Arupärimine PPA töötajate palkade kohta (nr 780)

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi ja Aleksei Jevgrafovi 15. mail 2025 esitatud arupärimine PPA töötajate palkade kohta, nr 780. Ettekandjaks palun Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev.

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi ja Aleksei Jevgrafovi 15. mail 2025 esitatud arupärimine PPA töötajate palkade kohta, nr 780. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi.

Jaa, ma tänan! Nagu eelmise arupärimise puhul, võib öelda, et ka see arupärimine, vaatamata sellele, et on esitatud selle aasta maikuus, ei ole oma aktuaalsust kaotanud, sellepärast et me räägime Politsei- ja Piirivalveameti töötajate palkadest. Ja ma arvan, et just praegu on väga õige aeg ministriga sellest rääkida, kuna hiljuti on tulnud erinevaid uudiseid selle kohta, et võib-olla meie silmad näevad seda, kuidas politseinikud ja piirivalvurid saavad palka juurde. Me teame, et viimati tõsteti neil palka 2023. aasta alguses. Varsti on sellest on juba kolm aastat. Need palgad on jäänud sinna, kus need tol hetkel olid. Samas, me kõik ju saame aru, et kahe viimase aasta jooksul on inflatsioon Eestis olnud ülikiire, hinnad on suurenenud keskmiselt 40% võrra ja me jätkame samas vaimus, olles Euroopas inflatsiooni järgi esiridades, vahel ka esikohal. Nii et loomulikult tekib küsimus, kuidas riik suhtub oma politseinikesse ja piirivalvuritesse. Küsimus ongi, kas ministri hinnangul praegu Eestis kehtivad politseinike, päästjate ja piirivalvurite palgatingimused on väärikad ja vastavad sellele majanduslikule olukorrale, kus Eesti täna on. Me teame, et Politsei- ja Piirivalveamet tegelikult sihib oma ootustes sellist summat, mis on võrdne 1,2 Eesti keskmise palgaga. Päästjad loodavad ka kätte saada vähemalt Eesti keskmise töötasu. See on palju raha. Loomulikult, Igori kolleeg valitsuses, Kristina Kallas, on vahepeal öelnud – parafraseerin –, et raha on väga palju. Oli juttu ka sellest, et raha võib olla 800 miljonit. Aga me saame aru, et seda raha tervikuna ei ole võimalik palkadesse suunata. Me oleme kuulnud erinevaid numbreid. Tahakski siis aru saada, kasutades võimalust, et nüüdseks on see info arvatavasti ministril juba olemas, esiteks, kas palgatõus ikkagi tuleb. Me saame aru, et tuleb, aga las minister ise ütleb seda. Ja teiseks, kui suur see palgatõus olla võiks? Siin on kõlanud erinevad variandid, versioonid. Ma arvan, et nii politseinikud kui ka piirivalvurid, kindlasti ka päästjad jälgivad väga tähelepanelikult seda, mis toimub nendel eelarveläbirääkimistel, ja kindlasti tahaksid ministri käest teada saada kõige värskemaid uudiseid. Aitäh!

Jaa, ma tänan. Nagu ka eelmise arupärimise puhul, võib öelda, et ka see arupärimine, vaatamata sellele, et oli esitatud selle aasta maikuus, ei ole oma aktuaalsust kaotanud, sellepärast et me räägime Politsei- ja Piirivalveameti töötajate palkadest. Ja ma arvan, et just praegu on väga õige aeg ministriga sellest rääkida, kuna hiljuti on tulnud erinevaid uudiseid selle kohta, et võib-olla meie silmad näevad seda, kuidas politseinikud ja piirivalvurid saavad palka juurde. Me teame, et viimati tõsteti neil palka 2023. aasta alguses. Ja nüüd on sellest varsti on juba kolm aastat, need palgad jäid sinna, kus nad tol hetkel olid. Samas, me kõik ju saame aru, et kahe viimase aasta jooksul on inflatsioon Eestis olnud ülikiire, hinnad on keskmiselt suurenenud 40% võrra ja me jätkame samas vaimus, olles Euroopas inflatsiooni järgi esiridades, vahel ka esikohal. Nii et loomulikult tekib küsimus, kuidas riik suhtub oma politseinikesse ja piirivalvuritesse. Ja küsimus ongi, kas ministri hinnangul praegu Eestis kehtivad politseinike, päästjate ja piirivalvurite palgatingimused on väärikad ja vastavad sellele majanduslikule olukorrale, kus Eesti täna on. Me teame, et Politsei- ja Piirivalveamet tegelikult sihib oma ootustes sellist summat, mis oleks võrdne 1,2 Eesti keskmise palgaga. Päästjad loodavad ka kätte saada vähemalt Eesti keskmise töötasu. Nii et see on palju raha. Loomulikult, Igori kolleeg valitsuses, Kristina Kallas on vahepeal öelnud, et raha on, parafraseerides, väga palju. Siin oli juttu ka sellest, et seda raha võib olla 800 miljonit, aga me saame ju aru, et seda raha nagu tervikuna ei ole võimalik palkadele suunata. Me oleme kuulnud erinevaid numbreid. Siis tahakski aru saada, juba kasutades võimalust, et nüüdseks juba on see info arvatavasti ministril olemas, kas, esiteks, palgatõus ikkagi tuleb. Me saame aru, et tuleb, aga las minister ise ütleb seda. Ja teiseks, kui suur see palgatõus olla võiks? Sest siin on kõlanud erinevad variandid, versioonid. Ma arvan, et nii politseinikud kui ka piirivalvurid, kindlasti ka päästjad jälgivad väga tähelepanelikult seda, mis toimub nendel eelarveläbirääkimistel, ja kindlasti tahaksid teada ministri käest kõige värskemaid uudiseid. Aitäh!

