Raha

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ning teema on raha. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus on tõesti seotud rahaga ja koosneb kolmest osast. Kõigepealt, me teame, et õpetajad on kuulutanud välja streigi. Kolleeg Jürgen Ligi on öelnud, et streigiga on ühinenud ka mitu ministrit: streigivad ka Läänemets ja Kristina Kallas. Samas ütleb Läänemets, et streigib hoopis peaminister Kaja Kallas, kes ei soovi leida rahalisi lahendusi õpetajate nõudmistele. Minu arvates on tegemist kaosega. Kas te oskate selgitada, kes siis tegelikult streigib ja kas valitsuses ka streigitakse? Kes on ühinenud õpetajate streigiga valitsuse liikmetest ja kes ei ole? Küsimuse teine osa [puudutab seda], et rahandusminister Võrklaev on öelnud ja ka teie olete öelnud, et RES‑i vaates on algselt vaja leida 400 miljonit eurot, see [tulurida] on rahaliselt katmata. Läänemets räägib, et hoopis miljard on vaja leida või isegi rohkem. Samas me teame, et käesoleva aasta eelarve kohta on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium öelnud, et tasulisele ühistranspordile üleminek nõuab veel sellel aastal täiendavalt 26 miljonit eurot, mida ei ole. Õpetajate palkade puhul, me teame, räägitakse 10 miljonist. Te ise olete öelnud, et tegelikult on pikad lahendused hoopis kallimad kui 10 miljonit eurot. Hoolekandereformist me ei räägigi. Kõik on aru saanud, ka kohalikud omavalitsused, et tegelikult on vaja oluliselt rohkem [raha]. Kas te võite öelda, mis summadest me räägime nii jooksva aasta eelarve raames kui ka RES‑i vaates? Küsimuse kolmas osa [puudutab seda], et teie kõrval istuv kolleeg Margus Tsahkna on öelnud, et tulevad jõhkrad kärped. Ma olen vähemalt kümme korda kuulnud seda: jõhkrad kärped tulevad. Kui palju siis tegelikult on kärbitud ja mida see tähendab? Kui suur on jõhker kärbe ja kuidas seda kaetakse? Kas tõesti minnakse kärpima või [tehakse] nii, nagu Läänemets ütleb, et juba olemasolevatele maksudele [lisaks] kehtestatakse hoopis uusi makse ja olemasolevaid makse tõstetakse? Kus on tõde?

Aitäh nende kolme küsimuse eest! Kõigepealt esimene: kes streigib? Õpetajad streigivad. Eestis osaleb streigis 330 kooli ja circa 9500 õpetajat. Koos toetusstreigis osalejatega kasvab streikijate arv üle 18 000. Valitsuses ei ole ma täheldanud, et keegi streigiks – kõik töötavad palehigis. Teine küsimus: RES. Kui me tegime riigi eelarvestrateegiat, siis tõesti nägime väga palju vaeva, et eelarvepositsiooni parandada. Osa asju saime konkreetselt kokku lepitud, aga üks osa jäi meil ikkagi sisustamata viimases vaates. See on 400 miljonit eurot, mis riigi eelarvestrateegias on sisustamata. Millega me seda katta saame? Põhimõtteliselt on neli varianti. Variant number üks on see, et seda kaetakse täiendavate maksutõusudega. Variant number kaks on see, et me leiame täiendavalt, mida kokku hoida, mida ära jätta 400 miljoni euro ulatuses. Variant number kolm on see, et me halvendame eelarvepositsiooni ehk võtame rohkem laenu juurde. Variant number neli on kombinatsioon kolmest eeltoodud meetmest. Reformierakonna seisukoht on tõesti see, et praegu, olles teinud maksude tõuse, ei ole meil rohkem ruumi makse tõsta. Seetõttu oleks meie eelistus ikkagi see, et me vaatame täpsemalt, millised on [võimalikud] kokkuhoiukohad ja leiame [raha] sealt, aga ega see ei ole muidugi lihtne. Lisaks on meil eelarves veel 150 miljonit eurot, mis peaks tulema eelarve revisjonist. Just täna uurisin, kui kaugel see eelarve revisjon on. Seda tehakse kolmes ministeeriumis: Rahandusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumis. Metoodikad on paigas, inimesed teevad tööd, et nende [kokkuhoiu]kohtadega välja tulla. Nüüd, küsimus, mis puudutab välisminister Tsahknat, peaks olema suunatud välisminister Tsahknale, kes istub siin ja kellele tänases infotunnis ei ole ühtegi küsimust. Ta saab siin niisama istuda. Aga teie küsimuses oli veel väike alaküsimus ja see puudutas seda, kui palju me suutsime eelarvepositsiooni parandada eelmise suure tööga, mis me tegime. 500 miljoni euro ulatuses suutsime eelarvepositsiooni parandada nende otsustega, mis me tegime: erinevate toetuste kärped, lisaks maksude tõusud.

Suur tänu! Istungi juhatajana saan täpsustuseks öelda, et meil on täna üheksa küsimust ja on üsna tõenäoline, et me jõuame need kahe tunni jooksul ära [käsitleda]. Pärast seda on võimalik esitada välisminister Tsahknale küsimusi. Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Eks see sõltub loomulikult protseduuriliste küsimuste arvust.

Katsume neid ära hoida. Palun!

