Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine

Head kolleegid, läheme esimese päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 esimene lugemine. Palun kohapealt esineda ettekandega rahandusminister Mart Võrklaeval. Palun!

(Mart Võrklaev kõneleb valitsuse loožist, kõnepuldis on Kalle Grünthal.) Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Miks me mootorsõidukimaksu vajame? Mootorsõidukimaks on ennekõike keskkonnameede ja selle peamised eesmärgid on aidata kaasa autostumise vähendamisele eeskätt linnades, suurendada säästlikku liikuvust ja soodustada keskkonnasõbralikumate sõidukite eelistamist. (Kalle Grünthal kõneleb puldist.) Eesti autopark on Euroopas üks vanemaid ja saastavamaid. (Saalist kostab undamist.) Samuti on ta suur. Eestis on iga 1000 elaniku kohta (Hääl saalist: "Ei kuule, lugupeetud juhataja!") registris pea 700 sõidukit, mis on üks kõrgeimaid näitajaid Euroopas.

Mart, oota! (Hääl saalist: "Midagi on katki, lugupeetud istungi juhataja!" Undamine katkeb.) Kas teil on midagi katki? (Hääl saalist: "Mul on katki see praegu, et istungi juhataja rikub kogu aeg istungi läbiviimise korda.") Palun, auväärt rahandusminister, jätkake ettekannet! (Pahandamine saalis jätkub.)

Murelikuks teeb see, et me soetame ka suuremaid ja saastavamaid uusi autosid. (Undamine jätkub. Hääl saalist: "Ei kuule! Mis toimub?") Kui Euroopa Liidu keskmine heitmenäit uute sõidukite registreerimise järgi 2022. aasta seisuga oli 180 grammi CO2 kilomeetri kohta, (Hääled saalis.) siis Eestis oli see näitaja Euroopa kõrgeim ehk 142 grammi CO2 kilomeetri kohta. (Pahane hääl saalis: "Ei kuule ju midagi!") Transpordisektori ... (Undamine katkeb.)

Helir-Valdor Seeder, küsimus, palun! Palun mikrofon Helir-Valdor Seedrile!

Auväärt juhataja! Tõesti, nii ei ole võimalik tööd teha. Tõesti, me ei kuule ei rahandusministrit ega puldis olevat kolleegi. Püüame kuidagi selle lahendada, võtame kas või vaheaja, kutsume vanematekogu kokku, aga niimoodi siin saalis edasi töötada ei ole võimalik. Niimoodi ei ole võimalik. Ma ei räägi praegu formaalsustest, aga siiski, minister peaks ettekande tegema puldist, mitte loožist, kus ta praegu on. Aga [küsimuse] sisu on see, et ei kuule mitte midagi ja ei ole võimalik aru saada.

Jaa, olen nõus, hea kolleeg, selle märkusega. Aga kui teie enda kolleeg, teie enda eesmärke kandev kolleeg … Palun, Martin Helme, kutsuge siis Kalle Grünthal korrale, et ta ei blokeeriks pulti. Kui Kalle Grünthal ei blokeeri pulti, siis läheb rahandusminister otse loomulikult sinna. (Kalle Grünthal kõneleb puldist.) Ma võtan juhataja vaheaja viis minutit ja palun kolleegidel, Helir-Valdor Seeder, vestelda Kalle Grünthaliga, et ta ei blokeeriks pulti. Siis saame jätkata normaalset menetlust. Juhataja vaheaeg viis minutit. V a h e a e g

Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Palun jätkake, rahandusminister Mart Võrklaev!

(Mart Võrklaev kõneleb nüüd puldist, Kalle Grünthal on sealt lahkunud.) Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! (Undamine jätkub taas.) Head Riigikogu liikmed! Jätkan sealt, kus pooleli jäime. Transpordisektori süsinikuheide on kogu maailmas üheks teravaimaks keskkonnaprobleemiks, mille lahendamine on saanud väljakutseks.

Auväärt rahandusminister! (Undamine katkeb.) Ma tahan avalikkusele teada anda, et nende EKRE ettevõtmiste kõrval, kui tuuakse helivahendeid siia saali, kahvatub ka idanaabri parlamentaarne mittekultuur. (Undamine jätkub.) Väga piinlik on teie pärast, aga eks see ole teie käekiri. Siis ei maksa Riigikohtuga pahandada.

Meil nii riigina kui ka Euroopa Liidu liikmena on seatud keskkonnaeesmärgid, mille täitmisega oleme tegelikult juba hiljaks jäänud. Vaja on tempot tõsta ja tegudele asuda. On tõsi, et heite vähendamiseks on ka teisi viise, ja õigustatud on küsimus, miks ei ole valitsus soovinud näiteks tõsta kütuseaktsiisi, mis võiks samuti vähendada kütuste tarbimist. Kütuseaktsiisi tõstmine puudutaks kõiki sõitjaid, paljusid tooteid, kaupu ja teenuseid. Lisaks mõjutaks see enim neid inimesi, kes elavad maapiirkondades, kus puudub alternatiiv autole ja kus iga päev sõidetavad vahemaad on pikemad kui linnapiirkondades. Mootorsõidukimaks lubab meil mõistlikus tempos säästlikumate valikute poole liikuda nii, et kellelgi ei jää vajalikud sõidud tegemata. Mootorsõidukimaksu tehniline ülesehitus on järgmine. Maksustamisele kuuluvad N‑, M‑ ning osad L‑ ja T‑kategooria sõidukid, see tähendab sõiduautod, kaubikud ja mootorrattad. Maks koosneb kahest osast. Registreerimistasu kuulub maksmisele enne sõiduki Eestis registrisse kandmist, mootorsõidukimaks ehk aastamaks kuulub maksmisele igal aastal. Maksule seatud eesmärkide saavutamiseks on meil vaja mõlemaid. Registreerimistasu suunab ostja juba algselt keskkonnasäästlikuma valiku poole. Aastamaks kannab sama eesmärki, et valitaks keskkonnasäästlikum sõiduvahend, ning see tagab stabiilse eelarvetulu. Nii aastamaksu kui ka registreerimistasu puhul kujuneb maksusumma mitmete komponentide liitmisel. Esiteks koosneb maks baasosast, mis on registreerimistasu puhul 300 eurot ja aastamaksu puhul 50 eurot. Vanemate sõidukite puhul võib baasosa jäädagi kogu maksusummaks. Baasile lisandub CO2-komponent, mis on arvestatud aastamaksu puhul iga grammi kohta alates heitest 118 grammi kilomeetri kohta ja registreerimistasu puhul alates 1 grammist. Põhimõte on, et mida suurem heide, seda kõrgem maks. Juhul kui liiklusregistris CO2 heite andmed puuduvad, on ette nähtud ka asendusvalem. Kui sõiduki CO2 heide on alla 118 grammi kilomeetri kohta – nii on see eelkõige elektriautode, kuid ka mitmete hübriidide ja pistikhübriidide puhul –, siis aastamaksule seda komponenti ei lisandu. Viimasena lisandub täismass, mis samuti on disainitud põhimõttel, et raskem sõiduk toob kaasa kõrgema maksu. Üldistatult võib öelda, et raskemad sõidukid on saastavamad, kallimad ja koormavad rohkem teid. Seega toetab massikomponent nii keskkonnaeesmärke kui ka aitab nihutada maksu maksevõimelisematele autoomanikele. Kui sõiduki omanik on füüsiline isik, rakendub ka [sõiduki] vanusekordaja, mis toob maksusummat allapoole. Registreerimistasu hakkab vähenema juba üheaastasel sõidukil, aastamaks viis aastat vanal sõidukil. Sisuliselt tähendab see, et 20‑aastase ja vanema auto puhul kuulub mõlemal juhul maksmisele ainult baasosa. Mida see kõik inimestele tähendab, kui palju keegi siis mootorsõidukimaksu maksma peab? Nagu juba mainitud, on maksevõime põhimõtte järgimine olnud maksu disainimisel üks peamisi sihte. Me ei saa panna suurt hulka Eesti inimesi olukorda, kus mootorsõidukimaksu tõttu ei suuda nad enam autot omada. Siin ongi oluline leida mõistlik tasakaal keskkonnahoiu ja maksevõime vahel, aga anda ka selge sõnum, milline on meie nägemus tulevikust, et autoostjate järgmised valikud oleksid juba keskkonnasäästlikumad. Seega sai maksevõimega arvestamiseks maksuvalemisse sisse toodud vanusekomponent, mis eraisikutel maksu vähendab. Peame arvestama ka sellega, et kõik inimesed ei saa endale kohe uut ja säästlikku sõidukit võimaldada. Vanusekomponent annab võimaluse ka kasutatud autode seast säästlikum valida ning lisaks sõita sellega nii-öelda selle kasuliku ea lõpuni. Mootorsõidukimaksu tegemise käigus saime tagasisidet kümnetelt organisatsioonidelt. Üks peamisi muresid, mida partnerid väljendasid, oli oht, et vanusekordaja tõttu muutub Eesti Euroopa romulaks, kuna [imporditud] vanad kasutatud autod jäävad võrreldes uuemate autodega oluliselt odavamaks. Rahandusministeeriumi analüüs on näidanud, et nii see siiski pole. Vastupidi, vanade autode CO2 emissioon on üldiselt kõrgem, samas on nende turuhind oluliselt madalam kui uutel autodel. See tähendab, et mootorsõidukimaksu mõjul muutub vanemate autode soetamine uute soetamisega võrreldes suhteliselt kallimaks. Mootorsõidukimaksu loomisel seadsime endale rea põhimõtteid eesmärgiga leida optimaalne, kõiki huvisid tasakaalustav maksumudel. Eelkõige on prioriteet toetada heite vähendamist ja kliimaeesmärkide saavutamist transpordisektoris. Teiseks peab maks olema proportsionaalne omaniku maksevõimega. Kolmandaks, süsteem ei tohi olla manipuleeritav ning maksukogumise mehaanika peab olema lihtne ja arusaadav. See viimane põhimõte tingib selle, et aastamaksu kogutakse kord aastas. Maksuteade tuleb 15. veebruaril ning inimesel on võimalik maksta kogu summa kohe, maksta pool 15. juuniks ja teine pool 15. detsembriks või hajutada makse 12 kuu peale. Nii on võimalik oma ressursse paindlikumalt planeerida. Kaalusime põhjalikult, kas oleks võimalik sõiduk maksust vabastada, kui omanik tõendab, et see mingil perioodil liikluses ei osale. Kahjuks lubab statistika väita, et see võib kaasa tuua ulatusliku maksuvältimise, sestap peame õigeks ühetaolist süsteemi, mis keskenduks kõikidele sõidukitele ja varamaksuna mõjutaks kõiki, kes konkreetset vara omavad. Samal põhjusel kehtib maks ühetaoliselt nii linna‑ kui ka maapiirkondade elanikele. Oleme välja töötamas põhjalikku liikuvusreformi, mis parandab ühistranspordi ja alternatiivsete liikumisvõimaluste kättesaadavust nii linna‑ kui ka maapiirkonnas. Lõpetuseks soovin rahandusministrina rääkida sellest, mis tahes-tahtmata on iga efektiivse maksu aluseks ja peakski seda olema. See on eelarvetulu. Prognooside järgi toob mootorsõidukimaks eelarvesse ligikaudu 236 miljonit eurot aastas. See on tulu, mis kogutakse eeskätt saasteallikatelt. Mootorsõidukimaksu, eriti registreerimistasu on omanikul võimalik vähendada tarkade valikutega, mis samal ajal aitavad kaasa meie kõigi elukeskkonna parandamisele. Laekuva raha saame suunata sinna, kus enam pitsitab, näiteks ühistransporditeenuse parendamisse ning teedeehitusse ja ‑hoidu. Järgnevatel aastatel on neisse valdkondadesse riigi eelarvestrateegias võimaluste piires juba täiendavat raha planeeritud, kuid see pole kaugeltki piisav. Kui me tahame viia ellu liikuvusreformi, mis muu hulgas parandab ühistranspordi ja alternatiivsete liikumisvõimaluste kättesaadavust, siis on riigil selleks ja ka paljuks muuks, sealhulgas tee-ehituseks, vaja lisaraha. Eelarve puudujääk on aga kordades suurem kui mootorsõidukimaksust laekuv tulu. Sel aastal on meil eelarves puudu üle miljardi euro. See summa igal aastal kasvab, kui me midagi ette ei võta ehk kulusid ei kärbi, tulusid ei suurenda ja ei vähenda uute kulude tekitamist. Mootorsõidukimaks on seega ka täiendav püsitulu, et vähendada eelarve puudujääki ja suurendada riigi jaoks olulisi investeeringuid. Eesti maksukoormus on endiselt Euroopa keskmise piirimail, isegi sellest allpool, ootused aga pigem ületavad Euroopa keskmist, nõudes riigilt avalikke teenuseid mahus, mis on tavapärane kõrge maksukoormusega Põhjamaades. Mootorsõidukimaksust saadav tulu aitab meid nendele ootustele sammukese lähemale ja teeb head keskkonnale. Tänan! Ootan avatud debatti.

Suur tänu, lugupeetud minister! Vabandan tõepoolest mõne Riigikogu liikme väga kultuuritu käitumise pärast. Tõepoolest, Martin Helme, palun lõpetada Riigikogu töö blokeerimine. Olgu teil vähegi austust oma kolleegide vastu, kes tahavad küsida, kes tahavad [eelnõu] menetleda. (Undamine katkeb.) Kui te ei anna seda võimalust, siis on paraku tõepoolest väga piinlik, Martin, sinu käitumise pärast. Ma võtan ühe protseduurilise … Kahjuks ma ei saa seda vahele võtta, pärast teised jälle pahandavad, et ma olen vahele võtnud, eks ju. Lähme küsimuste ja vastuste juurde. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! (Undamine jätkub.) Lubage mul, palun, esitada küsimus! Ma olen ka automaksu vastu. (Undamine katkeb.) Aitäh! Lugupeetud minister! (Hääled saalis.) Lugupeetud minister!

Ma võtan … Palun, Aleksandr Tšaplõgin!

Tohib, jah? Aitäh! Selgitage mulle palun loogikat. (Undamine algab taas.) Kehtestate automaksu, mis kahjustab kõiki Eesti elanikke. (Hääled saalist: "Võtame protseduurilised ära! Ei võta, jah?")

Ma võtan. (Hääl saalist: "Ei ole mõtet võtta.")

Ma ei tea, mis ma teen. (Hääl saalist.) Milles mina süüdi olen?

Väga õige, Aleksandr! Väga õige küsimus sinu poolt. (Undamine katkeb.)

Lugupeetud minister! Veel üks kord. Selgitage mulle loogikat. Kehtestate automaksu, mis kahjustab kõiki Eesti elanikke ja eriti vaesemaid, samal ajal keeldute kehtestamast solidaarset maksu pankadele, mis teenivad eurotsooni kõige kallimate laenudega sadu miljoneid. Kelle huvides te töötate?

Aitäh! Me töötame Eesti inimeste, Eesti riigi huvides. Riigieelarvesse tulevad tulud siiski maksudest. Võib rääkida, et makse pole vaja, ja tõsta toetusi, aga reaalsus on see, et [raha nendegi jaoks tuleb] varem või hiljem ikkagi maksudest. Mootorsõidukimaks ei ole kuidagi Eesti inimeste vastane. Mootorsõidukimaksu eesmärk on autostumist vähendada, seda eeskätt linnades, nagu ma ütlesin. See tegelikult parandab meie elukeskkonda, aitab liikuda säästliku liikuvuse poole ehk võtta kasutusele säästlikumad autod ja tegelikult sellega teistpidi ka hoopis kulusid kokku hoida. Loomulikult, kõikidel inimestel ei ole võimalik endale kohe uut autot osta. Seetõttu on maksul vanusekomponent, mis ühelt poolt motiveerib autot lõpuni kasutama ja teisalt arvestab selgelt inimeste maksevõimega. Ehk võib eeldada, et võib-olla vanema, soodsama autoga sõidab inimene, kellel on väiksem sissetulek ja maksevõime, ning temal on see maks ka väiksem. Mis puudutab pankade maksustamist, siis mootorsõidukimaks hakkab kehtima 2025. aasta algusest, kui Riigikogu selle heaks kiidab, aga valitsus või Riigikogu eelmise suve alguses otsustas tõsta pankade avansilist tulumaksu 14%‑lt 18%‑le. See jõustub järgmise aasta algusest ja hakkab eelarvele tooma täiendavat tulu. Juba praegu kehtib 14%‑line avansiline tulumaks pankadele ehk riik on saanud nendest pankade suurtest kasumitest eelmisel aastal ja saab ka sel aastal täiendavat tulu. Lisaks on pangad võtnud ja võtmas täiendavat dividendi, mille mõju sel ja järgneval aastal kokku on riigieelarvele 126 miljonit.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Automaksu kehtestamise puhul on tegemist kolmekordse maksustamisega, seda ma olen juba infotunnis välja toonud. Esiteks on meil tõusnud käibemaks, mis automaatselt tähendab, et sõidukite hinnad on niigi tõusnud, samuti varuosade ja erinevate teenuste hinnad, inimesed maksavad juba niigi rohkem; lisaks tõuseb aktsiis ehk ka sedakaudu kogutakse seda maksu; kolmandaks on see iseseisev automaks. Ehk kolm korda maksab maksu ükskõik mis sõiduki omanik. Mul on küsimus: miks ikkagi selle asemel, et kolm korda võtta maksu sõidukiomanikelt, ei või ühekordselt kehtestada lisapangamaksu?

