Первое чтение законопроекта о внесении изменений в Закон об иностранцах (Синяя карта Европейского союза) (349 SE)

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu 349 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa. Enne, kui me läheme selle [eelnõu] esimese lugemise juurde, tutvustan teile lühidalt selle arutelu korda, mis tuleneb meie Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Kõigepealt on algataja ehk esitaja ettekanne, see saab [kesta] kuni 20 minutit. Põhimõtteliselt saab siin juhatajaga teha kokkulepe, ettekande aega võib pikendada, kui see kokkulepe sünnib. Seejärel on juhtivkomisjoni ettekanne, antud juhul on tegemist põhiseaduskomisjoniga, mis on juhtivkomisjon, see ettekanne on samuti kuni 20 minutit. Seejärel on läbirääkimised, aga enne seda, head ametikaaslased, on ka küsimused. Ettekandjale võib kokku esitada kuni kaks küsimust, siis kahele ettekandjale kokku. Nii. See oli lühidalt see tutvustus. Ega siin midagi uut ei ole. Nii nagu ikka, kodu‑ ja töökorra seaduse raames on esimene lugemine meil kulgenud ja kulgeb ka nüüd. Ma palun Riigikogu kõnetooli värskelt Riigikogu saali saabunud siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustuseks soovin head sõbrapäeva kõigile. Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse edastatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu ehk niinimetatud Euroopa Liidu sinise kaardi [seaduse] eelnõu. Välismaalaste seaduse muutmise eesmärk on võtta üle Euroopa Liidu sinise kaardi muudetud direktiiv. See käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja riigis töötamist. Sissejuhatuseks toon esile, et Euroopa Liidu sinine kaart ei ole Eestis laialt levinud ning see regulatsioon puudutab lõppkokkuvõttes väheseid inimesi. Seisuga 15. jaanuar 2024 oli Eestis kokku 82 kehtivat sinist kaarti. Aastal 2023 väljastati kokku 31 sinist kaarti, mis on väga väike osa töötamiseks antavate elamislubade üldarvust aastas. Sinise kaardi valdajaid töötab ligikaudu 60 Eesti ettevõtte juures, Eestis on aga umbkaudu 150 000 aktiivset ettevõtet. Edasi eelnõu sisust. Eelnõuga kavandatud muudatused saab jagada kolme gruppi. Esiteks täpsustatakse kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet, vähendatakse erialase töökogemuse nõuet ning reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskused, millele peab sinise kaardi valdaja haridus vastama. Euroopa Liidu sinise kaardi taotlemiseks peab välismaalasel olema kõrgharidus või vähemalt kolmeaastane erialase töötamise kogemus. Direktiiv kohustab tunnistama kõrgema tasandi kutseoskusi info‑ ja kommunikatsioonitehnoloogia ametikohtadel ja välismaalane peab eelneva seitsme aasta jooksul vähemalt kolm aastat olema töötanud erialasel ametikohal. See tähendab, et kvalifikatsiooni tõendava dokumendi [esitamise] asemel on vaja tõendada erialase töö kogemust. Teiseks pikendatakse Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja [võimalikku] töötuks olemise aega. Muudatuste tulemusena võib kaardi valdaja olla elamisloa kehtivuse ajal töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta. Kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat, siis võib ta elamisloa kehtivuse ajal olla töötu kuni kuus kuud. Kolmandaks täpsustatakse sinise kaardi valdajate liikumist liikmesriikide