Eesti valikud

Neist kõige esimene on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on Eesti valikud. Helir-Valdor Seeder, palun!

Neist kõige esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on Eesti valikud. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab Eesti rumalaid ja kahjulikke valikuid. Nimelt, me ju kõik teame, et Euroopa Liidu ja Eesti majandus on konkurentsivõimelt väga keerulises seisus. Meie majandus on keerulises seisus, ja ebamõistlikud ja üle jõu käivad kliimaeesmärgid ja keskkonnanõuded halvendavad seda veelgi. Eelmisel nädalal, nagu me teame, Euroopa Liidu liikmesriigid arutasid uusi ambitsioonikaid kliimaeesmärke, et vähendada 2040. aastaks süsinikuheidet 90%. See on ikkagi, jätkuvalt ja järjekordselt majandust ahistav ja kahjustav nii-öelda unistuste eesmärk, mis ei ole tegelikult täidetav. Ja tingimusteta toetasid seda ebarealistliku eesmärgi vastuvõtmist kolm liikmesriiki, nende hulgas siis ka Eesti. Ülejäänud liikmesriigid olid seisukohal, et on vaja teha täiendavaid uuringuid, eelnevaid analüüse, millised on üldse mõjud, või olid sellele vastu. Ja mingisuguseid mõjusid ei ole – millised on riikide majandusele mõjud, millised on sotsiaal-majanduslikud mõjud inimestele. Selline analüüs täielikult puudub. Mis maksab üleminek ja selle eesmärgi realiseerimine liikmesriikidele? Selline analüüs puudub. Kust tuleb raha, milline peaks olema finantseerimisskeem? Seda analüüsi ei ole. Tehnoloogilised lahendused, ja nii edasi, ja nii edasi. Minu küsimus on kogu selle olukorra peale, et kas Eestit ei huvita mõjuanalüüsid, mida valdav enamik teisi liikmesriike peab vajalikuks enne otsuse langetamist? Või on teil peaministrina olemas sellised analüüsid, mida ei tea ei Eesti ühiskond ega ei tea ka teised liikmesriigid ega Eesti ettevõtlusorganisatsioonid? Miks Eesti toetas sellist rumalat ambitsioonikat eesmärki ilma analüüsideta? Aitäh!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab Eesti rumalaid ja kahjulikke valikuid. Nimelt, me ju kõik teame, et Euroopa Liidu ja Eesti majandus on konkurentsivõimelt väga keerulises seisus. Meie majandus on keerulises seisus. Ebamõistlikud ja üle jõu käivad kliimaeesmärgid ja keskkonnanõuded halvendavad seda veelgi. Eelmisel nädalal, nagu me teame, arutasid Euroopa Liidu liikmesriigid uusi ambitsioonikaid kliimaeesmärke, et vähendada 2040. aastaks süsinikuheidet 90%. See on ikkagi, jätkuvalt ja järjekordselt majandust ahistav ja kahjustav nii-öelda unistuste eesmärk, mis ei ole tegelikult täidetav. Tingimusteta toetasid selle ebarealistliku eesmärgi vastuvõtmist kolm liikmesriiki, nende hulgas ka Eesti. Ülejäänud liikmesriigid olid seisukohal, et on vaja teha täiendavaid uuringuid, eelnevaid analüüse, et millised on üldse mõjud, või olid [vastuvõtmise] vastu. Mingisuguseid mõju[analüüse] ei ole – millised mõjud on riikide majandusele ja millised on sotsiaal-majanduslikud mõjud inimestele. Selline analüüs täielikult puudub. Mis maksab üleminek ja selle eesmärgi [saavutamine] liikmesriikidele? Selline analüüs puudub. Kust tuleb raha, millised peaksid olema finantseerimisskeem ja tehnoloogilised lahendused? Seda analüüsi ei ole. Ja nii edasi ja nii edasi. Minu küsimus on kogu selle olukorra peale see, et kas Eestit ei huvita mõjuanalüüsid, mida valdav enamus teisi liikmesriike peab vajalikuks [teha] enne otsuse langetamist. Või on teil peaministrina olemas sellised analüüsid, millest ei tea ei Eesti ühiskond, teised liikmesriigid ega Eesti ettevõtlusorganisatsioonid? Miks Eesti toetas sellist rumalat ambitsioonikat eesmärki ilma analüüsideta?

