Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE) esimene lugemine

Liigume teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu 351 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Head ametikaaslased, saalis on tohutult suur lärm. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad ettekannet kuulata. Aitäh! (Helistab kella.)

Nii. Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees Vabariigi Valitsuse 11. detsembril 2023 algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga.

Hea ettekandja, mul on teile küll nüüd palve: proovime, nii mina kui ka teie, kõigepealt seda istungit mitte segada. Ja siis, kui see meie asi on ära tehtud, saame edasi minna. Aga sellise lärmiga me ei saa siin tõesti edasi minna. Ma palun vaikust saalis. (Helistab kella.) Ma palun vaikust saalis. Eeskätt enda käest ma palun vaikust. Aitäh! Palun, minister! Sõna on teil.

Aitäh! Eks see sõbrapäev tekitab kõigis väikest ärevust, täitsa mõistetav. Nii. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga muudetakse kolme seadust: esiteks elektrituruseadust, teiseks elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadust ja kolmandaks maagaasiseadust. Eelnõu ise katab kolme suuremat teemat. Esimene on strateegilise reservi loomine, teine on universaalteenuse kaotamine alates 1. aprillist 2024 ning kolmas on maagaasi varustuskindluse tagamiseks LNG‑haalamiskai halduskulude lülitamine gaasivarumaksesse. Järgnevalt räägin kirjeldatud kolmest muudatusest täpsemalt. Esiteks, elektrituruseaduses luuakse regulatsioon, mis võimaldab kasutusele võtta reservvõimsuse mehhanismi olukorras, kus turul jääb juhitavatest elektritootmisvõimsustest puudu. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise eesmärk on tagada elektriga varustatus olukordades, kus võib tekkida juhitava elektritootmise puudujääk. Sisuliselt on tegemist ennetava abinõuga elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks ning tarbijate elektrikasutuse piiramise vältimiseks. Reservvõimsuse mehhanismiga on võimalik toetada uute juhitavate tootmisvõimsuste lisandumist turule, näiteks gaasielektrijaam, või pikendada olemasolevate võimsuste eluiga, näiteks põlevkivi[jaamad]. Eelnõu järgi maksavad kõik tarbijad strateegilise reservi eest proportsionaalselt oma tarbimisega. See on sarnane tasu, nagu on taastuvenergia tasu. Mehhanismi täpne maksumus selgub Eleringi korraldatava vähempakkumise tulemusel 2025. aastal. Kui aluseks võtta 2022. aasta tarbimine ja 2020. aasta reservi kulu hinnang, siis kulu hinnanguline osakaal lõpptarbijate elektriarves oleks circa 0,81% elektri lõpphinnast ehk 0,8%. Teiseks, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatused. Eelnõu järgi kaob universaalteenus alates 1. aprillist 2024. Põhjus selleks on lihtne: universaalteenuse hind 154 eurot megavatt-tunni kohta on olnud viimasel aastal jooksvalt kõrgem kui elektri turuhind. Siiski, 2023. aasta oktoobri seisuga on universaalteenust [kasutavate] kodutarbijate arv 72 000. Seda on üle nelja korra vähem võrreldes 2023. aasta jaanuariga. Lisaks kasutavad üle 87 000 kodutarbija üldteenust universaalteenuse hinnaga. Universaalteenus oli tarbijale kasulik ainult kolmel kuul selle loomise ehk 2022. aastal. 2023. aastal ei olnud börsihinna kuu keskmine kordagi kõrgem universaalteenuse tootmishinnast. 2023. aasta keskmine Nord Pooli börsihind oli ligi 91 eurot megavatt-tunni kohta. Inimesed, kes on kasutanud universaalteenust, on kaotanud 63 eurot megavatt-tunni kohta. Kolmas muutus, maagaasiseaduse muutmine, haalamiskai kulude arvamine varumakse hulka. Eelnõuga teeme ettepaneku lisada 1. maist 2024 gaasivarumaksele ka haalamiskaiga seotud halduskulud, et tagada vastuvõtuvõimekus LNG FSRU teenindamiseks. Tarbija lõplikust gaasiarvest moodustaks gaasivarumakse marginaalse osa, ligikaudu 0,7%. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse varumakse määra kehtestamisel gaasitarbimise prognoosi kalendriaasta kohta. Arvestades seda, et gaasiaasta algab 1. mail ja kestab 30. aprillini, on oluline sätestada gaasivarumakse määra kehtestamise aluseks võetav arvestusperiood samuti 1. maist kuni 30. aprillini. Ka see muudatus on eelnõusse sisse viidud. Eelnõu järgi on Konkurentsiametil õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et tarbijatele on strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi edasi müüdud soetushinnast kõrgema hinnaga. Tegemist on ennekõike preventiivse sanktsiooni sätestamisega, et gaasimüüjad ei kasutaks kriisiolukorda ära põhjendamatu kasumi teenimise eesmärgil. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid. Küsimusi teile on. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Keskerakond tuli juba novembrikuus siinsamas Riigikogus välja algatusega, mis puudutas just universaalteenuse lõpetamist. Riigikogu saalis see heakskiitu ei saanud. Samamoodi ei saanud see loomulikult heakskiitu komisjonis. Koalitsioonisaadikud hääletasid selle universaalteenuse lõpetamise võimaluse maha. Jällegi on päris palju aega sellest möödas. Te ütlesite, et universaalteenus lõpetatakse 1. aprillist. Kas te ei arva, et me oleks võinud selle küsimuse lahendada juba eelmine aasta ja inimesed oleks saanud päris palju sellest võita, rahaline võit oleks olnud märgatav?