Ja nüüd palun arupärimisele vastama siseminister Igor Taro.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur tänu kõigepealt selle arupärimise eest! Ja eelkõige seetõttu, et meil olid just eelarveläbirääkimised, mis olid väga pingelised. Minu kõige esimene prioriteet nendel läbirääkimistel oli politseinike, päästjate ja päästekorraldajate palga tõus. Mulle tundub, et väga pikalt ei pea seda seletama, miks see on prioriteet. Kui me vaatame riigikaitset laiapindselt, siis on riigikaitses valdkondi, kus inimesed valmistuvad lahinguteks, mida loodetavasti kunagi ei tule, aga siseturvalisusega seotud inimesed on lahingutes iga päev, selleks et meie, kõik teised, saaksime rahulikult magada. Seetõttu väärivad meie turvatunde loojad kahtlemata korralikku töötasu. Teie silmad kindlasti näevad väga palju positiivset, mida tegutsev valitsus on ellu viimas. Ma lähen nüüd konkreetselt küsimuste juurde. Esimene küsimus oli selle kohta, kas minu hinnangul on palgatingimused praegu selles valdkonnas väärikad. Ütlen lühidalt: ei. Teisele ja kolmandale küsimusele vastan koos, kui lubate. Natukene sätin järjekorda, kuna aeg on edasi läinud ja sündmusi on toimunud. Teine küsimus oli selle sihi kohta, et PPA-le 1,2 Eesti keskmisest [palgast] ja päästjatele keskmine töötasu – kuivõrd realiseeritav see järgmisel aastal on? Ja kolmas küsimus oli, kas saan lubada, et politseinike ja päästjate palgad järgmisel aastal üldse tõusevad. Alustan nüüd lõpust. Jah, saan lubada, et politseinike, päästjate ja päästekorraldajate palgad järgmisel aastal tõusevad. Me oleme kokku leppinud, et meie valitsemisala palgafondi eraldatakse järgmise aasta eelarves täiendavalt 28,9 miljonit eurot, mis on laias laastus 10% sellest palgafondist. Kui palju konkreetselt iga päästeametniku või politseiniku palk eurodes tõuseb, ma igaks juhuks praegu ei ütleks, sellepärast et need numbrid me paneme paika koostöös asutuste juhtidega. Aga ma saan öelda seda, et loomulikult on meie prioriteet ja fookus eesliinil ehk kõigil neil inimestel, kes on madala palgaga kõige rohkem hädas. Sinna me paneme põhijõupingutuse, et see protsent sellel eesliinil oleks võimalikult kõrge. Ja nende jaoks, kellel on palgad kõrgemad, võib-olla paneme siis seda ressurssi mõnevõrra vähem. See tähendab, et kui meil on kokku 10%‑line palgafond, siis ainuüksi sellest palgafondist peaks kõige suurematele hädalistele vähemalt 10% olema tagatud. Kui me vaatame üle aastate erinevaid palgatõuse, siis viimase kaheksa aasta jooksul on need tõusud olnud keskeltläbi 6,6%. On olnud väga erinevaid tõuse, on olnud nulliga aastad, on olnud 1%‑ga, 2%‑ga. Oli jah üks hea aasta, kui suudeti palka rohkem tõsta, aga paraku inflatsioon sõi kogu selle tulemuse ära. Nii et nüüd on tarvis järgmist sammu. Ja kui me vaatame, kas me suudame seda ootust täita, siis ainuüksi see 10% seda ootust kindlasti ei täida. See ootus täidetakse koosmõjus teiste Vabariigi Valitsuse otsustega. Tegelikkuses need teised maksuotsused, mille Vabariigi Valitsus on teinud, näiteks seesama maksuküüru kaotamine, annavad ka sellele sihtgrupile väga palju juurde. Vahepeal on kritiseeritud ja öeldud, et maksuküüru kaotamine ei ole õige asi, et see justkui teenib rikkamaid inimesi. Ei vasta tõele! Ei vasta tõele, sellepärast et kõige suurem efekt ongi täpselt selles sihtgrupis, kus on päästeametnikud, politseinikud ja õpetajad oma palgaga. Nemad on esimesed, kes tunnevad selle maksimaalset mõju. Kui küsida täna iga päästja või politseiniku käest, kas sa oled rahul sellega, et sa maksad tulumaksu iga kuu 100–150 eurot rohkem, siis ma arvan, et mitte keegi ei nooguta selle peale. Ja seetõttu seesama otsus, millega ka nende tulumaksukoormus väheneb, aitab kogu seda rehkendust viia oluliselt lähemale sellele algsele ambitsioonile. Ma ei oska jälle väga täpset rehkendust öelda, aga tõenäoliselt liigume 10% pealt võib-olla 15% lähedale, just nende gruppide puhul, kes siis fookusesse võetakse. Jah, kui vaadata seda ametiühingute soovi, et nad on tahtnud circa 20% saada, siis nii palju riigil võimalusi ei ole olnud. Mis seal salata, ega raha meil ju kusagilt mujalt ei tule kui nendesamade Eesti inimeste taskutest, kelle käest me maksu kogume. Me teeme selles eelarves üsna keerulist, kui mitte võimatut rehkendust: korraga tõstame kaitsekulusid, vähendame maksukoormust ja tõstame veel palkasid ka. Aga tuleb märkida ka seda, et palkade tõstmine ei käi sellises olukorras, nagu te siin humoorikalt märkisite, et raha on väga palju. Tegelikult on raha ebapiisavalt. See "väga palju" tuli valetõlgendusest. Kui me üks aasta oleme defitsiiti prognoosinud mõnevõrra suuremaks, kui see tegelikult on, siis see ei tähenda, et meil see raha reaalselt olemas on. Järgmisel aastal peame ka päriselt kärpima ja kõik need valdkonnad, kes saavad palgatõusu lubada, sealhulgas siseturvalisuse valdkond, ka endiselt kärbivad. Meie eelarve on võrreldes kärpimiseelse ajastuga 6,8 miljonit väiksem. Lisaks võtame selle otsusega järgmisesse aastasse ühe täiendava kärpe, 2 miljonit, mis tähendab, et me peame väga [hoolikalt] vaatama, väga palju optimeerima seda ressurssi, mis me kusagile mujale tegevuskuludesse paneme, selleks et eesliini inimeste palkasid tõsta. Tundub, et ma olen vist kõik olulise ära öelnud. Aitäh!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur tänu kõigepealt selle arupärimise eest! Ja eelkõige seetõttu, et meil olid just eelarveläbirääkimised, mis olid väga pingelised. Minu kõige esimene prioriteet nendel läbirääkimistel oli politseinike, päästjate ja päästekorraldajate palga tõus. Mulle tundub, et väga pikalt ei pea seda seletama, miks see on prioriteet. Kui me riigikaitset laiapindselt vaatame, siis on riigikaitses valdkondi, kus inimesed valmistuvad lahinguteks, mida loodetavasti kunagi ei tule, aga siseturvalisuse inimesed on lahingutes iga päev, selleks et meie, kõik teised saaksid rahulikult magada. Seetõttu meie turvatunde loojad väärivad kahtlemata korralikku töötasu. Teie silmad kindlasti näevad väga palju positiivset, mida tegutsev valitsus on ellu viimas. Ma lähen nüüd konkreetsemalt küsimuste juurde. Esimene küsimus oli selle kohta, kas minu hinnangul on praegu palgatingimused väärikad selles valdkonnas. Ütlen lühidalt: ei. Teisele küsimusele ja kolmandale küsimusele vastaks, kui lubate, ma vastan koos nendele, siin natukene sätin järjekorda, kuna aeg on edasi läinud ja sündmusi on toimunud. Teine küsimus oli selle sihi kohta, PPA-le 1,2 Eesti keskmist, päästjale keskmine töötasu, et kuivõrd see realiseeritav siis järgmisel aastal on, ja kolmas küsimus oli selle kohta, kas saan lubada, et politseinike ja päästjate palgad järgmisel aastal üldse tõusevad. Alustaksin nüüd lõpust. Jah, saan lubada, et politseinike, päästjate, päästekorraldajate palgad järgmisel aastal tõusevad. Me oleme kokku leppinud, et meie valitsemisalale eraldatakse järgmise aasta eelarves palgafondi 28,9 miljonit eurot täiendavalt, mis on laias laastus 10% sellest palgafondist. Kui palju konkreetselt iga päästeametniku või politseiniku palk tõuseb numbrites, eurodes, ma igaks juhuks praegu ei ütleks, sellepärast et need numbrid me paneme paika koostöös asutuste juhtidega. Aga ma saan nagu seda öelda, et loomulikult meie prioriteet ja fookus on esimesel eesliinil, ehk siis kõik need inimesed, kes on kõige rohkem selle madala palgaga nagu hädas, sinna me paneme nagu põhijõupingutuse, et see protsent sellel esimesel eesliinil oleks võimalikult kõrge, ja need, kellel on palgad kõrgemad, et sinna siis võib-olla paneme seda ressurssi ka mõnevõrra vähem. Mis tähendab, et kui meil on kokku 10%‑line palgafond, siis ainuüksi sellest palgafondist on see, kõige suurematele hädalistele peaks see vähemalt 10% olema tagatud. Kui me vaatame üle aastate erinevaid palgatõuse, siis viimase kaheksa aasta jooksul, kui võtta keskmine, siis need tõusud on olnud keskeltläbi 6,6%. On olnud väga erinevaid tõuse, on olnud nulliga aastad, on olnud 1%‑ga, 2%‑ga. Oli jah, üks hea aasta, kus suudeti palka rohkem tõsta, paraku inflatsioon sõi kogu selle tulemuse ära. Nii et oli tarvis nüüd nagu järgmist sammu. Ja selles mõttes, kui me vaatame seda, kui palju me suudame seda ootust täita, see 10% kindlasti ainuüksi seda ootust ei täida. Seda ootust täidetakse koosmõjus teiste Vabariigi Valitsuse otsustega. Tegelikkuses need teised maksuotsused, mis on Vabariigi Valitsus teinud, seesama maksuküüru kaotamine, see annab ka sellele sihtgrupile väga palju juurde. Et vahepeal on kritiseeritud ja öeldud, et maksuküür ei olnud õige asi, et see justkui teenib rikkamaid inimesi, selle kaotamine. Ei vasta tõele! Ei vasta tõele, sellepärast et kõige suurem see efekti suurenemine toimubki täpselt selles sihtgrupis, kus tulevad päästeametnike, politseinike ja õpetajate palgad. Nemad on esimesed, kes tunnevad seda maksimaalset mõju. Ja kui küsida täna iga päästja või politseiniku käest, kas sa oled rahul sellega, et sa maksad tulumaksu iga kuu 100–150 eurot rohkem, siis ma arvan, et mitte keegi ei nooguta selle peale. Ja seetõttu, ütleme, seesama otsus, millega siis ka nende tulumaksukoormus väheneb, aitab ka kogu seda rehkendust viia juba oluliselt lähemale sellele algsele ambitsioonile. Ma ei oska jälle väga täpset rehkendust öelda, aga tõenäoliselt me liigume sealt 10% pealt võib-olla kusagil sinna 15% lähedale, just nende gruppide puhul, kes siis fookusesse võetakse. Jah, kui vaadata seda ametiühingute soovi, et nemad on tahtnud circa 20% saada, jah, nii palju riigil võimalust ei ole olnud. Mis seal salata, ega see raha ju meil kusagilt mujalt ei tule, kui ta tuleb nendesamade Eesti inimeste taskutest, kelle käest me maksu kogume. Me teeme selles eelarves üsna selliste keerulist kui mitte võimatut rehkendust, et tõstame korraga kaitsekulusid, vähendame maksukoormust ja tõstame veel palkasid ka. Aga tuleb märkida ka seda, et see palkade tõstmine ei käi sellises olukorras, nagu te siin humoorikalt märkisite, et raha on väga palju, tegelikult seda raha on ebapiisavalt. See "väga palju" tuli sellisest valetõlgendusest, et kui me üks aasta oleme defitsiiti prognoosinud mõnevõrra suuremalt, kui see tegelikult on, siis see ei tähenda, et meil seda raha reaalselt olemas on. Me järgmisel aastal peame ka päriselt kärpima ja kõik need valdkonnad, kes saavad seda palgatõusu lubada, sealhulgas siseturvalisuse valdkond, ju endiselt kärbivad. Meie eelarve võrreldes kärpimiseelse ajastuga on 6,8 miljonit väiksem. Lisaks me võtame selle otsusega ka ühe täiendava lisakärpe juurde järgmisesse aastasse, 2 miljonit, mis tähendab, et me peame väga vaatama, väga optimeerima seda ressurssi, mis me kusagile mujale tegevuskuludesse paneme, selleks et seda esimese eesliini inimeste palkasid tõsta. Tundub, et ma olen vist kõik olulise ära öelnud hetkel. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh vastuse eest! Ma ei ootagi ega eeldagi, et te hakkate praegu ütlema, palju hakkab saama üks juhtivuurija või patrullpolitseinik [palka]. Aga küsimus on selline. Need uudised, mida me oleme saanud eelarve läbirääkimiste kohta, kõlasid umbes niimoodi, et päästjate, politseinike, kultuuritöötajate ja õpetajate palgad tõusevad kuni 10%. Nii et ma tahan küsida, sest kuni 10% võib tähendada 9%, aga võib tähendada ka 1%. Ja tegelikult me juba saime teada, et näiteks kultuuritöötajate palgad põhimõtteliselt tõusevad keskmiselt mitte 10%, vaid 7,5% võrra. Nii et kas ei juhtu samasugust asja ka selles valdkonnas ehk politseinike, piirivalvurite ja päästjate palkadega?