Aitäh, hea küsija! Hea parlamendi esimees ja Riigikogu esimees! No vot, te olete nüüd selle küsimuse orienteerinud peaministrile. Ometi oleks siin inimene, kes võiks sellele sõna-sõnalt vastata ja kõigest sellest pikemalt rääkida. Saan aru, et te lootsite lihtsalt selle tõttu pääseda selles järjekorras ettepoole ja ilmselt oletegi pääsenud. Lühidalt vastan sellele, millest energeetika- ja keskkonnaminister võiks ju pikemalt rääkida. Eesti lähtus seal ikkagi Euroopa Liidu asjade komisjoni mandaadist, nagu ikka lähtutakse. Sama debatt on ELAK-is ka olnud. Toetasime tingimuslikult ja erinevaid analüüse tuleb ikka teha. Aga veel kord, meil on isegi vastav minister, kes sellele võiks vastata, ja ometi temalt ei küsita.

Aitäh, hea küsija! Hea parlamendi esimees ja Riigikogu esimees! No vot, te olete selle küsimuse orienteerinud peaministrile, aga ometi on siin inimene, kes võiks sellele sõna-sõnalt vastata ja kõigest sellest pikemalt rääkida. Saan aru, et te lootsite lihtsalt pääseda [küsimuste] järjekorras ettepoole, ja ilmselt oletegi pääsenud. Lühidalt vastan sellele, millest energeetika- ja keskkonnaminister võiks ju pikemalt rääkida. Eesti lähtus seal ikkagi Euroopa Liidu asjade komisjoni mandaadist, nagu ikka lähtutakse. Sama debatt on ELAK-is ka olnud. Toetasime tingimuslikult ja erinevaid analüüse tuleb ikka teha. Aga veel kord, meil on isegi vastav minister, kes sellele võiks vastata, ja ometi temalt ei küsita.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Suur tänu! Ma nüüd täpsustan korra seda järjekorraküsimust ka. Meil on kombeks, et fraktsioonide juhid saavad kõigepealt küsida. Ehk siis kui Helir-Valdor Seeder oleks oma küsimuse suunanud minister Sutile, siis oleks minister Sutt vastanud täna esimesena. Nii et selle järgi pannakse paika. Kõigepealt saavad küsida fraktsioonide juhid, kui nad on selleks soovi avaldanud. Eelmisel nädalal meil täpselt niimoodi ka läks. See puudutab väga konkreetselt küsimisjärjekorda ja seda, kes küsib, et kõik oleks täiesti selge. Aga Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu! Ma nüüd täpsustan korra seda järjekorra küsimust ka. Meil on kombeks, et fraktsioonide juhid saavad kõigepealt küsida. Ehk siis kui Helir-Valdor Seeder oleks oma küsimuse suunanud ka minister Sutile, siis oleks minister Sutt vastanud täna esimesena. Nii et selle järgi pannakse paika, et kõigepealt saavad küsida fraktsioonide juhid, kui nad on selleks soovi avaldanud. Eelmisel nädalal meil ka täpselt niimoodi läks. Nii et see puudutab väga konkreetselt seda küsimisjärjekorda ja seda, kes küsib, et kõik oleks täiesti selge. Aga Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Loomulikult, härra Sutiga me saame ka kindlasti vestelda, ma saan kindlasti härra Sutilt küsida. Aga minu jaoks on see strateegiline küsimus Eesti majanduse ja konkurentsivõime säilitamise kohta. On elementaarne, et peaminister oskab ka sellele küsimusele vastata, vähemalt ma eeldasin enne küsimuse esitamist, et peaminister oskab sellele vastata. Aga kui te jääte hätta, siis loomulikult, eks me härra Sutiga suhtleme edasi. Aga siiski ma küsin tulenevalt teie vastusest, et Euroopa Liidu asjade komisjon on seda arutanud. See teeb mind veel rohkem murelikuks, et see vähkkasvaja on palju laiem: see ei pesitse ainult, ütleme, peaministri peas või valitsuse liikmete peades, vaid on tegelikult kahetsusväärselt laiem. Ja mis tingimustest me siin räägime, kui ma mõtlen sellele Euroopa Liidu liikmesriikide kohtumisele, kus tuli Eesti-poolne väljund nii komisjonile, parlamendile kui ka teistele liikmesriikidele ilmsiks, mitte see, mida me siin ELAK-is parlamendis ise oleme arutanud. Läti ja Poola tõstatasid küsimuse, et praegu on Euroopa Liidu liikmesriikidel väga suur väljakutse seoses Ukraina sõjaga. Nende ettepanek, mõte, ütleme nii, oli see, et militaarinvesteeringust tehtavate kulude süsinikuemissiooni arvestataks, ja [tegid] muid ettepanekuid, mis on seotud täiendavate kulutustega. Eesti vaikis. ETS2, mis puudutab uut väljakutset ja järjekordset rumalust ehk kasvuhoonegaaside emissiooni ümbervaatamist või tühistamist – Eesti vaikis. Ma ei räägi sellest LULUCF-ist ehk rumalast maakasutuse nõudest, mille puhul me oleme varem oma võimalused käest ära mänginud, aga ka selle [küsimuse] tõstatamine ja ümbermängimine [on oluline]. Mis tingimustest te räägite, kui me neist kahjulikest tingimustest ühtegi ümber ei vaata ja me isegi oma nii-öelda saatusekaaslaste ettepanekuid ei toeta? Miks me seda ei tee?