Aitäh! Ma siiski meenutan: universaalteenuse loomise loogika oli see, et anda inimestele teatav kindlaksmääratud energia hind. Tollel ajal oli energia hind Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas ja sellega kaasnenud energiaturu manipulatsioonide tõttu väga volatiilne ja kõrge. Seetõttu ta loodi, et pakkuda inimestele teatud kindlaksmääratud paketti. Võib-olla Eesti eripära ka klientide vaatest on ikkagi see, et me oleme kaunis börsiusku rahvas, mis iseenesest polegi paha, väga vähe lepinguid oli fikseeritud ja energiahindade kõikumine mõjus üsna rängalt ka sotsiaalselt. See oli see meede, mille abi sellega püüti hakkama saada. Nii et omal ajal oli see kindlust andev. Selle kõrval – nagu alati kõik valitsused läbi aegade, nagu parlamendiliikmed, kes iganes, ka energiamüüjad on tarbijatele rõhutanud – oli igaüks vaba valima omale sobivat energiapaketti. Lihtsalt võrdlusena, et universaalteenuse kõrvalegi tekkis elektrimüüjatel või energiamüüjatel pakette, kus kombineeriti universaalteenuse kindlust börsihinnaga. Kui börsihind oli soodsam, siis oli võimalik ka seda valida. Nii et tegelikult on asi nii, et igaüks, kes on soovinud ja veidi aktiivne olnud, on saanud endale valida juba soodsama börsihinnaga paketi, kes on soovinud jätkata universaalteenusega, on seda teinud. Aga siiski, kui vaadata aasta keskmist või kogu seda perioodi, siis [universaalteenuse hind] on selgelt üle selle hinna, mida börs suudab pakkuda, mistõttu tal selline sotsiaalse kindlustunde andmise mehhanism, ma ütleks, praktikas puudub. Lisaks on suur hulk kliente, kes ei ole võib-olla nii aktiivsed, võib-olla tarbivad vähem, võib-olla ei lähe neile alati korda, kas see arve on viis eurot suurem või väiksem. Seetõttu on ilmselt mõistlik see küsimus ka rahvamajanduses lahendada. Nii et sellepärast me olemegi jõudnud sinnani, et 1. aprilliks universaalteenus kaob. Vahepealsel ajal, kes on tahtnud, on saanud endale valida parema paketi, ja need, kes pole sellest hoolinud, lähevad üle üldteenusele ja börsihinnale. No vot, elektrikatkestus.

