Riigi rahandus

Liigume edasi. Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on riigi rahandus. Martin Helme, palun!

Liigume edasi. Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on riigi rahandus. Martin Helme, palun!

Nojah, sissejuhatuseks tuleb öelda, et jälle ju ei vastatud küsimusele, vaid veeretati siin selliseid Nõukogude propaganda parima kooli järgi tehtud statistilisi silmamoondusi meile ette. Ei ütle ka Eesti Pank, et meil läheb kõik hästi. Vastupidi, ta ütleb, et majanduskasv lükkub järgmisse aastasse. See jutt, et meie [majandus] on kiiresti kasvav, tuleb panna ikkagi konteksti: Eesti on Euroopa kõige pikema, kõige sügavama majanduslangusega riik olnud viimase viie aasta jooksul ehk siis, kui Reformierakond on võimul olnud. Reformierakonna enesemüüti see loomulikult ei kõiguta. Teie enesemüüt on see, et te olete liberaalne erakond, mis teab midagi riigi rahandusest ja teab, kuidas riigi majandus kasvama panna, ja lisaks sellele, nagu praegu ka kuulsime, on [riik] kindlates kätes ja hästi kaitstud. Hästi kaitstuse teemal on meil siin viimastel nädalatel järjest tulnud uudiseid, mis naeruvääristavad teie loosungit. Me ei ole hästi kaitstud. Teie valitsus ei saa mitte millegagi hakkama, isegi ei näe, kui Eestit rünnatakse. Kui Eesti õhuruumi kasutavad teised riigid ilma meie loata, siis lihtsalt midagi mõmiseb. Nüüd, alates sellest ajast, kui peenhäälestaja Rõivas kukkus valitsusest, olete te kõiki teisi süüdistanud selles, et Eesti riiki on pankrotti aetud. Tegelik reaalsus on see, et need mõned aastad, mil te ei olnud võimul, ei olnud Eesti riigieelarve miinuses, Eesti ei võtnud suuri laene. Erandiks oli 2020. aasta koroonaaeg, kui tõesti tuli reageerida. Aga pärast seda, kui Kaja Kallase võimuhaaramise tagajärjel te uuesti tüüri juurde saite, on riigivõlg kasvanud kiiremini kui kunagi varem Eestis, riigieelarve miinus on suurem kui kunagi varem Eestis. Seda ei ole mitte kellegi teise kaela ajada. Ma küsin niimoodi. 4,5%-line defitsiit, mida te planeerite, 2-miljardiline lisalaenamine, mida te planeerite – mida te veel saate rääkida riigirahanduse kordategemisest, mida te olete lubanud, nende numbrite valguses?

Nojah, sissejuhatuseks tuleb öelda, et jälle ju ei vastatud küsimusele, vaid veeretati siin selliseid nõukogude propaganda parima kooli järgi tehtud statistilisi silmamoondusi meile ette. Ei ütle ka Eesti Pank, et meil läheb kõik hästi. Vastupidi, ta ütleb, et majanduskasv lükkub järgmisse aastasse. See jutt, et me oleme siin kiiresti kasvav, tuleb panna ikkagi konteksti: Eesti on Euroopa kõige pikema, kõige sügavama majanduslangusega riik olnud viimase viie aasta jooksul ehk siis, kui Reformierakond on võimul olnud. Reformierakonna enesemüüti see loomulikult ei kõiguta. Teie enesemüüt on see, et te olete liberaalne erakond, mis teab midagi riigi rahandusest ja teab, kuidas riigi majandus kasvama panna, ja lisaks sellele, nagu praegu ka kuulsime, kindlates kätes ja hästi kaitstud. Hästi kaitstuse teemal on meil siin viimastel nädalatel järjest tulnud uudiseid, mis naeruvääristavad teie loosungit. Me ei ole hästi kaitstud, teie valitsus ei saa mitte millegagi hakkama, isegi ei näe, kui Eestit rünnatakse, ja kui Eesti õhuruumi kasutavad teised riigid ilma meie loata, siis lihtsalt midagi mõmiseb. Nüüd, alates sellest ajast, kui peenhäälestaja Rõivas kukkus valitsusest, olete te kõiki teisi süüdistanud selles, et Eesti riiki pankrotti on aetud. Tegelik reaalsus see, et need mõned aastad, mil te ei olnud võimul, Eesti riigieelarve ei olnud miinuses, ei võtnud suuri laene, erandiks 2020. aasta koroonaaeg, kui tõesti tuli reageerida. Aga pärast seda, kui Kaja Kallase võimuhaaramise tagajärjel te uuesti tüüri juurde saite, on riigivõlg kasvanud kiiremini kui kunagi varem Eestis, riigieelarve miinused on suuremad kui kunagi varem Eestis. Seda ei ole mitte kellegi teise kaela ajada. Ma küsiksin niimoodi. 4,5%-line defitsiit, mida te planeerite, 2-miljardiline lisalaenamine, mida te planeerite. Mida te veel saate rääkida sellest riigirahanduse kordategemisest, mida te olete lubanud, nende numbrite valguses?