Aitäh! Loomulikult, härra Sutiga me saame ka kindlasti vestelda ja ma saan kindlasti ka härra Sutilt küsida. Aga minu jaoks on see küsimus strateegiline küsimus Eesti majanduse jaoks, Eesti konkurentsivõime säilitamise jaoks, ja on elementaarne, et peaminister oskab ka sellele küsimusele vastata. Vähemalt ma eeldasin enne küsimuse esitamist, et peaminister oskab sellele vastata. Aga kui te jääte hätta, loomulikult, eks me siis härra Sutiga suhtleme edasi. Aga siiski ma küsin tulenevalt ka teie vastusest, et Euroopa Liidu asjade komisjon on arutanud. Ja see teeb mind veel rohkem murelikuks, et see vähkkasvaja on palju laiem, see ei pesitse ainult peaministri peas või valitsuse liikmete peades, vaid tegelikult on kahetsusväärselt laiem. Ja mis tingimustest me siin räägime, kui ma veel mõtlen sellele Euroopa Liidu liikmesriikide kohtumisele, kus väljund nii komisjoni, parlamendi kui ka teistele liikmesriikidele Eesti-poolne tuleb ilmsiks, mitte see, mida me siin ELAK-is ise arutame parlamendis. Läti ja Poola tõstavad küsimuse, et praegu on Euroopa Liidu liikmesriikidel väga suur väljakutse seoses Ukraina sõjaga. Nende ettepanek, mõte, et ütleme siis nii, militaarinvesteeringust tehtavate kulude süsinikuemisiooni arvestatakse, ja muud ettepanekud, mis on seotud täiendavate kulutustega. Eesti vaikis. ETS2, mis puudutab uut väljakutset ja järjekordset rumalust ehk kasvuhoonegaaside emissiooni ümbervaatamist või tühistamist – Eesti vaikis. Ma ei räägi sellest LULUCF-ist ehk rumalast maakasutuse nõudest, kus me oleme varem oma võimalused käest ära mänginud. Aga ka selle tõstatamine ja ümbermängimine. Mis tingimustest te räägite, kui me neid kahjulikke tingimusi ühtegi ümber ei vaata ja isegi meie nii-öelda saatusekaaslaste ettepanekuid ei toeta? Miks me seda ei tee? Aitäh!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh selle selgituse eest, kuidas küsimuste järjekord kujuneb. Seda enam oleks ma soovitanud küsida vastutava ministri käest. Aga maailm on vaba, nagu me teame. Väga hea, et on. Mõned asjad pean siiski korrigeerima. Teie küsimus on muidugi, ma saan aru, poliitiliselt laetud. Ma ei tea, mis teil on puhta keskkonna või keskkonnahoiu vastu. Ma ei ole kunagi arvanud, et see peaks kuidagi konservatiivse maailmavaatega vastuolus olema, looduse hoidmine, aga sellest [küsimusest] kumab seda veidi läbi. Arutati ikkagi erinevaid tingimusi ja täiendavat paindlikkust. Seesama info on ka veebis kättesaadav, ELAK-i debatis ilmselt oli ka, tingimuste seadmisel. Loomulikult, mis tahes suurte eesmärkideni jõudmine eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Seda on ka korduvalt räägitud. See taas ei ole üllatus. Kuidas see saab üllatus olla? Nüüd, mis puudutab muid väiteid, mille te esitasite ETS2 kohta. ETS2 puhul olime meie esimeste riikide hulgas, kes ütlesid, et ETS2 tuleks kas edasi lükata või ära jätta. Veel parem: edasi lükata ja ära jätta. Jälle jätate mulje, justkui me ei oleks seal. See on meie positsioon olnud kogu aeg. Seda positsiooni võin korrata ja olen korranud. LULUCF-i puhul oleme metoodika teemal oma naaberriikidega suhelnud, ka Euroopa Komisjoniga oleme seda üle vaadanud. Jälle pole üllatust. Veelgi enam, mina ütlen nii – ma saan aru, et me jääme võib-olla veidi eriarvamusele –, mina väidan, et majanduse tulevik ja kelle tahes tulevik, kui ta tahab olla kõrgema lisandväärtusega jõukas riik ja rahvas, peitub ikkagi eeskätt uutes tehnoloogiates, säästlikumas ja kestlikumas toimetamises. Ettekujutus, et ressursse on võimalik niimoodi kasutada, et homset ei ole ja tossupilv katab maa – ma seda maailmavaadet küll ei jaga. Mina olen pigem tulevikku orienteeritud ja ma arvan, et Eesti riik peaks ka olema tulevikku orienteeritud, ka tehnoloogiates, erinevates