siis on sihuke nukker meeleolu. Ega uudistest midagi head vastu ei vaata. Nüüd kuulen siin, et kõik läheb aina paremaks. Aidake mind! Kas siis need meediagrupid, kellel majanduslikult hästi läheb, valetavad nii hirmsasti ja ajavad inimestel tuju pahaks? Või te ikkagi näete, et on natuke raske aeg ja võib-olla oleks saanud mõne otsuse teistmoodi teha? Või on kõik täiesti helge, hea ja läheb tõusujoones? Mul tõesti tekkis nagu vastuolu: see, mida ma räägin inimestega ja loen lehest, versus see, mida teie siin meile rääkisite.

Aitäh! Ma ei väida, et kõik on hästi. Ma ei ole öelnud, et meil ei ole keerulised ajad. Ma räägin, et on keerulised ajad. Aga negatiivsed uudised loomulikult müüvad rohkem. Kui kaotatakse 30 töökohta, on suured pealkirjad, kui luuakse 300 töökohta, siis seda pealkirja ei ole. See negatiivne foon tegelikult toidab iseennast, see on nõiaring. Mina kohtun ka paljude inimestega, kes ütlevad: mul ei lähe halvasti, aga mulle tundub, et kõigil teistel läheb halvasti, ja seetõttu ma tõmban ka kokku, kuna äkki mul hakkab ka halvemini minema. Kui kõik nii teevad, siis me võimendame ise majanduslangust. Seetõttu ka president ütles oma kõnes, et rääkige ka positiivsetest asjadest. Ja neid positiivseid asju on. Võrreldes eelmise majanduskriisiga on rohkem elemente, mis on positiivsed. Pilt ei ole nii must, nagu teie seda maalite. Loomulikult ei ole see roosiline, ega ma ju ei ütle, [et on].

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh! Päris huvitavad vastused olid. Selline tunne on, et need vastused kirjutas ChatGPT. Aga tõesti oli positiivne ja meeleolukas. Ma väga ei tahaks uskuda, et ettevõtjad lasevad ennast sellest, et inimesed siin-seal või meedias kirjutavad, et neil läheb halvasti, niivõrd mõjutada, et tõesti seetõttu kaob julgus investeerida. Ettevõtjad on väga pragmaatilised inimesed, nad ikka vaatavad arvusid, vaatavad olukorda ja vastavalt sellele tehakse investeerimisotsused. Nii et selles mõttes ei saa päris seda väita, et ärge hädaldage, sest tegelikult niimoodi võtategi raha ringlusest välja. Aga ma tulen selle 5%‑lise [elu]kalliduse [tõusu] juurde tagasi. Te väitsite, et see oli ootuspärane, samas väitis teie valitsuse rahandusminister erikomisjonis küll, et see on suur üllatus, ja süüdistas jällegi ettevõtjaid ehk kaubandusettevõtteid, kes hindu kergitasid, seetõttu olevatki see …

Teie aeg!

… suur inflatsioon olnud.

Aitäh! Seda ma ütlesin oma vastuses ka, et ettevõtjad on tõstnud hindu rohkem, kui käibemaksu tõus ette nägi. Seda ma ju ütlesin, et sellest tulenevalt on toiduainete hinnad tõusnud rohkem, kui oleks saanud panna käibemaksu tõusu süüks. Ja nii ongi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Mina ikkagi siin mõtlen ja kuulan ja mina ka ei saa aru, mis maailmas teie küll elate. See on tore, et teil on häid uudiseid. Lugesite ette siin kõik need toetuste tõusud, kellele [mida antakse], aga paraku nullivad kõik teie üle välja [tehtavad] maksutõusud teie heateod ära. Pensionärid sõidavad ju teatavasti ka autoga. Või äkki ei tohiks? Ma ei saagi nagu aru. Te ütlesite, et sotsiaalpoliitikat ei tehta maksupoliitika kaudu, aga maksupoliitika paraku mõjutab neid, kes on sotsiaalpoliitika subjektid. Teie tegevuses on piltlikult öeldes aina rohkem üks samm edasi ja kaks sammu tagasi. Mina ka aru ei saa, kuidas headest asjadest rääkimine, positiivne mõtlemine aitab inimestel arveid maksta ja elukallidusega toime tulla. Mitte aru ei saa. Ja te ütlesite, et küll on paha, et näed, üks uudis on, et kaotati 30 töökohta ära, aga sellest ei kirjutata, et 300 loodi. Tõepoolest, avalikus sektoris Kliimaministeeriumis loodi 800 uut töökohta. Mina ainult ei saa aru, mida see meie majandusele annab. Kas te tõesti ei suuda mõista neid põhjuse ja tagajärge seoseid, mis meie majanduslangust põhjustavad?