Aitäh vastuse eest! Ma ei oota ja ei eeldagi, et te hakkate praegu ütlema, et palju hakkab saama nagu üks juhtivuurija või patrulli politseinik. Aga küsimus on selline, et need uudised, mida me oleme saanud läbirääkimistelt, eelarve läbirääkimistel, kõlasid umbes niimoodi, et päästjate, politseinike, kultuuritöötajate, õpetajate palgad tõusevad kuni 10%. Nii et ma tahakski küsida, sest vahel kuni 10% võib tähendada 9%, võib tähendada 1%. Ja tegelikult me juba saime teada, et põhimõtteliselt näiteks kultuuritöötajate palgad keskmiselt tõusevad mitte 10%, vaid 7,5% võrra. Nii et kas ei juhtu samasugust asja siis ka selles valdkonnas ehk politseinike, piirivalvurite, päästjate palkadega?

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on hea meel, et ma saan siin selle asja selgeks teha, et siseturvalisuse valdkonna töötajate palgafond suureneb 10%. See 28,9 miljonit ongi selle palgafondi suurendamiseks 10% võrra. Kindlasti me ei jaga seda ära lihtsalt võrdselt, vaid me peame vaatama, kus king kõige rohkem pigistab. Ilmselt see king kõrgematel palgaastmetel toimetuleku mõttes nii palju ei pigista kuivõrd just nendel madalamatel palgaastmetel. Nii et ma ütlen, et jah, kõrgemal palgaastmel inimeste puhul see protsent võib olla väiksem, selleks et anda eesliinile suurem protsent, loodetavasti mõnevõrra suurem kui 10. Kuigi tuleb tunnistada, et kogu siseturvalisuse valdkonnas valdav osa töötabki eesliinil. Ega seal kontoritöötajaid või juhtivtöötajaid väga palju ei ole, neid on pigem küllaltki vähe. Nii et kui me selle palgafondi 10%-lise tõusu sinna suuname, siis mina julgen küll väita, et selle 10% rehkenduse me suudame ära teha. Pluss siis, tänu täiendavatele maksuotsustele nende sissetulek tegelikult suureneb mõnevõrra rohkem.

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on selles mõttes hea meel, et ma saan siin selle asja selgeks teha, et siseturvalisuse valdkonna töötajate, nende töötajate kohta käiv palgafond suureneb 10%, see 28,9 miljonit ongi selle palgafondi suurendamine 10% võrra. Kindlasti me ei jaga seda ära lihtsalt võrdselt, vaid me peame vaatama seda, kus see king kõige rohkem pigistab. Ilmselt see king kõrgemates palgaastmetes nii palju toimetuleku mõttes ei pigista kuivõrd just nendes madalamates palgaastmetes. Nii et ma ütlen, jah, kõrgemate palgaastmetega inimeste puhul see protsent võib olla väiksem, selleks et anda eesliinile, esimesele eesliinile suurem protsent, loodetavasti võib-olla ka mõnevõrra suurem kui 10, kuigi tuleb tunnistada, et kogu selles siseturvalisuse valdkonnas ikkagi väga valdav osa töötabki sellel esimesel eesliinil. Ega seal neid kontoritöötajaid või juhtivtöötajaid ei ole väga palju, neid on pigem nagu küllaltki vähe. Nii et kui me selle 10%-lise tõusu, palgafondi, sinna suuname, siis mina väidan küll, julgen küll väita, et selle 10-se rehkenduse me suudame ära teha, pluss siis täiendavate maksuotsustega nende sissetulek tegelikult suureneb mõnevõrra rohkem.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Jumal tänatud, et vähemalt enne valimisi inimestel töötasu tõstetakse. Võiks neid valimisi siis iga aasta teha. Aga ega politseinike mure ei ole ju ainult palga, vaid ka töökoormuse pärast. Ma toon teile näite. [Kaotati] ju mitu politseijaoskonda, eelmine aasta vist, jah? Maardu linnast koristati ka politseijaoskond ära. Nad olid head politseinikud, keda linnale, mitte ainult Maardu linnale, vaid ka Jõelähtmele ja Viimsile, keda nad teenindasid, oli kindlasti vaja. Maardu linn tuli vastu ja andis neile ruumid. Tasuta ruumid, muide. Aga siit küsimus. Väga hea, et palka tõstate, aga nad istuvad ju kogu see aeg mingi püssirohutünni peal, need päästjad, politseinikud ja nii edasi. Ega te ei kavatse siduda nende inimeste palku Eesti keskmisega?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Jumal tänatud, et vähemalt enne valimisi inimestel siis tõsteti töötasu. Võiks neid valimisi siis iga aasta teha. Aga ega ju politseinike mure ei ole ainult palgas, vaid ka töökoormuses. Ma toon teile näite: siin koondati ju mitu politseijaoskonda, kas eelmine aasta vist, jah? Maardu linnas koristati ka politseijaoskond ära. Ja nad olid head politseinikud, keda kindlasti linnale, mitte ainult Maardu linnale, vaid ka Jõelähtmele, Viimsile, keda nad teenindasid, oli vaja. Siis Maardu linn tuli vastu ja pakkus neile ruumid, tasuta ruumid, muide. Aga küsimus siit. Väga hea, et palka tõstsite, aga nad istuvad ju kogu see aeg mingi püssirohutünni peal, need päästjad, politseinikud ja nii edasi. Kas te ei kavatse siduda Eesti keskmisega nende inimeste palku?

Aitäh selle küsimuse eest! Küsimuse sissejuhatavas osas kõlasid mõned sellised väited, et on seosed valimistega. Ma tegelikult ei tahaks üldse alahinnata seda ühiskonna pingutust, mis tehakse selleks, et see palgatõus toimuks. Seetõttu ei maksa seda liiga palju valimistega siduda. Tegu on ikkagi üleriigilise ja riigikaitselise küsimusega, mitte kitsalt kohalike omavalitsuste valdkonna küsimusega. Tegelikkuses seda vajadust tajuti. See vajadus jäi iseenesest üles ka pärast eelmist palgatõusu, et liikuda sellele ambitsioonile lähemale. Ei olnud kunagi sellist arusaamist, et nüüd oleme kogu rehkenduse ära teinud ja rohkem ei pea midagi tegema. Tegelikult oli arusaamine, et tuleb edasi liikuda. Oodati, millal see võimalus on. Ja ma ütlen, et ei olnud lihtne see kokkulepe saada. Ma ei sooviks ka jätta muljet, et see on kellegi ühe inimese pingutus. Ühtegi palgatõusu ei tohiks siduda ühe inimese pingutusega, sellepärast et kogu ülejäänud avalik sektor peab koomale tõmbama. Kõik teised pidid leppima kas nulliringiga või oma sisemiste reservide optimeerimisega. Nii teised ministeeriumid, teised valdkonnad panustavad sellesse, et see toimuks, kui ka kogu ühiskond panustab maksudega. Selles mõttes on see üks suur ühine pingutus, et see toimuks. Teine asi, mis puudutab näiteks mingit optimeerimist Maardus või kusagil mujal. Ma päästjate kohta juba eelmise arupärimise juures ütlesin selle numbri ära, selle, mida see optimeerimine omal ajal kaasa tõi. Politseinike puhul me räägime praegu miinimumtasust 1860 või 1850 eurot, noh, selles suurusjärgus. Kui me ei oleks 15 aasta jooksul siseturvalisuse valdkonnas seda optimeerimisrehkendust teinud, oleks olnud see töötasu täna 1100 midagi. Ühesõnaga, kõik need keerulised otsused on toonud meid siia, et meil on see palgatase ikkagi oluliselt parem kui näiteks Lätis. Kui me ei oleks neid kärpeülesandeid varem teinud, siis oleks meil palgad samal tasemel kui Lätis ehk siis oluliselt madalamad. Ja mis puudutab sellist üks ühele sidumist, siis ütleme nii, et see on väga keeruline ülesanne ja mitte lihtsalt riigirahanduslik ülesanne, vaid ka matemaatiliselt on väga keeruline saavutada seda, et sa seod suurte sihtgruppide sissetulekud suures osas väga jäigalt keskmise palgaga. Ega see, mis on tehtud näiteks Riigikogu [liikmete] või ministri palkadega, mis on keskmisega seotud, väga mõistlik lähenemine tegelikkuses ei ole. Vaatame suurt rehkendust ja mõtleme natuke matemaatika peale. Mis juhtub, kui me selliseid seoseid teeme? Keskmine kasvab, me oleme sunnitud teatud kulusid automaatselt paisutama ja see keskmine hakkab meil kogu aeg eest ära minema. Ühesõnaga, me mitte kunagi ei jõua selleni, et me saame selle keskmise kätte. Ma olen nõus, et tasu peab olema õiglane, peab olema võrreldavalt selline, et inimene tunneb, et tema panust väärtustatakse. Aga me peame siiski lähtuma mingisugusest matemaatilisest reaalsusest, ka riigi rahanduse reaalsest võimekusest. Katsume alati sinnapoole liikuda. Samas jah, reaalsus toob meid aeg-ajalt nagu maa peale.

