Arupärimine Kopli komando kohta (nr 774)

Liigume edasi kaheksanda [päevakorrapunkti] juurde, milleks on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 13. mail 2025 esitatud arupärimine Kopli komando kohta, nr 774. Ja ettekandeks arupärijate nimel kutsun siia Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Liigume edasi kaheksanda juurde, milleks on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 13. mail 2025 esitatud arupärimine Kopli komando kohta, nr 774. Ja arupärijate poolt ettekandeks kutsun, Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Arupärimine, mille me esitasime 13. mail, ei ole tegelikult ajaga oma aktuaalsust kaotanud, vaid pigem on see nüüd rohkem aktuaalnegi kui kevadel. Selle teema on Kopli komando ja selle sulgemine. Paar sõna selle ajaloost. Aega on juba möödunud päris palju. 2024. aasta riigieelarve koostamise käigus otsustas tollane siseminister Lauri Läänemets kulude kärpimise sildi all panna kinni mitu päästekomandot üle Eesti. Kõige rohkem küsimusi ja poleemikat tekitas Kopli komando sulgemine Põhja-Tallinnas. Me teame, et Põhja-Tallinn on hästi kiiresti arenev ja uute elanikega täituv piirkond. Praegu, ma oletan, on selle elanikkond juba 60 000 ringis, kui mitte suurem. Väidetavalt taheti selle sammuga säästa eelarves 800 000 eurot aastas. Vaatamata sellele, et tollane Tallinna Linnavalitsus eesotsas Keskerakonnaga oli valmis komando säilitamise nimel isegi poole sellest summast katma linna eelarvest, see ei mõjunud ja see komando pandi kahjuks kinni. Teatavasti on Põhja-Tallinn mitte ainult väga kiiresti arenev piirkond, vaid ka üks eriline piirkond, mis on põhimõtteliselt poolsaarel. Kui sa vaatad kaardi peale, siis sa näed, et viise, kuidas sinna sisse ja sealt välja sõita, on väga vähe. Seetõttu tekib vahepeal ka päris palju ummikuid. Ja just Keskerakond teab, kuidas ummikust välja tulla. Samas on Põhja-Tallinnas hästi palju puidust elamuid ja omajagu tööstusettevõtteid. Me räägime eelkõige Paljassaarest. Kokkuvõttes on see korralik riskitegur. Keskerakonna fraktsioon tõi omal ajal välja, et selline samm vähendab märgatavalt Põhja-Tallinna elanike turvalisust ja suurendab oluliselt Lilleküla päästekomando koormust, mis peab nüüd lisaks oma tavapärasele tegevusele vastama ka Põhja-Tallinna väljakutsetele. Vaatamata kõikidele nendele argumentidele jäi tollane siseminister oma otsuse juurde. 2024. aasta alguses panigi riik Kopli päästekomando kinni. Praegu asub seal vabatahtlike brigaad, nimetame seda niimoodi. Komandot nagu sellist seal ei ole. Esimene [suurem] õnnetus [peale komando sulgemist] juhtus 25. detsembril 2024, kui Põhja-Tallinnas läks Uus-Maleva tänaval põlema kortermaja. Tagajärjena said kaks inimest surma ja neli päästjat vigastada, mõned ka raskelt. See oli järjekordne meeldetuletus, mis selles piirkonnas võib juhtuda. See pani uuesti rääkima Kopli komando sulgemise tagajärgedest. Tol ajal rääkis ka endine rahandusminister Mart Võrklaev, et raha ei saanud olla Kopli komando sulgemise põhjus, sest raha oli olemas. Kui Kaja Kallas vastas Riigikogu infotunnis meie küsimustele, siis ta ütles näiteks järgmist: "Mis puudutab Kopli päästekomandot, siis see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus. Kui ma vaatan seda, kui palju on siseminister tõstnud ametnike palka, siis [mulle tundub, et] seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna. See on aga olnud siseministri valik […]" Paluks aega juurde.

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Arupärimine, mille me esitasime 13. mail, tegelikult ei ole ajaga kaotanud oma aktuaalsust, vaid pigem on see aktuaalne rohkem kui kevadelgi. Selle teema on Kopli komando ja selle sulgemine. Paar sõna sellest ajaloost. Aega on juba möödunud päris palju. 2024. aasta riigieelarve koostamise käigus otsustas tollane siseminister Lauri Läänemets kulude kärpimise sildi all panna kinni mitu päästekomandot üle Eesti. Ja kõige rohkem küsimusi ja poleemikat tekitas Kopli komando sulgemine Põhja-Tallinnas. Me teame, et Põhja-Tallinn on hästi kiiresti arenev ja uute elanikega täituv piirkond. Praegu, ma oletan, selle elanikkonna number on kuskil juba 60 000 ringis, kui mitte rohkem. Ja väidetavalt siis selle sammuga taheti säästa eelarves 800 000 eurot aastas. Vaatamata sellele, et tollane Tallinna Linnavalitsus eesotsas Keskerakonnaga oli valmis komando säilitamise nimel isegi poole sellest summast katma linna eelarvest. See ei mõjunud ja pandi see komando kahjuks kinni. Ja teatavasti on Põhja-Tallinn mitte ainult väga kiiresti arenev piirkond, vaid ka üks eriline piirkond, mis on põhimõtteliselt poolsaar. Kui sa vaatad kaardi pealt, siis sa näed, et viise, kuidas sinna sisse ja sealt välja sõita, on väga vähe. See vahepeal tekitab ka päris palju ummikuid. Ja just Keskerakond teab, kuidas ummikust välja tulla. Aga samal ajal on Põhja-Tallinnas hästi palju puidust elamuid ja omajagu tööstusettevõtteid. Nii et me räägime eelkõige Paljassaarest. Kokkuvõttes on see korralik riskitegur. Ja Keskerakonna fraktsioon omal ajal tõi välja, et selline samm vähendab märgatavalt Põhja-Tallinna elanike turvalisust ja oluliselt suurendab Lilleküla päästekomando koormust, mis nüüd siis lisaks oma tavapärasele tegevusele peab vastama ka Põhja-Tallinna väljakutsetele. Vaatamata kõikidele nendele argumentidele jäi tollane siseminister oma otsuse juurde. 2024. aasta alguses panigi riik Kopli päästekomando kinni, praegusel hetkel asub seal vabatahtlike brigaad, nimetame seda niimoodi. Komandot nagu sellist siis seal ei ole. Esimene õnnetus juhtus 25. detsembril 2024, kui Põhja-Tallinnas läks Uus-Maleva tänaval põlema kortermaja, tulemusena kaks inimest said surma ja neli päästjat vigastada, mõned ka raskelt. See oli järjekordne meeldetuletus, mis selles piirkonnas toimuda, võib juhtuda. See pani uuesti rääkima Kopli komando sulgemise tagajärgedest. Tol ajal rääkis ka endine rahandusminister Mart Võrklaev, et raha ei saanud olla Kopli komando sulgemise põhjus, sest raha oli olemas. Kui Kaja Kallas vastas Riigikogu infotunnis meie küsimustele, siis ta ütles näiteks järgmist: mis puudutab Kopli päästekomandot, siis see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus, kui ma vaatan seda, kui palju on siseminister tõstnud ametnike palka, siis mulle tundub, et seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna, see on aga olnud siseministri valik. Ja viimane … Paluks aega juurde ka.

Siin ei saa aega juurde.

