Arupärimine inflatsiooniga rahva maksustamise kohta (nr 317)

Liigume 10. päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Alar Lanemani 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine inflatsiooniga rahva maksustamise kohta. See kannab numbrit 317. Arupärimisele vastab rahandusminister Mart Võrklaev. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Varro Vooglaiu, et ta arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustaks. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Aastasadu on valitsejatel ja valitsustel, olgu need siis kas demokraatlikud või mittedemokraatlikud, olnud valida kahe peamise allika vahel riigieelarve [kulude] katmiseks. Esimene peamine allikas on tulud maksudest, mis on fiskaalpoliitika komponent, ja teine peamine allikas on raha täiendav emiteerimine ehk rahatrükk, mis on monetaarpoliitika komponent. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist, kui Eesti Vabariigis võeti ametlikult kasutusele euro ja loobuti kroonide kasutamisest, on Eesti Vabariik kaotanud osa oma suveräänsusest. See ei ole arvamus, see on fakt, mis ühtlasi osutab sellele, et eelmisel nädalal saates "Esimene stuudio" saatejuht Andres Kuuse öeldud loosung, et küsimus iseseisvusest on mustvalge ja seal ei ole mingeid halle toone, on lihtsalt elementaarselt vale. Küsimus iseseisvusest on sageli just nimelt hallides toonides. Igal juhul võõrandati eurole üleminekuga õigus Eesti omaenda monetaarpoliitika tegemiseks. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Riigikogul ja Vabariigi Valitsusel võimalik kontrollida vaid kohalikku fiskaalpoliitikat. Uue, juurdetrükitud raha nominaal saab endale väärtuse sellega, et vähendab olemasoleva, käibel oleva raha väärtust. Seda nähtust tuntakse hinnainflatsioonina, tavakeeles öeldakse selle kohta lihtsalt inflatsioon. Inflatsioon ja fiat-raha on tööriistad, mis võimaldavad nendel, kes kõnealuseid tööriistu valdavad ja kontrollivad, ühiskonna tagant ilma eelnevalt selleks mandaati küsimata väärtust või lihtsustatuna öeldult raha ära võtta. Selle taustaselgituse pinnalt on meil härra rahandusministrile esitatud kõnealuse arupärimise raames kolm küsimust. Esiteks: kes on see instants või kes on need instantsid või ka isikud, kelle valdusse koguneb hinnainflatsiooni kaudu väärtus, mille kaotavad nii Eesti füüsilised kui ka juriidilised isikud ning ka Eesti Vabariik läbi raha ostujõu vähenemise? Teiseks: kas Vabariigi Valitsus tunnistab, et hinnainflatsiooniga võõrandatakse Eesti rahvalt vara, ning teadvustab oma kohustust astuda samme rahva vara kaitsmiseks hinnainflatsiooni eest? Kolmandaks: milliseid meetmeid on Vabariigi Valitsusel kavas rakendada, et kaitsta rahva vara hinnainflatsiooni eest, see tähendab takistada rahva vara ülekandmist subjektidele, kelle kohta on esimeses küsimuses küsitud? Milliseid meetmeid saaks selleks põhimõtteliselt rakendada? Nüüd ei jää üle muud kui oodata ära ministri vastused nendele küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva, et ta vastaks arupärimisele, mis kannab numbrit 317. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tänan esitatud küsimuste eest ja vastan neile järjekorras. Loen igaks juhuks ka küsimused ette, et oleks arusaadav, milline küsimus [täpselt] on. Esimene küsimus: "Kes on see instants või kes on need instantsid või ka isikud, kelle valdusesse koguneb inflatsiooni kaudu väärtus, mille kaotavad nii Eesti füüsilised kui ka juriidilised isikud ning ka Eesti Vabariik läbi raha ostujõu vähenemise?" Inflatsiooni üks negatiivsetest omadustest on tõesti see, et ta jaotab vara ümber, kuid võimatu on välja tuua võitjaid ja kaotajaid, sest samad isikud võivad olla korraga nii võitjad kui ka kaotajad. Inflatsiooni tõttu on kaotanud need säästjad, kes on hoidnud oma sääste sularahas, pangahoiusel või fikseeritud intressimääraga, võidavad aga need, kellel on fikseeritud intressimääraga laenud või kes omavad vara, mis inflatsiooniga kallineb. Kuivõrd inflatsiooni põhjustas suuresti energiahindade kiire kasv, siis saab võitjaks pidada neid energiatootjaid, kelle energiatootmise sisendid ei kallinenud samas tempos energia turuhinnaga. Kuna päikese‑ ja tuuleenergia tootmise muutuvkulu ei ole viimase paari aasta jooksul oluliselt tõusnud, aga nende energialiikide müügihinnad on kasvanud, siis on need energiatootjad selgelt võitjate poolel. On oluline märkida, et inflatsioon on märkimisväärselt vähenenud. Detsembris oli inflatsioon 4%, mis on viimase kahe ja poole aasta madalaim. Sealjuures on hinnad viimased kaheksa kuud püsinud muutumatuna, seda suuresti toidu ja energia odavnemise tõttu. Samal ajal on kasvanud inimeste palgad ja erinevad toetused. Näiteks tõusis möödunud aastal keskmine kuupalk 10,4%, haridusvaldkonnas tõusis eelmisel aastal palk lausa 20%, sealhulgas õpetajate alampalk 24%. Niisamuti tõusis eelmisel aastal pension 17,6% ja sel aastal [tõuseb see] veel 11%. Ka alampalk on tänavu tõusnud 820 euroni. Seega on inimeste ostujõud taastumas. Eesti Panga ennustuse kohaselt [jõuab] inimeste ostujõud ellukalliduse kiirele tõusule eelnenud tasemele [uuesti] järgmisel aastal. Teine küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus tunnistab, et hinnainflatsiooniga võõrandatakse eesti rahvalt vara, ning teadvustab oma kohustust astuda samme rahva vara kaitsmiseks hinnainflatsiooni eest?" Kuna käesoleva inflatsiooni oluliseks põhjuseks on energiahindade kiire kasv, siis on paratamatu, et energia netoimportijad riigid energiakandjate hinna tõusust tervikuna kaotavad ja netoeksportijad võidavad. Õnneks on Eestiski ekspordiks minevaid energiatooteid. Nagu esimeses vastuses viidatud, on inflatsioon märkimisväärselt vähenenud. Samuti on hinnad püsinud viimastel kuudel muutumatuna, kuna energia ja toidukaubad on odavnenud. Eesti Pank prognoosib hinnakasvu aeglustumist ka käesolevaks aastaks. Kolmas küsimus: "Milliseid meetmeid on Vabariigi Valitsusel kavas rakendada, et kaitsta rahva vara hinnainflatsiooni eest – st takistada rahva vara ülekandmist subjektidele, kellele kohta on esimeses küsimuses küsitud? Milliseid meetmeid saaks selleks põhimõtteliselt rakendada?" Vastan. Eesti on avatud majandusega riik ja seetõttu tunneme siin globaalseid muutusi sageli võimendatuna. Hinnatõusul on mitu põhjust, kuid enim on seda mõjutanud sõja mõjul hüppeliselt kasvanud toidu‑ ja energiahinnad. Euroopas üldiselt, aga eriti meie regioonis on olnud kiire hinnakasv. Kiire hinnakasv euroalal on sundinud Euroopa Keskpanka karmistama rahapoliitikat ja tegema intressitõuse. Kõrgemad intressid toovad kaasa suurema laenukulu, mis jahutab majandust, ent aitab pidurdada hinnakasvu. Neid tulemusi me praegu ka juba näeme. Kui tulla tagasi küsimuse juurde, mida on Eestis tehtud, siis valitsus on rakendanud erinevaid energiahindade kompenseerimise meetmeid, et leevendada kõrgete kodukulude mõju elanikkonnale – seda [tehti] siis, kui need energiahinnad kõrged olid. Kui vaadata andmeid, siis saame öelda, et kiire hinnakasv on praegu minevik ja inflatsioon peaks edaspidi veelgi taanduma. Aitäh!