Aitäh selle küsimuse eest! Võib-olla siin küsimuse sellises sissejuhatavas osas kõlasid mõned sellised väited või seosed nende valimistega. Ma tegelikult ei tahaks üldse seda ühiskonna pingutust alahinnata, mis tehakse selleks, et see palgatõus toimuks. Seetõttu ei maksa seda kuidagi liiga palju valimistega siduda. Tegu on sellise üleriigilise ja riigikaitselise küsimusega, mitte kitsalt kohalike omavalitsuste valdkonna küsimusega. Tegelikkuses seda vajadust tajuti. See vajadus jäi ju iseenesest üles ka eelmisest palgatõusust, et liikuda sellele ambitsioonile lähemale. Ei olnud kunagi sellist arusaamist, et nüüd oleme kogu rehkenduse ära teinud ja rohkem ei pea midagi tegema. Tegelikult oli arusaamine, et tuleb edasi liikuda. Oodati, millal see võimalus on. Ja ma ütlen, et see ei olnud lihtne see kokkulepe saada. Ma ei sooviks ka jätta muljet, et see on kellegi ühe inimese pingutus, ühtegi palgatõusu ei tohiks ühe inimese pingutusega siduda, sellepärast et kogu ülejäänud avalik sektor peab koomale tõmbama. Kõik teised pidid leppima kas nulliringiga või oma sisemiste reservide osas optimeerimisega. Siin, ütleme, nii teised ministeeriumid ja teised valdkonnad panustavad sellesse, et see toimuks, kui ka kogu ühiskond panustab oma maksudega. Selles mõttes see on üks suur ühine pingutus, et see toimuks. Teine asi, mis puudutab näiteks jällegi mingit optimeerimist seal Maardus või kusagil mujal, ma päästjate kohta juba eelmise arupärimise juures ütlesin selle numbri ära, et mida see optimeerimine omal ajal on kaasa toonud. Politseinike puhul praegu me räägime miinimumtasust 1860 või 1850, noh, ühesõnaga selles suurusjärgus. Kui me ei oleks 15 aasta jooksul siseturvalisuse valdkonnas seda optimeerimisrehkendust teinud, täna oleks olnud see töötasu 1100 midagi. Ühesõnaga, kõik need keerulised otsused on toonud meid siiani, et meil on see palgatase ikkagi oluliselt parem kui näiteks Lätis. Ei oleks me neid kärpeülesandeid varem teinud, oleks meil palgad samal tasemel kui Lätis ehk siis oluliselt madalamad. Ja mis puudutab sellist üks ühele sidumist, ütleme nii, et see on väga keeruline, mitte lihtsalt riigirahanduslik ülesanne, vaid see on ka matemaatiliselt väga keeruline ülesanne saavutada seda, et sa suures osas seodki väga jäigalt suurte sihtgruppide sissetulekud keskmise palgaga. Ega see, mis on Riigikogu palkadega tehtud näiteks või ministri palkadega, mis on keskmisega seotud, ega see väga mõistlik lähenemine tegelikkuses ei ole. Kui me vaatame suurt rehkendust ja mõtlema natuke matemaatika peale, siis mis juhtub, kui me selliseid seoseid teeme? Keskmine kasvab, me oleme sunnitud teatud kulusid automaatselt paisutama ja see keskmine hakkab meil kogu aeg eest ära minema. Ühesõnaga, me mitte kunagi ei jõua selle lahenduseni, et me saame selle keskmise kätte. Selles mõttes ma olen nõus, et tasu peab olema õiglane, ta peab olema võrreldavalt selline, et inimene tunneb, et tema panust väärtustatakse. Me peame siiski lähtuma mingisugusest matemaatilisest reaalsusest, mingist sellisest riigi rahanduse reaalsest võimekusest ka. Katsume alati liikuda sinnapoole, samas jah, reaalsus toob meid aeg-ajalt nagu maa peale.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Mu küsimus on pisut sisepoliitiline, aga ma arvan, et kuna te olete siseminister, et siis ehk annate andeks, ametinimetus on selline. Kui Lauri Läänemetsa ajal tõsteti palkasid, siis see palgafond kasvas umbes 30%. Praegu te räägite 10%-st. Kui me läheme tagasi ja mõtleme 2022–2023. aastaid, siis see oli olukord, kus riigil raha oli tõesti väga vähe ja riik pidi tõstma makse. Praegu me oleme teie erakonna esindajatelt kuulnud, et raha on palju. Ja ka valitsuse maksupoliitika on hoopis see, et makse langetatakse ja tehakse jõukamale osale Eesti ühiskonnast küllalt suuri maksusoodustusi. Seda on Rahandusministeerium näidanud, et eelkõige jõukamad detsiilid sellest võidavad. Kas asi pole selles, et teil on äkki prioriteedid pisut paigast ära, et te arvate, et kõige esimeses järjekorras tuleks sadu miljoneid kulutada jõukamate Eesti inimeste toetamisele selle asemel, et päästjate ja politseinike palkasid tõsta sellisel määral, millel ka rohkem mõju oleks?

Aitäh! Mu küsimus on pisut sisepoliitiline, aga ma arvan, et kuna te olete siseminister, siis ehk annate andeks – ametinimetus on ju selline. Kui Lauri Läänemetsa ajal tõsteti palkasid, siis see palgafond kasvas umbes 30%. Praegu te räägite 10%-st. Läheme tagasi ja mõtleme 2022.–2023. aastatele. Siis oli olukord, kus riigil oli raha tõesti väga vähe ja riik pidi tõstma makse. Praegu me oleme teie erakonna esindajatelt kuulnud, et raha on palju. Ja ka valitsuse maksupoliitika on hoopis see, et makse langetatakse ja jõukamale osale Eesti ühiskonnast tehakse küllalt suuri maksusoodustusi. Seda on Rahandusministeerium näidanud, et eelkõige jõukamad detsiilid sellest võidavad. Kas asi pole selles, et teil on äkki prioriteedid pisut paigast ära, kui te arvate, et kõige esimeses järjekorras tuleks sadu miljoneid kulutada jõukamate Eesti inimeste toetamisele, selle asemel et päästjate ja politseinike palkasid tõsta sellisel määral, millel rohkem mõju oleks?

Aitäh selle küsimuse eest! Õnneks sai sel teemal siin täna juba natukene kõneldud. Reaalsuses need valitsuse otsused, mida tehakse maksulangetuste kohta, ei ole mitte sellised otsused, mis aitavad ainult mingisuguseid ulmeliselt rikkaid inimesi, vaid seesama piir, mille juures mõju inimese kuusissetulekule saab olema kõige tuntavam, ongi seal, kus on päästjate, politseinike ja õpetajate palgad. Seal saab olema see kõige tuntavam. Nii et need mõlemad otsused tegelikkuses aitavad kaasa sellesama eesmärgi [saavutamisele] ja pakuvad leevendust ka väga paljudele teistele inimestele, kes ei saa järgmisel aastal sellisele garanteeritud palgatõusule loota, aga teenivad, ütleme, 1500 või 2000 euro ümber. Nad saavad sellest maksuleevendusest 100–150 eurot, sõltuvalt sellest, mis nende palganumber on. Ma arvan, et seda sihtgruppi aidata on oluline. Need ei ole kindlasti ülemäära rikkad inimesed, keda ei peaks järgi aitama. Ja miks mitte seda niimoodi teha.

Aitäh selle küsimuse eest! Õnneks sai sel teemal täna juba kõneldud siin natukene. Reaalsuses need valitsuse otsused, mida tehakse maksulangetuste osas, need ei ole mitte sellised otsused, mis aitavad ainult mingisuguseid ulmeliselt rikkaid inimesi, vaid seesama piir, kus see mõju saab olema inimese kuusissetulekule kõige tuntavam, ongi seal, kus on päästjate, politseinike, õpetajate palgad. Seal saab olema see kõige tuntavam. Nii et need mõlemad otsused tegelikkuses ju aitavad kaasa sellelesamale eesmärgile ja pakuvad leevendust ka väga paljudele teistele inimestele, kes ei saa järgmisel aastal sellisele garanteeritud palgatõusule loota, aga nad teenivad seal, ütleme, 1500 või 2000 euro ümber ja saavadki sellest maksuleevendusest 100–150 eurot, sõltuvalt, mis nende palganumber on. Selles mõttes ma arvan, et seda sihtgruppi aidata on oluline. Need ei ole kindlasti ülemäära rikkad inimesed, keda ei peaks järgi aitama. Ja miks mitte seda niimoodi teha.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on kaheosaline. Kui te täna suhtlete nii politseinike kui ka päästjatega, siis milline võiks olla nende jaoks nagu rahuldav palgatase ja kui kaugele see jääb [pärast] seda palgatõusu, mida on uuel aastal loota? Ja teiselt poolt nagu jätkan kolleeg Raimondi küsimust. Tegelikult minul küll ausalt teeb hinge haigeks, et me räägime, et me stahhaanovlikult üritame tõsta eesliini töötajate palka, 117 miljonit on palgakulu terveks aastaks, aga samas saab 4000 eurot ja rohkem teeniv inimene Eestis [ühetaolise tulu]maksuvaba miinimumi taastamisega 114 miljonit eurot tagasi. Kas korrakski ei tulnud valitsuses sellest juttu, et äkki jätaks sellele 4000 eurot ja peale brutotasu teenivatele [inimestele] 114 miljonit välja maksmata ning selle abil tõstaks pisut rohkem eesliinitöötajate palka?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on kaheosaline. Kui te täna suhtlete nii politseinike ja päästjatega, milline võiks olla nende jaoks nagu selline rahuldav palgatase ja kui kaugele see jääb praegu koos selle palgatõusuga, mis on loota uuel aastal? Ja teiselt poolt on nagu see, et jätkata siin kolleeg Raimondi küsimust, et tegelikult ausalt minul küll teeb hinge haigeks, et kui me räägime, et me stahhaanovlikult üritame tõsta eesliini töötajate palka 117 miljonit, palgakulu terveks aastaks, ja samas 4000 eurot ja rohkem teeniv inimene Eestis saab maksuvaba miinimumi taastamisega 114 miljonit eurot tagasi. Kas korrakski ei tulnud valitsuses sellest jutuks, et äkki jätaks seekord sellele 4000 eurot ja peale brutotasu teenivale see 114 miljonit välja maksmata ja tänu sellele tõstaks pisut rohkem seda eesliini töötajate palka?

