Arupärimine pankade liigkasumi ajutise maksustamise kohta (nr 595)

Kõige esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vadim Belobrovtsevi 22. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine pankade liigkasumi ajutise maksustamise kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea peaminister, aitäh selle võimaluse eest! Ma olen ka kirjaliku küsimuse esitanud ja saanud vastuse. Meil on olukord, kus majandus langeb juba üle kahe aasta, on sügav majanduslangus, mis on tegelikult erakordne sündmus. Kunagi pole me olnud nii kehvas seisus teiste Euroopa riikidega [võrreldes]. Minu küsimus puudutas pangamaksu. Kui härra Tšaplõgin küsis, kuidas on nende erakorraliste laekumistega, siis proua Kallas vastas, et erakordselt … Kas mul on kaks minutit või üks?

Praegu on viis minutit. Palun!

Ah mul on viis minutit. See on suurepärane uudis. … tuleb pool miljardit lisaks. Kirjalikule küsimusele oli vastus see, et mitte lisaks, vaid kokku tuleb pool miljardit kolme aastaga. Minu küsimus puudutas seda, miks mitte kehtestada pangamaksu olukorras, kus pankade kasumid on miljard eurot aastas, selle asemel, et võtta raha vaesemate käest automaksu ja käibemaksu tõusuga. Hea peaminister vastas sellele mitu korda niimoodi, et tagantjärele maksu võtta ei tohi. Ma juhin tähelepanu, et meie seaduseelnõus, otsuse eelnõus ei olnud juttu sellest, et me tahame võtta raha tagantjärele, vaid seal oli puhtalt maksumäär. Kui käituda nii, nagu tegi Leedu, siis võiks see maks kehtima hakata kohe, kui Riigikogu võtab selle valitsuse pakutud eelnõu vastu. Mul on seoses pangamaksuga mitu küsimust. Esiteks: kuidas on tegelik olukord nende lisalaekumistega? Kuidas on plaan selle maksuga käituda siis, kui saab läbi kolmeaastane periood, kui pangad justkui lubasid võtta rohkem dividende välja? Ma loodan täna konstruktiivset arutelu sel teemal. Aitäh!

Aitäh, Andrei Korobeinik! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Tere päevast! Palun!

Tere päevast! Kõigepealt, head arupärijad, ütleksin, et tulge välja konkreetse eelnõuga, tehke konkreetne eelnõu, täitsa huviga vaataksin, kuidas te selle olukorra lahendaksite. Praegu on jube lihtne: ah, teeme selle ülesandeks valitsusele. Loomulikult, ega pankasid ei salli keegi – see on opositsioonis nii populaarne madal vili, mida noppida. Teiseks tahaks ära korrigeerida täpse tsitaadi, mida ma ütlesin 7. veebruaril. Ütlesin nii: tänu sellele kokkuleppele saame me pankadelt alates eelmisest aastast, aastatel 2023–2025, kui pankadel on suured kasumid euribori tõusust tulenevalt, lisatulu circa 520 miljonit. See on tulu eelarvesse, see tuleb pankadelt meie eelarvesse. Me oleme õigusriik ja tagantjärele neid asju jah kehtestada ei saa. Nüüd jah, ma olen kasutanud sõna "kokkulepe", aga tegelikult on see ühine arusaam – me tõesti seda kuskil ei fikseerinud –, kuidas pangad solidaarselt riigieelarvesse panustavad. Nüüd teine küsimus: "Milline on seni olnud kokkuleppe mõju riigieelarve tuludele? Kas oodatud täiendavad 80 miljonit 2024. aastal ja 42 miljonit eurot 2025. aastal on reaalselt laekumas?" Kõigepealt, kogu majanduskeskkond on pidevas muutuses. Tänasel päeval näitavad kolme kuu euribori futuurid olulist langust, jõudes 2025. aastaks 2% juurde, mis on tegelikult kodulaenu omanikele väga hea uudis, sest laenuintress langeb. Samas, pankade kasumid alates 2025. aastast tõenäoliselt oluliselt langevad. Kasumimaksed on väga tihedalt seotud pankade kasumitega, aga sellele vaatamata me ootame, et pangad panustavad solidaarselt enam riigieelarvesse. 2023. aastal laekus avansilist tulumaksu 118,9 miljonit eurot. Võrdluseks, 2022. aastal laekus 50 miljonit. 50 ja 118 miljonit. Sellele 118,9 miljonile lisandus veel käesoleva aasta jaanuaris laekunud 6 miljonit eurot. Seega saab öelda, et krediidiasutused on 2023. aastal oma solidaarsust ühiskonnaga suurendanud. 2024. aasta avansilise tulumaksu prognoos on 135 miljonit eurot. Lisaks on riigi eelarvestrateegias lepitud kokku täiendavas jaotatud kasumi pealt laekuvas tulumaksus ja seda loodetakse koguda [tänavu] 84 miljonit eurot ja 2025. aastal 41,5 miljonit eurot. Kas need prognoositud summad ka laekuvad, saab täpselt [öelda] siis, kui selle aasta teine pool on [käes]. Avansilise makse tasumise tähtpäev on iga kvartali kolmanda kuu kümnes kuupäev, [makse tehakse] eelmise kvartali kasumite arvel. Seega, 2024. aasta esimese kvartali kasumi avansilise makse laekumist on võimalik hinnata 10. juunil 2024. aastal. Kolmas küsimus: "Millised on valitsuse plaanid seoses pankade maksustamisega pärast kokkuleppe kehtivusaja lõppemist? Kas on kavas sarnaseid kokkuleppeid sõlmida ka teiste sektoritega?" Panku on meil piiratud arv ja me jõudsime nendega ühisele arusaamale, et tulenevalt intressimäärade hüppelisest tõusust ja pankade kasumite suurenemisest panustavad nad riigieelarvesse rohkem, kui nad esialgu plaanisid. Just sellepärast, et me tagantjärele mingit maksu kehtestada ei saa. Eestis kehtib haruldane ettevõtete tulumaksuga maksustamise kord, kus kasumi maksustamine on tõstetud selle saamise hetkelt jaotamise hetkele, ja see on väärtus, mis on toonud meile edu ja mida me peame kindlasti kaitsma. Tagasiulatuvat maksustamist ma ei toeta, sest see läheb õiguskindluse põhimõttega vastuollu ja tegelikult annab kõikidele sektoritele sõnumi, et niipea, kui teil hakkab hästi minema, tuleb riik ja võtab teilt selle [kasumi] ära. Siis, kui pankadel läks halvasti, kui oli finantskriis, meie pangad mingit väljaostmist ega toetamist riigilt ei vajanud, nad aitasid ise ettevõtlust, hoidsid majandust toimimas. Ja ka intressid on olnud kogu aeg null – muidugi see meeldib kõigile meile, kes me laene võtame, aga pangad sellelt midagi ei teeninud. Nüüd, kui nad teenivad, me läheme justkui tagasi. Ma saan aru, et [pangamaksu mõte] on superpopulaarne, ma näen, kuidas kogu opositsioon [sellega kaasa] tuleb, eks ole. Loomulikult, see on nii madalal rippuv vili, sest keegi ei salli pankasid, aga mõelge ka suurele pildile, mida see majandusele kaasa toob. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb nimelt, et õiguskindluse põhimõte on mitmetahuline, sisaldades õiguse avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid, tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid. Tagantjärele peale kasumite tekkimist erinevate sektorite maksustamine mõjutab kogu ärikeskkonda negatiivselt ja annab kõigile ettevõtjatele, nii siseriiklikele kui ka välisinvestoritele, vale signaali. Ma väga soovitan vaadata, mis Leedus selle tagajärjel on juhtunud. Mina soovin, et ärikeskkond oleks stabiilne ja etteaimatav ning säiliks maailmas ainulaadne ettevõtete kasumite maksustamise reegel, mis on olnud meie konkurentsieelis. Me lähtume oma tegevuses kehtivatest seadustest, sealhulgas maksukorralduse seadusest, mis ütleb, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. See põhimõte on kokku lepitud eelmise finantskriisi ajal, kui tehti kiiresti maksumuudatusi. Aitäh!