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Siin oli jälle päris mitu asja, eks ma püüan jõudumööda vastata. Teie saate kurta, kuidas ma ei vastanud. Kõigepealt, ilusti öeldes, 2021. aastal vist sai EKREIKE kuulsusrikas teekond otsa. Pärast seda on riigirahanduses asjad minu meelest ikkagi paremas suunas läinud. Ma võtan näiteks Äripäeva ette, ma loodan, et see on teie jaoks sobiv ajaleht. Värskes artiklis on kirjas, et lähimineviku suurima eelarvepuudujäägiga olid 2020. aasta – 5,5% SKP-st – ja 2021. aasta, siia on kirjutatud must valgel, et toonase rahandusministri Martin Helme – teie nimekaim või see olite teie – esitatud eelarve, nominaalses puudujäägis 6,7%-ga SKP-st. Nii et üks kahest: kas need olid kriisiaastad ja selleks oli põhjust, nagu riigikaitsekriis, või siis leiate mingi muu põhjenduse, eks te saate seda ise selgitada. Nüüd, mis puudutab eelarve kordategemist, siis vahepealsetel aastatel, tõepoolest, eelarvet on oluliselt säästlikumaks muudetud. Eelarve on olnud isegi struktuurses ülejäägis. Kui te vaatate neidsamu jooniseid, mille näiteks eelarvenõukogu täna esitas valitsusele ja igale poole mujale, siis eelarve on olnud vahepealsetel aastatel 0,3–0,6%-ga struktuurses ülejäägis. See tähendab seda, et [suures] pildis on Eesti riik toimetanud säästlikumalt, kui on planeeritud. Me oleme isegi veidi majandust jahutanud. Kõik need kärped ja kokkutõmbamised seda tähendavad. Nüüd, mis puudutab eelarve kordategemist alates Kaja Kallase valitsustest tänaseni. Valitsused on omavahel kokku leppinud erinevaid kärpeid umbes 1,4 miljardi euro eest. See on ligikaudne number, Rahandusministeeriumist küsisin. Umbes 1,4 miljardi jagu kärbime. Kärped on kõige olulisem osa eelarve kordategemisest. Ja see kokkulepe, mis puudutab 10%-list kärbet: sellel aastal kärbitakse 5%, välja arvatud pensionid, õpetajad ja nii edasi, järgmisel aastal 3%, ülejärgmisel 2%. See kokkulepe kehtib. Sellele lisandub täiendav kärbe 20 miljonit eurot erinevatest ministeeriumidest ja 2027. aastal veel täiendav kärbe. Kui majandusteoreetiliselt vaadata – meil oli täna Peter Lõhmus, eelarvenõukogu esimees, valitsuse [istungil], sellepärast meil see huvitav debatt ka oli –, siis majandusteoreetiliselt on eelarve trimmisaamiseks ja riigi rahaasjade kordasaamiseks mitu erinevat teed. Üks on tulude tõstmine, mis meeldib kindlasti väga vasakpoolsetele: sotsiaaldemokraatidele, Keskerakonnale. Ja teine on kulude koomaletõmbamine – mis minu meelest on pigem õigem tee, me püüame seda teha –, et Eesti oleks madalama maksukoormusega, õhem ja tõhusam riik, hästi kaitstud ka.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Siin oli jälle päris mitu asja ja eks ma püüan jõudumööda vastata, teie saate kurta, kuidas ma ei vastanud. Kõigepealt, ilusti öeldes, 2021. aastal vist sai EKREIKE kuulsusrikas teekond otsa. Pärast seda on riigirahanduses asjad minu meelest ikkagi paremas suunas läinud. Ma võtan näiteks Äripäeva ette – ma loodan, et see on teie jaoks sobiv ajaleht –, värske artikkel, kus on kirjas, et lähimineviku suurima eelarvepuudujäägiga 2020. aasta, 5,5% SKP-st. 2021. aastal – on siia kirjutatud must valgel – oli toonase rahandusministri Martin Helme – nimekaim või see olite teie – esitatud eelarve nominaalselt puudujäägis 6,7%-ga SKP-st. Nii et üks kahest: kas need olid kriisiaastad ja oli põhjust sellele, nagu on riigikaitsekriis, või siis leiate mingi muu põhjenduse. Eks te saate seda ise selgitada. Nüüd, mis puudutab eelarve kordategemist, siis vahepealsetel aastatel, tõepoolest, eelarvet on oluliselt säästlikumaks muudetud, eelarve on olnud isegi struktuurses ülejäägis. Kui te vaatate neidsamu jooniseid, mis näiteks eelarvenõukogu täna esitas valitsusele ja igale poole mujale, siis eelarve on olnud vahepealsetel aastatel 0,3–0,6%-ga struktuurses ülejäägis. See tähendab seda, et pildina on Eesti riik toimetanud säästlikumalt kui planeeritud. Me oleme isegi veidi majandust jahutanud. See tähendab seda, et kõik need kärped ja kokkutõmbamised seda tähendavad. Nüüd, mis puudutab eelarve kordategemist Kaja Kallase valitsustest alates tänaseni. Valitsused on omavahel kokku leppinud erinevaid kärpeid umbes 1,4 miljardi eest. See on ligikaudne number, Rahandusministeeriumist küsisin. Umbes 1,4 miljardi jagu kärbime. Kärped on üks kõige olulisem osa eelarve kordategemisest. Ja see kokkulepe, mis puudutab 10%-list kärbet – sellel aastal kärbitakse 5%, välja arvatud pensionid, õpetajad ja nii edasi, järgmisel aastal 3, ülejärgmisel 2 –, see kokkulepe kehtib. Lisaks sellele lisandub täiendav kärbe – 20 miljonit – erinevatest ministeeriumidest ja 2027. aastal veel täiendav kärbe. Kui majandusteoreetiliselt vaadata – meil oli täna Peter Lõhmus valitsuses, sellepärast meil see huvitav debatt seal ka oli, eelarvenõukogu esimees –, siis majandusteoreetiliselt siiski eelarve trimmisaamiseks ja riigi rahaasjade kordasaamiseks on mitu erinevat teed. Üks on tulude tõstmine, mis meeldib kindlasti väga vasakpoolsetele: sotsiaaldemokraatidele, Keskerakonnale. Ja teine on kulude koomaletõmbamine – mis minu meelest on pigem õigem tee, me püüame seda teha –, et Eesti oleks madalama maksukoormusega, õhem ja tõhusam riik, hästi kaitstud ka.

Suur tänu! Ja, Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, ei, Äripäev allikana mind eriti ei veena. Küll aga võtsin välja kõigepealt Reformierakonna valimisprogrammi eelmistelt valimistelt, kus oli ilus lause: "Viime tulud ja kulud tasakaalu." Ja koalitsioonilepe – võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Nüüd, sellel ei ole reaalsusega mitte mingit pistmist, nii nagu nendel numbritel, mis te praegu siin meile ette lugesite, sest reaalsus on selline: mida te olete eelarvega siis teinud? Kulupoolt te olete suurendanud rekordiliselt. Ise nimetate seda majanduse jahutamiseks – see majandus kukkus kolinal, teie majandus kõigepealt energiapoliitika tagajärjel ja siis teie maksupoliitika tagajärjel. Te olete Eesti ettevõtluse ära tapnud! Võite seda ju jahutamiseks nimetada, aga reaalsus on, jah, et kui me vaatame nüüd seda siis, kui palju teie ajal on võetud riigile võlakoormust juurde ja kui suur on olnud riigieelarve defitsiit – päriselt täitmine, mitte see, mida on keegi kuskil prognoosinud, või see, mida on kuskil eelarvesse kirjutatud, vaid tegelikult on päris täitmine. 2021. aastal mina pärandasin teile kaheksaprotsendilise majanduskasvu ja tegelik eelarvedefitsiit tuli isegi plussi; eelarve oli ülejäägis tegelikult. Aga 2022. aastal juba teie möllasite. Siis oli niimoodi, et riigieelarvesse oli vaja juurde laenata 1,5 miljardit – 1,455 miljardit – ja eelarvemiinus oli siis 3,8%. Nüüd, 2023. aasta on eriti pöörane: te laenasite juurde ka 1,6 miljardit ja eelarvemiinus oli, prognoos oli 8%, aga tegelikult oli 8,7. Ja 2024. aastal laenasite juurde, riigivõlg kasvas peaaegu kaks miljardit. 2026. aastal tahate jälle kahe miljardi võrra riigivõlga suurendada ja siis miinus oli prognoosi järgi 5,24 ja tegelikult tuli peaaegu kuus. Nii et te olete nagu purjus meremees litsimajas olnud selle riigi rahandusega ja kõik teised on kogu aeg süüdi. Aga nii palju muidugi tunnistate, et see riigi rahanduse tuksikeeramine on teie jahutamise tulemus olnud. Ma küsin, et mis teil veel järgi on jäänud peale selle, et te süüdistate kõiki teisi Kremli käsilaseks olemises. (Juhataja: "Teie aeg!") … ei ole, riigikaitsega hakkama ei saa, iibe olete tuksi keeranud (Juhataja: "Aitäh!") ja eelarve on, põhimõtteliselt me liigume pankroti suunas.

Jaa. Ei, Äripäev allikana mind eriti ei veena. Küll aga võtsin välja kõigepealt eelmiste valimiste Reformierakonna valimisprogrammi, kus oli ilus lause, et viime tulud ja kulud tasakaalu. Ja koalitsioonilepe: võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Sellel ei ole reaalsusega mitte mingit pistmist, nii nagu nendel numbritel, mis te praegu siin meile ette lugesite. Reaalsus on selline. Mida te olete eelarvega siis teinud? Kulu poolt te olete suurendanud rekordiliselt. Ise nimetate seda majanduse jahutamiseks. Majandus kukkus kolinal kõigepealt energiapoliitika tagajärjel ja siis teie maksupoliitika tagajärjel. Te olete Eesti ettevõtluse ära tapnud. Võite seda ju jahutamiseks nimetada, aga reaalsus on [see]. Vaatame, kui palju on teie ajal võetud riigile võlakoormust juurde ja kui suur on olnud riigieelarve defitsiit: [milline on olnud] päriselt [riigieelarve] täitmine, mitte see, mida on keegi kuskil prognoosinud, või see, mida on kuskil eelarvesse kirjutatud, vaid päriselt täitmine. 2021. aastal mina pärandasin teile 8%-lise majanduskasvu ja tegelik eelarve defitsiit isegi [vähenes], eelarve oli ülejäägis tegelikult. Aga 2022. aastal möllasite juba teie. Siis oli niimoodi, et riigieelarvesse oli vaja juurde laenata 1,5 miljardit – 1,455 miljardit – ja eelarvemiinus oli siis 3,8%. Nüüd, 2023. aasta oli eriti pöörane: te laenasite juurde 1,6 miljardit ja eelarvemiinuse prognoos oli 8%, aga tegelikult oli see 8,7%. Ja 2024. aastal laenasite juurde, riigivõlg kasvas peaaegu 2 miljardi võrra. 2026. aastal tahate jälle 2 miljardi võrra riigivõlga suurendada. Ja [2024. aastal] oli miinus prognoosi järgi 5,24%, tegelikult tuli peaaegu 6%. Nii et te olete nagu purjus meremees litsimajas olnud riigi rahandusega ja kõik teised on kogu aeg süüdi. Aga nii palju muidugi tunnistate, et riigi rahanduse tuksikeeramine on teie [majanduse] jahutamise tulemus olnud. Ma küsin, et mis teil veel järgi on jäänud peale selle, et te süüdistate kõiki teisi Kremli käsilaseks olemises.