Aitäh! Ma olen õppinud ka majandust, nii et ärge minu pärast muretsege. Aga ma rääkisin erasektori töökohtadest. Ma rääkisin seda, et erasektor lõi eelmisel aastal juurde 12 000 töökohta. Ja see, et töökohad ei ole ohus, on hea uudis kõikidele inimestele. Meil on tööpuudus muidugi kasvanud, sest meil on majanduslangus, aga see ei ole kasvanud nii palju, kui me arvasime, et see kasvab.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas, kas te olete võimeline – ma rõhutan veel kord seda sõna –, kas te olete võimeline kirjeldama vaesuses elava perekonna elu, nimetades ka selle [olukorra] tekkepõhjuse?

Kas … Selles mõttes, pered on väga erinevad. Mida … Ma ei saa aru, mida te soovite praegu. (Kalle Grünthal räägib saalist.)

Palun täpsustage oma küsimust. Palun mikrofon tagasi Kalle Grünthalile.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Kaja Kallas, ma küsin teist korda: kas te olete võimeline kirjeldama Eestis vaesuses elava perekonna elu, nimetades samal ajal selle tekkepõhjuse, kolme minuti jooksul?

Kuulge, perekondade põhjused, miks nad on vaesuses, on väga erinevad. Vaatame, kes on kõige suuremas vaesusriskis: need on pensionärid. Ma võin öelda, et me oleme oluliselt tõstnud pensione, 17,6% eelmisel aastal, 10,6% tõusevad need sel aastal. Teine suur vaesusriskis olev grupp on üksikvanemad. Nende jaoks oleme me tõstnud lastetoetusi, aga ka elatisabi. Loomulikult, me teeme kõik selleks, et meil vaesus väheneks, inimestel oleks tööd ja leiba ning nad ei peaks kitsikuses elama. Õnneks on vaesuse määr Eestis siiski suhteliselt madal, me oleme üsna võrdne ühiskond. Aga perede põhjused, miks nad vaesusse langevad, on väga erinevad. Ei saa tuua ühtegi konkreetset mudelit, miks see ühel või teisel puhul nii on.

Aitäh! Evelin Poolamets, palun! (Kalle Grünthal saalist: "Mul on protseduuriline küsimus.") Ma võtan need küsimused ära, siis ma võtan protseduurilised. (Kalle Grünthal räägib edasi.) Kalle Grünthal! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Nädal tagasi avaldas Euroopa Komisjon 2024. aasta talvise majandusprognoosi, milles langetas Eesti SKP oodatava kasvu 0,6%‑le. Leedu majanduskasvuks prognoositakse 2,1% ja Läti majandus peaks kasvama 1,7%. Me asume küll ühes ja samas regioonis, aga millegipärast läheb meie naabritel paremini kui meil. Lätil läheb peaaegu kolm korda paremini, kui tal on kasv 1,7% ja meil ainult 0,6%. Mis selle põhjus võib olla? Kas me ei oska riiki juhtida või kuidas teie seda prognoosi hindate?

No kui riik juhiks majandust … See oli muidugi täiesti teine riik, kus riik üritas majandust juhtida. Selles riigis me enam küll olla ei taha. On erinevad põhjused, miks meie majanduslangus on suurem. Üks peamisi põhjuseid on see, et meie majandus on palju rohkem seotud Põhjamaade majandusega kui Lätil ja Leedul ning Põhjamaadel ei lähe praegu hästi. See on olnud põhiline põhjus. Teiseks on ka erinevad energialahendused, mis on olnud ja mis hakkavad tegelikult nüüd rohkem mõju avaldama. Küll me näeme, et need asjad jällegi ühtlustuvad. Nende asjade puhul, mis on riigi käes, ma enne juba rääkisin, mida riik saab teha. Teine asi on see, kas statistikas neid asju lõpuni ühtemoodi arvestatakse, aga see on juba pikem jutt, mida võivad rääkida analüütikud.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Oma 22. veebruari kõnes, mille te Tartus pidasite, rääkisite te järgmist: "Meie elu siin Läänemere-äärsel maalapil ei ole kunagi olnud lihtne, aga samas pole ta ka kunagi olnud parem, kui on praegu. Järgmine aasta saab olema veel parem ja nii edasi ja nii edasi. See ongi elu mõte. Lennart Meri võttis selle oleviku- ja tulevikunägemuse 1997. aastal kokku väga lihtsalt ja väga ausalt: "Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis."" Ma tahtsin nüüd küsida teie käest, et äkki te mõtestaksite meile lahti, mida te öelda tahtsite. Ühelt poolt te ütlesite, et meie elu on parem kui kunagi varem ja nii edasi ja nii edasi, järgmisel aastal veel parem, aga teiselt poolt ütlesite, et olukord on sitt. Kas ta on siis hea või on ta sitt? Kuidas sellega on?