Aitäh! Alustan samast kohast, kust enne. Miks meil on maksud? Ei ole ka mina maksufanatt. Loomulikult, me kõik sooviksime, et meil oleks madalad maksud. Teiselt poolt me ootame riigilt suurel hulgal erinevaid teenuseid ja toetusi. Kahjuks on aastaid elatud meie riigis nii, et riigile on küll võetud [kohustus katta] paljusid püsikulusid, aga vastavate tulude [hankimiseks] pole otsuseid tehtud. Esimesed suuremad maksumuudatused me tegime siin saalis eelmise suve alguses, kui me muutsime erinevaid makse, mille tulemusel saime tõsta oma kaitsekulud järgneval neljal aastal 3%‑le – ilmselt jäävad need sinna tasemele veel pikemaks ajaks –, selleks et olla kaitstud. Nüüd mootorsõidukimaks. Me oleme riigi eelarvestrateegias arvestanud sellega, et ühelt poolt on vaja katta eelarve suurt miinust ja teisalt teha vajalikke investeeringuid. Sel aastal läheb suurusjärgus 40 lisamiljonit ühistransporti, teeinvesteeringuid on vaja tõsta, sinna on vaja raha. Ehk kui me soovime pidada ka edaspidi sellist riiki, nagu meil praegu on, kui me soovime teha vajalikke investeeringuid ja katta püsikulusid, siis on meil vaja selle jaoks tulusid. Pankade kohta veel kord: 2025. aasta algusest tõuseb avansiline tulumaks. Erinevalt kõikidest teistest ettevõtetest on pankadel avansiline tulumaks praegu 14% ehk nende kasumist me saame märkimisväärse osa riigieelarvesse. Seda on juba tulnud ja tuleb ka järgnevates kvartalites.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eelmisel nädalal vastas Kaja Kallas Riigikogu infotunnis küsimustele ja muu seas ütles, et opositsioon ei paku ühtegi alternatiivi automaksule. See on järjekordne vale, sest Keskerakond on seda pakkunud. See on pangamaks, mis tooks sisse isegi rohkem raha kui planeeritav automaks. Aga siis ütles peaminister, et tagantjärele tarkusena võib muidugi öelda, et võib-olla oleks olnud mõistlik riigikaitsekulutuste katmiseks tõsta olemasolevaid makse. Äkki ma ei saa millestki aru, aga olemasolevaid makse on ju niikuinii juba tõstetud või plaanitakse tõsta: käibemaks, tulumaks, aktsiisid. Kas mina eksin kuskil või eksib peaminister?

Ei, peaminister ei eksi. Minu teada oli see nii, et kui meil on vaja täiendavat maksutulu, siis oleks vaja tõsta makse veel rohkem, kui me maksumuudatustega juba tõstsime. Mida me tegime eelmise suve alguses siinsamas saalis? Te kõik räägite, et on vaja pangamaksu. Ma tuletangi meelde, et üks nendest otsustest oli see, et me tõstame pankade avansilise tulumaksu – see on see maks, mida nad maksavad kvartaalselt oma kasumist – 14%‑lt 18%‑le ja see rakendub 2025. aastast. Samast aastast on meil veel mootorsõidukimaks, kui see saab siin saalis vastu võetud. Samal ajal tõstsime dividendidelt makstava tulumaksu 20%‑lt 22%‑le, tõstsime ka käibemaksu selle aasta algusest 20%‑lt 22%‑le ja aktsiise 5%. Nende maksumuudatustega ja perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemise abil me saavutasime olukorra, kus me saime tõsta oma kaitsekulud 3%‑le sisemajanduse kogutoodangust, sel aastal on see 3,2%. Praeguses julgeolekuolukorras on see ainumõeldav ja ainuvõimalik, et meie kaitsekulud on sellisel tasemel. Ma usun, et see on tähtis iga Eesti inimese ja ettevõtja jaoks, kes küll tõesti nende maksutõusude tõttu peavad mõnevõrra rohkem riigieelarvesse panustama. Aga ma usun, et kui me mõistame olukorra tõsidust, siis me saame aru, et igaühe jaoks meist on see väike panus, kui mõelda sellele, et meil on vaja märkimisväärselt tõsta kaitsekulusid – pool miljardit –, ja sellele, kui oluline see meie riigi kaitsmiseks on. Pangad võtavad eraldi täiendavat dividendi. Sellest on 6 miljonit juba täiendavalt laekunud ja laekub veel 120 miljonit. Aga pankade avansiline tulumaks kehtib ka praegu. Need [laekumised] olid ju eelmisel aastal ja on ka sel aastal loodetavasti suuremad, kui meie prognoosid on ette näinud.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Tõepoolest, me saame olukorra tõsidusest aru. Ma muidugi juhin tähelepanu, et just valitsuse majanduspoliitika on vähendanud meie majanduse kogutoodangut 3% võrra, mis ongi võrreldav kaitsekuludega. See uus maks ja need eelnevad maksutõusud ei kata seda. Peaminister ütles, et see erikokkulepe pankadega toob eelarvesse lisaraha suurusjärgus üle poole miljardi. Ma arvan, et ta suure tõenäosusega eksis nulliga. Ma esitasin talle kirjaliku küsimuse, aga ta ei ole veel sellele vastanud, tal on veel paar päeva vastamiseks. Aga mul on küsimus selle kohta, et auto ei ole mugavusteenus nendele inimestele, kes elavad maal. Ma kahjuks ei saanud seda rahanduskomisjonis küsida, te mäletate, aeg lihtsalt lõppes ja küsimust ei [saanud esitada]. Aga kas te saate aru, et just maainimestele on auto eluks vajalik?

Hea kolleeg, nüüd on küll aeg täis.

Austatud istungi juhataja, kas jälle on mingi mure?

Jaa, aeg on täis, küsimuseks on aega 1 minut, juba 20 sekundit on üle, hea kolleeg.

Kas te saate aru, et see eelnõu suurendab ühiskonnas ebavõrdsust just maa‑ ja linnainimeste vahel?

Aitäh! Mis puudutab rahanduskomisjoni, siis olin ise seal [koosoleku] algusest lõpuni ja hea meelega oleks veel olnud, aga küsimusi [rohkem] ei olnud. Ma tõesti ei saa kuidagi aru nendest väidetest, mida ma olen siin saalis juba täna kuulnud, et ei olnud võimalik küsida, ei olnud võimalik arutada. Rahanduskomisjoni esindaja tuleb pärast pulti, ta saab ka selgitada. Mina ootasin küsimusi, küsimusi ei olnud, need said otsa, komisjoni [koosolek] lõppes. Mis puudutab mõju linnainimestele ja maainimestele, siis loomulikult on mootorsõidukimaksul mõju. Eks maksu idee olegi selles, et see mõjutab meid liikuma selles suunas, et linnapiirkonnas oleks vähem autosid – praegu neid tuleb ju aina juurde – ja et oleks säästlikumad autod. Kokkuvõttes: kui on säästlikumad autod, siis on puhtam keskkond. Tegelikult ka inimese vaates: kui tal on säästlikum auto, siis ta hoiab kokku näiteks kütusekulu. Mootorsõidukimaks on auto või mootorsõiduki kuludest 5–15% ehk kõik muud kulud on oluliselt kõrgemad. Kas halvemasse olukorda jääb maa‑ või linnainimene? Ma julgeks öelda, et mootorsõidukimaks on negatiivses mõttes rohkem kaldu linnainimese poole. Ka siin saalis on korduvalt kõlanud, et maainimene sõidab rohkem. Ta sõidabki, auto on talle vajalikum. Mootorsõidukimaksu puhul me ei arvesta läbisõitu, vaid konkreetset automudelit. Tegelikult, võtame puhtalt keskkonnamõju: kui maapiirkonnas elav inimene sõidab rohkem, siis ta maksab täpselt sama palju kui linnainimene, kes sõidab sellesama autoga oluliselt vähem kilomeetreid, linnainimene maksab sama palju, ehk pigem võib öelda, et see on negatiivselt linnainimese poole kaldu. Aga ma arvan, et see on mõistlik ja õiglane, sest meie soov ongi autostumist vähendada eeskätt linnas. Linnas on ka alternatiive autole, kui on tunne, et ei soovita seda maksu sellisel määral maksta. Aga inimesed on oma valikutes vabad. Keegi ei ütle, kas peab ilma autota olema või autot kasutama või millise autoga ta täpselt sõitma peab.

Kõik eelnenud, kes küsisid, olid ka head kolleegid, aga nüüd, hea kolleeg Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab Kultuuriministeeriumi ettepanekuid vabastada maksust võistlussõidukid ja vanasõidukid. Selle kohta on kirjutatud kooskõlastuslehel, et mitte arvestatud. Aga kultuurikomisjoni liikmed on saanud mitmeid murelikke kirju muuseumijuhtidelt ja vanasõidukite omanikelt. Ma tsiteerin: "Maksuga luuakse ebavõrdsed tingimused vanasõiduki omanikele ja taastajatele. Eestist soetatud ja siin registreeritud sõidukilt tuleb tasuda hoiustamise ja taastamise perioodi eest maksu. Samas, välismaalt soetatud sõiduki eest seda teha ei tule enne selle Eestis registreerimist. Teatavasti on vanasõiduki taastamine pikk protsess. Maksustamisega luuakse eeldused vanasõidukite massiliseks Eestist välja registreerimiseks." See on päris tõsine probleem. Mida vastata kõigepealt Kultuuriministeeriumi ettepanekule ja siis konkreetselt selle kirja kirjutajale?

Aitäh! Mootorsõidukimaksu valem on lisaks sellele, et arvestatakse inimeste hakkamasaamist ja sissetulekuid, lisaks sellele, et vanematel autodel on maks soodsam, üles ehitatud nii, et üle 20 aasta vanuste autode eest makstakse ainult baasosa, 50 eurot. Autode taastajatel, kes hobiautondusega tegelevad, on need autod valdavalt rohkem kui 20 aastat vanad. Arvestades auto taastamise kulusid on 50 eurot aastas ikkagi suhteliselt väike summa. Ma arvan, et siin on [oluline] just see õigluse moment. Kui näiteks kas või maapiirkonnas elav inimene, võib-olla vanem inimene, käib korra nädalas ainult poes ja maksab oma auto eest 50 eurot aastas, ja samas on inimene, kellel on mitu hobiautot, kes neid renoveerib ja taastab, mille kulud on, ma julgen öelda, tuhandetes, kui mitte kümnetes tuhandetes, siis me ei tohiks kohelda neid erinevalt. Mis puudutab Kultuuriministeeriumi ettepanekut, siis jah, pean tunnistama, et olen ise ka vanade autode fänn ja siin me oleme kultuuriministriga teinud koostööd, kuulates ka tagasisidet eelnõu kohta. Nende vanasõidukite jaoks, mis on muuseumis, mis on reaalselt avalikkusele kättesaadavad, on Kultuuriministeerium välja töötamas sellist meedet, et makstakse küll mootorsõidukimaks ära, suure tõenäosusega 50 eurot auto kohta, ja siis saadakse see Kultuuriministeeriumilt tagasi. Aga tingimus peaks olema see, et kui riik maksusoodustuse teeb või kompenseerib seda [maksu], siis need [autod] on ka reaalselt avalikkusele kättesaadavad, et seda väärtust, seda kultuuriväärtust oleks võimalik Eesti inimestel näha, vaadata ja sellega tutvuda ja et seda väärtust sellisena ka hoitaks.

Hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Ma küll teie ettekannet kahjuks ei kuulnud, aga ma olen eelnõu läbi lugenud. Seda automaksu või mootorsõidukimaksu tuleb vaadelda kindlasti üldises maksupoliitika kontekstis. Me teame, et nüüd on ridamisi uusi makse kehtestatud ja neid kehtestatakse veel, kehtestatakse ka maksutõuse ja on kõrge inflatsioon. Selles kontekstis tuleb see automaks muidugi täiesti valel ajal ja vales kohas. Isamaa seda ei toeta. Aga minu küsimus konkreetselt teile on juriidilise taustaga või pigem õigusliku taustaga. Kas ei ole siin tegemist ka teatud mõttes tagasiulatuva maksustamisega? Palun mitte võrrelda autode maksustamist maamaksu või kinnisvaramaksuga, tegemist ei ole kinnisvaraga. Kõik, kes auto varem soetasid, teadsid sel ajal, mis on selle ülalpidamise kulud. Siis taolisi makse ei olnud. Kas ei oleks sel juhul üldse õigem, et mootorsõidukimaks jõustuks ainult nende autode suhtes, mis kantakse registrisse pärast eelnõu jõustumist?

Aitäh! Ka minul on väga kahju, et saalis selline vilin oli, tõesti võis olla halb ettekannet kuulata, oli ka halb ette kanda, aga selline see olukord siin on. Andsin endast parima, et selge kõva häälega rääkida. Aga mis puudutab seda, kas on tagantjärele maksustamine või mitte, siis see ei ole tagantjärele maksustamine. Nii võiks iga maksu kohta öelda, et maksustatakse tagantjärele. Maksukorralduse seadus ütleb, et maksu[seadused] peaksid olema vastu võetud kuus kuud enne nende jõustumist. Riigikogul on ikkagi täielik õigus uusi makse kehtestada ja see kuus kuud võiks olla see harjumisaeg. Meil on mootorsõidukimaksu üle, ma julgen öelda, juba üheksa kuud käinud selline debatt. Nüüd me oleme Riigikogus, debatt ilmselt jätkub. Me saame loodetavasti enne jaanipäeva selle [seaduse] vastu võetud ja siis on veel kuus kuud minna. Inimestel ja ettevõtetel on võimalik sellega harjuda ja teha vajaduse korral ümberkorraldusi. Kui vaadata selle maksu ülesehitust, siis on näha, et registreerimistasu ehk uue sõiduki registreerimise maks ongi kallim. See sõltub muidugi autost, sellest, kas ta on säästlik ja kerge või mitte. Aastamaks on siis ka juba madalam. Inimestel on valida, kas soetada endale säästlikum, väiksem auto või siis seda [maksu rohkem] tasuda. Vanusekomponendist ma juba rääkisin. Aga siin ei saa rääkida tagantjärele maksustamisest. Ma pean tunnistama, et ka minu tutvusringkonnas on inimesi, kes on juba varakult muudatused teinud, säästlikuma auto kasuks otsustanud ja hoiavad ka muid autokulusid praegu kokku.

Hea kolleeg Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Olen põhjalikult analüüsinud seda maksueelnõu. Suurimad probleemid on eelkõige registreerimistasu poole peal. See tundub nagu proportsionaalselt liiga kõrge ja sealt laekuv tulu tundub ülehinnatud. Kas te olete veendunud, et prognoositud 126 miljonit päriselt ka sealt laekub, arvestades, et autosid ostetakse vähem ja käibemaksu laekub seetõttu vähem? See võib terviklikult ka pisut majanduse struktuuri muuta.

Aitäh! Eks prognoos ole alati prognoos ja alles tagantjärele me saame teada, kui täpne see oli. Praegu me teeme uut maksu ja selle laekumise täpne number ongi puhtalt hinnanguline. Me oleme sellega pikalt töötanud, Rahandusministeeriumi analüütikud on parima teadmise põhjal seda analüüsinud. Loomulikult on mõjud sellel, kui autosid peaks ostetama vähem või registreeritama vähem, siis on see [laekumine] madalam, samas on [autode arvu vähenemine] osaliselt ka maksu eesmärk. Praegu ma usun küll, vaadates neid parameetreid ja arvestades käitumist autoostu puhul, et need prognoosid on täpsed. Aga eks lõplikud numbrid selguvad ikka tagantjärele.