Teie aeg.

… ei ole, riigikaitsega hakkama ei saa, iibe olete tuksi keeranud ja eelarve – põhimõtteliselt me liigume pankroti suunas.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Väga palju väga erinevaid asju. Selles, et valitsus, Eesti valitsus on suutnud iibe langema saada kogu arenenud maailmas, pole ma ju tihanud võtta seda au, aga kui te meile omistate sellist kõikvõimsust – mis seal ikka häbeneda, ju siis on, eks ju. Teiseks, Äripäeva lugu on värske, eks te jõuate siis nende andmeid parandada, kui nad millegipärast eksivad. See on just üles tulnud, ma vaatan, 10.45, nii et te jõuate seda parandada. Aga siin on muidugi kenasti kirjas ja mina näiteks Aripäeva allikana küll usaldan. Ütleme nii, et nad on kindlalt usaldusväärsemad kui "Uued uudised". Ja siin on viidatud kenasti, et lähimineviku suurele eelarvepuudujäägile 2020. aastal 5,5% ja 2021. aastal oli Martin Helme esitatud eelarve nominaalselt puudujäägis 6,7%-ga. Nii et see on reaalsus. Nüüd, kui vaadata neid eelarvedefitsiidi numbreid, siis ma rääkisin sellest ka eelarve pressikonverentsil ja see kindlasti väärib käsitlemist, et järgnevatel aastatel eelarvedefitsiit 2026. aastast alates on siis neli pool, neli pool, pärast seda vähendame 3,8-le ja 3,6-le. Ehkki on lubatud see suurem, meie eesmärk on ikkagi suruda see raamidesse tagasi ja defitsiiti järjest vähendada. Selleks tuleb astuda erinevaid samme: teha kärpeid, säästlikumalt toimetada, mõned sellised, kuidas öelda, heade aegade investeeringud ära jätta, edasi lükata. See kõik on loogiline asjade käik. Ja osa sellest defitsiidist on ka tulude vähendamine, sest – nagu ma juhtisin tähelepanu – järgmisel aastal lisaks rekordilisele kaitsekulude kasvule on tegemist ka rekordilise maksualandamisega. See tähendab seda, et 780 miljonit jääb majandusele ja inimestele kätte. See on ajaloo ilmselt suurim maksualandus. See tähendab seda, et me kaotame ära astmelise tulumaksu, nagu juba mainitud, Isamaa, Keskerakonna, sotside ühisloomingu, mille eest näiteks iga õpetaja ja ajakirjanik – kes võib-olla kellegi arvates, selle maksuküüru loojate arvates on need rikkad – maksab sellel aastal 1500 eurot rohkem makse. 1500 eurot rohkem makse, sellepärast et nemad umbes seal keskmise palga juures on need rikkad, kes tegelikult peaks seda põhimaksukoormust kandma. Selle me kaotame 1. jaanuarist ära. Jätame ära ka tulumaksutõusu. Nii et see sisuliselt tähendab seda, et keskmise palga saaja umbkaudu järgmisel aastal saab 1800 eurot rohkem kätte ehk sisuliselt 13. palga. Selle baasi pealt ma olen peaaegu kindel, et inimestel on lihtsam, majandusel on lihtsam; kindlasti Eestil läheb palju paremini ka tervikuna. Aitäh!

Jaa, aitäh! Väga palju väga erinevaid asju. Selle eest, et valitsus, Eesti valitsus on suutnud iibe langema saada kogu arenenud maailmas, ma pole au tihanud võtta. Aga kui te meile omistate sellist kõikvõimsust – mis seal ikka häbeneda, ju siis nii on, eks ju. Teiseks, Äripäeva lugu on värske. Eks te jõuate siis nende andmeid parandada, kui nad milleski on eksinud. See on just üles pandud, ma vaatan, 10.45, nii et te jõuate seda parandada. Aga siin on muidugi kenasti kirjas, mina näiteks Äripäeva allikana küll usaldan. Ütleme nii, et nad on kindlalt usaldusväärsemad kui Uued Uudised. Siin on viidatud kenasti lähimineviku suurele eelarvepuudujäägile 2020. aastal – 5,5% ja 2021. aastal Martin Helme esitatud eelarve nominaalsele puudujäägile 6,7%. Nii et see on reaalsus. Nüüd, kui vaadata neid eelarvedefitsiidi numbreid – ma rääkisin sellest ka eelarve pressikonverentsil, see kindlasti väärib käsitlemist –, siis järgnevatel aastatel, alates 2026. aastast, on eelarvedefitsiit 4,5% ja 4,5%. Pärast seda vähendame 3,8%-le ja 3,6%-le. Ehkki lubatav [defitsiit] on suurem, on meie eesmärk ikkagi suruda see raamidesse tagasi ja defitsiiti järjest vähendada. Selleks tuleb astuda erinevaid samme: teha kärpeid, säästlikumalt toimetada, mõned sellised, kuidas öelda, heade aegade investeeringud ära jätta, edasi lükata. See kõik on loogiline asjade käik. Osa sellest defitsiidist on ka tulude vähendamine, sest – nagu ma juhtisin tähelepanu – järgmisel aastal on lisaks rekordilisele kaitsekulude kasvule tegemist ka rekordilise maksualandamisega. See tähendab seda, et 780 miljonit eurot jääb majandusele ja inimestele kätte. See on ilmselt ajaloo suurim maksualandus. See tähendab, et me kaotame ära astmelise tulumaksu, nagu juba mainitud, Isamaa, Keskerakonna, sotside ühisloomingu, mille eest näiteks iga õpetaja ja ajakirjanik – kes võib-olla kellegi arvates, selle maksuküüru loojate arvates on need rikkad – maksab sellel aastal 1500 eurot rohkem makse. 1500 eurot rohkem makse, sellepärast et nemad umbes seal keskmise palga juures on need rikkad, kes tegelikult peaks põhimaksukoormust kandma. Selle me kaotame 1. jaanuarist ära. Jätame ära ka tulumaksu tõusu. Nii et see sisuliselt tähendab seda, et keskmise palga saaja järgmisel aastal saab umbkaudu 1800 eurot rohkem kätte ehk sisuliselt 13. palga. Selle baasi pealt ma olen peaaegu kindel, et inimestel on lihtsam, majandusel on lihtsam. Kindlasti Eestil läheb palju paremini ka tervikuna.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Martin Helme pooleli jäi, ja tuletan teile meelde, et te kirjutasite oma valimisprogrammis 2023. aasta valimiste eel, et viime riigi tulud ja kulud tasakaalu. Tõlgendame seda heatahtlikult ja ütleme, et ei ole õnnestunud siin mõne aastaga nii kaugele veel jõuda. Aga vähemalt peame vaatama seda, mida te kirjutasite koalitsioonileppes kohe 2023. aasta kevadel, et võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Täiesti võimatu on ju eitada seda, et ei ole isegi liigutud selles suunas, ei ole ka paigal püsitud, vaid on liigutud vastupidises suunas. Riigieelarve ei liigu tasakaalu poole, vaid liigub tasakaalust eemale teie valitsemisel. Nii et kas meil ei ole siin jälle tegemist sellise olukorraga, nagu me juba kogesime, et enne valimisi ütles teie eelkäija, et maksud ei tõuse, lugege minu huultelt, ja siis pärast valimisi tõsteti peaaegu kõiki makse ja aktsiise sinna otsa? Need on olnud ju kaks põhimõttelise tähtsusega lubadust: maksud ei tõuse ja liigume riigieelarve tasakaalu poole. Mõlemad on olnud risti vastupidi. Kuidas te seda ikkagi valijatele kommenteerite, eriti praegusel valimiste-eelsel ajal? Seda esiteks. Ja teiseks. Muuseas, ma lisan siia ka seda, et mingeid uusi asjaolusid ju ei ole. 2023. aasta kevadel te teadsite hästi, et Ukrainas on sõda käimas. See ei ole mingisugune uus asjaolu, mis ilmnes, et vaadake, me pidime nendest lubadustest taanduma uute asjaolude tõttu. Põhimõttelised on asjaolud samad. Ja lisaks ma küsin, kui lubate, et kas te saate selgitada ka avalikkusele ja meile, kui palju on aastas laenatava 2 miljardi pealt intressimakse edaspidi aastas? Ja kui samas tempos laenamine jätkub, siis kui palju on 2030. aastaks kogu Eesti riigivõla pealt intressimakse aastas?

