Arupärimine praamiühenduse kohta Eesti saartega (nr 789)

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Peeter Ernitsa, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 21. mai 2025 esitatud arupärimine praamiühenduse kohta Eesti saartega, nr 789. Ettekandjaks palun Riigikogu liige Lauri Laats.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Peeter Ernitsa, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 21. mail 2025 esitatud arupärimine praamiühenduse kohta Eesti saartega, nr 789. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Jaa, täna tahame lugupeetud taristuminister Kuldar Leisilt pärida just nimelt praamiühenduse kohta, eriti mis puudutab Saaremaa ja mandri ühendust või Muhumaa ja mandri ühendust. Juhuslikult külastasin nädalavahetusel Saaremaad. Ilmaga vedas, väga ilus ja tore nädalavahetus oli. Mul õnnestus Saaremaad paar korda külastada ka suvel. Kui me vaatame seda praamiliiklust, siis suvel see ületus nii kergelt ei läinud, pidi pikalt ootama, ei jõudnud ka pileti broneeringut teha. Eks need praamijärjekorrad loomulikult tekitavad probleeme. Tegelikult ei ole see mitte ainult ebamugavuse küsimus, vaid sel on ka majanduslik mõju, nagu me kõik saame aru. Kui saarele kergelt ei pääse, siis kohalikud ettevõtjad ja ettevõtted saavad vähem tulu. Ei ole ju raske sellest aru saada. See, mis hinnaga saab sinna [minna] ja tagasi tulla, on ju ka väga oluline. Päris ei saa aru, mis viisil ja mismoodi on selle pileti hind paika pandud. Kui läbipaistev see on? Ma olen siit ja sealt seda materjali otsinud ja ma ei saa päris aru, millest see praamiületuse hind koosneb, mis komponentidest. Vaatame TS Laevad OÜ kasumeid. No need kasumid väikesed ei ole. Käive on kuskil 36 miljonit, kasum on peaaegu 8 miljonit. Kuskil 20% on siis tulu, mis on ühe ettevõtte kohta väga-väga hea, arvestades, et tegemist on ikkagi riikliku ettevõttega, kus võib kindlasti teha piletitulu osas erisusi. Et erasektoris 20% tulu kätte saada, no sa pead ikka pea peal käima. Käte peal [käimisest] ei piisa, sa pead pea peal käima, et selline kasum kätte saada. Aga palun väga, TS Laevad OÜ saab sellise kasumi kätte. See toimub tänu sellele, et õnneks on Saaremaa ja Muhumaa küllaltki atraktiivsed, inimesed tahavad neid saari külastada. Aga loomulikult, teiselt poolt see kõik mõjutab jällegi kohalike ettevõtete käibeid, arengut, soovi investeerida oma saare arendamisse. Ja ega see piletihind seda olukorda nagu kergemaks ei tee. Kui vaadata selle aasta andmeid ja ilmasid ning vestelda majutusasutuste juhtide ja omanikega, siis peab tunnistama, et ega nendel see aasta väga õnnestunud ei olnud. Nii et meil on siin ridamisi küsimusi, et saada selgus, mis kaalutlustel meil sellised kallid piletihinnad on ja kas sellele on ka mingisugust õigustust. [Arupärimise] teine pool puudutab praamihanget. Teatavasti tahetakse soetada üks lisapraam. Esimese hanke puhul, mis korraldati, ületas hind etteantud hinda. Ma tahaks teada, kas tõesti see ajaline aspekt, mis siia juurde tuli uue hankega – laevaehitus lükkus kõik ju edasi ja nii edasi –, ja kas see hind, mis ületas seda piirhinda, tõesti olid seda väärt. Veel vähemalt aasta, kui mitte rohkem, [tuleb] oodata seda praami, mis peaks tooma liinile leevendust just nimelt suvisel perioodil, siis, kui kõige rohkem rahvast liigub. Mis oli see nii-öelda majanduslik mõttekäik, kui palju siis kokku hoiti ja kas see kokkuhoid ikkagi tasub ennast ära? Ja loomulikult, millal siis uut praami on oodata? Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Jaa, täna tahaks lugupeetud taristuminister Kuldar Leisilt pärida just nimelt praamiühenduse kohta ja eriti, mis puudutab meie Saaremaa ja mandri ühendust või Muhumaa ja mandri ühendust. Juhuslikult ka nädalavahetusel külastasin Saaremaad, ilmaga vedas, väga ilus ja tore nädalavahetus oli. Mul õnnestus ka paar korda külastada Saaremaal suvel. Kui me vaatame seda praamiliiklust, siis suvel see ületus nii kergelt ei läinud, pidi pikalt ootama, ei jõudnud ka broneeringut pileti osas teha. Ja eks need praamijärjekorrad loomulikult tekitavad probleeme. Praamijärjekorrad loomulikult tekitavad probleeme ja tegelikult on seal mitte ainult ju ebamugavuse küsimus, vaid ka majanduslik mõju, nagu me kõik saame aru. Ehk siis, kui saarele ei pääse kergelt, siis kohalikud ettevõtjad ja ettevõtted vastavalt saavad ju vähem tulu, ei ole ju raske sellest aru saada. Nüüd see teine pool, et aga mis hinnaga sinna saada ja tagasi tulla, see on ju ka väga oluline. Ja päris ei saa aru, et mis viisil ja mismoodi on selle pileti hind paika pandud, kui läbipaistev ta on. Ma nagu olen siit ja sealt seda materjali otsinud ja ma ei saa päris aru, millest see nagu praamiületuse hind ja see komponent koosneb. Ja teine pool, et kui me vaatame TS Laevade osaühingu kasumit, no need kasumid nagu väikesed ei ole. Käive on seal kuskil 36 miljonit, kasum on peaaegu 8 miljonit, No kuskil 20%‑line nii-öelda siis on tulu, mis on päris väga-väga hea ühe ettevõtte kohta, ja arvestades, et tegemist on ikkagi nii-öelda riikliku ettevõttega, kus võib kindlasti teha erisusi piletitulude osas. Et erasektoris ikkagi saada 20% tulu kätte, no sa pead ikka pea peal käima. Käte peal nagu ei piisa, sa pead pea peal käima, et sellise kasumi kätte saada. Aga palun väga, TS Laevad osaühing saab sellised kasumid kätte, see toimub kõik tänu sellele, et õnneks Saaremaa ja Muhumaa on küllaltki atraktiivne, inimesed tahavad sinna saari külastada. Aga loomulikult, teiselt poolt see kõik mõjutab jällegi nende kohalike ettevõtete käibeid, arengut, investeerimise nii-öelda soovi oma saare arendamisel. Ja ega see piletihind nagu kergemaks seda olukorda ei tee. Ja kui vaadata selle aasta ka andmeid ja ilmasid, siis peab tunnistama, ja vesteldes majutusasutuste nii-öelda juhtidega ja omanikega, siis ega nendel see aasta väga õnnestunud ei olnud. Nii et me peame kindlasti, meil on ridamisi siin küsimusi, et saada selgust, mis kaalutlustel meil sellised kallid piletihinnad on ja kas sellel on ka mingisugust õigustust. Teine küsimuse pool puudutab meie praamihanget. Teatavasti tahetakse soetada üks lisapraam. Esimene hange, mis oli korraldatud, see hind ületas etteantud hinda. Siin ma tahaks teada, et kas tõesti see ajaline aspekt, mis siia juurde tuli uue hankega, ja siis see laevaehitus lükkus ju kõik edasi ja nii edasi, kas see hind ja see, mis ületas seda summat, seda piirhinda, tõesti oli seda väärt, et veel vähemalt aasta kui mitte rohkem oodata seda praami, mis tegelikult peaks tooma liinil leevendust just nimelt suvisel perioodil, siis kui kõige rohkem ju rahvast nagu liigub. Mis oli see nagu nii-öelda majanduslik selline mõttekäik, et kui palju siis kokku hoiti ja kas see kokkuhoid ikkagi tasus ennast ära, ja loomulikult, millal siis uut praami on oodata? Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele palun vastama, taristuminister Kuldar Leis.

