Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE) esimene lugemine

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 284 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, hea kolleeg, Riigikogu liige Rene Kokk!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud saadikud! Olen siin teie ees kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga 284. Pean kohe ära mainima, et see seaduseelnõu sai sisse antud tegelikult eelmise aasta 20. septembril. Eelnõu eesmärk on piirata Venemaa Föderatsiooni kodanikel, kes ei oma Eestis elamisluba, omandada Eesti Vabariigi territooriumil kinnisasja. Seda siis tulenevalt Ukraina sõjast, sellest, et Venemaa alustas täiemõõdulist sõda Ukraina vastu. Arutelude käigus, mis on toimunud, on tulnud ettepanekuid sinna lisada ka Valgevene. Eks seda saame menetluse käigus arutada. Ega eelnõu algatajad selle vastu pole, nii et kui menetluse käigus selline ettepanek tuleb, siis kindlasti on mõistlik seda kaaluda. Eelnõu §-s 1 tehakse ettepanek muuta seaduse § 10 ja lisada sinna lõiked 3 ja 4. Lõikes 3 sätestatakse, et Venemaa kodanikud, kes ei oma Eestis elamisluba, ei saa Ukrainas toimuva agressioonisõja ajal omandada kinnisasja Eesti Vabariigi territooriumil. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnisasja ei saa omandada ka Venemaa Föderatsiooni kodanike, "kes ei oma Eesti elamisluba, omanduses olevad seotud juriidilised isikud või Venemaa kodanikest tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse paragrahvi 9 sätestatud alustel." Nüüd natukene ka numbritest, miks see eelnõu täna siin on. Pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta 24. veebruaril täiemahulist sõda Ukraina vastu, on Eestis hüppeliselt kasvanud Venemaa kodanike poolt kinnisvara soetamine. Kui võrrelda andmeid 2021 versus 2022, siis on venelaste poolt kinnisvara soetamine tõusnud lausa 42,2%. Ehk siis päris suur hüpe on toimunud pärast seda. Me ei peaks kuidagi aktsepteerima seda käitumist, lastes Venemaa kodanikel siin rahulikult kinnisvara soetada. Kusjuures me ju sanktsioneerime analoogselt näiteks sportlasi, sest soovime, et Venemaa sportlased ei saaks olümpiamängudel teiste riikidega võistelda. Selle analoogia kohaselt on minu arust igati mõistlik toetada ettepanekut, et [Vene kodanikud] ei saaks kinnisvara Eestis soetada. Palun kõigil seda eelnõu toetada. Mul on hea meel, et see siia saali jõudnud on. Loodan, et saame seda eelnõu rahulikult edasi käsitleda ja et see kuskil komisjonides vahepeal ära ei surmata. Aitäh!

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! See on loomulikult äärmiselt oluline eelnõu ja ka mina loodan, et kõik seda toetavad. Aga ma tahaks natukene laiemat pilti. See probleem ei ole ju omane mitte ainult Eestile, vaid teeb ilmselt muret ka mitmetele teistele riikidele. Oskad sa välja tuua, kas teistes Balti riikides ja näiteks Soomes on selle peale mõeldud?

Aitäh, hea küsija! Ma jään küll sulle võlgu täpse faktilise vastuse, kus kuidas on, aga, lugenud paari viimase aasta jooksul erinevaid ajakirjandusväljaandeid, tean, et meie naaberriigid on analoogseid piiranguid kehtestanud erinevate piirkondade, näiteks saarte kohta. Nii et see ei ole kindlasti midagi enneolematut. Ka meie naabrid vaatavad neid regulatsioone üle ja on selles osas ka muudatusi teinud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, Soome [moodustas] selle aasta jaanuaris töögrupi, et välja selgitada, millised on võimalused piirata Vene riigi kodanikele kinnisvara müüki. Aga ma küsin sellest seisukohast, et Eesti on tihti tahtnud olla justkui eeskuju näitaja. Kuidas Eestil õnnestuks selle seaduseelnõu kohaselt Euroopa teistele riikidele eeskuju näidata?

Aitäh! Kui objektiivne olla, siis ei saa öelda, et Eesti midagi teinud ei ole. Selle aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis tegelikult seadusredaktsioon, mis ei luba [nendel inimestel] teatud meresaartel kinnisvara omandada. Ja ka teatud piirkondades Ida-Virumaal, Tartumaal, Põlvamaal ja Võrumaal. Nii et midagi on tehtud. See eelnõu, mida me siin täna käsitleme, kindlasti keeraks natuke pinget juurde ja seaks veel täiendavaid kitsendusi, mis on igati põhjendatud.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kas teile on teada, kui suur see probleem tegelikult on? Ma usun, et eelnõu on selles mõttes õigel teel, et tõepoolest, kui agressiooni ajal võimaldada nendel inimestel, kellel ei ole elamisluba, osta siin kinnisvara, siis sellel omad murekohad kindlasti on. Aga kas meil on täna teada mingisugust statistikat, kui palju neid inimesi on? Kui suurt huvi meie kinnisvara vastu on idapiiri tagant viimastel aastatel [üles näidatud]? Kas sellist analüüsi on ka tehtud?

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea küsija! Nagu ma enne ka välja tõin, meil on praegu teada andmed aasta 2021 versus 2022. Aastal 2022, kui täiemahuline sõda hakkas, oli võrreldes 2021. aastaga Venemaa kodanike kinnisvara soetamine Eestis 42,2% suurem. See on päris märkimisväärne [kasv]. [On ju] muud sanktsioonid, mida ma nimetasin, näiteks et me ei taha olümpial näha Vene lipu all võistlevaid kodanikke ja nii edasi. Ma ei oska tõesti täna piiri tõmmata, kas kümme on piisav, et seda seaduseelnõu edasi menetleda. Minu arust on tegemist põhimõtte kui sellisega. Põhimõtteliselt me ei peaks tolereerima seda, et me sellise agressiooni ja sellise käitumise ajal laseme Venemaa kodanikel Eestis rahulikult kinnisvara soetada.

Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohtade ja otsuste tutvustamiseks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, maaelukomisjoni esimehe härra Urmas Kruuse. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid saalis! Tõepoolest, maaelukomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 13. novembril 2023. aastal. Arutelu oli üsna sisutihe ja hea ettekandja andis sellest juba päris hea ülevaate. Kõik otsused, mis me sellel komisjoni istungil tegime, võeti vastu konsensusega. Esimene otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. novembril 2023. aastal, aga nagu me teame, väga paljud eelnõud jõuavad siia viivitusega. Edasi, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – konsensus – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse – ka konsensus. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Loomulikult on suur rõõm, et on konsensus leitud komisjonis. Aga nüüd, head kolleegid, on võimalus läbirääkimisteks, see on fraktsioonidele. Evelin Poolamets, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Peale täiemahulise sõja algust Ukrainas jooksid Venemaa Föderatsiooni kodanikud piiri tagant Eesti kinnisvarale tormi. Ostud kasvasid ligi 40% ning enim nõuti odavaid kortereid Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Kuna Vene kodanikud Eestisse kinnisvaratehinguid tegema ei pääse, ostetakse kortereid pimesi ja sageli on müügikuulutustes ainult välisfassaadi pilt. Samas saab kortereid Ida-Virumaa äärelinnades väga odavalt, isegi alla 1000 euro. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on Ida-Virumaal Vene kodanike korteriostudest näha, et neid ei soetata äri ega elamise eesmärgil. Saksingu sõnul tekkis praegune ostu-müügimuster pärast Krimmi okupeerimist ja praeguseks on sel viisil Ida-Virumaale soetatud juba üle 3000 korteri. Kuna Vene kodanikud reeglina Eestis ei ela ja enamasti ei huvita neid korteriga seotud kulud, tuleb korteriühistul kommunaalvõlga sisse nõuda Venemaa kohtu kaudu. On juhtumeid, kus korteriühistu esimehele saadetakse võlgnevusteate peale hoopis Georgi lintidega kaunistatud Z-täht. Eesti kohtu kaudu on võimalik ka korterit võõrandada, aga enne peab olema ette näidata, mida kõike on tehtud, et korteriomanikku kätte saada. Kuhjuvad kommunaalvõlad võivad tekitada lõpuks kogu piirkonnas sotsiaalse katastroofi ja rahulolematuse, sest sealsed elanikud on väga hinnatundlikud. Olukord, kus tuhanded korterid seisavad tühjalt, võib nii rahaliselt kui ka sisuliselt jõuda nii kaugele, et ähvardab selles piirkonnas kogu keskkonda destabiliseerida. Võime vaid ette kujutada, mis juhtub piirkonnas, kus ei ole elektrit, kütet, vett, sest see kõik võidakse lõpuks kortermajadest välja lülitada. Kinnisvarafirmad reklaamivad end lausega: "Ostes Eestis kinnisvara, saad sellesse riiki mitmekordse viisa ja sul on võimalus Schengeni alal vabalt liikuda." Selliseid reklaame on võimalik ka praegusel hetkel internetist leida. Kuigi Eesti on lõpetanud igasuguse viisade andmise agressorriigi kodanikele, ei välista see võimalust, et Vene kodanik võib Eestis kinnisvara omades mujalt tõesti viisa saada, kuna liikmesriikide viisapoliitika on erinev. Vene kodanik ütleb, et tal on Euroopa Liidus vara, ja näitab, et tal on korter, mis on ka registrisse kantud, ja teised riigid annavad selle viisa. Miks lastakse Vene kodanikel kasutada Eestit salasissepääsuna Euroopasse? Samal ajal kui näiteks lähinaaber Soome on kinnisvaratehingud agressorriigiga ammu külmutanud, pole Eesti seni õieti midagi veel ette võtnud. Meil kehtivad kinnisvara müügi piirangud 1990. aastast ja muudatused on olnud vaid kosmeetilised. See seadus on tänapäeva julgeolekuolukorras ajale jalgu jäänud. "Soomes on esile kerkinud strateegiliste objektide läheduses oleva kinnisvaraga tehingud, mille ostjateks on olnud mõne Euroopa Liidu liikmesriigi topeltkodakondsusega venelased," kirjutas Yle. Soome kavatseb karmistada väljastpoolt Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda pärit isikute ja ettevõtete kinnisvaratehingute lubade väljastamise tingimusi. Sellele otsusele, mis tehakse juba kevadel, otsitakse praegu õiguslikku põhjendust. Uuele loapoliitikale on eelnenud juhtum, kus Venemaa riigile kuuluv gaasiettevõte Gazprom soovis 2015. aastal osta maad Soome kaitseväe harjutusväljaku kõrval. Siseminister Lauri Läänemets on küll lubanud, et kohe-kohe on valmis seadus, mis piirab Vene kodanikel kinnisvara soetamist Eestis, aga sellele ei ole järgnenud midagi. Venemaa-riski pole tahetud või osatud hinnata. Nüüd piltlikult öeldes pomm juba tiksub, aga riik on ikka uinuvas olekus. Oleks aeg lõpuks ärgata. Palun ärgake ja toetage seda eelnõu! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 284 esimene lugemine lõpetada. Kuna teisi ettepanekuid ei ole, siis on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 21. veebruar kell 17.15. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.