Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud teise päevakorrapunktini. See on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli auväärt taristuministri Kuldar Leisi.

Me oleme jõudnud teise päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli auväärt taristuministri Kuldar Leisi.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võtame Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu akumääruse nõuded. See määrus hõlmab kõiki patareisid, akusid ja energiasalvesteid, alates väikestest patareidest ning telefonide ja tööriistade akudest kuni kergliikurite ja elektriautode [akude] ning suurte energiasalvestiteni. Miks see oluline on? Akumäärus seab kogu Euroopa Liidus selged ja ühtsed reeglid, et akud oleksid toodetud võimalikult keskkonnasäästlikult, oleksid vastupidavad ning et neist tekkivad jäätmed jõuaksid võimalikult suurel määral materjalina ringlusse. See on esimene üleeuroopaliiduline õigusakt, mis nõuab akudele digitaalse tootepassi loomist. Pass annab tarbijale ja jäätmekäitlejale infot aku päritolu, kasutuse ja käitluse kohta. Samuti peab alates 2027. aastast kõigis akut sisaldavates seadmetes ja sõidukites olema võimalik akut vahetada ning tootja peab tagama akude kättesaadavuse varuosadena vähemalt viis aastat pärast viimase mudeli turule toomist. See tähendab pikemat eluiga meie seadmetele ja vähem jäätmeid. Kuigi määrus on otsekohalduv ja Eesti õigusaktid on sellega suuresti juba kooskõlas, peame õigusselguse huvides tegema jäätmeseaduses mõningaid muudatusi. Eelnõu on üsna tehniline, kokku on 24 muudatust. Peamiselt eemaldame sätted, mis kordavad Euroopa Liidu nõudeid või võivad nende rakendamist segada. Samuti määrame, millised asutused vastutavad järelevalve eest, andmete esitamise eest Euroopa Komisjonile ja nõuetele vastavuse kontrolli eest. Üks sisulisem muudatus puudutab tootjaid. Kui praegu peavad tootjate ühendusega liituma vaid väikeste patareide ja akude tootjad, siis edaspidi peavad sellega liituma ka kõik elektrisõidukite, kergliikurite ja tööstuslike akude maaletoojad. See on vajalik, sest selleks ajaks, kui akud lõpuks jäätmeks muutuvad, võib mõni tootja olla oma tegevuse juba lõpetanud. Sellisel juhul jääks nende kogumine ja käitlus teiste ettevõtete või riigi kanda. Tootjate ühendus toimib sisuliselt nagu tootjavastutusorganisatsioon ja aitab seda riski vältida. See kogub andmeid turule lastud ja tagasi kogutud akude kohta ning korraldab jäätmete kogumist ja käitlust. Eestis on juba olemas kogu riiki kattev kogumisvõrgustik, mis on inimestele tasuta ja mugav kasutada. See hõlmab müügikohti, parandustöökodasid ja lammutusettevõtteid. Tootjad peavad ka inimesi teavitama, kuidas akusid keskkonnale ohutult tagastada. Samad nõuded kehtivad ka veebimüüjatele. Selline lahendus on eriti oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel oleks keeruline omaette üle-eestilist kogumisvõrgustikku luua või kampaaniaid korraldada. Samuti lihtsustab see Keskkonnaameti järelevalvet, sest kontrollida tuleb vaid seda, kas ettevõte on tootjate ühendusega liitunud. Eelnõu tagab, et Eesti õigusraamistik on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega, ja aitab luua süsteemi, kus patareid ja akud liiguvad kogu elukaare jooksul vastutustundlikult, alates tootmisest kuni taaskasutuseni. Loodan teie toetusele ning olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võtame Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu akumääruse nõuded. See määrus hõlmab kõiki patareisid, akusid ja energiasalvesteid, alates väikestest patareidest ning telefonide ja tööriistade akudest kuni kergliikurite, elektriautode ja suurte energiasalvestiteni. Miks see oluline on? Akumäärus seab kogu Euroopa Liidus selged ja ühtsed reeglid, et akud oleksid toodetud võimalikult keskkonnasäästlikult, oleksid vastupidavad ning et neist tekkivad jäätmed jõuaksid võimalikult suurel määral materjalina ringlusse. See on esimene üleeuroopaliiduline õigusakt, mis nõuab akudele digitaalse tootepassi loomist. Pass annab tarbijale ja jäätmekäitlejale infot aku päritolu, kasutuse ja käitluse kohta. Samuti peab alates 2027. aastast kõigis akut sisaldavates seadmetes ja sõidukites olema võimalik akut vahetada ning tootja peab tagama akude kättesaadavuse varuosadena vähemalt viis aastat pärast viimase mudeli turule toomist. See tähendab pikemat eluiga meie seadmetele ja vähem jäätmeid. Kuigi määrus on otsekohalduv ja Eesti õigusaktid on sellega suuresti juba kooskõlas, vajame õigusselguse huvides jäätmeseaduses mõningaid muudatusi. Eelnõu on üsna tehniline, kokku 24 muudatust. Peamiselt eemaldame sätted, mis kordavad Euroopa Liidu nõudeid või võivad nende rakendamist segada. Samuti määrame, millised asutused vastutavad järelevalve andmete esitamise eest Euroopa Komisjonile ja nõuetele vastavuse kontrolli eest. Üks sisulisem muudatus puudutab tootjaid. Kui praegu peavad tootjate ühendusega liituma vaid väikeste patareide ja akude tootjad, siis edaspidi peavad sellega liituma ka kõik elektrisõidukite, kergliikurite ja tööstuslike akude maaletoojad. See on vajalik, sest selleks ajaks, kui akud lõpuks jäätmeteks muutuvad, võib mõni tootja olla oma tegevuse juba lõpetanud. Sellisel juhul jääks nende kogumine ja käitlus teiste ettevõtete või riigi kanda. Tootjate ühendus toimib sisuliselt nagu tootjavastutusorganisatsioon ja aitab seda riski vältida. See kogub andmeid turule lastud ja tagasi kogutud akude kohta ning korraldab jäätmete kogumise ja käitluse. Eestis on juba olemas kogu riiki kattev kogumisvõrgustik, mis on inimestele tasuta ja mugav kasutada. See hõlmab müügikohti, parandustöökodasid ja lammutusettevõtteid. Tootjad peavad ka inimesi teavitama, kuidas akusid keskkonnale ohutult tagastada. Samad nõuded kehtivad ka veebimüüjatele. Selline lahendus on eriti oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel oleks keeruline omaette üle-eestilist kogumisvõrgustikku luua või kampaaniaid korraldada. Samuti lihtsustab see Keskkonnaameti järelevalvet, sest kontrollida tuleb vaid seda, kas ettevõte on tootjate ühendusega liitunud. Eelnõu tagab, et Eesti õigusraamistik on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja aitab luua süsteemi, kus patareid ja akud liiguvad kogu elukaare jooksul vastutustundlikult, alates tootmisest kuni taaskasutuseni. Loodan teie toetusele ning olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Selle teema üks põhipunkte on praegu see, et praegu kehtiv seadus ütles, et elektroonikaseadmetest peavad olema patarei- ja akujäätmed hõlpsasti eemaldatavad. Kui me nüüd hakkame rakendama seda määrust, siis see tähendab seda, et need, kes suutsid ja olid võimelised seda enne ise kodus tegema, seda enam teha ei saa, sest need akud ja patareid pole hõlpsasti eemaldatavad. Minu nägemus on praegu see, et see määrus on kehtestatud ainult aku- ja patareitootjate huvides, et nende remondiettevõtted saaksid monopoli enda kätte. Mina ütlen küll, et see ei ole Eesti rahva huvides küll, et me ei tohi ise remontida. Ma mäletan vanast ajast, et me nõukogude ajal tegime kõik asjad ise ära. See hetk on küll praegu, kus peab kaaluma, kas üldse sellist määrust sellisel kujul peaks meie õigusesse sisse kirjutama.