valikutes. See tagab konkurentsivõime. Kui me vaatame debatti, mis meil on olnud siin pikalt, näiteks taastuvenergeetika üle on debatt ju käinud, siis tänaseks on faktidena näha, et nendel päevadel, kui on olnud päikest ja tuult rohkem, on olnud keskmine energia hind all. Sellel hetkel ei räägi keegi enam taastuvenergeetikast, lihtsalt meeldib odavam elektri hind. Ilmselt ka konservatiivid ei pahanda selle pärast. Nii et julgen öelda, et see, mis puudutab majanduse konkurentsivõimet, on ikkagi väga tugevalt seotud sellega, et me kasutame ressursse arukalt, säästlikult, targalt. See on tulevik. Kui vaadata Eestis uusi tööstusi, kes siia investeerivad, siis nad on väga [pühendunud] just sellele, et kasutavad ressursse targalt ja väärindavad neid rohkem. See on see kõrgem lisandväärtus ja see, mille arvel me saame jõukamaks, mille arvel meie ja meie lapsed teenime rohkem.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh selle selgituse eest, kuidas küsimuste järjekord kujuneb! Seda enam oleks ma soovitanud küsida vastutava ministri käest. Aga maailm on vaba, nagu me teame. Väga hea, et on. Mõned asjad siiski peab korrigeerima. Teie küsimus on muidugi, ma saan aru, poliitiliselt laetud. Ma ei tea, mis teil on puhta keskkonna vastu või keskkonnahoiu vastu. Ma ei ole kunagi arvanud, et see peaks kuidagi konservatiivse maailmavaatega vastuolus olema, looduse hoidmine, aga sellest kumab seda veidi läbi. Arutati ikkagi erinevaid tingimusi ja täiendavat paindlikkust. Seesama info on ka veebis kättesaadav, ELAK-is ilmselt debatis oli ka, tingimuste seadmisel. Loomulikult, mis tahes suurte eesmärkideni jõudmine eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Seda on ka korduvalt räägitud. See ei ole ka taas üllatus, kuidas see saab üllatus olla. Nüüd, mis puudutab muid väiteid, mida te esitasite ETS2 puhul. ETS2 puhul olime meie esimeste riikide hulgas, kes ütlesid, et ETS2 tuleks kas edasi lükata või ära jätta. Veel parem, edasi lükata ja ära. Jälle jätate mulje, justkui me ei oleks seal. See on meie positsioon olnud kogu aeg. Seda positsiooni võin korrata, olen korranud. LULUCF-i teemal oleme metoodika teemal oma naaberriikidega suhelnud, ka Euroopa Komisjoniga oleme selle üle vaadanud. Jälle pole üllatust. Ja veelgi enam, mina ütlen nii – ma saan aru, et me jääme võib-olla veidi eriarvamusele –, aga mina väidan, et ikkagi majanduse tulevik ja kelle tahes tulevik, kes tahab olla kõrgema lisandväärtusega jõukas riik ja rahvas, peitub eeskätt uutes tehnoloogiates, säästlikumas ja kestlikumas toimetamises. Ettekujutus, et ressursse on võimalik niimoodi kasutada, et homset ei ole ja tossupilv katab maa, ma seda maailmavaadet küll ei jaga. Mina olen pigem tulevikku orienteeritud ja ma arvan, et Eesti riik peaks ka olema tulevikku orienteeritud, ka tehnoloogiates, erinevates valikutes. See tagab konkurentsivõime. Kui me vaatame seda debatti, mis meil on olnud siin pikalt, näiteks taastuvenergeetika üle see debatt on ju käinud. Tänaseks on faktidena hea näha, et nendel päevadel, kui on päikest ja tuult rohkem, on meil keskmine energia hind all. Sellel hetkel ei räägi keegi enam taastuvenergeetikast, lihtsalt meeldib odavam elektri hind. Ilmselt ka konservatiivid ei pahanda selle peale. Nii et julgen öelda, et see, mis puudutab majanduse konkurentsivõimet, see on ikkagi väga tugevalt seotud sellega, et me ressursse kasutame arukalt, säästlikult, targalt. See on see tulevik. Ja kui vaadata Eestis uusi tööstusi, mis siia investeerivad, siis nad on väga palju just seotud sellega, et kasutada ressursse targalt ja väärindada neid rohkem. See on see kõrgem lisandväärtus, see on see, mille eest me saame jõukamaks, mille eest meie ja meie lapsed teenivad rohkem.