Maksupoliitika

Minu ettepanek on küll, et liigume seitsmenda küsimuse juurde, mis on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on maksupoliitika. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Veerand Eesti elanikkonnast elab vaesuses. Samas, ainult 5% peredest kontrollivad 95% rahvuslikust rikkusest. Nendes tingimustes te tõstate käibemaksu ja aktsiise, mis lööb valusalt madala ja keskmise sissetulekuga inimesi. Samas keeldute kehtestamast solidaarset liigkasumimaksu pankadele, kes teenivad eurotsooni kõige kallimate laenude abil sadu miljoneid eurosid. Küsimus: kelle huvides te tegutsete, kas kogu Eesti rahva või 5% [inimeste], meie oligarhide huvides?

Oh jah! Aitäh! Tõepoolest, hästi hea ja populistlik on panku rünnata. Ma arvan, et kõik kirjutaks alla sellele, et võtke rikastelt ja jagage kõigile. Aga teate, mina soovitaks teile seda, et te päriselt teeksite Riigikogu liikme tööd ehk kirjutaksite valmis selle eelnõu, mitte ei [paneks] valitsusele kohustusi, vaid kirjutaksite valmis selle eelnõu. Mina tahaksin väga lugeda sellest eelnõust, detailselt, kuidas te kavatsete õigusriigis 2024. aastal tagantjärele kehtestada maksu, millega te võtate [pankadelt] ära kasumi – õigusriigis! –, ja milline mõju oleks sellel meie majandusele. Kui oli finantskriis, siis teatavasti meie pangad ei vajanud päästmist, vaid nad hoidsid majandust üleval ja andsid laene ega tulnud riigi käest mingit toetust küsima, kuigi neil oli raske. Kui me nüüd, kui neil on tõepoolest suured kasumid, ütleme, et me võtame need kasumid ära – ma saan aru, et see oleks väga populaarne. Aga ma tahaksin näha seda eelnõu, kus te reaalselt näitate, kuidas õigusriigis on võimalik tagantjärele minna kelleltki midagi ära võtma. Mida meie oleme teinud? Me oleme [arutanud] seda koos pankadega just sellepärast, et ühiskondlikku õiglustunnet riivavad nende suured kasumid seoses euribori tõusuga. Pangad pakkusid lahendusena, et nad maksavad rohkem tulumaksu. Ilma mingi täiendava maksu kehtestamiseta maksavad nad rohkem tulumaksu eelarvesse, olukorras, kus me mitte kuidagi ei oleks saanud tagantjärele sellele kasumile nii-öelda näppe taha ajada. Tänu sellele kokkuleppele saame me pankadelt alates eelmisest aastast, aastatel 2023–2025, kui pankadel on need suured kasumid euribori tõusust tulenevalt, lisatulu circa 520 miljonit. 520 miljonit saame pankadelt riigieelarvesse selleks, et teha kõiki neid asju, mida me peame eelarvest tegema. Ma arvan, et see on positiivne, [kusjuures seda tehakse] ilma majanduskliimat halvendamata ja ilma õigusriigi aluspõhimõtteid kahtluse alla seadmata.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Väga ilusti rääkisite meile praegu vaestest pankadest, aga rääkige meile palun, milline on valitsuse plaan vaesuse vastu võitlemiseks.