Aa, siin ei saa juurde. Okei, siis ma hakkan lõpetama. Aga üks väga oluline otsus oli tehtud ka Tallinna Linnavolikogu poolt eelmisel neljapäeval, kui võeti vastu Põhja-Tallinna üldplaneering, mis põhimõtteliselt näeb ette, et varsti kolib Põhja-Tallinnasse siis mitukümmend tuhat elanikku juurde, mis kindlasti suurendab neid riske veelgi. Nii et pöördusime siseministri poole küsimustega, mis on tema arvamus Kopli komando sulgemise saagast ja mida tema arvab, kas ikkagi võiks Kopli päästekomando taastada. Aitäh!

Aa, siin ei saa juurde. Okei, siis ma hakkan lõpetama. Eelmisel neljapäeval tegi Tallinna Linnavolikogu ühe väga olulise otsuse. Võeti vastu Põhja-Tallinna üldplaneering, mis põhimõtteliselt näeb ette, et varsti kolib Põhja-Tallinnasse mitukümmend tuhat elanikku juurde. See kindlasti suurendab neid riske veelgi. Nii et pöördusime siseministri poole küsimustega, mis on tema arvamus Kopli komando sulgemise saaga kohta ja mida ta arvab, kas Kopli päästekomando võiks ikkagi taastada. Aitäh!

Aitäh! Lisaminutid saab läbirääkimiste käigus. Ja nüüd palun arupärimisele vastama siseminister Igor Taro.

Aitäh! Lisaminuteid saab läbirääkimiste käigus. Ja nüüd palun arupärimisele vastama siseminister Igor Taro.

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt tänan teid selle arupärimise esitamise eest. Iga arupärimine, mis esitatakse siin saalis siseturvalisuse valdkonna kohta, annab meile võimaluse arutleda väga olulistel teemadel. Ja nagu ma olen korduvalt rääkinud, siseturvalisus on kogu Eesti riigikaitse väga oluline sammas. Nüüd lähen edasi arupärimise küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Mis on Teie arvamus Kopli komando sulgemise saagast? Kas teie arvates oli see samm õigustatud või pigem mitte? Kas 800 tuhat eurot aastas on piisavalt suur kokkuhoid, et selle arvelt oluliselt halvendada Põhja-Tallinna elanike turvatunnet?" Vastan sellele järgnevalt. Kopli komando sulgemine oli raske, kuid sel hetkel paraku möödapääsmatu otsus. Kõnealune kärpeotsus puudutas riigieelarve strateegiat perioodil 2022–2025 ning Päästeametile 2022. ja 2023. aastal ettenähtud kärbete katteks suudeti kokkuhoiukohti leida Päästeameti teistest tegevusvaldkondadest. Alates 2024. aastast oli aga puudujäägi suurus 727 000 eurot ning selle katmiseks sisemisi reserve enam ei olnud. Juba kärpeotsuse tegemisel oli selge, et tegevuskulude kärbe alates 2024. aastast kasvab, ning Päästeamet teavitas Riigikogu fraktsioone, et see tähendab tõenäoliselt mõne komando sulgemist. Siseministeerium ja Päästeamet ning ka teised Siseministeeriumi asutused on teinud kõik võimaliku, et kärbete mõju siseturvalisusele oleks minimaalne. Kui algne kava oleks täielikult ellu viidud, tähendanuks see kolme komando sulgemist ja 50 politseiniku koondamist. Siseministeerium tegi koos oma asutustega kõik endast oleneva, et vältida sellist ulatuslikku kahju, ja suutsime vähendada kärbete mõju [ning piirduda] ühe komando sulgemisega. Otsused tehti, lähtudes põhjalikust analüüsist, et negatiivne mõju siseturvalisusele ja päästevalmidusele oleks võimalikult väike. Kärbete eesmärk oli riigieelarve puudujäägi vähendamine, kuid kahjuks poleks siseturvalisuse valdkonnas püsivat täiendavat kokkuhoidu võimalik saavutada ilma kriitilisi võimekusi mõjutamata. Olukorra lahendamisel oli prioriteet hoida alles võimalikult palju päästevõimekust üle Eesti. Maapiirkondade komandode sulgemine oleks tähendanud kohapealse reageerimisaja mitmekordistamist. Põhja-Tallinna elanike turvatunde tagamine on jätkuvalt nii Siseministeeriumi kui ka Päästeameti jaoks oluline. Reaalselt suutsime päästemeeskondade valmisoleku Tallinnas säilitada. Ka tänu kohaliku omavalitsuse panusele tegutseb [endise] Kopli kutselise komando asukohas tänaseks Kopli vabatahtlik päästekomando. Tallinna linn rahastab vabatahtlike tegevust projektipõhise ja sihtfinantseerimise kaudu ning Päästeametiga sõlmitud lepingu alusel tagatakse Kopli vabatahtlikule päästekomandole varustus ja väljaõpe ning kaasamine. Tasub samuti märkimist, et Kopli komando näol on seejuures tegemist esimese suurlinnasisese vabatahtliku päästekomandoga. Kopli vabatahtlikud on professionaalsed ja kõrgelt motiveeritud. Teenuse [kvaliteedi] tagavad piirkonnas kesklinna ja Lilleküla komandode valmisolek ning neid täiendab Kopli vabatahtlik komando. Järgnevalt vastan teie esitatud teisele ja kolmandale küsimusele üheskoos. Teine küsimus oli: "Kas teie arvates oleks mõistlik taastada Kopli päästekomando, et vähendada võimalikke riske pidevalt kasvavas Põhja-Tallinna linnaosas?" Ja kolmas küsimus oli: "Kui Põhja-Tallinnasse tuleb lähiaastatel Pärnu linna jagu uusi elanikke, tõstes linnaosa elanike arvu 100 tuhandeni, siis kas Teie arvates peaks selle linnaosal olema oma päästekomando? Seda enam, et see hoone on jätkuvalt olemas ja praegu üritavad vabatahtlikud seal riigi poolt tekitatud lünka kuidagi täita." Kahele küsimusele ühine vastus: päästeteenuse kättesaadavus Põhja-Tallinna linnaosas pole pärast Kopli päästekomando töökorralduse muutust halvenenud ja vabatahtlikud päästjad osutavad päästeteenust samaväärselt kutselise päästekomandoga. Teadmiseks, et vabatahtlik komando pakub ööpäevaringset elupäästevõimekust suitsusukeldumise ja liiklusavarii lahendamise näol. Siinkohal minu tänusõnad nii Kopli vabatahtliku komando liikmetele kui ka kõikidele [teistele] vabatahtlikult siseturvalisusse panustavatele inimestele. Kopli piirkonnas on loomulikult jätkuv vajadus päästeteenuse järele. Nagu ma ka enne märkisin, teenuse olemasolu tagatakse üheskoos Kesklinna ja Lilleküla komando valmisolekuga ning seda toetavad Kopli vabatahtlikud. Asjaolu, et Kopli päästekomando töökorraldus muutus ja hakkas tuginema vabatahtlikele, on seejuures väärindanud päästevõrgustikku tervikuna ja ilmestanud, et linnastunud keskkonnas on samuti võimalik vabatahtlikkusele tuginedes päästeabi pakkuda. Aga juba ette rutates ütlen selgelt välja, et pelgalt vabatahtlikkusel baseeruv päästevõrgustik ei ole kindlasti see suund, kuhu riik liikuma peaks. Kutseline ja vabatahtlik päästevõimekus peavad ühiselt pakkuma meie inimestele parimat võimalikku elupäästvat teenust. Ja viimaks ütlen ka, et päästevõrgustik ei ole kivisse raiutud. Nii nagu näitavad meie elanike liikumise, rahvaarvu ja rahvastiku prognoosid, me peame pidevalt analüüsima, millised [komandode] asukohad aitavad elupäästvat võimekust kõige paremini tagada. Ei ole välistatud, et kunagi tulevikus peame mõne päästekomando kusagile lisama või mõnes kohas võimekust suurendama. Ma ütlen teile veel ühe huvitava arvu siia lõppu. Siin seda ühte küsimust käsitledes [võib] tunduda, justkui selle ühe komando sulgemine suures pildis ei olnud oluline. Aga siseturvalisuses on personali viimase 15 aasta jooksul väga olulisel määral optimeeritud. Ehk väikestest tükkidest, väikeste sammudega on saadud selline oluline tulemus. Näiteks, kui me ei oleks seda võrgustikku optimeerinud, komandosid vähendanud, personali vähendanud, siis meie alustavate päästjate miinimumtasu ei oleks praegu mitte 1460 eurot kuus, vaid 860 eurot kuus. Kui me küsiksime päästjatelt, kas te tahate, et me taasavame need mõned komandod, mille võrra on kokku tõmmatud, suurendame uuesti personali nendes kohtades, aga palgad ei ole enam sellised, mis on täna, vaid siis läheme tagasi mingisugusele eelnevale tasemele, siis mulle tundub, et mitte keegi ei oleks sellega nõus. Tegelikkuses jah, see üksik samm on üks lüli pikemas protsessis, kus me oleme üritanud vastavalt oma riigi võimekusele seda ressurssi võimalikult palju optimeerida niimoodi, et nii linnades kui ka maapiirkondades on [ettenähtud] reageerimisaeg tagatud. Ja samal ajal me oleme suutnud, sealhulgas sisemise ressursi optimeerimise abil, mõnevõrra rohkem väärtustada päästjate tööd. Aitäh!