Aitäh! Arupärimisele palun vastama taristuminister Kuldar Leisi.

Tere õhtust, hea istungi juhataja ja Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele parvlaevaühenduse kohta Eesti saartega. Küsimused 1–4 ja küsimus 9 kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevusse ehk siis nendele vastab härra Terras. Aga Kliimaministeeriumi pädevusse kuuluvate küsimuste vastused on minu anda ja need ma nüüd järjest ka esitan. Viies küsimus: "Milline oli täpne summa, millega [eelmise,] viienda parvlaeva ehitamise riigihange ületas riiklikult eraldatud eelarvelisi vahendeid?" Vastus. Eelmise riigihanke kõige väiksem pakkumine ületas eelarvelisi vahendeid 1 899 000 euro võrra. Eelmine hange kuulutati välja oktoobris 2024, tähtaeg oli 6. jaanuar sel aastal. Ja kõik need pakkumised, kõik esitatud pakkumised ületasid eelarvelisi vahendeid. Kuues küsimus: "Kas oleks olnud võimalik, vaatamata eelarve ületamisele, teha vastavad eelarvelised otsused ümber ja sõlmida leping hankes osalenud soodsama pakkumise teinud ettevõttega?" Vastus. Teoreetiliselt jah, kuid sel juhul oleks leping sõlmitud miinimumomakapitaliga ilma töötajateta Eesti mikroettevõtjaga, kes tugines tema kvalifitseerumisel üksnes välismaiste alltöövõtjate majandusnäitajatele. Ehk laevaehitus oleks toimunud väljaspool Euroopa Liitu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni. Ehk siis väga riskantne lähenemine. Seitsmes küsimus: "Millised olid peamised põhjused, miks ükski eelnevalt laekunud pakkumistest ei vastanud nõuetele?" Vastus. Eelmises riigihankes esitatud pakkumused ületasid riiklikult eraldatud eelarvelisi vahendeid. Kaheksas küsimus: "Millises etapis on hetkel uus hankemenetlus viienda parvlaeva ehitaja leidmiseks? Kas on oodata täiendavaid viivitusi võrreldes algselt planeeritud 2027. aasta valmimiskuupäevaga?" Uus hankemenetlus viiakse läbi vastavalt eelmise taristuministri suunisele, kasutades läbirääkimisi võimaldavat hankemenetlust "Võistlev dialoog". Tänase seisuga on läbi viidud taotlejate kõrvaldamise aluste puudumise ning kvalifitseerimistingimuse täitmise kontroll. Kvalifitseerunud on neli laevaehitustehast, kellele on esitatud dialoogi alustamise ettepanek. Läbirääkimistel osalevad Eesti ettevõte Baltic Workboats koos BLRT-ga, teiseks Hollandi laevatehas B.V. Scheepswerf Damen Hardinxveld ning Poola tuntud laevatehased, kolmandaks Remontowa Shipbuilding S.A. ja neljandaks Crist S.A. Esmaste lahenduste pakkumise esitamise tähtaeg on 6. oktoober 2025. Siis peavad kõik neli pakkujat esitama esmase tehnilise kirjelduse ja joonised ning selguvad punktid, mille üle läbi rääkida. Peale seda algavad läbirääkimised, mille tulemusel tekib riigilaevastikule parim lõplik tehniline kirjeldus, mis esitatakse siis kõigile neljale ettevõttele, ja selle peale tehakse lõplikud hinnapakkumised. Käesolevas hankes ei ole oodata viivitusi. Viienda parvlaeva eeldatav valmimisaeg on suvi 2028. Kümnes küsimus: "Kuidas on plaanis tasakaalustada eelarvesäästud ning tagada samal ajal teeninduse kvaliteet ja sõitjate rahulolu?" Läbirääkimistele sisenetakse eeldusega, et täna pakutav teenuse tase säilib ka uue parvlaeva puhul. Ostetava parvlaeva lõplik lahendus ja pakutava teeninduse kvaliteet selgub läbirääkimiste käigus. Aitäh!