Suur tänu, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Tervitage siis esimeest kõigepealt. Aga mul on ministrile soojenduseks üks üldisem küsimus. Te väitsite nüüd, et inflatsioon on alanenud. See on tõsi, et on alanenud, aga siiski on mõtet kasutada võrdlevaid andmeid. Eurostati andmed näitavad, et alates oktoobrist, ehk ütleme, aasta viimasel kolmel kuul on Eesti inflatsioonimäär olnud rohkem kui kaks korda kõrgem kui majandustingimuste poolest meiega sarnastes Lätis ja Leedus, kus on ka need teie mainitud globaalsete muutuste mõjutused sarnased, rääkimata Soomest. Kas te tunnistate, et selle põhjuseks on oodatav maksutõus, ja kui jah, kui tunnistate, siis kuidas te kavatsete nüüd, kui osa maksutõusudest on juba kätte jõudnud, vaat seda prognoositavalt kasvavat inflatsiooni alla suruda?

Aitäh! Ei, selle põhjuseks ei saa olla maksutõus. Jah, käibemaksumäärad tõusid 2024. aasta algusest. On statistikat, mida ka ajakirjandus on kajastanud, et osa kaupmehi on tõesti juba ennetavalt hindu tõstnud ja seda rohkem, kui käibemaksumäära tõus eeldaks. Ehk ei saaks öelda, et just see oleks põhjus seda teha või et selle tõttu oleks seda vaja teha, küll on siin pigem see, et osa kaupmehi on otsustanud seda nii teha või võtta sealt täiendavat kasumit. Eks siis klient peab ise oma hinnangu andma.

Hea ametikaaslane Jaak Valge! Teie tervitused on edastatud. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! See on küll väga kena, et need nii kiiresti said edastatud. Ka omalt poolt tänan selle eest. Aga ma mõtlesin küsida teie käest selle protsessi kohta, mis nii esimese kui ka teise maailmasõja ajal sõjaga kaasnes. See oli selline nähtus nagu hüperinflatsioon. Viimasel ajal on päris palju räägitud sellest, et ehk on juba käimas ka kolmas maailmasõda. Kas te valitsuses olete mõelnud läbi ka selle stsenaariumi, et taas on käivitunud hüperinflatsiooniprotsess ning tegelikult see rahanduse infrastruktuur sellisel kujul, nagu me seda oleme tundnud, kukub lihtsalt kokku? Kas rahanduse eest vastutavad ametnikud on välja töötanud plaani, kuidas kaitsta meie riiki ja kodanikke euro võimaliku hüperinflatsiooni eest? Mis siis saama hakkab, kui selline protsess peaks käivituma? Kas sellise stsenaariumi puhul on läbi mõeldud ka see, et uuesti kasutusele võtta näiteks Eesti kroon? Kui jaa, siis kuidas seda võiks teha?

Aitäh! Minu teada meil sellist stsenaariumi Rahandusministeeriumis ei ole, aga ise usun, et see, et eurot võiks tabada hüperinflatsioon, ei ole ka kuigi tõenäoline. Selleks me ühtses rahasüsteemis olemegi, et see [raha] oleks tugev, tagatud ja laiemate garantiidega. Kui rääkida Eesti kroonist, siis loomulikult, Eesti kroon oli armastatud raha. Kellele see ei meeldinud? Ma usun, et meile kõigile [meeldis]. Aga Eesti kroon oli samamoodi tagatud ju euroga ehk täpselt sama mõjutatav. Et tema väärtus säiliks, et ta oleks stabiilne, oli ta tagatud euroga.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te oma ettekandes lugesite ette need eelmise aasta numbrid. Need palgatõusud – ma usun, te olete minuga nõus – [tulenesid] tegelikult suuresti eelnevate aastate inertsist. Eeldaks, et te juhite riigi rahandust, vaadates ettepoole, mitte selja taha. Küsingi, millised kaalutlused olid need, millest tulenevalt te otsustasite minna maksutõusudega – seal oli 16 või 18 uut maksu ja maksutõusu – Eesti majandust jahutama olukorras, kus ettevõtted on energiahindade [tõttu tekkinud] kriisist alles kuidagi välja tulemas, sellest taastumas, kes poolvigasena, kes paremini. Teie võtsite ikkagi kätte ja otsustasite inflatsioonile nende maksutõusudega uue hoo anda. Mis teile selleks kindluse andis, et selline meede valida, mitte tekitada ettevõtetele paariks aastaks kas või selline puhver, et nad saaksid taastuda energiahindade [tõttu tekkinud] kriisist, ja vaadata, kas riigieelarve laekumised hakkavad taastuma või ei hakka? Miks te valisite selle, et kohe maksutõusudega peale minna?

Siim Pohlak, palun!