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt tänan teid selle arupärimise esitamise eest. Iga arupärimine, mida esitatakse siin saalis siseturvalisuse valdkonnas, annab meile võimaluse arutleda väga olulistel teemadel. Ja nagu ma olen korduvalt rääkinud, siis siseturvalisus on väga oluline sammas kogu Eesti riigikaitses. Nüüd läheks edasi arupärimiste küsimuste juurde. Esimene küsimus. Mis on teie arvamus Kopli komando sulgemise saagast? Kas teie arvates oli see samm õigustatud või pigem mitte? Kas 800 000 eurot aastas on piisavalt suur kokkuhoid, et selle arvelt oluliselt halvendada Põhja-Tallinna elanike turvatunnet? Vastaks sellele järgnevalt: Kopli komando sulgemine oli raske, kuid paraku sel hetkel möödapääsmatu otsus. Kõnealune kärpeotsus puudutas riigieelarve strateegiat perioodil 2022–2025 ning Päästeametile 2022. ja 2023. aastal ette nähtud kärbete katteks suudeti kokkuhoiu kohti leida Päästeameti seest, ameti teistest tegevusvaldkondadest. Alates 2024. aastast oli aga puudujäägi suurus 727 000 eurot ning selle katmiseks sisemisi reserve enam ei olnud. Juba kärpeotsuse tegemisel oli selge, et tegevuskulude kärbe kasvab alates 2024. aastast ning Päästeamet teavitas Riigikogu fraktsioone, et see tähendab tõenäoliselt mõne komando sulgemist. Siseministeerium ja Päästeamet ning ka teised Siseministeeriumi asutused on teinud kõik võimaliku, et kärbete mõju siseturvalisusele oleks minimaalne. Kui algne kava oleks täielikult ellu viidud, tähendanuks see kolme komando sulgemist ja 50 politseiniku koondamist. Siseministeerium koos oma asutustega tegi kõik endast oleneva, et vältida sellist ulatuslikku kahju, ja suutsime vähendada kärbete mõju ühe komando sulgemiseni. Otsused tehti, lähtudes põhjalikust analüüsist, et negatiivne mõju siseturvalisusele ja päästevalmidusele oleks võimalikult väike. Kärbete eesmärk oli riigieelarve puudujäägi vähendamine, kuid kahjuks poleks siseturvalisuse valdkonnas püsivat täiendavat kokkuhoidu võimalik saavutada ilma kriitilisi võimekusi mõjutamata. Olukorra lahendamisel oli prioriteet hoida alles võimalikult palju päästevõimekust üle Eesti. Maapiirkondade komandode sulgemine oleks tähendanud kohapealse reageerimisaja mitmekordistamist. Põhja-Tallinna elanike turvatunde tagamine on jätkuvalt nii Siseministeeriumi kui ka Päästeameti jaoks oluline. Reaalselt suutsime päästemeeskondade valmisoleku Tallinnas säilitada. Ka tänu kohaliku omavalitsuse panusele tegutseb Kopli kutselise komando asukohas tänaseks Kopli vabatahtlik päästekomando. Tallinna linn rahastab vabatahtlike tegevust sihi- ja projektipõhise finantseerimise kaudu ning Päästeametiga sõlmitud lepingu alusel tagatakse Kopli vabatahtlikule päästekomandole varustus ja väljaõpe ning kaasamine. Tasub samuti märkimist, et Kopli komando näol on seejuures tegemist esimese suurlinnasisese vabatahtliku päästekomandoga. Kopli vabatahtlikud on professionaalselt ja kõrgelt motiveeritud. Teenuse standardi tagavad piirkonnas kesklinna ja Lilleküla komandode valmisolek ning neid täiendab Kopli vabatahtlik komando. Järgnevalt vastaksin teie esitatud teisele ja kolmandale küsimusele üheskoos. Teine küsimus oli: kas teie arvates oleks mõistlik taastada Kopli päästekomando, et vähendada võimalikke riske pidevalt kasvavas Põhja-Tallinna linnaosas? Ja kolmas küsimus oli: kui Põhja-Tallinnasse tuleb lähiaastatel Pärnu linna jagu uusi elanikke, tõstes linnaosa elanike arvu 100 000-ni, siis kas teie arvates peaks selle linnaosal olema oma päästekomando, seda enam, et see hoone on jätkuvalt olemas ja praegu üritavad vabatahtlikud seal riigi poolt tekitatud lünka kuidagi täita. Kahele küsimusele ühine vastus: päästeteenuse kättesaadavus Põhja-Tallinna linnaosas pärast Kopli päästekomando töökorralduse muutust pole halvenenud ja vabatahtlikud päästjad osutavad päästeteenust samaväärselt kutselise päästekomandoga. Teadmiseks, et vabatahtlik komando pakub ööpäevaringset elupäästevõimekust suitsusukeldumise ja liiklusavarii lahendamise näol. Siinkohal ka minu tänusõnad nii Kopli vabatahtliku komando liikmetele kui ka kõikidele vabatahtlikult siseturvalisusse panustavatele inimestele. Kopli piirkonnas on loomulikult jätkuv vajadus päästeteenuse järele. Nagu ka enne märkisin, siis teenuse olemasolu tagatakse üheskoos kesklinna ja Lilleküla komandode valmisolekuga ning seda toetavad Kopli vabatahtlikud. Asjaolu, et Kopli päästekomando töökorraldus muutus ja hakkas tuginema vabatahtlikel, on seejuures väärindanud päästevõrgustikku tervikuna ja ilmestanud, et linnastunud keskkonnas on samuti võimalik päästealast abi pakkuda, tuginedes vabatahtlikkusele. Aga juba ette rutates ütlen selgelt välja, et pelgalt vabatahtlikkusel baseeruv päästevõrgustik ei ole kindlasti see suund, kuhu riik liikuma peaks. Kutseline ja vabatahtlik päästevõimekus peab ühiselt meie inimestele pakkuma parimat võimalikku elupäästvat teenust. Ja viimaks ütleksin ka, et päästevõrgustik ei ole kivisse raiutud. Nii nagu näitavad meie elanike liikumist rahvaarvu- ja rahvastikuprognoosid, peame ka meie pidevalt analüüsima, millised asukohad aitavad elupäästvat võimekust kõige paremini tagada. Ei ole välistatud, et tulevikus kunagi me peame mõne päästekomando kusagile ka lisama või mõnes kohas võimekust suurendama. Ma ütleksin teile veel ühe huvitava arvu siia lõppu. Kui siin seda ühte küsimust käsitledes tundub, et justkui selle ühe komando sulgemine justkui selles suures pildis ei olnud oluline, aga siseturvalisuses on personali optimeeritud viimase 15 aasta jooksul väga olulisel määral. Ehk väikestest tükkidest, väikestest sammudest on saadud selline oluline tulemus. Selle näide on, kui me ei oleks seda võrgustikku optimeerinud, kusagil vähendanud komandosid, vähendanud personali, siis meie päästjate miinimumtasu ei oleks praegu mitte 1460 eurot kuus alustava päästja kohta, vaid 860 eurot kuus. Kui me täna küsiksime näiteks päästjate kohta, et kas te tahate, et me taasavame need mõned komandod, mida on kokku tõmmatud, suurendame personali tagasi nendes kohtades, aga palgad ei ole enam sellised, mis on täna, vaid läheme tagasi siis mingisugusele eelnevale tasemele, siis mulle tundub, et mitte keegi ei oleks sellega nõus. Et tegelikkuses jah, see üksik samm on selline üks lüli pikemas protsessis, kus me oleme üritanud ikkagi vastavalt oma riigi võimekusele seda ressurssi võimalikult palju optimeerida niimoodi, et nii linnades kui ka maapiirkondades on reageerimisaeg tagatud. Ja samal ajal me oleme suutnud, sealhulgas ka sisemise ressursi optimeerimise abil, ka mõnevõrra rohkem väärtustada päästjate tööd. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! See, kui me läheme küsime inimeste käest, kas nad tahavad suurendada päästekomandode [arvu] väiksema palgaga, on spekulatsioon. No see on selge, et inimesed ei taha väiksemat palka. Te peate lähtuma sellest, mis tegelik vajadus on, mitte spekuleerima sellega, et nüüd saate väiksemat palka, kui me suurendame komandode arvu. See ei ole õige lähenemine. Kõigepealt, müts maha päästjate, Päästeameti ja Kopli vabatahtliku päästekomando ees. Aga see on selline pudru ja kapsad. Tegelikult koristati see päästekomando sealt ära, eks ole, aga siis pandi sinna vabatahtlikud. See tähendab seda, et need inimesed, kes neid otsuseid vastu võtsid, ei teadnud, mida nad teevad, sest niikuinii pandi sinna päästekomando, on ta vabatahtlik või ei ole, suurt vahet ei ole. Kuidas te näete siis tulevikku seal, mitte ainult isegi Kopli piirkonnas, vaid Tallinnas tervikuna, kus elanike arv drastiliselt kasvab?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! See, kui me läheme, küsime inimeste käest, kas nad tahavad suurendada päästekomandosid väiksema palgaga, on selline spekulatsioon. No see on selge, et inimesed ei taha väiksemat palka. Te peate lähtuma sellest, mis tegelik vajadus on, aga mitte spekuleerima sellega, et nüüd soovite väiksemat palka, kui me suurendame komandode arvu. See ei ole õige lähenemine. Aga kõigepealt müts maha, päästjatel, Päästeametil ja Kopli vabatahtlikul päästekomandol. Aga see on selline pudru ja kapsad. Tegelikult ju koristati see päästekomando sealt ära, eks ole, ja siis panevad sinna vabatahtlikud. See tähendab seda, et need inimesed, kes neid otsuseid vastu võtsid, ei teadnud, mida nad teevad, sest niikuinii pandi sinna päästekomando, on ta nüüd vabatahtlik või ei ole, vahet suurt ei ole. Kuidas te näete siis tulevikku seal, mitte ainult isegi Kopli piirkonnas, vaid Tallinnas tervikuna, kus elanike arv drastiliselt kasvab?