Aitäh, lugupeetud minister! Kuna on väga soliidne arutelu, siis ma kindlasti julgustan ka käsitlema laiemalt, kui küsimus täpselt oli, kui teil on soovi mõnda asja korrata, millest alguses juttu oli, aga mida ei olnud kuulda. Mul on hea meel, et kolleegid esitavad sisukaid küsimusi ja arutelu on igati sisukas. Nii et lihtsalt minu poolt selline mõte, et võib [vastust] laiendada ja laiemalt käsitleda mõnda asja, millest eelnevat juba juttu oli. Hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Te tõite välja väga olulise momendi. Tõesti, makse tuleb koguda, et arendada [maksude abil] ka teetaristut, teevõrku. Aga järgmisteks aastateks te olete investeeringuid teetaristusse vähendanud kaks korda. Ma hakkasin mõtlema, et mis see plaan võib olla. Äkki tõesti on üks plaan see, et automaksu tulemusena meil kaks korda väheneb autokasutus ja seeläbi on kaks korda vähendatud investeeringuid teevõrku. Aga siis mul tekkis ka üks teine mõte. Võib-olla teie mõte seisneb hoopis selles – nagu ma juba rääkisin, tegemist on kolmekordse maksustamisega: käibemaksu tõus, aktsiisitõus ja automaks, mis tuleb igale autoomanikule –, et sedakaudu, et te enam ei soovi investeerida teevõrku ja olete vähendanud investeeringuid, te suurendate autode amortisatsiooni ja sellest tekib lisakulu autodele ning tänu sellele saate te lisarahastuse eelarvesse. Kui riik teid remontida ei taha, siis on sõidukiomanikud sunnitud oma autosid remontima ja seeläbi saate te lisarahastuse eelarvesse.

Aitäh! Ei, mingit nii kavalat plaani meil seal taga ei ole. Kui rääkida teedesse tehtavatest investeeringutest, siis tõsi on see, et minu meelest me olime Keskerakonnaga ühes valitsuses, kui me eelarves päris jõulisi kärpeid tegime. Muu hulgas said pihta ka investeeringud ja teeinvesteeringud, mis pikas vaates ei ole mõistlik. 2024. aasta eelarvet ja eelarvestrateegiat kokku pannes me ikkagi panime investeeringuraha sinna tagasi. Selles eelarvestrateegias on seda [raha] eelmise [strateegiaga] võrreldes ikkagi suurendatud, arvestades ka just asjaolu, et mootorsõidukimaks hakkab kehtima 2025. aastast. Osa mootorsõidukimaksust on juba riigi eelarvestrateegias planeeritud tee-ehitusse, seda loomulikult olukorras, kus eelarve on meil defitsiidis. Aga vaadates meie teeinvesteeringute praegust mahtu, vaadates seda vajadust, olen ma päris kindel, et sinna on vaja veel lisavahendeid planeerida. Eks vaatame, kas meil sügisel järgmise aasta eelarvet ja riigi eelarvestrateegiat kokku pannes õnnestub seda teha või mitte. Kindlasti on oluline roll mootorsõidukimaksul selles – kas siis Riigikogu otsustab seda [maksu] toetada või mitte –, kas eelarvesse juba planeeritud kas või investeeringutele tuleb katet või mitte. Ega see raha kuskilt mujalt ei tule kui ikkagi maksutuludest.

Hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Minu arusaam automaksu mõjudest, regionaalsetest mõjudest, ka mõjudest lastega peredele on küll täiesti erinev teie omast, sellele vastupidine. Te võrdlesite auto omamise mõju ja selle maksu mõju linnas elavatele inimestele, potentsiaalsetele autoomanikele ja hajaasustusega [piirkondades] elavatele inimestele. See, et linnas võib läbisõit olla väiksem, aga inimene maksab sama palju, teate, on täiesti ebaadekvaatne võrdlus, sest linnas, eriti Tallinnas, ei ole autot võib-olla üldse vaja, seal on tasuta ühistransport, aga maal on auto vältimatu liikumisvahend, millest inimene loobuda ei saa. Tallinnas ta võib sellest loobuda. Vältimatult peab [maal elav inimene] hakkama seda maksu maksma ja teede praeguse olukorra tõttu peab ta ka võimsama masina ostma. Mina kutsun teid omale tallu külla, tulge vaadake, mis masinaga te praegu kohale jõuate. Siis te näete, et selleks on vaja kõigepealt autot, ei ole võimalik tulla ühistranspordiga, ja see [auto] peab olema päris võimas. Aga minu küsimus on lühidalt see: kas hooajalistel mootorsõidukitel, ATV‑del ja muudel, mis on ka põllumajanduses kasutusel, ja kombainidel on siis nii, et terve aasta eest on maks ja ainult kaks kuud aastas kasutatakse?

Aitäh! Mul on tunne, et me oleme mitmes asjas ühte meelt. Tallinnas või linnapiirkonnas ei ole tõesti tingimata autot vaja. Loomulikult on see iga inimese enda vaba valik. Aga ka mootorsõidukimaksu üks [eesmärke] on eeskätt linnapiirkonnas autostumist vähendada, kuna seal on alternatiive. Kokkuvõttes teevad inimesed valiku selle pealt, et hoiavad ka oma muid kulusid kokku, sest mootorsõidukimaks on 10–15% kõigist mootorsõiduki kuludest. Aga veel kord: see on iga inimese oma valik ja vaba tahe. Eks me peame selle kuupäeva kokku leppima, millal ma teile külla tulen. (Hääl saalist.) No vaatame, võin proovida ka väiksema autoga [tulla]. Aga nüüd küsimuse juurde. Needsamad ATV‑d. Te nimetasite ka kombaini. Kombain mootorsõidukimaksu alla ei lähe. Tõsi ta on, et lähevad L‑ ja T‑kategooria sõidukid, need on mootorrattad ja ATV‑d. T‑kategooria alla kuuluvad ka osad ATV‑d, aga siin on pandud piirang, et kui ta kaalub üle 1000 kilo, siis ta mootorsõidukimaksu alla ei lähe. Ehk eesmärk on põllutöömasinad siit välistada. Registreerimistasu neil ei ole, aastamaks on ainult tsiklitel ja ATV-del ehk L‑ ja T‑kategooria sõidukitel. Maksu suurus sõltub mootori mahust. Eelnõus on see kenasti kirjas, aga ma toon mõne näite. 30 eurot aastas tuleb maksta, kui mootori maht on 51–125 kuupsentimeetrit. See on siis sihuke, ma ei tea, rahvakeeli öeldes võrr või natukene suurem võrr. 90 eurot tuleb maksta, kui on 1500 kuupsentimeetrit, tõesti võimas tsikkel. Siis on 90 eurot. Jällegi, ilmselt selle tsikli hind ise on ikkagi kordades suurem ja ta on selline hobisõiduk. Ehk võrdlemisi sümboolsed, võiks öelda, on need tasud L‑ ja T‑kategooria sõidukitel. Veel kord: põllutöömasinad mootorsõidukimaksu alla ei lähe. Seda muret on kuulda olnud ja ma mõistan seda muret. Sellepärast me oleme ka selle maksu nii disaininud, et põllutöömasinaid me maksustama ei lähe.

Hea kolleeg Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Jaanuari lõpus said kõik Riigikogu liikmed kirja Eesti Lasterikaste Perede Liidult, kes avaldas kahetsust seoses sellega, et selline oluline sihtgrupp nagu lasterikkad pered ei olnud üldse selle seaduseelnõu koostamisse kaasatud. Me kõik ju saame aru, et lasterikastel peredel on autot vaja, ilma selleta on hästi keeruline ringi liikuda. See organisatsioon palus enne esitatud eelnõu seaduseks vormistamist täiendavalt analüüsida mootorsõidukimaksu mõju lasterikaste perede toimetulekule. Kas selline analüüs on tehtud või kas on plaanis seda teha ja kas on mõeldud teha mingi erand lasterikastele peredele?

Aitäh! Lasterikaste peredega me oleme selle eelnõu menetluse käigus korduvalt suhelnud ministeeriumi tasemel, minu teada [on suheldud ka] Riigikogu fraktsioonides, isegi erikomisjonis. Me oleme väga laialdast arutelu pidanud selle eelnõu üle erinevate sihtgruppidega. Loomulikult on iga maks, sealhulgas mootorsõidukimaks, pere jaoks koormav ja seda sõltumata sellest, kas peres kasvab üks laps, kaks, kolm või neli last, igal juhul on ta koormus. Te ütlete, et suurel perel on tingimata autot vaja, aga võib-olla samamoodi on autot vaja väiksemal perel. Meil on suur hulk üksikvanemaid, kelle kohta võib öelda, et neil võib olla autot vaja. Inimeste vajadused on erinevad. Keegi ei võta selle maksuga kelleltki autot ära, iga inimene on oma valikutes vaba. Me oleme selle maksu puhul teinud seda – sõltumata sellest, kas on tegemist pereinimesega, üksiku inimesega, pensionäriga –, et mootorsõiduki vanusekomponent arvestab inimese või perekonna maksevõimet. Kui pere sissetulekud on väiksemad, võib eeldada, et nad sõidavad vanema ja soodsama autoga, ning siis on see maks ka väiksem. Teistpidi, kui auto on tõesti suurem ja saastavam, siis on see maks kõrgem. Ehk me proovime läheneda, sõltumata inimesest või elukohast, ikkagi selle järgi, millised on selle inimese või perekonna sissetulekud ja maksevõime, püüame seda arvestada. Selle maksu eesmärk ei ole kedagi autost tingimata loobuma panna või teha inimeste liikumine võimatuks. See kindlasti ei ole see eesmärk ja need maksumäärad seda ka ei tekita.

Hea kolleeg Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ega see ei ole teile saladus, et Eesti rahvas põlgab seda automaksu. See ei ole kuidagi neile meeltmööda, ja seda sellepärast, et riik hakkab maksustama elulaadi. Vaadake seda emotsionaalset kogumit, mida me peaks võib-olla sellest eelnõust rohkemgi siin parlamendisaalis arutama. Ühelt poolt me ütleme, et lume maha tulles peab inimene maapiirkonnas saama ilma elektrita hakkama varsti 42 tundi, öeldakse, et raha lihtsalt jätku, kuskile küll jätkub, linnastutesse jätkub, aga maapiirkonda ei jätku. Järgmine sõnum on: "Teate, maainimesed, te saastate jube palju. Teil on seal natuke võimsamad autod, teed on ka kehvemad, kruusakatet me uuendada ei saa, aga selle eest te peate jällegi maksma, sest te elate sellises kohas." Kolmandaks tuleb peale infovoog selle kohta, et koolivõrk on liiga tihe ja kool jääb ilmselt vaid maakonnakeskusesse. Emotsionaalset kogumit vaadates on näha, et me teeme hästi palju haiget. Olete te meiega nõus?

Absoluutselt ei ole meie soov kuidagi maainimestele, nagu te ütlete, haiget teha või nende olukorda halvendada. Olen ise elanud väga pikalt hajaasustuse oludes, tean täpselt, mida tähendab, kui lumi tuleb maha. Sellel talvel sain täpselt teada, [mida tähendab,] kui kümme korda päevas või rohkem läheb vool ära. See ei ole normaalne. Seda elektridebatti me oleme siin saalis teiega pidanud. Ma olen öelnud, et see, [mis toimus,] ei ole praegustes oludes vastuvõetav, inimesele peab olema elekter tagatud, sõltumata sellest, kas ta elab linnas või maal. Nii see peab olema ja ma usun, et me sinnapoole ka liigume. Keegi ei ole öelnud, et maainimene rohkem saastaks. Mootorsõidukimaks on disainitud tõesti CO2-komponendi põhjal. Kui on võimsam auto, siis see maks on kõrgem, kui auto on raskem, on see maks kõrgem. Aga inimene saab ise teha oma valikuid, millise sõiduvahendiga sõita. Sellest tuleneb ka maksu suurus.

Hea kolleeg Mart Maastik, palun!

Absoluutselt ei ole meie soov kuidagi maainimestele, nagu te ütlete, haiget teha või nende olukorda halvendada. Olen ise elanud väga pikalt hajaasustuse oludes, tean täpselt, mida tähendab, kui lumi tuleb maha. Sellel talvel sain täpselt teada, [mida tähendab,] kui kümme korda päevas või rohkem läheb vool ära. See ei ole normaalne. Seda elektridebatti me oleme siin saalis teiega pidanud. Ma olen öelnud, et see, [mis toimus,] ei ole praegustes oludes vastuvõetav, inimesele peab olema elekter tagatud, sõltumata sellest, kas ta elab linnas või maal. Nii see peab olema ja ma usun, et me sinnapoole ka liigume. Keegi ei ole öelnud, et maainimene rohkem saastaks. Mootorsõidukimaks on disainitud tõesti CO2-komponendi põhjal. Kui on võimsam auto, siis see maks on kõrgem, kui auto on raskem, on see maks kõrgem. Aga inimene saab ise teha oma valikuid, millise sõiduvahendiga sõita. Sellest tuleneb ka maksu suurus.

Aitäh! See, kuidas omavalitsus otsustab maksupoliitikat teha, on ikkagi omavalitsuse asi. Mina ei saa ega soovigi seda otsustada. Veel kord: mina ka mõistan väga hästi, et maapiirkonnas on auto vajalikum, ma julgen arvata, kui linnas. Valikuid annab see maks võrdselt nii linna‑ kui ka maainimesele. Kui auto on säästlikum ja kergem, siis on maks soodsam, kui auto on saastavam ja raskem, siis on maks mõnevõrra kõrgem. Iga inimene saab teha valiku oma vajadustest ja soovidest lähtuvalt. Igaks juhuks kordan veel üle selle vanusekomponendi osa. Kui auto on vanem – võib eeldada, et selline auto on just väiksema sissetulekuga leibkondadel või inimestel –, siis on see maks selle võrra soodsam. Me oleme otsinud tasakaalupunkti selle vahel, et liikuda keskkonnaeesmärkide poole, tagada puhtamat keskkonda, aga arvestada ka meie inimeste maksevõimet, hakkamasaamist, elukorraldust. Keegi [ei tohi sattuda] olukorda, kus ta peab autost tingimata loobuma ja seetõttu ei saa liikuda, tema elukorraldus ei pea selle võrra oluliselt kehvemaks muutuma. Kolmandaks see, et nii saab riigieelarvesse tuua täiendavaid vahendeid. Riigieelarve on suures defitsiidis. Ma toonitan, et me oleme juba selle aasta eelarves – kuigi mootorsõidukimaks hakkab kehtima, kui ta Riigikogus heakskiidu saab, 2025. aastast –, 2024. aastaks ühistranspordile [lisanud] üle 40 miljoni. Teeinvesteeringuid oleme samamoodi juba riigi eelarvestrateegias ja ka selle aasta eelarves tõstnud võrreldes eelmise perioodiga, oleme arvestanud ka seal mootorsõidukimaksuga. Kui me soovime seda riiki ülal pidada ja väikese riigina hakkama saada, teha vajalikke investeeringuid, [siis peame ka aru saama,] et ega see raha kuskilt mujalt tulla ei saa kui maksudest.

Hea kolleeg Riina Solman, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Sellel nädalal käis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sotsiaalkomisjonis tutvustamas puuetega inimestele ettenähtud automaksuerandeid. Puuetega inimeste koda oli ka esindatud. Me küsisime ja saime teada, miks nad andsid nõusoleku sotsiaalkaitseministri ettepanekule. Nimelt, minu andmetel jäävad maksu alt välja ainult 150 ümberehitatud autot, aga ma tean, et 33 900 raske või sügava puudega inimese peres on auto ehk 99% puuetega inimestest jäävad selle erandi alt välja. Selle jaoks hakkab Sotsiaalministeerium leevendusmeetmeid [välja töötama]. Miks te kiirustate selle seaduse läbisurumisega ja lükkate probleeme teiste ministeeriumide kaela, mitte ei tegele korrektse seadusloomega? Puuetega inimeste koda ütles, et neil oli võimalik vastu võtta ainult see väike leevendus, et midagigi kätte jääks. Miks te kohtlete puuetega inimesi ja ka lasterikkaid peresid ebaõiglaselt?