Vaat see on see, millest rahanduskomisjoni esimees rääkis – õhukene riik. No signal on meil siin selle ekraaniga. Üks hetk, palun! Head ametikaaslased, mul on teile värsket informatsiooni anda: vaheaeg juhataja poolt, et saaksime selle no signal on signal'i peale tagasi. Nii et vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Tundub, et ekraanid on tööle saadud. Ma tänan meie ametikaaslasi, häid teenistujaid! Me oleme hetkel eelnõu 351 juures. Kõnetoolis on kliimaminister Kristen Michal, me oleme küsimuste ja vastuste vooru eel ja hakkame sellega pihta. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Eelmises episoodis hea minister ei vastanud kahjuks hea kolleegi Lauri küsimusele sisuliselt. Tõepoolest, keskfraktsioon tegi samasisulise ettepaneku juba mitu kuud tagasi. Hea Kristen ütles, et need inimesed, kes [universaalteenusega] jätkavad, on sellised rikkamad inimesed, kes ei mõtle nende viie euro peale, mis see arvete vahe võiks olla. Aga tegelikult me muidugi teame kõik ja kindlasti ka hea minister teab seda, et need ei ole rikkad inimesed. Nad on suure tõenäosusega eakamad inimesed, kes lihtsalt ei ole väga süvenenud sellesse, mis toimub. Nende jaoks on see viis või kümme eurot päris suur summa. Kokku kaotasid inimesed sellega umbes 100 000 eurot kuus. Iga kuu, kui see otsus jäi tegemata, kaotasid just needsamad vaesemad inimesed. Kas teie arvates ei oleks siiski olnud mõistlik (Juhataja helistab kella.) keskfraktsiooni ettepanekuga nõustuda ja teha see otsus varem?

Aitäh, hea küsija! Esiteks, te muidugi eksite. Ma vastasin teie kolleeg Lauri Laatsi küsimusele vägagi sisuliselt, ma selgitasin, kuidas see mehhanism on loodud, mis on selle mõjud, millist kindlust see pakub. Kirjeldasin ka seda, kuidas inimene on vaba valima, ja muu hulgas sedagi, kuidas erasektor tegelikult seda teenust pakub. Seetõttu [ma vastasin] võib-olla isegi sisulisemalt, kui oleks olnud kohane. Mis puudutab seda, nagu ma oleksin väitnud, et tegemist on rikaste inimestega, kes [sellest rahast] ei hooli, siis ka seda pole ma väitnud. Nii et teie küsimus oli püstitatud vääratele eeldustele. Tulen nüüd tagasi sisulise vastuse juurde. Sisuline vastus on see, et energiapaketi valik on igaühel vaba, turg on väga aktiivne selle pakkumisel ja loodetavasti igaüks teeb selle valiku. Kui keegi ka ei tee seda valikut, siis tänaseks on universaalteenuse, kindlust pakkuva, riigi pakutava ja oma olemuselt fikseeritud paketi mõte lõppenud. Seetõttu me selle 1. aprillist 2024 lõpetame.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea vastaja! Te ikkagi otseselt ei vasta. Meie ettepanek oli, et võiksime selle otsusega kiiremini ühele poole saada, ja selline võimalus oli koalitsioonil tegelikult täiesti olemas, oli ka Keskerakonna fraktsiooni eelnõu. Juba detsembrikuus oleks inimesed saanud sellest universaalteenusest vabaks ja oleksid saanud tänu sellele ka raha kokku hoida. Aga kui me räägime summadest ja nendest inimestest, siis neid kliente oli 200 000. Kindlasti on need kliendid need, kes on vähem teadlikud asjadest ja võib-olla ei ole nii kodus IT‑lahendustes, ehk need on eelkõige vanemad inimesed. Nüüd on jälle läinud tükk aega selleks, et see eelnõu meie ette tuua. Õnneks on ta olemas ja see on ju hea. Aga miks ei oleks saanud seda palju kiiremini teha, nii nagu te olete ju tegelikult näiteks maksutõuse vastu võtnud?