Aitäh! Nagu ma ütlesin teile, ega päästevõrgustik ei ole kivisse raiutud. Vastavalt sellele, kuidas elanike arv muutub, kuidas muutuvad ohud, hinnatakse need võimalused ja vajadused ümber. Mõnes kohas, kuhu tuleb juurde näiteks kõrgendatud ohuga objekt või mingisugune arendus, peab võib-olla võimekust suurendama. Eks neid asju kogu aeg hinnatakse. Jah, ma rääkisin küll meie-vormis, et meie tegime selle sammu ja meie võtsime vastu mingisugused otsused, aga loomulikult ma ei olnud siis veel ametis. Aga ma usun, et need inimesed, kelle nimel ma osaliselt vastasin, lähtusid ikkagi sellest, et teha nendest kehvadest valikutest kõige vähem kehv, et siis võimalikult väikse kahjuga tulla võimalikult hea tulemusega välja. Nagu sai juba räägitud, kogu selle kärpe ulatus oleks võinud olla kuni kolm komandot ja 50 politseinikku. Tegelikult suudeti siis sisemisi ressursse veel optimeerida ja seda täiskärpe rehkendust mitte ellu viia, vaid päästeti päris palju võimekust.

Aitäh! Nagu ma ütlesin teile, ega see päästevõrgustik ei ole kivisse raiutud. Ja vastavalt sellele, kuidas elanike arv muutub, kuidas muutuvad ohud, hinnatakse need võimalused ja vajadused ümber. Mõnes kohas, kuhu tuleb näiteks kõrgendatud ohuga objekt juurde, võib-olla peab võimekust suurendama. Või tuleb mingisugune arendus. Eks neid asju kogu aeg hinnatakse. Ja nagu ma ütlesin, jah, ma rääkisin küll meie-vormis, et meie tegime selle otsuse ja meie võtsime vastu mingisugused sammud, loomulikult mind ei olnud siis veel ametis. Aga ma usun, et need inimesed, kelle nimel ma osaliselt vastasin, nemad lähtusid ikkagi sellest, et nendest kehvadest valikutest teha võimalikult vähem kehv, et siis võimalikult väiksema kahjuga tulla võimalikult sellise parema tulemusega välja. Nagu sai juba räägitud, see kogu kärpe ulatus võis olla kuni kolm komandot ja 50 politseinikku. Tegelikult suudeti siis veel sisemisi ressursse optimeerida ja mitte seda täiskärpe rehkendust ellu viia, vaid päästeti päris palju võimekust ära.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kuidas te kommenteeriksite seda fakti, mis on ka siin arupärimises, et endine rahandusminister Mart Võrklaev tuli välja infoga, mille järgi jäi Siseministeeriumi eelarverealt "Päästmine maismaal ja siseveekogudel" 2024. aastal kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot ja just selle eelarverea alla kuulub ka päästekomandode tegevus üle Eesti? Võrklaev ütles: "Nüüd on faktina tõestatud, et raha oli ja […] järelikult rahapuudus ei saanud olla Kopli komando sulgemise põhjus, vaid midagi muud." Nii et tuli välja, et Kopli komando pandi kinni, et hoida kokku 800 000 eurot, kuid samal ajal jäi Siseministeeriumil eelmise aasta lõpuks samalt eelarverealt kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot. Kas see oli siis ebapädevus või oli võetud see konkreetne suund, et me ilmtingimata paneme Kopli komando kinni, vaatamata sellele, et tegelikult raha on olemas?