Suur tänu! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Martin Helme pooleli jäi ja tuletan teile meelde, et te kirjutasite oma valimisprogrammis 2023. aasta valimiste eel, et viime riigi tulud ja kulud tasakaalu. Tõlgendame seda heatahtlikult ja ütleme, et ei ole õnnestunud siin mõne aastaga nii kaugele veel jõuda. Aga vähemalt peame vaatama sellele, mida te kirjutasite koalitsioonileppes kohe 2023. aasta kevadel, et võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Täiesti võimatu on ju eitada seda, et ei ole isegi liigutud selles suunas, ei ole ka paigal püsitud, vaid on liigutud vastupidises suunas. Riigieelarve ei liigu tasakaalu poole, vaid liigub tasakaalust eemale teie valitsemisel. Nii et kas meil ei ole siin jälle tegemist sellise olukorraga, nagu me juba kogesime, et enne valimisi öeldi teie eelkäija poolt, et maksud ei tõuse, lugege minu huultelt, ja siis pärast valimisi tõsteti peaaegu kõiki makse ja aktsiise sinna otsa? Need on olnud ju kaks põhimõttelise tähtsusega lubadust. Maksud ei tõuse ja liigume riigieelarve tasakaalu poole. Mõlemad on olnud risti vastupidi. Kuidas te seda ikkagi valijatele kommenteerite, eriti praegusel valimiste-eelsel ajal? Seda esiteks. Ja teiseks, muuseas, ma lisan siia ka seda, et mingeid uusi asjaolusid ju ei ole. 2023. aasta kevadel te teadsite sama hästi, et Ukrainas on sõda käimas. See ei ole mingisugune uus asjaolu, mis ilmnes, et me pidime nendest lubadustest taanduma uute asjaolude tõttu. Põhimõttelised asjaolud on samad. Ja lisaks ma küsin, kui lubate, et kas te saate selgitada ka avalikkusele ja meile, kui palju on selle aastas laenatava 2 miljardi pealt intressimakse edaspidi aastas ja kui samas tempos laenamine jätkub, siis kui palju on 2030. aastaks kogu Eesti riigi võla pealt intressimakse aastas. Aitäh!

Aitäh! Täpne intressimakse sõltub ju intressimäärast. Ma arvan, et ligikaudse hinnangu saab Rahandusministeerium kindlasti teile teha. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab neidsamu küsimusi tasakaalust ja tasakaalu poole liikumisest, siis ma ei saanudki aru, kumba pidi te selle küsimuse püstitasite. Te vist tahtsite väita, et me ei liikunud selles suunas, aga me ju liikusime. Seda näitavad ka erinevad numbrid. Struktuurne ülejääk, mida ka eelarvenõukogu erapooletu hindajana kirjeldab, [näitas] seda, et riik käitus kokkuhoidlikumalt. Eelmisel aastal ei olnud puudujääk mitte 3%, vaid oli 1,5%. Sellel aastal hinnatuna oli 1%, mitte 3%, nagu [prognoositi siis, kui] eelarve siia tuli. Kindlasti me püüame järgnevatel aastatel teha oma parima, et see samamoodi oleks väiksem. Ja kui te ütlete, et midagi ei ole muutunud, siis ma ei tea, kas te teete näo, et ei ole midagi muutunud. Kui muutuvad kaks olulist asja kogu selles võrrandis ehk kui me jätame inimestele ja majandusele rohkem raha kätte, 780 miljonit eurot maksualandusi – 780 miljonit maksualandusi! – ja tõstame kaitsekulutused 5% peale, siis küllap on ikkagi väga palju muutunud. Ma saan aru, et te tahate sellest mööda vaadata, aga sellest ei ole võimalik mööda vaadata. Nii et fakt [on see, et] jah, te kahjuks eksite selle küsimuse püstitamisel. Kärpeid oleme teinud, eelarve on liikunud paremuse suunas, on täiendavad kaitsekulutused. Euroopa eelarvereeglite muutus, vabastusklausel, annab meile võimaluse rohkem ja kiiremini kaitsesse investeerida ja seda me teeme. See on poliitiline valik. Kui te tahate, võite valitsusele seda ette heita, aga kiiremini kaitsesse investeerimine on meie poliitiline valik, pole kahtlust. Samamoodi on meie poliitiline valik makse langetada. See tähendab seda, et 1. jaanuarist 2026 jääb keskmise palga teenijale umbes 1800 eurot aastas juba rohkem raha kätte. Nii et me kaotame sotside, Keskerakonna ja Isamaa ühise loomingu, astmelise tulumaksu, ja jätame tulumaksu tõstmata. Nii et need on poliitilised valikud. Need ei pea teile meeldima, aga need on faktid.