Aitäh! Makse kehtestab parlament ehk vastu võtnud olete muidugi teie. Seda esiteks. Teiseks, suvel näiteks olid ka energiaturul, nagu energeetikud ütlevad, väljavaated veidi teistsugused kui täna. Kolmandaks, energiamüüjad on väga aktiivselt tegelenud selle informatsiooni andmisega, et oleks mõistlik endale valida – nendel, kes soovivad, vägisi seda ei ole pidanud tegema – börsihinnast sõltuv pakett või mõni teine fikspakett. Nii et teavitus on olnud ja võimalus on ka kogu aeg olnud – samamoodi nagu mis tahes muu teenusega, mis on vabal turul – valida endale parem pakett.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea minister! Mu esimene küsimus on reservvõimsuste kasutamise kohta. Mida see tänane õigus ütleb ja mida see muudatus, mis te teete, meile täpselt kaasa toob? Mis tingimustel võib praegu reservvõimsusi kasutada? Miks meile üldse on vajalik see muudatus, mida me praegu teie ettepanekul arutame?

Aitäh! Mitte ainult minu ettepanekul, te arutate seda siiski Vabariigi Valitsuse ettepanekul, kes on selle eelnõu siia saatnud. Seda esiteks. Teiseks, reservvõimsuste mehhanismi oma olemuselt on ikkagi vaja juhuks, kui turul on tõrked, ei ole piisavalt tootmist, et tagada see, et oleks olemas juhitavad tootmisvõimsused. Praegu – see põhineb üldkoosoleku suunisel – tagatakse seda vanade põlevkivijaamadega. Et tulevikuks oleks see tagatud, selleks luuakse reservvõimsuste mehhanism. Ütleme nii, et kõikide reservide ülevalhoidmine maksab midagi ja vastasel korral ei ole selge, kuidas seda kaetakse, ei ole selge, kuidas see tagatud on. See mehhanism annab selle võimaluse ja hindaja on Elering, kes hindab, millises mahus seda vaja on, kui ta selle hanke välja kuulutab.

Andrei Korobeinik, palun!

Hea minister! Ma siiski juhin tähelepanu, et ei saa tõepoolest väita, et midagi vägisi tehti, aga universaalteenus rakendus siiski automaatselt, inimene sai soovi korral sellest küll loobuda, aga kui tuleb selline kiri, et sa võid teha sellise valiku, siis eakamad inimesed võivad sellesse suhtuda umbes nagu nendesse kõnedesse, mis tulevad à la eesti.ee portaalist või pangast ja mille tõttu inimene võib lihtsalt jääda oma rahast ilma. Nad teatud skepsisega suhtuvad nendesse ettepanekutesse. Just need inimesed kulutavad tänaseni 100 000 eurot kuus, sest riik ei ole kiiremini tegutsenud. Kui opositsioonilt tuleb hea ettepanek, mille ainuke viga on see, et see tuleb opositsioonilt, kas siis teie arvates ei tasuks (Juhataja helistab kella.) seda äkki vastu võtta, sõltumata sellest, kes on ettepaneku tegija?

Aitäh! Ma siin kahte asja ütleks. Esiteks, kui me universaalteenust tegime, siis ma olin tollal majanduskomisjoni ettekandja ja ma ei mäleta, et te oleksite selle vastu võidelnud. Ma kahtlustan, et see lause oli midagi sellist – ma nüüd tsiteerin mälu järgi, võin eksida, vabandan ette, kui seda teen –, et opositsioonil oli see ettepanek ammu, kahju, et seda ei ole tehtud. Sellega on samamoodi. Lepime siis kahe peale kokku, et tegemist on teie ettepanekuga, mille valitsus nüüd ära realiseerib. Siis oleme mõlemad õnnelikud.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et universaalteenus on oma aja ära elanud. Samas loodi see universaalteenus turutõrke tingimustes. Kas ta oli nüüd väga hea või mitte, seda ei saa praegu arutada. Aga kui see ära kaotada, siis [mida te arvate], kui tekib uus selline situatsioon, kas siis hakatakse jälle kribinal-krabinal mingeid meetmeid kiirelt välja mõtlema? Või oleks mõistlik siiski seda universaalteenust paremaks muuta, nii et kui tekib kriisiolukord, siis oleks seda kohe hea võtta?

Mart Maastik, palun!