vahel ehk seda, kuidas kaardi omanik võib ühest liikmesriigist liikuda teise liikmesriiki. Muudatuste tulemusena võib teise riigi sinise kaardi valdaja viibida Eestis kuni 90 päeva mis tahes 180 päeva jooksul tööalase tegevuse eesmärgil. Tööalane tegevus peab olema seotud välismaalase töökohustusega ja see hõlmab ärikohtumisel, konverentsil või seminaril osalemist, ärikokkuleppega seotud läbirääkimiste pidamist, müügi‑ või turundustegevust, ärivõimalustega tutvumist või koolitusel osalemist. Muudatus hõlmab üksnes tööalast tegevust ja ei too kaasa nende välismaalaste lubamist Eesti tööturule. Kui teise riigi sinise kaardi valdaja soovib asuda siin tööle, siis peab ta lühiajalise töötamise registreerima Politsei‑ ja Piirivalveametis või taotlema töötamiseks elamisluba. Lõpetuseks kuludest. Muudatused toovad kaasa vähese mõju Politsei‑ ja Piirivalveameti töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevust, täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet ning koolitada PPA ametnikke. Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse Politsei‑ ja Piirivalveameti eelarvest. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 16. jaanuaril 2024. aastal. Koosolekul arutati põhjalikult mitmeid teemasid seoses Euroopa sinise kaardi rakendamisega Eestis ning selle mõjuga tööjõuturule. Esimene oluline teema oli sinise kaardi idee ja selle erinevus USA rohelisest kaardist. Osalejad arutlesid selle üle, kuidas Euroopa sinine kaart on suunatud sellele, et soodustada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate liikumist Euroopa Liidu tööjõuturul, andes neile suuremad õigused ja võimalused. Samuti rõhutati, et IKT-töötajate määratlus lähtub Euroopa kvalifikatsiooniraamistikust, tagades ühtse lähenemise kõigis liikmesriikides. Teine teema oli pikema töötuks olemise võimaluse arutelu. Osalejad uurisid, kas idee tuleneb turu vajadusest või on Euroopa Parlamendilt tulnud seaduste uuendamise algatus. Selgitati, et mõnikord proovitakse uuenduste puhul [mängida] erinevate perioodide pikendamise ja lühendamisega, et muuta [direktiivid] atraktiivsemaks ja paremaks, kuid samas mitte mõjutada oluliselt liikmesriikide rahakotti ega turgu. Kolmandaks keskenduti sinise kaardi omanikele pakutavatele eelistele, sealhulgas võimalustele pikemalt Euroopa Liidu piires töötada ja ringi liikuda ning sellest tulenevalt kohustustele, nagu püsiv töökoht ja täidetud palganõue. Arutelu hõlmas ka seda, kuidas sinine kaart võimaldab tööalaselt tegutseda teises liikmesriigis, ilma et tekiks otseseid mõjusid tööjõuturule. Neljandaks käsitleti pererännet ja sinise kaardi omanike pereliikmete küsimusi, sealhulgas nende õigust Eestis elada ja töötada ning nende elamisloa kehtivust. Osalejate tähelepanu juhiti ka sellele, et enamikus Euroopa Liidu riikides on pereränne üldiselt natukene kõrgem kui tööränne. Eestis on see umbes sama või natukene kõrgem. Lisaks arutleti erinevate riikide palgastruktuuride mõju üle sinise kaardi kasutamisele. Direktiiv näeb ette, et [vahemik peaks olema] 1,0–1,6 keskmist palka. Arutleti selle üle, miks Soomel on see koefitsient suurem kui Eestil. Komisjon otsustas 7 poolt‑ ja 3 vastuhäälega esimese lugemise lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on vastavalt seadusele kümme tööpäeva.