Aitäh! Selle teema üks põhipunkte on see, et praegu kehtiv seadus ütleb, et patarei- ja akujäätmed peavad olema elektroonikaseadmetest hõlpsasti eemaldatavad. Kui me nüüd rakendame seda määrust, siis see tähendab, et need, kes olid võimelised seda ise kodus tegema, seda enam teha ei saa, sest akud ja patareid pole hõlpsasti eemaldatavad. Minu nägemus on praegu selline, et see määrus on kehtestatud üksnes aku- ja patareitootjate huvides, et nende remondiettevõtted saaksid enda kätte monopoli. Mina ütlen küll, et see ei ole Eesti rahva huvides, kui me ei tohi ise remontida. Ma mäletan vanast ajast, kuidas me nõukogude ajal tegime kõik asjad ise ära. Praegu on küll see hetk, kus peab kaaluma, kas üldse sellist määrust sellisel kujul meie õigusesse sisse kirjutada.

Aitäh! Niipalju kui ma aru saan küsimusest, siis remontimine jääb ju ikka alles. Kui sa suudad oma aku või patarei või mis iganes ära remontida kodus, et sa seda uuesti kasutada saad või endiselt kasutada saad, siis see ei puutu asjasse, siis ei pea tagasi viima. Kui sa kodus remondid oma aku ära nii, et ei pea kuhugi viima, siis see on ju igapäevane tegevus. Kas siis ise remondid või naine käsib – nii ta käibki.

Aitäh! Niipalju kui ma küsimusest aru saan, siis remontimine jääb ju ikka alles. Kui sa suudad oma aku või patarei või mille iganes ise kodus ära remontida, nii et sa saad seda uuesti kasutada või endiselt kasutada, siis see ei puutu asjasse, sel juhul ei pea sa seda tagasi viima. Kui sa remondid kodus oma aku ära nii, et sa ei pea seda kuhugi viima, siis see on ju igapäevane tegevus. Kas siis ise remondid või naine käsib – nii ta käib.

See on muidugi päris kõva väljakutse – akusid remontida kodus. (Minister naerab.) Madis Kallas, palun!

See on muidugi päris kõva väljakutse – akusid remontida kodus. Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus selles vaates, et siin ka sisukokkuvõtte alguses öeldakse kohe ära, et see tuleb ennekõike Euroopa Liidu uute patareide ja akude käsitlemise nõuetest, et me sellise muudatuse teeme. Kui palju on seal selliseid muudatusi, mis tulevad Eesti enda praktikast või meie nägemustest, kus me näeme, et mingeid asju oleks vaja ümber teha? Või on see ennekõike Euroopa Liidu suunis?

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus selles vaates, et siin sisukokkuvõtte alguses on öeldud, et see tuleneb ennekõike Euroopa Liidu uutest patareide ja akude käsitlemise nõuetest, et me sellise muudatuse teeme. Kui palju on seal selliseid muudatusi, mis tulevad Eesti enda praktikast või meie nägemusest, et mingeid asju oleks vaja ümber teha? Või on see ennekõike Euroopa Liidu suunis?

Aitäh! Mis puudutab neid väikseid, kuni 5-kilogrammiseid akusid [alates] nendest tavalistest AA-patareidest kuni mobiiltelefonide akudeni välja, siis see süsteem Eestis praegu toimib. Kõik elektroonikapoed – kõige lihtsam näide – võtavad neid vastu. Nii et see süsteem toimib. Aga muudatus ongi pigem selles, et ka suuremate akude ja patareide jaoks, nagu ma ütlesin, kas või need elektrisõidukite [akud] või mingid suuremad, ka nende jaoks süsteem luua. Sellega ei kaasne mingit bürokraatiat ega mingeid täiendavaid kohustusi tootjatele, vaid me hakkame koguma ka suuri akusid või patareisid. Selles mõttes on väga mõistlik, et üle Euroopa ühtemoodi käitutakse, siis on ka igasuguste akude tootjatel selge pilt, et Euroopa Liidus on samad reeglid.

Aitäh! No praegu see, mis puudutab neid väikseid akusid, kuni 5 kilogrammi ehk siis need tavalised AA-patareid, kuni mobiiltelefonide akudeni välja, siis Eestis süsteem toimib, kõik elektroonikapoed – kõige lihtsam näide – võtavad neid vastu. Nii et see süsteem toimib. Aga muudatus ongi pigem selles, et ka suuremate akude ja patareide jaoks – nagu ma ütlesin ka, kas või elektrisõidukite omad või mingid suuremad – süsteem luua. Nii et ei kaasne mingit bürokraatiat ega mingeid täiendavaid kohustusi tootjatele, vaid pigem hakkame koguma ka neid suuri akusid või patareisid. Selles mõttes on väga mõistlik, et üle Euroopa ühtemoodi käitutakse, ja siis on ka igasuguste akude tootjatel selge pilt, et Euroopa Liidus on samad reeglid.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Muidu on meil probleem, et Euroopast tuleb jälle mingi trahv, tuleb või on juba kaelas, aga see määrus – mis ta nüüd oli? – nr 1542 võeti vastu alles kuu aega tagasi. Me juba menetleme seda ja 1. jaanuarist hakkame kasutama. Määrus on siin teatavasti palju karmim asi, see lihtsalt tuleb ja arutelusid enam ei ole. Direktiiv, mis seni [kehtis, seadis vaid] suunised, et võiks mõelda sellele, ja eesmärgi. Kas meil ei ole mingeid probleeme sellega, et me seda nii edukalt ja kiiresti hakkame rakendama, juba jaanuarist? Ühest küljest on tubli, et mõned asjad tehakse nii kiiresti, kuu ajaga. Või vähemasti on see siia meie majja jõudnud [kuu ajaga].