Aitäh! Eks universaalteenus, nagu ma kirjeldasin, tollase aja nägu oli. [Oli ta nüüd] hea või halb, aga ma ütleksin, et pigem oli tema eesmärk luua ja anda kindlustunnet selles olukorras, kus hinnad olid väga volatiilsed. Kaaluti erinevaid võimalusi ja see leiti sellel hetkel olevat parim. Riigil on erinevaid kogemusi erinevate toetusmehhanismidega erinevate valitsuste ajast. Siin on mitu nüanssi. Esiteks, meil on olemas kogemused ja regulatsioonid nende rakendamiseks, kui mis tahes kriis peaks tulema. Me oleme riigina ja avaliku võimuna juba selle etapi läbinud ja me oleme selleks suutelised, ükskõik milline see mehhanism on, mida sellel hetkel parimaks peetakse. Teiseks, me tegeleme energeetikas pidevalt ka uute tootmisvõimsuste lisandumisega. Ka parlamendis on menetluses mitu eelnõu ja ilmselt tuleb neid juurde, mis puudutavad võimalusi lihtsamaks planeerimiseks, tegelikult lihtsamaks võimaluse [loomiseks], et uued tootmisvõimsused tekiksid. Nii et see pigem annab kindlust juurde. Energiaturu väljavaatest rääkides: seal praegu nii volatiilset ja suurt hinnakõikumist ei paista. Sellel hetkel ei oldud selleks valmis, praegu ollakse kindlasti paremini valmis. Aga veel kord: universaalteenust sellisena ei ole ilmselt mõtet jätkata ega teda ka palju parandada. Kui mis tahes kriis peaks paistma, siis meil on olemas kogemused erinevatest kriisidest ja oskused, rõhutan, riigina mis tahes mehhanismi rakendada.

Protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, ma tahtsin selgusele jõuda. See protseduuriline küsimus on mul umbes kolm tundi juba üleval olnud. Kas seda [küsimise õigust] antakse teatud viivitusega või mis see põhjus on, miks ma ei saanud küsida protseduurilist küsimust automaksu eelnõu menetlemisel istungi läbiviimise korra kohta? Praegu, tõepoolest, on see juba natuke vananenud teema. Aga ma olen lihtsalt mures, et ei saanud selgust selle potentsiaalse rikkumise asjas. Millal umbes saab küsida protseduurilist küsimust, kui ma nuppu vajutan?

Aitäh! Vastus teile: kolm tundi tagasi mina ei juhatanud ja ma ei oska tõesti seda situatsiooni punktuaalselt kommenteerida. Priit Sibul, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on veidi sarnane selle küsimusega, mis oli kolleeg Maastikul. Te viitasite, et sellisel kujul ei ole universaalteenusel enam mõtet. Sellega ma olen nõus. Aga te ütlesite, et seda ei ole vaja, et me oleme kriisideks paremini valmis. Mina kahjuks neid mehhanisme ei tea, kuidas me selles valdkonnas nendeks hinnamuudatusteks paremini valmis oleme. Tõesti, siis me selle [teenuse] kohandasime selle jaoks. Mul ongi küsimus, kas arutati seda võimalikku parandamist. Te ütlesite, et te seda mõistlikuks ei pea. Aga kas üldse oli see arutelu, et universaalteenus oleks madalama hinnaga, mitte nii, nagu ta täna on, et on seotud kas ühe või teisega? Varem olid inimesed börsil ja oli kõrge hind, eks ju, siis me muutsime seda, et see oleks madalam. Nüüd on teie ettepanek see reservvõimsuste kasutusele võtmine, mis perspektiivis mõneti aitab neid võimalikke hinnakõikumisi vähendada. Aga minu küsimus on: kas on arutlusel olnud ka võimalik Balti börsipiirkondade ühinemise teema, (Juhataja helistab kella.) mis võiks ka siin kaasa aidata?