Suur tänu, proua peaminister! Teile on päris palju küsimusi. Kõigepealt Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite sellest, et ainult tavainimesed ei armasta panku. Noh, üks põhjus on näiteks see, et Eestis on eurotsooni kõige kallimad laenud. Aga mul on teine küsimus. Kas ma saan õigesti teie maksupoliitikast aru – maksustame vaeseid, mitte rikkaid?

Aitäh! Ei saa. See on vastus teie küsimusele. Aga kommenteerin ka seda, et laenud on kallid. Eesti Pank on tulnud välja väga hea analüüsiga, kuidas pangandussektoris konkurentsiolukorda parandada just selle jaoks, et laenudega saaks erinevate pankade vahel liikuda. Ja ma tean, et Rahandusministeerium võtab seda väga tõsiselt, et [teha] neid muudatusi, mis laenude võtmise [tingimusi leevendaks]. Aga euribori koha pealt on Eesti inimesed olnud väga liikuva intressi usku. See on väga pikalt toonud meile kasu just sellel põhjusel, et euribor on olnud null. Nüüd, kui euribor tõusis, said aga kodulaenu omanikud ja ettevõtjad sellega kohe esimesena pihta.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te kõnelesite selles sõnavõtus, mille te küsimustele vastates tegite, ja olete ka varasemalt seda teemat puudutades kõnelenud nagu pankade advokaat. Ma pigem ootaksin ikkagi, et peaminister seisab eelkõige Eesti inimestega ühel poolel ja vaatab, kuidas oleks võimalik maksuküsimusi lahendada selliselt, et Eesti inimesed ja Eesti väikeettevõtjad kannataksid võimalikult vähe. Ma küsin teie maksupoliitika põhialuste kohta: kas seal mingisugune õiglustunne ka on? Me näeme, et meil on ühel pool Eesti inimesed, Eesti väikeettevõtjad, kes on suures hädas, ja teisel pool pangad, mis tegelikult teenivad praegu väga suurt kasumit. Teie valite ikkagi maksukoormuse suunamise just nimelt Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele, kes on niigi raskustes. Miks ja mis kaalutlustel te sellise valiku teete? Palun selgitage seda natuke.

Esiteks, pankade maksukoormus on kõrgem kui tavalise ettevõtja maksukoormus. Pankadel on ainsana avansilise tulumaksu kohustus ja erinevalt kõikidest teistest ettevõtetest, kes on ettevõtte tulumaksust vabastatud, ei ole pangad ettevõtte tulumaksust vabastatud. Nii et pangad on kõrgemalt maksustatud kui kõik teised. Teiseks, maksukoormus on endiselt, ka peale nende maksumuudatuste tegemist … Me oleme sunnitud neid tegema selle jaoks, et katta täiendavaid kulutusi, mida me peame tegema seoses julgeolekuolukorraga oma riigi kaitse [tagamiseks]. Neid kulutusi on aastas ligi 400 miljonit eurot rohkem. Paraku ei tule see kuskilt mujalt kui meie maksumaksjate taskust. Riigil ei ole mitte mingisugust muud raha kui maksumaksja raha, täpselt niimoodi on. Me oleme üritanud maksumuudatusi tehes teha võimalikult väikseid muudatusi, et nendel oleks ükshaaval inimestele väike mõju, aga kogumis need annaks riigieelarvesse tulu, mida meil on vaja selle jaoks, et teha riigikaitsekulutusi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Teie valitsusel on jätkuvalt jõuline soov automaksuga edasi liikuda. Automaksu sisseviimisel on meil tegemist kolmekordse maksustamisega. Me teame, et sellest aastast on tõusnud käibemaks, mis tähendab, et niigi on läinud kallimaks kõik sõidukid, varuosad ja teenused. Teiseks tõuseb meil väga järsult kütuseaktsiis, ka seda maksavad kõik sõidukiomanikud. Ja kolmandaks on eraldiseisev automaks. Kuidas on niimoodi, et on täiesti normaalne maksustada kolmel erineval moel vähekindlustatud isikut, kellel on kas või üks väike mootorsõiduk, aga on täiesti vastuvõetamatu maksustada ühekordselt pankade liigkasumit? Kuidas on niimoodi – te kommenteerisite põhiseaduse [kommenteeritud] väljaannet ja õiguskindluse teemat –, et õiguskindlus ei pea olema tagatud tavainimestele, aga peab kindlasti olema tagatud pankadele?

Osav demagoogia muidugi! Te olete ise õppinud juurat minu teada. Te teate väga hästi, et õiguskindluse põhimõte [kehtib], me ei lähe kellelegi, Eesti inimestele tagantjärele mingit maksu kehtestama. Maksud on tulevikku suunatud, sellepärast et meil on maksukorralduse seaduses paragrahv, mis ütleb, et vähemalt kuus kuud ette tuleb maksumuudatused [vastu võtta]. Väga osavalt seote need asjad demagoogiliselt kokku. Samas, ma veel kord juhin tähelepanu, et te ise räägite, et teedesse tuleb rohkem raha panna, õpetajate palkadesse tuleb rohkem raha panna, igale poole tuleb rohkem raha panna, aga makse koguda ei tohi, midagi kärpida ei tohi ja laenu ka ei tohi võtta. Selles mõttes ei tule see valem kokku. See valem lihtsalt ei tule kokku. Kui mõtlevad inimesed seda kuulavad, [siis nad mõistavad seda]. Käige siis [lahendus] välja. Tõesti, pangad on meil kõrgemalt maksustatud ja pangad panustavad riigieelarvesse 520 miljonit eurot. See on rohkem, kui me saame käibemaksu tõusust, see on rohkem, kui me saame ka automaksust.