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Muidu on meil probleeme sellega, et Euroopast tuleb jälle mingi trahv, tuleb või on juba kaelas, aga nüüd see määrus – mis ta nüüd on, 1542 – võeti vastu alles kuu aega tagasi. Me juba menetleme seda ja 1. jaanuarist hakkame kasutama. Määrus on teatavasti siin palju karmim asi, siin lihtsalt tuleb, arutelusid enam ei ole. Direktiiv, mis enne oli, praeguseni, on suunised, et võiks mõelda ja eesmärk. Aga kas meil ei ole mingeid probleeme sellega, et nii edukalt ja kiiresti hakata seda kohe rakendama jaanuarist? Sest ühelt poolt on tubli, et mõned asjad tehakse nii kiiresti, et kuu ajaga, vähemalt jõuab siia meie majja.

Aitäh! Väga õige tähelepanek. Ma arvan, et selle reeglistiku puhul meil ei ole probleemi, sest tõesti, see väikeste patareide, akude kogumine on käinud, inimesed teavad, kuidas see käib. Läheme järjest edasi, suuremate peale. Võib-olla teema, mida peab tegema, ongi see, et teavitama inimesi. Näiteks jäätmejaamad on ju igas maakonnas või isegi väiksemas kohas on jäätmejaamad olemas. Teavitama, et neid akusid on võimalik sinna viia. Paljud teavad sellest, aga paljud ka mitte. Nii et sisuliselt on meil süsteem olemas, me võtame selle nüüd ametlikult Euroopa poole pealt üle. Aga muudatus ongi see, et me seame reeglid ka nendele suurematele akudele, just elektriautode akudele, mida on väga vähe senimaani üldse tagastatud. Nii et see muudatus on. Aga see väikeste akude ja patareide määrus on Eestis 2023 vastu võetud. Nii et see on nüüd järgmine samm, et minna suuremate akude peale.

Aitäh! Väga õige tähelepanek. Ma arvan, et selle reeglistikuga meil probleemi ei teki, sest tõesti, väikeseid patareisid ja akusid on meil kogutud ja inimesed teavad, kuidas see käib. Läheme edasi järjest suuremate peale. Võib-olla see, mida tuleks teha, ongi inimeste teavitamine. Näiteks jäätmejaamad on ju igas maakonnas, isegi väiksemates kohtades on jäätmejaamad olemas. Tuleb teavitada, et neid akusid on võimalik sinna viia. Paljud teavad seda, aga paljud ei tea. Nii et sisuliselt on meil süsteem olemas, nüüd me võtame selle nagu ametlikult Euroopast üle. Muutunud on see, et me seame reeglid ka nendele suurematele akudele, nagu elektriautode akud, mida senimaani on väga vähe tagastatud. Nii et see muudatus on. Väikeste akude ja patareide määrus on Eesti [õigusesse üle] võetud aastal 2023. Nii et see on nüüd nagu järgmine samm, minna suuremate akude peale.

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma püüan oma sõnumi teile ja küsimuse natuke lihtsamas keeles esitada. Praegune norm ütleb seda, et aku ja patarei peab olema seadmes hõlpsasti eemaldatav. Seega, ma võin praegu sellel autol näiteks sama aku ise ära vahetada, see on hõlpsasti eemaldatav. Uue määruse järgi on olukord aga selline, et turule tulevad autod on ehitatud selliselt, et mina seda ise enam vahetada ei saa. Ja selleks, et seda vahetada, pean ma minema mingisugusesse teenindusse, kes põhimõtteliselt, ütleme, vahetab ära. Ehk siis seesama määrus teenib tegelikult suurtootjate huve. Miks me peame sellise määruse täitma? Ärge öelge ainult seda, et see on otsekohalduv.

Aitäh! Ma püüan oma sõnumi ja küsimuse teile natuke lihtsamas keeles edastada. Praegune norm ütleb, et aku või patarei peab olema seadmest hõlpsasti eemaldatav. Seega, ma võin praegu sellel autol näiteks sellesama aku ise ära vahetada, see on hõlpsasti eemaldatav. Uue määruse järgi on olukord aga selline, et turule tulevad autod on ehitatud selliselt, et mina seda ise enam vahetada ei saa. Selleks, et seda vahetada, pean ma minema mingisugusesse teenindusse, mis vahetab selle ära. Ehk seesama määrus teenib tegelikult suurtootjate huve. Miks me peame sellist määrust täitma? Ärge öelge ainult seda, et see on otsekohalduv.

Aitäh! Määrus ei keela akut ise eemaldada ja remontida. Aga need [juhtumid], mis te kirjeldasite, kus ei saa akut ise eemaldada ja peab remonditöökotta minema, ei ole seotud määrusega. Need on juba tehnilised küsimused, kas sa saad ise vahetada või ei saa ise vahetada. See ei ole määrusega seotud. Kui saad ise vahetada ja remontida, siis saad, ja kui ei saa, siis on nagunii remonditöökotta minek.

Aitäh! Määrus ei keela akut ise eemaldada ja remontida. Aga need, mis te nüüd kirjeldate, kus ei saa ise eemaldada ja peab remonditöökotta minema – see ei ole seotud määrusega. Need on juba tehnilised küsimused, kas sa saad ise vahetada või ei saa ise vahetada. Ma ei saa nagu rohkem … See ei ole määrusega seotud. Aga kui ise saad vahetada, siis saad, ja remontida, ja kui ei saa, siis on nagunii remonditöökotta minek.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Nüüd me hakkame jõudmagi roheunistuste realismi, kus kõik ei ole kuld, mis hiilgab, ehk taastuvenergia ülistamine ja nullemissioon ja kõik muud jutud, mis käivad kaasas elektriautodega ja muu sellise teemaga, on jõudnud sinna staadiumisse, kus me saame aru, et tegelikult need akud on ju ka väga suur probleem tulevikus. Ma arvan, et see on väga õige, et tegelikult tuleb selle peale mõelda. Aga kui te nüüd väitsite siin, et bürokraatiat ei teki ja ettevõtjatele kohustusi, siis enne ettekandes te ütlesite vastupidi, et nüüd tuleb igale akule pass kaasa panna, ma ei tea, kas siis igale patareile ka. Kui palju see bürokraatiat kaasa toob ja kas sellega seosnevad ka lisakulud?