Täpne intressimakse sõltub ju intressimäärast. Ma arvan, et ligikaudse hinnangu saab Rahandusministeerium kindlasti teile teha. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab neidsamu küsimusi tasakaalust ja tasakaalu poole liikumisest, siis ma ei saanudki aru, kumba pidi te selle küsimuse püstitasite. Te vist tahtsite väita, et me ei liikunud selles suunas, aga me ju liikusime. Seda näitavad ka erinevad numbrid. Struktuurne ülejääk, mida ka eelarvenõukogu erapooletu hindajana kirjeldab, kirjeldas seda, et riik käitus kokkuhoidlikumalt. Eelmisel aastal puudujääk ei olnud mitte 3%, vaid oli 1,5%. Sellel aastal hinnatuna oli 1%, mitte 3%, nagu eelarve siia tuli. Kindlasti järgnevatel aastatel me püüame teha oma parima, et see samamoodi oleks väiksem. Ja kui te ütlete, et midagi ei ole muutunud, siis ma ei tea, kas te teete näo, et ei ole midagi muutunud, või kui muutuvad kaks olulist asja kogu selles võrrandis ehk me jätame inimestele ja majandusele rohkem raha kätte – 780 miljonit maksualandusi. 780 miljonit maksualandusi! Ja kui tõstame kaitsekulutused 5% peale, siis küllap ikkagi väga palju on selles muutunud. Ma saan aru, et te tahate sellest mööda vaadata, aga sellest ei ole võimalik mööda vaadata. Nii et faktina, jah, te kahjuks eksite selle küsimuse püstitamisel. Kärpeid oleme teinud, eelarve on liikunud paremuse suunas, täiendavad kaitsekulutused ja Euroopa eelarvereeglite muutus, vabastusklausel annab meile võimaluse rohkem ja kiiremini kaitsesse investeerida. Ja seda me teeme. Ja see on poliitiline valik. Kui te tahate, võite valitsusele seda ette heita, aga kiiremini kaitsesse investeerimine on meie poliitiline valik, pole kahtlust. Samamoodi on meie poliitiline valik makse langetada. See tähendab seda, et 1. jaanuarist 2026 jääb keskmise palga teenijale umbes 1800 eurot aastas juba rohkem raha kätte. Nii et me kaotame sotside, Keskerakonna ja Isamaa ühise loomingu, astmelise tulumaksu, ja jätame tulumaksu tõstmata. Nii et need on poliitilised valikud. Need ei pea teile meeldima, aga need on faktid.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.

Aga liigume edasi, tänane kolmas küsimus. Jälle on vastajaks peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets ja teema on riigi rahandus. Lauri Läänemets, palun!

Aga liigume edasi. Tänane kolmas küsimus: jälle on vastajaks peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets ja teema on riigi rahandus. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma nüüd jätkaks teiega eelmise nädala arutelu selle üle, kuidas ja kui õiglaselt jagunevad need maksumuudatused Eestis erinevate sissetulekutega inimeste vahel. Teate, härra peaminister, me tegime teile faktikontrolli. On selgunud, et te olete parlamendi ees valetanud, kuidas ja kes kui palju raha juurde saab. Ja ma tutvustan teile, mis tegelik mõju sellel olukorral on. Nimelt, eelmisel nädalal – ma saan tsiteerida teid siit Riigikogu stenogrammist – te ütlesite, et seadusandja ehk Riigikogu liige võidab teie maksumuudatustest umbes 400 eurot aastas. Faktiliselt vale! Nendest maksumuudatustest, mis te nüüd kokku teinud olete, võidab seadusandja ehk Riigikogu liikme palgaga inimene aastas 1848 eurot. Te olete tõesti valetanud parlamendi ees ja lähete jagama raha kõige rikkamatele inimestele, kellel seda pole vaja. Mina ei tea, miks peaks Eesti Vabariigis inimene, kes teenib 5000, 6000 või 7000 eurot, saama riigilt toetust 2000 eurot aastas. See on ju täiesti arulage ja loogikavastane olukord. Tegelikult vajavad rahalist tuge need inimesed, kellel on tõesti toimetulekuraskused. Te kulutate selle jaoks umbes 114 miljonit eurot – 10% kõige suurema sissetulekuga inimeste toetamiseks igal aastal, mis on minu arvates täiesti arulage. Samal ajal, ma toon teile näite, 1000 eurot teeniv inimene saab nendest maksumuudatustest juurde ainult 121 eurot aastas. 1400 eurot teeniv inimene – see on Kagu-Eesti mediaanpalk ehk pooled inimesed saavad sellest vähem – saab aastas 505 eurot juurde. Aga rikastele 2000 eurot preemiat: see on täiesti arusaamatu asi. Palun seletage, miks te olete parlamendile eelmisel nädalal valetanud ja miks te toimetulekuraskustes inimesi ei toeta, aga kõige rikkamaid toetate.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma nüüd jätkan teiega eelmise nädala arutelu selle üle, kuidas ja kui õiglaselt jagunevad need maksumuudatused Eestis erinevate sissetulekutega inimeste vahel. Teate, härra peaminister, me tegime teile faktikontrolli. On selgunud, et te olete parlamendi ees valetanud, kuidas ja kes kui palju raha juurde saab. Ma tutvustan teile, milline tegelik mõju sellel olukorral on. Nimelt, eelmisel nädalal – ma saan tsiteerida teid Riigikogu stenogrammist – te ütlesite, et seadusandja ehk Riigikogu liige võidab teie maksumuudatustest umbes 400 eurot aastas. Faktiliselt vale. Nendest maksumuudatustest, mis te nüüd teinud olete, võidab seadusandja ehk Riigikogu liikme palgaga inimene aastas 1848 eurot. Te olete tõesti valetanud parlamendi ees ja lähete jagama raha kõige rikkamatele inimestele, kellel seda pole vaja. Mina ei tea, miks peaks Eesti Vabariigis inimene, kes teenib 5000, 6000 või 7000 eurot, saama riigilt toetust 2000 eurot aastas. See on ju täiesti arulage ja loogikavastane olukord. Tegelikult vajavad rahalist tuge need inimesed, kellel on tõesti toimetulekuraskused. Te kulutate selle jaoks umbes 114 miljonit eurot – 10% kõige suurema sissetulekuga inimeste toetamiseks igal aastal. See on minu arvates täiesti arulage. Samal ajal, ma toon teile näite, saab 1000 eurot teeniv inimene nendest maksumuudatustest juurde ainult 121 eurot aastas. 1400 eurot teeniv inimene – see on Kagu-Eesti mediaanpalk ehk pooled inimesed saavad sellest vähem – saab aastas 505 eurot juurde. Aga rikastele 2000 eurot preemiat! See on täiesti arusaamatu asi. Palun seletage, miks te olete parlamendile eelmisel nädalal valetanud ja miks te toimetulekuraskustes inimesi ei toeta, aga kõige rikkamaid toetate.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Ütleme nii, et eelmisel nädalal te vist ei kuulanud jälle hoolega. Me rääkisime maksuküüru mõjust. Maksuküüru mõju on täpselt selline, nagu ma kirjeldasin. Kirjeldasin seda täpselt ja täpselt numbriliselt ka. Ma saan loomulikult aru, et teile selle loojana, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale koos Keskerakonna ja Isamaaga on see maksuküür ehk astmeline tulumaks väga armas. Ma ju ei heida seda teile ometi ette. See on teie maailmavaade. Teile on armas mõte, et Eestis peaks suuremat osa maksukoormusest kandma keskmise palga juures olevad inimesed. Te ju üritate siin kõiki veenda, et see maksuküür on suurepärane idee ja see alles jätta. Järelikult need inimesed, näiteks õpetajad, näiteks ajakirjanikud, kes sellel aastal maksavad 1500 eurot rohkem makse tänu teie loodud maksuküürule ehk sellele astmelisele tulumaksule, peaksidki teie meelest seda eelarvekoormat kandma jääma. Ma ei tea, kellele te seda üritate selgitada. Sellestsamast maksuküürust oli juttu. Tulumaksu tõusu ärajätmine otsustati täna hommikul, pärast eelmist infotundi. Tulumaksu tõusu samaks jäämine, veel enam, otsustati täna. Homme annan eelarve üle, kõik muud eelnõud ka. Nii et ma ei tea, mis propagandat te üritate teha. Ma ei tea, miks te olete nii armunud sellesse astmelisse tulumaksu, aga igal juhul 1. jaanuarist 2026 see kaob. Veidi selle mõjust ka rääkides: sisuliselt tähendab see keskmise palga teenijale 13. palka aastas. Keskmise palga teenijale! See tähendab, et inimene, kes teenib umbes 2000 pluss eurot, saab juurde aastas umbes 1800 eurot. No ma ei tea. Teie arvates siis keskmise palga teenijad ehk keskklass, needsamad tööinimesed on need, kes peaksid seda maksukoormat kandma teie astmelise tulumaksu maailmas. Ma tõesti ei mõista teid. Ja ma ütlen täitsa viisakalt, et paljudes küsimustes küllap me saame ühele lehele, aga selles ettekujutuses, et me peaks maksustama rohkem keskklassi, selle raha ära korjama, rohkem riigina ümber jagama ja kulutama, me kuidagi ei saa ühele lehele. Me vist valitsuses panime ka tähele, et me oleme veidi eri vaadetega.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Ütleme nii, et eelmisel nädalal te vist ei kuulanud jälle hoolega. Me rääkisime maksuküüru mõjust. Maksuküüru mõju on täpselt selline, nagu ma kirjeldasin. Kirjeldasin seda täpselt ja täpselt numbriliselt ka. Ma saan loomulikult aru, et teile selle loojana ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale koos Keskerakonna ja Isamaaga on see maksuküür ehk astmeline tulumaks väga armas. Ma ju ei heida seda teile ometi ette. See on teie maailmavaade. Teile on armas mõte, et Eestis peaksid suuremat osa maksukoormusest kandma keskmist palka [teenivad] inimesed. Te ju üritate siin kõiki veenda, et see maksuküür on suurepärane idee ja see tuleb alles jätta. Järelikult need inimesed, näiteks õpetajad ja ajakirjanikud, kes sellel aastal maksavad 1500 eurot rohkem makse tänu teie loodud maksuküürule ehk sellele astmelisele tulumaksule, peaksidki teie meelest seda eelarvekoormat kandma jääma. Ma ei tea, kellele te seda üritate selgitada. Sellestsamast maksuküürust oli juttu. Tulumaksu tõusu ärajätmine otsustati täna hommikul, pärast eelmist infotundi. Tulumaksu tõusu samaks jäämine, veel enam, otsustati täna. Homme annan eelarve üle, kõik muud eelnõud ka. Nii et ma ei tea, mis propagandat te üritate teha. Ma ei tea, miks te olete nii armunud sellesse astmelisse tulumaksu, aga igal juhul 1. jaanuarist 2026 see kaob. Räägin veidi selle mõjust ka: sisuliselt tähendab see keskmise palga teenijale 13. palka aastas. Keskmise palga teenijale! See tähendab, et inimene, kes teenib umbes 2000 pluss eurot, saab juurde aastas umbes 1800 eurot. No ma ei tea. Teie arvates siis keskmise palga teenijad ehk keskklass, needsamad tööinimesed on need, kes peaksid seda maksukoormat kandma teie astmelise tulumaksu maailmas. Ma tõesti ei mõista teid. Ja ma ütlen täitsa viisakalt, et paljudes küsimustes küllap me saame ühele lehele, aga selles ettekujutuses, et me peaks maksustama rohkem keskklassi, neilt selle raha ära korjama, rohkem riigina ümber jagama ja kulutama, me kuidagi ei saa ühele lehele. Me vist valitsuses panime ka tähele, et me oleme veidi eri vaadetega.