Tere õhtust, hea istungi juhataja ja Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele parvlaevaühenduse kohta Eesti saartega. Küsimused 1–4 ja küsimus 9 kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevusse ehk siis nendele vastab härra Terras. Aga Kliimaministeeriumi pädevusse kuuluvate küsimuste vastused on minu anda ja need ma nüüd järjest esitan. Viies küsimus: "Milline oli täpne summa, millega [eelmise,] viienda parvlaeva ehitamise riigihange ületas riiklikult eraldatud eelarvelisi vahendeid?" Eelmise riigihanke kõige väiksem pakkumine ületas eelarvelisi vahendeid 1 899 000 euro võrra. Eelmine hange kuulutati välja oktoobris 2024, tähtaeg oli 6. jaanuar sel aastal. Ja kõik esitatud pakkumised ületasid eelarvelisi vahendeid. Kuues küsimus: "Kas oleks olnud võimalik, vaatamata eelarve ületamisele, teha vastavad eelarvelised otsused ümber ja sõlmida leping hankes osalenud soodsama pakkumise teinud ettevõttega?" Teoreetiliselt jah, kuid sel juhul oleks leping sõlmitud miinimumomakapitaliga ja ilma töötajateta Eesti mikroettevõtjaga, kes tugines kvalifitseerumisel üksnes välismaiste alltöövõtjate majandusnäitajatele. Laevaehitus oleks toimunud väljaspool Euroopa Liitu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni – ehk siis väga riskantne lähenemine. Seitsmes küsimus: "Millised olid peamised põhjused, miks ükski eelnevalt laekunud pakkumistest ei vastanud nõuetele?" Eelmises riigihankes esitatud pakkumused ületasid riiklikult eraldatud eelarvelisi vahendeid. Kaheksas küsimus: "Millises etapis on hetkel uus hankemenetlus viienda parvlaeva ehitaja leidmiseks? Kas on oodata täiendavaid viivitusi võrreldes algselt planeeritud 2027. aasta valmimiskuupäevaga?" Uus hankemenetlus viiakse läbi, kasutades läbirääkimisi võimaldavat hankemenetlust "Võistlev dialoog". Tänase seisuga on läbi viidud taotlejate kõrvaldamise aluste puudumise ning kvalifitseerimistingimuse täitmise kontroll. Kvalifitseerunud on neli laevaehitustehast, kellele on esitatud dialoogi alustamise ettepanek. Läbirääkimistel osalevad esiteks Eesti ettevõte Baltic Workboats koos BLRT-ga, teiseks Hollandi laevatehas B.V. Scheepswerf Damen Hardinxveld ning Poola tuntud laevatehased, kolmandaks Remontowa Shipbuilding S.A. ja neljandaks Crist S.A. Esmaste lahenduste esitamise tähtaeg on 6. oktoober 2025. Siis peavad kõik neli pakkujat esitama esmase tehnilise kirjelduse ja joonised ning selguvad punktid, mille üle läbi rääkida. Peale seda algavad läbirääkimised, mille tulemusel [valmib] Riigilaevastikule parim lõplik tehniline kirjeldus. See esitatakse siis kõigile neljale ettevõttele ja seejärel tehakse lõplikud hinnapakkumised. Käesolevas hankes ei ole oodata viivitusi. Viienda parvlaeva eeldatav valmimisaeg on suvel 2028. Kümnes küsimus: "Kuidas on plaanis tasakaalustada eelarvesäästud ning tagada samal ajal teeninduse kvaliteet ja sõitjate rahulolu?" Läbirääkimistele sisenetakse eeldusega, et praegu pakutava teenuse tase säilib ka uue parvlaeva puhul. Ostetava parvlaeva lõplik lahendus ja pakutava teeninduse kvaliteet selguvad läbirääkimiste käigus. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Natukene keskkonnasõbralikkust kütusest siis. See viies parvlaev, kas on ka mõeldud kas vesinik, elekter, hübriid või sellise keskkonnasõbralikuma kütuse peale? Ja kas selline plaan üldse tulevikus on parvlaevastiku ekspluateerimisel?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Natukene keskkonnasõbralikust kütusest. Kas selle viienda parvlaeva puhul on ka mõeldud – kas vesinik, elekter või hübriid – sellise keskkonnasõbralikuma kütuse peale? Ja kas selline plaan üldse on tulevikus parvlaevastiku [kasutamisel]?

Aitäh! Jah, tõesti, me läheme ikka väga suure sammu edasi, sest see uus, viies parvlaev on elektrimootoritega, elektritoitega ehk siis töötab puhtalt elektri peal. Lisaks on seal diiselgeneraatorid biodiisli küttega, et kui peaks tõesti midagi akudega juhtuma, siis on võimalik generaatorite abil edasi sõita. Aga ma kordan veel kord: see on tõesti esimene parvlaev, mis on elektriajamitega.

Aitäh! Jah, tõesti, lähme ikka väga suure sammu edasi. Sest see uus viies parvlaev on elektrimootoritega, elektritoitega ehk siis puhtalt elektri peal töötav. Lisaks on seal peal diiselgeneraatorid biodiisli küttega, et kui peaks tõesti midagi akudega juhtuma, siis on võimalik generaatoritega sõita edasi. Aga ma kordan veel kord: see on esimene selline parvlaev, mis on tõesti elektriajamitega.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Selline küsimus, et te ütlesite, et need ülejäänud küsimused, mis oli küsitud, et teie selle eest ei vastuta, ja lubasite, et nendele küsimustele tuleb vastama regionaalminister. On ta juhuslikult siin juba saabunud, et te nii kindlalt võisite väita, et ta tuleb ja vastab? Ma igal juhul ootan vähemalt, ma usun, et te siit puldist rääkisite tõtt. Aga see teine pool, mis puudutab seda uut praami, tõesti, akudel ta peaks nagu toimima ja varuväljapääs on ka olemas nende diiselgeneraatorite osas. Kui palju ta siis elektrit tarbib? Ja ma saan aru, et need võimsused on juba ka Muhu pool tagatud. Mis võimsused ja kui palju siis nii-öelda Muhule peale selle laadimissüsteemi väljaehitamist jääb ka lisavõimsust, et arendada ettevõtlust?