Aitäh! Kuidas te kommenteeriksite seda fakti, mis on siin arupärimises olemas, et siis endine rahandusminister Mart Võrklaev tuli välja infoga, mille järgi jäi Siseministeeriumi eelarverealt "Päästmine maismaal ja siseveekogudel" 2024. aastal kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot, ja just selle eelarverea alla kuulub ka päästekomandode tegevus üle Eesti? Võrklaev ütles, et nüüd on faktina tõestatav, et raha oli, järelikult rahapuudus ei saanud olla Kopli komando sulgemise põhjus, vaid midagi muud. Nii et tuli välja, et Kopli komando pandi kinni, et hoida kokku 800 000 eurot, samal ajal jäi Siseministeeriumil eelmise aasta lõpuks samal eelarvereal kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot. Kas see oli siis ebapädevus või oli see konkreetne suund, mis oli võetud, et me ilmtingimata paneme see Kopli komando kinni, vaatamata sellele, et tegelikult raha on olemas?

Aitäh! Ma ei tahaks seda hinnata nii järsult ebapädevuseks. Ma arvan, et see oli mõnevõrra ekslik tõlgendus sellest, milleks need vahendid, eelarvejäägid olid ette nähtud. Me oleme nendel teemadel ka varem diskuteerinud rahanduskomisjonis. Tavaliselt ongi asi olnud selles, et tegu on olnud mõnede ülekantavate jääkidega, näiteks mingite ühekordsete [summadega], mis on olnud mõne projekti jaoks, kui mingisugune hange on edasi lükkunud, näiteks ei ole kaup kohale saabunud ja raamatupidamislikult me näeme, et raha on justkui alles jäänud, aga tegelikult see ei olnud püsiraha. Nagu ma arupärimisele vastates ka ütlesin, pärast analüüsi oli selge, et püsirahastust selle lünga täitmiseks ei ole. Kui Mart Võrklaev leidis seal mingisuguse jäägi, siis ilmselgelt ta ei olnud ainus, kes neid numbreid nägi ja vaatas ja analüüsis. Need inimesed, kes saavutasid selle, et kolme komando asemel tõmmati tõesti koomale ainult ühe võrra, ilmselgelt analüüsisid kogu selle olukorra läbi ja ei teinud seda otsust mitte lihtsalt niisama, vaid väga raske südamega.

Aitäh! Ma ei tahaks seda hinnata nii järsult ebapädevuseks. Ma arvan, et see oli mõnevõrra ekslik tõlgendus sellest, milleks need vahendid olid ette nähtud, mis eelarvejäägis olid. Me oleme nendel teemadel ka varem diskuteerinud rahanduskomisjonis. Tavaliselt ongi asi olnud selles, et tegu on olnud mõnede ülekantavate jääkidega, näiteks mingite ühekordsete jääkidega, mis on olnud mõne projekti jaoks, või mingisugune hange on edasi lükkunud, näiteks ei ole kaup kohale saabunud ja raamatupidamislikult me näeme, et raha on justkui alles jäänud, aga tegelikult see ei olnud püsiraha. Ehk siis nagu selles arupärimise vastuses ma ka ütlesin, et pärast analüüsi oli selge, et püsirahastust selle lünga täitmiseks ei ole. Et kui Mart Võrklaev korraks leidis seal mingisuguse jäägi, siis ilmselgelt tema ei olnud ainus, kes neid numbreid nägi ja vaatas ja analüüsis. Need inimesed, kes saavutasid selle, et kolme komando asemel tõesti tõmmati koomale ainult ühte, ilmselgelt analüüsisid kogu selle olukorra läbi ja tegid selle otsuse, mitte lihtsalt niisama, vaid väga raske südamega.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud siseminister! Et me lihtsalt saaksime rohkem aru sellest otsusest, mis viis omal ajal selle komando sulgemiseni: kas sellele arupärimisele [vastamiseks] ette valmistades te saite teada ja saate meile ka pisut avada, miks 2021. aastal selline kärpeotsus üldse tehti? Asi on selles, et meid ei olnud siis valitsuses, Lauri Läänemets ei olnud veel siseminister, teid ei olnud siis veel valitsuses. Keskerakond oli siis valitsuses ja Keskerakonna käes oli siseministri portfell. Mis põhjustel otsustas Keskerakond 2021. aastal selle kärpeotsuse teha, mis Kopli komando sulgemiseni viis?

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud siseminister! Et lihtsalt me saaksime rohkem aru sellest otsusest, mis viis omal ajal selle komando sulgemiseni: kas sellele arupärimisele ette valmistades te saite teada ja saate meile ka pisut avada, mis siis 2021. aastal, miks selline kärpeotsus üldse tehti? Asi on selles, et meid ei olnud siis valitsuses, Lauri Läänemets ei olnud veel siseminister, teid ei olnud siis veel valitsuses. Keskerakond oli siis valitsuses ja Keskerakonna käes oli siseministri portfell. Mis põhjustel 2021. aastal Keskerakond otsustas selle kärpeotsuse teha, mis Kopli komando sulgemiseni viis?

Aitäh! Ausalt öeldes ei kaevanud nii palju ajalukku, 2021. aastasse.

Aitäh! Ausalt öeldes ma ei kaevanud nii palju ajalukku, 2021. aastasse.

Hea juhataja! Lugupeetud siseminister! Nagu ma aru saan, Kopli komando taasavamist te ei plaani. Aga ma küsin, et millal te kavatsete selle halbade mõtete kriminaliseerimise eelnõuga taas välja tulla? Ajad on karmid ja loomulikult inimesed puiklevad vastu. Aga noh, kord on vaja valida ju.

Hea juhataja! Lugupeetud siseminister! Nagu ma aru saan, Kopli komando taasavamist te ei plaani. Aga ma küsin, et millal te kavatsete selle halbade mõtete kriminaliseerimise eelnõuga taas välja tulla. Ajad on karmid ja loomulikult inimesed puiklevad vastu, aga noh, kord on vaja ju valida.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Ei saa päris hästi aru, millest te räägite. Kas päevakorrapunkt – ma küsin üle – on endiselt sama? Kopli …

Aitäh selle küsimuse eest! Ei saa päris hästi aru, millest te räägite. Kas päevakorrapunkt – ma küsin üle – on sama endiselt? Kopli …

Jah, Kopli komando arupärimine.

Jah. Selles mõttes tundub, et me oleme hoopis teisel teemal praegu.