Hea ettekandja, tänan! Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi soovitakse avada. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsuse rändepoliitika laiemalt on meie fraktsioonile jäänud küll arusaamatuks. Need erinevad signaalid, mis ministritelt on tulnud, on olnud väga vastuolulised. Viimaste infotundide ajal olen mina küsinud [selle kohta] nii peaministri kui ka siseministri käest. Mõlemad on öelnud, et valitsus ei ole mingisuguseid fundamentaalseid otsuseid praeguse rändepoliitika muutmise kohta langetanud. Aga erinevate ministrite väljaöeldud mõtted oma valitsemisala elu korraldamise kohta teevad väga ärevaks. Mis puudutab seda välismaalaste seadust, siis nagu ma olen aru saanud ja nagu ka siseminister on väitnud, kavatsetakse peagi tulla uuesti välismaalaste seaduse erinevate aspektide muutmisega välja. Mulle jääb küll arusaamatuks, miks me peaksime seda [seadust arutama] mitu korda ühtejärgi, kui võiks seda teha ühekorraga, menetleda kõiki neid muudatusi [koos]. Aga ju siis on sellel mingisugune põhjus, millest ei ole teada antud ja mida me praegu ei tea. Konkreetse eelnõu puhul ütlen kohe ära, et kuigi selle eelnõu muudatuste mõju on marginaalne, on küsimus meie jaoks pigem põhimõtteline. Me ei näe põhjust, miks peaks bürokraatiat suurendama, miks peaks Eesti riik ka neid väikseid täiendavaid kulutusi enda kanda võtma, kui ametnikud Euroopas ja ka Eestis mõtlevad välja uusi regulatsioone, mida sellisel kujul vaja ei oleks. Rändeküsimused peaksid meie arvates jääma valdavalt ikkagi liikmesriikide enda ainupädevusse, [neid ei tuleks] sellisel kujul üle reguleerida, nii nagu seda on soovitud teha selle konkreetse eelnõuga. Kui me loeme seletuskirja ja vaatame seaduseelnõu eesmärki, siis näeme, et siin on kirjas, et eelnõu eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööleasumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel. Eesti puhul ei ole sellel ju mitte mingisugust sisu ja tähendust, sest Eestis ei ole mitte mingisuguseid takistusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel tööle asumiseks. Kõigepealt, tööjõuturust rääkides, miljard elanikku on täiesti ilma igasuguste piiranguteta, see on Euroopa Liit ligi 500 miljoni elanikuga, pluss Ameerika Ühendriigid üle 300 miljoni elanikuga, pluss Jaapan. Nii et miljard elanikku on need, kellel ei ole mitte mingisuguseid piiranguid. Kolmandatest riikidest rääkides: me teame, et neil inimestel, kes seda 1,5‑kordset Eesti keskmist palka saavad, ka piiranguid ei ole. Kui kõrgelt kvalifitseeritud töötajale tahetakse maksta vähem palka kui 1,5‑kordne Eesti keskmine, siis ilmselt ei ole tegemist eriti kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga, keda kolmandatest riikidest peaks Eestisse sisse tooma. Pigem on ju soov, me näeme seda, odavat tööjõudu sisse tuua. Põhimõtteliselt ei ole õige see, mis on seletuskirjas, et selle eelnõuga luuakse selge ja läbipaistev Euroopa Liidu ülene vastuvõtusüsteem, mis meelitaks – ma rõhutan: mis meelitaks – Euroopa Liitu kolmandatest riikidest kõrge kutsekvalifikatsiooniga töötajaid ja hoiaks – rõhutan: ja hoiaks – neid Euroopa Liidus ja soodustaks nende liikuvust. Ma arvan, et me ei peaks inimesi praeguses olukorras siia massiliselt meelitama ja neid siin kinni hoidma. Kaitsepolitsei on ka varasemalt oma aastaraamatutes juhtinud tähelepanu julgeolekuprobleemidele mõnedest riikidest Eestisse saabunud kogukondade puhul. Aga me teame ka, et eriti kriiside ajal – praegu on majanduskriis ja küllap neid kriise tuleb veel, majandus areneb tsükliliselt – jäävad sotsiaalkulud liikmesriikide kanda, antud juhul siis Eesti kanda. Eelnevast tulenevalt teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku eelnõu 349 esimesel lugemisel tagasi lükata. Kui valitsusel on niikuinii plaan tulla siia välismaalaste seaduse muudatustega, siis võiks tulla tervikuna välja nende muudatustega, mis puudutavad õpirändeprobleeme ja muid küsimusi. Eks me siis saame arutada tervikut. Aga konkreetse eelnõu puhul teeme ettepaneku see tagasi lükata.