Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) esimene lugemine

Teine päevakorrapunkt: Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 160 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Grünthali. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eestimaa rahvas! Olen esitanud eelnõu, mille [teema] on teatud mõttes suhteliselt sensitiivne, selle kohta ei ole palju infot isegi minul. See seondub taevasse lennukite poolt tekitatud jälgedega ehk pilvekestega, mis püsivad pikemalt. Kusjuures märkimisväärne on see, et osa sellistest lennukitriipudest või ‑jälgedest, nagu neid tavakeeli nimetatakse, kaob hästi ruttu. Ma tunnistan, et informatsioon selliste ebanormaalsete triipude kohta taevalaotuses laekus mulle juba siis, kui ma olin eelmises Riigikogu koosseisus, aga siis ma ausalt öelda suhtusin suhteliselt skeptiliselt sellesse asjasse, sest ma ei teadnud sellest midagi. Aga aeg on läinud edasi ja ühel hetkel, kui ma liitusin Facebooki grupiga "Chemtrail [Eesti]" – taeva triibutamine –, sai mulle teatavaks natukene rohkem informatsiooni selle triibutamise kohta ja ma läksin selle teemaga natuke rohkem edasi. Milles on asi? Inimestel on väga suured kaebused. Nad on pöördunud Keskkonnaametisse, viidates sellele, nagu ma juba ütlesin, et osade lennukite järel tekkivad heitgaaside jäljed jäävad [taevasse] hõljuma pikaks ajaks. Nende arvamus on, et ilmselgelt ei ole tegemist tavalise lennukikütuse põlemisjäägiga, mida seni on põhjendatud veeauru tekkega lennuki mootori töötamisel. Veeauru tekkimisel kaob see jälg 10–15 minuti jooksul. Lisaks sellele on need inimesed, kes pöördusid Keskkonnaametisse, saatnud selle kohta ka massiliselt pilte, kuid [Keskkonnaametist] tulnud vastuse kohaselt ei saavat nad midagi ette võtta. Samas on Keskkonnaameti ametnikud, spetsialistid oma vastustes märkinud, et tundideks [taevasse] jäävad nõndanimetatud lennukitriibud ei ole tõesti normaalsed. See on esimene märk selle kohta, et see teema on väga aktuaalne ja õigustatud. Oma vastustes märkisid nad ka, et siin peab sekkuma riik, kuna tegemist on lennukikütuse lisandiga. Eks ma läksin selle asjaga edasi ja sai siis natuke rohkem uuritud seda tausta. Lõpuks valmis mul eelnõu, millega [täiendatakse] atmosfääriõhu kaitse seadust ja keelatakse Eesti Vabariigi territooriumi õhuruumis lennukites nanokomponentse energialisandi ja vedela süsivesinikkütuse lisandi kasutamine. Lisan juurde, et eelnõu oli sellel aastal ka keskkonnakomisjonis menetlusel. Istung toimus esmaspäevasel päeval. Ja nii nagu kord ette näeb, teatasin ma enne esmaspäeva, neljapäeval kahel korral telefonikõnes komisjonile, et ma ei tule üksi, vaid tuleb ka huvigrupi esindaja, inimene, kes on esitanud korduvalt kaebusi Keskkonnaametile. Kaks korda helistasin komisjoni ja teatasin, et ma tulen koos huvigrupi esindajaga. Huvigrupi esindaja Urmas Sepp Läänemaalt sõitis maha üle 100 kilomeetri ja tuli siia Riigikokku, et esitada põhjendused ja tõendid ja kaalutlused ja anda selgitusi, aga tal ei võimaldatud sellel istungil isegi osaleda. Igor Taro, kes praegu naeratab seal pingis, ütles, et tema ei tea sellest mitte midagi, et peaks tulema mingi huvigrupi esindaja. Eks seal läks natukene sõnavahetuseks. Minu jaoks on kummaline, et kui ma teatan komisjoni, et tuleb huvigrupi esindaja, siis komisjon ei anna seda [infot] edasi. Seda ma ei usu muidugi. Ma arvan, et komisjoni ametnikud olid tublid ja teatasid, aga Igor Taro lihtsalt blokkis selle ära. Sisuliselt visati Urmas Sepp, huvigrupi esindaja, sealt koosolekult välja. Hääletati välja, mitte [ei visatud] füüsiliselt. Ja mis oli märkimisväärne: Igor Taro nõudis ka, et seda asja protokoll ei kajastaks. Kuhu me jõudnud oleme, Igor? Stalini aega tagasi! Me ei märgi protokolli asju, mis on üliolulised. Aga on ka mõistetav, et ta selliselt käitus, sest probleem on olemas. Lähen natukene ka sisu juurde. Aga enne tahan ära märkida, et ma tean, et ma pärast selle eelnõu esitamist satun kriitikatule alla, et olen lamemaalane ja nii edasi. See kõik meenutab mulle seda [aega], kui ma esimese Riigikogu liikmena rääkisin siin saalis sellest, et COVID‑i vaktsiinid tekitavad inimese tervisele probleeme. Ka siis öeldi, et ma olen lamemaalane. Aga läks kaks aastat mööda ja maikuus sain ma tagasi normaalseks inimeseks, sellepärast et selgus, et see, mis ma olin rääkinud, oli õige. Ma ei taha olla mingisugune prohvet, aga ma tahan öelda, et mulle tundub, et ka sellesama [teema] puhul me liigume täpselt samamoodi sellel kursil edasi. Miks ma selle eelnõu tegin? Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17 ütleb, et Riigikogu liige täidab oma ülesandeid kooskõlas seaduse, avaliku huvi ja oma südametunnistusega. Ligi 3000 inimest on selles grupis. Nad kurdavad oma terviseprobleemide üle. Ma arvan, et see on avalik huvi. Ja minu südametunnistus ütles seda, et mina ei saa siin omaenda isiklikke asju tõstatada ja keelata ja nii edasi, ma pean lähtuma sellest huvist, mille alusel rahvas on mind Riigikokku valinud. 3000 inimest on märkimisväärne jõud. Aga ma küsin, hea Igor Taro, kus oli sinu südametunnistus, kui sa viskasid rahva esindaja välja sellelt koosolekult, kuhu inimene oli sõitnud 100 kilomeetri kauguselt? Kus oli sinu südametunnistus? Aga ma ei ootagi vastust. Selle eelnõu [koostamisel] lähtusin ma USA‑s läbiviidud mitmetest uuringutest, mis näitasid, et need lennukijäljed või ‑triibud sisaldavad alumiiniumi nanoosakesi, mis on tervisele väga ohtlikud. Tegemist on spetsiaalsete nanolisanditega lennukikütuses, mida võib olla kuni 20% kütuse massist. See on üks viiendik osa. Näiteks Boeing 747 kütusepaagid sisaldavad 198–243 tonni kütust, millest väga suur osa sisaldab neid nanoosakesi. Tegemist on selliste osakestega ja komponentidega, mis aitavad kütusel paremini põleda. Selle kohta on antud välja ka patent ja see on leitav internetist nii vene‑ kui ka ingliskeelsena. Ja patendist selgub, et see kütuselisand sisaldab endas alumiiniumi, antimoni, magneesiumi, rauda, molübdeeni, tsinki, tina ja teisi metallide rühma kuuluvate oksiidide, hüdroksiidide, hüdraatide ja/või karbonaatide osakesi või nanoosakesi, mis sisaldavad kahte või enamat metalli sarnaste metallide rühmast. Osakesed ja sulamid võivad olla kaetud materjalidega, mis hoiustamise ajal oksüdeerumist takistavad, ja lisand võib muuta ka põlemiskiirust. Lisaks sellele on analoogseid patente registreeritud ka Hiinas, USA‑s, Ühendkuningriigis ja mujal. Ja selle patendi ajalugu ulatub aastani 2008. Mis toimub lennukikütuse põlemisel? Tegu on CO2 emissiooniga ja alumiiniumoksiidi nanoosakeste