Arupärimine Ukraina ülesehitamise kohta (nr 203)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, nr 5: Riigikogu liikmete Aleksei Jevgrafovi, Ester Karuse, Enn Eesmaa, Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi ja Aleksandr Tšaplõgini 11. mail 2023. aastal esitatud arupärimine Ukraina ülesehitamise kohta, numbriga 203. Arupärijate nimel teeb ettekande hea kolleeg, Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov.

Aitäh! Lugupeetud minister! Meie arupärimine on tehtud juba eelmisel aastal maikuus, aga mulle tundub, et tänases majanduslanguse olukorras, kui tööpuudus on nii kõrge, on see siiamaani aktuaalne. Eelmise aasta aprillis esitati Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile ülevaade, milles muu hulgas käsitleti Ukraina ülesehitamist. Ettekandest [nähtub], et Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul vajab Ukraina nii eelmisel kui ka sel aastal välisabi ligi 40 miljardit dollarit ja veelgi enam, kui sõda pikemalt kestma jääb. Sellele lisanduvad riigi ülesehitamise kulud, mille suuruseks hindas Maailmapank enam kui 411 miljardit dollarit. Eeltoodust tulenevalt palun teil vastata järgmistele küsimustele. Kas valitsus on arutanud Eesti ettevõtjate kaasamise võimalusi Ukraina ülesehitamisse? Mis on teie kui majandus‑ ja infotehnoloogiaministri seisukoht antud küsimuses? Kuidas ja mil määral oleks võimalik kaasata Eesti ettevõitjaid Ukraina ülesehitamise protsessi? Ja viimane küsimus on: kas valitsus kavandab välja töötada meetmeid, mis toetaksid Eestit ettevõtete osalemist Ukraina ülesehitamises? Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt majandus‑ ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo. Palun!