Aitäh! Siin oli hästi palju erinevaid küsimusi, ma jõudumööda vastan. Omal ajal Kristjan Järvaniga, kes oli siis vastutav vist majandusministrina selle rolli eest, me ju arutlesime siin ka nii-öelda universaalteenuse ja universaalteenuse 2 üle. Selle universaalteenuse 2 mõte oli justkui selle universaalteenuse edasiarenduses, mille eraturg ka tegelikult ära tegi, ehk nii-öelda universaalteenuse üks pool on kindlus ja teine pool on see madalam börsihind, mis hetkel on. Nii et neid arutelusid on peetud päris mitmel moel. Aga nagu ma olen kirjeldanud, on ka erinev andmestik olemas. Ega sellise nii-öelda tootmishinnaga, mis on siin välja arvutatud, 154 eurot, ei ole tal enam rolli, ta ei pääse turule ja seal ei ole seda positiivset mehhanismi nii palju. Kes iganes tahab saada suuremat kindlust, saab fikspaketi ära teha ühel või teisel moel, eks ju, või minna üle börsipaketile ja keskmisena ilmselt madalamat hinda saada. Suurema kindluse mõttes ma jah viitan sellele, et me oleme energeetikaga riigina päris palju tegelenud, uusi [taastuvenergia] tootmisvõimsusi lisandub, no tuumajaam on midagi väga kauget hetkel, aga isegi selle raport on valmis saanud, debatt parlamendis käib. Loodetavasti jõuame ühel hetkel selle debatini ka siin saalis. Lisaks on Euroopas tervikuna Euroopa energeetikud ja energeetikaministrid, juba enne selle valitsuse aega – ajalugu ju ei alanud selle valitsusega ega lõpe sellega –, arutanud omavahel, mida teha, et Venemaa energeetikamanipulatsioonid ei mõjutaks Euroopa tarbijaid nii palju. Näiteks võib tuua kõik needsamad asjad, mis on neid mõjutanud, näiteks tollased ilmastikutingimused, kuumad suved, veevaesed perioodid, gaasihoidlate tühjus ja nii edasi. Talveks valmistumist on Euroopa Komisjonis, Euroopa energeetikaministrite nõukogus kohtumistel ikkagi pidevalt arutatud ja hinnatakse seda, et mis see pilt on. Suured majandused on valmis, Euroopa on valmis. Nii et me saame kriisidega oluliselt paremini hakkama ja valmistumine on oluliselt parem olnud. Mõneti on iga kriisi järel nii, et sa oled sellest kriisist midagi õppinud, sa oled valmis. Seetõttu saadakse ilmselt hakkama. Sellele ma viitasin.