Suur tänu! Lauri Läänemets, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Minu kriitika ei olnud selle kohta, kui palju saab õpetaja, päästja või keegi teine sellest maksumuudatusest või palgatõusust. Minu kriitika oli sellele, et te lasete riigieelarve väga halba olukorda ja 114 miljonit eurot annate maksurahana juurde Riigikogu liikme palka teenivatele inimestele – inimestele, kes teenivad 6000–5000 eurot. Ma ei ole kritiseerinud seda keskklassi, mida te soovite väita. Ehk siis te lihtsalt nendele inimestele, kellel on toimetulekuraskus, kus oleks võinud näiteks toiduainete käibemaksu alandada või nii, oleks toetanud neid inimesi, neile tegelikult seda leevendust ei tule. Te räägite ainult enda valijatest. Aga vabandust, te olete Eesti Vabariigi peaminister! Pooltes Eesti maakondades teenivad inimesed alla 1440 euro kuus. Neile teil mingit sõnumit ei ole. Mis on nendele sõnum? Mitte midagi ei ole, ja see on minu kriitika. Teine asi on see, et te tõstate kaitsekulusid ligi miljard eurot aastas ja samas vapralt räägite siin, et vähendate riigieelarve tulusid. Iga inimene, kes matemaatikat on õppinud, saab aru, et see on kõige populistlikum ja kõige suurema hävitava mõjuga majandusele eelarve, mida varem tehtud on, sest ega see riigieelarve miinus ju ise ära ei kao. See riigieelarve miinus tuleb ühel hetkel kellelgi kinni maksta. Nüüd on kaks võimalust, kas makstakse maksudega või minnakse kärpima teenuseid, mis lõpuks neidsamu inimesi, kes saavad umbes 1400 eurot, seal ümbruses, 1600 või 1800 eurot, neid lööb kõige valusamalt, kui nende omaosalus tervishoius, hariduses suurenema hakkab. Ma ei räägi sellest, et Reformierakonna valitsemise ajal viiakse riigieelarve olukorda, kus meie võlakoorem kasvab rohkem kui veerandi võrra ja me hakkame intressideks maksma Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt üle 400 miljoni euro aastas, mis tähendab, et maksumaksja maksab 2,3% tulumaksu ainuüksi selleks, et te selle saaksite kuskile välismaa pankadesse saata. Nii et palun seletage ikka, miks see raha läheb 10%-le rikkamatest inimestest. Minu ainuke küsimus on – 10% rikkamatesse, kümnes detsiil. Te oleks võinud teha sihukese muudatuse, et nemad ei saa, et Riigikogu liige ei saa, kunas ta aastas ...

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Minu kriitika ei olnud selle kohta, kui palju saab õpetaja, päästja või keegi teine sellest maksumuudatusest või palgatõusust. Minu kriitika oli selle kohta, et te lasete riigieelarve väga halba olukorda ja 114 miljonit eurot annate maksurahana juurde Riigikogu liikme palka teenivatele inimestele – inimestele, kes teenivad 5000–6000 eurot. Ma ei ole seda keskklassi kritiseerinud, mida te soovite väita. Ehk siis te nendele inimestele, kellel on toimetulekuraskus – kui oleks võinud näiteks toiduainete käibemaksu alandada või nii, oleks toetanud neid inimesi –, seda leevendust tegelikult ei tee. Te räägite ainult enda valijatest. Aga vabandust, te olete Eesti Vabariigi peaminister! Pooltes Eesti maakondades teenivad inimesed alla 1440 euro kuus. Neile teil mingit sõnumit ei ole. Mis on nendele sõnum? Mitte midagi ei ole, ja see on minu kriitika. Teine asi on see, et te tõstate kaitsekulusid ligi miljard eurot aastas ja samas vapralt räägite siin, et vähendate riigieelarve tulusid. Iga inimene, kes matemaatikat on õppinud, saab aru, et see on kõige populistlikum ja majandusele kõige suurema hävitava mõjuga eelarve, mida varem tehtud on, sest ega see riigieelarve miinus ju ise ära ei kao. See riigieelarve miinus tuleb ühel hetkel kellelgi kinni maksta. Nüüd on kaks võimalust: kas makstakse maksudega või minnakse kärpima teenuseid, mis lõpuks lööb neidsamu inimesi, kes saavad umbes 1400 eurot või seal ümbruses, 1600 või 1800 eurot, kõige valusamalt, kui nende omaosalus tervishoius, hariduses suurenema hakkab. Ma ei räägi sellest, et Reformierakonna valitsemise ajal viiakse riigieelarve olukorda, kus meie võlakoorem kasvab rohkem kui veerandi võrra ja me hakkame intressideks maksma Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt üle 400 miljoni euro aastas, mis tähendab, et maksumaksja maksab 2,3% tulumaksu ainuüksi selleks, et te selle saaksite kuskile välismaa pankadesse saata. Nii et palun seletage ikka, miks see raha läheb 10%-le rikkamatele inimestele. Minu ainuke küsimus on, miks 10%-le rikkamatele, kümnendale detsiilile. Te oleks võinud teha sihukese muudatuse, et nemad ei saa, Riigikogu liige ei saa aastas [juurde] 2000 eurot.