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Nüüd me hakkamegi jõudma roheunistuste realismi, kus kõik ei ole kuld, mis hiilgab, ehk taastuvenergia ülistamine ja nullemissioon ja kõik muud jutud, mis käivad kaasas elektriautode ja muude selliste teemaga, on jõudnud sellesse staadiumisse, kus me saame aru, et tegelikult on need akud tulevikus väga suur probleem. Ma arvan, et on väga õige selle peale mõelda. Te väitsite siin, et bürokraatiat ja kohustusi ettevõtjatele juurde ei teki, aga oma ettekandes väitsite vastupidist, et nüüd tuleb igale akule pass kaasa panna. Ma ei tea, kas siis igale patareile ka. Kui palju see bürokraatiat juurde toob ja kas sellega kaasnevad ka lisakulud?

Aitäh! No Eestis ei olegi patareide ja akude tootjaid või kui on, siis mõni üksik. Selle akupassi peab kaasa panema reaalne valmistaja ehk see ei too kaasa bürokraatiat Eesti tarbijatele ega inimestele, vaid vastupidi, see paneb vastutuse nendele akutootjatele. Nad peavad näitama, millest see aku koosneb ja mis on selle aku omadused. See on just, vastupidi, hea muudatus, sest nüüd me teame, mis on selle aku omadused ja millest see koosneb. Eesmärk on kindlasti tagada tarbijate ohutus, et oleks aru saada, kuidas seda akut tulevikus ringlusse võtta ja kuidas seda ümber töödelda.

Aitäh! Eestis ei olegi patareide ega akude tootjaid või on mõni üksik. Selle akupassi peab panema kaasa reaalne valmistaja. Ehk see ei anna kaasa bürokraatiat Eesti tarbijatele ega inimestele, vaid vastupidi, see paneb vastutuse nendele akutootjatele, nad näitavad selgelt, millest see aku koosneb ja mis on selle aku omadused. See on just vastupidi hea muudatus, et nüüd me teame, mis selle aku omadused on ja millest see koosneb. Eesmärk on kindlasti tagada tarbija ohutus ja et oleks aru saada, kuidas seda akut tulevikus ringlusse võtta ja kuidas seda ümber töödelda.

Andrus Seeme, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma arvan, et see on väga positiivne eelnõu. Siin on kirjas ka, et [mõju] regionaalarengule on positiivne, kuna täiendatakse kogu riiki hõlmavat patarei- ja akujäätmete kogumispunktide võrgustikku. See on väga positiivne. Ma küsin selles valguses, et täna on teada, et kõigis kohalikes omavalitsustes on oma kogumispunktid. Kas need ühilduvad riiklikuga või tulebki ühine kohalike omavalitsuste põhine võrgustik?

Hea juhataja! Hea minister! Ma arvan, et see on väga positiivne eelnõu. Siin on kirjas ka, et regionaalarengule on see positiivne, et täiendatakse kogu riiki hõlmavat patareide ja akujäätmete kogumispunktide võrgustikku. See on väga positiivne. Ma küsin selles valguses, et täna on teada, et igas KOV-is on kohalikes omavalitsustes oma kogumispunktid. Kas need ka kuidagi ühilduvad riiklikuga või tulebki see ühine kohalike omavalitsuste põhine võrgustik?

Aitäh! Jah, jäätmejaamad on olemas ja seal võetakse erinevaid akusid vastu. Tulevikus ongi nii, et kui tootjavastutusorganisatsioonid hakkavad tegelema ka suuremate akudega, siis jäätmejaamadest või kus iganes need kogumiskohad on, peavad tootjavastutusorganisatsioonid organiseerima [need jäätmed] edasi ümbertöötlusse või kuhu iganes Euroopa Liidu piires. Aga tõesti, praegu on igas KOV-is oma jäätmejaam olemas. Nagu ma enne ütlesin, meie roll ongi rohkem avalikkust teavitada, et [inimesed teaksid, et] nad saavad sellised ohtlikud jäätmed, kaasa arvatud akud, oma kodudest või kust iganes ära viia jäätmejaamadesse. See on praegu tarbijale tasuta ja jääb ka edaspidi tasuta.

Aitäh! Jah, need jäätmejaamad on olemas ja seal võetakse neid erinevaid akusid vastu. Tulevik ongi see, et kui tootjavastutusorganisatsioonid peavad ka suuremate akudega tegelema, jäätmejaamadest või kus iganes kogumiskohad on, siis tootjavastutusorganisatsioonid peavad organiseerima edasi ümbertöötlusse või kuhu iganes Euroopa Liidu piires. Aga tõesti, praegu on igas KOV-is oma jäätmejaamad olemas. Nii et nagu ma enne ütlesin, meie roll ongi rohkem avalikkust teavitada, et te saate sellised ohtlikud jäätmed, kaasa arvatud akud, oma kodudest või kust iganes kohast ära viia jäätmejaamadesse. See on täna tasuta ja jääb ka tarbijale tasuta.

Mart Maastik, palun teine küsimus!

Mart Maastik, palun! Teine küsimus.

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Väide, et akul, kui see Eestisse tuuakse, on juures silt, mida see sisaldab – see nõue on olnud kogu aeg, muidu ei saakski midagi importida. Aga ma saan aru, et see uus passi nõue tekib selle jaoks, et siis saab jälgida, kes peaks selle aku eest vastutama – sellel on tulevikus juures omaniku nimi. Mina sain niimoodi sellest asjast aru. Aga kui seda võrgustikku laiendatakse, nagu eelnõust [selgub] – te küll ütlesite, et kogumine on tasuta, aga tasuta lõunaid ei ole –, siis ilmselgelt peab keegi selle kogumise ja ka utiliseerimise kinni maksma. Kes selle siis kinni maksab? Ilmselgelt tarbija. Kas on tehtud arvutusi, kui palju lähevad kõik need teenused inimestele kokkuvõttes kallimaks?