Austatud minister, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Tänud, hea eesistuja! Antud konkreetset eelnõu arutati 22. jaanuaril majanduskomisjoni istungil, kus osalesid komisjoni liikmed ja kliimaminister koos kaasas olnud energeetikaosakonna juhataja Rein Vaksi, energiaturgude valdkonnajuhi Karin Maria Lehtmetsa ja varustuskindluse nõuniku Kristjan Kaldmaaga. Minister tutvustas seda eelnõu analoogselt sellega, kuidas ta siin saalis seda tutvustas, ja olid ka mõned küsimused. Rain Epler uuris selle kohta, kas universaalteenust on üldse vaja lõpetada, tänapäeval on ju olemas börsi‑ ja kõik muud paketid, mida inimesed saavad valida. Vastus sellele oli, et seda debatti on olnud, aga nagu minister siin põhjendas, mitte kõik ei ole [paketti] ümber vahetanud ja seda peaks siiski tegema. Rain tundis huvi ka Konkurentsiameti rolli kadumise vastu, mille Karin Maria Lehtmets ja Rein Vaks ümber lükkasid, öeldes, et Konkurentsiametil on siiski endiselt väga konkreetne roll erinevate mehhanismide jälgimises, kaasa arvatud varustuskindluse küsimustes. Samuti oli küsimus reservvõimsuste kohta ja selle plaani ajakava kohta. Selles tõi Karin Maria Lehtmets selguse, et strateegilise [reservi] loomise eelnõu valmistatakse ette, reservi ennast ja seda mehhanismi ei pruugita veel kohe rakendada, aga mehhanism kui selline peab meil olemas olema, et me saaksime seda tulevikus rakendada. Rain Epler tundis huvi ka selle vastu, et elektrituruseadust täiendatakse ühe punktiga, mille kohaselt süsteemihaldur teeb iga aasta analüüsi järgnevaks aastaks. Temal oli küsimus, et kui Konkurentsiamet ei ole siin märgitud selle ülevaatajaks, kes siis seda kontrolli teostab. Rein Vaks vastas, et Konkurentsiamet teostab üldiselt kontrolli kõige üle, seetõttu ei ole seda konkreetses punktis välja toodud. Priit Lomp arvas, et võib-olla oleks siis mõistlik natukene täiendada, lihtsalt et oleks selgust. Mina küsisin ise Energiasalve küsimuste ja täpsustuse kohta. Ta on teinud pöördumise selle konkreetse eelnõu kohta. Minister vastas, et Energiasalvega on kokku saadud, kitsaskohti on arutatud ja üritatakse leida koostööformaati. Mart Maastik küsis sama küsimuse, mille täna ka siin saalis, et kui universaalteenus loodi kriisiolukorras, kas siis selle peaks nüüd ümber vormistama või mitte, sest riigil peaks selline mehhanism olemas olema. Minister vastas suhteliselt analoogselt, et turul on kõik mehhanismid olemas, riigil ei ole mõttekas seda mehhanismi alles hoida ja inimesed tuleks selle [teenuse alt] ära viia. Mart Maastik täpsustas, nagu ka siin oma küsimuses, et see võiks meetmena siiski alles jääda, siis saaks seda edaspidi kiiremini rakendada. Aga üldiselt on niimoodi, nagu ka Priit Lomp vastas, et tänaseks on meil [protsess] oluliselt kiirem, me saame kiiremini reageerida ja uutele võimalikele kriisidele täpsemalt vastata. Kristen Michal lisas selle hinnalae kohta, mida Mart Maastik pakkus, et antud juhul on aluseks fossiilkütuste baas ja sealt ei ole võimalik lihtsalt madalama hinna peale tulla. Tarmo Tamm uuris, kas universaalteenuse kulude ja tuludega on Eesti Energia plussis või miinuses ja kas vanad põlevkivijaamad võiks kuidagi varustuskindluse rolli kandes fossiilse kütuse asemel puidugraanuleid kasutada. Kolmandana küsis ta LNG-haalamiskai kulude kohta, et milliseks jäi gaasitoru maksumus ja kõik muu selline. Rein Vaks lisas, et see kapitalikulu on riigi poolt juba kantud, eelnõus on ainult halduskulud, gaasitoru läks juba tariifi alla ja täpsemad andmed edastatakse komisjonile hilisemalt. Need on komisjoni tõepoolest laekunud. Kui vanadest põlevkivijaamadest rääkida, siis nende võimekust juba 50% ulatuses kasutatakse koostootmiseks, biomass ja muu. Puidugraanulitest ei ole hinnakonkurentsi oluliselt oodata. Universaalteenuse puhul oli tegemist kahepoolse hinnavahelepinguga, müüjale kaeti kulud, aga sellegipoolest on Eesti Energia veel päris sügavas miinuses, ta ei ole plussis. Andres Sutt uuris strateegilise reservi mõjude tabeli kohta, kus oli toodud 5-miljoniline samm. Selle kohta selgitati, et kuna reservi loomise hinda pole teada, see kujuneb turu pakkumise alusel, siis see on toodud lihtsalt näitena selle kohta, mis on mõju teenusele võimalike strateegilise reservi kulude puhul. Sellele lisas Karin Maria Lehtmets, et kuna praegu pole teada, mis tehnoloogiaga reservi täpselt pakkuma hakatakse, seetõttu ei saa prognoosida, mis see hind täpselt tuleks. Erkki Keldo viitas, et varasemad Eesti Energia arusaamad on olnud, et [reservi] hakatakse pakkuma suuresti võib-olla uute tehnoloogiate baasil, [ei kasutata] põlevkiviplokkide [puhul kehtivat] hinda. Karin Maria Lehtmets täpsustas, et siin on siiski juttu sagedusreservide turust ja on kommunikeeritud ka Eesti Energia poolt, et strateegilise reservi puhul plaanitakse [kasutada] põlevkiviplokke. Rain Epler palus LNG-haalamiskai halduskulude võrdluseks tuua mõne teise sadama halduskulusid, et aru saada, kas hinnaorientiir on samas suurusjärgus. See informatsioon saadeti komisjonile tagantjärele. Võin öelda, et need summad olid võrreldavad, kuigi haalamiskai sügavus on oluliselt suurem, nii et on arusaadav, et seal võivad kulud olla suuremad. Mari Tänav palus selgitada riigiabi loa taotlemise protsessi, kui kaugel see on. Karin Maria Lehtmets selgitas, et on toimunud dokumentide kokkupanek, mis on vajalik enne taotluse esitamist. Selle raames tehakse ka dokumentide mitteametlik ülevaatus. Nii et toimub eeltöö. Kokku tehti kolm otsust. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli konsensuslik otsus. Teha ettepanek võtta [eelnõu] täiskogu päevakorda täna, 14. veebruaril, see oli samuti konsensuslik otsus. Ettepanek oli esimene lugemine lõpetada, mis oli samuti konsensuslik otsus.