Aitäh selle küsimuse eest! Loomulikult olen minagi käinud üle Eesti erinevates päästekomandodes, suhelnud nende inimestega ja uurinud, mis on nende võimalikud ootused. Loomulikult nende ootused on saada selle ohtliku ja kõrge riskiga töö eest väärikat tasu. Mis see number siis täpselt on? Ma arvan, et see number on nii palju, kui vähegi võimalik on riigil antud olukorras anda. Ei ole mul ka olnud võimalik seal kordagi enne eelarve läbirääkimisi mingisuguseid veksleid välja anda. Ma ütlesin, et me teeme oma parima. Mulle tundub, et hetkeolukorras me tegime oma parima, et osa sellest palgatõusust nad saavad siis läbi selle 10%-lise fondi suurendamise, osa nad saavad läbi selle maksuleevenduse. Ja ma veel kord juhin tähelepanu sellele, et jah, ma saan aru, et maailmavaateliselt see võib nagu kellelegi haiget teha, et suurema sissetulekuga inimesed võidavad ka midagi, aga tegelikkuses on niimoodi, et kõik võidavad. Kõik võidavad, keegi võidab natukene rohkem, keegi võidab natukene vähem. Kui me nüüd protsentuaalselt vaatame seda maksuküüru kaotamist, siis protsentuaalselt oma kuusissetulekust võidab ikkagi kõige rohkem see inimene, kes teenib selle palga, mis on seal päästjate, politseinike, õpetajate palganumbri ümber. Need, kes teenivad rohkem, jah, mõned teenivad või võidavad seal ka summaliselt läbi selle tulumaksuleevenduse, aga protsentuaalselt, mida rohkem inimene tunnetab, on see, et kõige suurema sellise tüki oma kuusissetulekust saab tagasi ikkagi see sihtgrupp. Selles mõttes ma kuidagi ei tahaks ka seda otsust alahinnata, et tõepoolest, et peale õpetajate, päästjate ja politseinike ka teised inimesed, kes teenivad seal keskmise ümber, natukene rohkem, natukene vähem, saavad ka oma võidu kätte. Nii see on. Kui sa teed maksuleevenduse, siis rohkem võidavad need, kes rohkem maksu maksavad, ja vähem võidavad need, kes absoluutarvudes vähem maksu maksavad. Nii ta on.

Aitäh selle küsimuse eest! Loomulikult olen minagi käinud üle Eesti erinevates päästekomandodes, suhelnud nende inimestega ja uurinud, mis on nende võimalikud ootused. Loomulikult on nende ootus saada selle ohtliku ja kõrge riskiga töö eest väärikat tasu. Mis see number siis täpselt on? Ma arvan, et see on nii palju, kui riigil on vähegi võimalik antud olukorras anda. Ei ole mul ka olnud võimalik kordagi enne eelarve läbirääkimisi mingisuguseid veksleid välja anda. Ma ütlesin, et me teeme oma parima. Mulle tundub, et hetkeolukorras me tegimegi oma parima: osa palgatõusust nad saavad selle fondi 10%-lise suurendamise kaudu, osa saavad maksuleevenduse kaudu. Ma veel kord juhin tähelepanu sellele, et jah, ma saan aru, et maailmavaateliselt võib see nagu kellelegi haiget teha, et suurema sissetulekuga inimesed võidavad ka midagi, aga tegelikkuses on niimoodi, et kõik võidavad. Kõik võidavad! Mõni võidab natukene rohkem, mõni võidab natukene vähem. Kui me vaatame seda maksuküüru kaotamist, siis protsentuaalselt oma kuusissetulekust võidab kõige rohkem ikkagi see inimene, kes teenib palka, mis on päästjate, politseinike ja õpetajate palganumbri juures. Need, kes teenivad rohkem – jah, mõned võidavad seal summaliselt [rohkem] selle tulumaksuleevenduse järel. Aga protsentuaalselt [suuremat erinevust] tunnetab inimene rohkem ja kõige suurema tüki oma kuusissetulekust saab tagasi ikkagi see sihtgrupp. Selles mõttes ma kuidagi ei tahaks seda otsust alahinnata, sest tõepoolest, peale õpetajate, päästjate ja politseinike saavad ka teised inimesed, kes teenivad keskmise [palga] ümber – natukene rohkem või natukene vähem –, oma võidu kätte. Nii see on. Kui sa teed maksuleevenduse, siis rohkem võidavad need, kes rohkem maksu maksavad, ja vähem võidavad need, kes absoluutarvudes vähem maksu maksavad. Nii ta on.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate seast ei ole kedagi. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate poolt ei ole kedagi. Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud kolleegid, head ametikaaslased! Tuleb ära õiendada see ja parandada õigemini, kogu lugupidamisega, see, mida härra siseminister rääkis, mis puudutab palgatõusud ja maksumuudatused. Kui me vaatame nüüd austatud siseministri valitsemisala töötajate palkasid, siis eriti kui me räägime eesliinist, me oleme sunnitud tõdema, et tegemist ei ole Eesti mõistes kõrgepalgaliste ametikohtadega. Päästjad parimal juhul jäävad sinna kuhugi viienda-kuuenda detsiili piirimaile. Kui me vaatame praeguse valitsuse kavandatavat maksupoliitikat ja tehtud maksupoliitilisi otsuseid, siis me näeme seda, võtame järjepanu, et tõus, mis on jõustumas, seal on täiesti selge see, et sellest kaotavad enim need, kes teenivad alla keskmise palga ja jäävad sealt viiendast-kuuendast detsiilist allapoole. Kui me räägime nüüd selle Eesti 200 ja Reformierakonna kaksikliidu sellisest kaalukamast maksupoliitilisest hoiakust, mida nad on väljendanud, see on siis tulumaksuvabastus kuni 700 eurot kõigile, siis kuuenda detsiili võit sellest on kuskil umbes 1%, samal ajal kui seitsmest detsiil võidab ligi 5% ja kaheksas ligi 7%. Seal päästjatest oluliselt suurema tulu saajad saavad kuus-seitse korda rohkem kasu, kuus-seitse korda rohkem kasu, kui saavad päästjad. Kui me räägime nende kahe meetme koosmõjust ehk käibemaksutõusust ja tulumaksuvabastuse, suure tulumaksuvabastuse kehtestamisest kõigile ühtviisi, siis loomulikult seal on täpselt sama muster: mida kõrgem palk, seda suurem see võit. Nii et tegelikult, loomulikult, meil ei ole siin praegu rahanduspoliitiline või maksupoliitiline arutelu, aga paratamatult, kui riik teeb kuluotsuseid, siis nendega on lahutamatult seotud ka tuluotsused. Ehk siis kui riik teeb eelarvet ja eelarvestrateegiat, siis ei ole kuidagi võimalik päästjate palgaküsimust lahutada tegelikult maksupoliitikaküsimustes, sellepärast et sellest, millisena me näeme riigiteenistujate ja päästjate palkasid, sõltuvad riigi tulud, ja see, mis on maksupoliitika, see annab meile ette need raamid, mille eest me saame neid kulutusi teha. Reaalsus on see, et kui me vaatame täna, mis toimub või mis on plaanis Siseministeeriumi valitsemisalas ja paljudes teistes valdkondades, siis me näeme seda, et nende eesliinil kõige keerulisemat, ohtlikumat tööd tegevate inimeste palgad tõusevad õige vähe, väga mõõdukas tempos, eriti kui võrrelda seda siis kas või nendesamade 2023. aasta palgatõusudega. Ja samal ajal me näeme, et riigi maksupoliitika kas nende inimeste toimetulekut halvendab või igal juhul nad ei saa osa nendest maksusoodustustest, mida valitsus siis kõige jõukamale osale Eesti ühiskonnast teeb. Ehk siis kui me riigisektori mõttes räägime, siis võidavad juhid, võidavad tippspetsialistid, aga see mees või see naine, kes läheb põlevasse majja, kes läheb päästma elusid, kes läheb kaitsma Eesti inimest, kes on patrullis, kes on iga ilmaga väljas, kes peab minema siis, kui on torm, taastama elektrit, vabastama teed mahakukkunud puust, peab minema inimesele appi, peab minema otsima kadunud inimest, see inimene ei võida, tema jäetakse sinna vihma kätte, tema jäetakse sinna välja külma kätte. Hoolitsetakse nende eest, kes on mõnusasti niigi juba soojas toas. See ongi see suurim erinevus, mis on sotsiaaldemokraatide ja paremerakondade vahel: meie nii ei teeks. Aitäh!