emissiooniga. Molekulmassi järgi on need aga kaks korda raskemad kui osoon, kolm korda raskemad kui CO2 ja neli korda raskemad kui hapnik ja seetõttu langevad need oksiidid alati maapinnale pisikeste nanoosakeste kujul. Miks need nanoosakesed on ohtlikud? Ohtlikud on nad seetõttu, et organism ei suuda neid kõrvaldada ja need põhjustavad pöördumatuid haigusi. Seda haigust nimetatakse pneumokonioosiks ja see on seotud hingamise ja kopsudega. Ma ei hakka siin praegu rääkima pneumokonioosist ehk sellest kroonilisest haigusest pikemalt, see on meil eelnõus olemas, aga kaebustena on täpselt needsamad kaebused, millest Urmas Sepp tahtis rääkida keskkonnakomisjonis. Tunnused: mitteproduktiivne köha, progresseeruv düspnoe. Tekib koguni kopsutsirroos, kopsukoe kahanemine koos emfüseemi laikudega. Need on kõik atüüpilise kopsupõletiku tunnused. Urmas Sepp tahtiski rääkida sellest, et tal on pärast selliseid ülelende – ta elab Läänemaal, kus lennu[liiklus] on väga intensiivne – olnud hingamisraskusi. Tema kariloomade seas on esinenud surmajuhtumeid, millele Keskkonnaamet ei ole reageerinud. Teine ravimatu haigus selles perekonnas on otseselt seotud alumiiniumoksiidiga ja kannab nime aluminoos, tuntud ka kui alumiiniumkops. See on piirav kopsuhaigus, mille põhjustab kokkupuude alumiiniumi sisaldava tolmuga. Sellise inimesele ohtliku ja tervist kahjustava kütuselisandi kasutamine Eesti õhuruumis ei ole õigustatud. Kuidas reageerisid sellele keskkonnaministeeriumi omad? Nad ütlesid, et nad ei toeta eelnõu, sellepärast et lennukibensiin ja lennukipetrool peavad vastama EN, ISO, ASTM ja muudele rahvusvahelistele standarditele. Minu meelest [esitasid] nad väga olulised väited oma seisukohtade lõpuosas, [selle kohta,] mispärast ikkagi on vaja neid komponente. Hästi toimiv ja konkurentsivõimeline lennunduse siseturg on väga oluline Euroopa kodanike liikuvuse ja kogu Euroopa majanduse jaoks. Euroopa Liidus [töötab] otseselt lennunduses ja lennundustööstuses hinnanguliselt 0,4 miljonit inimest ja see aitab suurendada Euroopa Liidu SKP‑d. Lennundus on sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse oluline tegur, mis edendab turismi, ergutab ettevõtlust ja ühendab inimesi. 2018. aastal kasutas enam kui 500 Euroopas asuvat lennujaama üle 1,2 miljardi lennureisija. Euroopa Liidu lennundussektor aitab kaasa Euroopa integratsioonile ja tugevdab Euroopa Liidu positsiooni geopoliitilise liidrina. Aga kus on see järeldus, kui tähtis on inimese tervis? Seda ei ole. Tegin ka omapoolseid uuringuid. Kuna see teema tõusetus juba möödunud koosseisu ajal, siis ma esitasin Euroopa Liidu asjade komisjonis päringu ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mis põhjusel need lennukijäljed tekivad. Ja vastus oli, et nende arvates on tegemist veeauru kondensjäljega ehk kristalliseerunud veeauruga, mis tekib õhus teatud ilmastikutingimuste korral. Nende hinnang oli see, et nendele teadaolevalt ei ole tegemist keskkonnakahjuliku nähtusega. Siin on nagu vastandlik olukord: ühel hetkel nad ütlevad, et nemad ei saa sekkuda. Urmas Sepp oma kirjas kirjeldas, et lumi oli kaetud imepärase sinise puruga, hästi peenikesega, aga sellele vastust ei tulnud. Ja nemad märgivad, et selle jälje tekkepõhjuseks on kütusesse segatud lisakomponendid. Ma tegin ühe uuringu ka ise. Kuna Paide asub ka sellel lennutrajektooril, siis filmisin taevas hommikul kella kuue paiku lennukeid. Jah, lennuk läks, sõitis üle, valge saba oli taga. Aga mis oli huvitav: saba kadus kuskil 10–15 minuti jooksul. Ma näitasin ka komisjonis seda videot. Ja näitasin ka teist videot, kus järgmine lennuk sõitis üle ja selle jälg jäi mitmeks tunniks taevasse püsima. Kindlasti küsite, et kust ma tean, et lennukid üle sõidavad. See on väga lihtne. On olemas kaks radarit, lennuradarit, kust on võimalik näha lennukite liikumist ja nende sihtkohti. Ma arvan, et need 3000 inimest ei räägi niisama tühja juttu, kuna nad on põhimõtteliselt selle nähtusega, selle ebameeldiva nähtusega isiklikku kokkupuudet omanud. Mulle muidugi on saadetud ka väga palju kirju selle kohta, mismoodi inimesed ise on teinud katseid pärast vihma. Ma tsiteerin korraks, mul on veel aega. "Mul on õues valge plastikust laud. Aga selleks kontrollimiseks sobib ka lihtne isiklik auto, st auto katus, tolm peal. Iga 2-3 päeva tagant tolmutan laua pinna ja ainult eredas päikesevalguses juhtusin tolmu vaatama. Enne seda polnud juba umbes nädal aega vihma sadanud. Oli ilus päikesepaisteline päev. Libistasin sõrmedega üle laua, tolm peal, järgmine kord vaatasin tolmu päikesevalguses!!! Ja sõrme peal on väga väikesed valged läikivad täpid! Need on nii väikesed ja neid on peaaegu võimatu lihtsa kaameraga pildistada. Võid isegi võtta musta räti, pühkida selle tolmu ära ja vaadata kõike päikesevalguses." Siis sukeldub ta internetimaailma ja selgub, et on ainult kaks keemilist elementi, mis paistavad päikesevalguses: kvartsliiv, millest tehakse klaasi – ja see on automaatselt välistatud –, ja teine on alumiiniumoksiid, mille väga väikestel kristallidel on selline läikiv pind. Ma ei tulnud siia selleks, et neid kirju ette lugeda. Küsimus on praegu selles, et selget vastust ei ole. Aga igal juhul peaks selle eelnõuga edasi minema, sest see eelnõu ei puuduta mitte opositsioonierakondi ja mind, vaid see puudutab absoluutselt kõiki inimesi. Lisan juurde, et Texases, tähendab Mehhikos keelati selliste lennukite ülelend, mis tekitavad selliseid sabasid. Ma paluksin eelnõu toetada.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Eero Merilind, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma lihtsalt tahan selgitada, millest need valged triibud tekivad. Valged triibud, mida me näeme lennukite järel taevas, on tegelikult kondensjäljed. Need tekivad lennukite mootoritest väljuvate heitgaaside ja ümbritseva atmosfääri vahelise reaktsiooni tulemusena kõrges õhukihis, kus temperatuur on väga madal. Lennukimootoritest väljuvad heitgaasid sisaldavad peamiselt veeauru, süsinikdioksiidi, aga ka väiksemaid koguseid tahkeid osakesi ja muid aineid. Lennuk lendab kõrgel atmosfäärikihis, kus temperatuur on tavaliselt alla –40 kraadi Celsiuse järgi, ja veeaur kondenseerub kiiresti väikesteks jääkristallideks. Need jääkristallid peegeldavad päikesevalgust, muutes kondensjäljed taevas nähtavateks valgete triipudena. Valged triibud võivad tekkida erinevatel [põhjustel, sõltudes] kõrgusest, temperatuurist, niiskusest, atmosfäärist. Kondensjäljed püsivad taevas mõnest sekundist mitme tunnini, sõltudes atmosfääritingimustest. Kui õhuniiskus on kõrge, võivad kondensjäljed …