Võrdleme neid numbreid, mida ma olen toonud selle kohta, kuidas me oleme 30 aastaga arenenud. Keskmine palk on kasvanud 17,5 korda, keskmine pension on kasvanud 26 korda, aga hinnad on kasvanud 5,42 korda. (Saalist räägitakse.) Siin on muidugi arvestatud kõike, ostujõudu. Ma räägingi, et inflatsioon – vabandust, härra Vooglaid – on hindade tõus. Hinnad on 5,42 korda kasvanud olukorras, kus keskmine palk on kasvanud 17,5 korda ja keskmine pension 26 korda. Ehk näitajate [järgi] me elame paremini kui näiteks veel kolm aastat tagasi. Aga olukord on loomulikult keeruline, sest Euroopas käib täiemahuline sõda, mis mõjutab meid otseselt. Meil on majanduslangus, mis ei ole praegu veel kõige hullem, vaadates kõiki neid näitajaid, aga meil on keeruline. Meil on keeruline olukorras, kus me oleme kulutusi teinud rohkem, kui meil on tulusid, ning kus vajadus riigikaitsekulutuste järele on märkimisväärselt kasvanud. See on erakordselt keeruline olukord, aga see on parem, kui on olnud varem, kui sõda mitte arvestada. Majanduslikult on see olnud parem, kui sõda mitte arvestada. Ka SKT kasv on olnud kõigi aegade suurim viimasel kolmel aastal. See kõik näitab, et inimeste heaolu on kasvanud.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Seda juttu [kuulates], et meil on palgad kasvanud 17 millegagi korda ja pensionid ka, tuleb mul meelde Nõukogude propaganda, mis rääkis aastal 1986, kuidas enne Nõukogude suurt sotsialistlikku revolutsiooni aastal 1913 toodeti nii ja nii vähe traktoreid ja vaadake, kuidas nüüd, peaaegu sajand hiljem on kordades suurem traktoritootmine. Noh, see on sama jabur statistika. Aga fakt on see, et sellest hetkest alates, kui Kaja Kallas peaministriks sai, kuni eelmise aasta viimase kvartalini, mille kohta on statistika juba kättesaadav, on Eestis olnud kumulatiivne inflatsioon 37,5%. Üheski teises Euroopa riigis ei ole nii kõrget inflatsiooni olnud. Palgatõusud ja pensionitõusud on sellele selgelt alla jäänud sellel perioodil. Nüüd, kas riik saab juhtida või ei saa juhtida majandust? Räägite, et Põhjamaades ja Saksamaal ka majandus langeb. Aga mitte nii palju! Ja inflatsioon ei ole ka nii suur. Nii et järelikult on need olnud ikkagi Kaja Kallase kuldsed käekesed, mis on meie majanduse nii põhja tüürinud. Riik saab ikka majandust juhtida, kui tahab, saab selle põhja lasta, kui tahab. Aga kas te oskate majanduse ka kasvama panna?

Aitäh! No kui see kõik on minu süü, siis oli 8%‑line majanduskasv olukorras, kus Leedus oli see 3,6%, Lätis 4,2% ja Soomes-Rootsis veelgi madalam, järelikult ka minu teene. Vaadake, mina ei loe seda oma teeneks, sellepärast et valitsus ei juhi selliselt majandust. Aga ma palun tõesti, et kui te kirjutate kogu selle süü minu [arvele], siis kirjutage minu [arvele] ka majanduskasv, kui majandus kasvama hakkab.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Kas ma tõesti sain õigesti aru teie vastusest Martin Helmele, et valitsuse maksupoliitilised otsused ei mõjuta majandust mitte kuidagi, et maksude tõstmine ka ei mõjuta mitte kuidagi sisetarbimist? Kas te tõepoolest väidate, et maksumuudatused ei mõjuta majanduskeskkonda? Palun vastake sellele küsimusele. Teiseks, te rääkisite, et me elame paremini kui kolm aastat tagasi, aga samal ajal, kui vaadata statistikat, mille pangad on välja käinud, on eestimaalaste ostujõud kukkunud 2018. aasta [tasemele], ka tööstustoodang on Eestis kukkunud 2018. aasta tasemele. Siin nüüd miski ei klapi. Kas valetavad Eesti Pank ja Statistikaamet või valetate teie? Palun klaarige need kaks asja ära.