Austatud Riigikogu juhatus! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, nagu küsija juba esile tõi, see teema ei ole mitte kuhugi kadunud ja muutub iga päevaga mõneti relevantsemaks. Siin eelmise päevakorrapunkti läbirääkimistest jäi kõrvu fraas, et kas ministeeriumid nii-öelda töötavad koos, selleks et probleeme lahendada. Ma julgen täie veendumusega öelda, et Ukraina abistamisel see tõepoolest niimoodi on. Põhiraskus ja fookuspunkt on loomulikult Välisministeeriumil, aga aktiivselt on kaasatud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ja ka paljud teised ministeeriumid. Viimasena näiteks käis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo jaanuari alguses seal vaatamas, mida sotsiaalpoole pealt teha saab. Ennekõike puudutab see ju paljus neid inimesi, kes on selle sõja käigus rängalt viga saanud, nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt, nii et üritame ka [sellest aspektist] aidata. Aga [lähen] konkreetsete küsimuste juurde. "Kas valitsus on arutanud Eesti ettevõtjate kaasamise võimalusi Ukraina ülesehitamisse?" Jaa, valitsus on seda arutanud korduvalt. Oleme, nagu juba mainitud, nende ministeeriumidega, kes nagu rohkem asjasse puutuvad, seda ka eraldi korduvalt teinud. Selle väljund on see, et 4. jaanuaril tõi Ukraina ülesehitamise teema Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele välisminister Margus Tsahkna, ja meil on selge arusaam ja raamistik selle jaoks olemas valitsuse tasemel. Teine küsimus: "Mis on Teie kui majandus‑ ja infotehnoloogiaministri seisukoht antud küsimuses?" Kindlasti toetan, Ukrainat tuleb abistada nii palju kui võimalik ning meie ettevõtete kaasamine on kindlasti selleks vajalik. Ukraina on Eesti arengukoostöö ja äridiplomaatia prioriteetriik, kui mitte öelda, et kõige olulisem prioriteetriik, ja Ukraina ülesehitus on muutunud Eesti Ukraina-suunalise poliitika keskseks fookuseks. Selle tähtsus kindlasti kasvab peale Ukraina võitu. Ülesehitus saab olema pikaajaline ja ressursimahukas. Oma panuse ja mõju suurendamiseks on Eesti kaasunud Ukraina ülesehitamisse esimeste seas, konkreetsete põhimõtete ja tegevuskava alusel. Eesti võiks olla ka tulevikus üks selle teema eestvedajaid. Võin isiklikus plaanis lisada, et olen sellega tõepoolest kokku puutunud ka isiklikult. Kui see sõda algas, see koletu sõda, siis ma sattusin töötama Välisministeeriumis. Kui üks pool on olnud kindlasti Ukraina sõjaline abistamine, mida on teinud Kaitseministeerium ja relevantsed allasutused, siis käivitus ka ju enneolematute mõõtmetega humanitaarabi saatmine sinna. See oli meil esmakordne kogemus sellises mastaabis. Tegime siis Välisministeeriumis kiiresti Ukraina humanitaarabialase abistamise koordinatsioonikeskuse. See läks väga hästi tööle ja usun, et sellest oli palju abi – mitte nii palju just erasektori tegevuste toimetamisel, aga ka väga paljud riigiasutused ju panustasid sinna oma tehnika ja kõige muuga. Ja pärast jätkasin seda tööd mõnda aega Eesti arengukoostöö keskuses, kus ka loomulikult Ukraina on põhiprioriteet. Nii et olen nende arengutega kursis olnud ja elan jätkuvalt ka isiklikult kaasa. Kolmas küsimus: "Kuidas ja mil määral oleks võimalik kaasata Eesti ettevõtjaid Ukraina ülesehitamise protsessi?" Eesti ettevõtete kaasamisega ning arengukoostööga tegelevad inimesed Välisministeeriumis, Eesti arengukoostöö keskuses ja samuti Kiievis meie saatkonnas. Aastaks 2024 on planeeritud kolm temaatilist foorumit fookussektoritele Ukrainas. Foorumitel toimuvad ärikohtumised ja infovahetus, võimalusel tutvustatakse Eesti firmade tehnoloogiaid. Eesmärk on eelkõige Eesti ettevõtete toodete, tehnoloogiate ja teenuste tutvustamine ning huvi äratamine võimalike hankelepingute ja koostöölepete sõlmimiseks. Eesti ettevõtted loomulikult soovivad omalt poolt täpset infot Ukraina vajaduste ja võimaluste kohta ning kontakte, kellega oleks võimalik edasi suhelda. See on siis nende foorumite korraldamise põhjus. Ettevõtete poolt on ka kuulda olnud, et nad ootavad riigi tuge ekspordigarantiide näol. Sellele ma vastan pikemalt järgmise küsimuse juures. Samuti soovivad nad rahvusvaheliste rekonstrueerimisfondide ja rahastamismehhanismide avamist ning selgeid juhiseid hangetesse ja projektidesse kaasamiseks. Tuleb tunnistada, et paraku on tõesti nii, et fookus on praegu selgelt ikkagi sõjal ja sõjaliste ja humanitaarvajaduste rahuldamisel. Aga Eesti vaade on algusest peale olnud see, et nii nagu me sõjaliselt olime esimeste abistajate hulgas – ja siin pole ennekõike nii tähtis see, mis on meie nii-öelda netopanus, sest võrreldes suurte riikidega on see ikkagi suhteliselt väike, kuigi märkimisväärne meie sisemajanduse kogutoodangu ja riigieelarve kontekstis –, nii ka ülesehitamisel