Teie aeg! Palun küsimus!

… laieneda ja põhjustada kõrgetasemelisi pilvi. Ja kui õhk on kuiv, siis …

Hea ametikaaslane, teie aeg! Palun küsimus! (Eero Merilind kohapealt: "Küsimus on see, et …") Pange mikrofon palun Eero Merilinnule. Palun küsimus!

Selgitasin, miks nad tekivad. Ja küsimus on: kas lennukitest tekkivad jäljed on ohtlikumad kui autodest tekkiv heitgaas.

Aitäh! Palun vastajal vastata!

Jah, te tsiteerisite praegu mingisugust informatiivset teksti. Kahjuks ma ei saa nõustuda ega ümber lükata seda, mida te kirjeldasite, kuna te ei nimetanud, millisest allikast see pärineb. Ma arvan, et mõlema, nii autode kui ka lennukite heitgaasid on ohtlikud. Ja ma arvan, hea Eero, et siin ei ole tegelikult selliseid uuringuid tehtud. See ongi selle eelnõu eesmärk praegu. Me autodest väljuvate heitgaaside ohtlikkuse kohta teame võib-olla rohkem. Aga eelnõu eesmärk ongi see, et teha see küsimus selgeks, mis sealt siis tegelikult välja tuleb. Ma nõustun sellega, mida te kirjeldasite, et tegemist võib olla kondenseerunud veeauruga, mis, ütleme, erinevatel kõrgustel püsib kauem või vähem. Aga kui ühel ja samal päeval jätab üks lennuk sellise jälje, nagu sa kirjeldasid, et [püsib] kümmekond minutit, ja teine lennuk jätab sellise paksu jälje, mis püsib kolm-neli-viis tundi – kõrguse ma näen ju lennuradari pealt ära –, siis mina ütlen, et see ei ole normaalne. Ma arvan, et ma suutsin vastata nii palju, kui ma oskasin.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus teie väidete kohta, mis te [esitasite] keskkonnakomisjonis. Te väitsite nende lennukite kohta, mis Läänemaalt üle lendavad või teie näite korral ka Paidest üle lendavad, et need nanoosakesed kukuvad seal kohe maha. Te ei ole analüüsinud aga atmosfäärifüüsika ja füüsikaseaduste põhitõdesid, mis väidavad seda, et tegelikult on nendes atmosfäärikihtides laminaarne voolavus väga suur, tuuled on väga kiired ja need nanoosakesed ei saa mitte mingisugustel tingimustel Läänemaale ega ka Paide ümbrusesse kukkuda. Need hajuvad atmosfääris laiali ja püsivad seal kuid, kui mitte kauem.