Lauri Läänemets, teie aeg! Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Lauri Läänemets, teie aeg. Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Jah, siin me jääme eriarvamusele. Mina isiklikult, nagu te teate, ja ma ilmselt ei üllata teid, mina toetan madalamat maksukoormust. Mul on hea meel ka, et järgmisel aastal Eesti riigis maksukoormus areneb – 36,8%, 36,6% pealt 35,2% peale. See tähendab seda, et inimestel, kõigil, on palju lihtsam hakkama saada ja majandusel ka. Majandus kasvab. Numbreid ka veidi teile siia juurde. Ma juba sain, ma vaatan, mul on ka uus tabel olemas, et teil ka kurb meele ei oleks. Umbkaudu siin tabelis tööperede kaupa on pandud. Kohe vaatan. Näiteks palganumbri juures, need on tööperede kaupa tõepoolest pandud. Vaimulik, kelle brutopalk on umbes veidi alla 1400, netopalga muutus aastas on umbes ligi 500 eurot aastas rohkem maksumuudatustega, nüüd otsustatutega. Või telefonimüügi agent, kelle palganumber, brutopalk on 1500 kandis – aastas juba 730 eurot rohkem, kui eeldada, et see tabel on kaasaegne ja täpne. Keskmine, Eesti keskmine, mis on veidi alla 2100 aastas, nagu mainitud, saab 1800 eurot rohkem kätte. No vot, ma nüüd ei tea, kellega te endiselt täpselt võitlete. Sest kui ma vaatan, et mehaanik või sotsiaaltöötaja, nõustaja või põllumajandustehnik, kelle palgad on 1800st 2000ni, võidavad aastas umbes 1300 kuni 1600‑1700 eurot. Ma ei kujuta ette, mis maailmas see väike raha on. See tegelikult aitab inimestel palju, palju paremini hakkama saada. Aga ma saan aru, et teie eesmärk on ikkagi jääda selle astmelise tulumaksu juurde ja selle nii-öelda rikkamate maksustamise sildi all võtta nendelt inimestelt rohkem ära. No andke andeks, jääme erimeelsusele! Mina arvan, et need inimesed peaksidki paremini hakkama saama.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Jah, siin me jääme eriarvamusele. Mina isiklikult, nagu te teate, ja ma ilmselt ei üllata teid, toetan madalamat maksukoormust. Mul on ka hea meel, et järgmisel aastal Eesti riigis maksukoormus alaneb – 36,8%, 36,6% pealt 35,2% peale. See tähendab seda, et inimestel, kõigil on palju lihtsam hakkama saada ja majandusel ka. Majandus kasvab. Numbreid ka veidi teile siia juurde. Ma juba sain, ma vaatan, ka uue tabeli, et teil kurb meel ei oleks. Siin tabelis on tööperede kaupa palganumbrid umbkaudu pandud, kohe vaatan – need on tõepoolest tööperede kaupa pandud –, näiteks vaimulik, kelle brutopalk on veidi alla 1400 euro, tema netopalga muutus aastas on umbes 500 eurot aastas rohkem maksumuudatustega, nüüd otsustatutega. Või telefonimüügi agent, kelle palganumber, brutopalk on 1500 euro kandis, [saab] aastas juba 730 eurot rohkem, kui eeldada, et see tabel on kaasaegne ja täpne. [Inimene, kes teenib] Eesti keskmist [palka], mis on veidi alla 2100 euro [kuus], saab, nagu mainitud, 1800 eurot [aastas] rohkem kätte. No vot, ma nüüd ei tea, kellega te endiselt täpselt võitlete. Sest kui ma vaatan, et mehaanik või sotsiaaltöötaja, nõustaja või põllumajandustehnik, kelle palk on 1800 eurost 2000 euroni, võidab aastas umbes 1300 kuni 1600 või 1700 eurot, siis ma ei kujuta ette, mis maailmas see väike raha on. See tegelikult aitab inimestel palju-palju paremini hakkama saada. Ma saan aru, et teie eesmärk on ikkagi jääda astmelise tulumaksu juurde ja nii-öelda rikkamate maksustamise sildi all võtta nendelt inimestelt rohkem ära. No andke andeks – jääme erimeelsusele. Mina arvan, et need inimesed peaksidki paremini hakkama saama.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Helir-Valdor Seeder. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Enne kui ma rahaküsimuse juurde lähen, on mul lühike repliik meie diskussiooni kohta [minu] esimeses küsimuses. Te ütlesite, et ETS2 ehk plaanitava heitkoguste süsteemi muutmisele on Eesti vastu. Iseenesest on see süsteem loomulikult täiesti ebamõistlik ja kahjustab meie konkurentsivõimet. Minul on küll informatsioon, et möödunud nädalal tõstatasid Poola, Slovakkia ja Bulgaaria selle teema, et see ümber vaadata ja tühistada, aga Eesti Vabariik vaikis, oma seisukohta ei väljendanud. Küll on teil võimalus oma paremal käel istuvalt ministrilt aru pärida, miks see nii on, kuigi see on ka teie tööülesanne. Aga nüüd rahaküsimuse juurde. Võtke seda rahaküsimust pigem retoorilisena, sest ega ma ei oota teilt mingit sisulist ja mõistlikku vastust, sellest on väga palju räägitud. Sellel nädalal on parlamenti tulemas eelarve [eelnõu], mille valitsus tõenäoliselt üle annab. Me teame, et haridusministeeriumis Kristina Kallas hiljuti moodustas komisjoni, mida juhtis endine haridusminister Jaak Aaviksoo, et [välja selgitada,] kuhu haridusraha ikkagi läheb. Saadi mingisugune, ma ütleksin, päris põhjalik kokkuvõte sellelt töörühmalt. See oleks muidugi elementaarne ministeeriumi igapäevase töö ülesanne koos Rahandusministeeriumiga. Hiljuti kohtusime sotsiaalminister Jolleriga. Tema ütles, et tema ei lähe eelarve läbirääkimistele tervishoiuvaldkonnale raha küsima, sest ta ei tea, kuhu valitsemisalas raha läheb. Kaitseministeeriumi segadustest me oleme hiljuti kuulnud Riigikontrolli auditi kontekstis: on mingisugused kummalised ettemaksud, süsteemsed eksimused, lepinguid ei ole võimalik kätte saada ja nii edasi. Siis teatab haridusminister, et raha on [see sõna – H.-V. S.], aga me ei tea, kuhu see läheb. Lõppkokkuvõttes ma tahan öelda, et ega me Riigikogus ka ei tea, kuhu raha läheb. Õiguskantsler ja riigikontrolör on öelnud, et eelarved, mis me oleme kinnitanud ja mille te olete esitanud, on põhiseadusega vastuolus. Mis te selle rahandusliku korralageduse kohta enesekaitseks ütlete?