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Michal! No kõigepealt hävitame oma konkurentsivõime ja siis hakkame võitlema selle eest, et meil oleks parem konkurentsivõime. See on teie jutu lühike kokkuvõte. No see ei ole ju loogiline jutt tegelikult. Aga ma lähen üle ookeani. Meile esines just äsja ÜRO-s Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes ütles, et kui kliimapettusest ei taganeta ja jätkatakse selle ellurakendamist, siis ootab Euroopa majandust kollaps. Eesti on ka Euroopa, Eesti on Euroopa Liidu liige, järelikult ootab kollaps ka Eesti majandust. Kuidas te suhtute president Trumpi sellesse väljaütlemisse?

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Michal! No kõigepealt hävitame oma konkurentsivõime ja siis hakkame võitlema selle eest, et meil oleks parem konkurentsivõime. See on teie jutu lühike kokkuvõte. No see ei ole ju loogiline jutt tegelikult. Aga ma läheksin üle ookeani. Meile esines äsja just ÜRO-s Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes ütles, et kui kliimapettusest ei taganeta ja jätkatakse selle kliimapettuse ellurakendamist, siis ootab Euroopa majandust kollaps. Eesti on ka Euroopa, Eesti on Euroopa Liidu liige, järelikult ootab kollaps ka Eesti majandust. Kuidas te suhtute president Trumpi sellesse väljaütlemisse?

Aitäh! Mul on hea uudis teile: Eesti majandust ei oota kollaps. Eesti Pank – see oli vist eile – andis viimase majandusprognoosi, mis kirjeldab lähiaastate majandusväljavaadet. Mul on teile seegi hea uudis, et tõenäoliselt, seda prognoosi vaadates, oleme me regiooni üks kõige kiiremini kasvava majandusega riik 2026.–2027. aastal. Jah, meil tuleb palju investeerida kaitsesse, kaitsevaldkonda. Ma loodan, et sellel on lai avalikkuse ja parlamendi toetus. Ma arvan, et küllap ongi. Me jätame ära maksutõusud, kaotame Isamaa, Keskerakonna ja sotside loodud astmelise tulumaksu 1. jaanuarist 2026, astume samme kärbeteks ja teeme palju muud. Selle najal Eesti majandus kindlasti kasvab. Inimeste kindlustunne ka kasvab. Nii et see on see pilt. Seetõttu mul on teile jah pigem häid uudiseid. Ma saan aru, et te olete väga vastuvõtlik headele uudistele, seetõttu on mul rõõm neid teile edastada. Saate teinekord sellest lähtuda. Eesti Panga majandusprognoos on ka avalikkusele kättesaadav ja see kirjeldab, milline Eesti majanduspilt tulevikus on. Mis on veel võib-olla selline nii-öelda hea uudiste, majanduspildi poolt kindlasti teile: erinevad hindajad – kommertspangad, Swedbank, SEB, ka keskpank – hindavad, Rahandusministeerium samamoodi, ja prognoosivad, et inflatsioon ehk hinnasurve langeb. See, mis sellel aastal väga suurt muret on kõigile teinud, ehk kõrge hinnatõus – järgmisel aastal see väheneb. Ligikaudne hinnang on umbes 3% kanti, igal prognoosijal on oma numbrid. Tööjõuturg jääb endiselt tugevaks. Pensionide kasv on riigieelarvesse, mille me nüüd homme üle anname, prognoositud umbes 5,4%. Samal ajal, jah, nagu mainitud juba, tõmbame ka riigis erinevaid valdkondi koomale kärpega, et tõsta eesliinitöötajate palka, mis kindlasti panustab ka inimeste kindlustundesse ja seeläbi ka laiemalt majandusse. Nii et seetõttu jah, ma saan aru, et te siiralt muretsete, et järsku Eesti majandust tabab kollaps, aga saan teile vastata, et prognoosid ja valitsuse astutavad sammud viivad meid ikkagi pigem selles suunas, et majandusel läheb järgmisel aastal hästi, inimestele jääb rohkem raha kätte, tulemaks toime. Ettevõtjatel on lihtsam, konkurentsipositsioon on parem, ja kõige olulisem: Eesti on kindlalt kaitstud. See tegelikult on ilmselt kõige baas. Väga paljud, kes siin tahavad investeerida või kes mõtlevad oma tuleviku või pere peale, küsivad just seda, kas Eesti on kindlalt hoitud. Vastus on jah. Nii et seetõttu saan teile häid uudiseid tuua.