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! See väide, et aku tuuakse Eestisse ja keegi on tootnud selle, et seal on juures silt, mida ta sisaldab, niikuinii see nõue on olnud kogu aeg. Muidu ei saagi midagi importida. Aga ma saan aru, et see uus passi nõue tekib selle jaoks, et siis saaks jälgida, kes peaks selle aku eest vastutama. Sellel on juures selle omaniku nimi tulevikus. Mina sain niimoodi sellest asjast aru. Aga nüüd, kui seda võrgustikku laiendatakse, nagu eelnõust on näha, ja te ütlesite, et kogumine on tasuta, siis tasuta lõunaid ei ole. Ilmselgelt peab keegi kinni maksma kõik selle kogumise ja ka utiliseerimise. Ja kes selle siis kinni maksab? Ilmselgelt tarbija. Kas need arvutused on tehtud, kui palju siis inimestele lähevad kallimaks kõik need teenused kokkuvõttes?

Aitäh! Selle maksab kinni akutootja, kes, kui tal mingid kulud, ükskõik kas see on seotud ringlussevõtuga või millega iganes, nagunii oma hinnast kõiki erinevaid kulusid arvestab. Nii et tarbijale mingit otsest maksu loomulikult ei lisandu, vaid see on ikkagi tootja kulu.

Aitäh! Selle maksab kinni akutootja, kui tal tekivad mingid kulud, ükskõik kas need on seotud ringlussevõtuga või millega iganes. Ta nagunii arvestab oma hinnas kõiki kulusid. Nii et tarbijale mingit otsest maksu loomulikult ei lisandu, vaid see on ikkagi tootja kulu.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ei tea ma veel siin maamunal ühtegi äri ja tootjat, kes tootmiskulud enda kanda võtaks ja sellega kaasnevad muud kulud. See väide on ju päris naiivne, andke andeks. Loomulikult, kõik need kulud kantakse üle tarbijale, ostjale, kliendile. Ma tahtsin küsida just sedasama, kui palju see maksma läheb. Aga kas ma sain õigesti teie vastusest aru, et tegelikult ei olegi üldse õrna aimugi? Ei ole seda õrna aimugi ei Euroopas ega meil, kes me selle rõõmsasti üle võtame. Aga ainuüksi laiaulatusliku struktuuri loomine ainuüksi maksab ju väga palju, pluss taaskäitlemine. Kuidas saab olla, et sellistel asjadel ei ole tasuvusanalüüsi juures?

Aitäh! Ei tea ma veel siin maamunal ühtegi äri ega tootjat, kes tootmiskulud enda kanda võtaks ja sellega kaasnevad muud kulud. See väide on ju päris naiivne, andke andeks. Loomulikult kantakse kõik need kulud üle tarbijale, ostjale, kliendile. Ma tahtsin küsida sama asja, et kui palju see maksma läheb. Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et tegelikult ei ole meil üldse õrna aimugi? Ei ole õrna aimu ei Euroopas ega meil, kes me selle rõõmsasti üle võtame. Ainuüksi sellise laiaulatusliku struktuuri loomine maksab ju väga palju, pluss taaskäitlemine. Kuidas saab olla, et sellistel asjadel ei ole tasuvusanalüüsi juures?

Aitäh! Esiteks, mingit suure täiendava struktuuri loomist ei ole, sest enamjaolt on see [võrgustik] juba olemas, nagu ma juba rääkisin. Jäätmejaamadki on meil heal tasemel olemas. Teiseks on olemas ka kalkulatsioonid. Euroopa Liidu mõjuhinnang ütleb, et need väikesed akud, mida kõige rohkem müüakse või millest me võib-olla kõige rohkem peaksime rääkima, lähevad keskmiselt 0,5–2 euro võrra kallimaks. See on nüüd Euroopa Liidu hinnang. Ja nagu ma ka enne ütlesin, tarbija ei maksa seda mitte otse, ei tule mingit lisamaksu tarbijale, vaid loomulikult paneb tootja selle, nagu ka muud kulud, oma toote hinna sisse. Aga veel kord, väikeste akude puhul tähendab see Euroopa Liidu mõjuhinnangu kohaselt 0,5–2 euro suurust [hinnalisa].

Aitäh! Esiteks, mingit suure täiendava struktuuri loomist ei ole, sest enamjaolt on see täna olemas. Nagu ma juba rääkisin mitu korda, on need jäätmejaamadki heal tasemel olemas. Teiseks on olemas ka kalkulatsioonid. Euroopa Liidu mõjuhinnang ütleb, et need väiksed akud, mis on kõige rohkem müüdavad või millest me kõige rohkem peaksime täna rääkima, lähevad kallimaks keskmiselt 0,5–2 euro võrra. See on nüüd Euroopa Liidu hinnang. Ja nagu ma ka enne ütlesin, tarbija mitte otse ei maksa seda kinni, et tal ei tule mingit lisamaksu tarbijale, vaid loomulikult tootja paneb selle hinna nagu ka muud kulud oma toote hinda sisse. Aga veel kord, väikeste akude puhul tähendab see poolt eurot kuni kahte eurot Euroopa Liidu mõjuhinnanguna.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Tahtsin sellist asja küsida. Kui ma nüüd kiirelt sirvides seda õigesti aru sain, siis see akupass rakendub alates ühekilovatt-tunnistest akudest või kui sinna on ehitatud sisse see akude juhtimissüsteem. Te küll mainisite, et Eestis ei ehitata, aga tegelikult Eestis natukene ehitatakse akusid ka elementidest ise, nii tootjad kui ka oma tarbeks ehitatakse. Ja ma sain aru, et oma tarbe puhul akupassi ei rakendata. Ehk kui seda akut ennast turule ei müüda, siis akupassi nõuded ei rakendu? Kas see on sihuke mõttekoht, et kui ehitatakse kas või, ma ei tea, megavattidesse ulatuvaid akusid, aga seda turule ei müüda, vaid jäetakse enda tarbeks, näiteks tootmishooned või midagi sellist, siis kas sellisel juhul tekib akupassi kohustus, võimalus, vajadus?

Aitäh! Tahtsin sellist asja küsida. Kui ma nüüd kiiresti sirvides sellest õigesti aru sain, siis akupass rakendub alates ühekilovatt-tunnise [mahutavusega] akudest või kui sinna on sisse ehitatud akude juhtimissüsteem. Te küll mainisite, et Eestis akusid ei ehitata, aga tegelikult neid Eestis natukene ehitatakse, [pannakse] ise elementidest kokku, nii [müügiks] kui ka enda tarbeks. Kas ma sain [õigesti] aru, et enda tarbeks [ehitatud aku] puhul akupassi ei rakendata. Kui seda akut turule ei müüda, siis akupassi nõuded ei rakendu? See on mõttekoht, et kui ehitatakse, ma ei tea, megavattidesse ulatuvaid akusid, aga neid turule ei müüda, vaid jäetakse enda tarbeks, näiteks tootmishooned või midagi sellist, siis kas sellisel juhul tekib akupassi kohustus, võimalus, vajadus.