Jah. Selles mõttes tundub, et me oleme hoopis teisel teemal praegu. Aitäh selle küsimuse eest!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja arupärijate nimel kõigepealt Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Ja arupärijate nimel kõigepealt Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Noh, meil ei saagi praegu olla pretensioone siseminister Igor Tarole, sellepärast et tema sai ministriks siis, kui see otsus oli juba tehtud. Küll on meil talle soovitus ja palve vaadata ikkagi see otsus üle just sellest vaatevinklist, et eelmisel neljapäeval võeti Tallinna Linnavolikogus vastu Põhja-Tallinna detailplaneering, mis näeb ette, et lähiaastatel suureneb Põhja-Tallinna elanike arv drastiliselt. Kõik need uued [arendused], mis sinna on tulemas, tähendavad seda, et mõne aasta pärast elab selles linnaosas võib-olla kuni 100 000 elanikku praeguse 62 000 asemel. Ja kindlasti see suurendab igasuguseid riske, mis on seotud just vajadusega päästekomando järele selles piirkonnas. Aga kui vaadata ajalukku, siis tõepoolest, kui tuli otsus, tollase siseministri Lauri Läänemetsa otsus, et 2024. aasta jaanuarist pannakse Kopli komando kinni, siis küsisime esiteks ka tollase peaministri Kaja Kallase käest, mida tema sellest arvab, kas on vaja ikkagi Kopli päästekomando ilmtingimata kinni panna. Ta vastas, nagu ma juba tsiteerisin eelmises kõnes: "Mis puudutab Kopli päästekomandot, siis see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus. Kui ma vaatan seda, kui palju on siseminister tõstnud ametnike palka, siis [mulle tundub, et] seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna. See on aga olnud siseministri valik […]" Nii et ametnike palgad – jah, see on kõik väga tore, eriti ametnike jaoks. Aga kas see oli õige valik? Mina küll ei usu. Ja ma ei usu, et Põhja-Tallinna elanikud arvavad, et see oli õige valik [selle vahel], kas jätta Kopli päästekomando alles või tõsta Siseministeeriumi ametnike palkasid. Aga ma olen tsiteerinud ka tollase, nüüd endise rahandusministri sõnavõttu, kus ta ütles, et tegelikult oli pärast raha samal eelarvereal mitu korda rohkem, 3,6 miljonit. Puudu oli, ma tuletan meelde, 800 000 eurot aastas. Ja tuletan veel kord meelde, millest ma olen juba rääkinud, et Tallinna Linnavalitsus eesotsas Keskerakonnaga oli valmis poole sellest summast linna eelarvest katma. Mäletame, kuidas Tallinna Linnavalitsus omal ajal, võib öelda, et päästis politseiorkestri, mille valitsus otsustas samamoodi kinni panna. Tallinna linn ulatas abikäe ja orkester jäi tänu sellele ellu. Aga ei olnud siseminister sellega nõus, isegi poolt sellest summast ei olnud ta valmis välja käima. Nii et see oli selline väga põhimõtteline otsus, nagu ma aru saan. Ja nüüd siis oleme olukorras, kus meil on seal vabatahtlikud. Paluks paar minutit juurde.

Aitäh! Noh, meil ei saagi praegu olla pretensioone siseminister Igor Tarole, sellepärast tema sai ministriks siis, kui see otsus oli juba tehtud. Küll meil on selline soovitus ja palve temale, et ikkagi vaadata see otsus üle just sellest vaatevinklist, et võeti eelmisel neljapäeval vastu Tallinna Linnavolikogus Põhja-Tallinna detailplaneering, mis näeb ette, et lähiaastatel suureneb Põhja-Tallinna elanike arv drastiliselt. Kõik need uued arengud, mis sinna on tulemas, tähendavad seda, et mõne aasta pärast elab selles linnaosas võib olla kuni 100 000 elanikku praeguse 62 000 asemel. Ja kindlasti see suurendab igasuguseid riske, mis on seotud just päästekomando vajadusega selles piirkonnas. Aga kui vaadata ajalukku, siis tõepoolest, kui tuli otsus, et 2024. aasta jaanuarist pannakse Kopli komando kinni ja siis oli tollase siseministri Lauri Läänemetsa otsus, siis küsisime tõepoolest esiteks ka tollase peaministri Kaja Kallase käest, et mida tema sellest arvab, kas siis on vaja ikkagi Kopli päästekomando ilmtingimata kinni panna, millele ta vastas, ma juba tsiteerisin eelmises kõnes, et mis puudutab Kopli päästekomandot, siis see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus, ja kui ma vaatan, kui palju siseminister on tõstnud ametnike palka, siis mulle tundub, et seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna, see on aga olnud siseministri valik. Nii et ametnike palgad – jah, see on kõik väga tore, eriti ametnike jaoks. Aga kas on see õige valik olnud? Mina küll ei usu. Ja ma ei usu, et Põhja-Tallinna elanikud arvavad, et see oleks õige valik, kas jätta Kopli päästekomando alles võis tõsta Siseministeeriumi ametnike palkasid. Aga ma olen tsiteerinud ka tollase, nüüd juba endise rahandusministri sõnavõttu, kus ta ütles, et tegelikult raha oli mitu korda rohkem pärast sama eelarvereas, 3,6 miljonit, puudu oli, ma tuletan meelde, 800 000 aastas. Ja tuletan veel kord meelde, millest ma olen juba rääkinud, et Tallinna Linnavalitsus eesotsas Keskerakonnaga oli valmis poole sellest summast linnaeelarvest katma. Mäletame, kuidas Tallinna Linnavalitsus omal ajal, võib öelda, et päästis politseiorkestri, mille valitsus otsustas samamoodi kinni panna, ja Tallinna linn ulatas abikäe. Orkester jäi ellu tänu sellele. Aga ei olnud siseminister sellega nõus, isegi poole sellest summast ei olnud valmis välja käima. Nii et see oli selline väga põhimõtteline otsus, nagu ma saan aru. Ja nüüd siis oleme selles olukorras, kus meil on seal vabatahtlikud. Paluks paar minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Ja vabatahtlikud on selles mõttes väga tublid inimesed ja müts maha nende ees. See, et nad on valmis sellega tegelema ja tegema seda vabatahtlikult, loomulikult see on põhimõtteliselt missioon. Ja inimesed, kes teevad midagi missioonitundest, alati on lugupidamist väärt. Aga meil on tekkimas selline tunne, et meie riik kuidagi muutubki väga vabatahtlikesõltuvaks. Vaadates, mis meil politseis toimub, siis me kutsume kogu aeg appi abipolitseinikke, vabatahtlikud päästjad. Vaadates, mis meil toimub praegu haridussüsteemis, kus õpetajate arv kogu aeg langeb, selle asemel, et tõusta. Tegelikult on väga suur õpetajate defitsiit, siis võib mõelda selle peale, et varsti lähebki vabatahtlikke vaja ka selles valdkonnas, vabatahtlikke õpetajaid. Samas osaliselt on see juba käes, et võetakse praegu koolidesse õpetajaid, kellel ei ole vajalikku kvalifikatsiooni. Ja tegelikult, kui me oleme siin haridusministriga sellest rääkinud, tema tundis isegi teatud rõõmu selle üle, et needsamad kvalifikatsioonita inimesed koolidesse tulevad. Ma saan aru, et kui sul on valida, kas üldse mitte kedagi või õpetaja, kellel ei ole kvalifikatsiooni, siis sa valid seda viimast, aga kas see olukord peab selline olema, et kas ikka peab Eestis kerkima selline valik, et kas kvalifikatsioonita õpetaja või üldse mitte kedagi, keda võiks nagu klassi ette panna. See oleks loomulikult selline hea mõtteaine meie valitsusele, mis suunas liikuda ja mis võiksid olla need või peaksid olema need prioriteedid, sest minu arvates ametnike palgad versus Kopli komando säilitamine, noh, ma ei tea, minu meelest prioriteediks kindlasti peaks olema see viimane. Aga niimoodi ei läinud aastal 2023 ja siis 1. jaanuarist 2024 Kopli komando oli kinni pandud ja nüüd on seal vabatahtlike brigaad. Päris palju mõtteainet ka praegusele siseministrile. Nagu ma ütlesin, siis me kindlasti palume teda mõelda selle peale, et juba lähiajal hakata seda päästevõrgustikku niimoodi muutma, et Kopli komando saaks taastatud, seda enam, et, nagu ma ütlesin, see on pidevalt kasvav Tallinna linnaosa. Aitäh!