Aitäh! Austatud peaminister! Enne kui ma rahaküsimuse juurde lähen, on mul lühike repliik meie esimese küsimuse diskussiooni kohta. Te ütlesite, et ETS2 ehk plaanitava heitkoguste süsteemi muutmisele on Eesti vastu, iseenesest on see süsteem loomulikult täiesti ebamõistlik ja kahjustab meie konkurentsivõimet. Minul on informatsioon, et möödunud nädalal tõstatasid Poola, Slovakkia ja Bulgaaria selle teema, et see ümber vaadata ja tühistada. Eesti Vabariik vaikis, oma seisukohta ei väljendanud. Küll on teil võimalus oma paremal käel istuvalt ministrilt aru pärida, miks see nii on, kuigi see on ka teie tööülesanne. Aga nüüd rahaküsimuse juurde. Võtke seda rahaküsimust pigem retoorilisena, sest ega ma ei oota teilt mingit sisulist ja mõistlikku vastust, sellest on väga palju räägitud. Aga kuna eelarve on sellel nädalal tulemas parlamenti, mille valitsus tõenäoliselt üle annab, siis me teame, et haridusministeeriumis Kristina Kallas moodustas hiljuti komisjoni, mida juhtis endine haridusminister Jaak Aaviksoo, et kuhu siis ikkagi haridusraha läheb. Saadi mingisugune, ma ütleksin, päris põhjalik kokkuvõte sellelt töörühmalt, mis oleks muidugi elementaarne ministeeriumi igapäevase töö ülesanne koos Rahandusministeeriumiga. Hiljuti kohtusime sotsiaalminister Jolleriga. Tema ütles, et tema ei lähe eelarveläbirääkimistele tervishoiuvaldkonnale raha küsima, sest ta ei tea, kuhu valitsemisalas raha läheb. Kaitseministeeriumi segadustest me oleme hiljuti kuulnud Riigikontrolli auditi kontekstis, kus on mingisugused kummalised ettemaksud, süsteemsed eksimused, lepinguid ei ole võimalik kätte saada jne. Siis teatab haridusminister, et raha on… see sõna, aga me ei tea, kuhu ta läheb. Lõppkokkuvõtteks ma tahan öelda, et ega me Riigikogus ka ei tea, kuhu raha läheb. Õiguskantsler ja riigikontrolör on öelnud, et eelarved, mis me oleme kinnitanud ja mida te esitate, on põhiseadusega vastuolus. Mis te selle rahandusliku korralageduse kohta enesekaitseks ütlete?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt sellest ETS2-st. Mina olen selle kohta peaministrina ülemkogul öelnud, et me soovime selle edasilükkamist ja soovitavalt tühistamist. Tean, et Eesti riik on ühinenud kirjaliku [pöördumisega], millega vist 19 liikmesriiki on ühinenud. Nii et ma ei tea, mis väited ja kust need väited on ja kas need isegi antud kontekstis relevantsed on. Aga teil on hea teada, et meie positsioon on ETS2 edasilükkamine ja tühistamine. See kaalutlus on ka avalikkuses olnud, et selle mõju on ebasoovitavalt suur. Seetõttu me selle eest seisame ja mina olen pidevalt seda positsiooni ka väljendanud. Nüüd tulen selle Jaak Aaviksoo raporti ja paljude teiste teemade juurde, kust te noppisite sujuvalt lauseid välja, mis on muidugi kiiduväärt poliitikaoskus. Ma arvan, et Jaak Aaviksoo raport, selline ülevaade ongi kohane. Ministeeriumid vajavadki aeg-ajalt, nagu me kõik vajame, erapooletut kõrvalvaadet mingite asjade hindamiseks ja tegemiseks. Jaak on ise ka seda öelnud, et lühidalt kokku võttes on selle raporti tulem, et ehk läheb liiga palju betooni ja liiga vähe sisusse. Eks me siis peamegi neidsamu investeeringuid üle vaatama. Eesti riik on avaliku sektori investeeringutes – ma loodan, et ma nüüd ei eksi – Euroopas ilmselt esimene. See tähendab seda, et me peame üle vaatama, millesse me täpselt investeerime. Järgmiste aastate eelarvetes me jätame ära heade aegade investeeringuid. Me juba oleme edasi lükanud erinevaid riigimaju, jätame ära remonte, teeme välpi pikemaks, RKAS muudab seda ja kõike muud. Ja lisaraha paneme teedesse. Automaks muutub niimoodi – see on ka parlamendi ees –, et alaealiste laste puhul tuleb 100 eurot soodustust alaealise lapse pealt. See puudutab 155 000 alaealist last ja nende vanemat. 55 000-l läheb [automaks] nulli, umbes pooltel väheneb poole võrra. Sellest üle jääv aastamaksu osa ehk ligikaudu 70 miljonit läheb teedesse: ehk nelja aasta peale kokku umbes 280 miljonit läheb täiendavalt teedesse. Need on meie investeeringud. Muudes valdkondades samamoodi. Ma ei tea, kust teil on mulje jäänud, et Karmen Joller lisaraha ei küsinud sellesse valdkonda. Näiteks erihooldustöötajate palgatõus on üks väheseid, mida me tegelikult teeme koos õpetajate, politseinike, kultuuritöötajate ja päästjate [palgatõusuga]. Kaitseministeeriumi puhul võin täiesti rahulikult õhtuti magama minna, sest neil on väga hea ülevaade, kuhu nende raha läheb. Kui raamatupidamine on vaja korda teha, küll nad teevad.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt sellest ETS-2-st. Mina olen selle kohta peaministrina ülemkogul öelnud, et me soovime selle edasilükkamist ja soovitavalt tühistamist. Tean, et Eesti riik on ühinenud kirjaga, millega vist 19 liikmesriiki on ühinenud. Nii et ma ei tea, mis väited, kust need väited ja kas need isegi antud kontekstis relevantsed on. Aga teil on hea teada, et meie positsioon on ETS-2 edasilükkamine ja tühistamine. See kaalutlus on ka avalikkuses olnud, et selle mõju on ebasoovitavalt suur. Seetõttu me selle eest seisame ja mina olen pidevalt seda positsiooni väljendanud. Nüüd, tulles selle Jaak Aaviksoo raporti ja paljude teiste teemade juurde, kust te noppisite sujuvalt lauseid välja – mis on kiiduväärt poliitikaoskus muidugi –, ma arvan, et Jaak Aaviksoo raport ja selline ülevaade ongi kohane. Ministeeriumid vajavadki aeg-ajalt, nagu me kõik vajame, erapooletut kõrvalvaadet mingite asjade hindamiseks ja tegemiseks. Jaak on ise ka seda öelnud, et lühidalt kokkuvõttes on selle raporti tulem, et ehk liiga palju läheb betooni ja liiga vähe läheb sisusse. Eks me siis peamegi neidsamu investeeringuid üle vaatama. Eesti riik on avaliku sektori investeeringutes – ma loodan, et ma nüüd ei eksi, aga ilmselt Euroopas esimene. See tähendab seda, et me peame üle vaatama, millesse me täpselt investeerime. Järgmiste aastate eelarvetes me jätame ära sellised heade aegade investeeringud. Me juba oleme edasi lükanud erinevaid riigimaju, jätame ära remonte, teeme välpu pikemaks, RKAS muudab seda ja kõike muud. Ja lisaraha paneme teedesse. Automaks muutub niimoodi, mis on ka parlamendi ees, et alaealiste laste puhul tuleb 100 eurot soodustust alaealise lapse pealt, mis puudutab 155 000 alaealist last ja nende vanemat. 55 000-l läheb see nulli, umbes pooltel väheneb poole võrra. Sellest ülejääv aastamaksu osa läheb teedesse, ehk ligikaudu 70 miljonit, ehk nelja aasta peale kokku umbes 280 miljonit läheb täiendavalt teedesse. Need on meie investeeringud. Muudes valdkondades samamoodi. Ma ei tea, kust teil mulje, et Karmen Joller lisaraha ei küsinud sellesse valdkonda. Näiteks erihoolduse töötajate palgatõus on üks väheseid, mida me tegelikult teeme, koos õpetajate, politseinike, kultuuritöötajate ja päästjatega. Kaitseministeeriumi puhul võin täiesti rahulikult õhtuti magama minna, sest neil on väga hea ülevaade, kuhu nende raha läheb. Ja kui raamatupidamist on vaja korda teha, küll nad teevad.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Liigume edasi.