Aitäh! Selline küsimus. Te ütlesite ülejäänud küsimuste puhul, mis olid küsitud, et teie selle eest ei vastuta, ja lubasite, et nendele küsimustele tuleb vastama regionaalminister. On ta juhuslikult juba siia saabunud, et te nii kindlalt võisite väita, et ta tuleb ja vastab? Ma igal juhul vähemalt ootan. Ma usun, et te rääkisite siit puldist tõtt. Aga mis puudutab seda uut praami, siis tõesti, akudel ta peaks nagu toimima ja varuväljapääs on ka olemas diiselgeneraatorite kujul. Kui palju ta siis elektrit tarbib? Ja ma saan aru, et need võimsused on juba ka Muhul tagatud. Mis võimsused? Ja kui palju lisavõimsust siis jääb Muhule peale selle laadimissüsteemi väljaehitamist, et arendada ettevõtlust?

Aitäh! Minister Terras tuleb eraldi vastama, [kui te talle arupärimise esitate], mitte meil ei olnud see plaanitud. (Saalis räägitakse.) Ma ei julge tema eest vastata, et see on eraldi teema. Aga jaa, see elektrivõimsus on olemas ja lisaks tuleb mõlemale kaldale luua kaldataristu, mille abil saab seda praami laadida. Nii et siin on tegemist väga suure muudatusega Eesti praamilaevanduse ajaloos, mis annab võimaluse seal tulevikus ka teistel akude peal [töötavatel] laevadel teenust osutada. (Saalist öeldakse midagi.) Võimsust ma peast ei oska öelda.

Aitäh! Minister Terras tuleb eraldi vastama, mitte meil ei olnud plaanitud … (Saalist räägitakse.) Ma ei julge tema eest vastata, et see on eraldi teema. Aga jaa, see elektrivõimsus on olemas ja lisaks tuleb ka mõlemale kaldale luua ka see kaldataristu ehk millega saab seda praami nii-öelda laadida. Nii et siin on tegemist väga suure muudatusega Eesti praamilaevanduse ajaloos, mis annab ka siis võimaluse seal tulevikus ka teistel akude peal laevadel teenust osutada. (Saalist räägitakse.) Võimsust ma peast ei oska öelda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Minu küsimus on väga selline konkreetne. Eile õhtust tulin Saaremaalt Tõlluga ja nägin esimest korda pilti, mida ma ei ole näinud. Muidu kõik liigub suurepäraselt, aga autod olid nii pressitud, et inimestel oli raskusi autost välja tulla ja pärast sisse minna. Ja mina pole näinud sellist pilti enne, aga kes ronis kuidagi läbi tagaukse, mingid prisked prouad ja vähem või nii-öelda sellised silguniisad liikusid. Kas see on mingi eriline või? Ma iga päev ei sõida praamiga.

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on väga konkreetne. Eile õhtul tulin Saaremaalt Tõlluga ja nägin esimest korda pilti, mida ma ei ole näinud. Muidu kõik liikus suurepäraselt, aga autod olid nii kokku pressitud, et inimestel oli raskusi autost välja tulemise ja pärast sisse minemisega. Mina pole näinud sellist pilti enne. Kes ronis kuidagi läbi tagaukse, mingid prisked prouad, ja vähem [prisked], nii-öelda sellised silguniisad liikusid. Kas see on mingi eriline [vaatepilt] või? Ma iga päev ei sõida praamiga.

Aitäh! Kui on mingid suuremad üritused, siis Saaremaa ja ka Hiiumaa [ja mandri] ning üldse saarte vahel [liiklemisel] tekib kindlasti järjekordasid. See on aastaid nii olnud. Ega mul mingisugust gallupit ei ole selle kohta, kui tihti ja kui suuri järjekordi esineb. Aga ma arvan, et ega see juurprobleem ära ei kao enne, kui praame juurde tuleb, sest see [reisijate arvu] kõikumine on väga-väga suur. Ja see on ka täiesti loomulik, sest kui on ikkagi tippajad, siis ongi palju reisijaid – reedel sinna ja pühapäeval tagasi, nii Saaremaalt kui Hiiumaalt.