Aitäh! Jah, kui on nagu enda tarbeks ja sa ei müü, siis akupassi vaja ei ole teha, aga kui sa seda müüd ehk ta läheb ringlusse, siis on akupass vajalik.

Aitäh! Jah, kui see on enda tarbeks ja sa seda ei müü, siis akupassi vaja ei ole, aga kui sa seda müüd ehk ta läheb ringlusse, siis on akupass vajalik.

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Toimunud arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid tutvustab meie hea kolleeg, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Palun!

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja seal langetatud otsuseid tutvustab meile meie hea kolleeg, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kogunesime eelnõu arutama 15. septembril. Kohal oli minister Kuldar Leis, samuti ministri nõunik ja ringmajanduse osakonna nõunik Kelli Seppel. Arutelu põhiliselt keskendus lisaks eelnõu sisule, mida minister tutvustas, seda ei hakka üle kordama, just nimelt akude ja patareide sees olevate väärtuslike materjalide taaskasutamise nii-öelda majanduslikule mõttekusele. Samuti oli juttu sellest, et tõepoolest, see on üks nendest eelnõudest, millega võetakse maha ka erinevates seadustes dubleerimist. See kindlasti on positiivne. Mis puudutab majanduslikku mõttekust, siis on selge, et tänasel päeval juba pliiakude taaskasutus ehk õigemini selle plii taaskasutamine, mis seal akudes on, on majanduslikult juba vägagi kasumlik. See süsteem tänu sellele toimib väga hästi. Eks selle eelnõu pikema perspektiiviga eesmärk on ka see, et teisi metalle ja erinevaid keemilisi ühendeid sisaldavate akude taaskasutamine muutuks mõistlikuks, et see süsteem oleks kenasti standardiseeritud ja oleks ka teada, mida akud sisaldavad. Oluline on siin muidugi tarbijate jaoks, et määrus tõepoolest tagab kõikide akude tasuta käitlemise ja kõik akud on tootjad kohustatud tagasi võtma. Siis rääkisime natukene ka elektroonilistest sigarettidest, mis tõepoolest sageli vedelevad seal, kus nad ei peaks vedelema, ja tegelikult on päris häirivad. Kui võtta seda suurt kogust, mida nad moodustavad kogu elektroonikajäätmetest, siis on see tegelikult suhteliselt väike, see on umbes 60–300 tonni aastas. Üldse lastakse elektroonikat turule suurusjärgus 20 000 tonni. Aga on selge, et ka elektrooniliste sigarettide kogumine ja teatud materjalide taaskasutamine tuleb paremini lahendada. Kas neid ühekordseid üldse tarvis on, seda otsustagu igaüks ise, mis ta sellest arvab. Aga sellega ka tegeldakse, et tõepoolest see süsteem korda saada. See ei ole nüüd selle eelnõu osa. Küll aga tõi ametnik välja huvitava fakti. Kohal oli ka, jah, tõepoolest Peep Siim. Vabandust, unustasin mainida. Tema on siis meil – vaatame kohe, meile ei ole siin öeldud (Lehitseb pabereid.) – minu teada ringmajandusosakonna juhataja. Huvitav nähtus, et kui teise pensionisamba raha võimaldati inimestel välja võtta enneaegselt, siis elektroonikajäätmete hulk suurenes märgatavalt nendel aastatel. Inimesed ilmselt soetasid siis uut tarbijaelektroonikat. Siis rääkisime ka Euroopa tasandist, et kindlasti on oluline ka kriitiliste toormete määrus, mis tegelikult juhib tähelepanu sellele, et me ei peaks olema sõltuvad ainult Hiinast tulenevatest materjalidest. Nende oluliste metallide ja teiste ainete taaskasutamine on ka seetõttu oluline, et me saaksime seda, mis juba on loodusest välja võetud, kasutada nii kaua kui võimalik, et me ei peaks olema sõltuvad teistest riikidest, kellest me ei soovi olla sõltuvad. Siis oli ka juttu sellest, et loomulikult see kogumisvõrgustik, mis tootjavastutusega kaasneb ettevõtetele, sellepärast see süsteem ongi, et see peab toimima ka siis, kui mingid ettevõtted näiteks lähevad pankrotti. Need tootjavastutusorganisatsioonid on justkui omalaadne kindlustus, et need ettevõtted, kes näiteks akusid ja patareisid turule lasevad, kuuluvad nendesse organisatsioonidesse ja tasuvad nende kulude eest nii, et tarbija saab olla kindel, et need materjalid tõepoolest ringlusse võetakse. Siis juhiti tähelepanu, et tõepoolest, Hiina on väga suur akude tootja ja loomulikult, Euroopa ei tohi siin jääda oma arengus maha. Aitäh! Vabandust! Ütlen siiski ka selle ära, mida meil otsustati. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. septembril ja esimene lugemine lõpetada ja juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kogunesime eelnõu arutama 15. septembril. Kohal oli minister Kuldar Leis, samuti ministri nõunik [Erko Siitan] ja ringmajanduse osakonna nõunik Kelli Seppel. Lisaks eelnõu sisule, mida minister juba tutvustas, ma seda üle kordama ei hakka, keskendus arutelu põhiliselt just nimelt akude ja patareide sees olevate väärtuslike materjalide taaskasutamise majanduslikule mõttekusele. Samuti oli juttu sellest, et see on üks nendest eelnõudest, millega [vähendatakse] seadustes dubleerimist. See kindlasti on positiivne. Mis puudutab majanduslikku mõttekust, siis on selge, et tänasel päeval on pliiakude taaskasutus ehk õigemini selle plii taaskasutamine, mis seal akudes on, majanduslikult juba vägagi kasumlik ja tänu sellele toimib see süsteem väga hästi. Eks selle eelnõu eesmärk pikemas perspektiivis ongi see, et ka teisi metalle ja erinevaid keemilisi ühendeid sisaldavate akude taaskasutamine muutuks mõistlikuks, et see süsteem oleks kenasti standardiseeritud ja oleks ka teada, mida akud sisaldavad. Oluline on siin muidugi tarbijate jaoks see, et määrus tõepoolest tagab kõikide akude tasuta käitlemise ja tootjad on kohustatud kõik akud tagasi võtma. Rääkisime natukene ka elektroonilistest sigarettidest, mis tõepoolest sageli vedelevad seal, kus nad ei peaks vedelema, ja on tegelikult päris häirivad. Kui vaadata seda, kui suure osa nad elektroonikajäätmetest moodustavad, siis on näha, et see kogus on tegelikult suhteliselt väike – umbes 60–300 tonni aastas. Üldse lastakse elektroonikat turule suurusjärgus 20 000 tonni. Aga on selge, et ka elektrooniliste sigarettide kogumine ja teatud materjalide taaskasutamine tuleb paremini lahendada. Kas neid ühekordseid üldse tarvis on? Seda otsustagu igaüks ise, mis ta sellest arvab. Aga sellega ka tegeldakse, et tõepoolest see süsteem korda saada. See ei ole nüüd selle eelnõu osa. Küll aga tõi ametnik välja huvitava fakti. Kohal oli ka, tõepoolest, Peep Siim. Vabandust, unustasin mainida. Tema on siis meil – vaatame kohe, siin ei ole öeldud (Lehitseb pabereid.) – minu teada ringmajanduse osakonna juhataja. Huvitav nähtus on see, et kui inimestel tekkis võimalus pensionisamba raha ennetähtaegselt välja võtta, siis nendel aastatel suurenes elektroonikajäätmete hulk märgatavalt. Inimesed ilmselt soetasid uut tarbeelektroonikat. Siis rääkisime ka Euroopa tasandist, et kindlasti on oluline ka kriitilise tähtsusega toorainete määrus, mis juhib tähelepanu sellele, et me ei peaks olema sõltuvad ainult Hiinast tulevatest materjalidest. Oluliste metallide ja teiste ainete taaskasutamine on oluline ka seetõttu, et me saaksime kasutada seda, mis on juba loodusest välja võetud, nii kaua kui võimalik, et me ei peaks olema sõltuvad riikidest, kellest me ei soovi olla sõltuvad. Siis oli ka juttu sellest, et see kogumisvõrgustik, mis ettevõtetele tootjavastutusega kaasneb, ongi loodud selleks, et süsteem toimiks ka siis, kui mingid ettevõtted näiteks lähevad pankrotti. Need tootjavastutusorganisatsioonid on justkui omalaadne kindlustus. Ettevõtted, kes näiteks akusid ja patareisid turule lasevad, kuuluvad nendesse organisatsioonidesse ja tasuvad nende kulude eest, ja tarbija saab olla kindel, et need materjalid tõepoolest ringlusse võetakse. Siis juhiti tähelepanu sellele, et tõepoolest, Hiina on väga suur akude tootja ja loomulikult ei tohi Euroopa jääda siin arengus maha. Aitäh! Vabandust! Ütlen ka selle ära, mis meil otsustati: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. septembril ja esimene lugemine lõpetada ning juhtivkomisjoni esindajaks [määrata] siinkõneleja. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Küll aga on küsimus istungi juhatajale. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Täna on selline olukord, et istung algas kell 10 ja nüüd on see kohe läbi saamas. Kellaosutite järgi on kell 11.13. Sisuliselt on meil siin kasutamata päris hulk tunde. Keskerakond tegi ettepaneku tõsta nende [algatatud] mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu teisipäeva peale, aga sellele oldi vastu, just Reformierakonna poolt. Aga mul on ikkagi küsimus. Kas Riigikogu juhatusel ei oleks mõistlik aega planeerida selliselt, et kõik päevad oleksid maksimaalselt ära kasutatud ajalises mõttes. Ei ole mõistlik, et ühel päeval istume tund aega, aga teisel päeval võib-olla 10–11 tundi. Kas juhatus võtaks mingisugused meetmed kasutusele, et meie tööaega optimaalselt ära kasutada? Juba Riigikogu juhatuse arutelul, kui päevakorda [ette valmistatakse].