Aitäh! Ei kohtle ebaõiglaselt. Puuetega inimeste esindajatega olen ka ise kohtunud. Minu meelest on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo teinud siin väga head tööd just puuetega inimeste esindajatega ja minu teada on nad seda ka tunnistanud. Tõsi, mootorsõidukimaksu puhul on erand ümberehitatud autodele, aga samal ajal on Sotsiaalministeeriumis välja töötatud toetuste pakett olemasolevate toetuste baasilt, mis annab täiendavat tuge just sügava ja raske puudega lastele ja ka täiskasvanutele. Minu hinnangul – ma saan aru, et Sotsiaalministeerium on samuti sellest lähtunud – ei saa me puuetega inimeste puhul vaadata ainult seda, kas neil on auto või ei ole. Kõigil inimestel on vaja liikuda. Pigem võib öelda, et nendel inimestel, kellel on auto, on ilmselt võimalik seda kasutada, sõltumata oma puudest, ja teisalt on nad saanud endale seda üldse [lubada]. Aga on hulk inimesi, kellel võib-olla pole autot või kes ei soovi seda omandada või kes ei saagi seda kasutada, küll aga on neilgi vaja liikuda. Selleks tuleb kasutada spetsiaaltransporti, taksot, ühistransporti, sõltuvalt sellest, mis on neile elukorralduse mõttes kõige mugavam ja praktilisem. Ma arvan, et kordades mõistlikum on toetada kõiki puuetega inimesi, et nad saaksid olla oma elukorralduses vabad, ja [parandada] nende liikumis[võimalusi]. Kui tulla numbrite juurde, siis näiteks mootorsõidukimaksu mediaan – pooled jäävad sellest ülespoole, pooled allapoole – on 120 eurot aastas. Kui Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt sügava puudega lapse toetus tõuseb 242 eurolt 270‑le, siis see tähendab seda, et aastas, kuna tegemist on lapsega, saab see pere 336 eurot, mis igal juhul katab ära mootorsõidukimaksu ja loob tegelikult võimalusi liikuda ka muude vahenditega, kui see vajadus peaks olema. Või me näiteks tõstame sügava puudega tööealise inimese toetuse 43,47 eurolt 100 eurole. 43,47 kuni 53,7 eurot on see praegu ja see tõuseb 100 eurole kuus. See tähendab, et sügava puudega tööealise inimese toetus tõuseb aastas 555–678 eurot. Jällegi, see on oluliselt kõrgem kui mediaanmootorsõidukimaksu puhul aastamaks. Veel kord: inimene ei pea omama autot, ta ei pea olema nii-öelda selle auto lõksus, me aitame ja toetame puuetega inimesi selleks, et nende liikuvus oleks tagatud. Siin on veel erinevaid väiksemaid meetmeid. Aga ma usun, et me teeme puuetega inimeste jaoks õiget asja. Me toetame neid nende elukorralduses, aitame neil liikuma pääseda, sõltumata sellest, kas neil on auto või mitte.

Hea kolleeg Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen sellesama teema juurde, mida me siin viimaste küsimuste juures oleme arutanud. See puudutab lasterikkaid peresid. Te üle-eelmisele küsimusele vastates ütlesite, et ei ole vahet, kui mitu last on, ja nii edasi. Mina ütlen, et on küll. Vastuses eelmisele küsimusele te ütlesite, et üks komponent on kaal. Autosse võib aga olla vaja rohkem inimesi sisse mahutada. Kui peres on näiteks rohkem kui kolm last, siis [pere] enam sõiduautosse ei mahu. Suuremad autod kaaluvad rohkem ja need inimesed peavad ka rohkem automaksu maksma. Kui me seal erandit ei tee, kui me ei tee suurtele peredele erandit, siis me represseerime neid peresid rohkem. Nad ei aja taga suuri või raskeid maastureid või midagi sellist, vaid [suurem] auto on nende puhul paratamatu ja vajalik.

Aitäh! Ma igaks juhuks ütlen, et ma ei ole kordagi öelnud, et ei ole vahet, kui mitu last peres on. Ma arvan, et on väga suur vahe. Iga laps on perele tähtis ja armas, see on oluline. Ma ei ole öelnud neid sõnu, mis te mulle suhu panite. Aga jah, loomulikult on perede vajadused sõiduki puhul erinevad. Seda otsustab iga pere ise. Tõsi on see, et võimsam ja raskem auto on ka mootorsõidukimaksu vaates kulukam. Samuti on selle auto muud kulud kõrgemad. Samal ajal on suured, lasterikkad pered riigi, võiks öelda, täiendava hoole all. See tuleneb minu teada isegi põhiseadusest. Selleks on suurtel peredel ka täiendavad toetused. Selle aasta algusest on kolme lapsega pere toetus minu meelest 710 eurot. Ongi loomulik ja arusaadav ka riigi vaates, et suurematel peredel on suuremad kulud, ja seetõttu riik toetab lasterikkaid peresid suuremal määral, kui ta toetab ühe‑ või kahelapselisi peresid. Aga ka nendel peredel on, ma usun, täpselt samamoodi vaja liikuda. Eks nad teevad samamoodi valikuid, kas nad [liiguvad] autoga või kasutavad muid viise. See ongi inimese vaba valik.

Hea kolleeg Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! No neid põhjendusi on kõlanud tõesti väga mitmeid, on räägitud küll keskkonna väiksemast saastamisest, autostumise pidurdamisest ja nii edasi ja nii edasi. Me teame ka kõik, et riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias on väga palju valdkondi, mis on, ütleme leebelt, alarahastatud, sealhulgas näiteks teehoid ja teeinvesteeringud, tee-ehitus, aga ka ühistransport. Nii et ma väga loodan, et vähemalt selle maksu sisseviimise korral saab see pool ka riigi eelarvestrateegias ehk veidi tugevam. Ma sooviksin ka sinu kinnitust sellele. Aga kui vaadata üldse maksule otsa, siis registreerimise osa on ikkagi tõsiselt varamaksu moodi. Minu maailmavaatele see sobib, see on igal juhul parem kui käibemaksu tõstmine, mis koormab väiksema sissetulekuga inimesi rohkem. Varakamad võivadki maksta.

Aitäh! See, et meil on riigieelarves palju valdkondi, mis on alarahastatud – jah, loomulikult. Teisalt on riigieelarves suur defitsiit: 1,2 miljardit. Me oleme võtnud endale oluliselt rohkem kohustusi, kui me suudame neid tuludega katta. See defitsiit süveneb. See tähendab seda, et me peame võtma rohkem laenu ja ühel hetkel ka rohkem intressi maksma. Ei tule see raha kuskilt mujalt kui maksutõusudest. Praegu me katame 900 miljoni eest püsikulusid laenuga. See ei ole jätkusuutlik. Meil on vaja maksumuudatusi, me oleme teinud neid selleks, et katta kaitsekulusid. Mootorsõidukimaksu kohta saan kinnitada, et me oleme ju mootorsõidukimaksuga riigi eelarvestrateegias arvestanud. Juba sel aastal me tõstsime ühistranspordikulusid kuskil 40 miljoni euro võrra. Mootorsõidukimaks jõustub praeguse plaani kohaselt 2025. aastal. Teeinvesteeringuid oleme ka mõnevõrra suurendanud, kuid teed vajaks veel täiendavaid investeeringuid. Aga mootorsõidukimaks on üks katteallikas juba praegu planeeritud kuludele. Ma arvan, et selles vaates on hädavajalik see [otsus] vastu võtta. Nii me saamegi panustada nendesse valdkondadesse ka maksumaksjatena.

Hea kolleeg Mart Maastik, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Täna oli siin maja ees meeleavaldus, kus inimesed avaldasid samuti meelt automaksu vastu. Üks kodanik tuli meie juurde ja rääkis oma murest. Eestis on umbes tuhat uunikumi ehk nii-öelda musta numbriga autot, mis vuravad teedel võib-olla aastas korra või kaks. Samas need inimesed panustavad riigi rahakotti niigi, nad ju putitavad neid autosid, ostavad neile varuosi ja maksavad sellega riigikassasse raha. Küll aga on nende [uunikumide] kasutamise aeg äärmiselt lühike. Selles eelnõus ei näe ma küll midagi, mis soosiks seda võimalust, et museaalid jääksid Eestisse. Mida te arvate sellest?

Aitäh! Alustan sellest, et vanusekomponendi tõttu – needsamad museaalid on ilmselt kõik üle 20 aasta vanad – on selle sõiduki mootorsõidukimaks 50 eurot aastas. Arvestades selle sõiduki muid ülalpidamiskulusid – nagu te ütlesite, putitamiskulusid ja nii edasi –, julgen arvata, et see on suhteliselt marginaalne. Teiseks, Kultuuriministeerium töötab välja toetusmeetme. Kui need sõidukid, mida te nimetasite museaalideks, on tõesti kuskil muuseumis ja avalikkusele kättesaadavad, inimesed saavad selle kultuuripärandiga tutvuda, käia neid sõidukeid vaatamas, siis mootorsõidukimaksu eest tuleb ka nendele muuseumidele või asutustele, kes neid [sõidukeid] eksponeerivad, kompensatsioon. Aga tingimus on jah tõesti see, et need [sõidukid] on püsivalt avalikult eksponeeritud.

Hea kolleeg Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud rahandusminister! Eesti põhiseadus näeb ette, et puuetega inimeste ja lasterikaste [perede] eest kannab Eesti riik eriliselt hoolt. Ütlesite ka ise siin välja, et nad on riigi erilise hoole all. Aga ma kinnitan Priit Sibula väidet. Te väga kohmakalt väljendusite siin enne. Lasterikkad pered, üksikemad – kõik on olulised, aga te väljendusite väga kohmakalt ja lasterikkaid [peresid] kergelt halvustava noodiga. Mina küsin teie käest seda, mida ma küsisin ka sotsiaalkaitseministrilt, et kui põhiseadus nii ette näeb, miks ta siis ei seisa puuetega inimeste ja lasterikaste perede automaksust vabastamise eest. Ta vastas, et lasterikkad pered pole tema poole pöördunud, nad on pöördunud Rahandusministeeriumisse. Ma saan aru, et siis teie poole. Lasterikkad pered on teie poole pöördunud oma murega. Te juba kärpisite nende toetust kevadel parlamendist üle rullides 200 euro võrra. Nad on palunud, et ärge lajatage uuesti nendele peredele, kes tegelikult ju meie Eesti elu jätkavad ja kasvatavad tuleviku tarbeks üles pooled Eesti lastest. Kas te andsite nende mure Signe Riisalole edasi? Kas te annate endale aru, et praegu nende lasterikastele peredele antavate signaalidega ja ka kevadel antud signaaliga te pärsite Eestis sündimust ja annate sellele hävitava hoobi?

Aitäh!

Aitäh! Ma ei tea, kust te võtate, et ma [kasutasin] halvustavat tooni lasterikaste perede suhtes. Kaugel sellest. Ma ütlesin, et iga laps on tähtis. Ma pean lasterikastest peredest väga lugu. Aga täpselt samamoodi pean ma lugu nendest peredest, kus on üks laps või kaks last, kus on kaks vanemat või kus on üksikvanem ja nii edasi. Ei ole mõtet mulle sõnu suhu panna ja püüda kuidagi näidata, nagu ma kellessegi halvustavalt suhtuks. (Hääl saalist.)

Tšš-tšš!

Minu meelest on see teie poolt suhteliselt kohatu, panna sõnu suhu või näidata asju nii, nagu nad ei ole. Mina väga austan kõiki peresid ja kõiki lapsi. Nii et ei ole mõtet neid sõnu mulle suhu panna, tahtes paista ise kuidagi parem. Ma ei ole sellega nõus. Ma ütlesin, et puuetega inimeste jaoks ja puuetega inimestega koos on Sotsiaalministeerium töötanud välja minu meelest väga mõistliku ja puuetega inimesi päriselt aitava paketi, sõltumata sellest, kas neil on auto või mitte, et nende liikuvust ja endaga hakkamasaamist parandada. Olen seda meelt, et suured pered peavad olema riigi täiendava kaitse all ja saama täiendavat tuge, ja seda nad praeguste perehüvitistega kindlasti ka saavad. (Riina Solman saalist: "Te ei vastanud mu küsimusele!")

Head kolleegid, see debatt on olnud väga viisakas, väga väärikas ja väga sisukas, hoiame seda head joont. Väike märkus mõlemale. Hea kolleeg Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Lasterikkal perel, nagu ma ütlesin, peab tavaliselt olema kaks autot, eriti maapiirkonnas, et suudetaks lastele huviharidust pakkuda ja nii edasi. Peavad olema ka autojuhid. Kui tahta, et lapsed mahuks ära ühte autosse, siis see auto peab olema paratamatult raskem. Minu meelest selle seaduseelnõuga, ma ei tea, kas kogemata või tahtlikult te suunate [neid peresid] sinnapoole, et neil oleks ühe suure, mõistliku ja uuema auto asemel kaks vanemat. Paljudel puhkudel ilma kahe autota praktiliselt ei olegi võimalik [hakkama] saada. See on esimene küsimus. Teine on see, et peaminister või meie hea valitseja on ka varasemalt siin infotunnis öelnud, et seda maksu on vaja riigikaitse kontekstis. Nendele suurematele autodele, mis ei ole lasterikaste perede omad, maasturid, suuremad kastikad, ütleme, paneb riik konflikti puhul märgi peale. Nii et kõigepealt me võtame neilt rohkem maksu ja konflikti korral ütleme, et need [autod] on riigi kasutuses. Vabandust ajast ülemineku pärast.

Aitäh! Selle otsuse, millise autoga iga pere sõidab ja kas [autosid] on üks või mitu, teeb ikkagi pere ise, mina ei tule seda kellelegi ette kirjutama ega ka ette ütlema või ütlema, kuidas on õige või kuidas peab. Mis puudutab neid sõidukeid, mis on riigikaitseliselt vajalikud, siis minule teadaolevalt on Kaitseministeerium nende omanikele ka selle teavituse saatnud. Vist on isegi liiklusregistris selle kohta märge. Need autod minu teada ei ole valdavalt ka M‑ ega N‑kategooria sõidukid ehk nad on [raskemad] kui 3,5 tonni. Mootorsõidukimaks neid sõidukeid ei puuduta. Mootorsõidukimaks puudutab ikkagi M- ja N‑kategooria sõidukeid massiga kuni 3500 kilogrammi.

Hea kolleeg Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on eelmise küsimusega sarnane. Nagu me teame, keerulised ajad on maailmas, meie idanaaber muutub aina sõjakamaks ja me tõstame ise järjest kaitsekulutusi, mis on hädavajalik. Aga Ukraina kogemus näitab, et kõik sõidukid, millele vähemalt mõneks päevaks saab elu sisse puhuda, on Ukraina kaitsmisel suureks abiks. Minu mure on selles, kas selles olukorras ei tundu ebaratsionaalne peatatud registri[kandega] autosid maksustama hakata. See tähendab seda, et inimesed on sunnitud võib-olla selliseid autosid, mida oleks võimalik häda korral veel mõneks päevaks elule aidata, prügimäele viima.

Aitäh! Tõsi on see, et see maks on laia maksubaasiga just seetõttu, et seda oleks ühtepidi lihtne hallata, et kõik võrdselt panustaksid ja manipuleeritavust ei oleks. Üks probleem nende ajutiselt peatatud registri[kandega] sõidukitega on see, et meil on väga laialdane romuprobleem. Linnas kortermajade parklates võtavad need romud teiste inimeste autodelt parkimiskohti, keegi peab seal sisuliselt ebaseaduslikku romulat. Maapiirkonnas, põldudel nad kahjustavad või võivad kahjustada keskkonda, rikuvad kogu seda nii-öelda visuaalset vaadet taluhoovides. Sellele romuprobleemile ei ole seni suudetud lahendust leida. Neid võib olla registris paarsada tuhat. Aga juba see mootorsõidukimaksu arutelu on meid pannud liikuma positiivsema arengu suunas. Ka jäätmekäitlejad ütlevad, et neid romusid neile tuuakse. Vanusekomponendist ma olen juba rääkinud. Kui on vanem auto, siis see maks on väiksem. Üle 20‑aastasel autol on see 50 eurot. Ma arvan, et 50 eurot on selgelt selline piir. Kui inimene arvab, et ta hoiab seda autot, mis on kiiresti putitatav või millel on mingi väärtus ja see on sõidukorras ja inimene peab oluliseks, et see on tema käes, siis ta on nõus need 50 eurot maksma. Kui ta aga näeb, et see on tõesti romu ja seda ei kasutata, siis see [auto] jõuabki lammutusse ja saab nõuetekohaselt käideldud. Ma arvan, et vähem tähtis ei ole ka see, millele te ise viitasite. See auto võib olla kergesti korda tehtav, aga ta seisab, seisev auto teatavasti laguneb ja mida rohkem ta on seisnud, seda keerulisem on teda korda teha. Ma arvan, et see 50 eurot võib olla ka see, mille tõttu inimene küsibki endalt, kas ta plaanib seda autot kunagi korda teha või mitte. Kui ei plaani, siis ta võõrandab selle kellelegi ning see keegi teeb selle korda, kasutab seda ja seda autot on võimalik kasutada ka kriisisituatsioonis. Pean tunnistama, et olen ise üks neist inimestest. Vana maanteemuhk seisab katuse all, mõtlen, kas hakkan maksma või ei hakka maksma. Võib-olla on targem endale aru anda, et äkki ma ei hakkagi seda autot renoveerima, võõrandan ta ja keegi teebki selle kultuuripärandi korda, sellest saab see inimene rõõmu ja kokkuvõttes on üks vana auto jälle hoitud. Ma arvan, et siin võib ka see positiivne pool täiesti olemas olla.