Jaa. Kõigepealt, maksud on eelarvepoliitika. Loomulikult need mõjutavad kogu üldist pilti ja seetõttu me olemegi hoidnud maksukoormust madalal. Maksukoormus on meil endiselt Euroopas tagantpoolt viies. Ehk siis ka pärast neid kulutusi, mida me peame tegema riigikaitsele … Ja ma tean, et see ei ole teie jaoks nagu üldse mingi teema, aga küsige oma fraktsiooni liikmelt Leo Kunnaselt, kas meil on vaja teha neid kulutusi praegu. Ta kinnitab teile, et on vaja ja on vaja teha rohkem. Seetõttu on meil vaja ka rohkem tulusid saada, just selle jaoks, et tagada majanduskeskkonna stabiilsus, et sõda siia ei jõuaks. See on kõige olulisem ka majanduse toimimise seisukohast.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud vastaja! No nüüd ma küll vaidlen sellele väga palju vastu, et EKRE ei ole kaitsekulutustega nõus. Tegelikult on EKRE kogu aeg 3%‑liste riigikaitsekulutuste eest seisnud ja ka pingutusi teinud selle nimel, et neid tekiks. Nii et selles suhtes te panete küll mööda, et konservatiivid ei taha riigikaitset tugevdada. Tõepoolest, meil on hoopis teised lahendused, kust seda raha võtta, mitte inimesi vaeseks maksustades. Teie jutt oli, et kümme aastat tagasi oli elu palju halvem ja nüüd läheb meil kuidagi veel paremaks. Ma ikkagi tuleks selle Kalle Grünthali küsimuse juurde tagasi: kuidas te kirjeldaksite vaest perekonda ja kust on see asi alguse saanud?

No mina räägin faktidest. Kui te vaatate numbritele otsa, siis see on ju tõsi. Kas te tõesti väidate, et teie elasite 30 aastat tagasi paremini, kui te elate täna? Ma arvan … Ütlete "jah"? Te elasite 30 aastat tagasi paremini, kui te elate täna? No vot, see on väga huvitav. See on tõesti väga huvitav. Ju siis teie ei lähe üldiselt selle alla. Mina mäletan küll, et sissetulekud olid ikka kordades väiksemad, need olid kroonides ja hoopis teised numbrid, kui on praegu. Aga ju siis teil oli teistmoodi. Jällegi, vaesuse põhjused on erinevad. Täpselt nagu ma ei oska kirjeldada seda, kui jõukas teie olite ja kuidas teie jõukus välja näeb, ei oska ma ka eraldi võttes kirjeldada ühegi puudust kannatava pere olukorda ja seda, miks nad sinna on jõudnud. Põhjused on väga erinevad. Selle kohta on tehtud erinevaid uuringuid, raporteid ja analüüse, mida te kõik saate lugeda.

Aitäh! Austatud peaminister! Kas te ise ka saate aru, kui jabur teie jutt on? Küsisite siin, kas me elame paremini kui 30 aastat tagasi. Võib-olla küsiks, kas me elame paremini kui 100 aastat tagasi. See on samasugune nonsenss, nagu teie rahandusministri jutt, et tõstame makse ja siis maksukoormus langeb. Teie väide, justkui EKRE ei saaks aru ega tahaks kaitsekulutusi tõsta, on absoluutne vale, sest me oleme algusest peale, nii kaua kui me Riigikogus oleme olnud, nõudnud kaitsekulutuste tõstmist ja see on [takerdunud] just nimelt teie erakonna ja sotside ja teiste taha. Ja nüüd, teie väide, et see praegune maksutõus, mis majanduse põhja ajab, [toob tulu] kaitse-eelarvesse ja on hirmus vajalik, on järjekordne vale, sellepärast et selle maksutõusu [tulu] läheb teie maksuküüru ja erinevate hulluste [rahastamiseks], ma ei tea, Kliimaministeeriumi maja ehitamiseks ja muudeks asjadeks.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Teie aeg!

Kuidas te ei saa isegi elementaarsetest asjadest aru?

Aitäh! Kui te olete olnud kogu aeg riigikaitsekulutuste tõstmise poolt, siis miks te ei ole neid tõstnud? Meie ei ole teiega koos valitsuses olnud, nii et te ei saa meid selles süüdistada. Kui teie olite valitsuses, siis meie olime opositsioonis, istusime nagu Mikid ja … (Saalist räägitakse.) Teate, proua Helme. (Mart Helme saalist: "Aga miks te valetate?" Juhataja helistab kella.) Ei noh, miks te röögite? Ei, ma vastan …

Head kolleegid, las proua peaminister vastab. Meil tulevad veel läbirääkimised, me saame läbi rääkida ja arutada. (Mart Helme räägib saalist.) Mart Helme, palun! Head kolleegid! Mart Helme, palun, las proua peaminister lõpetab vastamise ja siis me avame läbirääkimised ja kõik saavad [sõna võtta]. Palun, proua peaminister!