Ja küsimus? (Mait Klaassen räägib saalist.) Ei, ma ei ole sellega tuttavaks saanud, ütlen ausalt. Aga kuulates teie seisukohti, siis tundub, et teie olete atmosfäärifüüsikaga vägagi sina peal. Kui mul oleks võimalus teie käest täpselt samasuguses kontekstis küsimusi küsida, siis selguks samuti, et ka teie pole atmosfäärifüüsikaga eriti sina peal ega tea väga paljusid asju. Ühe osaga teie väitest ma olen nõus. Minu mäletamist mööda ma ei väitnud keskkonnakomisjoni istungil, et need kukuvad kohe maha. Nagu ma siin eelnevalt kirjeldasin, need osakesed jäävad hõljuma, aga nad on, ütleme, kaalult raskemad. Nende alla maapinnale jõudmine võtab teatud aja, [see ei juhtu] sugugi mitte sekundite ega tundidega. Ma olen sellega nõus, et nad püsivad õhus kauem. Kõik sõltub sellest, milline on selle õhu temperatuur ja nii edasi. Aga, hea küsija, ma juhin teie tähelepanu ühele väga olulisele asjaolule, mida te oma väidetes ei käsitlenud. Küsimus on selles, et kui need nanoosakesed jäävad õhku hõljuma ja vihma hakkab sadama, siis nad langevad maapinnale. Ma arvan, et selle üle meil vaidlust omavahel ei teki, et vihm haarab need nanoosakesed kaasa. Ja siit võib-olla selgitus ka selle kohta. Eesti Ekspressi kirjatsurad kirjutasid sellesama komisjoni istungi kohta ainult üheainsa lause. Kui Hanah Lahe, kes siin noorima ettekandjana tuleb pärast tegema keskkonnakomisjoni ettekannet, küsis minu käest, kas selle kohta on olemas teaduslik põhjendus, et [need osakesed] jõuavad maapinnale, siis ma vastasin, et tuleb ka oma peaga mõelda. See oli ainuke lause, mille Eesti Ekspress kogu sellest istungist ära trükkis. Minu vastus oli tingitud asjaolust – ma loodan, et järgmine ettekandja, kui ta siia saali jõuab, seda teab ja on selle [teema] ka koolis läbinud –, et siin ei ole teaduslikku tõendust vaja. Ma ei tea, mitmendas klassis õpetatakse vee ringkäiku looduses – sademetega tuleb vesi alla, satub maapinda, sealt põhjavette. Kindlasti kõik ei satu põhjavette, jääb ka maapinnale. Täpselt nii nagu tahtis seda selgitada Urmas Sepp keskkonnakomisjonis ühe kaebuse kohta, kus lumi oli kaetud väga kummalise pulbritaolise ainega. Aga meil jäi see teema käsitlemata. Nii Mait Klaassen kui Hanah Lahe hääletasid selle poolt, et see kaugelt kohale tulnud huvigrupi esindaja ei pea saama rääkida, ja nende südametunnistus lubas seda teha. Ma saan aru, et mina olen opositsioonis, ja siin te võite kõik asjad tagasi lükata. Aga kus oli teie südametunnistus, mis on sisse kirjutatud ka Riigikogu liikme staatuse seadusesse, kui te saatsite ära inimese, kes oli tulnud 100 kilomeetri kauguselt Tallinnasse, et rääkida oma murest ja probleemidest? Kus oli teie lugupidav suhtumine Urmas Sepasse? Härra Mait, kus oli teie südametunnistus? (Mait Klaassen vastab saalist.) Siiamaani? Aga miks sa ta siis ukse taha saatsid? Miks sa ta saatsid ukse taha? Tal oli mure ja sina oled rahvaesindaja.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tore, et te mainisite siin kooli ja haridust. Ma lõpetan sel kevadel magistri[õppe] keskkonnakorralduses. Ma arvan, et ma keskkonna ja kliima küsimustes natukene midagi jagan. Aga ma tulen nende teaduslike allikate teema juurde tagasi. Nagu te viitasite, siis ma küsisin komisjoni istungil teie käest, mis allikatele te toetute – kaks korda küsisin –, ja te vastasite, et ma peaks oma peaga mõtlema. Te viitasite mõnele uuringule, mis on läbi viidud Ameerikas, aga konkreetseid autoreid ja nimesid ei nimetanud. Huvitaval kombel, kui panna selle eelnõu seletuskiri Google'i otsingumootorisse, siis tuleb välja, et suur osa sellest tekstist on kopeeritud sellisest portaalist nagu Eesti Eest! Ma küsin ühe korra veel: millistele teaduslikele allikatele te eelnõu koostamisel toetusite?

Empiirilistele. Põhimõtteliselt inimestel on mure ja meie asi on inimeste mure ära lahendada. Kahju, et te seal Eesti Eest![portaalis] natukene edasi ei läinud, sest ka Eesti Eest! allikad võtavad oma informatsiooni teistest objektiivsetest kanalitest. Ma siiski, hea Hanah, ei ole nõus sellega, et te laiendate minu vastuse kogu arutelule, mis keskkonnakomisjonis toimus. See küsimus teaduslike tõendite kohta oli minu mäletamist mööda selline, et ma vastasin sellele vee ringkäiguga looduses.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma kindlasti ei saa öelda, et nanoosakesed ei kätke endas keskkonnaprobleeme, aga see on natukene laiema valdkonna teema. Mu küsimus tuleneb kahest teie esitatud väitest: ühelt poolt, et lumi värvus siniseks, ja teiselt poolt, et te lennukikütuseid käsitledes mainisite, et neis on märkimisväärne osa lisandeid, sealhulgas ka nanoosakesi. Aga te jätsite mainimata, kui suur protsent või milline proportsioon neid kütuses on. Ja siit ka minu küsimus. Kui te seda protsenti teate, siis palun andke see meile teada. Ja teiselt poolt: kas see on teie arvates küllaldane, et kuskil lumi siniseks värvida?