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud proua peaminister! Te väitsite, et pankade intressid on aeg-ajalt nullis. See ei vasta tõele. Tegelikult on süsteem ikkagi üles ehitatud niimoodi, et on pangalaenu intress pluss euribor. Just nimelt euriborist käibki jutt. Te küsisite, kuidas me konkreetselt lahendaksime olukorra, kus pangad saavad erakordseid kasumeid seoses euribori tõusuga. Mul on üks ettepanek. Me ei pea pankasid maksustama, küll aga mitte neid ka üle kuldama. Euriborist tingitud erakorraline kasum võiks minna Eesti Pangale, kust saaks siis rahastada nii riigikaitsekulusid kui ka igasuguseid muid kulusid ja ka õpetajatele 10 miljonit eurot võtta. Mis te arvate sellest mõttest?

Ma ei öelnudki, et laenud on tasuta. Ma rääkisin euriborist. See on olnud väga madal ja selle tõttu ei ole [pankadel] sellist teenimisvõimalust olnud. Nüüd, see lahendus tundub lihtne, aga see lihtsalt ei tööta.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Te soovitasite oma vastuses vaadata, mis juhtus Leedus. Ma täpsustaks üle: mis täpsemalt teile seal muret tekitas? Kolmanda kvartali eest on Leedu pangad maksnud üle 100 miljoni euro lisatulu. See on just nimelt lisatulu, mitte selles mõttes lisatulu, nagu teie ütlete, [mitte] kogutulu, vaid just nimelt lisaks. Ja ükski pank ei ole Leedust lahkunud vahepeal. Millegipärast nad arvavad, et see on täiesti sobiv majanduskeskkond nende jaoks. Mis ohte te täpsemalt nägite Leedus?

Aitäh! Pangad on kapitalituru teenusepakkujad ja see tähendab seda, et investeeringud, mis tulevad riiki, on seotud ka sellega, kuidas pangad käituvad. Ma soovitan teil vaadata, kas see on läinud Leedus paremaks või halvemaks. Soovitan vaadata ka Itaaliat. Itaalia, kes tuli ka pangamaksu mõttega välja, loobus sellest efekti pärast, mis sellel majandusele oli.

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Korduvalt on siin juttu olnud, et ei saa ju maksustada tagasiulatuvalt, ja ma arvan, et selle üle ei olegi erilist vaidlust. Aga meie esitasime eelnõu minu mäletamist mööda maikuus, et teha Leedu eeskujul pankadele ajutine solidaarsusmaks. See oli selgelt esitatud rohkem kui pool aastat enne ja selle oleks jõudnud ka vastu võtta pool aastat enne, kui aasta lõppes. Teie erakond oli, ka teie isiklikult olite selle vastu. Minu küsimus teile on see. Samaaegselt tõite te parlamenti ja surusite läbi tulumaksuseaduse muutmise seaduse, millega muu hulgas kaotatakse ära täiendav tulumaksuvabastus laste eest. Selle hinnaks kujuneb circa 170 miljonit eurot, lastega peredelt võetakse selle tõttu ära 170 miljonit eurot. Kas te saaksite meile palun selgitada oma maailmapilti ja seda, kuidas teie arvates on põhjendatum praeguses olukorras võtta ära 170 miljonit lastega peredelt kui 150 miljonit pankadelt, kes [teenisid] 940 miljonit eurot kasumit?

Aitäh! Kõigepealt, veel kord: pangad panustavad riigieelarvesse täiendavalt tuludega. Teiseks, pankade solidaarsusmaks oleks vaid ajutine meede ja me leidsime selle võimaluse, et pangad panustavad vabatahtlikult riigieelarvesse, näidates solidaarsust ühiskonnaga. Jällegi rõhutan, et krediidiasutused juba maksavad avansilist tulumaksu, mida teistel ei ole, ning 2025. aastast kaotab kehtivuse krediidiasutuste tulumaksu avansiline määr 14% ja nad hakkavad maksma 18% ehk see tõuseb 4%. Seda tuleb maksta igal juhul, sõltumata sellest, kas kasumit jaotatakse või ei jaotata. Seda teistel ettevõtlussektoritel ei ole. Lisaks rakendub 2025. aastast kasumi arvelt välja makstud dividendidele ja muudele kasumieraldistele ühetaoline 22%‑line tulumaksumäär. Ja siis on seesama täiendav jaotatud kasumi tulumaks: 2023. aastal 6 miljonit, 2024. aastal 84 miljonit ja 2025. aastal 41,5 miljonit. See kõik tuleb veel lisaks sellele, mida pangad juba niikuinii maksavad. Nii et kokku [saame pankadelt] 530 või 520 miljonit eurot.

Aitäh! Hea peaminister! Te oma ettekandes küsimustele vastates mitu korda mainisite, et pangad ei meeldi kellelegi. Mina ikkagi nii pessimistlik ei oleks, mõnele inimesele ikka meeldivad ka. Aga ma jätkan sealt, kus hea kolleeg lõpetas. Tõesti, praeguseks on ju nii, et needsamad maksuerisused, mille te ära kaotate, tekitavad inimestele kahju 170 miljonit eurot. Te olete järjest tõstnud erinevaid makse. Kõige rohkem lööb loomulikult kõige vaesemate inimeste perekondi just käibemaksu tõus, eriti kui arvestada, et suurem osa nende sissetulekust läheb ju toiduainetele. Ja nii edasi ja nii edasi. Samas, vaatame seda pangamaksu. Te ütlete küll, et solidaarselt nad panustavad, aga need ei ole võrreldavad summad, arvestades seda, et 2022. aastal oli pankade tulu poole väiksem kui 2023. aastal ehk protsentuaalselt nad kindlasti ei panusta nii palju, kui nad saavad rohkem tulu. Kuidas te sellesse suhtute?

Lauri Laats, palun!