Aitäh! Saaremaa ja ka Hiiumaa ja üldse saarte vahet ju, kui on mingid suuremad üritused või mingid, ütleme siis, kas mingid suuremad üritused, siis tekib kindlasti järjekordasid. See on aastaid olnud, ega mul mingisugust gallupit ei ole, kui tihti neid ja kui suuri järjekordi esineb. Aga ma arvan, et ega see juurprobleem nagu ära ei kao enne, kui praame juurde tuleb, sest see kõikumine reisimisel on väga-väga suur ja see on ka täiesti loomulik, sest kui on ikkagi tippajad, siis ongi palju reisijaid. Reedel sinna ja pühapäeval tagasi nii Saaremaalt kui Hiiumaalt.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Alustuseks ma kutsun kõiki kolleege üles külastama meie saari tihedamini ja mitte ainult südasuvel. See annab kindlasti ka väga mitmekülgse parvlaevaühenduse [kasutamise] kogemuse. Aga tulen nüüd teie vastuste juurde. Kuna te sisuliselt ei soovinud hinnata ega anda kommentaare hinnastamispoliitika kohta – tõsi ta on, et see kuulub teise ministri haldusalasse –, siis olgu ajaloo huvides meenutatud, et viimane parvlaevapiletite hinna tõus toimus ajal, kui majandusminister oli Keskerakonda kuulunud ja täna Isamaa ridades olev Taavi Aas. Aga tulen tänasesse päeva. Usun, et taristuministrina te nõustute minuga, et iga investeering taristusse mõjutab selle piirkonna arengut vägagi positiivselt. Ja parvlaevad on saarte mõttes vaieldamatult kõige olulisem taristuobjekt. Selle jätkuks ma küsingi, kuidas te suhtute Hiiumaa ja Saaremaa ettevõtjate ettepanekusse käsitleda parvlaevaühendust kui maanteepikendust. Kuidas te näete, et see võiks mõjutada piirkonna arengut? Või siis teistpidi: kas te näete, et sellel käsitlusel on mingeid puudusi või miinuseid?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Alustuseks ma kutsun kõiki kolleege üles külastama meie saari tihedamini ja mitte ainult südasuvel. See annab ka parvlaevaühendusest kindlasti väga mitmekülgse kogemuse. Aga tulles nüüd teie vastuste juurde, kuna te sisuliselt ei soovinud hinnata ja anda kommentaare hinnastamispoliitikale, kuna tõsi ta on, see kuulub teise ministri haldusalasse, siis olgu ajaloo huvides meenutatud, et viimane parvlaevapiletite hinnatõus toimus ajal, kui majandusministriks oli tollal Keskerakonda kuulunud ja täna Isamaa ridades olev Taavi Aas. Aga tulles tänasesse päeva, usun, et taristuministrina te nõustute minuga, et iga investeering taristusse mõjutab selle piirkonna arengut vägagi positiivselt. Ja vaieldamatult, parvlaevad on saarte mõttes kõige olulisem taristuobjekt. Selle jätkuks ma küsingi, kuidas te suhtute Hiiumaa ja Saaremaa ettevõtjate ettepanekusse käsitleda parvlaevaühendust kui maanteepikendust. Kuidas te näete, et see võiks mõjutada piirkonna arengut? Või siis ka teistmoodi, kas te näete, sellel käsitlusel on mingeid puudusi või miinuseid?

Aitäh! Et anda sisukam vastus, peaks väga täpselt hindama, mida see maanteepikendus nende mõistes tähendab. Aga vaieldamatult, kuna saared on mandrist veega ära lõigatud, siis nende jaoks on taristu ülitähtis, ja mitte ainult parvlaevaliiklus, vaid lennuliiklus samamoodi. Eelmine nädal käisime Hiiumaal ja Saaremaal. Lendasime Kärdlasse lennukiga, siis sõitsime Sõrust Triigisse praamiga ja tagasi ka lennukiga. Selles mõttes oli hästi, et kõik toimis. Aga tõesti, ma arvan, et ega siin kiiret lahendust ei ole. Me omalt poolt teeme praegu tõesti kõik, et see viies parvlaev tuleks nii kiiresti kui võimalik, aga samas, et see oleks ka juba tulevikku vaatav. Ehk siis see elektrilahendus on järgmine samm edasi. Ja me näeme palju vaeva ka selle nimel, et see teeninduse tase, mis on praeguste praamidega, säiliks. Kuigi vahemaa mandri ja Saaremaa või Muhu vahel on lühike, me ikkagi sellest tasemest, mis on saavutatud, allapoole ei lasku. See maksab, aga nii on.