Vabatahtlikud on väga tublid inimesed ja müts maha nende ees. See, et nad on valmis sellega tegelema ja tegema seda vabatahtlikult – loomulikult on see põhimõtteliselt missioon. Ja inimesed, kes teevad midagi missioonitundest, on alati lugupidamist väärt. Aga meil on tekkimas selline tunne, et meie riik muutub kuidagi väga vabatahtlikest sõltuvaks. Vaatame, mis meil politseis toimub: me kutsume kogu aeg appi abipolitseinikke, vabatahtlikke päästjaid. Vaatame, mis meil toimub praegu haridussüsteemis: õpetajate arv kogu aeg langeb, selle asemel et tõusta, on väga suur õpetajate defitsiit. Võib mõelda selle peale, et varsti läheb vabatahtlikke vaja ka selles valdkonnas, vabatahtlikke õpetajaid. Samas on osaliselt see juba käes, sest koolidesse võetakse praegu õpetajaid, kellel ei ole vajalikku kvalifikatsiooni. Ja kui me oleme siin haridusministriga sellest rääkinud, siis ta on tundnud isegi teatud rõõmu selle üle, et needsamad kvalifikatsioonita inimesed koolidesse tulevad. Ma saan aru, et kui sul on valida, kas üldse mitte kedagi või õpetaja, kellel ei ole kvalifikatsiooni, siis sa valid selle viimase. Aga kas see olukord peab selline olema? Kas ikka peab Eestis tekkima selline valik, et kas kvalifikatsioonita õpetaja või üldse mitte kedagi, keda klassi ette panna? See on loomulikult hea mõtteaine meie valitsusele: mis suunas liikuda ja mis võiksid olla või peaksid olema prioriteedid? Ametnike palgad versus Kopli komando säilitamine – noh, ma ei tea, minu meelest prioriteet peaks kindlasti olema see viimane. Aga niimoodi 2023. aastal ei läinud ja siis 1. jaanuarist 2024 pandi Kopli komando kinni ja nüüd on seal vabatahtlike brigaad. Päris palju mõtteainet ka praegusele siseministrile. Nagu ma ütlesin, me kindlasti palume tal mõelda selle peale, et juba lähiajal hakata päästevõrgustikku niimoodi muutma, et Kopli komando saaks taastatud, seda enam, et, nagu ma ütlesin, see Tallinna linnaosa pidevalt kasvab. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Hea Vadim! Selle kärpeotsuse tegi 2021. aastal toonane siseminister Kristian Jaani, kes esindas Kaja Kallase valitsuses Eesti Keskerakonda. Mis põhjusel see otsus toona tehti, seda peab selgitama Keskerakond. Mina ka sellest aru ei saa. Keskerakond oleks pidanud seisma valitsuses selle eest, et raha oleks päästesse juurde pandud, mitte vähemaks võetud. Lauri Läänemets suutis tegelikult suures ulatuses selle kärpe tagajärgi valdkonnale leevendada ja väärib selle eest tunnustust. Teine oluline punkt. Sel ajal, kui sotsiaaldemokraadid vastutasid Siseministeeriumi valitsemisala eest, algas Eestis päriselt sisuline tegelemine elanikkonnakaitse valdkonnaga, millele varasemad valitsused ja varasemad siseministrid ei pööranud tähelepanu ja mis ei leidnud siis ka rahastamist. Täna me peame sellega tegelema selle võrra kiiremini, sellepärast et varasemad ministrid, varasemad valitsused ei osanud oma töös ilmselt piisavalt ette näha, kui oluliseks see valdkond muutub. Vadim, sa rääkisid palkadest. Sa ütlesid, et Lauri Läänemets justkui eelistas ametnike palkasid päästjatele. Lauri Läänemetsa ajal päästjate palgad tõusid, kui mu mälu mind ei peta, 36%, midagi sinnakanti, kindlasti üle 30%. Ja kui see palgaotsus oli tehtud, siis ma käisin läbi komandod, mis on seotud mitte ainult Põhja-Tallinna, vaid ka Kristiine, Haabersti, minu valimisringkonna elanike turvalisuse tagamisega, ja rääkisin komandopealikega sellest. Kõik nad kinnitasid, et sellest Lauri Läänemetsa palgatõusust oli väga suur abi. Me teadsime, et väga paljud päästjad – no see on tänaseni probleem, aga enne seda palgatõusu oli see kindlasti teravam – pidid töötama mitmel ametikohal, et toime tulla, mõnikord mitte kahel, vaid koguni kolmel ametikohal. Ja tänu sellele palgatõusule, ma arvan, läks nii mõnegi päästja jaoks olukord ikkagi paremaks. See populism on muidugi piiritu. Iga kord, kui me räägime riigi kuludest, peab Keskerakond alati võimalikuks neid suurendada. Kui me räägime riigi tuludest, maksudest, siis loomulikult Keskerakond näeb alati võimalusi neid langetada. Aga me kõik saame ju aru, et paraku 1 + 1 on alati 2, ta ei ole 4 või 6 või 8 või 12. See ei ole väga vastutustundlik, kui kogumina vaadata neid lubadusi ja sõnumeid, mida Keskerakond püüab ühiskonnale anda. Ja viimane asi, mis ma tahan öelda, on see, et ma ausalt ei saa aru sellest Keskerakonna obsessioonist sotsiaaldemokraatide aadressil. Vadim, sa tsiteerisid Kaja Kallast. Mulle ka Kaja Kallas meeldib, ta oli kindlasti omapärane peaminister. Teie tegite temast peaministri, meie jätkasime temaga hiljem koostööd. Aga tal oli hea ütlus endise peaministri Andrus Ansipi kohta. Ta ütles, ta on nagu limonaadiaparaat: paned sinna mündi sisse ja sealt tuleb siis teksti vastu. Keskerakond selles mõttes ei ole nagu limonaadiaparaat, teile ei pea isegi münti sisse parema, vaid see jutt sotsiaaldemokraatide kohta tuleb siin päeval ja öösel igas sõnavõtus kuidagi iseenesest. Mis ma oskan teile soovitada? Minu meelest see plaat hakkab juba kuidagi nagu kuluma, võib-olla on aeg plaati vahetada. Aitäh!