Jaa, meil ongi erakordselt keerulised ajad. Paraku me peame tegema ühte, teist ja kolmandat. Me peame ühelt poolt kärpima kulutusi, mida me riigina teeme, sest need käivad meile üle jõu. Teiselt poolt me peame leidma täiendavaid tulusid ja need ei tule kuskilt mujalt kui maksumaksja taskust. [Peame tõstma makse], et teha riigikaitsesse neid investeeringuid, mida me peame tegema, ja et meil oleksid tulud ja kulud tasakaalus. Vastasel juhul me maksame pankadele laenuintressina lihtsalt kolossaalseid summasid. Võrdlusena, ma olen seda [näidet] mitu korda toonud: 2027. aastaks oleks ainuüksi intress, mida me pankadele maksaks, suurem kui kogu Kultuuriministeeriumi eelarve ehk kogu spordi, kultuuri, teatrite, kõige selle eelarve. Selline seis lihtsalt on. Ja loomulikult, need ei ole populaarsed otsused, need on rasked otsused. Aga kas on võimalik neid otsuseid mitte teha? Ma arvan, et Eesti jätkusuutlikkuse mõttes ei oleks see vastutustundlik.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan teie vastuseid kolleegide küsimustele, mis on asjalikud. Te laveerite neist kogu aeg kõrvale, ülbitsete, noomite ja nii edasi. Selle kõige taustal meenus mulle teie kõne, mille te ERM‑is pidasite. Suurepärane kõne, aga täielik plagiaat, mille te olite kopeerinud üks ühele koomilisest fantaasiafilmist "Barbie". See on siis teie tase, te ei suuda isegi oma kõnet välja mõelda. Teie koht ei ole praegu ju üldse valitsuse juhina siin olla, sest te hävitate Eestit, ja mul ei ole teile mitte ühtegi küsimust. Aga mul on küsimus Eesti rahvale: kui kaua te kannatate veel seda Liivakasti-Barbiet meid juhtimas ja Eestit hävitamas?

Kõik tüdrukud seal rõdude peal, see on see, kuidas naisi siin Riigikogus koheldakse. Ma loodan, et teil on parem – siis, kui teie olete kunagi siin minu asemel.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Tõepoolest, te kannate auga välja valetajate valitsuse peaministri [tiitli]. Ma tuletan teile meelde, et me räägime siin pankade erakorralisest kasumist, mille maksustamine ei puuduta mitte üks gramm nende tavapärast, normaalset äritegevust. Te väitsite, et pangad on solidaarsed ja maksavad makse – no ma ei tea, mida teised ettevõtted siis teevad –, ja väitsite, et pangad maksavad rohkem kui teised. Minu teada on meil tulumaksuseadus ühine ja protsent ja norm ka kõigil ühine, mitte keegi ei maksa rohkem, kui on ette nähtud. Kui te seda väidate, siis palun tooge protsentuaalselt välja, kuidas on meil seaduses öeldud, kui palju pangad maksavad ja kui palju teised peavad maksma.

Aitäh! Kui ma advokaadina töötasin, siis meil oli selline ütlus, et pilk seaduseraamatusse kergendab õiguse leidmist. Ma soovitan teil vaadata tulumaksuseadusesse ja te veendute ise, et krediidiasutustel on avansiline tulumaks, mida teistel ei ole. Avansiline tulumaks tõuseb 18%‑le. Teised ettevõtted jaotamata kasumi pealt tulumaksu ei maksa, pangad maksavad. See on seaduses täitsa kirjas ja selle leiab sealt üles.

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Esiteks ma tahaks öelda midagi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti kaitseks. Teie etteheide oli, et me tahame kõike, tahame teid, tahame õpetajatele [suuremaid] palkasid ja nii edasi ja nii edasi, aga maksustada mitte midagi ei tohi. Vastupidi, me oleme ju öelnud, et just pangamaks oleks hea meede, mida kehtestada. Ja te siin rääkisite, et kõik [teie] otsused on ebapopulaarsed, olgu selleks käibemaksu tõus või tulumaksu tõus ja nii edasi. Vahelduseks võiks siis teha ühe populaarse otsuse. Ma arvan, et pangamaks ehk pankade liigkasumi ajutine maksustamine oleks kindlasti populaarne meede. Ainsad, kes võib-olla ei oleks sellega nõus, on pangad ise. Aga minu küsimus on see. Tagantjärele keegi loomulikult ei hakka makse kehtestama, aga miks te ei ole tulnud automaksu asemel või koos automaksuga pangamaksuga siia saali? Ma arvan, et obstruktsiooni selles küsimuses kindlasti poleks ja kõik oleksid selle poolt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Jah, valitsemine ja otsuste tegemine paraku ei ole populaarsusvõistlus. Kui see oleks populaarsusvõistlus, siis juhtuks täpselt see, mis juhtus neli aastat tagasi, kui [raha] kõigile lubati ja kõigile jagati. See tuleb maksumaksja taskust ja selle peab keegi kokkuvõttes kinni maksma. See pidu saab ühel hetkel läbi. Maksustamisel on ka konkreetselt majanduse toimimisele mõju. Seda on hinnanud ju ka Eesti Pank. Ja noh, võtke täpselt seesama Itaalia näide. Miks nad sellest ideest loobusid? Sellepärast, et sellel on majandusele pikaajaliselt väga oluline mõju. Nii et jah, paraku see ei ole populaarsusvõistlus. Muidugi tahaks teha populaarseid otsuseid, aga valitsus peab tegema õigeid otsuseid.

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Te olete siin rääkinud sellest, et intressid on vahepeal madalad olnud, ja sellest, kui tublid pangad on. Noh, tegelikult, kui me võrdleme sellega, mis toimub Rootsis nii pangateenuste kättesaadavuse kui ka näiteks teenustasude ja intressitasemetega, siis Eesti selles pildis väga hästi välja ei paista. Needsamad pangad, kes tegutsevad nii Rootsis kui ka Eestis, ütleme, kurnavad siin kliente rohkem. Meie eelnõu siht oli just see erakordne kasum. Keegi ei plaaninud minna tagantjärele kellegi edukust maksustama. Tegelikult pangad teenisid erakordselt tänu keskpanga tegevusele ja ma julgen küll öelda, et ise selleks lillegi liigutamata. Tõepoolest, ma olen teiega nõus, et see oleks ühekordne ja lühiajaline [maks], aga ajad ongi ju erakordselt rasked. Te ise käite meile iga nädal rõhutamas, kui raske on ja et tuleb pingutada. Miks te ikkagi otsustasite tunniajase vestluse peale loobuda sellest ideest?

Rain Epler, palun!