Austatud kolleegid, head ametikaaslased! Tuleb ära õiendada see, õigemini parandada seda, kogu lugupidamisega, mida härra siseminister rääkis, mis puudutas palgatõusu ja maksumuudatusi. Kui me vaatame austatud siseministri valitsemisala töötajate palkasid, eriti kui me räägime eesliinist, siis me oleme sunnitud tõdema, et tegemist ei ole Eesti mõistes kõrgepalgaliste ametikohtadega. Päästjad jäävad parimal juhul kuhugi viienda-kuuenda detsiili piirimaile. Kui me vaatame praeguse valitsuse kavandatavat maksupoliitikat ja tehtud maksupoliitilisi otsuseid, siis me näeme seda – võtame järjepanu –, et käibemaksu tõusu puhul, mis on jõustumas, on täiesti selge, et enim kaotavad need, kes teenivad alla keskmise palga ja jäävad viiendast-kuuendast detsiilist allapoole. Kui me räägime nüüd Eesti 200 ja Reformierakonna kaksikliidu kaalukaimast maksupoliitilisest hoiakust, mida nad on väljendanud – see on tulumaksuvabastus 700 eurot kõigile –, siis kuuenda detsiili võit sellest on umbes 1%, samal ajal kui seitsmes detsiil võidab ligi 5% ja kaheksas ligi 7%. Seal on päästjatest oluliselt suurema tulu saajad, kes saavad kuus-seitse korda rohkem kasu. Kuus-seitse korda rohkem kasu, kui saavad päästjad! Kui me räägime nende kahe meetme koosmõjust ehk käibemaksu tõusust ja suure tulumaksuvabastuse kehtestamisest kõigile ühtviisi, siis loomulikult on seal täpselt sama muster: mida kõrgem palk, seda suurem võit. Loomulikult, meil ei ole siin praegu rahanduspoliitiline või maksupoliitiline arutelu, aga tegelikult, kui riik teeb kuluotsuseid, siis nendega on paratamatult lahutamatult seotud ka tuluotsused. Ehk siis kui riik teeb eelarvet ja eelarvestrateegiat, siis ei ole kuidagi võimalik päästjate palgaküsimust lahutada maksupoliitika küsimustest, sellepärast et sellest, millisena me näeme riigiteenistujate ja päästjate palkasid, sõltuvad riigi tulud, ja see, milline on maksupoliitika, annab meile ette need raamid, milles me saame neid kulutusi teha. Reaalsus on see, et kui me vaatame, mis toimub või mis on plaanis Siseministeeriumi valitsemisalas ja paljudes teistes valdkondades, siis me näeme, et eesliinil kõige keerulisemat, ohtlikumat tööd tegevate inimeste palgad tõusevad õige vähe, väga mõõdukas tempos, eriti kui võrrelda seda kas või nendesamade 2023. aasta palgatõusudega. Ja samal ajal me näeme, et nende inimeste toimetulekut riigi maksupoliitika kas halvendab või siis igal juhul ei saa nad osa nendest maksusoodustustest, mida valitsus kõige jõukamale osale Eesti ühiskonnast teeb. Kui me riigisektorist räägime, siis võidavad juhid, võidavad tippspetsialistid, aga see mees või naine, kes läheb põlevasse majja, kes läheb päästma elusid, kes läheb Eesti inimest kaitsma, kes on patrullis, kes on iga ilmaga väljas, kes peab minema siis, kui on torm, taastama elektrit, vabastama teed mahakukkunud puust, peab minema inimesele appi, peab minema otsima kadunud inimest, see inimene ei võida. Tema jäetakse vihma kätte, tema jäetakse välja külma kätte. Hoolitsetakse nende eest, kes on niigi juba mõnusasti soojas toas. See ongi suurim erinevus sotsiaaldemokraatide ja paremerakondade vahel: meie nii ei teeks. Aitäh!

Aitäh! Ja Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma pikalt ei räägi. Minister siin andis lubaduse, et PPA töötajate palgad tõusevad ja Päästeameti töötajate palgad tõusevad. Ja ma väga loodan, et sellega tõepoolest ei juhtu niimoodi, nagu siin kultuuritöötajatega õnnestus valitsusel niimoodi nende palkasid tõsta, et kuni 10% tähendas lõpuks 7,5%, mitte 10%. Samamoodi tahaks loota, et see läheb ikkagi niimoodi, nagu minister on siin rääkinud, et suuremad palgatõusud tulevad just sinna, kus seda on kõige rohkem vaja. Ehk mitte suured ülemused ei hakka rohkem raha saama, vaid ikkagi just need töötajad, kes on eesliinil ja kes päriselt tegelevad inimeste kaitsega iga päev, ka tänavatel, nagu minister siin ütles. Loomulikult on kahju, et me räägime ainult 10%-st, eriti olukorras, kus viimane palgatõus nendel inimestel oli juba peaaegu kolm aastat tagasi. Ja väga tahaks loota, et see ei jää sinna, et kaks aastat ei olnud midagi, siis tuli 10% või kuni 10% juurde ja siis jällegi aasta või kaks jääb see sinna, kus see praegu on. Tahaks, et ikkagi kas või tasapisi, aga igal aastal see palk nendel väga olulistel riigiteenistujatel tõuseks. Ja loomulikult, hakkame seda jälgima ka edaspidi. Ma arvan, et muuseas ka tänu opositsiooni tublile tööle koalitsioon hakkas selles valdkonnas ennast liigutama ja siis hakkasid tulema ka positiivsemad uudised erinevatele huvigruppidele, olgu need politseinikud, piirivalvurid, päästjad, õpetajad ja kultuuritöötajad. Loomulikult, me loeme uudistest, et kõik need huvirühmad ei ole väga õnnelikud selle üle, et see tõus on ainult 10% või kuni 10%. Nii et siin peab tõdema, et ka meie oleme sellega nõus, et see tõus oleks kindlasti võinud olla suurem. Eriti pärast seda, nagu ma juba mainisin, et kaks aastat oli põud ja ei olnud üldse teada, millal järgmine palgatõus tuleb. Nii et hoiame silma peal ka edaspidi, et kuidas selles olukorras riik käitub. Loodame, et see palgatõus on alles algus ja neid tuleb kindlasti rohkem juurde. Aitäh!