Aitäh, hea küsija! Ma tahaksin natuke täpsustada. Ma ei öelnud, et lumi värvus siniseks. Ma ütlesin, et lumi oli kaetud siniste tolmjate osakestega. Ma arvan, et siin me oleme ühel meelel, eks ju. Ma ei saa teile täpsemalt vastata, kuna see inimene, Urmas Sepp, kes tahtis tulla keskkonnakomisjoni ja sellest rääkida, lihtsalt visati komisjoni ukse taha. Selle vastuse ilmselt jään teile võlgu. Mis puudutab seda protsenti, siis ma ei suuda seda praegu öelda, sest mul ei ole seda siin kirjas, aga ma luban selle teile istungiväliselt teada anda.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu arvates on küll tänuväärne, et te olete selle küsimuse tõstatanud ka siin parlamendisaalis, sellepärast et ma ei näe mingit põhjust seda naeruvääristada või kuidagi võtta sellist hoiakut, et tegemist on mingi pseudoküsimuse või pseudoprobleemiga. Kui see küsimus tekitab Eestis paljudele inimestele muret, siis peabki hakkama kontrollima, kas tegemist on reaalse probleemiga, ja kui on, siis [mõtlema,] mida ette võtta, et seda probleemi kõrvaldada. Aga ma mõtlesin küsida teie käest just nimelt seda. Kas Eesti Vabariigi pädevad ametkonnad, näiteks Terviseamet, on võtnud selle küsimuse tõsiselt ette ja kõikide vajalike meetoditega uurinud, kas siis tekitatakse terviseohtlikke aineid, mis langevad maapinnale, või mitte, ja kui tekitatakse, siis mida sellega teha. Kas on või ei ole?

Vägagi õigustatud küsimus, hea Varro. Selle probleemiga on inimesed – nii on nad mulle on kirjutanud – esialgu helistanud telefonile 112 [ja teatanud], et on probleem. Sealt on laveeritud, et see teema ei puutu neisse ja tuleks helistada Keskkonnaametisse. Ma olen ise ka ühel korral selle tee läbi käinud. Helistasin ka keskkonnainspektsiooni, 1313, ja teatasin sellestsamast lennukisabade murest, mida ma eelnevalt kirjeldasin ja mida ma olin ka filminud. Sealt vastati, et me anname selle info Keskkonnaametile edasi. Mis puudutab, ütleme, terviseministeeriume, siis nemad laveerivad sellest asjast kõrvale, öeldes, et see ei puutu neisse, see on keskkonnaametite teema. Aga küsimus ongi, hea Varro, selles, et inimesed on korduvalt pöördunud Keskkonnaameti spetsialistide poole, saatnud ka massiliselt fotosid, ütleme, nendestsamadest probleemidest. Mina ei ole neid [pilte] näinud ja ma ei oska vastata, mis nende peal on. Küll aga on olemas keskkonnaspetsialistide vastus, mis minu hinnangul ütleb, et probleem on olemas. Aga vastus on selline: nemad ei saa midagi teha, siin peab sekkuma riik, kuna tegemist on lennukikütuse lisandiga. Ja nüüd ongi teema selles, et kui tegemist on lennukikütuse lisandiga, siis sellisel juhul on probleem ju olemas, täpselt nii nagu autokütuse puhul. Aga nemad ei reageeri. Ja seetõttu ongi praegu ainuke võimalus üritada sellele küsimusele vastust leida parlamentaarse diskussiooni kaudu, sest teist võimalust ei ole. Riik peab otsustama. Järelikult kuulub see parlamendi pädevusse: võtta vastu otsus selle kohta, minna põhjaliku süvaanalüüsiga edasi, uurida tõendeid ka rahvusvahelisel tasandil, mitte ainult Eesti oludes. Sellesse Chemtrail [Eesti] gruppi laekuvad nii fotod kui ka videod lennukite ülesõitudest. Minu meelest on väga märkimisväärne see, et kui lennuk sõidab ja tal on saba taga – kui nüüd võtta see seisukoht, mida siin Eero rääkis, et see on nii‑öelda lennuki veeaur ja nii edasi, eks ju –, siis ühel hetkel see saba katkeb ja lennuk sõidab edasi. Ei kukugi alla. Mis juhtus? (Saalist vastatakse.) Mis asi?

Ei ole niisugust võimalust, et kohapealt küsite ja vastaja vastab.

Teised tingimused …

Oli Varro Vooglaiu küsimus ja vastus.

Vaata, siin on nüüd minu hinnangul tegemist natuke nagu pseudoväitega. Võib-olla on teil õigus, ega ma ei teagi. Aga et see lennuki saba kaob nagu noaga lõigatult, sellist asja ma ei tahaks nagu uskuda, et see sellisel kujul võimalik on.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh! Ma korraks kontrollisin selle Eesti Eest! portaalis oleva artikli üle, kuna seal peaksid olema need teaduslikud allikad, millele te viitate. Seal räägitakse näiteks inimkonna suurest taaskäivitamisest. Ma endiselt ei loeks seda teaduslikuks allikaks. Kui teil on mulle midagi kvaliteetsemat saata, siis palun andke teada. Aga mul on küsimus ka. Ma arvan, et väga kena, et teid huvitab Eesti rahva tervis ja et te olete ka teadlik erinevatest keskkonnaohtudest, aga kas te ei leia, et efektiivsem oleks suunata oma energia näiteks kliimamuutustega tegelemisele?

Aitäh, hea küsija! Teie lauses oli väga õige väide, et on Great Reset ehk globaalne uus lähtestamine. Jumala tõsi! Ma olen nõus sellega, selle kohta on piisavalt informatsiooni. Mis te arvate, mille pärast üle Euroopa need massimeeleavaldused käivad ja nii edasi ja nii edasi? Jumala õige jutt on teil. Aga mis puudutab seda väidet, et kas ma ei peaks suunama oma energiat kliimaprobleemide lahendamisele, siis minu meelest on see kõige konkreetsem asi, mis saab üldse olla: kliimaprobleemid. See ongi väga konkreetne asi. Ja mul on, hea Hanah, teile küsimus. Miks te tahate selle eelnõu nii-öelda ära summutada, menetlusest välja arvata? Kui sellega edasi minna, siis oleks ju võimalik erinevate teaduslike materjalidega tõendada, kas ma räägin õigust või ma valetan. Ma ei taha öelda, et selles on absoluutne tõde, mida ma praegu räägin, aga andmed meil puuduvad ja teie ei lase neid andmeid uurida – selles on küsimus. Aga muidugi, elagu kliimarevolutsioon, nagu ütles Hanah.