oleme võtnud nagu sama vaate, et olla esimeste hulgas. Siin on ka olnud kriitikat. Me oleme ehitanud lasteaia Žõtomõri oblastisse, see on nüüd valmis. Me mitte ainult ei ehitanud, vaid tegelikult oleme viinud sinna ka meie hariduse nii-öelda teadmist, mis on maailmatasemel, oleme ka nende lasteaiaõpetajate koolitust teinud sinna juurde. Ja siis on olnud kriitikat, et järgmisel hetkel võib-olla pommitatakse see kõik puruks. Võib-olla see tõesti niimoodi on. Loomulikult on need lasteaiad varustatud pommivarjenditega – kui selle peale mõtlema hakata, siis ausalt öeldes tulevad külmavärinad, et mida peab tegema selleks, et Ukrainas elu jätkuks. Aga selle mõte on olnud algusest peale ka see, et me tegelikult ei taju siin rahus elades, millises stressis sealne ühiskond elab. Pidevate sõjauudiste vahel on tegelikult vaja ka mingisugust lootust. Seda lootust me tahamegi nende projektidega anda, et inimesed näeksid, et normaalne elu tulevikus on võimalik ja et neid toetatakse ka selles, mitte ainult mürskude ja kõige sellega, mis on sõja võitmiseks vajalik. Jätkates vastamist: Eestis jagatakse regulaarselt ettevõtjatele infot Ukraina arengute ja majanduse seisu kohta, äri tegemiseks vajalike riiklike infosüsteemide ja registrite kohta. Vajadusel edastatakse kontakte Ukraina riiklikes institutsioonides ja regioonides. Kuna Ukraina riigikorraldus on süvenevalt detsentraliseeruv, siis on ärisektori jaoks tulemuslikud ka visiidid ja kontaktid regioonide tasemel. Välisministeeriumis on loodud Ukraina infoportaal ettevõtjatele, kuhu on koondatud ettevõtjatele vajalik info, mida pidevalt täiendatakse. Ja neljas küsimus: "Kas valitsus kavandab välja töötada meetmeid, mis toetaksid Eesti ettevõtete osalemist Ukraina ülesehitamises?" Jah, 2024. aasta riigieelarvest on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele eraldatud 100 miljonit eurot ettevõtluslaenude pakkumise suurendamiseks. See on ennekõike suunatud ekspordi toetamiseks laiemalt, kuna meil mõned sihtturud on raskes seisus, aga sellest 100 miljonist 25 miljonit eurot on kavandatud eraldi rahastamisvahendiks, mis on suunatud Eesti ettevõtjatele just Ukraina-suunalise ekspordi toetamiseks, et nii-öelda selles kriisi‑ ja suurte riskidega olukorras oleks neil julgust ja võimalik sinna minna. Ja praegu käib selle meetme ettevalmistamine, konsulteerimine ka teiste riikidega, kellel on selles vallas kogemusi. Lähiajal, täpset kuupäeva siin ei oska nimetada, avame selle meetme. Võib-olla veel taustaks ka Eesti arengukoostöö perspektiividest, sellest, mida Eesti arengukoostöö keskus teeb. Ka seal on neid projekte algusest peale üles ehitatud niimoodi, et Eesti ettevõtjad saavad seal osaleda. Võtame sellesama lasteaia näite. See lasteaed on ju tegelikult toodetud Eestis. Meil on see tugevus, meil on pikaajaline kogemus just puitmoodulkonstruktsioonide ehitamisel. See on projekteeritud Ukraina vajadustele vastavalt, aga siin moodulitest valmis ehitatud. Kogu see ehitusprotsess seal kohapeal käib tegelikult hästi kiiresti, [lasteaed] pannakse modulaarselt kokku. Aga loomulikult on see meile, nii ettevõtjatele kui ka arengukoostöö keskusele, andnud kogemuse, kuidas sellist projekti algusest peale läbi viia. Eesti arengukeskus süstemaatiliselt teeb tööd teiste doonoritega, et kui see võimalus selliseid lasteaedu ehitada avaneb – ja vajadus nende järgi kindlasti on – ja rahalised vahendid [võimaldavad], siis meil on kohe pakkuda enda poolt täislahendus, seda ehitustehniliselt. Aga see on ka juriidiliselt Ukraina kerges muutumises oleva õigusruumiga kooskõlas. Sinna on lisatud tegelikult see hariduslik pool, et me lihtsalt ei vii sinna ehitusmaterjali, vaid ka oma teadmist. Analoogne projekt on praegu käivitatud perekodude ehitamiseks. Teadupärast Ukrainas juba enne oli suur viisakate lastekodukohtade probleem. Ja kaasaegne lähenemine on ju see, et ei ehitata selliseid suuri lastekodusid, eks ole, vaid tegelikult ehitatakse peremajasid ja paigutatakse need võimalikult loomulikku keskkonda keset elurajoone ja kogukondi. Seal on perevanemad ja seal elab kuus kuni kaheksa last, et nende elu oleks võimalikult peresarnane. Ja täpselt samamoodi viisime esmalt läbi arhitektuurikonkursi, et saada maksimaalselt Ukraina vajadustele vastav kaasaegne lahendus. Tingimus oli see, et töötavad koos Eesti ja Ukraina arhitektid. Konkurss õnnestus sada protsenti, konkursi võitjad on välja valitud. Ja jällegi toodetakse [moodulid] Eestis ja siis viiakse Ukrainasse kohale. Kui kunagi on võimalik seda laiemalt teha, siis jälle nii-öelda koos: ühelt poolt ehitustehniline lahendus, aga teiselt poolt kaasaegne teadmine, mismoodi tänapäeval need perekodud töötavad. Vot! Aga sellega tahaksingi lõpetada oma vastuse.