Aitäh! Et anda sisukam vastus, peaks ka väga täpselt hindama, mis see maanteepikendus nagu nende mõistes tähendab. Aga vaieldamatult, saared ehk siis mis on veega lõigatud mandrist, nende jaoks on taristu ülitähtis, ja mitte ainult parvlaevaliiklus, vaid lennuliiklus samamoodi. Eelmine nädal käisime Hiiumaal ja Saaremaal korraga. Lendasime sinna ehk Kärdlasse lennukiga, siis sõitsime Sõrust Triigisse praamiga ja tagasi ka lennukiga. Selles mõttes oli hea, et kõik toimis. Aga tõesti, ma arvan, et ega siin kiiret lahendust ei ole. Ja me omalt poolt teeme kõik, et see viies parvlaev tuleks nii kiiresti kui võimalik, aga samas, et ta oleks ka juba tulevikku ette vaatav. Ehk siis see elektrilahendus seal peal on juba järgmine samm edasi. Ja me näeme ka palju vaeva selle nimel, et see tase, mis on praegu teenindusel praeguste praamidega, säiliks. Kuigi see vahemaa on lühike mandri ja Saaremaa vahel või Muhu vahel, siis ikkagi see tase, mis on saavutatud, sellest allapoole ei lasku. See maksab, aga nii on.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Ja arupärijate esindajana Lauri Laats, palun!

Aitäh! No see oli päris huvitav kogemus. Keskerakonna fraktsiooni liikmed saatsid arupärimise taristuminister Kuldar Leisile nende küsimustega, mis on siin välja toodud. Neid on lausa kümme. Aga mitte mingit tähelepanu sellele ei juhitud, [et osale neist minister ei vasta]. Ei öeldud, et vabandust, te edastasite meile küsimused, aga osa küsimusi väljub minu vastutusalast ja palun pöörduda nende küsimustega vastava ministri poole. Veelgi mõistlikum ja etem oleks olnud see, kui lugupeetud minister oleks ise oma kolleegi poole pöördunud, oleks seda teavet [küsinud] ja oleks saanud selle arupärimise kõigile kümnele küsimusele siinsamas vastata. Ma ei tea, kas see on siis kantselei probleem või on see lugupeetud ministri nõunike probleem, kes alles hiljem said aru, et osale küsimustele nad lihtsalt ei oska vastata ja nendega võiks tegeleda hoopis regionaal- ja põllumajandusminister. Aga tegelikult ma oleksin tahtnud taristuministrilt tema enda arvamust teada. Kas tõesti – arvestades kogu tema vastutusvaldkonda: teed, liikuvus, väga palju sõltub sellest ka regionaalpoliitika – saareelanikud peavad maksma seda piletihinda, ostma endale praamipileti? Kui me tahame liikuda kuskile saarele, siis me peame tõesti selle pileti eest maksma. Kui palju meie saared saaks lisajõudu erinevate investeeringute kaudu, kui see pääse sinna oleks prii! Seda analüüsi teil ju ei ole ja mul on selline tunne, et seda analüüsi keegi teha ei taha. Sellest lähtuvalt me loomulikult esitame uued küsimused, uued arupärimised. Me tahame konkreetselt teada, kuidas see mõjub regionaalpoliitikale, kuidas see mõjub elule saartel, saarte majandusele, nende inimeste, saareelanike igapäevasele toimetulekule, kui tõesti ühel päeval saartele liikumiseks praami kasutades ei pea pileti eest maksma. See oli tegelikult suuremas plaanis nende küsimuste sisu, millele lihtsalt vastati, et see ei ole minu vastutusala, ma seda ei käsitle, seda käsitleb hoopis teine minister, ja nii on. Kahju! Võiks ju tegelikult asjast rääkida, avaldada oma arvamust ja olla julgem. Kui on arvamus – meil on ju palju saari –, et pileti eest tuleb maksta, siis tulebki see siin välja öelda. Aga kui on mõni teine arvamus ja te tõesti näete seda, et [pileti kaotamine] aitaks saarte inimestel igapäevaselt toime tulla, saartel areneda, [tooks] investeeringuid, te mõtlete, et tegelikult see piletiasi tuleb ära lõpetada, siis oleks võinud seda ka puldist öelda. Aga te ei väljendanud ühtegi arvamust. Ma arvan, et ministrile see kindlasti kohane ei ole. Minister peab alati väljendama oma arvamust ja selle eest tegelikult ka võitlema, kui partnerid ei ole võib-olla samal meelel, aga ta teab, et see on õige asi ja see tuleb täide viia. [Öelge], kui teil on selline arvamus, et saareelanikud ja mandri [elanikud], kes saari külastavad, ei peaks pileti eest maksma. Aga tõsi on see, et TS Laevad OÜ teenib iga aasta kasumit ja need kasumid ei ole väiksed. See tegelikult tuleb puhtalt saarte arengu arvelt. Selle raha, mis võetakse inimestelt ära, kui nad saari külastavad, võiks need inimesed tegelikult saartesse investeerida. Heal kolleegil Reilil on tuline õigus, mis puudutab seda üleskutset, et külastage saari. Meie saared ongi ilusad. Seal on mõnus, tore olla, hea toit, hea teenindus, head inimesed. Aga see saarte külastus ei pea olema nii kallis ja miskipärast sellest üldse ei taheta rääkida. Aitäh!