Eero Merilind, palun!

Hea ettekandja!

60 sekundit, palun!

Ma tahtsin selgitada, et sinist lund on olemas küll. Lume sinine värvus tuleneb valguse hajumisest ja neeldumisest lumekristallides. Lumi koosneb paljudest jääkristallidest, mis peegeldavad ja hajutavad valgust. Kui lumi on väga tihe ja sügav ja sisaldab vähe õhumulle, võivad lumekristallid neelata rohkem punaseid valguslaineid ja peegeldada siniseid laineid, mis on lühemad ja hajuvad kergemini. See efekt on sarnane põhjusega, miks taevas on sinine. Atmosfääris hajutavad molekulid ja väikesed osakesed päikesevalgust ja kuna sinised lained hajuvad kergemini kui pikad punased lained, näeme me taevas sinist värvi. Aga minu küsimus puudutab nanoosakesi. Alles hiljuti oli artikkel, mis ütles, et nanoosakesi on väga palju plastikpudelites ja need jõuavad ka inimorganismi. Mis on teie seisukoht, kas plastikpudelid tuleb ära keelata?

Ma ei tea seda. Vanasti me saime klaaspudeliga kenasti hakkama, kõik said joodud. Aga ilmselgelt plastik on ohtlik. Kuna te siin lumest ja sinisest värvusest lugesite ilusti internetist kuskilt veebisaidilt maha, siis ma toon teile väga huvitava võrdluse selle kohta. Ma ei tea, kas te vaatasite eile Ringvaate saadet, kus Marko Reikop ja teine saatejuht, naisterahvas, kelle nimi ei tule praegu meelde, võtsid ette ühe tuntud inimese kokteili tegemise, mis TikTokis on levinud. See inimene läks ja võttis topsid auto katuselt lund täis, kallas sinna peale erinevaid maitsesegusid, mis seal olid, magusad ja nii edasi. Ja nad tegid selle kompoti seal stuudios valmis ja siis imesid seda. Pidi olema päris hea. Aga seal oli minu meelest ka üks keskkonnaametnik, kellel oli kaasas mikroskoop, selline primitiivne, mis andis pildi ekraanile. Nad enne vaatasid, mida see lumi sisaldab, võtsid sealt teelusikaga. Ja siis oli näha, et seal olid sees erinevad mustad täpikesed. Muidugi Reikop hakkas seal ütlema, et oi, see võib-olla on valguse peegeldus. Aga siis see ametnik liigutas seda ja ütles, et ei, see ei ole valguse peegeldus, nad säilitavad oma asukoha. Ütleme, valgus peegeldumisel sõltub valguse suunast, eks ju, murdumisest. Ta ütles, et siin on mingid muud osakesed. Siis läks muidugi lahti arutelu, et huvitav, kas nad tõid meile selle lume siit kuskilt Liivalaia tänava ristmikult. Aga siis selgus, et ei, toodi ikkagi kuskilt ohutumast kohast. Jutt läks muidugi autokütuse lisanditele. Kui autokütus tekitab lisandeid, siis kas te tahate nüüd väita, et lennukikütus ei tekita lisandeid. Näiteks Boeingul on ühe ülelennuga [paagis] 198–240 tonni kütust, mida üks auto vaevalt terve oma eluea jooksul jõuab ära kasutada. Ma ütlen, et tegelikult on see küsimus probleemis. Ma ei taha öelda, et te räägite midagi valesti. Ja ma ei taha ka öelda, et mina räägin kõiki asju õigesti. Samuti seda ka pöördvõrdeliselt. Kogu küsimus on probleemis. See vajaks selgitamist ja uurimist ja seetõttu ongi see eelnõu praegu menetluses.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitäh! Kütuseteema on sulle muidugi südamelähedane, seda me teame kõik. Aga küsin pigem hoopistükkis teise tossu asjus. Vaata, sa oled suitsetaja. Ma olen ka suitsetaja. Siin on hästi palju suitsetajaid selles majas. Äkki oleks paslik keelata sinuga eesotsas ära suitsetajad?

No ma ei saa aru, mismoodi see seondub selle eelnõuga, aga muidugi idee on ahvatlev. Aga ma tuletan meelde ühte huvitavat seika, kui me Viktor Vassiljeviga all suitsu tegime. Ma küsisin: miks sa suitsu teed, sa oled ju arst? Ta ütles, et vaata, küsimus on selles – tema sõnul, ma ei fikseerinud seda ega kirjutanud üles –, et teatud ainete eristumine nikotiinist mõjub vahel mõneti hästi. Ja ega sina ka muidu suitsu ei teeks. Sul on ka natukene mõnede ainete puudus.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe. Palun! Igor Taro, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea juhataja! Ma sooviks vastusõnavõttu, kuna ettekandja mainis minu nime.

