Eesti kaubavahetus Venemaaga

Tänane viies küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Anti Poolamets ja teema on Eesti kaubavahetus Venemaaga. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Eesti Ekspress avaldas artiklite sarja, mille järgi Eesti ettevõtted müüvad Venemaale energiatööstuse, sealhulgas nafta‑ ja gaasitööstuse seadmeid ning tuumajaamadele vajalikku. Sealjuures on pahatihti partneriks Putinile lähedal seisvad oligarhid. Elektroonikatööstus Estel on välja andnud kaubakataloogi, millel ilutseb uhkelt ka Venemaa sõjatehnika. Esteli partner on otse välja öelnud, et teenindab Venemaa sõjatööstust. Venemaale 10 miljoni euro eest kaupa tarninud Maardu kuullaagrite tootja Baltic Bearing Factory omanikud on Hiina kodanik Zhisheng Li ja Venemaa kodanik Elena Rodionova. Mõlemad omavad kuullaagrite müügiga tegelevat ettevõtete gruppi, mille veebilehel on ära toodud partnerid, kes on pea eranditult seotud Vene riigiaparaadi ja oligarhidega, sealhulgas on Kamaz, mis toodab teadagi sõjatehnikat. Metaprint vedas mullusuvise seisuga Venemaale kraami tollideklaratsioonide kohaselt umbes 27 miljoni euro eest. Eesti Ekspress vahendab ka jahmatavat infot, mille järgi teie koalitsioonipartnerite rahastaja, suurärimees Ossinovski on vormistanud Ukraina sõja ajal oma Vene raudteeärid lähisugulase Veronika Ossinovskaja nimele, kes toimetas seejärel Venemaalt välja 770 miljoni euro eest Putini hämara lemmikoligarhi rauamaaki. Igal juhul jätkub äri agressorriigiga kõrgetel tuuridel. Palju ilusaid sõnu on tehtud, aga äri käib. Lugupeetud peaminister, kas see äri ei kahjusta meie julgeolekut? Kas see on agressiooni ajal eetiline? Milliseid võimalusi teie näete selle alatu äri peatamiseks? Mida me võtame ette lisaks – ma rõhutan: lisaks – Euroopa Liidu sanktsioonidele, kui me näiteks Venemaa varade asjus näitame initsiatiivi? Kas me ei saa teha midagi rohkem kui euroliit? Mida valitsus praegu ootab?

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Esiteks tuleb tunnustada ajakirjanikke. Tõepoolest on nende artiklitega tehtud väga põhjalikku tööd. On äärmiselt kahetsusväärne, et endiselt selline äri käib. Vaatame numbritesse sisse. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on vähenenud. Eesti päritolu kaupade eksport on kukkunud 11 kuuga 48%. Aga Eesti on piiririik ja ekspordi kasvu on hoidnud ka teiste riikide eksport üle meie piiride. Meil on sanktsioonid, mille kehtestamist me Euroopa Liidu tasemel oleme ajanud. Ma olen absoluutselt nõus, et me peame nende sanktsioonide kehtestamisega edasi minema, ja mitte ainult sanktsioonide kehtestamisega, vaid ka sellega, et tuleb kinni panna sanktsioonidest möödahiilimine, mis on ka suur probleem. Me teeme kindlasti täiendavaid ettepanekuid. Näiteks tuli neist artiklitest välja, et [Venemaale eksporditakse] kuullaagreid. On loogiline, et neid on ka sõjamasinates vaja. Seega, kas selline eksport ikka peaks [toimuma]? Eesti toetab Venemaa suhtes täieliku majandusembargo kehtestamist. See tähendaks seda, et midagi üle meie piiride ei [viida]. Aga selge on see, et me üksi seda teha ei saa. Euroopa Liidus sellele praegu tuge ei ole, seetõttu me peame seda hinda muud moodi tõstma. Eks see ole arutelu koht. Kui nüüd läks kaubaautodele kinni piiripunkt Narva ja Ivangorodi vahel, kas me siis peaksime ka kaks teist piiripunkti sulgema? Kas see muudaks selle asja olematuks? Selles mõttes, et kas [need kaubad] hakkavad liikuma läbi Läti? See on eraldi küsimus. Aga jah, ainult üksi neid asju tehes jäävad meie käed lühikeseks. Positiivne on see, et me oleme suutnud oma partnereid Euroopa Liidus igatepidi veenda ka täiendavate sanktsioonide kehtestamise [vajaduses], aga tõsi on ka see, et mida aeg edasi, seda keerulisemaks see läheb. Väga levinud on ka see narratiiv, et nende sanktsioonidega tehakse justkui kahju oma majandusele, mitte nii väga Venemaale. Seda narratiivi ma soovitan mitte uskuda, me näeme, et Venemaa majandust need sanktsioonid siiski mõjutavad. Aga tähtis on, et me oleme nende rakendamisel Euroopa Liidus ühtsed ja et ka ettevõtjad ei [otsi] mingeid kõrvalteid nendest möödahiilimiseks. Aeg kinni!