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadusel on ka teine nimi: Euroopa Liidu sinise kaardi seadus. Väidetavalt sai see sinine kaart küll inspiratsiooni USA rohelisest kaardist, kuid analoogia on vaid osaline. Sinise kaardi idee kasvas välja kavatsusest soodustada kõrge kvalifikatsiooniga kolmandate riikide töötajate Euroopa Liidu tööjõuturul liikumist, andes neile selleks suuremad õigused. Neid õigusi on reguleeritud ka varasemalt, nimelt 2009. aasta direktiiviga, ja Eesti õigusesse, välismaalaste seadusesse võeti need üle 2011. aastal. 2021. aastal uuendati selle valdkonna regulatsiooni ja neid muudatusi me oma õigusesse üle võtmas olemegi. Välismaalaste seaduse muutmise vajadust ja sisu on täna juba tutvustanud nii minister kui ka komisjoni esimees ning ka kolleeg Helir-Valdor Seeder. Paindlikuma regulatsiooni ootust on varasemalt väljendanud ka ettevõtjad. Jutt on tippspetsialistide palkamisest kolmandatest riikidest. Eesti on rõhutanud, et direktiivi ülevõtmisel tuleb otsida keskteed, kus tööjõuvajaduse ja sisejulgeoleku huvide vahel oleks maksimaalne ühisosa, mis on ju mõistlik. Kui me kolmandatest riikidest pärit spetsialistide teemaga just igapäevaselt ei tegele, siis on hea teada, et ühe kavandatud muudatusega täpsustatakse kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja haridus vastama. See tähendab, et täpsemalt sisustatakse kõrgema tasandi kutseoskused, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. Me teame, et kõrghariduskvalifikatsiooni tõendab diplom, tunnistus või muu tõend, mille on andnud pädev asutus. Selle seadusega saab lahti kirjutatud, mis on täpselt need kõrgema tasandi kutseoskused, mis on võrreldavad kõrghariduskvalifikatsiooniga ja loovad õiguse taotleda sinist kaarti. Peatun sellel aspektil [pikemalt]. Kui diplomit ei ole, siis teadmised, oskused ja pädevus, mida tõendab vähemalt viieaastane erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga, annavadki kõrgema kutsekvalifikatsiooni, aga see peab vastama ka tööpakkumises nimetatud kutsealale. Siia alla lähevad näiteks info‑ ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid ja tippspetsialistid, kelle erialase töö kogemuse kestus sinise kaardi taotlusele eelnenud seitsme aasta jooksul peab olema vähemalt kolm aastat ja kes kuuluvad vastavatesse rahvusvahelise kutsealade standardklassifikatsiooni ISCO rühmadesse. Kuna kõrgema tasandi kutseoskuste tunnustamiseks peab sinise kaardi valdaja töökogemus olema samal tasemel nagu kõrghariduskvalifikatsioon, siis ei saa arvestada igasugust töökogemust, vaid ainult asjakohast. Ma tõin selle ühe aspekti esile lihtsal põhjusel, et just IKT‑sektoris käib terves maailmas töötajate pärast kõva konkurents. Nii et on igati pragmaatiline seda muudatust seadusesse üle võtta ja siiski loota, et mõned konkurentsieelisega ametimehed ja ‑naised tulevad ka meie tööturule. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja, teile ka! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. (Hääl saalist.) Teie soovite, jah, minister? Tulge siis siia, palun! Palun Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa. Alguses ei saanud seda punkti vedama, nüüd ei saa pidama. Palun, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud parlamendisaadikud! Ma pean vajalikuks paar sõna öelda. Selle direktiivi ülevõtmisel ja välismaalaste seaduse muudatustel ei ole selliseid mõjusid Eesti rändepoliitikale, nagu siin vahepeal puldist kõlas ja nagu esmase hirmuga võis [tunduda]. Nimelt on esiteks tegemist kehtiva direktiiviga, mida parandatakse või tehakse natukene paremaks ja mõistlikumaks. Midagi uut ei looda, rohkem inimesi see arvatavasti siia tooma ei hakka, mingisuguseid uusi uksi või aknaid ta kindlasti ei ava. Kui me räägime kuludest, mida siin mainiti, siis tõesti, neid toiminguid tehakse ju täna ka. Ma enne lugesin ette, et paarkümmend, 20–30 inimest tulevad igal aastal selle sinise kaardi loogika alusel Eestisse tööle. Tõesti, kui rääkida sotsiaalsetest tagatistest, mis muutmisele lähevad, siis praktika on olnud selline, et viie aasta jooksul on selles süsteemis ajutiselt töötuks jäänud inimesi olnud üks. Viie aasta jooksul üks inimene. Pole ka ette näha, et see kõik peaks kuidagimoodi muutuma. Kolmandaks, ma tahaks öelda, et kõik sinise kaardi alusel Eestisse tulevad inimesed lähevad selle kvoodi [arvestusse], mille me oleme kehtestanud. Nii et ei ole tegemist mingi erandiga, [eelnõu] ei suurenda kuidagimoodi kvooti, ta ei loo mingit muud erandit. Nad peavad ühtlasi saama 1,5‑kordset keskmist palka. Ehk siin on kõik need kõige karmimad nõuded, mis me oleme kehtestanud. Vastab tõele see, et see [eelnõu] on väga paljus mõeldud just kõrgelt kvalifitseeritud inimeste jaoks, eriti IT-valdkonna jaoks, mis on majanduse arengule oluline. Kui tekib küsimus, miks seda kõike vaja on, siis vastus on see, et [eelnõu] võimaldab seda, et kui Eesti ettevõte võtab sinise kaardi alusel tööle töötaja, siis see töötaja saab käia mujal Euroopas konverentsidel ja teha mujal Euroopas tööd kokku 90 päeva 180 päeva jooksul. Lihtsalt teised töötajad, kes ei tule siia sinise kaardi alusel, vaid meie teiste seaduste ja kordade alusel, [mujal] Euroopas viibida ja töötada sellisel kujul ei saa. See toetab Eesti ettevõtteid rahvusvahelistumisel, uute turgude hõivamisel, ekspordivõimaluste parandamisel. Pigem on see nagu Eesti ettevõtjate kasuks. Mina kutsuksin teid üles seda seni kehtivat Euroopa direktiivi, kus me teeme ainult mõned asjad natukene mõistlikumaks, toetama. Mis puudutab valitsuse rändepoliitikat, siis see selles mõttes pole muutunud, et meil on jätkuvalt kaks eesmärki. Üks on see, (Juhataja helistab kella.) et hoida mõõdukat konservatiivset joont, mis siiamaani on olnud, ja samas vaadata kindlasti seda, et oleks piisavalt paindlikkust, ja kui seda on vähe, siis seda juurde luua, et ettevõtjad saaks Eestis tegutseda ja neil need võimalused oleks. Teine pool on loomulikult see, et tagada Eesti julgeolek. Sellepärast tuleb välismaalaste seaduse muudatusi veel. Küsimus oli, miks need ei ole koos ühes seaduses. See on väga õige küsimus. Sellele on ka vastus. Praegu on tegemist direktiivi ülevõtmisega, aga välismaalaste seaduse muudatused tähendavad eelnõude väljatöötamist, kooskõlastusringe ja omaette protsessi, mis kõik võtab oluliselt pikemalt aega, [need muudatused] ei tule siia saali kohe. Sinna juurde see, et kogu selle paketiga püüab valitsus vaadata ka muud peale välismaalaste seaduse. Me vaatame ka seda, kes Eesti koolides õpivad, millised kultuurinormid meie koolides peaksid olema ja kas me seal peaksime mingisuguseid tingimusi sätestama. Kõik need asjad sinna juurde. Aitäh teile!

Suur tänu! Nüüd küll on hetk, kui läbirääkimistel on joon all. Läbirääkimised on suletud. Nii. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 349 esimene lugemine tuleb lõpetada, aga on tulnud ka teine ettepanek, nimelt, Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 349 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku eelnõu 349 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 6, vastu 48, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. veebruar kell 17.15. Kolmanda päevakorrapunkti menetlemine on läbi.