Hea ettekandja! Üks hetk. Ma vaatan, kas teile on küsimusi. Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Antud eelnõu koosneb põhiliselt kahest komponendist: varustuskindluse tagamine ja universaalteenuse lõpetamine. Varustuskindluse tagamine on ilmselgelt vajalik. Kes tahab elada rahus, peab valmistuma sõjaks, nii et ükskõik, mis hetkel meil on mingisugused probleemid, nii gaasiga kui ka elektriga varustamine peab olema [tagatud]. Sellega võib nõustuda. Kuid tark inimene mõtleb ette. Universaalteenust ei tohiks minu ja meie erakonna arvates kaotada, vaid seda peab täiendama, juhuks kui tekib uus energiakriis. See annab kindluse eelkõige ettevõtjatele, et nad ei jää nii-öelda räästa alla, kui peaks tekkima sama olukord nagu 2022. aastal. Tuleb läbi mõelda, arvestades kogemust, milliseid samme peaks riik astuma, ükskõik, milline stsenaarium võib energiamajanduses ette tulla. Universaalteenus toimiks paremini, kui elektrile seataks hinnalagi, mida muuseas pakkusid ka, ma mäletan, tol ajal läbirääkimistel sotsiaaldemokraadid. Uus universaalteenus peaks toimima põhimõttel, et kui elektribörsil toimuvad anomaalsed hinnahüpped, siis tagatakse hinnalae abil tarbijale mõistlik hind. On oluline majanduskonkurentsis luua võrdsed tingimused teiste Euroopa riikidega. Majanduskomisjonis toimunud arutelul väitsid oponendid, et juba praegu on võimalik ka elektriturul olevate ettevõtjatega sõlmida sarnaseid lepinguid. Vaatamata sellele saab ainult riik olla tõsiselt võetav garant juhuks, kui peaks tekkima nii-öelda force majeure. Elektri hinna suur komponent on CO2-kvoot, mille hinda mõjutab samuti kauplemine kvootidega. Põhilised kauplejad on pangad, kes püüavad sealt kasumit teenida. CO2-maksust laekub riigieelarvesse korralik summa, mida riik saab oma otsusega kasutada vajaduse korral ka universaalteenuse hinnalae tagamiseks. Mäletame hästi, et energiakriisi tekitas börsimull. Inimesed ja ettevõtjad tasusid ülisuuri elektriarveid ajal, kui Eesti riigi omanduses olev elektrit tootev monopol Eesti Energia sai erakordseid kasumeid ja riigieelarvesse laekus miljonite eurode eest rohkem käibemaksu. Samal ajal olid hädas ka naaberriigid, kes erinevate riiklike mehhanismidega toetasid energiahindade alandamist. Arvestades eeltoodut teeb Isamaa Erakond ettepaneku mitte lõpetada universaalteenust, vaid seda täiendada ning paremaks vormida, et olla konkurentsivõimeline ühisel Euroopa turul ja olla ka tulevikus toeks nii ettevõtjatele kui ka tavakodanikele. Aitäh!

Suur tänu! Palun veel! Ei ole rohkem kõnesoove, siis sulgen läbirääkimised. Olemegi selle eelnõu puhul alternatiivsete ettepanekute puudumise tõttu ühe ettepaneku juures, see on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 351 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. veebruar kell 17.15. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on läbi.