Vastusõnavõttu saate alati teha, kui on läbirääkimised ja teid mainitakse, siis saate kohe vastusõnavõtu. Praegu oli ettekanne ning küsimuste ja vastuste voor ja siin meie kodu- ja töökorra seadus vastusõnavõtu võimalust ette ei näe. Küll on teil võimalik algatada seadusemuudatus, aga praegu seda võimalust ei ole. Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile eelnõu arutelu keskkonnakomisjonis. See leidis aset 25. septembril eelmisel aastal. Kohal olid eelnõu tutvustamas eelnõu algataja ning ekspertidena Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Romario Siimer ja Transpordiameti lennundusteenistuse ohutuse ja juhtimissüsteemi osakonna juhataja Tanel Rautits. Eelkõneleja natukene rääkis ka sellest arutelust, mis meil komisjonis oli. Küsisime, millistele teaduslikele allikatele eelnõu koostaja tugines, neid vastuseid me ei saanud. Otsustasime häältega 5 poolt ja 1 vastu seda eelnõu mitte toetada.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt ma mainin ära, et selline üleolev ja patroneeriv suhtumine ja naerustav suhtumine ei ole kindlasti parlamendisaali sobiv. Mainiksin lihtsalt ära, et see on äärmiselt ebaviisakas. Aga tahan tuua näiteid. Kui oli koroonaaeg, siis ju tugineti ka selektiivselt ainult nendele teaduslikele allikatele, mis kinnitasid, et need eksperimentaalsed vedelikud, mida nimetati vaktsiinideks, tervisekahjustusi ei tekita. Ja need teaduslikud allikad, mis tõendasid [vastupidist] ja mille [koostajad] olid ka aktsepteeritud teadlased, neid täiesti eirati, vaikiti maha. Me oleme sellist etappi juba näinud. Mul on küsimus, et kas kõnealusel juhul võib olla täpselt samasugune asi. Ma küll ei ole selle valdkonnaga väga kursis. Kas on võimalik täpselt sama asi, et te räägite ainult nendest uuringutest ja faktidest, mida teie usute ja mis toetavad teie seisukohta, ja ülejäänud, need vastuväited vaikitakse lihtsalt maha?

Aitäh küsimuse eest! Uskumisega siin midagi pistmist ei ole. Ma arvan, et kui teha selliseid suuri seadusemuudatusi, mis puudutavad kõiki eestlasi – meil komisjonis osalenud ekspert tõi ka välja, et selle seaduse jõustumine sisuliselt tähendaks lennuliikluse sulgemist Eesti kohal –, siis ma arvan, et selliseid seadusi ei saa vastu võtta, kui meil ei ole uuringuid, teaduslikke uuringuid, millele toetuda. Väga tervitatav, kui teil on huvi selliseid uuringuid toetada, te võite seda teha. Siis oleks meil mingi alus võib-olla tulevikus sellel teemal rohkem arutleda.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulasin, kuidas te rääkisite, et komisjon otsustas häältega 5 : 1 teha ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mõtlesin teie käest küsida, et kas teil endal ja ülejäänud komisjoni liikmetel on kujunenud välja siseveendumus, et tegemist on pseudoprobleemiga, millesse ei ole mitte mingit põhjust rohkem süveneda. Ei ole põhjust kaasata huvigruppe, ei ole põhjust kaasata eksperte, ei ole põhjust komisjonis täiendavalt seda küsimust arutada. Saate te seda öelda iseenda ja võimalik, et ka teiste komisjoni liikmete nimel, et te tahate kohe eos selle eelnõu ära tappa?

Aitäh! Mina esindan siin praegu komisjoni seisukohta, mitte enda isiklikku seisukohta, aga ma julgen väita, et kõik Riigikogu liikmed võiksid teha otsuseid, toetudes teadusele. Ma arvan, et see oleks Eesti rahvale parim.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See oli küll väga huvitav lause, et uskumisega ei ole siin midagi pistmist. Koroonaajal just teie erakond rääkis, kuidas me usume teadust. Küll pidi ainult kindlaid teadlasi uskuma, teisi teadlasi ei tohtinud uskuda. Mis nüüd siis erinevat on? Seda ei tohi uskuda, aga mingeid asju peab uskuma, ainult teatud teadlasi peab uskuma ja kõiki teadlasi ei pea nagu uskuma. Seletage see erinevus ära. Kas see oli arutelul teil komisjonis?

Ei, me ei arutanud seda komisjonis.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Komisjoni oli kutsutud ka huvigrupi esindaja, kellest ma informeerisin kahel korral keskkonnakomisjoni nõunikke. Inimene tuli kohale 100 kilomeetri kauguselt. Aga ma sooviksin teada, te räägite siin rahva teenimisest ja nii edasi, kus oli teie südametunnistus siis, kui te viskasite Urmas Sepa komisjoni istungilt välja?

Aitäh! Viskamisega ei olnud siin midagi pistmist. Me tegime viisaka hääletuse. Enamus otsustas, et sellel huvigrupi esindajal ei ole õigust viibida komisjoni istungil, sest see ei olnud istungi juhataja ehk komisjoni esimehega eelnevalt kooskõlastatud. Võib-olla enne, kui külalisi kutsuda, peaks selle kooskõlastuse ära tegema, et nad ei peaks hiljem pettuma.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja Hanah! Ma natuke laiendaksin teemat ja räägiksin selle eelnõu käsitlemise käigus näiteks sellisest asjast nagu geoinseneering. Me teame, et geoinseneeringuga tegelevad tegelikult väga paljud riigid, juba alates 1960. aastatest. Ütleme, täitsa teaduslikult on tegeletud selle asja arendamisega. Juba 1980. aastal näiteks tehti Moskva olümpiamängudeks ilusat ilma. On täiesti tõene, et teatud osakeste pihustamisega atmosfääri manipuleeritaksegi sademete tekkimist või mittetekkimist, nii kuidas parasjagu soov on. Kõrbelistes piirkondades tänapäeval täiesti teadaolevalt tekitatakse sademeid, kui neid vaja on. Kas seda teemat käsitleti ka komisjonis? Kas need osakesed, mis geoinseneeringu käigus lennukitelt atmosfääri pihustatakse, on ohtlikud või ei ole, ja kas Eesti tegeleb sellega? On teil andmeid?

Aitäh! Kõigepealt, kui lubate, ma parandan, minu nime hääldatakse nagu Hanah, mitte Hanna. Aitäh! Teiseks, ei, me ei arutanud seda komisjonis.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie vastustest kõlas vale. Te ütlesite, et komisjoni esimeest ei informeeritud huvigrupi esindaja kohaletulekust. Ma tegin seda telefoni teel kahel korral – sel teemal käis vaidlus ka [komisjoni] istungil – ja ma võin teile seda kinnitada. Ma tahtsin näidata helistamise väljavõtteid. Minule jääb see arusaamatuks. Minul ei ole isiklikult Igor Taro numbrit, mina suhtlen komisjoniga ja komisjoni ametnikega. Kus oli teie südametunnistus rahva ees – mitte teie, vaid komisjoni südametunnistus –, kui te hääletasite selle kaugelt tulnud inimese arutelult välja?