Hea kolleeg Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea minister! Kooskõlastustabeli punktis 12 on oma eriarvamuse välja öelnud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes ühemõtteliselt seda automaksu ei toeta ja on toonud välja ka argumendid. Ma kogu seda eriarvamust ette lugema ei hakka, aga üks väljavõte: "Seetõttu leiame, et praeguses majanduslanguse ja julgeolekukriisi olukorras võib eelarvetasakaalu poole liikuda ka aeglasemas tempos, mis on ühiskonnale ja inimestele jõukohasem." Siit punktist tuleb üheselt välja, et te lähete meie ettevõtluskeskkonda ja majanduskeskkonda halvendama. Tegelikult peaks hoopis keskenduma majanduskeskkonnale, et majandus läheks kasvule ja me saaks rohkem maksutulu. Miks te selle punktiga 12 nii-öelda tuima panete ja sellega üldse ei arvesta?

Aitäh! Peab tunnistama, et keegi valitsuses tuima küll ei pane ja kõige vähem teeb seda rahandusminister. Kui rääkida selle maksu ajastusest, siis me praegu arutame seda, oleme pikalt arutanud. Prognoosid näitavad, et 2025. aastal on majandus taastunud ja tõusule pöördunud, ehk me ei tee seda maksu majanduslanguse ajaks. Seda lauset ma olen kuulnud siin puldis korduvalt, erinevate maksude arutelu ajal. Tulen tagasi nende eelmiste maksumuudatuste juurde, mis me enne eelmist suve tegime. Need olid tehtud just selleks, et katta meie tõusvaid kaitsekulusid. Ma arvan, et suur osa meie praegusest kehvast majandus[olukorrast] on tingitud just sellest, mis on meie naabruses toimunud: Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas, sõda Euroopas. See on räsinud kõikide Euroopa riikide majandust, sealhulgas meie oma. Kaitsekulude tõusuks [on olnud vaja] ka päriselt raha planeerida, mitte nii, et öeldakse, et tõstame, aga kust raha tuleb, seda ei tea. Meie ikkagi vastutustundlikult juhime seda riiki. See on olnud oluline. See on oluline sõnum majandusele, ettevõtetele, Eesti inimestele, et siin riigis on turvaline, siin on Eesti inimestel turvaline ja ettevõtetel turvaline, siia riiki on turvaline investeerida. Täpselt samasugune ootus, ma tean, on ettevõtjatel näiteks teeinvesteeringutega, ühistranspordiga. Ma olen siin saalis täna mitu korda öelnud, et need valdkonnad vajavad samamoodi raha. Riigieelarvest läks sellel aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot liikuvusreformi ja ühistransporti. Me tõstsime mõnevõrra teeraha. Omal ajal Keskerakonnaga koos valitsuses olles me tegime kokkuhoidu, pidime seda langetama. Järgnevatel aastatel oleme seda tõstnud ja oleme arvestanud siin nüüd mootorsõidukimaksuga. On selge, et kui me tahame teha investeeringuid ja kulutusi, peame me ka makse koguma. Kui rääkida konkreetselt ettevõtjate vaatest, siis mootorsõidukimaks tegelikult tugevalt arvestab ettevõtjatega. Mina olen kuulnud ettevõtjatelt ka tagasisidet, et miks te ei ole keskkonnateemal jõulisemad. On ettevõtteid, näiteks suured logistikaettevõtted – ma ühte neist mõtlen –, [kes on küsinud,] miks te olete teinud nii paindlikud CO2 vahemikud N‑kategooria sõidukitele, mis on paindlikumad kui M‑kategoorial ja sõiduautodel. Nemad on investeerinud uutesse transpordivahenditesse, kasutavad hübriid‑ ja elektrisõidukeid, soovivad hoida keskkonda, soovivad olla edumeelsed – miks me seda võib-olla isegi rohkem ei motiveeri? Kui me võtame selle maksuvalemi, siis [näeme, et] elektrilisel N‑kategooria kaubikul on mootorsõidukimaks aastas 30 eurot. 30 eurot aastas ei halvenda kindlasti kuidagi ettevõtluskeskkonda. CO2 vahemikud – just arvestades, et ettevõtlusel on vaja neid sõidukeid, et see maksumuudatus ei läheks nii tugevalt lõpphinda – on seal kõrgemad, üle 200 grammi. Teisalt, kui on väga säästlik kaubik, siis see on väga soodsa maksuga.

Hea kolleeg Urmas Reinsalu, palun!

Härra rahandusminister! Kogu lugupidamise juures: teie rahanduspoliitika on läbi kukkunud. Jaanuaris oli meil Euroopa kõrgeim hinnatõus, meil on katastroofiliselt kahanenud usaldus ettevõtjate vaates meie majanduse väljavaadete suhtes ning majandus sellel aastal kahaneb, nagu prognoosib Eesti Pank. Te olete otsustanud selle maksu jõustada nende jutupunktidega, mida te nende tundide jooksul olete siit kõnetoolist esitanud. Härra rahandusminister, ma küsin teilt nõnda. Võib-olla veidi tavatult siin parlamendi kõnetoolis ma palun teid: ärge tehke seda, see ei ole samm mõistlikus suunas. Mu küsimus teile on selline: milline oleks see teistsugune lahendus, mille puhul valitsus loobuks sellest automaksust ja võtaks selle eelnõu tagasi? Kas valitsus arutas ka teistsugust lahendust?

Aitäh! Ei ole midagi uut, hea parlamendisaadik, süüdistustes, et mis on läbi kukkunud ja kes on süüdi majanduslanguses. Pean tunnistama, et kui majanduslangus algas, oli [ettevõtlus‑] ja IT‑minister teie oma erakonna liige Kristjan Järvan. Ainuke majanduse elavdamise meede, mida ta tegi, oli LED‑ekraanid ettevõtjatele, et näidata, et siin me asume. Praegune valitsus: sellel aastal 1,9 miljardit investeeringuid ja investeeringutoetusi Eesti majandusse, et parandada meie konkurentsivõimet, et tulla sellest kriisist tugevamana välja ja et majandus pöörduks uuesti kasvule. Majanduslangus, majanduse kehv seis, paigalseis on kogu Euroopas, see ei ole ainult Eesti probleem. Me teame mõlemad, et suuresti on see tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas. Milliseid maksumuudatusi ja miks me peame tegema? Riigieelarve on keerulises seisus. Pidime suurendama kaitsekulusid, selleks me tegime maksumuudatusi. Aus oli öelda: "Teeme kulutusi, aga suurendame ka tulusid. Head Eesti inimesed, tulge, panustame koos kaitsesse." Aga jätkuvalt: varasematel aastatel võeti kahjuks ainult kohustusi. Ka Isamaa on sõnades kogu aeg tõstnud toetusi ja alandanud makse, aga kahjuks ei ole see jätkusuutlik rahanduspoliitika. Te ütlete, et rahanduspoliitika on läbi kukkunud. Jah, kahjuks varasem rahanduspoliitika, kui varasemates valitsustes headel aegadel otsustati minna miinusesse, oli läbikukkunud poliitika. Me oleksime pidanud koguma kriisideks puhvrit. Praegune valitsus seda teeb, investeerib kaitsesse, proovib eelarvepositsiooni parandada, olla valmis ka järgmisteks kriisideks, et me ei peaks minema, käsi pikal, raha või abi küsima, kui meil on kõige raskem. Me peame olema ise endaga hakkama saav riik. See on see, mida see valitsus teeb, ja need on need alternatiivid.

Hea kolleeg Jaanus Karilaid.

Aitäh juhatajale! Hea minister! Kuna ma olen eelviimane küsija, siis võib-olla on teil paslik pärast põgusat debatti ka tunnistada, et Reformierakond on maksupoliitikas täielikult läbi kukkunud. Ma toon paar väga selget argumenti. Esiteks, enne 5. märtsi te ei julgenud rääkida nendest maksudest, mida te täna väga hoogsalt planeerite. Ei olnud seda julgust. Ka teie erakonna esimees on väitnud, et muidu ei oleks saanud piisavalt palju hääli, seetõttu pidite rahvale valetama, ei julgenud teatud teemasid avada. Teiselt poolt, see tulumaksu hoogtöö korras sikutamine 26%‑lt 20%‑le. Jällegi, teil polnud analüüsi, mitte midagi ei olnud. Oleksite jätnud hoogtöö korras sikutamata, oleks raha tervishoiule, oleks raha sotsiaalhoolekandele, oleks raha teedele ja majandusele ning me ei peaks niimoodi peost suhu elama. Teie läbikukkunud maksupoliitika ongi viinud sinna, et me riigina elame peost suhu. Kaks aastat on majandus langenud, aga te tulete siia muidugi enesekindlana ja väidate, et kõik on hästi. Te ei ole suutnud mitte midagi ette võtta, meetmeid pole, ideid ei ole. Vaid kaks näidet.

Aitäh!

Aitäh! Ei ole maksupoliitika läbi kukkunud ja me ei ole ka valetanud. Reformierakonna valitsus koos sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200‑ga on see, kes suurendas kaitsekulud 3%‑le, sel aastal 3,2%‑le. Jah, tegime selleks maksumuudatusi, sest raha ei tule seina seest, raha tuleb ikkagi maksumaksjate taskust. Aus oli öelda, et kui me teeme kulutusi, kui me tahame olla ja peame olema kaitstud, siis me peame ka maksumuudatusi tegema. Samal ajal me parandasime eelarvepositsiooni poole miljardi võrra. Me jätkame selle tööga, räägime rahandusest vastutustundlikult ja ütlemegi välja, et kui me teeme kulutusi, siis järgnevad sellele tulud ehk kahjuks me peame siis tegema maksumuudatusi. 2024. aasta eelarve, nagu ma ütlesin, poole miljardiga parandab eelarvepositsiooni, 1,9 miljardit on investeeringuid, investeeringutoetusi. Oleme Euroopas vist kolmandal kohal avaliku sektori investeeringute vaates. Rajame Rail Balticut, raudteed, investeerime teedesse, investeerime üle 300 miljoni euro hoonete renoveerimisse, selleks et inimestel oleks soojad korras kodud, et energiaarveid alla tuua ja nii edasi. See valitsus teeb väga palju olulist Eesti inimeste, Eesti tuleviku jaoks ja selleks, et me oleksime endaga hakkama saav riik ka tulevikus.

Hea kolleeg Urmas Reinsalu, teine küsimus.

Härra rahandusminister! Ainus, mida te riigi majanduspoliitika vaates olete valitsusena suutelised olnud välja pakkuma, on olnud massiivmaksutõusud. Ma tean, et te sepitsete juba uusi, täiendavaid maksutõususid, see ei ole mingisugune saladus. Küsimus on, et teil puudub positiivne, ma ütleksin, inspireeriv vaade Eesti ühiskonnale, mis puudutab majanduskasvu. Hoolimata kogu lugupidamisest: te kiitlete, et te olete suutnud oma seatud rahanduspoliitilisi eesmärke selle aasta eelarves, jõustunud eelarves täita. Eesti Panga detsembrikuu prognoos näitab, et te ei saa ka sellega hakkama. Kogu see kampaaniate korras riigirahanduse korrastamine on tekitanud väga suure segaduse, see on halvendanud meie konkurentsivõimet, ja nagu me näeme nii hinnatõusu kui ka tööpuuduse koha pealt, see halvendab ka inimeste hakkamasaamist. Minu küsimus on see, mida ma teilt konkreetselt juba küsisin, aga millele ma ei saanud vastust.

Aeg, Urmas!

Milline oli valitsuse arvates alternatiiv automaksule? Kas valitsus seda üldse arutas?

Aitäh! Ei, meie ei tee poliitikat kampaania korras. Teie olete selles päris hea, peab tunnistama. See oli siiras tunnustus. Kas see lõpuks meid riigina ka edasi aitab, eks seda näitab tulevik. Veel kord: jah, see valitsus on teinud rohkem, ka nendes keerulistes majandusoludes, kui kogu sellest majanduslangusest väljatulek ei ole riigi kätes, aga me oleme teinud rohkem kui Kristjan Järvan oma LED‑ekraanidega. Tõesti, me oleme sel aastal [eraldanud] 1,9 miljardit eurot investeeringuteks, investeeringutoetusteks, et anda nii palju tuge kui võimalik meie ettevõtjatele ja konkurentsivõimele tulevikus. Aga me teame, et majanduse olukord ei [tulene] ainult meie [otsustest]. See [praegune kehv olukord tuleneb] ka Ukrainas toimuvast sõjast, see [tuleneb] meie ekspordipartnerite kehvast majandusseisust. Me teame, mis toimub Rootsis: kinnisvaraturg ja ehitusturg on madalseisus. Me teame, mis toimub Soomes ja Saksamaal: majandus langeb. Üldiselt on Euroopa majandus keerulistes oludes. Me ennast nii võimsaks tõesti ei pea, [et arvata], nagu Eesti valitsus suudaks hoida kogu Euroopa majanduse madalseisus või kiratsevana. Kas mootorsõidukimaksu alternatiive arutati? Loomulikult, mina ei teeks hea meelega ühtegi uut maksu, kui see oleks võimalik. Aga meil ei jäänud midagi muud üle, sest nagu ma ütlesin, varasemates valitsustes on olnud ikkagi rohkem see meelsus, et tõstame toetusi ja alandame makse. See on olnud Isamaa poliitika, öeldakse, et tõstame seda toetust, teist toetust, kolmandat toetust, meil on maksurahu, ja sellest, kust raha tuleb, me ei räägi, seda me ausalt välja ei ütle, aga aina rohkem kulusid seome, indekseerime majanduskasvuga või mõne muu indeksiga. Nii see defitsiit on kasvanud. Selleks, et parandada riigieelarve [seisu], teha vajalikke investeeringuid, saada riigina hakkama, on meil vaja maksumuudatusi teha. Nagu ma olen öelnud, enne suve tehtud maksumuudatuste pakett oli vajalik selleks, et tõsta kaitsekulutusi. Mootorsõidukimaksust on juba riigi eelarvestrateegiasse planeeritud raha nii ühistransporti kui ka tee-ehitusse. Aga mis seal salata, kui on palju kulutatud, ilma et oleks otsustatud, kust saada tulusid, siis tuleb katta ka seda püsivat miinust.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teie eelnõu seletuskirjas on kirjas, et selle eelnõu eesmärgiks on transpordisektoris CO2 heite vähendamine. Minu küsimus on: kui mitu protsenti on Maa atmosfääris CO2 ja millise numbrini te tahate seda vähendada?

Aitäh! Info Maa atmosfääris oleva CO2 koguse kohta saan saata [hiljem], seda [infot] mul tõesti siin ei ole, sest see ei ole ka otseselt selle eelnõuga seotud. Aga kui palju me soovime emissiooni vähendada? Loomulikult on see jällegi hinnang, aga mõjude analüüsi järgi on eeldatav, et 2030. aastaks me vähendame heitmeid 88 kilotonni CO2 ekvivalenti.

Hea kolleeg Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mina pean paluma abi mälu värskendamiseks. Ma kuulan siin saalis sellist finantsguru nagu Urmas Reinsalu, kes on nüüd küll saalist lahkunud, ja Jaanus Karilaidu, endist keskerakondlast, kes ei ole saalist lahkunud. Nüüd on nad [mõlemad] Isamaas ja teavad, kuidas asju peab tegema. Aga mõned aastad tagasi olid nad koos valitsuses, Jüri Ratase esimeses valitsuses, mis pani maksud veerema Läti poole. Minu mäletamist mööda veeres sinna hinnanguliselt 235 miljonit eurot. Mina ei mäleta, et siis oleks Reinsalu või Karilaid jooksnud vanade rehvidega mööda linna ringi ja kuidagi protesteerinud selle vastu, et maksud veerevad Lätti. Aga nüüd nad protesteerivad automaksu vastu, mis tuleb. Mu küsimus ongi see, kas sellised inimesed, kes on minevikus nii suuri vigu teinud, tõesti kõlavad usutavalt, või ma mäletan valesti.

Aeg!

Kas oli tõesti mingi teine number või oli see 235 miljonit?

Aitäh!