Aitäh! Hea Vadim! Selle otsuse, kärpeotsuse tegi 2021. aastal toonane siseminister Kristian Jaani, kes esindas Kaja Kallase valitsuses Eesti Keskerakonda. Mis põhjusel see otsus toona tehti, seda peab selgitama Keskerakond. Mina ka sellest aru ei saa. Keskerakond oleks pidanud seisma valitsuses selle eest, et raha oleks päästesse juurde pandud, mitte vähemaks võetud. Lauri Läänemets suutis tegelikult suures ulatuses selle kärpe tagajärgi valdkonnale leevendada ja väärib selle eest tunnustust. Teine oluline punkt. Sel ajal, kui sotsiaaldemokraadid vastutasid Siseministeeriumi valitsemisala eest, algas Eestis päriselt sisuline tegelemine elanikkonnakaitse valdkonnaga, millele varasemad valitsused ja varasemad siseministrid ei pööranud tähelepanu ja mis ei leidnud siis ka rahastamist. Täna me peame sellega tegelema selle võrra kiiremini, sellepärast et varasemad ministrid, varasemad valitsused oma töös ei osanud ilmselt piisavalt ette näha, kui oluliseks see valdkond muutub. Nüüd, Vadim, sa rääkisid palkadest. Sa ütled, Lauri Läänemets justkui eelistas ametnike palkasid päästjatele. Lauri Läänemetsa ajal päästjate palgad tõusid, kui mu mälu mind ei peta, 36%, midagi sinnakanti, kindlasti üle 30%. Ja kui see palgaotsus oli tehtud, siis ma käisin läbi ka komandod, mis on seotud mitte ainult Põhja-Tallinna, vaid ka Kristiine, Haabersti, minu valimisringkonna elanike turvalisuse tagamisega, ja rääkisin komandopealikega sellest. Ja kõik nad kinnitasid, et sellest Lauri Läänemetsa palgatõusust oli väga suur abi, sest me teadsime, et väga paljud päästjad – no see on tänaseni probleem, aga enne seda palgatõusu oli see kindlasti teravam – pidid töötama mitmel ametikohal, et toime tulla, mõnikord mitte kahel, vaid koguni kolmel ametikohal. Ja tänu sellele palgatõusule, ma arvan, et nii mõnegi päästja jaoks olukord läks ikkagi paremaks. Nüüd see populism on muidugi piiritu. Iga kord, kui me räägime riigi kuludest, siis Keskerakond peab alati võimalikuks neid suurendada. Kui me räägime riigi tuludest, maksudest, siis loomulikult Keskerakond näeb alati võimalusi neid langetada. Aga me kõik saame ju aru, et paraku 1 + 1 on alati 2, et ta ei ole 4 või 6 või 8 või 12. See ei ole väga vastutustundlik, kui kogumina vaadata neid lubadusi ja sõnumeid, mida Keskerakond püüab siis ühiskonnale anda. Ja viimane asi, mis ma tahaksingi öelda, on see, et ma ausalt ei saa aru sellest Keskerakonna obsessioonist sotsiaaldemokraatide aadressil. Kunagi, ja Vadim, sa tsiteerisid Kaja Kallast. Mulle ka Kaja Kallas meeldib. Ta oli omapärane peaminister kindlasti, teie tegite temast peaministri, meie jätkasime temaga hiljem koostööd. Aga tal oli hea ütlus endise peaministri Andrus Ansipi kohta, ta ütles, ta on nagu limonaadiaparaat, paned sinna mündi sisse ja sealt tuleb siis teksti vastu. Keskerakond selles mõttes ei ole nagu limonaadiaparaat, teile ei pea isegi münti sisse parema, see sotsiaaldemokraatide kohta jutt tuleb siin päeval ja öösel ja igas sõnavõtus kuidagi iseenesest. Mis ma oskan teile nagu soovitada? Minu meelest see juba hakkab kuidagi nagu see kuluma, see plaat, et võib-olla on aeg plaati vahetada. Aitäh!

Aitäh! Ja tõesti, paar korda Vadim Belobrovtsevi nime mainiti. Nii et vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Ma ütleks, et esiteks, mulle pole Kaja Kallase valitsemine kunagi meeldinud erinevalt kolleeg Raimondist. Aga tema ütles just seda, et siis tõsteti just ametnike palkasid, selle asemel et Kopli komando säilitada. Need ei olnud minu sõnad. Nii et ma arvan, et tema tundis paremini, mis tema ministri valdkonnas toimub siis, kui ta oli selle valitsuse … Ja loomulikult, siin on olukord väga lihtne. Tõepoolest, siis, kui Keskerakond oli võimul, päästjate palgad tõusid igal aastal, 2019, 2020, 2021, küll mitte drastiliselt, vaid ikkagi regulaarselt. Pärast seda, kui aastal 2022 otsustati, et tõstetakse natuke suuremalt, siis kaks aastat järjest, kui pärast seda Lauri Läänemets oli meil siseminister, need palgad ei olnud tõstetud sendigi võrra. Nii et praegu päästjad loomulikult pikisilmi ootavad seda tõusu ja vaatame, mis siis järgmisel aastal saab. Ja mis puudutab seda ajalugu, noh, me võime loomulikult vaielda selle üle, mis aastal 2021 tegelikult juhtunud on. Mul ausalt öeldes ei ole sellest väga suurt aimu, et mis siis siseminister Jaani tol ajal tegi oma ministeeriumis. Aga selge on see, et kui aastal 2021 on minister midagi otsustanud, siis vahetus valitsus, siis vahetus valitsus veel kord ja siis ikkagi järgitakse neid näpunäiteid, mida üle-eelmine siseminister andis. Siis on see loomulikult paradoksaalne olukord. Aitäh!

Aitäh! Ma ütlen esiteks, et mulle pole Kaja Kallase valitsemine kunagi meeldinud erinevalt kolleeg Raimondist. Aga just tema ütles seda, et siis tõsteti ametnike palkasid selle asemel, et Kopli komando säilitada. Need ei olnud minu sõnad. Ma arvan, et tema teadis paremini, mis tema ministri valdkonnas toimus siis, kui ta oli selle valitsuse pealik. Ja loomulikult on see olukord väga lihtne. Tõepoolest, siis, kui Keskerakond oli võimul, päästjate palgad tõusid igal aastal, 2019, 2020, 2021, küll mitte drastiliselt, aga ikkagi regulaarselt. Pärast seda, kui aastal 2022 otsustati, et tõstetakse neid natuke suuremalt, siis kaks aastat järjest, kui Lauri Läänemets oli siseminister, ei tõstetud neid palku sendigi võrra. Nii et praegu päästjad loomulikult pikisilmi ootavad seda tõusu ja vaatame, mis siis järgmisel aastal saab. Mis puudutab ajalugu, siis noh, me võime loomulikult vaielda selle üle, mis aastal 2021 tegelikult juhtus. Mul ausalt öeldes ei ole sellest väga suurt aimu, mis siseminister Jaani tol ajal oma ministeeriumis tegi. Aga selge on see, et aastal 2021 minister midagi otsustas, siis vahetus valitsus, siis vahetus valitsus veel kord, aga ikkagi järgiti neid näpunäiteid, mida üle-eelmine siseminister oli andnud. See on loomulikult paradoksaalne olukord. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Läbinud oleme kaheksanda päevakorrapunkti.

Aitäh! Kas soovib minister täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Läbinud oleme kaheksanda päevakorrapunkti.