Aitäh küsimuse eest! Jällegi, südametunnistusega ei ole siin midagi pistmist, see ei puuduta seda eelnõu ega komisjonis olnud arutelu. Ma küsisin komisjonist, kuidas selle huvigrupi esindaja kutsumisega tegelikult oli. Mina sain sellise vastuse, et kõigepealt te, tõepoolest, helistasite komisjoni, et keegi tuleb, aga te ütlesite, et võib-olla te võtate kaasa ühe inimese. Küsiti nime, et me saaks selle inimese registreerida, saata komisjoni liikmetele päevakorras ka vastava märke, ja siis te ütlesite, et te ei tea nime. Kui külalise nime ei ole, siis kuidas me teame, keda kutsuda?

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea Hanah! Ma oma meelest ütlesin õigesti, aga vabandust, kui see kuuldus kuidagi valesti. Tegelikult geoinseneering on oluline teema. Sina kui keskkonnakaitsja ja keskkonnateemadega tegeleja võiksid ka natukene seda uurida, sul noore inimesena on võimekus, ütleme, kõiki erinevaid analüüse kokku panna ja lugeda. Ma lihtsalt mõtlen, et suunaks sind natukene ka selle temaatikaga tegelema. Mul on kahju, et seda ei arutatud komisjoni istungil. Tegelikult on ju eelnõu koostaja, kuidas ma ütlen, soov uurida, mida lennukikütus sisaldab ja kuidas see mõjub meie tervisele. Need on selles mõttes ikkagi olulised teemad. Mida sa isiklikult arvad, kas me peaksime selle temaatikaga tulevikus tegelema või pigem mitte?

Aitäh küsimuse eest! Jaa, ma arvan, et väärib uurimist küll. Kui teil on saata mulle ja komisjonile mingisuguseid allikaid, millele te näiteks praegu toetute, kui te viitate, et need on väga olulised teada, siis te võite meiega neid jagada. Ma arvan, et kui need on niivõrd olulised, siis oleks võinud eelnõu koostaja need ka seletuskirja lisada, aga seda ta paraku ei teinud.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekande ja vastuste eest! Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Igor Taro. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Tegu ei ole tõepoolest atmosfääri või keemia probleemiga, vaid tegu on hariduse probleemiga, haridusliku probleemiga. Ma mäletan, et algklassides, kui mul tekkis see küsimus taevasse tekkivate lennukijuttide kohta, siis ma sain vastuse sellele üsna alguses loodusõpetuse tunnis, kui räägiti veest, atmosfäärist, pilvedest. Pärast seda mul enam seda küsimust tõepoolest ei tekkinud. Siin on tõstatatud ka minu südametunnistuse teema. Ma ei tea, kuidas selle südametunnistusega on, aga komisjoni esimehel ei ole võimalik oma töös lähtuda lihtsalt südametunnistusest või mingitest muudest uskumustest, vaid ikkagi sellest töökorraldusest, mis meil siin parlamendis on. Ma tõepoolest ei kujuta ette, kus oli selle inimese südametunnistus, kes lasi kellelgi sõita 100 või rohkem kilomeetrit, ilma et ta oleks kuidagi veendunud, et seda inimest seal kohas oodatakse. Kõikides komisjonides on ikkagi see kord, et komisjoni istungitel saavad esineda või osaleda need inimesed, kes on saanud sinna kutse. Kutse tähendab taasesitatavas vormis kirjalikku märguannet, et seda inimest oodatakse. Sellist taasesitatavas vormis märguannet ei ole komisjon selle kõneks olnud istungi kohta välja saatnud. Oli ka jutuks see, et miks me ei protokollinud kõiki repliike, mis istungi ruumides kõlasid. Tõepoolest ei ole võimalik protokollida mingisugust räuskamist, mis toimub komisjoni istungi korra vastaselt. Kui inimesele ei ole sõna antud, siis tegelikkuses ta komisjoni töös ei osale ja selliseid sõnavõtte ei peaks ka protokollima. (Juhataja helistab kella.) Ma tõesti ei tea, kus oli selle inimese südametunnistus, kes kopeeris vandenõuteoreetikute portaalist ühe artikli ja esitles seda Riigikogule eelnõu seletuskirjana. See tuli ju väga lihtsasti internetiotsingust välja. Ja kui me räägime teadusest, uuringutest ja uskumustest, siis teadus ei ole see, mille kohta igaüks lihtsalt arvab, et see on teadus. Teaduslikeks allikateks loetakse ikkagi selliseid artikleid, teadusartikleid, mis on kindla vormi järgi tehtud. Esiteks, nende aluseks on valideeritud metoodikaga uuringud, mis on ilmunud retsenseeritud ajakirjades ehk ajakirjades, mida kommenteerivad samuti vastava valdkonna eksperdid, just nimelt selleks, et inimestel oleks mingisugune kindlus, et see ei ole mitte mingisugune ebateaduslik pläma, mis seal avaldatakse, vaid tõepoolest, neid uuringuid on võimalik korrata samades tingimustes, samades oludes, sama metoodikaga. Et mingisugused kristallikesed tõepoolest kusagile ilmuvad, mitte niimoodi, et korraks vaatasin ja mulle tundus, et ma midagi nägin. Aga jah, tõepoolest, mul on väga kahju, et Riigikogu peab sellise hariduspuudulikkuse probleemiga siin tegelema. Ma loodan, et võimalikult paljud Riigikogu liikmed kuulavad mõistuse häält ja oma südametunnistust ja tegutsevad peagi vastavalt, et Riigikogu aega sellele rohkem mitte raisata.

Aitäh! Ma palun korraks mikrofon Kalle Grünthalile. On teil volitus? Ma kordan seda mõtet, mida ma ütlesin eile või üleeile, et minu meelest on see väga ebaõiglane, et kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevalt ei ole algatajal otseselt õigust läbirääkimistel osaleda. Nii et see on täiesti mõttekoht Riigikogule, et ühel hetkel seda muuta. Aga mul tõesti ei ole võimalik sõna anda. Nii. Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 160 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 160 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 51, vastu 4, on eelnõu 160 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.