Ega ma päris selgust ikkagi ei saanud. Läänemets räägib selgelt miljardist või enamast eurost, ta on teie valitsuse liige. Teie otsite samas kõigest 400 miljonit. Aga mul on ääretult kahju, et praeguse raha otsimisega – mis mulle meenutab väga "Nukitsamehe" "Rahalaulu" – on mindud valitsuse tegevuses eestikeelsele haridusele ülemineku rahaliste vahendite kärpimise juurde. Haridusminister on öelnud, et 8 miljonit eurot on võetud sealt. See on ülimalt kahetsusväärne, seal on tegelikult raha puudu, mitte ei ole raha üle. Mu küsimus ongi nüüd haridusreformi kohta. Ma ei räägi praegu õpetajate palkadest, karjäärimudelist, koormusest, vaid ma räägin selle reformi ülejäänud osast, mis puudutab ka koolivõrgu kujunemist ja muid aspekte. Ma loen koalitsioonilepingut ja ega väga palju ei ole võimalik siit välja lugeda, milles te konkreetselt olete kokku leppinud. Aga kõik see, milles te olete kokku leppinud, suurendab ka kulusid. Ma tahaks teada, kas te seda teed lähete, [kui lähete, siis] millal lähete ja kust tuleb kate. Näiteks olete te kokku leppinud, et kohustuslik kooliiga tõstetakse [18.] eluaastani. See mitte ei vähenda, vaid kindlasti suurendab teatud ulatuses kulutusi. Kutseharidus muudetakse atraktiivsemaks ja see õpe muudetakse nelja-aastaseks. See ka ei vähenda kulutusi, vaid suurendab kulutusi. Koolivõrgu kohta ei ole te midagi enamat kokku leppinud kui seda, mida te olete juba teinud koolivõrgumudeli jaoks, mis puudutab ühe- kuni kuueklassiliste maakoolide säilitamise toetust. Midagi enamat ei ole. Öelge palun, milles see laiem haridusreform, millest te räägite, ikkagi seisneb ja kui palju see siis maksab.

Aitäh! Kõigepealt [lähen] teie küsimuse alguse juurde. Selle kohta, mida Läänemets räägib, peate jällegi küsima Läänemetsa käest. Mina ei tea, millele tema tugineb, ja ei saa tema eest rääkida, las igaüks räägib iseenda eest. Nüüd eestikeelsest haridusest. Eestikeelne haridus sai eelarvest 70 miljonit eurot ehk 27 miljonit juurde lisaks sellele, mida me teiega koos valitsuses olles otsustasime. Tegelikult me võtame eestikeelsele haridusele üleminekut väga tõsiselt. Meil on sellel neljapäeval kabinetis ka arutelu, kuidas eestikeelsele haridusele üleminek läheb. Tõesti, see rahavajadus, mis seal täiendavalt oli, sai kaetud. Nüüd haridusreformidest. Alles hommikul suhtlesin haridusminister Kristina Kallasega. Ta on tulemas neljapäeval kabinetti ülevaatega nendest reformidest, mida teha tuleb. Seal on koolivõrgureform. Siis on seal see, mis puudutab õpetajate koormust ja karjäärimudelit. Jah, see ei ole midagi, mis otseselt raha nõuab, aga see on väga oluline ja just õpetajad toovad välja, et need on probleemsed kohad. Seal on kutsehariduse reform ja see, kuidas sellega edasi liikuda. Me oleme rääkinud ka kõrghariduse edasisest reformist. Ma ei tea, kas see nüüd sinna paketti jõuab. Ma mõtlen, mis seal veel oli, mälu järgi [räägin]. Põhimõtteliselt seal on terve rida asju, mis kõik tuleks teha, selleks et … Aa, hariduse nulleelarvet [tehakse] just selleks, et leida ikkagi üles need kohad, kuhu raha läheb. Meie eraldame riigis kohalikele omavalitsustele raha palgatoetuseks, et nad maksaksid õpetajatele palka, aga ometi me näeme tabelitest, et igal pool see õpetajateni sellisel kujul ei jõua. Tekib küsimus, kuhu see siis läheb ja mida me saame teha, et see raha nii-öelda näppude vahelt ära ei pudeneks, vaid ikkagi õpetajateni jõuaks. Ma arvan, et see streik toob ühiskonna tähelepanu väga selgelt nendele muredele, mis õpetajatel on. Need ei ole seotud ainult rahaga, vaid on seotud sisulise tööga, nende koormusega, sellega, mida kõike õpetajad peavad tegema, kuidas me õpetajatega suhtleme just eelkõige lapsevanematena, et õpetajatel on ka karjääriperspektiivid ja kuidas me koolivõrku ja haridussüsteemi Eestis ikkagi üleval peame …

Teie aeg!

… ja kes siis konkreetselt vastutab.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Kui räägime rahast, siis minu küsimus on see: milline on teie suhtumine krüptorahasse ja kas krüptoraha võiks olla Eestis maksuvahendiks?

Aitäh! Väga ootamatu küsimus, pean ütlema. Minu suhtumine krüptorahasse – ma ei ole selle peale ausalt öeldes eriti mõelnud. Kui ma olen rääkinud [teistega] ja lugenud krüptoraha kohta ja ka nende riikide kohta, kes on krüptoraha võtnud justkui valuutana kasutusele, siis [olen aru saanud, et] sellest on muidugi tulnud palju-palju jamasid. Ma ausalt öeldes seda teed praegu Eestis ette ei võtaks.

Aitäh! Heale kolleegile Jevgrafovile soovitus: paluge järgmisel korral ka küsimuse esitamise võimalust ja lisage sinna täpselt see krüptoraha [teema], küll siis peaminister saab end täpsemalt ette valmistada. Siis saame kindlasti oluliselt pikema ja põhjalikuma vastuse sellele küsimusele. Lõpetan meie teise küsimuse käsitlemise.