Aitäh! Ma pikalt ei räägi. Minister andis siin lubaduse, et PPA töötajate palgad tõusevad ja Päästeameti töötajate palgad tõusevad. Ma tõepoolest väga loodan, et sellega ei juhtu nii nagu kultuuritöötajatega: valitsusel õnnestus niimoodi nende palkasid tõsta, et kuni 10% tähendas lõpuks 7,5%, mitte 10%. Samamoodi tahaks loota, et see läheb ikkagi niimoodi, nagu minister on siin rääkinud, et suuremad palgatõusud tulevad just neil, kellel seda on kõige rohkem vaja. Ehk mitte suured ülemused ei hakka rohkem raha saama, vaid just need töötajad, kes on eesliinil ja kes päriselt tegelevad iga päev inimeste kaitsega, ka tänavatel, nagu minister siin ütles. Loomulikult on kahju, et me räägime ainult 10%-st, eriti olukorras, kus viimane palgatõus oli nendel inimestel juba peaaegu kolm aastat tagasi. Ja väga tahaks loota, et see ei jää sinna [pidama], nii et kaks aastat ei olnud midagi, siis tuleb 10% või kuni 10% juurde ja siis jällegi aasta või kaks jääb see sinna, kus see [varsti] on. Tahaks, et igal aastal kas või tasapisi palk nendel väga olulistel riigiteenistujatel tõuseks. Ja loomulikult hakkame seda jälgima ka edaspidi. Ma arvan, et muuseas ka tänu opositsiooni tublile tööle hakkas koalitsioon selles valdkonnas ennast liigutama. Siis hakkasid tulema ka positiivsemad uudised erinevatele huvigruppidele, olgu need politseinikud, piirivalvurid, päästjad, õpetajad või kultuuritöötajad. Loomulikult me loeme uudistest, et kõik need huvirühmad ei ole väga õnnelikud selle üle, et tõus on ainult 10% või kuni 10%. Peab tõdema, et ka meie oleme sellega nõus, et see tõus oleks kindlasti võinud olla suurem. Eriti pärast seda, nagu ma juba mainisin, kui kaks aastat oli põud ja ei olnud üldse teada, millal järgmine palgatõus tuleb. Nii et hoiame ka edaspidi silma peal, kuidas riik selles olukorras käitub. Loodame, et see palgatõus on alles algus ja neid tuleb kindlasti juurde. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt kolleeg Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea siseminister! Ja kolleegid muidugi, nii vähe, kui teid alles on! Loomulikult on see uudis hea, aga vaatame ausalt olukorrale silma. Olukord on ju tegelikult katastroofiline. Valitsejate usaldus on erakordselt madal. Maal möllab katk, õnneks mitte inimeste katk. Poodides ostetakse enamasti praktiliselt ainult seda, mis on soodushinnaga, nii-öelda singipartei on asendunud odava vorsti parteiga, nagu kaupmehed ütlevad. Ja kogu see olukord on olnud ju tegelikult plahvatusohtlik: streigihirm, üldstreigihirm, millest on vähem räägitud. Ja selles olukorras valitsejatel tegelikult muud võimalust ei olnudki. Tuli leida kusagilt raha, kas laenu- või ükskõik mis raha, et pada lihtsalt ei lõhkeks. Kannatus on katkenud, olgu nad õpetajad, olgu nad päästjad, olgu nad politseinikud, aga ka paljud teised. No eestlased on kuidagi väga rahulikud. Prantsusmaal ja paljudes [teistes] riikides oleks sellise olukorra puhul tänavad inimesi täis, mitte nagu meil siin: viimasel miitingul, mis siin oli, ei olnud ühtegi [inimest]. Kolleegid isamaalased tegid sellise, aga mitte ühtegi osalist ei olnud. Aga see on tegelikult üldine pilt ja selle taustal see samm – muud võimalust koalitsioonil ei olnudki. Ei olnudki! Aga samas jälle, Raimond, sa rääkisid jumala õigesti kõigist neist detsiilidest. See on vana värk. Päästjad on käinud siin meie ees ju aastaid, olen kohtunud nendega siin ja Põltsamaal ja igal pool mujal. Aeg-ajalt on saadud natukene [palga]tõusu, aga siis on ta läinud sinna Tamme alleesse. Ja toona päästjad rääkisid, et nemad, tullesukeldujad, ei saanud suurt midagi, küll said ülemused soojas toas. Vähemalt ühe korra, ma mäletan, see nii oli. Siis natukene hoidsime silma peal ja siis veidi said ka need tullesukeldujad. Praegu on lootus, et Igor Taro suudab tagada, et reaalselt jõuaks raha sinna, kuhu see peaks minema, mitte soojadesse kabinettidesse, kus politsei- ja päästekindralid tassiga kohvimasina ja oma töölaua vahel susside sahinal vaikselt liiguvad. Nii et rõhutan, et tegelikult on valitsus teinud seda sundseisus, mitte nii-öelda armastusest. Ja loomulikult, valimised on ees ju. Ilma selleta oleks Reformierakonna … No Eesti 200 häving on juba ammu teada, nii et ma imestan, kuidas Lauri Hussar nii rahulikult istub siin üleval. Tegelikult on ju surnuaial juba ammu koht käes. Aga see nii-öelda olude kokkulangemine, head politseinikud ja päästjad, oli teie pääsetee praegu, ja õpetajad ilmselt ka. Aga ma arvan, et seda oleks saanud [saavutada] ka mõne korraliku streigiga siinsamas Toompea ees. 500 inimest – mis see on siis, üle Eesti? Poleks ju mingi probleem. Ja ma arvan, et sama tulemus oleks käes olnud. Nii et ühelt poolt oleme rõõmsad, et midagi hakkab juhtuma. Kuni 10%. Noh, viiest alates ümardatakse kümne peale. Aga hoiame silma peal, ja ühiselt, ma arvan, nii sotsiaaldemokraadid, Keskerakond kui ka Isamaa. Aga ega teil pääsu ka ei ole, Lauri ja Igor. Aitäh!

Hea juhataja! Hea siseminister! Ja kolleegid muidugi, nii vähe, kui meid alles on! Loomulikult uudis on hea, aga vaatame ausalt olukorrale silma. Olukord on ju tegelikult katastroofiline. Valitsejate usaldus on erakordselt madal. Maal möllab katk, õnneks mitte inimestekatk. Poodides ostetakse praktiliselt enamasti ainult seda, mis on soodushinnaga, nii-öelda singipartei on asendunud odava vorstiparteiga, nagu kaupmehed ütlevad. Ja kogu olukord on olnud ju tegelikult plahvatusohtlik: streigihirm, üldstreigihirm, millest on vähem räägitud, ja selles olukorras muud võimalust tegelikult valitsejatele ei olnudki. Tuli leida kusagilt raha, ükskõik laenu- või mis raha, et pada lihtsalt ei lõhkeks. Kannatus on katkenud, olgu nad õpetajad, olgu nad päästjad, olgu nad politseinikud, aga ka paljud teised. No eestlased on kuidagi väga rahulikud. Prantsusmaal ja paljudes riikides sellise olukorra puhul oleks tänavad täis inimesi, mitte nagu meil siin miitingul, nagu siin viimane oli, kui ei olnud ühtegi. Kolleegid isamaalased tegid sellise, mitte ühtegi osalist ei olnud. Aga see on üldine pilt tegelikult ja selle taustal see samm, muud võimalust tegelikult koalitsioonil ei olnudki. Ei olnudki! Aga samas jälle, Raimond, sa rääkisid jumala õigesti, kõik need detsiilid, ja see on see vana värk. Päästjad on käinud siin meil ees ju aastaid, olen kohtunud nendega siin ja Põltsamaal ja igal pool mujal. Ja aeg-ajalt on saadud natukene tõusu, aga siis on ta läinud sinna Tamme alleesse. Ja kui päästjatega räägid, toona rääkisid, et nemad ei saanud, tullesukeldujad ei saanud midagi suurt, küll said ülemused soojas toas. Vähemalt ühe korra ma mäletan, see oli, no siis natukene hoidsime silma peal, siis veidi said ka need tullesukeldujad. Ja praegu on lootus, et Igor Taro suudab tagada, et reaalselt jõuaks raha sinna, kus ta peaks minema, mitte soojadesse kabinettidesse, kus susside sahinal politsei- ja päästekindralid kohvitassi ja masina ja oma töölaua vahel liiguvad vaikselt. Nii et see on, rõhutan, et see on tegelikult sundseisus, kus valitsus on seda teinud, see ei ole mitte nii-öelda armastusest. Ja loomulikult, valimised on ees ju. Ilma selleta oleks Reformierakonna … No Eesti 200 häving on juba ammu teada, nii et ma imestan, kuidas Lauri Hussar nii rahulikult istub siin üleval ees. Tegelikult ju surnuaial on juba ammu koht käes. Aga see on nii-öelda olude kokkulangemisel, head politseinikud ja päästjad, see oli teie pääsetee praegu. Ja õpetajad ilmselt ka. Aga ma arvan, et seda oleks saanud ka mõne streigiga, korraliku streigiga siinsamas Toompea ees, 500 inimest. Mis see on siis, üle Eesti? Poleks ju mingi probleem. Ja ma arvan, et sama tulemus oleks käes olnud. Nii et ühelt poolt oleme rõõmsad, et midagi hakkab juhtuma. Kuni 10%, noh, viiest alates ümardatakse 10 peale. Aga hoiame silma peal, ja ühiselt, ma arvan, nii sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Isamaa. Aga ega teil pääsu ka ei ole, Lauri ja Igor. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Ma siiski ütlen, et võib-olla siin epiteetidega tasuks natuke tagasihoidlikum olla. Isegi kui need on kujundlikud, siis selline kujund on minule isiklikult solvav ja ma arvan, et minu lähedastele ka. Nii et võib-olla tasuks ikkagi mõelda, milliseid epiteete ja võrdlusi te kasutate, milliseid te ei kasuta. Täiesti siiralt. See ei ole lihtsalt Eesti Vabariigi Riigikogule vääriline käitumine. Ja ma siiralt palun teil edaspidi sellistest võrdlustest hoiduda. Mina ei tee teie aadressil mitte kunagi selliseid märkusi ja mitte keegi teine saalist ei ole ka teie aadressil selliseid märkusi mitte kunagi teinud. Siiras palve, Peeter Ernits: hoiduge sellest. Nii. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Raimond Kaljulaid.

Aitäh, hea kolleeg! Ma siiski ütlen, et võib-olla tasuks siin epiteetidega natuke tagasihoidlikum olla, isegi kui need on kujundlikud. Selline kujund on minule isiklikult solvav ja ma arvan, et minu lähedastele ka. Nii et võib-olla tasuks ikkagi mõelda, milliseid epiteete ja võrdlusi te kasutate ja milliseid te ei kasuta. Täiesti siiralt. See ei ole lihtsalt Eesti Vabariigi Riigikogu vääriline käitumine. Ma siiralt palun teil edaspidi sellistest võrdlustest hoiduda. Mina ei tee teie aadressil mitte kunagi selliseid märkusi ja mitte keegi teine saalist ei ole ka teie aadressil selliseid märkusi mitte kunagi teinud. Siiras palve, Peeter Ernits: hoiduge sellest. Nii. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Raimond Kaljulaid.

Austatud Riigikogu esimees! Minu küsimus on selline: kas Riigikogu esimehel istungi läbiviijana on võimalik kuidagi tunnustada siseministrit selle eest, et ta on meie arutelus osalenud lõpuni ja kuulanud ka läbirääkimistel kõnesid? Meil on siin viimasel ajal praktika, et ministrid pärast enda rolli täitmist lahkuvad saalist. Ma tahaksin öelda, et siseminister Igor Taro on selles osas väga tähelepanuväärne erand meie täitevvõimu esindajana. Minu protseduuriline küsimus ongi see: härra esimees, kas teil on võimalik selle eest siseministrile avaldada tunnustust või teil ei ole seda võimalik teha? Mida ütleb kodu- ja töökorra seadus?