Aitäh! Eks me kõik mäletame seda aega, kui need pöörased aktsiisitõusud olid. Minu teada oli riigieelarvele saamata jäänud tulu ka ikkagi sadades miljonites või vähemalt 100 pluss miljonit. Selle eest oleks üht-teist saanud ära teha. Praegu me räägime, et mootorsõidukimaks toob meile aastas 236 miljonit. Siis oli tõesti tegemist ju läbimõtlemata rapsimisega, kui ilma igasuguse debatita võeti Riigikogus teisel lugemisel olev eelnõu ja liideti sinna otsa, ma ei mäleta [täpselt], üle kümne maksumuudatuse ja rulliti need nagu teerulliga Riigikogu saalist läbi. Teisel lugemisel, Riigikogu liikmed teavad seda hästi, ei ole võimalik enam muudatusettepanekuid esitada. Nii need maksumuudatused ära otsustati. Seda tehti kõlavate loosungitega. Härra Reinsalu siin heidab ette, et majanduspoliitikat, rahanduspoliitikat ei tohiks nii teha, aga nii seda tehti. Ja tulemus oli käes. Need tolleaegsed aktsiisitõusud olid näiteks õlleaktsiisi puhul ju vist isegi 100% või midagi. Aga eks on ju olnud ütlus, et see valitsus, kes õlleaktsiisi tõstab, see langeb. Nii ka läks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Mart Võrklaev! Kõigepealt, esimese asjana te valetasite minu sellele küsimusele vastamisel, kui mitu protsenti on süsihappegaasi Maa atmosfääris. Te ütlesite, et see pole selle eelnõuga seotud. On küll. Seletuskirja leheküljel 3 on kirjas, et eesmärgiks on CO2 heite vähendamine. Kui te ei jaga üldse seda, mis asjad on kliimaeesmärgid, põhimõtteliselt ei tea isegi seda, kui suur on see süsihappegaasi protsent – ütlen teile veel kord: 0,039 –, siis kuidas te saate olla tõsiselt võetav kogu selle eelnõuga? Lihtsalt kallasite praegu – vabandust väljenduse eest! – solgiämbri endale pähe. Ja räägite mingitest ekvivalentidest. Öelge palun mulle siis seda, see on järgmine küsimus …

Nüüd on aeg läbi, hea kolleeg.

Kui mitu protsenti peab olema atmosfääris süsihappegaasi, et asi oleks normaalne?

Aitäh, Kalle! Aitäh!

Aitäh! Ei ole valetanud. Ütlesin, et poolenisti ei olnud konkreetne küsimus otseselt selle eelnõuga seotud. Jah, CO2 vähendamine on meie eesmärk. Ma andsin ka infot, kui palju hinnanguliselt eelnõu või Eestis kehtestatav mootorsõidukimaks võiks seda vähendada.

Hea kolleeg Pärtel-Peeter Pere, palun!

Suur tänu! Väga nauditav keskustelu. Ma proovin aidata kolleeg Kalle Grünthali hädast välja. Eelmisel aastal oli Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi andmetel juunikuise seisuga 424 CO2-osakest miljoni molekuli kohta. 424 ppm. Kahe Celsiuse kraadi jaoks on vaja näiteks 450. CO2, härra Grünthal, ei haihtu õhku, ma ütlen igaks juhuks selle ka ära. Minister oleks seda võib-olla isegi öelnud, aga ma ütlen, et CO2 lihtsalt ei haihtu kuhugi ära, see jääb atmosfääri pidama. Aga tahtsin küsida, härra minister, mis autoga te sõidate.

Aitäh! Tänan ka selle abi eest! Sõidan praegu ametiautoga, Mercedes-Benz on mark. Aga pean tunnistama, et olen autodes suhteliselt võhik, rohkem ei oska selle auto detaile kommenteerida.

Hea kolleeg Valdo Randpere, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on teine küsimus ka. Natukene aitan iseennast ja teisi. Ütlen ausalt, et ega mulle see automaks iseenesest ei meeldi, aga ma arvan, et see, mis mulle ei meeldi ja mis teistele inimestele ka siin maailmas ei meeldi, on eelkõige selle [maksu] nimi. Tegelikult on ju praegu olukord selline, et okei, kui me hakkame siin hääletama selle poolt või vastu, siis mina olen selle poolt sellepärast, et ma näen, et riigil on raha vaja. Meil on kaitseinvesteeringuid vaja teha, olukord on sõja tõttu Euroopas väga vilets ja ma tõesti näen, et riik peab kusagilt raha saama. Aga kas valitsus ei ole mõelnud näiteks [seda maksu ümber nimetada], äkki siis Reinsalu leebuks või Martin Helme lõpetaks selle vilelaskmise? Siin küll suur osa aurust läkski vile peale ja kui aur otsa sai, läks Martin ka minema. Aga äkki nad leebuks, kui nimetaks selle maksu riigikaitsemaksuks näiteks ja võtaks seda ikka autode pealt, aga tal ei oleks siis seda automaksu nime?

Aeg, hea kolleeg!

See nimi tundub inimesi kuidagi väga erutavat.

Aitäh!

Aitäh! Eks selle seaduse nimi ole ikkagi mootorsõidukimaks, kuna mootorsõidukeid ta puudutab ja kuna me tegeleme seal mootorsõidukitega ja neid maksustame. Lisaks sellele rahapoolele on sellel ka selge keskkonnamõõde, täpselt see, et meil oleks autosid vähem eeskätt linnapiirkonnas ja et nad oleksid keskkonnasäästlikumad. Ma arvan, et on mõistlik nimetada asju õigete nimedega. Aga tänan selle ettepaneku eest. Loomulikult me ootame ettepanekuid. Praegu on meil esimene lugemine, saab teha muudatusettepanekuid. Võib-olla tuleb häid ettepanekuid selle kohta, kuidas me siin saalis jõuaksime ühele nõule ja saaksime aru, et riigieelarvesse on tulusid vaja. Pean tunnistama, et ka mina ei ole maksude fänn – ikka tahaks ju, et enda käes oleks rohkem raha –, aga ma annan endale aru ja arvan, et me kõik peame endale aru andma, et selleks, et oma riiki ülal pidada, selleks, et riik saaks pakkuda meile neid teenuseid, mida ta pakub, olgu see tee-ehitus, ühistransport, meditsiin või [haridus], on vaja raha. See raha ei saa tulla kuskilt mujalt kui ikkagi maksude kaudu meie endi käest. Ma arvan, et oluline on jälgida ja endalt alati küsida, kas see kulu, mis me teeme, on mõistlik, kas me peame seda ühisest rahakotist tegema, ja kui me seda teeme, siis kust tuleb [selle jaoks tulu]. See pool on pikkade aastate jooksul just ära unustatud, on tehtud palju kulusid, aga tulusid [ei ole olnud]. See on meid siia olukorda toonud. Aga siit on võimalik edasi minna ja nende keeruliste otsustega jõuda sinna, kus meie eelarve on korras, me saame endaga hakkama ning saame teha riigi ja meie inimeste jaoks olulisi asju.

Hea kolleeg Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja ja head debateerijad! Tõesti, väga tore debatt, on näha, et atmosfäärifüüsikaga on hakatud siiski tegelema. Aga me nimetame kogu aeg seda maksu automaksuks. Samal ajal on tal ikkagi ülitugev keskkonnakomponent. Alles sellel nädalal avaldatud transpordi teekaardis – selle tegi ja valmistas ette Rohetiiger – toodi eriliselt välja, et sõiduautode heide on kogu transpordisektori heitest 65%. Elik mida ma tahan sellega öelda: kas te olete sama meelt, et tegelikult on tegemist ikkagi enam keskkonnamaksuga?

Jah, keskkonnaaspekt on selle maksu põhifookuses olnud algusest peale ja sellest me oleme ka avalikus debatis palju rääkinud. Selle maksu esmane eesmärk on ikkagi puhtam keskkond ja selle maksu disain on kantud selle eesmärgi täitmisest. Ehk [väiksem] CO2 heide ja sõiduki mass ning vanusekomponent on tõesti need, mis seda maksu allapoole toovad. Nendest sotsiaalsetest muredest me oleme juba rääkinud. Ehk kui auto on madalama CO2 heitega ja väiksema massiga, tal on väiksem keskkonnamõju, siis on maks väiksem, et motiveerida linnapiirkonnas autode arvu vähenemist, et see ei kasvaks, ning seda, et me võtaks kasutusele säästlikumad autod, tehes sellega teene keskkonnale. Kuna mootorsõidukimaks on 5–15% auto üldkuludest, siis me kokkuvõttes võime teha ka kingituse iseendale, sest me hoiame kokku kõiki muid kulusid, sealhulgas kütusekulu, kui me sõidame säästvama ja väiksema autoga. Või kui kasutatakse elektriautot, siis kütusekulu ei ole ja aktsiisi ei pea maksma. Absoluutselt, tegemist on keskkonnaeesmärkidest kantud maksuga.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Mina omalt poolt siiralt tänan teid põhjalike teadmiste ja tasakaaluka ettekande eest, võib-olla ühe-kahe väikse erandiga. Tänan ka kõiki küsijaid, kolleege, samuti väga tasakaaluka ja sisuka debati eest. Nüüd oleme jõudnud juhtivkomisjoni kaua oodatud ettekande juurde. Selle teeb rahanduskomisjoni liige, hea kolleeg Jevgeni Ossinovski.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Annan väikese ülevaate rahanduskomisjoni senisest tööst selle eelnõuga. Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 8. veebruaril oma istungil ja sellel istungil rahandusminister koos Rahandusministeeriumi teenistujatega andis sellest eelnõust ülevaate. Seda ma kordama ei hakka, kuna seda on minister siin täna juba teinud. Seejärel vastati Riigikogu liikmete küsimustele, millest ma annan teile lühikese ülevaate. Protokoll on kaunis põhjalik. Täpsemalt saategi lugeda protokollist. Esiteks oli küsimus – ka siin suures saalis on [see teema] mitme päeva vältel küsimusi tekitanud –, mille märksõna oli kooskõlastustabel. Ka komisjonis kerkis see küsimus, sest seda [tabelit] tõepoolest arutelu hetkel seal ei olnud nii-öelda korrektsel viisil ehk ministri allkirjastatuna. Seejärel asuti sisulise arutelu juurde. Jürgen Ligi küsis, mille pärast on massikomponendi puhul ühtedel sõidukitel, sisepõlemismootoritega sõidukitel, see massipiir 2000 kilogrammi, aga elektriautodel ja pistikhübriididel 2200. Ta sai ka vastuse, et keskmise pistikhübriidi massilisa on umbes 200 kilogrammi ja selleks, et mitte diskrimineerida neid sõidukeid, kuna nad on keskkonnale laias laastus paremad, on massikomponendi puhul see erisus tehtud. Jürgen Ligi jätkas küsimist sellega, et [tundis huvi,] mille alusel on võetud CO2-komponendi puhul konkreetsed CO2 grammide vahemikud. Näiteks 118 [grammi] on esimene, mille puhul maks [tekib], CO2-komponendi [põhjal]. Vastus oli, et see on võetud Euroopa Liidu normidest, mille järgi autotootjate [toodetud] sõidukite keskmine CO2 näit peab olema 118 grammi. Tegemist on autotootjate endi kehtestatud sihttasemega üle välja müüdud automudelitest. Aivar Kokk küsis, mille alusel kehtestati auto vanusekordaja, miks 15. aastast hakkab kehtima koefitsient 0,2. Talle vastati, et lähtuti arusaamast, et vanemate sõidukitega sõidavad isikud, kellel on väiksemad sissetulekud. Teine spetsialist Rahandusministeeriumist täiendas seda mõtet, et vanusekomponendi eesmärk on jälgida auto hinda ja sedakaudu ka autoomanike maksevõimet. Jürgen Ligi küsis, miks on kaubik odavamalt maksustatud ehk N1‑kategooria on odavamalt maksustatud kui M‑kategooria. Talle vastati, et kaubikutel on CO tase üldiselt kõrgem. Maksuastmestik hakkab kõrgemalt, kuna nad ongi suurema CO2 emissiooniga ja mootorid ei ole optimeeritud säästlikkust silmas pidades. Siis oli küsimus traktorite ja põllumajandusmasinate kohta. See on tänase arutelu käigus, ma arvan, ammendavad vastused saanud, et millised traktorid on ja millised ei ole maksu all. Seejärel oli küsimuse all erandite teema, mis puudutab alarmsõidukeid. Martin Helme tundis huvi, kas vabastus puudutab ka välismaalasest sõjaväelasi või diplomaate või mõlemaid. Talle vastati, et võib puudutada mõlemaid, kui neil on sõlmitud Eesti Vabariigiga välisleping ja välislepingus on sätestatud, et nad maksuvabastuse saavad. Martin Helme jätkas küsimusega, kas maksuvabastus puudutab Kaitseväe mootorsõidukeid. Vastus oli, et ei maksustata neid, mis on teise numbrimärgiga, nagu Kaitseväe sõidukitest enamik on, millel on oma register ja mis liiklusregistris ei ole. Neid sõidukeid, mis on Kaitseväel nii-öelda tavasõidukid, mis ei liigitu alarmsõidukite alla, on üsna vähe, aga nemad maksu alla lähevad. Martin Helme tundis huvi, milline on eelarvemõju. Sellest on siin juba kõneldud. Siis palus Martin Helme selgitada, mida tähendavad tähekombinatsioonid NEDC ja WLTP. Selgitati, et tegemist on kahe erineva CO2 emissiooni mõõtmise metoodikaga, mida Euroopa Liidu tasemel kasutatakse. Siis oli Martin Helmel küsimus ka selle kohta, kas kliimaeesmärkide tõttu on [eelnõu] eesmärk, et Eestis oleks auto vähematel inimestel, et autosid olekski vähem ja sõidetaks vähem. Rahandusminister vastas, et eesmärke on kaks: pidurdada autostumist eeskätt linnakeskkonnas, et autode [arvu] vähenemine või säästlikumad autod tooksid heite [taseme] alla, ja teiseks on eesmärk ka fiskaalne. Jürgen Ligi avaldas arvamust, kuidas peaks pidama poliitilist debatti. Seda peaks pidama nimelt sellisel viisil, et see ei segaks arusaamist, millest on jutt. Siis oli selline kergelt filoloogilist laadi arutelu. Martin Helme juhtis tähelepanu, et autoomanikud juba panustavad eelarvesse erinevate maksudega ja sellest piisab. Jürgen Ligi palus argumentidesse lisada, et auto koormab ka avalikku ruumi. Rahandusministeeriumi ekspert vastas andmetega selle kohta, kui palju autostumine on Eestis viimastel [aastatel] või tegelikult kogu taasiseseisvumisperioodi jooksul kasvanud. Siis olid teemaks paljulapselised pered, millest täna ka siin palju räägiti. Seal midagi uut ja väga olulist ei olnud. Aivar Sõerd kirjeldas oma kogemust rahvusringhäälingu automaksu kalkulaatori kasutamisel ja Aivar Kokk jagas oma teadmisi Saksamaa autostumise juurpõhjustest. Siis veel olulist: käsitleti registreerimistasu vastavust Euroopa Liidu õigusele. Komisjonile on laekunud arvamus selle kohta, et eelnõus on sätestatud, et registreerimistasu makstakse [sõiduki] Eesti liiklusregistrisse esmakordsel kandmisel, mis tähendab seda, et kui Eestis juba registris olevaid autosid edasi müüakse, siis registreerimistasu ei oleks. Jürgen Ligi palus kommenteerida, kas see võib olla vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Komisjoni esimees vastas, et nimetatud küsimus on edastatud Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonnale. Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid seda küsimust sisuliselt, mis puudutas teatud nii-öelda vaieldavust, kas seda tüüpi regulatsioon võiks olla ühtse turu reeglitega vastuolus või mitte. Martin Helme ütles, et autostumine on väga hea, et mida rohkem on inimestel autosid, seda parem on elu. Tiit Maran küsis erinevaid küsimusi, mis puudutasid isikliku sõiduauto keskkonnamõju ja neid teemasid. Sellega sisuline arutelu lõppes. Siis arutati, kas on võimalik teha menetluslikke otsuseid olukorras, kus kooskõlastustabelit pole [eelnõu] juurde lisatud. Komisjoni esimees selgitas, et neid otsuseid on võimalik teha. Seejärel neid otsuseid tegema hakatigi. Andrei Korobeinik protesteeris, nagu ta ka suures saalis on korduvalt teinud, et tal oli soov küsida küsimusi, aga neid küsimusi ei saanud ta küsida. Annely Akkermann, komisjoni esimees, teavitas, et siinkõneleja on valmis olema selle eelnõu juhtivmenetleja. Aivar Kokk ja Andrei Korobeinik protestisid, et kuna mind ei olnud sellel komisjoni istungil kohal, siis ei tohiks sellist otsust teha. Vaatamata sellele protestile, mindi otsuste tegemise juurde ja neid tehti kokku kolm. Esiteks, võtta eelnõu täna päevakorda. 7 poolt: Annely Akkermann, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Tiit Maran, Marek Reinaas, Aivar Sõerd ja Toomas Uibo, 4 vastu: Martin Helme, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik ja Siim Pohlak. Teiseks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. 7 poolt: Annely Akkermann, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Tiit Maran, Marek Reinaas, Aivar Sõerd ja Toomas Uibo, 3 vastu: Martin Helme, Siim Pohlak ja Kersti Sarapuu. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Jevgeni Ossinovski. 7 poolt: Annely Akkermann, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Tiit Maran, Marek Reinaas, Aivar Sõerd ja Toomas Uibo, 2 vastu: Martin Helme ja Siim Pohlak. Muudatusettepanekute tähtajaks palus komisjon määrata kümme tööpäeva, nii et tähtaeg on 28. veebruaril kell 17.15. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Läks aega, mis läks, aga nüüd on võimalus küsida Andrei Korobeinikul. Palun!