Mina ei ole seda ideed mitte kunagi toetanud just sellel põhjusel, et sellel on pikaajalised mõjud. Just ka see sõnum, mille me saadame õiguskindluse [kohta] kõikidele ärisektoritele: siis, kui teil läheb halvasti, riik ei hooli, aga kui te hakkate rohkem teenima, siis riik tuleb ja võtab teilt selle [kasumi] ära. Noh, see lihtsalt peletab siit eemale igasugust ettevõtlust, kui riik selliselt käitub. Riik käitub sõnamurdlikult sel juhul. Vaatame seda kõverat, millal need erakordsed kasumid on: need on aastatel 2023 ja 2024 ning 2025 läheb see juba alla. Ja nende [aastate puhul] meil ongi ühine arusaam, kuidas pangad saavad rohkem panustada. Ma toon veel välja, et muidugi tundub lihtne minna, nagu siin kolleeg soovitas, populaarset [teed] ja [madalat] vilja noppima, aga see ei tähenda, et see [maks] lõpuks ka jõustub ja sellega ei minda kohtusse. Aga tähtis on see, et me saame riigieelarvesse tulud, mida meil on vaja selle jaoks, et teha kõiki neid olulisi asju. Pangad panustavad rohkem kui teised ettevõtted.

Aitäh! Hea kolleeg Mart Maastik, iga Riigikogu liige võib esitada arupärimiste puhul ühe suulise küsimuse. Ma ei saa kahjuks teie küsimust võtta. Küll aga saan anda järgnevalt küsimise võimaluse Arvo Allerile. Palun, Arvo Aller!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Me ikkagi räägime kasumist, mis on tekkinud seoses euribori tõusuga. Nagu kolleeg Rain Epler ütles, pangad on töötanud siiamaani väga efektiivselt ja väljastanud laene päris positiivselt. Te ikkagi ei vastanud Varro Vooglaiu küsimusele, kus ta tõi välja selle, miks valitsus on võtnud pered käsile ja võtab nendelt ära 170 miljonit, aga pankadelt 150 miljonit eurot [ei võta uue maksuga,] mille eelnõu esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2023. aasta maikuus. Juba siis oli näha, et seda on võimalik kasutada Eesti riigi hüvanguks. Ajad ongi rasked, nagu te olete ka ise mitmel korral öelnud. Ma ikkagi küsin: miks valitsus on võtnud [raha] peredelt ja ei ole võtnud pankadelt?

Aitäh! Kõigepealt, seda peretoetuste vaidlust me oleme siin kõvasti pidanud. Me ju kõik teame, et peretoetused on Eestis tunduvalt-tunduvalt suuremad kui kõikides teistes riikides. Lihtsalt olukord on selline, et me oleme keerulises ajas ja seetõttu käivad sellised kulutused maksumaksjale üle jõu. Me näeme praegu väga selgelt, et maksumaksja ütleb, et ta ei taha rohkem maksta. Ometi ei ole meie kulud ja tulud tasakaalus ja me peame igal aastal investeerima riigikaitsesse 400 miljonit eurot rohkem [kui seni]. See tähendabki valusaid otsuseid. See tähendab seda, et me oleme sunnitud kärpima juba olemasolevaid toetusi. See tähendab seda, et me oleme sunnitud makse tõstma. See tähendab ka seda, et me oleme tegelikult endiselt sunnitud võtma laenu, mis on riigile kallis.

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui ma avan läbirääkimised, on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Rain Epler, palun!

Reeglite kohta võib-olla mitte, aga protseduuri kohta küll. Tahtsin lihtsalt kontrollida, kas siin saalis kostab hästi igale poole. Nii Varro Vooglaid kui ka Arvo Aller rääkisid ju tulumaksu[vabastuse] kaotamisest, mis on seotud lastega. Kas ka teie saite niimoodi aru? Peaminister hakkas rääkima lastetoetustest. Igaks juhuks: kas siin saalis akustika ikka töötab? Kuidas teie kuulsite?

Uskuge mind, Rain Epler, saalis akustika töötab. Nii, head kolleegid, nüüd ma avan läbirääkimised ja palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Andrei Korobeiniku. Palun!