Austatud Riigikogu esimees! Minu küsimus on selline: kas Riigikogu esimehel istungi läbiviijana on võimalik kuidagi tunnustada siseministrit selle eest, et ta on meie arutelus osalenud lõpuni ja kuulanud ka läbirääkimistel kõnesid? Meil on siin viimasel ajal praktika, et ministrid pärast enda rolli täitmist lahkuvad saalist. Ja ma tahaksin öelda, et siseminister Igor Taro on selles osas väga tähelepanuväärne erand meie täitevvõimu esindajana. Minu protseduuriline küsimus ongi see: härra esimees, kas teil on võimalik selles osas siseministrile avaldada tunnustust või teil ei ole seda võimalik teha? Mida ütleb kodu- ja töökorra seadus? Ma tänan teid.

Aitäh, hea kolleeg! Mul on võimalik tunnustada siseministrit ettepanekuga osaleda läbirääkimistel. Aga kindlasti on see tunnustamist väärt, et siseminister võtab oma tööd väga tõsiselt. Peeter Ernits, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, aitäh, juhataja! Tõepoolest on suurepärane, et härra siseminister siin vaevub meiega siin koos olla õhtusel tunnil. Aga mis puutub härra spiikrisse, endise ajakirjanikuna, kolleegina, ma arvasin, et sa oled natukene nagu tugevama närviga. Loomulikult, kui, ma tänan õnne, et härra siseministril ei õnnestunud see mõtteroimade eelnõu läbi lükata, siis oleksin ma praegu juba võib-olla süüpingis. Ei, ma ei mõelnud siiralt seda otseselt, see oli kaudne, piltlik. Soovin sulle tervist ja jõudu. Nii et vabandan, kui …

Aitäh, juhataja! Tõepoolest on suurepärane, et härra siseminister vaevub meiega siin koos olla õhtusel tunnil. Aga mis puutub härra spiikrisse, siis endise ajakirjanikuna, kolleegina, ma arvasin, et sa oled nagu natukene tugevama närviga. Loomulikult, ma tänan õnne, et härra siseministril ei õnnestunud seda mõtteroimade eelnõu läbi lükata, siis oleksin ma praegu juba võib-olla süüpingis. Aga ei, ma ei mõelnud seda siiralt, otseselt, see oli kaudne, piltlik [väljendus]. Soovin sulle tervist ja jõudu. Nii et vabandan, kui …

Aitäh, Peeter Ernits! Te kasutasite minu puhul võrdlust surnuaed. See ei ole okei. Täiesti siiralt. Meil on käimas läbirääkimised, aga meil vastusõnavõtu kohta praegu siin ei ole, sellepärast puldist ei ole teie kohta kõlanud, Peeter Ernits, et seda nii-öelda vasturepliiki ma siinkohal võtta ei saa. Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Soovib. Palun, siseminister Igor Taro Riigikogu kõnetoolist, palun!

Aitäh, Peeter Ernits! Te kasutasite minu puhul võrdlust surnuaiaga. See ei ole okei. Täiesti siiralt. Meil on käimas läbirääkimised, aga vastusõnavõtuks kohta siin praegu ei ole, sellepärast et puldist ei ole teie [nimi] kõlanud, Peeter Ernits. Nii et seda vasturepliiki ma siinkohal [teile anda] ei saa. Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Soovib. Siseminister Igor Taro Riigikogu kõnetoolist, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kuna ma juba siin nii pikalt olin, siis ma mõtlesin, et ma kasutan võimalust. Mulle tegelikult epiteedid väga meeldivad, sellepärast et neid on võimalik alati edasi arendada, näiteks öelda, et jah, me teame küll sellist [ütlust], et surnuaed on asendamatuid inimesi täis, aga vaat poliitsurnuaed on selline koht, kus ju tõustakse regulaarselt üles ja tullakse ka [surnust] tagasi. Nii nagu kristlikus kultuuris me teame, surm ei ole kunagi elu lõpp, vaid kaasneb ülestõusmine ja tagasitulek. Aga sisulise poole pealt ma tahtsin ikkagi üle korrata, et see 10%, mis me nende raskete läbirääkimistega saavutasime, ei ole sugugi [kehv] tulemus. Kui me pikka trendi vaatame, siis kaheksa aasta perspektiivis jäid need palgafondi suurendamised ikkagi oluliselt alla selle, olid keskmiselt 6,6%. Ja 10% on ikkagi poole võrra rohkem kui pikaajaline keskmine. Ja ärme unusta seda, et selle palgatõusuga tegelikult näitas valitsus ära, mis on oluline. Peale hariduse, ütleme, meie tarkuse, peale selle, et me hoiame eesti keelt ja kultuuri, me näitame ka seda, et siseturvalisuse valdkond kogu laia riigikaitse osana on ka oluline. Meil on kokku 12 ministeeriumi ja ainult kolme ministeeriumi valitsemisalad – noh, okei, Kaitseministeeriumi võtame ka juurde – said kindluse, et tekib mingisugune palgatõus. Kõik teised pidid leppima nulliringiga või kärpega. Selles mõttes ei saa seda kindlasti alahinnata, kogu seda üldist pingutust, see ei ole väike asi. Vaatame kogu konteksti. On sadu miljoneid eurosid kärpeid, üle 800 miljoni rohkem riigikaitsesse ja ka see maksulangetus, mis tegelikkuses väärtustab keskklassi, tublit tööinimest. See kõik muudab selle pingutuse väärtuse oluliselt suuremaks. Me tõepoolest saame öelda, et [palgatõusu saavad ka] need inimesed, kes mitte lihtsalt ei valmistu lahinguteks, mida loodetavasti kunagi ei tule, vaid igapäevaselt on lahinguvalves, igapäevaselt sõidavad välja. Täna meil oli näiteks üks jube õnnetus. Lasnamäe päästekomando sõitis olulisele väljakutsele ja hoopis juhtus niimoodi, et kogu meeskond tuli haiglasse viia. See näitab, kuivõrd suure riskiga tööga on tegemist. Igal juhul soovin kogu sellele meeskonnale kiiret paranemist ja kiiret taastumist. Aitäh teile!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kui ma juba siin nii pikalt olin, siis ma mõtlesin, et ma kasutan võimalust. Mulle tegelikult epiteedid väga meeldivad, sellepärast et neid on võimalik alati edasi arendada ja öelda, et jah, me teame küll sellist võrdlust, et surnuaed on asendamatuid inimesi täis, aga vaat poliitsurnuaed on selline koht, kus ju tõustakse regulaarselt üles ja tullakse ka tagasi. Nii nagu kristlikus kultuuris me teame, et surm ei ole kunagi elu lõpp, vaid kaasneb ülestõusmine ja tagasitulek. Aga sisulise poole pealt ma tahtsin ikkagi üle korrata, et see 10%, mis me nende raskete läbirääkimistega saavutasime, ei olnud sugugi väike tulemus. Kui me pikka trendi vaatame, siis pikas trendis, kaheksa aasta perspektiivis jäid need palgafondide suurendamised ikkagi oluliselt alla, keskmiselt 6,6%. Ja 10 on ikkagi poole võrra rohkem kui pikaajaline keskmine. Ja ärme unusta seda, et selle palgatõusuga tegelikult näitas valitsus ära, mis on oluline. Peale selle hariduse, ütleme, meie tarkuse, peale selle, et me hoiame eesti keelt ja kultuuri, me näitasime ka seda, et siseturvalisuse valdkond kogu selle laia riigikaitse osana on ka oluline. Meil on kokku 12 ministeeriumi, ainult kolme ministeeriumi valitsemisalad – noh, okei, Kaitseministeeriumi võtame ka juurde – said selle kindluse, et tekib mingisugune palgatõus. Kõik teised pidid leppima nulliringiga või kärpega. Selles mõttes seda kindlasti ei saa alahinnata, nende kogu üldist pingutust, see ei ole nagu väike asi. Kui me kogu konteksti vaatame: sadu miljoneid kärpeid, üle 800 miljoni rohkem riigikaitsesse. Ka see maksulangetus, mis tegelikkuses väärtustab keskklassi, tublit tööinimest, see kõik tegelikkuses muudab selle pingutuse väärtust oluliselt suuremaks. Me tõepoolest saame täna öelda, et need inimesed, kes mitte lihtsalt ei valmistu lahinguteks, mida loodetavasti kunagi ei tule, vaid igapäevaselt on nad lahinguvalves, igapäevaselt nad sõidavad välja. Me näeme. Täna meil näiteks oli üks jube õnnetus, Lasnamäe päästekomando sõitis olulisele väljakutsele, ja hoopis juhtus niimoodi, et kõik, kogu meeskond tuli haiglasse viia. See näitab, kuivõrd suure riskiga tööga on tegemist. Igal juhul soovin kogu sellele meeskonnale kiiret paranemist ja kiiret taastumist. Aitäh teile!

Suur tänu, hea kolleeg! Peeter Ernits, te olete … Teda ei ole ka, ma saan aru. Ühesõnaga, selge, rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja sulgen selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Suur tänu, hea kolleeg! Peeter Ernits, te olete … Teda ei ole ka. Ma saan aru. Ühesõnaga, selge, rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja sulgen selle päevakorrapunkti käsitlemise.