Jaa, nüüd on see võimalus, austatud istungi juhataja. Komisjoni istungil seda võimalust paraku ei tekkinud. Kahju tõepoolest, Jevgeni, et seda koormat pead kandma sina, mitte komisjoni esinaine, kes võib-olla oskaks meid natuke valgustada, miks ma jäin komisjoni istungil küsimuse [esitamise võimalusest] ilma. Aga mis sina sellest arvad? Me näeme, et siin saalis ei ole diskussioon nagu enam vanal heal tasemel, usaldushääletused tulevad üksteise järel. Võib-olla tabab ka seda eelnõu sama saatus. Aga nüüd ka komisjonides diskussioon kuidagi kaob. Tõepoolest, minu protestile selle vastu, et ma küsida ei saanud, vastas komisjoni esinaine, et pärast saab. Põhimõtteliselt [ütles ta], et tee oma otsused ära ja pärast saad seda eelnõu arutada. Kas sinu arvates ei ole nii, et küsima peab ikkagi enne, kui sa menetluslikud otsused teed?

Aitäh!

Aitäh! Mina tõepoolest, kahetsusväärselt, perekondlikel põhjustel ei saanud sellele istungile tulla, kuigi plaan oli. Nii et ma ei oska samuti kommenteerida, missuguses meeleolus komisjoni istung kulges. Aga üldisele küsimusele vastates: eks me seda poliitilist kultuuri selle maja erinevates organites kujundame ühiselt. Ma arvan, et seda peavad silmas pidama kõik. Mis puudutab konkreetset eelnõu, siis esimene lugemine on teatavasti ju üldpõhimõtete arutelu ja ma usun küll, et seda me siin oleme teinud. Küll on nagu ikka ka mitmeid konkreetseid väiksemaid teemasid tõstatunud. Ma usun, et me pärast esimest lugemist käsitleme seda eelnõu väga põhjalikult erinevates vormides. Ma usun, et kõik nii sinu küsimused kui ka teiste kolleegide küsimused saavad [vastused]. Ma ei julge öelda, et ammendavad vastused, sest see, kas vastus on ammendav, on mitte ainult vastaja, vaid ka küsija hinnangu küsimus, aga ma arvan, et me saame seda eelnõu mitmekülgselt käsitleda.

Nüüd lõpuks saab küsida ka hea kolleeg Annely Akkermann, kes on pidanud nii kaua ootama. Palun!

Mulle on see eelnõu juba üsna tuttav, ma ise olen saanud oma küsimused küsida. Ma tahtsin siin saalis viibijatele teada anda, et pigem on üsna levinud see praktika, et kui poolteist tundi on küsitud küsimusi ja siis keegi komisjoni liikmetest ütleb, et vabandust, ta peab nüüd lahkuma, kas saaks otsused ära teha, siis tullakse kolleegile vastu ja tehakse menetluslikud otsused ära. Nagu ma ütlesin härra Korobeinikule, pärast menetluslike otsuste tegemist saab eelnõu sisulisi aspekte edasi arutada. Kui vaadata rahanduskomisjoni varasemaid protokolle, [siis neist on näha, et] ka härra Korobeinik ise on varem teinud menetlusotsuseid ja siis edasi arutanud.

See vist ei olnud küsimus, mis eeldaks minult vastust. Käsitlen seda remargina.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi pole. Suur tänu!

Aitäh!

Palun, palun! Head ametikaaslased, nüüd avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu on üsna ebatavaline isegi meie viimase aja väga värvikas praktikas. Tõepoolest, komisjoni istungil ei saanud küsida ühtegi küsimust, enne kui toimus hääletus eelnõu üle. Mina pidin kujundama enda seisukoha ilma selleta, et ma oleksin saanud, nagu hea kolleeg Jevgeni ütles, kui mitte ammendava, siis vähemalt põhjaliku vastuse. Mitte mingisugust vastust ei tulnud, sest küsida ei saanudki. Ma tunnen, et minu kui Riigikogu saadiku õigusi on sellega väga [selgelt] piiratud. Midagi sarnast mina, olles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, kindlasti ei ole teinud, seda ei ole olnud. Ma ei tea, millele Annely viitab, aga sellist asja ma kindlasti endale lubada ei ole saanud. Nii et see on väga kahetsusväärne ja see kindlasti ei [tule] meie poliitilisele kultuurile kasuks. Mis puudutab eelnõu ennast, siis hea rahandusminister rääkis sellest, kui halvasti oli kõik, enne kui tema rahandusministriks sai. No muidugi, enne teda oli rahandusministriks Annely, aga [minister] ei mõelnud ilmselt teda, ta mõtles Keskerakonna valitsust. Ilmselt meenutab ta seda aastaid, kuigi toona majandus kasvas, nüüd majandus aga langes 3%, mis oli kõige suurem langus Euroopa Liidus. See on tegelikult ajalooline sündmus. Eesti Vabariigi ajaloos ei ole me ühelgi aastal, ka eelmise sajandi alguses mitte, olnud Euroopas kõige kehvemad. Mitte ühtegi korda sellist olukorda ei ole olnud. Nüüd, Reformierakonna targal juhtimisel, on see olukord meil käes. 3% [SKT‑st] – lihtsalt võrdluseks – on meie kaitsekulud ja selle võrra suutis Reformierakond meie majandust vähendada. Kujutage ette, kui palju rohkem me oleksime saanud näiteks Ukrainat abistada, kui meie majanduslikud otsused oleksid olnud ratsionaalsemad. Vaatame sellele majanduspoliitikale otsa. Ma ei usu, et valitsus teeb seda kuidagi pahatahtlikult. Mulle meenub aastatetagune juhtum, kui üks Hispaanias elav eakas naisterahvas nõustus aitama oma kodulinna kirikut ühe ikooni restaureerimisel. Sellest tuli ka selline internetimeem nagu fluffy Jesus, karvane Jeesus. Ikoonist sai üks selline pruun kera. [See naine] põhjendas seda sellega, et ta tahtis küll head, aga ta ei osanud. Kui sa tahad head, aga sa ei oska, siis mida varem sa enda tegemised lõpetad, seda vähem kahju sa [jõuad] tekitada. Iga aastaga, mis Reformierakond väiksemate partnerite abiga teostab enda majanduspoliitikat, läheb Eesti inimeste elu kehvemaks. See aasta pole kindlasti erand. Nüüd eelnõu sisu juurde. Tulu, mida see eelnõu eeldatavalt toob, on veidi üle 200 miljoni aastas. Samal ajal oleks näiteks pangamaks toonud kaks korda suurema summa nii sel kui ka järgmisel aastal, pärast ilmselt veidi väiksema. See oleks võimaldanud ära jätta nii automaksu kui ka kõik maksutõusud. Paluks aega juurde.

Kui palju soovite?

Nii palju kui saab.

Kolm minutit saab. Palun, kolm minutit!

Suur tänu! Kaja Kallas ütles eelmisel nädalal, et see on jõhker ettepanek, sellist asja nagu pangamaks ei tule, et tema on kokku leppinud, et pangad maksavad täiendavalt dividende ja nii saab üle poole miljardi. Ta ilmselt eksis nulliga. Ma saatsin talle kirjaliku arupärimise. Paar päeva on tal veel vastamiseks, saame teada, kust see pool miljardit tuleb. Aga ta lükkas selle ettepaneku resoluutselt [tagasi]. Reformierakonna valitsuse arvates peavad maksma Eesti inimesed, ka maal elavad inimesed, kes sõidavad autoga mitte selle pärast, et see neile meeldib, vaid selle pärast, et muud moodi nende kodukülas elada ei saa. Maakoolid lähevad kinni, lähim kool võib Pärnumaa näitel asuda ka 30 kilomeetri kaugusel, ja sinu kodukülas sõidab buss kaks korda päevas, üks kord ühes suunas, teine kord teises. Kooli sellega ei jõua ja mujale väga ka mitte. Valitsus loobus aasta alguses tasuta [maakondlikust] ühistranspordist, mis omakorda toob maal elavatele inimestele mitusada eurot lisakulu. Valitsus paneb maakoolid kinni. Valitsus kehtestab automaksu, mis on kõige kahjulikum just maal elavatele inimestele, sest Tallinnas tõepoolest on tasuta ühistransport, siin saab ka ilma autota hakkama, aga kusagil Lääneranna vallas ilmselt mitte. See ongi valitsuse poliitika. Kui inimene kolib maalt linna, näiteks Tallinnasse või Tartusse, siis ega ta enam tagasi ei lähe. Kas me tõepoolest tahame, et meie külad oleksid tühjad? Aga just selle toob kaasa Reformierakonna poliitika. Ma väga loodan, et meil on siin tõepoolest aega arutada ja erinevalt rahanduskomisjoni istungist ka küsimusi esitada. Ma väga loodan, et koalitsiooni väiksemad partnerid ikkagi ärkavad ja survestavad Reformierakonda. Mõnikord läheb rumalus üle piiri. Keskfraktsioon seda eelnõu loomulikult ei toeta. Ma teen keskfraktsiooni nimel ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Ma väga loodan, et lisaks opositsioonile liituvad selle ettepanekuga ka mõned koalitsiooni liikmed. Suur tänu tähelepanu eest!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seedri. Palun!

Kaheksa minutit.

Palun, kaheksa minutit!