Meil on jah see emotsionaalselt üles köetud meesterahvas.

Proua peaminister, ma palun!

Ma vastan veel kord. Riigikaitsekulutuste [tõstmisega] on sõnades justkui kõik nõus, aga see [raha] ei tule kuskilt seina seest ega välismaa onu taskust. [Raha] nendeks kulutusteks tuleb maksumaksjate taskust ja niimoodi on. Täpselt samamoodi tulevad maksumaksjate taskust õpetajate palgad ja teede ehituseks minev raha. Kõikideks kulutusteks, mida me riigina teeme, tuleb [raha] maksumaksjate taskust. Ja veel kord, kui me vaatame maksukoormust, mis on suhtena SKT‑sse, seoses teenuste ja kõigega, mida riik vastu pakub, siis [me näeme, et] maksukoormus jääb samasse vahemikku, nagu see oli siis, kui teie olite valitsuses. See jääb täpselt samasse vahemikku ka pärast maksutõusude tegemist olukorras, kus me oleme hoopis teises julgeolekuseisus, kui me olime siis, kui siinsamas ei käinud meie naabri algatatud sõda.

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid! Mul on tõesti palve – see puudutab debati mõlemaid osapooli –, et jääme üksteise suhtes lugupidavaks ja viisakaks. Aga enne kui ma saan avada läbirääkimised, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaadake, Lauri Hussar, te olete juba päris pikka aega selle kõrge tooli peal istunud, on ju, ja minu meelest teil peaksid olema selged ka need nupud siin pultide peal. Kui saadik vajutab käemärgi peale, siis see tähendab, et tal on protseduuriline küsimus, millele meie kodukorra järgi peab istungi juhataja koheselt reageerima. Teie ütlesite, et küsige pärast, aga minu protseduuriküsimus seondus sellega, et Kaja Kallas ei vastanud mu küsimusele. Kui ma küsisin, et kirjeldage palun, kuidas näeb välja vaese perekonna elu Eestis, siis vastust ei tulnud. Esialgu ta ei osanud üldse [midagi öelda], hing jäi kinni ja ei suutnud vastata, pärast siis hakkas midagi tulema. Me ei saa teda enam kasutada, kuna te olete ta puldist ära lasknud. Ma tahan, lugupeetud Lauri Hussar, teile öelda sellist asja: see nupp on selle jaoks ja reeglid on selle jaoks, et te reageeriksite sellele kohe, mitte ei teeks seda hilinemisega. Ma ei lõpetanud veel. Ma tahangi öelda teile, et palun järgige [reegleid]. Kui te nõuate meie käest reeglite [järgimist], et me peame nii ja naa käituma, siis käituge ise ka vastavalt. Aga ühes asjas on Kaja Kallasel õigus: Euroopas on täiemahuline sõda. Ja Kaja Kallas peab praegu Eesti rahva vastu täiemahulist majandussõda.