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka saalist mõned küsimused. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõik teie üles loetud tegevused on väga olulised ja vajalikud, selles keegi ei kahtlegi. On see lasteaed, sillaehitus, meie teadmised peremajade kohta, lasteaiad koos pommivarjenditega. Olen ise seal käinud, tõesti väga head asjad. Aga ma tuleksin selle Ukraina ja Eesti riigi koostöö juurde. Meil teatavasti oli mRiigi äpp, mida me kasutasime Ukraina platvormi peal, võtsime sealt aluse, ja see läks meile maksma hinnanguliselt 800 000 eurot, mida te nimetasite koolirahaks. Kas me võime käsitleda seda 800 000 eurot sellisena, et me nagu selle kaudu toetame Ukraina ülesehitamist ja võib-olla ka oma personaalse riigi viimist Ukrainasse?

Aitäh! Seda küsimust sai vahetult enne neid arupärimisi lahatud poolteise tunni jooksul riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Ja üks asi, mille tahaks kohe ära klaarida – ka seal anti ammendavaid selgitusi –, et see 800 000 eurot on kuskilt ajakirjandusse tekkinud summa ja keegi asjaosalistest ei oska kommenteerida, kust see summa tekkis. Tegelik kulu Eesti riigile on orienteerivalt 300 000 eurot ja see on ennekõike tööjõukulu nii Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis kui ka valdavalt Riigi Infosüsteemi Ametis, kes on selle prototüübi väljatöötamise juures toimetanud. Isiklikult pean seda kulu, kuigi see protsess algas enne seda, kui mina sellesse ministeeriumisse tööle asusin, väga põhjendatuks. Selliste keeruliste tehnoloogiliste ja uuel tasemel lahenduste tegemisel ongi mõistlik vaadata teiste kogemust, sellest õppida, teha koostööd, nii nagu ukrainlased on õppinud palju meie digiriigi ülesehitusest. Aga samal ajal tuleb silmas pidada ka seda, et tehnoloogia areneb. See protsesski on käinud juba 2022. aastast. 2023. aasta suveks olime jõudnud sinna, et ühelt poolt oli see prototüüp valmis, seda oli saanud testida, teiselt poolt olid kättesaadavaks saanud digitaalsete projektide ülesehitamise uued lahendused ja arhitektuurne mõtteviis. Koostöös riigi infosüsteemi ekspertidega, aga loomulikult kaasates ka Eesti erasektori teadmist – seesama Ukraina digiriik on Eesti ettevõtte ehitatud, tema baasinfrastruktuur, eks ole, Cybernetica AS, kes on ehitanud ka meie oma – jõudsime järeldusele, et selles protsessis on olnud palju õppimiskohti, aga baasarhitektuurilt me läheme ukrainlastest natukene erinevat teed, mis ei tähenda seda, et me tulevikus ei vahetaks kogemusi. Loomulikult me aitame Ukrainat igakülgselt, aga kui me räägime Eesti digiühiskonna arengust ja tehnoloogilisest arengust, siis siin me peame silmas pidama seda, millised on Eesti huvid ja milline lahendus on meile parim.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Jah, aitäh! Esialgu tänan põhjaliku vastuse eest. Väga meeldiv näha, et olete süvenenud küsimustesse. See on tõesti super. Aga küsimus on selles, et tahan täpsustada. Te ütlesite, et sel aastal korraldatakse kolm foorumit. Ma lõpuni ei saanud aru, kas need foorumid toimuvad Eestis, Tallinnas näiteks, ja kas siia on kutsutud asjatundjad Ukrainast, kes hakkavad rääkima, mis vajadused on ja kuidas võiks neid aidata kohapeal Ukrainamaal.

Jaa, ma tahaks vastata täpselt, aga jätan selle küsimuse meelde ja kindlasti lasen saata teile täpsema info. Olen ka ise olnud nende foorumite korraldamise juures. Tegelikult ongi sihuke kolmetine suhtumine. Midagi tehakse Ukrainas kohapeal, me ise oleme seal koos oma Ukraina partneritega. Ennekõike me keskendume [ühele regioonile], nii nagu president Zelenskõi soovis, et valitaks välja pigem üks regioon ja keskendutaks sellele. Žõtomõr – oleme seal viinud läbi sellise koostööfoorumi või ürituse. Seal olid Ukraina ettevõtjad, Ukraina riigiametnikud, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad mõlema poole pealt. Analoogne üritus on toimunud Eestis ja loomulikult toimub see suur rahvusvaheline koordinatsioon ka väljaspool. Viimane nendest oli Londonis ja järgmine on mulle teadaolevalt Itaalias. Loomulikult osaleme ka seal. Aga saab saata kindlasti täpse ülevaate. Ma arvan, et on mõistlik, et te näeksite faktoloogiliselt, mis meil seal plaanis on. Aga jah, selle tegevuse koordineerijad on ennekõike Välisministeerium, saatkond Ukrainas ja meie majandusesindaja seal.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole.

Aitäh!

Tänud! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme ka teise päevakorrapunkti ammendanud ja kogu tänase päevakorra.