Väga täpselt. Aitäh! Anti Poolamets, täpsustav küsimus, palun!

Mulle tekitab erilist muret Oleg Ossinovski skeem, mille [Eesti] Ekspress paljastas. Tegu on tohutute summadega, tegu on Putini lemmikoligarhiga. See kõik meenutab mulle rahapesu kuldaegasid. Kuidagi juhtus nii, et kõikide meie kontrollorganite nii-öelda valvsa pilgu all käis üks maailma suurimaid rahapesuoperatsioone. Kas tõesti saab nii kergesti pääseda, et kirjutan õe nimele ja elu on nagu lill? See tundub liiga lihtne. Tõesti, meil on see võrgusilm ikka väga suur, kui nii saab teha. Siis ta veel kiitleb meedias, et ei, mis see Venemaaga aetava äri kinnipanek ikka aitab. On näha, et inimene peseb varjatult, ka propagandistlikult oma äri, propagandaga teeb endale teed puhtaks. Minu meelest peaks sellisele inimesele Eestis boikoti kuulutama. Te peaksite ka oma koalitsioonipartnereid korrale kutsuma. Minu meelest on õudne, et selline inimene rahastab teie koalitsioonipartnereid. Lehtme skandaalist oli neile ilmselt vähe, mitte midagi ei õpita. See on kõhedust tekitav, et Vene raha leiab ikka kuidagi tee Eesti poliitikasse ja midagi ei juhtu. Te võite ka ju peaministrina sõna sekka öelda, et nii ei tehta. Kutsuge Ossinovski välja, tehke midagi. Me saame ju sekkuda kas või sõnaga. President saab sekkuda sõnaga. See ei saa nii jääda, et nädal aega räägiti suunurgast, aga äri käib mastaapselt edasi ja petised rikastuvad. See on ebaõiglane ka teiste Eesti ettevõtjate suhtes, kui mõnele on lubatud ja mõnele mitte.

Jaa, minu hinnang on kogu aeg olnud sama: kuni see sõda agressorriigiga käib, tuleks igal juhul igasugune kaubavahetus Venemaaga lõpetada. Tõepoolest, kui selleks [kaubavahetuseks] leitakse ka mingeid muid viise, siis moraalne hinnang sellele saab olla ainult üks. Sellega, mis on seadusvastane, tegeleb riik. Kui keegi rikub sanktsioone, siis on karistused ette nähtud. Sellega tegelevad Maksu‑ ja Tolliamet ja õiguskaitseorganid. Kui tegemist ei ole sanktsioneeritud tegevusega, siis see jääbki sinna eetilisuse piirimaile. Oma moraalset hinnangut saab igaüks väljendada. Mis puudutab minu koalitsioonipartnereid, siis nende hinnangut te saate küsida nende käest, et kas see on sellisel kujul õige. Eks nad saavad siis iseenda eest vastata.