Aitäh, hea kolleeg Kalle Grünthal! Antud juhul ma siiski lähtusin sellest, et Kaja Kallas püsis oma vastustes teema juures. Kui ta ei võta omaks kõiki teie küsimuses olevaid kujundeid, siis ei ole midagi teha, tema õigus on selliselt vastata. Mina andsin teile muuseas veel küsimuse täpsustamiseks võimaluse ja te kasutasite seda. Ma ei sekku sellisel juhul, kui küsimus püsib teemas, ja antud juhul püsisid nii küsimus kui ka vastus teemas ja mul ei olnud küll põhjust kuidagi sekkuda. Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, austatud esimees! Ma paluksin teil juhtida peaministri tähelepanu sellele, et kui ta ei tea mõnda vastust või ei mäleta, siis on alati võimalus seda öelda ning tulla selle juurde tagasi ja täpsustada, aga mitte hakata valetama. Peaminister [küsis]: miks teie – EKRE siis – ei tõstnud kaitsekulutusi, kui te olite valitsuses? Aga me tõstsimegi! Me tõstsime suurel määral, nii et see kasv oli nelja aasta jooksul täiesti märkimisväärne. Ja kui Reformierakond tuli võimule, siis esimese asjana võeti sealt 100 miljonit eurot kohe kõmdi maha. Mind väga riivab, kui peaminister tuleb siia saali ja lihtsalt valetab Riigikogu liikmetele.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Head kolleegid, me oleme jõudnud läbirääkimiste juurde ja ma palun kõigepealt läbirääkimiste avaesinejaks siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ega need vastused, mis me täna saime, ei kannata kriitikat. Ma nägin hästi palju ka oma kolleegide näoilmest, et nad olid hämmingus. Ühest küljest räägitakse, et meil läheb kõik hästi ja paremini ei saagi minna, aga teisest küljest on ikka väga keeruline olukord. Päris aru ei saa, mis ikkagi toimub. Teate, neljas küsimus kõlas sellisel viisil: milliseid samme on valitsus astunud maksupoliitikas, et vähendada absoluutses ja suhtelises vaesuses elavate inimeste arvu? Lugupeetud peaminister vastas: ega maksupoliitikaga ei saagi seda asja reguleerida, sellepärast et vaesed inimesed ei maksa tulumaksu. See on päris uus teadmine, et vaesed inimesed ei maksa tulumaksu. Kui me jätame selle vastuse kõrvale, siis ma tahaks rääkida pigem tarbimismaksudest, sest igal juhul kõik inimesed maksavad makse. See, et meil on olemas inimesed, kes on tõesti viidud selle piirini, et nende tulud on niivõrd väiksed, et nad ei maksa tulumaksu, on üks pool. Ja see on valitsuse tegemata töö. Aga Riigikogu on tõstnud käibemaksu ja ka teisi tarbimismakse ja just see viibki inimestelt rohkem raha ära. Need on tarbimismaksud. See on väga suur osa. Nendelt inimestelt, kes teenivad keskmist või madalat palka, võtavad just nimelt tarbimismaksud tulupoole ära. Siis oli üks vastus, mis kõlas sellisel viisil: sotsiaalpoliitikat ei tehta maksude langetamise, vaid maksude kogumisega. 2003. aastal võitis valimised Keskerakond. Valitsuse moodustasid Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit. Nende koalitsiooni lubadus oli, et nemad langetavad tulumaksu, ja 2005. aastast see ka juhtus. Siinkohal tahaks küll korrata veel üle, et need otsused, mis tehti juba 2003. aastal Reformierakonna poolt või osalusel, ei olnud sotsiaalpoliitikat edasi viivad otsused. Seda teekonda jätkas ka järgmine peaminister Taavi Rõivas. Ma tuletan meelde, et plaan oli tegelikult ju langetada tulumaksu 26%‑lt 15% peale. Ja teate, kui 2003. aastal käisid koalitsioonikõnelused, siis Siim Kallas ütles selle kohta, et tulumaksu ei langetata 2004. aastal, vaid 2005. aastast, järgmist: järgmisel aastal – ehk 2004 – tulumaksu langetamise edasilükkamisega riigieelarvesse laekuvad lisasummad suunatakse lastele, peredele, haridusele, kultuurile ja omavalitsuste tegevuseks. Alates 2005. aastast me nägime, kuidas tulumaksu langetamine hakkas pihta. Tegelikult panigi õhukese riigi alustala [paika] ju Reformierakond, kui ta hakkas tulumaksu langetama ja samal ajal tõstma tarbimismakse. See loomulikult süvendas vaesust, absoluutset ja suhtelist vaesust, ja loomulikult on meil inimesi, kes tõesti ei suuda tulumaksu maksta, sellepärast et nende tulud on niivõrd väiksed. Ja see on väga-väga suur probleem. Nii et ma ei saanud kahjuks oma arupärimise seitsmele küsimusele mitte ühtegi konkreetset vastust. Siinkohal peaks peaminister võib-olla vaatama ka oma nõunike poole, kes neid vastuseid koostavad. Need ei olnud ajakohased, ei olnud väga asjalikud. Asjadest tuleb praegu rääkida ausalt, nii nagu nad on. Ja tegelikult tuleb püüda koos lahendusi leida. Siin saalis on kõlanud erinevaid ettepanekuid. Ma arvan, et ettepanek, mis puudutab pangamaksu, on õige, [nagu ka] see ettepanek, mis räägib, et me ei tohiks praegu maksuküüru ära kaotada. Need on õiged lahendused ja ma arvan, et valitsus võiks neid kuulda võtta. Nii et jõudu meile ja jõudu tööle! Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kolleegid! Head arupärijad, aitäh nende arupärimiste esitamise eest! Need on väga sisukad ja tähtsad teemad, mille on praegu siia saali toonud Keskerakond. Nagu me näeme, sisulist tööd, mille puuduse üle koalitsioon kogu aeg kurdab, teevadki siin kaks opositsioonierakonda: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Keskerakond. Sisulise töö poole pealt on muidugi opositsioon siin tegelikult üksi, sest sisulisele poolele valitsuselt tagasisidet ju praktiliselt ei ole. On, nagu ikka Kaja Kallase puhul, süüdistused ja osundused: aga miks teie ei teinud, aga miks teie ja teie tegite ja teie olite? Teate, Kaja Kallas? Vaadake, me olime valitsuses kaks aastat – kaks aastat! – ja nüüd te süüdistate, et meie ei koristanud teie eelmiste läbude sodi ära ja et me ei koristanud kahe aasta jooksul ära ka teie praeguse läbu sodi. Vaat ei õnnestunud, no kuidagi ei õnnestunud. Ei ole Heraklesed, et Augeiase tallid oleks õnnestunud kohe puhtaks teha. Vaat ei ole Heraklesed, oleme tavalised inimesed. Aga nüüd nende teemade juurde, mis siin tõstatusid. Kõigepealt ma vastan Kalle Grünthalile, missugune näeb välja ühe vaese inimese elu. Vaese inimese elu näeb välja nii, et umbes nädal enne pensi- või palgapäeva on tal raha otsas. Tal on raha otsas ja ta kuidagimoodi venitab nädalakese mingite varudega, mingisuguste leivajääkidega ja muude niisuguste [toitudega välja]. Noh, kui raha veel oli, ostis kaerahelbeid, sööb siis nädal aega kaerahelbeid ja kuiva leiba ja muud taolist. Sellepärast et ta on pannud oma pensionist või väikesest palgast raha kõrvale, et maksta ära oma kommunaalkulud ja muud kulud, mis tal vältimatult on ja mida see valitsus kogu aeg tõstab. Kogu aeg tõstab ja siis räägib, et oi-oi-oi, kui palju me oleme töökohti loonud. Laupäeval kohtusin maal naabrimehega, kes ütles, et tema õde lasti lahti ja asemele võeti ukrainlane, kellele makstakse palgast, mida tema õde sai, natuke üle poole. Vaat niimoodi on töökohtade loomisega teil ka. Aga tulen vaese inimese juurde tagasi. Vaene inimene saab riided kaltsukast. Vaene inimene [saab] toiduabi. Vaene inimene elab selle mööbli peal, mille ta ostis nooremana Nõukogude perioodil, kui see oli talle veel kättesaadav, või mille ta on pärinud oma vanematelt. Selline on vaese inimese elu. Vaene inimene ei sõida luksusmaasturiga, nagu teie ette kujutate. Teie kujutate ette. Te kogu aeg inkrimineerite meile, mida meie ette kujutame. Ma inkrimineerin nüüd teile, mida teie ette kujutate: et vaesed inimesed sõidavad luksusmaasturitega, laristavad tohutult raha restoranides ja käivad soojamaareisidel. Ei käi. Ei larista. Ei sõida luksusmaasturitega. Vaese inimese elu on trööstitu sendisaagimine ja selliseid inimesi on Eestis sadu tuhandeid. Vaadake, mida te olete teinud, Reformierakond, 30 aasta jooksul, millest 66% ajast olete te olnud valitsuses koos teise Eestit hävitanud erakonnaga Isamaa. [Isamaa] on samuti 66% ajast valitsuses olnud, enamasti koos teiega. Maa on välja surnud. Maa on välja surnud! Nüüd suretame edasi, paneme koolid kinni. Ah et te loote töökohti või? Missuguseid töökohti te loote maapiirkondades, kus meiereid lähevad kinni ja põllumajandustootjad lõpetavad [töö]? Vaatasin huvi pärast [müügikuulutusi], sest ma tahaks mingit väikest traktorikest endale osta. Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Kui palju on tulnud uusi traktoreid müüki! Aga millest see räägib? See räägib ju sellest, et inimesed lõpetavad oma põllumajandustootmisi, põllumajandusettevõtlust – ja seda olete teie teinud. Seda olete teie teinud! Saeveskid lähevad kinni, kõik läheb kinni! Maa sureb välja. Inimesed ütlevad: meil ei ole Eestis enam midagi teha, me peame siit ära minema. Kas see ongi teie eesmärk või? Toome asemele ukrainlased, vahetamegi rahva välja. Ja siis te tulete meile mingit statistilist ulmelugu siia ette lugema. Ei ole mingit statistilist ulmelugu. Kusjuures mul on kuri kahtlus, et teie rõõmustate selle üle, et Ukrainas käib sõda. Te rõõmustate selle üle, et Venemaa ründas Ukrainat, sest nüüd te saate suruda kõik sõja kaela, kogu oma saamatuse, rumaluse, oma küünilisuse, kõik oma isiklikud ambitsioonid – küll NATO-sse, küll, ma ei tea, Euroopa liberaale juhtima, küll veel kuskile. Teie isiklikud ambitsioonid: oi, ma lendan kõrgel; küll on tore, et on sõda. See on ikka uskumatu küünilisus, uskumatu küünilisus. Eriti küüniline on see, et teie saamatuse eest surevad ukrainlased. Teie saamatuse õigustuseks justnagu surevadki ukrainlased rinnetel. Siis te räägite, et kõik võimalused on laual, et ka meie sõdurid võivad Ukrainasse sõdima minna, ja hoiate siin umbes kümmet tuhandet kutsealust: ei-ei, Ukraina pole meilt küsinud, Ukraina pole meilt küsinud, et me nad välja annaksime, et nemad rindele läheksid, aga Eesti poisid saadame. See variant on laual, kõik variandid on: mõtleme kastist välja ja lööme Eesti rahva kasti. Maksudega, sõjaga, kõigega – lööme Eesti rahva kasti. Ega siis pole midagi imestada, et 80% inimestest ütleb, et Kaja Kallas, astu tagasi, mine minema, jäta meid ellu ja jäta meid rahule. Täna siin nendele arupärimistele vastates te tõestasite veel kord, et te ei tule riigi juhtimisega toime. Mitte kopika eest ka ei tule toime. Ja see on katastroofitee. Nii kaua, kui teie jätkate, läheb kõik ainult halvemaks. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Lugupeetud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Täna mõni hetk tagasi oli siin puldis peaminister Kaja Kallas. Mida tähendab sõna "peaminister"? See ei tähenda mitte ainult seda, et ta on kõige otsustaja ja annab käskusid, vaid minu loogika ütleb, et ta on ka üks kõige targematest inimestest valitsuses. Kuulasin tema juttu elukallidusest ja see ajas lihtsalt – vabandust väljenduse eest! – iiveldama. Saadikud küsivad konkreetseid küsimusi, [vastuseks] aetakse mingisugust ümmargust juttu, räägitakse protsentidest ja numbritest. Okei, jõudis kätte minu kord küsida. Küsisin: kas te oskate, Kaja Kallas, või olete võimeline kirjeldama vaese Eesti inimese perekonnaelu? Mis toimus? Ma oleksin nagu midagi hullu öelnud, nagu kunagi ammu sai öeldud: "Kust sa, lilleke, siia said?" Siis pöörati ringi ja vaadati, mis toimub. Aga ma ei küsinud, kust sa, lilleke, siia said. Ma küsisin hoopis seda, milline näeb välja vaese Eesti inimese perekonnaelu. Ja ma ei saanudki vastust, sest Kaja Kallas ei olnud võimeline sellele lihtsale küsimusele vastama. Mingi hetk tagasi tuli pulti Mart Helme. Tuli ja rääkis ära, milline näeb välja vaese inimese elu, mitte kolme minuti piirides, vaid pikemalt, viis-kuus minutit. See näitabki inimeste haridustaseme vahet, harituse taset. Ega haridus üksi midagi ei anna, loeb ka haritus. Kui minul oleks praegu võimalus valida peaministrit, siis selle jutu peale ma ütleks: Mart on ainukene isik, kes on võimeline töötama peaministrina, selles ametis, sest Kaja Kallas ei tea, kuidas vaesed inimesed tegelikult elavad. Ma ei hakka seda üle kordama, mida Mart rääkis, see oli absoluutselt õige. Kes tahab, kuulab järele. Mul on piinlik, et meil on selline peaminister. Aga ma ei tahaks ühes asjas Mardiga nõus olla. See on see, kui ta väitis, et Kaja Kallas on saamatu. Ma olen absoluutselt veendunud, et Kaja Kallas teab, külmalt teab, mida ta tegelikult teeb. Ja tal on õigus, et Euroopa on täiemahulises sõjas. Tema, Kaja Kallas, on selle armee juht, kes hävitab Eesti rahva toimetulekuvõimet. See on see sõda, kus Kaja Kallas praegu toimetab, hävitades Eesti rahvast. Vähe sellest, oli tema ju ka see, kes kilkas kohe, et me peame Eesti sõdurid saatma Ukrainasse appi. Osa sellest plaanist on, et need, kes ise ära ei lähe, hävitatakse. Hea Eesti rahvas, kaua te olete veel nõus sellise peaministri tegevusega? Kui madalale me peame laskuma selle tõttu, mida see inimene [teeb] meiega? Eesti väärib paremat juhti. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised ja me oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Suur tänu, auväärt peaminister!