Aitäh! Küsimus oli maksupoliitika kohta, mitte sotsiaalpoliitika kohta, seetõttu ei ole mul kaasas sotsiaalpoliitika materjale selle kohta, mis toetused meil on. Aga kui me räägime üldisest pildist, siis positiivne on see, et palgad tõusevad rohkem, kui on tõusnud hinnad, ehk palgakasv on olnud 10,5%, aga inflatsioon on olnud 4,5%. See tähendab, et inimeste sissetulekud kasvavad rohkem, kui kasvavad hinnad, ja inimeste reaalne ostujõud seeläbi kasvab. Ka pensionid on märkimisväärselt kasvanud. Eelmisel aastal kasvas pension 17,6%. Kui sinna otsa panna veel see, et keskmine pension on tulumaksuvaba, siis [näeme, et] pensionäride sissetulekud kasvasid 20% võrra, mida on jällegi rohkem, kui kasvasid hinnad. Pensionärid on olnud ju need, kes on olnud vaesusriskis. Lisaks oleme tõstnud toimetulekutoetust 33%. See on nendele inimestele, kellel on tõeliselt raske. 33%. [Seda toetust] saab taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu. Aga kui me vaatame tagasi, siis näeme, et aasta eest olid meil energiatoetused, et aidata inimestel toime tulla kõrgete energiahindadega. Positiivne on see, et sellel aastal me selliseid toetusi ei vaja, sest elektri hind oli detsember 2023 versus detsember 2022 tulnud alla 66%. 66% on elektri hind odavnenud. See [hind] on väga oluline ka inimeste eluasemekuludes, see mõjutab inimeste toimetulekut. Te saate esitada eraldi küsimuse, mis puudutab sotsiaaltoetusi, siis ma saan võtta ka kõik need numbrid kaasa ja vastata teile konkreetsemalt, mida me teeme sotsiaalpoliitika vallas.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab ka maksupoliitikat. Selles üldises maksutõusude olukorras, mida valitsus praegu "majanduse ravimiseks" püüab ellu viia, tuleb vaadata ka kehtestatavat automaksu. Loomulikult, selline automaks, arvestades kõiki muid uusi makse ja ka maksutõuse, vähendab nii ettevõtluse konkurentsivõimet kui [halvendab] ka inimeste toimetulekut, rääkimata regionaalsete probleemide süvenemisest, sest auto on Eesti Vabariigis tarbevahendina, tarbesõidukina kindlasti tähtis inimestele, kes elavad väljaspool suuremaid linnasid, kus sellist ühistranspordivõrku – veel enam, Tallinnas on see ühistransport tasuta – ju ei ole. Nüüd minu küsimus. Ütlen kohe ära, et Isamaa on loomulikult sellise rumaluse vastu. See on tõesti rumalus ja mõistlikum oleks jätta ära selle olematu maksuküüru kaotamine, mida praegu veel saab teha, see võimalus on parlamendil olemas. See [kaotamine] peaks jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist. Selle [ärajätmisest] oleks võita suurem summa, kui saaks selle automaksuga, mida me kehtestame. Aga see eelnõu on minu arvates iseenesest ka väga toores. Ei ole arusaadav, kas tõesti on mootorsõidukimaksu kehtestamisel mõeldud kehtestada maks ka traktoritele, ATV‑dele, mis ei pruugi valdavalt liigelda tänavatel, vaid [nendega töötatakse] põldudel, [tehakse] abitöid ja nii edasi. Kas te oskate öelda, miks te ei ole arvestanud enda kõrval istuva kolleegi, kultuuriministri ettepanekuid? Oma vastuses Tõnis Lukasele ta ütles, et tema on võidelnud ja teinud ettepanekuid ja jääb huviga ootama debatti parlamendisaalis, mis puudutab vanasõidukeid, mis puudutab võistlusautosid ja nii edasi, just nende maksust vabastamist. Kultuuriminister ootab nüüd parlamendist seda diskussiooni ja reaktsiooni oma muredele ja ettepanekutele. Aga miks te peaministrina ja [kultuuriministri] erakonnakaaslasena neid ettepanekuid valitsuses ei arvestanud?

Aitäh! Teie küsimuses on muidugi vastuolu. Te ütlete, et maksuküür on olematu. Ei saa öelda, et sellel on väga suur mõju, ja samal ajal öelda, et see on olematu. (Hääl saalist.) [Tuleks valida] üks kahest, [mitte nii, et] maksuküüru ei ole, aga kui me selle kaotame, siis sellel on tohutu mõju. Näete, seal on väike vastuolu, eks ole. Tegelikult see tulumaksureform aitab ühelt poolt inimesi, jättes neile rohkem raha kätte, ja teiselt poolt aitab ta oluliselt meie majandust ja meie ettevõtlust, sest ta vähendab ühte väga olulist sisendit ettevõtjate jaoks – tööjõukulu. Tööjõumaksud vähenevad. See on see, mida me oleme kogu aeg tahtnud. Maksupoliitika peaks olema üldiselt suunatud sellele, et sa maksustad [rohkem] seda, mida sa tahad piirata, aga vähem maksustad seda, mida sa soovid arenevat. Meie tahaksime, et inimestel oleks tööd, et inimeste palgad oleksid kõrgemad, ja seetõttu on see tulumaksureform [sihitud] absoluutselt õigesse kohta. Mis puudutab automaksu, siis see on küll üks asi, mida on saanud päris pikalt arutada. Me tulime selle ettepanekuga [selleks] või saime aru, et me peame selle välja mõtlema, [seetõttu, et] on vaja saada riigieelarvesse täiendavaid tulusid, aga tegelikult ka selleks, et keskkonnaeesmärke täita. Automaksu on soovitanud meile OECD ja erinevad eksperdid. Lisaks on automaks enamikus Euroopa riikides niikuinii olemas. Kui ma olen rääkinud oma Euroopa kolleegidega, siis nad on olnud väga imestunud, et meil seda ei ole. Mõned, kes on selle kehtestanud, on öelnud, et alguses on tõesti väga palju vastuseisu, sest inimesed väga armastavad oma autosid, aga lõpuks inimesed harjuvad. Kui me koalitsioonis või peale valimisi olime sunnitud selle ettepanekuga tulema, siis meil olid arutelud ja neid sai pidada avalikult. Esimese eelnõu üle olid jällegi väga põhjalikud arutelud, me lükkasime isegi vastuvõtmise edasi selle jaoks, et saaks veel arutada ja ettepanekuid teha. See kõik on veel võimalik. Mis puudutab kultuuriministrit ja muuseume, siis selle jaoks on meil lahendus olemas, me oleme sellest rääkinud. Mina arvan siiski, et Riigikogul on seaduste menetlemisel, nende üle arutlemisel ja nende vastuvõtmisel oma roll. Seetõttu on igasugused sisulised ettepanekud teretulnud. Ma loodan, et te ei tee selle [eelnõu] puhul obstruktsiooni ja seda saab menetleda tavakorras.

Aitäh! Lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.