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Ei ole meie maksutõusudega inflatsiooni kuidagi ergutanud või juurde kütnud, nagu te räägite. Seda ka numbrid ju praegu näitavad, et inflatsioon on alanenud, mitte tõusnud. Oma ettekandes ma ütlesin, et detsembris oli see 4% ja prognoosid näitavad, et see ikkagi alaneb edasi. Needsamad palgatõusud kas või, te sidusite need väga õigesti ära, kas või need avaliku sektori palgatõusud, palgatõus õpetajatel, päästjatel, politseinikel, muudel riigiteenistujatel, aga eeskätt jah, nagu ma viitasin, õpetajate alampalk, [mis tõusis] 24%. Samamoodi oli siseturvalisus 24–25%‑ga eelmisel aastal palgatõusu vedaja. 230 miljonit, kui ma õigesti mäletan, oli palgatõusude hind. Eks me ju teame, ma olen seda ka siin täna öelnud, et raha selleks tuleb inimeste käest, ettevõtete käest maksudena. See on ka üks põhjus, miks me pidime neid maksumuudatusi tegema: et riigieelarvesse täiendavaid vahendeid tuua. Aga kui rääkida konkreetselt enne suve [tehtud] maksumuudatustest – käibemaksumuudatused, aktsiisid, tulumaksureform ja perehüvitiste riigieelarvele jõukohasemaks tegemine –, siis need muudatused olid vajalikud meie kaitsekulude tõstmiseks. Kaitsekulud on meil praegu, 2024. aastal üle 3%, 3,2%. See [vajadus] tuleneb julgeolekuolukorrast ja ma usun, et see on hädavajalik. See on hädavajalik selleks, et me suudaks oma riiki kaitsta, et keegi ei sooviks [meid rünnata]. See on hädavajalik Eesti inimeste jaoks, Eesti ettevõtjate jaoks. Kui räägime investeeringutest, välisinvesteeringutest, siis selleks, et öelda, meie riik on turvaline, siia tasub tulla, me peame olema kaitstud, ja nii, et kellelgi isegi ei tasu mõelda meie ründamise peale, sest me oleme teinud kõik selleks, et ennast kaitsta, siia ei ole mõtet tulla. Ma arvan, et 3% kaitsekulutustele ja meie reaalne tegevus seda ka kinnitavad. Ma usun, et me peamegi endale iga päev meelde tuletama, et need maksutõusud on selleks vajalikud. Ma arvan, et kokkuvõttes on see väike raha, mida maksta selle eest, et olla kaitstud ja garanteerida seda, et meid keegi rünnata ei tahaks.

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kas oskate mulle äkki soovitada protseduuri? Kui minister nii minule kui ka Jaak Valgele vastates ikkagi otseselt seab kahtluse alla Eurostati andmed ja ütleb, et need on valed, kas meil on siis mingit võimalust tõde välja selgitada? Või ongi niimoodi, et Eurostat on tegelikult ebausaldusväärne allikas? Kas me saame selle siis kuidagi fikseerida, et me sellisele statistikale enam tulevikus ei tugineks?

Aitäh! Minu vastus on: ainult keskustelu käigus. Martin Helme, palun!

Suur tänu! Ausalt öeldes on päris kurb, et mitte öelda ahastama ajav see, kui lootusetult abitu on praegune rahandusminister arvude, protsentide ja trendidega. Lihtsalt kole on näha, et tulevad sellised väited, nagu see, et inflatsioon on alanenud. Ei ole inflatsioon alanenud, inflatsiooni tempo on alanenud, enne oli 24%, nüüd on 4%, aga hinnatõus ikka jätkub. Kui rääkida statistikast, siis vähemalt Eesti enda asutus, teie haldusalas olev Statistikaamet, ütleb, et alates 2020. aasta viimasest kvartalist kuni 2023. aasta viimase kvartalini on tarbijahinnaindeks ehk hinnatõus olnud 37,4%. Kaja Kallase valitsuse ajal on inimesed vaesemaks jäänud 37,4%. No keegi, nagu me siin enne tuvastasime, sai selle raha. Kas on mõni õpetaja saanud sel ajal nii suure palgatõusu, kas on mõni pensionär saanud sel ajal nii suure pensionitõusu, et te väidate, et kõik on hästi?

Aitäh! Kui te küsite pensionide kohta, siis eelmisel aastal 17%, sel aastal veel pluss 11%. Kindlasti oli pensionitõus ka 2022. aastal. Pension on indekseeritud ja 2021.–2022. aastal me tegime ka erakorralisi pensionitõuse.

Austatud minister, ma tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seega on arupärimisele vastatud.