Aitäh! Täna on selline olukord, et meie istung algas täna kell 10 ja praeguse kellaosutite järgi on see nüüd kohe läbi saamas ehk kell on 11.13. Sisuliselt on meil siin kasutamata päris hulk tunde. Kui Keskerakond tegi ettepaneku tõsta nende mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu teisipäevase päeva peale, siis oldi sellele vastu, just Reformierakonna poolt. Aga mul on ikkagi küsimus. Kas mõistlikult ei oleks aega Riigikogu juhatusel planeerida selliselt, et kõik päevad oleksid maksimaalselt ära kasutatud ajalises mõttes. Ei ole mõistlik, et ühel päeval istume tund aega, aga teisel päeval võib-olla 10–11 tundi? Kas juhatus võtaks mingisugused meetmed kasutusele, et meie tööaeg optimaalselt ära kasutada, juba Riigikogu juhatuse arutelul, päevakorra koostamisel?

Aitüma! Mul ei sobi küll enam kommenteerida päevakorda, mille on Riigikogu täiskogu kinnitanud, aga ma lihtsalt võin mõne uue dimensiooni sisse tuua. Tegelikult Riigikogu juhatuse koosolekul tegin mina ettepaneku palju diskussiooni saanud härra Terrase võimaliku 2035. aasta ettekande toomise kohta teisipäevale. See oli minu ettepanek just sellelsamal põhjusel. Teisipäevad ongi need päevad reeglina, kus me sarnaseid asju arutame, või neljapäevad. Aga minister oli lähetuses, mistõttu ei olnud võimalik seda tuua ja seetõttu jäi seekord selle võrra lahjemaks teisipäev. Aga kolmapäev on meie tööpäev ja see on piiramata tööaeg. Selles mõttes peavad kõik Riigikogu liikmed sellega arvestama. Aga otse loomulikult me proovime ikkagi teisipäeva planeerida nii, et vähemalt kolm tundi jätkuks istungi aega. Peeter Ernits, palun!

Aitüma! Mul ei sobi küll enam kommenteerida päevakorda, mille Riigikogu täiskogu on kinnitanud, aga ma võin mõne uue dimensiooni sisse tuua. Tegelikult ma tegin Riigikogu juhatuse koosolekul ettepaneku tuua palju diskussiooni tekitanud härra Terrase ettekanne "Eesti 2035" kohta teisipäeva peale. See oli minu ettepanek just sellelsamal põhjusel. Teisipäevad ongi reeglina need päevad, kus me sarnaseid asju arutame, või neljapäevad. Aga minister oli lähetuses, mistõttu ei olnud võimalik seda [teisipäeva peale] tuua ja seetõttu jäi teisipäev seekord selle võrra lahjemaks. Aga ka kolmapäev on meil tööpäev ja siis on tööaeg piiramatu. Selles mõttes peavad kõik Riigikogu liikmed sellega arvestama. Aga otse loomulikult me proovime ikkagi teisipäeva planeerida nii, et vähemalt kolmeks tunniks jätkuks [teemasid, mida arutada]. Peeter Ernits, palun!