Aitäh! Head kolleegid! Seda eelnõu ei saa kuidagi vaadata, nägemata maksupoliitikat tervikuna. See, mida praegune Reformierakonna juhitav valitsus ellu viib, on tegelikult maksusõda omaenda rahva vastu. Olukorras, kus meil on majanduskriis, kus meil on olnud kaks aastat – ja prognooside järgi on see ka sellel aastal, nii et pikemalt veel – majanduskriis, kus meil on olnud rekordiliselt kõrge inflatsioon ja majanduskriis on olnud vahepeal sügavaim Euroopas, [selles olukorras] kehtestada uusi makse, tõsta makse, ravida niisugusel kujul Eesti majandust ja nimetada seda eelarve korrastamiseks, eelarvepoliitika kordategemiseks – see on täiesti ebaadekvaatne lähenemine. Ministri vastused täna saalist esitatud küsimustele tegid mind järjest nukramaks. Mulle tundus, et siin on tankist, kes on pandud siia pulti, et lihtsalt rutiinselt vastata küsimustele, korrata enam‑vähem samu tõdesid, mis tegelikult tõed ei ole. Aga nüüd eelnõu sisu kohta. Loomulikult, korralikku mõjuanalüüsi tehtud ei ole, peab kahjuks tunnistama. Kui me väga nukralt lugedes vaatame kooskõlastustabelit, siis me näeme, millised on need küsimused selle eelnõu kohta ja etteheited sellele. Kahjuks eelnõu ega ministri vastused ei anna sellele kriitikale, mis seal toodud on, adekvaatseid vastuseid. See eelnõu iseenesest on ääretult ebaõiglane, lisaks kõigele. See tekitab regionaalset ebavõrdsust, suurendab seda ebavõrdsust, mis on, ja kiirendab kindlasti ka linnastumist, mida me ei soovi. Ministri jutt sellest, et linlased, vastupidi, kaotavad rohkem kui maainimesed, sest linlased ei peagi eriti autoga sõitma, aga näete, automaksu peavad maksma küll, kui nad autot omavad, on täiesti äraspidine vaatenurk tegelikule Eesti olukorrale. Linnainimene võibki [autost] ju ka loobuda, vähemalt Tallinnas, kus on ühistransport, võib-olla ka Tartus, kus on tihe ühistranspordi[võrk] ja nii edasi, aga hajaasustusega piirkondades on [auto] inimestele ja peredele vältimatult vajalik. Vastupidi, ühiskonnale on kasulik, kui inimesed omavad autot, eriti Eestis, hajaasustusega piirkondades, sest inimesed ja pered võtavad transpordikulud oma kanda, soetavad isikliku auto, maksavad kinni kütuse, maksavad selle pealt aktsiise ja muud, viivad oma lapsed kooli, viivad eakad linna arsti juurde ja haiglasse, võtavad need kulud enda kanda. Aga lisaks sellele paneb riik nüüd neile maksu peale. Ja rahandusminister ütleb siin, et aga linnainimesed võivad autost loobuda. Võivad võib-olla tõesti, aga maainimene maksab selle kõik kinni ja maksab selle topelt kinni. Ja [auto] on talle vältimatult vajalik. Sama ebaadekvaatne oli ministri vastus lastega perede vajaduste ja erisuste kohta. Kui palju me oleme kuulnud peaministri ja rahandusministri suust, et toetused, meetmed, soodustused, maksusoodustused sealhulgas, peaksid olema vajaduspõhised. Nüüd eiratakse täielikult seda vajaduspõhisust, [mille tõttu oleks vaja] teha erisust. Näiteks viielapselise pere puhul ei ole küsimus isegi mitte selles, et peaks ostma suurema auto, vaid tõenäoliselt on seal kaks autot erinevas vanuses laste [jaoks]. Kui elatakse hajaasustusega piirkonnas, siis selleks, et saaks viia lapsi kooli ja huviringidesse erinevatel aegadel, on praktika, et emale on ostetud üks ja isale teine vana auto, kuna [uute jaoks] raha ei ole, [sõidetakse] kahe autoga. Me ei arvesta neid erisusi. Minister ütleb, et see on igaühe enda valik. See tuleneb ikkagi vajadusest, pere reaalsest vajadusest, see ei ole vabatahtlik valik. Need inimesed on ju valmis ise auto soetama ja võtma selle transpordikulu jällegi enda peale, aga me maksustame neid täiendavalt. See on kohutavalt ebaõiglane. Sama puudutab puuetega inimesi, kellest siin arutelu käigus ka juttu oli. Valdav enamus puuetega inimestest tegelikult mingisugust erisust selle maksu kontekstis ei saa. Edasi, kultuur. Võistlusautod, vanaautod, millest on räägitud. Jällegi, inimesed, kes tegelevad autospordiga või kes korrastavad vanu autosid, taastavad neid, teevad ise väga suuri kulutusi, suurusjärgus kümnetesse tuhandetesse, sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kulutusi. Siis minister ütleb, et no kui nad juba need kulutused ära on teinud, siis nad võivad rahulikult maksta veel registreerimismaksu ja võivad maksta veel automaksu. Mis siis, et nad selle autoga käivad võib-olla ainult paar korda aastas näitustel ja see on eesti, ütleme siis nii, tehnilise kultuuri ajalugu või on see võistlussport, millele makstakse ka peale, loomulikult, käies võistlustel ja nii edasi. Aga me maksustame neid veel täiendavalt. Tegelikult on see osa eesti kultuurist, inimesed panustavad eesti kultuuri arengusse, aga siis maksustatakse neid täiendavalt ja öeldakse, et kui te kultuuri juba rahastate, siis võite veel rohkem rahastada. Täiesti äraspidine lähenemine. Minu arusaam maksupoliitikast, õiglasest reguleerimisest ja vajaduspõhisest lähenemisest on täiesti vastupidine rahandusministri arusaamisele. Ja loomulikult see, mille kohta ma siin küsisin ministri käest, aga ei saanud siiski rahuldavat vastust. Ettepanek, mille me kindlasti ka kirjalikult vormistame, on see, et see automaks, kui see siin nüüd häälteenamusega, jõuga kehtestatakse, hakkaks kehtima nende autode kohta, mis registreeritakse pärast selle seaduse jõustumist, mitte tagasiulatuvalt, juba soetatud autodele, mille inimesed on omal ajal soetanud, teades, et selliseid makse ja registreerimistasusid neil vaja maksta ei ole. Nii võiks lõpuks igasuguste majapidamistarvete kohta kehtestada tagasiulatuvalt erinevaid makse, et maksustame pesumasinad või tolmuimejad ja nii edasi, ning siis ütleme, et see ei ole tagasiulatuv maksustamine. On küll. Tegemist ei ole ju kinnisvaraga, me ei räägi siin maast ega kinnisvarast. Nii et see seadus on täiesti ebakvaliteetne seadus, see maks sellisel kujul praegu, arvestades konteksti, on täiesti ebasobilik. Ma kutsun lisaks Reformierakonnale tema koalitsioonipartnereid üles mõtlema natukene laiemalt, mitte minema lihtsalt kaasa Reformierakonna survega. Eriti [kutsun selleks üles] Eesti 200, [kelle esindaja] järgmisena tuleb siia kõnelema. [Kutsun teda üles ka] vastama sellele küsimusele. Eesti 200 programmis oli lubadus mitte kehtestada automaksu – oli lubadus mitte kehtestada automaksu! –, aga mida me täna näeme? Eesti 200 koos partneritega veenab rõõmsalt meid kõiki, kui hea ja kasulik on automaks, ja ütleb, et ilma selleta ei saa. Saab küll! Jätkem ära selle olematu maksuküüru [kaotamise] jõustamine, mida on veel võimalik teha. See peaks jõustuma 1. jaanuarist järgmisel aastal. On võimalik see rahulikult ära jätta ja maksumaksja võidab rohkem kui automaksuga. Isamaa Erakond ja fraktsioon teevad ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Mul on lihtsalt väike informatsioon Keskerakonna fraktsioonile. Te olete teinud ettepaneku mootorsõiduki[maksu] seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Sulgudesse olete kirjutanud "351 SE". 351 SE on elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu]. Tuleks teha selgeks, kumba te tahate tagasi lükata. Mul oleks palve, et äkki toote korrektse avalduse. Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Toomas Uibo. Palun! (Toomas Uibo palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Meie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu. Kahtlemata on see Riigikogu selle koosseisu üks kõige enam tähelepanu pälvinud eelnõusid. See [arutelu on olnud] igas mõttes emotsionaalne, sest sellist maksu pole taasiseseisvunud Eestis varem olnud. Küll oli see olemas esimese vabariigi ajal. Ma kõnelen siin Eesti 200 fraktsiooni nimel ja tuletan natuke meelde neid asjaolusid, mida minu koduerakond on selles protsessis rõhutanud. Kes ei tahaks saada läbi automaksuta? Ma arvan, et tänasel koalitsioonil ei ole ju vaja inimeste meelepaha, mis tekib arusaadavalt ükskõik millise uue maksu kehtestamise korral. Seda vajadust tegelikult ju ei ole. Lihtne oleks olla populaarne ja öelda, et seda maksu pole vaja, meie riik saab ilma selleta hakkama, öelda, et erinevalt teistest riikidest on auto Eestis püha ja meie massiivse autostumise pidurdamine ja keskkonnahoid ei ole meie rida, et elagem pigem võlgu. Seda oleks tõesti lihtne öelda, aga vastutuse võtmine riigi tuleviku ees on tänasele koalitsioonile olulisem kui lihtne punktivõit lühivaates. Eesti 200 on endiselt seda meelt, et automaksust rääkides peab samal ajal olema tähelepanu all ka liikuvusreform. See tähendab meie nägemuses seda, et pika vaatega tuleviku Eestis on taristu, transpordivõrgustik, mis võimaldab ka kauges metsatalus elavatel lastel kooli minna ning eakatel inimestel apteeki ravimite järele sõita ja seda riigi korraldatud transpordiga. Iga lisasent, mis riigieelarvesse laekub, aitab meid kindlasti sellele eesmärgile lähemale. Head ühendused tagavad hea elukvaliteedi ning eeldused piirkondlikuks arenguks Narvast Värskani ja sealt Kuressaareni. Head ühendused tähendavad lisaks autodele seda, et on teid jalgratastele ja jalgsi liikujatele. Me soovime, et transpordis oleks head ja toimivad lahendused, ning loodan, et õige pea saan ka sellel teemal siin teiega aru pidada. Teiseks oleme kogu selle protsessi vältel tõstnud tugevalt esile keskkonnaaspekte: autode arvu vähendamine linnaruumis ning õhku paisatava inimtekkelise CO2 vähendamine. Me soovime kõik elada puhtamas Eestis ja inimeste, mitte autode keskel. Kolmandaks, me arvame, et mõistlik oleks kaaluda seda, et teatud tingimustel ei maksustataks neid autosid, mis on ajutiselt registrist kustutatud. Selline vabadus on sisse kirjutatud enamiku Euroopa riikide seadustesse ja me arvame, et see oleks igati mõistlik lahendus ka Eestile. Probleem romudega tuleks lahendada teisel moel kui koormata sõidukiomanikke ka siis, kui nad ei kasuta oma sõidukit, ei emiteeri CO2 ega koorma teid. Aastamaks liiklusest eemaldatud sõiduki eest ei ole meie arvates kohane. Neljandaks on meile olnud oluline puuetega inimeste teema, see, et nad saaksid selle seaduse valguses erikohtlemise. Selle [vajalikkust] on rõhutanud ka õiguskantsler. Meie eelistus on olnud maksuerisuse loomine puuetega inimestele. Olles kohtunud sel teemal ka puuetega inimeste kojaga, on mul hea meel, et nad said just sellise lahenduse, mida nad soovisid. Sotsiaalministeeriumi pakutavad meetmed on neile loodetavasti suureks abiks. Mis puudutab suurperesid, siis ka siin oleme teinud omad ettepanekud ja ma loodan, et arutelud Riigikogus jätkuvad. Ma mõistan, et see seadus ei meeldi paljudele. Samas ei maksa unustada selle mõju, mis on tegelikult meile kõigile vastuvõetav: puhtam keskkond, säästlikum tarbimine ning pigem inimeste, mitte autokeskne riik. Eesti registris on kokku 925 000 kindlustuskohustusega sõidukit, keskmise vanusega üle 17 aasta. Autode arv on pidevas kasvutrendis. Võrdluseks võin tuua, et 1991. aastal oli meil sõidukeid kokku vaid 260 000. Ehk meil on nüüd 3,5 korda rohkem sõidukeid kui toona. (Juhataja helistab kella.) Kuulume 38 maailma rikkaima riigi hulka. Peale Eesti ei ole sõidukimaksu nendest veel Costa Ricas ja Colombias. Aga me ei kavanda seda maksu pelgalt seetõttu, et teistel see on. Ei, igal riigil on olnud selleks omad selged põhjused, nii ka Eestil. Mootorsõidukimaksul on päris mitu efekti. Ei tohi varjata seda, et sellel on positiivne mõju riigieelarvele. Terve mõistus ütleb ju, et rakettide ostmise asemel võiks riik panustada hoopis haridusse, tervishoidu ja inimestesse, inimeste üldisesse heaolusse, aga maailm meie ümber on kahjuks midagi muud ja seda eitada oleks lühinägelik. Agressiivne Venemaa paneb pinged peale iga Euroopa riigi eelarvele ja mootorsõidukimaksu pole vale vaadelda ka selles kontekstis. Teiseks, see on ka keskkonnatasu, mille positiivne mõju hakkab ajas järjest suurenema. Kolmandaks, see on meede, mis mõjutab inimesi tegema järjest keskkonnateadlikumaid valikuid autode soetamisel. Ka see on protsess, mille alguspunkti me selle seadusega paika paneme. Suur tänu!

Suur tänu teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Annely Akkermanni. Kuna olete siiapoole teel juba sellisel kindlal ja kiirel sammul, küsin, kas soovite ka lisaaega. (Annely Akkermann vastab saalist jaatavalt.) Kas kolm minutit? Palun, kaheksa minutit!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mootorsõidukimaks mõjutab suurt osa ühiskonnast, (Juhataja helistab kella.) aga siiski pole kaua olnud Riigikogu täiskogu ees eelnõu, mis oleks nii põhjalikult läbi analüüsitud ja arvutatud. Eelnõu kohta on koostatud isegi väljatöötamiskavatsus, mida kahjuks näeb siin harva, eriti [kui mõelda just] nendele viimastele obstruktsioonilistele eelnõudele. Mootorsõidukimaksu kehtestamine on keeruline, sest eesmärgid on mitmesuunalised. Kõigepealt on vaja liikuda keskkonnaeesmärkide poole, saastada vähem, vähendada CO2 heidet, pidurdada kliimamuutusi. Teiseks on vaja vähendada [tänavatel] seisvate autode arvu. Tallinnas, Pärnus ja küllap ka teistes linnades on tänavad elamute lähedal autosid nii täis pargitud, et need segavad ka üksteisel liiklemist. Kalamajas tuleb näiteks alatihti tagurdada taskusse, et lasta teisel autol mööda manööverdada, rääkimata jalgrattaga liikujatest, rääkimata jalgsi ja lapsevankriga liikujatest, rääkimata ummikutest hommikul ja õhtul. Kolmandaks on vaja vähendada kuudeks teedele pargitud sõidukite arvu, et saaks kas või linnatänavatelt lund koristada. Meie, poliitikud, ütleme tihti, et poliitika keskmes peab olema inimene. Ka liikluse keskmes peab olema inimene. Kõige mugavam ja ohutum peab olema tänaval liikuda inimesel oma kondiauru jõul, jalgsi või jalgrattaga, sealhulgas lastel ja suurperede lastel. Vaja on vähendada ka maal mustsõstrapõõsastesse ja linnas korteriühistute parklatesse "pargitud", tegelikult aastateks hüljatud autode arvu. Jäätmed, sealhulgas ohtlikud jäätmed, plastid, õli ja akud peavad jõudma jäätmejaamadesse ning taaskasutusse. Parafraseerides Jürgen Ligi: autod ei peaks avalikku ruumi asjata koormama, juhul kui nad on juba kasutusest väljas. Meil on registris palju kummitusautosid. Hea poliitika, sealhulgas rahanduspoliitika alus on õiged andmed. Ka mootorsõidukite registrid peavad saama korda, et avaliku poliitika kujundamiseks oleksid olemas õiged andmed. Lõpuks, riik vajab oma ülesannete täitmiseks tulu, maksutulu. Kellele meeldiks maksud? Mulle kodanikuna igatahes ei meeldi. Põhiseaduse koostajad nägid ette, et kellelegi ei meeldi, ja põhiseaduse § 106 näebki ette, et maksude kehtestamise küsimusi ei tohi panna rahvahääletusele. Seetõttu on üsna mõistetav, et ka valimiseelses debatis on keeruline saada maksude kohta adekvaatset hinnangut. Ma olen liberaalse poliitika ja õhukese riigi veendunud toetaja ja ma leian, et sotsiaaltoetused peaksid olema pigem askeetlikud. Me peame saama usaldada inimest, kogudes inimeselt võimalikult vähe makse. Liberaalid usuvad, et inimesed ise teavad kõige paremini, kuidas oma teenitud raha kasutada. Me oleme digiriik, meil on palju andmeid abivajajate kohta. Me teame, et Eestis on hajaasustus, ja teame, et hajaasustus[piirkondades] ei ole võimalik, ei ole mõistlik korraldada ühistransporti. Näiteks oli hiljuti siin kõnepuldis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor, kes ütles, et Eesti ühes kõige suurema pindalaga ja kõige hõredama asustusega omavalitsuses peetakse arvestust õpilaste kohta mitte külade, vaid talude kaupa. Lapsed jõuavad kooli, neile korraldatakse transport, korraldatakse koolis lisatoidukord. Nagu koolide pingereast hiljuti lugesime, saavad [need lapsed] ka igati korralikul tasemel koolihariduse. Mitte kõik maal elavad inimesed ei vaja autot ja mitte kõik maal elavad inimesed ei vaja abi transpordi korraldamisel. Mitte kõik erivajadusega inimesed ei vaja abi oma transpordi korraldamisel automaksusoodustuse näol. Mitte kõik lasterikkad pered ei vaja abi oma transpordi korraldamisel, sest lasterikkad [võivad olla] ka pankurid ja erakondade suurtoetajad. 2022. aasta sügisel maksis riik kõigile lastele 50 eurot ühekordset toetust. Minu kui toonase rahandusministri poole pöördus üks ärimees, kes ütles: "Annely, ma olen miljonär. Miks sa lasid riigil kanda minu [kontole] 50 eurot lapsetoetust?" Ma veel kord toon siin välja Jürgen Ligi mantra. Ta ütleb, et maksuleevendused ei aita kõige haavatavamate isikute gruppe. Neil pole sissetulekuid, neil ei pruugi olla maju ega autosid. Neid aitavad personaalsed toetused, mille jaoks tuleb koguda makse, mis peavad olema madalad ja võimalikult väheste eranditega. Me räägime personaalsest riigist ja esimene asi, mis peaks olema personaalne, on tõesti abi nendele lasterikastele peredele, kes abi vajavad, (Juhataja helistab kella.) nendele erivajadustega inimestele, kes abi vajavad, ja nendele hajaasustus[piirkondades] elavatele inimestele, kes abi vajavad. Kui me teeme soodustusi kas laste [arvu] või elukoha järgi, siis neid soodustusi saavad tegelikult need, kellel on mitu autot ja kelle autod ummistavad siin Tallinnas ja Tallinna ümbruses tänavaid. (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) See on minu poolt kõik. Suur tänu!

Ma väga vabandan. Kõik, jah? Ahah, selge. Aitäh teile! Suur tänu! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Valega alustanud valitsuse puhul ei üllata, et räägitakse automaksust, justkui oleks tegemist ühe maksuga. Ei ole, tegelikult pannakse inimestele turjale kaks maksu: üks maks auto soetamise eest ja teine maks auto omamise eest, lisaks juba praeguseks vastuvõetud kümnetele maksu‑ ja aktsiisitõusudele. Kümneid kordi on erinevad huvigrupid valitsusele meelde tuletanud, et auto on Eestis hädavajalik, ilma selleta on maapiirkondades võimatu oma igapäevaelu korraldada. Meeldetuletused on aga läinud kurtidele kõrvadele. See seadus, automaksuseadus, on ebaõiglane ja ebaloogiline. Automaksu menetlemine Riigikogu rahanduskomisjonis oli enneolematult räpakas, eirati kõiki parlamendi tavasid ja reegleid. Opositsioonisaadikutele anti sõna minimaalselt või üldse mitte ja ülikiiresti suruti eelnõu menetlusotsused komisjonis hääletusele. EKRE ei nõustu sellise asjaajamisega ja parlamendi tasalülitamisega. Selle tagajärjeks ongi tänased protestid. Seetõttu ei osalenud me ka eelnõu arutelus. Nähes, kuidas valitsuse teerull parlamendis kõigest üle sõidab, tuleb öelda, et Eesti inimestel on aeg üles tõusta. Mujal Euroopas on massimeeleavaldused tavapärased ja sunnivad ka valitsust sageli oma plaane muutma. Eesti ei ole ammu näinud rahva massilisi väljaastumisi, aga nüüd tuleb teha valitsusele selgeks, et Eesti ei ole Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva tasku, kust järjest uusi makse välja pigistada. Niimoodi edasi ei saa. Automaks ei ole ainus lahendus, et täita eelarvet, mille Reformierakond on lõhki ajanud. Välismaised suurpangad teenivad siin sadu miljoneid erakorralist kasumit tänu kasvanud laenuintressidele. Mul ei ole midagi pankade vastu, aga niigi juba laenuintresside, hinna‑ ja maksutõusudega vaeseks tehtava rahva täiendav maksustamine, selle asemel et maksustada pangandussektorit, kuhu on raha Eesti majandusest ja Eesti inimeste käest kokku voolanud, on lühinägelik, rumal ja ebaõiglane nii Eesti oma inimeste kui ka ettevõtjate suhtes. EKRE protesteerib parlamendis toimuva vastu, kus opositsioonilt võetakse ära võimalus nii Riigikogu komisjonides kui ka suures saalis kaasa rääkida. EKRE ei toeta automaksu, ei hakka mitte kunagi toetama ja teeb ettepaneku käesolev eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh! Annan paberi ka kohe üle, see jäi lauale.

Ärge jookske, murrate veel jala ära. Tooge rahulikult, aega on. Tooge rahulikult! Vaadake, et allkiri oleks all ja kuupäev peal, 364 SE. Siin juba juhtus üks õnnetus, kui oli vale number.

EKRE‑l on kõik, nagu peab.

Aitäh! Head ametikaaslased, rohkem kõnesoove ei ole, selline asi on juhtunud. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on selge: eelnõu 364 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on tulnud ka kolm kirja. On tulnud kõigepealt Keskerakonna fraktsioonilt, siis Isamaa fraktsioonilt ja siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. Kirjade sisu on sarnane, see on järgmine: eelnõu 364 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekud, mille sisu on üks ja sama: tehakse ettepanek eelnõu 364 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 27, vastu 52 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu 364 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. jaanuar kell 17.15. Vabandust, 28. veebruar kell 17.15, mitte jaanuar. Minu viga oli. Esimese päevakorrapunkti menetlemine on läbi.