Aitäh! Mart Helme, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Me saame muidugi küsida siin Riigikogus nii sotside kui ka Eesti 200 käest, miks nad siis võtavad Vene oligarhidega seotud raha vastu. Aga meie ei ole peaministrid. Peaminister olete teie ja need on teie koalitsioonipartnerid. Teie olete võtnud selle moraalse hinnangu eest seismise enda peale, et [sanktsioonide rikkumine] ja kõik muud Venemaaga seotud asjad peavad lõppema. Meenutame ikkagi, kuidas on tühistada üritatud küll Anne Veskit, küll Kaia Kanepit ja Mustoneni ja ikkagi võrreldamatult väiksemate süütegude eest kui see, et terve hulk Eesti firmasid kümnete ja sadade miljonite eurode eest Venemaaga kaupa teevad. See on väga tõsine teema ja teie valitsus ei saa selle teemaga hakkama. See on see probleem. Teie isiklikult ei saa selle teemaga hakkama. Ma olen rääkinud meie eriteenistustega. Ka nemad ütlevad, et neil ei ole piisavalt jõudu, et kogu seda sanktsioonimajandust jälgida, jõustada ja sellisesse seisu viia, et sanktsioone ei rikutaks. Moraalsed hinnangud on muidugi olulised. Aga moraalsed hinnangud ei takista Kasahstani või mis tahes teise riigi kaudu Venemaaga äriajamist. Siin on ikkagi tarvis seadusandlikke algatusi, mida valitsuselt ei ole tulnud, ja äritegemise keelu kehtestamist, juhul kui sanktsioone tõepoolest rikutakse. On teil mingeid mõtteid selles suhtes, kuidas moraalsetest hinnangutest edasi liikuda reaalsete sammudeni?

Aitäh! See ongi tõsine probleem. Sellega ma olen väga nõus. Minu meelest see, et ajakirjandus teeb tublit tööd ja toob seda kõike avalikuks, et me kõike seda loeme ja sellest teada saame, on väga-väga positiivne. Tuleb eristada seda, et Eesti on õigusriik, mis tähendab, et kedagi saab vastutusele võtta ikkagi vaid nende reeglite järgi, mis Riigikogus vastu võetud on. Moraalseid hinnanguid me saame kõik anda, aga moraalne hinnang ei ole otseselt karistus. Ma olen teiega nõus ka selles, et igasugune sanktsioonidest kõrvalehiilimine peab saama karistatud, sest sellel on sama efekt. Kui me tahame, et see sõda lõppeks ja lõppeks kiiresti, siis me peame kõik tegema pingutusi. Paraku kipub olema nii, et osa ettevõtjaid siiski mõtlevad, et mis nüüd mina, ma üritan ikka saada sellest asjast kasu, sest kui mina seda ei teeks, siis teeks ju keegi teine. Aga kui kõik nii mõtlevad, siis [sanktsioonidel] ei olegi tegelikult mõju. Me ju kõik tahame, ka need ettevõtjad tahavad, et see sõda lõppeks ja lõppeks nii, et Venemaa saaks ikkagi vastu nina. Aga see juhtub ainult siis, kui me ühendame selle sõjalise abi, mida me anname Ukrainale, finantsabi, mida me anname, ja ka poliitilise isolatsiooni ja sanktsioonide surve, mida me [avaldame] Venemaale, et jõuaks kätte see murdepunkt, kui Venemaa ei jaksa enam seda sõda pidada. Igaühest, igast ettevõttest sõltub, kas see suur pilt tuleb kokku, kas Venemaa saab oma sõjamasinat rahastada. [Tuleb vaadata,] kas neid seadmeid või tooteid, mida Venemaale viiakse, saab kasutada ka Vene sõjamasinas. See kõik ju pikendab sõja kulgu, mida me tegelikult keegi ei taha. Nii et jah, absoluutne lahendus oleks täielik kaubandusembargo ehk piirid täiesti kinni panna, aga seda me ei saa teha üksi, vaid koos Euroopa Liiduga. Me oleme neid ettepanekuid teinud, aga siiamaani pole need toetust leidnud.

Aitäh! Lõpetan viienda küsimuse käsitlemise.