Aitäh! No see oli päris huvitav kogemus, kus tegelikult Keskerakonna fraktsiooni liikmed saadavad arupärimise taristuminister Kuldar Leisile nende küsimustega, mis on välja toodud, neid on lausa kümme. Ja mitte mingit tähelepanu sellele ei juhita, ei öelda, et vabandust, te edastasite meile küsimused, aga osad küsimused väljuvad minu vastutusalast ja palun pöörduda nende küsimustega vastava ministri poole. Või siis, mis oleks veelgi mõistlikum ja etem, kui lugupeetud minister oleks ise oma kolleegi poole pöördunud, oleks saanud seda teavet ja siinsamas oleks saanud selle arupärimise kõigile kümnele küsimusele ka vastata. Ma ei tea, kas see on siin siis kantselei probleem või on ta lugupeetud ministri nõunike probleem, kes siis lõpuks alles hiljem said aru, et osadele küsimustele nad lihtsalt ei oska vastata ja sellega võiks tegeleda hoopis regionaal- ja põllumajandusminister. Aga tegelikult ma oleksin tahtnud taristuministrilt tema enda arvamust teada. Kas tõesti, arvestades kogu tema vastutusvaldkonda, teed, liikuvus, mis väga palju sõltub ka regionaalpoliitika sellest, et kas saare elanikud tõesti peavad maksma selle pileti hinda, praamipileti ostma endale. Ja kui me tahame liikuda kuskile saarele, siis me peame tõesti selle eest piletiga maksma. Ja kui palju siis meie saared saaks lisa-, sellist jõudu läbi erinevate investeeringute, kui see pääse sinna oleks prii. Seda analüüsi ju teil ei ole ja mul on selline tunne, et seda analüüsi keegi ei taha teha. Sellest lähtuvalt loomulikult me esitame uued küsimused, uued arupärimised. Me tahame konkreetselt teada, kuidas see mõjub regionaalpoliitikale, kuidas see mõjub saarte elule, saarte majandusele, nende inimeste, saare elanike igapäevasele toimetulekule, kui tõesti ühel päeval saartele liikumise eest kasutatakse praami ja ei pea pileti eest maksma. See oli tegelikult suuremas plaanis nende küsimuste sisu ju, mille osas lihtsalt vastati, et aga tegelikult see ei ole minu vastutusala, ma seda ei käsitle, seda käsitleb hoopis keegi teine minister ja nii on. Kahju! Võiks ju tegelikult asjast rääkida ja avaldada oma arvamust ja olema julgem. Kui on arvamus, et meil on palju saari ja pileti eest tuleb maksta, siis tulebki seda siin välja öelda. Aga kui on mõni teine arvamus ja te tõesti näete seda, et see aitab saarte igapäevast toimetulekut, nende inimeste igapäevast toimetulekut, saarte arengut, investeeringut ja te ütlete ja te mõtlete, et tegelikult see pileti asi tuleb ära lõpetada, siis oleks võinud ka seda puldist öelda. Aga te ei väljendanud ühtegi oma arvamust. Ma arvan, et ministrina see kindlasti kohane ei ole. Minister peab alati väljendama oma arvamust ja selle eest ka tegelikult võitlema, kui partnerid võib-olla ei ole samal meelel, aga te teate, et see on äkki õige asi ja seda tulebki täide viia. Kui teil on selline arvamus, et saare elanikud ja mandri külalised, kes saari külastavad, ei peaks pileti eest maksma. Aga tõsi on ju see, et praegu TS Laevad OÜ teenib iga aasta kasumit ja kasumid ei ole väiksed. See tegelikult tuleb ju puhtalt saarte arengu arvelt. See raha, mida võetakse inimestelt ära selleks, et nad neid saari külastavad, see raha võiks olla tegelikult investeeritud saartesse nende inimeste poolt, kes saari külastavad igapäevaselt. Heal kolleegil Reilil on ju tuline õigus, mis puudutab seda üleskutset, et külastage saari. Me saared ongi ilusad. Seal on mõnus tore olla, hea toit, hea teenindus, head inimesed. Aga ta ei pea olema nii kallis, see külastus, saarte külastus, ja miskipärast sellest üldse ei taheta rääkida. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister täiendada? Ei soovi. Siis sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud kuuenda päevakorrapunkti.