Tegelikult analoogne küsimus. Me eile arutasime siin seda ja Õnne Pillak andis oma lõpliku hinnangu, et nii-öelda lõuad pidada ja teeme nii, nagu on. Vaata, seda on siin ka varem arutatud, et Riigikogu võiks olla paindlikum. Igal pool [üritatakse] ressursse jagada kuidagi võrdsemalt, aga meil on see väga jäik kuni tänase päevani, [öeldakse, et] nii on ja mingit arutelu ei ole. Sellesama meie [eelnõu] puhul, mille kohta oli Andrei Korobeinikul [ettepanek] ja mille kohta oli ka komisjon otsustanud, et seda peaks arutama teisipäeval, otsustati eile nii, nagu Õnne Pillak ütles, et ei, lõpetame selle jama ära, tuleb nii, nagu on. Aga mis puudutab härra ministrit, põlluministrit, siis meie fraktsioon üritas teda suvel mitu korda [tabada], kui kartulipõllul sai ujuda ja katk hakkas juba möllama, aga me ei saanud teda kätte, kuna minister puhkas. Nüüd kuulen, et minister on sõidus. Tegelikult oleme ju meie tema tööandjad. Päise päeva ajal [peaks] ta tulema siia meile aru andma väga olulistest asjadest, aga mitte ütlema, et meie peame tema järgi tegutsema. Minu meelest on siin nagu risti vastupidi. Mis sa sellest arvad? Muidugi meeldiv oli kuulda, et sa olid ka sama meelt, et ta võiks ikkagi tulla hommikupoole, mitte öö varjus siia ilmuda.

Tegelikult analoogne küsimus, mida me eile arutasime siin ja kui Õnne Pillak andis oma lõpliku hinnangu, et nii-öelda lõuad pidada ja teeme nii, nagu on. Vaata, seda juttu on siin varem arutatud, et Riigikogu võiks paindlik olla. Kui igal pool on kuidagi jagatud ressursse võrdselt, siis meil on siin väga jäik tänase päevani. Nii on ja mingit arutelu ei ole. Seesama meiepoolne, mis oli Andrei Korobeinikul, ja ka komisjon otsustas, et teisipäeval peaks seda arutama. Eile otsustati, Õnne Pillak ütles, et ei, lõpetame selle jama ära, tuleb nii, nagu on. Aga mis puudutab härra ministrit, põlluministrit, siis me suvel üritasime ka teda fraktsiooniga mitu korda, kui kartulipõllul sai ujuda ja katk juba hakkas möllama, aga ei saanud kätte, kuna minister puhkas. Nüüd kuulen, et ministrihärra on sõidus. Minister on tegelikult ju … Meie oleme ju tema tööandjad ja päise päeva ajal tulla siia meile aru andma väga olulistest asjadest, aga mitte ütlema, kuidas meie peame tema järgi tegutsema. Minu meelest on siin risti vastupidi. Mis sa sellest arvad? Muidugi meeldiv oli kuulda, et sa olid ka sama meelt, et ta võiks ikkagi tulla hommikupoole, mitte öö varjus ilmuda siia.

Hea kolleeg, ma loodan, et sa ei pretendeeri sellele, et Riigikogu hakkaks kehtestama ministrite lähetusi. Minule teadaolevalt oli tegemist välislähetusega. See on väga normaalne, et minister käib ka välislähetustes. Ja see oli põhjus, miks minu teada ei õnnestunud tal eile siia tulla. Aga mis puudutab sinu viidatud Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, siis meil on olnud mitu korda varem võimalus seda täiskogus arutada, aga mingil põhjusel ei ole lihtsalt ettekandjat olnud kohal. Kaks korda on seesama fraktsioon tekitanud arutelu võimatuse. See eilne oli juba tegelikult neljas kord või see nädal tuleb juba neljas kord, kui me proovime seda eelnõu arutada. Jah, ma möönan, et kolmandal korral tegi juhtivkomisjon ettepaneku see päevakorrast välja võtta, aga nii esimesel kui ka teisel korral oli tegelikult tegemist arutelu võimatusega. Me oleksime võinud seda ammu rahumeeli [arutada]. Mina tõepoolest ei pea seda heaks tooniks, et kui eelnõu on pandud päevakorda ja päevakord on kinnitatud, tekitatakse arutelu võimatus. See kindlasti natukene narritab kõiki teisi Riigikogu liikmeid. See on natukene ka minu subjektiivne hinnang, mistõttu ma leidsin, et see on igati põhjendatud, et me teeme seda kolmapäeval. Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 676 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 7. oktoober kell 17.15. Head kolleegid, tänane päevakord on ammendunud ja istung lõppenud. Kohtume homme. Aitäh teile!

Hea kolleeg, ma loodan, et sa ei pretendeeri sellele, et Riigikogu hakkab kehtestama ministrite lähetusi. Tegemist oli minule teadaolevalt välislähetusega. Nii et see on väga normaalne, et minister käib ka välislähetustes, ja see on põhjus, miks minu teada ei õnnestunud tal eile siia tulla. Aga mis puudutab sinu viidatud, Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, siis meil oli seda mitu korda võimalus varem täissaalis, täiskogus arutada, aga mingil põhjusel lihtsalt ei olnud ettekandjat kohal. Nii et kaks korda on seesama fraktsioon tekitanud arutelu võimatusi. See eilne oli juba tegelikult neljas kord või see nädal tuleb juba neljas kord, kui me proovime seda eelnõu arutada. Jah, ma möönan, et kolmandal korral tegi juhtivkomisjon ettepaneku see päevakorrast välja võtta, aga nii esimesel kui ka teisel korral oli tegelikult tegemist arutelu võimatusega. Me oleks võinud seda ammu rahumeeli … Mina tõepoolest ei pea seda heaks tooniks, kui on pandud päevakorda, päevakord on kinnitatud ja siis tekitatakse arutelu võimatus. See kindlasti natukene narritab kõiki teisi Riigikogu liikmeid ja see on natukene ka minu subjektiivne hinnang, mistõttu ma leidsin, et see on igati põhjendatud, et me teeme seda kolmapäeval. Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 676 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 7. oktoober kell 17.15. Head kolleegid, tänane päevakord on ammendunud ja koos sellega istung lõppenud. Kohtume homme. Aitäh teile!