Head kolleegid, allesjäänud kolleegid! Suur tänu selle võimaluse eest! Siin kõlas päris mitu põnevat väidet. Hea peaminister soovitas vaadata, kuidas Leedus olukord on. Ma vaatasin, et Leedu võttis sarnase seaduse vastu eelmise aasta mais ja eelmise aasta juulis avaldati Balti riikide välisinvestorite kindlustunde uuring. Eesti puhul ootab 58% välisinvestoritest olukorra halvenemist või samaks jäämist. Leedu on ainus Balti riik, mille suhtes investorite meelestatus on üldiselt positiivne. Nimelt ootab 72% vastanutest investeeringute poolest Leedu atraktiivsuse paranemist järgmise kolme aasta jooksul. Võib-olla sellepärast, et seal ei ole Reformierakond valitsuses, aga võib-olla sellepärast, et seal võeti pankade kasumimaks vastu. Ei oska öelda. Mina olen teinud isiklikult päris mitu seaduseelnõu ja mõni neist on isegi seaduseks saanud. Antud juhul on opositsioonist ausalt öeldes päris mõttetu teha eelnõu, mille valitsus võib tagasi lükata, aga selline ülesande püstituse formaat annab vähemalt võimaluse debatiks. Ma olen sada protsenti kindel, et varem või hiljem panga kasumite maks Eestisse tuleb. Ja ma usun, et praegune protsess kiirendab selle hetke saabumist. Nüüd, Leedust oleme rääkinud, [vaatame] Itaalia näidet. Hea peaminister, Itaalia võttis selle maksu vastu oktoobris. Väide, et Itaalia loobus pangamaksu kehtestamisest, on vale. See ei vasta tõele. Ja mitte midagi hullu ei ole seal vahepeal juhtunud. Kus on midagi juhtunud, on Eesti, mis lõpetas aasta 3%‑lise miinusega. See on suurem kui Itaalia langus, Itaalia lõpetas sisuliselt nullis. Nii et ka see väide paraku tõele ei vasta. Ei vasta tõele ka see, et keegi oleks pakkunud kehtestada maks tagantjärele. Leedu on teinud pangamaksu nii, et nad võtsid seaduse vastu aprillis ja juunist hakkas pangamaks kehtima. Tõepoolest, kolmanda kvartali eest on nad kogunud 100 pluss miljonit eurot lisatulu. Ja see on lisatulu. Väita, et Eesti riik kogub kolme aastaga 500 miljonit lisatulu, on jällegi vale, sellepärast et tegemist ei ole lisatuluga, tegemist on lihtsalt tuluga. Nüüd, lisaks, hea kolleeg Lauri Laats esitas väga õige küsimuse: kuidas on suurenenud pankade solidaarne panus protsentuaalselt? Hea peaminister ei ole sellele küsimusele vastanud ja ta ei ole sellele vastanud sellepärast, et pankade panus ei ole suurenenud, vaid on vähenenud protsentuaalselt. Nii palju siis pangandussektori solidaarsusest. Pangad on maksnud protsentuaalselt vähem dividende, kui nad tegid seda aastal 2023 või 2022. See on uskumatu, aga tõsi. Nüüd, tuua väljamõeldud näiteid teistest riikidest on eriti küüniline olukorras, kus näiteks Läti on teinud hotellide käibemaksu tõusu ja loobunud sellest, sellepärast et see oli tõepoolest majandusele problemaatiline. Eesti ei taha Läti näitest õppida, aga väljamõeldud Itaalia näitest küll. See on tegelikult päris kurb näide selle kohta, kuidas tehakse Eestis poliitikat: tuuakse väljamõeldud näiteid ja reaalsetest muredest naaberriikides õppust võtta ei taheta. Aga ega ma ei taha siin pikalt rääkida. Ma loodan, et pangamaks tuleb, ja ma loodan, et hea peaminister ikkagi loobub sellest pangandussektori advokaadi rollist ja mõtleb Eesti rahva saatuse peale. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Tuletan lihtsalt meelde, et [läbirääkimiste] ajal te saate veel kolm lisaminutit küsida, aga siis, kui te tutvustate arupärimist, on limiteeritud [aeg] viis minutit ja siis lisaaega ei ole võimalik küsida. See oli minupoolne väike täpsustus. Aga aitäh teile! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head saalis viibijad! See on niisugune huvitav seis, kus ühes ettevõtlussektoris, ainult panganduses on selline variant, et on loodud üks instrument, mida ettevõte ise ei juhi, vaid juhib keegi teine. Euribor on loodud minu arusaamist mööda tegelikult selle jaoks, et inflatsiooni ohjeldada. See on üks tööriistadest, mis on loodud. Aga kasu, mis tekib selle pealt – selle pealt, et kunstlikult tõstetakse mingisugune euribori protsent kõrgemaks –, läheb eraettevõtjale. Ma kujutan ette, et kui näiteks tõsta praegu ajakirjanduse käibemaks 9% pealt 22% peale, siis nad kindlasti "hüppaks rõõmust lakke", aga kui öelda neile, et nad saavad selle käibemaksu endale, siis neil ei oleks ju mingit probleemi. Nende jaoks midagi ei muutuks. Küll aga muutub [euribori tõttu] panga jaoks väga palju, sest reaalselt on pank pannud enda intressi lepingusse kirja, näiteks 2% või 3% pluss euribor. Aga euriboriga ei peaks nemad üldse arvestama. Ja kui euribor tuleb, on see neile muidugi nagu jumala õnnistus. Kellel selle vastu midagi saaks olla? Me võiksime panna samamoodi näiteks turismile üleeuroopaliselt turismimaksu, kõik oleks kohustatud maksma näiteks hotellis 100 eurot rohkem ööpäevas ja kogu see raha läheks turismiettevõtjale. Ei ole ju teist sellist võimalust. Räägime sellest, et pangad on mingis suhtes solidaarsemad, et nad justkui maksavad avansiliselt oma maksud ära. Ütleme, kui minule laekuks erakorraliselt miljoneid või miljard arvele, siis ma võiksin ka maksta oma tulumaksu ära enne aasta lõppu, ei oleks üldse mingi probleem. Ega nemad ju ei kaota midagi, ega nad sellepärast makse ju rohkem ei maksa. Nad maksavad varem, aga ei maksa rohkem. Ei ole mõtet hämada, et makstakse midagi rohkem. Nii et kui üldse mõelda midagi [teha], siis ei peaks minu arvates eraldi maksustama pankasid, küll aga peaks mõtlema selle peale, et selle erakorralise tulu jaoks, mis tekib euribori näol – ma juba ütlesin seda proua peaministrile ka –, võiks mõelda välja süsteemi, et see ei läheks pankadele. See ei halvendaks nende, ütleme, ärimudelit mitte kuidagi, nad ei peakski arvestama sellega. Oleks ideaalne, kui see laekuks näiteks Eesti Pangale. Eesti Pank või ka Eesti riik, kes on Eesti Panga omanik, saaks seda kasutada vajalikeks kulutusteks. Nii oleks kõik hundid söönud ja lambad terved, ei oleks mingisugust pankade lisamaksustamist, aga ei oleks ka erakorralist tulu, mida nad ei peakski tegelikult saama. See lahendaks ära paljud mured: ei peaks hakkama kokku hoidma lastega perede arvelt ja tegema mingisuguseid muid rumalusi, nagu automaks. Me kõik teame, kellele see tegelikult kõige rohkem mõjub, mitte igatahes nendele pankuritele, kes lisatulu teenivad. Püüdke valitsuses mõelda mõistlikult, nii et meil oleks kõigil hea siin elada ja me ei peaks neid Rootsi omanikest pankureid nuumama. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Ma tahtsin oma sõnavõtus markeerida ära selle diskussiooni juures ühe väga informatiivse asjaolu, mis räägib palju rohkemast kui lihtsalt pangamaksust ja sellega seonduvatest küsimustest. Juhtisin sellele tähelepanu ka oma küsimust esitades, aga ma arvan, et see väärib veel eraldi natukene pikemalt esiletoomist. Mäletatavasti möödunud aasta kevadel, mälu järgi oli see maikuus, esitasime me Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga eelnõu Leedu eeskujul ajutise pangamaksu kehtestamiseks sellisel viisil, et väljapakutud lahenduse kohaselt oleksid pangad maksnud solidaarsusmaksu tulenevalt asjaolust, et euribor on olnud väga kõrge. Selle tõttu on ühiskonnast nii kodanikelt kui ka ettevõtetelt riisutud kokku meeletu kasum: circa 150 miljonit eurot rohkem. Nagu me teame, aasta lõpuks pankade kasum kujuneski ligi miljardi euro suuruseks, see oli 940 miljonit eurot. Ehk siis 940 miljonist, mis kasumit saadi, oleks makstud 150 miljonit ära solidaarsusmaksuna. Rõhutan: sellest erakorralisest tulust, mis on saadud ilma igasuguse nende tulemusliku tööta. See ei ole kasum, mis on tekkinud selle tõttu, et nad on ise teinud tohutult pingutusi, mingi innovatsiooni või mõelnud välja mingisuguse uue lahenduse, mis oleks toonud [tulu], vaid see raha tuli neile kätte lihtsalt selle tõttu, et Euroopa Keskpank tõstis euribori. Valitsuskoalitsioon oli täiesti ühemõtteliselt ja selgelt selle vastu: "Mitte mingil juhul ei saa me seda plaani toetada." Samal ajal andis valitsus ise Riigikogu menetlusse tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega teatavasti tõsteti tulumaks 20%‑lt 22%‑le. Mäletate, eelmise kriisi ajal tõsteti see 18%-lt 20%-le ja öeldi, et see 20% on ajutine. Tuli välja, et oligi ajutine, sest nüüd tõstetakse [tulumaks] juba veelgi kõrgemale, selle asemel et viia tagasi sinna, kus see enne oli. Ühe seadusemuudatusega kaotati selle eelnõuga ära ka täiendav tulumaksuvabastus laste eest. Noh, usaldusega seotuna rammiti see siit Riigikogust läbi nagu paljud teised eelnõud. Aga millest ei ole tahetud rääkida, on see, mis on laste eest täiendava tulumaksuvabastuse kaotamise rahaline väärtus. Selle rahaline väärtus on prognooside kohaselt umbes 170 miljonit eurot. Ehk lastega peredelt otsustas valitsus võtta ära 170 miljonit eurot. Nüüd pange see kõrvuti asjaoluga, et pankadelt, mis – veel kord olgu öeldud – riisusid eelmisel aastal 940 miljonit eurot kasumit, keelduti kategooriliselt võtmast täiendava maksuga ära 150 miljonit. Minu meelest on see selline infokild, mis räägib meile väga palju selle kohta, mis on selle valitsuse prioriteedid ja kelle huvide eest Eesti ühiskonnas tegelikult seistakse. Tuletan meelde, et kui valitsus astus ametisse, siis nad andsid vande, kus muu hulgas ütlesid: tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Kõik see toimub olukorras, kus Eestis on teatavasti 100 aasta kõige väiksem sündide arv. Mitmed aastad järjest on tulnud uued negatiivsed rekordid, sel aastal tuleb ilmselt uus negatiivne rekord. Ja ma kordan: selle asemel, et maksustada täiendavalt pankasid 150 miljoni euroga olukorras, kus nad on teeninud miljard eurot kasumit ja plahvatuslikult mitmekordistanud oma kasumi tänu euribori tõstmisele, ütleb valitsus: "Ei, ei, ei, meie arvates tuleks see raha võtta ära hoopis lastega peredelt." Minu meelest ei ole võimalik teha mitte mingisugust muud järeldust, kui see, et valitsus ei tegutse reaalselt oma ametivande kohaselt, ei pühenda reaalselt oma jõudu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele, vaid lähtub eesmärgist teenida sootuks teiste huvigruppide huve ja heaolu. Antud juhul me näeme, kuidas seistakse mitte selle eest, et kaitsta oma rahvast pankadepoolse riisumise eest, vaid kaitstakse panku selle eest, et keegi ei saaks takistada neil rahva riisumist. Sellisest valitsusest tuleb Eesti rahval vabaneda niipea kui võimalik. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Hea peaminister! Ausalt öeldes on nii palju öelda. See valitsus viljeleb väga vastutustundetut maksupoliitikat. Ja miks see niimoodi on? Me oleme viimastel kuudel näinud, kuidas tõstetakse käibemaksu, kuidas tõstetakse tulumaksu ja aktsiise, ning nüüd on meil menetluses uus automaks. Kui me vaatame, kuidas juba kolleeg Varro Vooglaiu mainitud paljulapseliste perede toetust vähendati 200 euro võrra kuus ja kuidas kaotatakse maksusoodustused lastega peredele, siis lihtsalt tekib tunne, et selles, et meie majandusel läheb nii, nagu läheb, ehk juba kolmandat aastat on [majandus]langus, on süüdi rahvas, lihtsad Eesti inimesed. Siis nagu tulebki neid maksustada võimalikult palju ja siis vaatame edasi. Tegelikult me näeme, et inimestel tekib aina rohkem raskusi, näiteks kommunaalarvete maksmisega, me näeme, kuidas ettevõtjad panevad oma ettevõtete uksed kinni. Ma ausalt öeldes ei ole kuulnud, et mõni pank oleks siin uksed kinni pannud viimasel ajal. Ei, need on ikkagi väiksemad ja keskmised ettevõtted. Automaatselt tähendab see ka töötuse tõusu. Seda me oleme ka juba näinud, et Statistikaameti andmete järgi on tegelikult töötus meil tõusmas. Ma arvan, et kui valitsus oleks just nimelt kõikide nende maksumeetmete puhul vastutustundlik, siis ei oleks koalitsioon tulnud siia kõikide nende juba minu mainitud eelnõudega, eelkõige mitte automaksu eelnõuga, vaid just pangamaksu eelnõuga. Keegi ju ei räägi sellest, et peaks kedagi või midagi tagantjärele maksustama, vaid me räägime sellest, et näiteks automaks hakkab koalitsiooni idee järgi kehtima 1. jaanuarist 2025 ja kui praegu oleks siin menetluses selle asemel või isegi selle kõrval pangamaks, siis hakkaks see kehtima täpselt samast päevast, 1. jaanuarist 2025. Pool aastat oleks ette teavitatud. Tegelikult oleks siis, ma arvan, riigi ehk valitsuse maksupoliitika palju vastutustundlikum: ei maksustataks inimesi ning väike- ja keskmisi ettevõtteid, vaid ikkagi pankasid, nende liigkasumit. Siis oleks see palju vastutustundlikum. Peaminister ütles mulle vastates, et see ei ole populaarsusvõistlus ehk keegi ei [mõtle] selle peale, kas üks või teine otsus on populaarne, vaid tuleb teha õigeid otsuseid ja õigeid eelnõusid siia saali tuua. Ma olen sellega nõus, aga praeguseks on kahjuks ebapopulaarsete otsuste ja eelnõude ülekaal läinud liiga suureks, nii et vahelduseks võiks ikkagi midagi populaarsemat ka siia saali tuua. Ja ma arvan, et pangamaks oleks kindlasti palju populaarsem nii siin saalis kui ka kogu riigis. Kui valitsus oleks selle siia toonud kas automaksu asemel või selle kõrval, siis oleks, ma arvan, opositsioon – keskfraktsioon kindlasti, aga ma arvan, et ka kaks teist opositsioonifraktsiooni – olnud kindlasti selle poolt. Ja ma arvan, et väga palju muudatusettepanekuid poleks tulnud, nii et kindlasti oleksime jõudnud selle vastuvõtmiseni enne jaanipäeva ja 1. jaanuarist 2025 oleks see juba kehtima hakanud. Ma arvan, et kui pankade liigkasum on peaaegu 1 miljard, siis see oleks toonud riigikassasse kindlasti palju rohkem raha kui näiteks seesama ebaõiglane automaks. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Head kolleegid! EKRE andis mais sisse eelnõu, niinimetatud pangamaksu eelnõu, mis sarnaselt Leeduga oleks pankade erakorralist kasumit maksustanud. Tegelikult oli eelnõu isegi mõnevõrra paindlikum, see oleks andnud pankadele valikuvõimaluse, kas keskpanga intressitõusust tekkinud erakorralist kasumit jagada ühiskonnale tagasi selliselt, et mitte ainult tõsta kiirkorras laenuintresse, vaid tõsta ka hoiuste intresse, või maksta erakorraliselt kasumilt maksu. Ja seal oli kindlasti ette nähtud – jällegi sarnaselt Leeduga –, et võrdlusaastatega võrreldav kasum oleks jäänud puutumata ja ka kõike seda ületavat erakorralist osa ei oleks pankadelt ära võetud, vaid ainult osa sellest oleks riigikassasse võetud. Ühel hetkel, kui ka üks täna koalitsioonis olevatest erakondadest näitas välja positiivset suhtumist sellesse mõttesse, said pankurid aru, et olukord võib nende jaoks ebamugavaks muutuda. Me kõik mäletame seda visuaali, väga paljud inimesed on mulle öelnud, et seda oli tõepoolest kole ja piinlik vaadata, kui pankurid ühel päeval peaministrile külla läksid ja umbes tunnike või natuke vähem [aega] hiljem lehvivate pintsakuhõlmade ja naeratavate nägudega sealt tagasi tulid ja teatasid, et peaminister sai kõigest kiiresti aru ja mingeid makse ega muid nügimisi selles suunas, et erakorraliselt tekkinud tulu ühiskonnaga jagada, ei ole vaja. Tõepoolest, peaminister õppis väga kiiresti ja efektiivselt. Tänagi me kuulsime juttu sellest, kuidas oleks küll hirmus edukaid ettevõtteid niimoodi ootamatult maksustada. See oleks tõepoolest hirmus, kui keegi on teinud erakorralise pingutuse, teinud innovatsiooni või loonud midagi. Aga siin ei olnud sellega tegemist, pangad ise ei pidanud tegelikult lillegi liigutama, baasintressid hakkasid tõusma. Nagu Eesti kütuseäris tihti juhtub, kui maailmaturul nafta hind tõuseb, siis postil tõuseb hind kohe, aga kui langeb, siis on ladu täis ja võtab aega, enne kui ka postil [hind] langeb. Nii oli ka pankadega. Laenuintress tõusis kiiresti, hoiuste intress ei kippunud tõusma. Neist numbritest on siin juba räägitud, kui palju pangad lisakasumit teenisid. No ja siis veel peaministri jutt sellest, et pangad panustavadki rohkem. Tegelikult pankurid leppisid kokku, et nad maksavad ära veidi suuremas määras tulumaksu, sest see võimaldas neil seda teha madalama tulumaksumääraga. Nii et see on osalt peaministri enda demagoogia ja osalt puhtalt pankade PR-osakondades toodetud jutumullide edastamine. Tõepoolest, tegu oleks olnud ajutise, mõnes mõttes ühekordse või lühiajalise meetmega, aga kui me vaatame täna Eesti majanduse seisu ja vaatame geopoliitilist olukorda, siis [näeme, et] olud ongi rasked. Tegelikult oleks ka ühekordsed meetmed, mis toovad märkimisväärset tulu riigikassasse, igati vajalikud ja õigustatud, aga selle asemel – nagu täna siin mitu korda on öeldud – minnakse lastega perede rahakoti kallale. Ja automaksuga minnakse kindlasti nende inimeste rahakoti kallale, kes elavad suurtest keskustest kaugel. Ettevõtjad räägivad juba pikka aega, et lisaks maksutõusudele ning ka tasude ja lõivude tõusudele kägistatakse ettevõtlust regulatsioonidega. Nii et ausalt öeldes on äärmiselt raske aru saada, miks valitsus pangamaksu ideega kaasa ei tulnud, aga veel laiemalt sellest, mis nende plaan Eestile üldse on. Midagi positiivset täna ei paista. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahvateenrid! Hea peaminister! Mulle tundus küll siin ettekande ajal, et ma kuulan pankade advokaati, mitte Eesti Vabariigi peaministrit. Kitsarinnaline suhtumine, pankade maksustamise halvustamine – väga-väga kummaline oli seda kuulata. Opositsioon on pakkunud välja väga konstruktiivse lahenduse, kuidas viia maksukoormus vähemalt osaliselt ära Eesti inimeste ja väikeettevõtete pealt suurkapitali peale. Peaminister kiitis küsimustele vastates Eesti ettevõtete tulumaksu süsteemi, kuid mina ütlen, et see tulumaksusüsteem võis anda meile eelise või edu 1990‑ndatel, kui meil oli päriselt palju omavahel võistlevaid väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, aga tänapäeval toimib see suurettevõtetele ja suurkapitalile konkurentsieelisena, sest kasumi arvelt ostetakse üles väiksemaid konkurente ja monopoliseeritakse turgu. Nii et tegelikult tasuks sellele küsimusele ka väga tõsiselt pilk peale heita ja vaadata, kas see, mis on toonud meid siia, viib meid ka edasi. Mina näen, et see tegelikult, vastupidi, toob Eestis kaasa väikeettevõtluse hääbumise. Reformierakonna valitsus ilmselgelt ei esinda Eesti inimeste huve – seda on siin mitu korda öeldud –, vaid on selgelt pankade ja suurkapitali poolel. Meie rahvuslik kapital, paljud väikeettevõtjad, on valitsuse aetava poliitika tagajärjel, olgu selleks rumal energiapoliitika või lühinägelik maksupoliitika, sattunud tõsistesse raskustesse. Igapäevaselt tuleb teateid sulgemistest ja koondamistest. Aga see ei ole valitsuse jaoks oluline. Eesti inimestele tehakse uusi maksutõuse, aga samal ajal hoitakse pangad ja suurkapital puutumatuna. Küsimuste voorus oli juttu ka populaarsusest. Peaminister ütles, et populaarsus pole üldse oluline ja see pole üldse tähtis, et otsustamine ongi ebapopulaarne. Toimivates demokraatiates jälgib valitsus üldiselt ikkagi ka avalikku arvamust ega [tegutse] täiesti vastu rahva tahet. Eestis ei huvita avalik arvamus mitte kedagi. Peaministrit ei huvita ka see, et isegi tema enda erakonna toetajatele ei meeldi tegelikult see maksupoliitika ja majanduspoliitika, mida Reformierakond ajab – täiesti ükskõik. Ja kui valitsus ei tegutse Eesti rahva huvides, ei tegutse isegi enda valijate huvides, siis [tekib] küsimus – täna on see mitu korda kõlanud –, kelle huvides valitsus tegelikult tegutseb. Veel kord: olen väga pettunud peaministri esituses ja loodan, et pankade maksustamise küsimus saab õiglase lahenduse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua peaminister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.