Aitäh! Mul on teile hea uudis: Eesti majandust ei oota kollaps. Eesti Pank – see oli vist eile – andis välja viimase majandusprognoosi, mis kirjeldab lähiaastate majandusväljavaadet. Mul on teile seegi hea uudis seda prognoosi vaadates, et tõenäoliselt oleme me regiooni üks kõige kiiremini kasvava majandusega riik 2026.–2027. aastal. Jah, meil tuleb palju investeerida kaitsesse, kaitsevaldkonda. Ma loodan, et sellel on lai avalikkuse ja parlamendi toetus. Ma arvan, et küllap ongi. Me jätame ära maksutõusud, kaotame Isamaa, Keskerakonna ja sotside loodud astmelise tulumaksu 1. jaanuarist 2026, astume samme kärbeteks ja teeme palju muud. Selle najal Eesti majandus kindlasti kasvab, inimeste kindlustunne ka kasvab. See on see pilt. Seetõttu mul on teile jah pigem häid uudiseid. Ma saan aru, et te olete väga vastuvõtlik headele uudistele, seetõttu on mul rõõm neid teile edastada. Saate teinekord sellest lähtuda. Eesti Panga majandusprognoos on ka avalikkusele kättesaadav ja see kirjeldab, milline Eesti majanduspilt tulevikus on. Mis on veel võib-olla nii-öelda heade uudiste, majanduspildi kohta kindlasti teile: erinevad hindajad – kommertspangad, Swedbank, SEB, ka keskpank, samamoodi Rahandusministeerium – hindavad ja prognoosivad, et inflatsioon ehk hinnasurve langeb. See, mis sellel aastal väga suurt muret on kõigile teinud, ehk kõrge hinnatõus järgmisel aastal väheneb. Ligikaudne hinnang on umbes 3% kanti, igal prognoosijal on oma numbrid. Tööjõuturg jääb endiselt tugevaks. Pensionide kasvuks on riigieelarvesse, mille me nüüd homme üle anname, prognoositud umbes 5,4%. Samal ajal, jah, nagu juba mainitud, tõmbame ka riigis erinevaid valdkondi kärpega koomale, et tõsta eesliinitöötajate palka. See kindlasti panustab inimeste kindlustundesse ja seeläbi ka laiemalt majandusse. Nii et seetõttu – jah, ma saan aru, et te siiralt muretsete, et järsku Eesti majandust tabab kollaps – saan teile vastata, et prognoosid ja valitsuse astutavad sammud viivad meid ikkagi pigem selles suunas, et majandusel läheb järgmisel aastal hästi, inimestele jääb rohkem raha kätte, tulemaks toime. Ettevõtjatel on lihtsam, konkurentsipositsioon on parem, ja kõige olulisem: Eesti on kindlalt kaitstud. See tegelikult on ilmselt kõige baas. Väga paljud, kes siia tahavad investeerida või kes mõtlevad oma tuleviku või pere peale, küsivad just seda, kas Eesti on kindlalt hoitud. Vastus on jah. Nii et seetõttu saan teile häid uudiseid tuua.

Suur tänu! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.