Arupärimine elektrivarustuskindluse kohta (nr 590)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, nr 8, Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Helir-Valdor Seedri, Jaanus Karilaiu, Tõnis Lukase, Riina Solmani ja Priit Sibula 20. detsembril 2023. aastal esitatud arupärimine elektrivarustuskindluse kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi Andres Metsoja. Palun!

Suur tänu, auväärt Toomas Kivimägi! Austatud minister Mart Võrklaev! Head kolleegid! Tõepoolest, see arupärimine esitati pea kuu tagasi ja see on seotud suuresti lumesajuga ja probleemidega meie elektrivõrgus. Samas on probleem ka täna üsna akuutne. Väljas on tuul ja just vaatasin, et Pärnumaal on katkestusi üle 3000 ja Eestis kokku üle 4500. Ehk see probleem elektrivõrgus jätkuvalt püsib. Kui kuulata asjaosalisi, eelkõige Elektrilevi juhti Mihkel Härmi, siis [selgub, et] me oleme üsna keerulises olukorras, sest kehtivatest võrgutasudest saab elektriliinidesse investeerida circa 34 miljonit eurot aastas. Siin me räägime tõepoolest investeeringutest. Aga kipub nii olema, et kuna liinid on sageli üsna amortiseerunud ja investeerimisvajak aina suureneb, siis oleks kohe vaja elektrivõrkudesse panna circa 100 miljonit, et tagada töökindlus, et liinid ei oleks amortiseerunud ja jõuaks uuesti rea peale. Aga seda raha ei paista kuskil olevat ja lihtsale inimesele, kes on selle võrguteenuse lahutamatu klient, ei paista ka perspektiivis seda kuskilt tulevat. Kui kohalike omavalitsuste puhul tavatsetakse sageli öelda, et maksumaksja raha eest peab kõigepealt kohalik omavalitsus tagama need teenused, mille tagamine on seadusega kohalikule omavalitsusele kohustuseks pandud, siis siin tekib tihti ju küsimus, et aga mida koduomanik, klient, kes on seotud ühe konkreetse, kindla võrguettevõttega, saab teha, et tema varustuskindlus oleks igal ajahetkel tagatud. Paradoksaalselt jäi nendest kohtumistest ka Elektrilevi juhiga sihuke abitu tunne. Ühtpidi me siin parlamendisaalis räägime sageli sellest, kuidas me peame linnaruumi muutma [kompaktsemaks]. Selleks me moodustame maa‑ ja ruumiameti, ehitame uued majad, puitmajad linna ja räägime 15 minuti linnast, aga maapiirkonnas ja hajaasustuse puhul oleme sunnitud rääkima sellest, kuidas majapidamine peaks ka talvel miinuskraadidega, –15, –20 kraadiga saama 72 tundi hakkama ilma elektrivarustuseta. Paratamatult tekib siin küsimus tasakaalust. Mis Eestit me ehitame olukorras, kus me oleme otsustanud, et varustuskindluse tagamine ühtlase võrgutasuga peaks tagama üle Eesti igal pool ka selle, et lamp laes põleb? Et vähegi saada sellesse teemasse selgust, oleme esitanud seitse küsimust. Esimene puudutab seda, mida on plaanis teha, et vältida neid pikaajalisi katkestusi kõigis Eesti piirkondades. Teiseks, kui palju tuleks elektrivõrkudesse investeerida ja milline on valitsuse plaan nende investeeringute teostamisel? Alles hiljuti me kuulasime keskkonnakomisjonis tuumaenergiaraportit. Selle üks lahutamatu osa on see, et kui me Eestisse tuumajaama tahame, kui otsustatakse, et seda oleks vaja, siis osa meie elektrivõrgust tuleks paratamatult viia maakaablite peale, et igal hetkel tagada varustuskindlus, sest selliseid riske õhuliinides tuumajaama puhul lihtsalt ei tohi olla. Kas plaanis on ka liinikoridore laiendada ja puudest puhastada? Siin on hea näide tegelikult see, et kui me seda ei tee, nagu Juminda poolsaarel on looduskaitselised piirangud tinginud, siis tulemus on see, et lõpuks me saeme oksi helikopteriga, mis on kohutavalt kallis. Millised on Elektrilevi tänase omaniku ootused? Kas on vaja elektrikatkestuste valguses ümber vaadata ka Eesti jaotusvõrgu arengukava? Kas valitsusel on kontseptsioon Eesti avaliku taristu ristkasutuse arendamiseks, sest see on ka väga selge Euroopa nõudmine ja tegelikult kulusid alla viiv komponent? Aitäh!

Aitäh! Ülitäpne ajakasutus. Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli minister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Mida on plaanis teha, et vältida pikaajalisi elektrikatkestusi ja tagada normaalne elektriga [varustatus] kõigis Eesti piirkondades?" Ma alustuseks muidugi ütlen, et see teemapüstitus on äärmiselt oluline. See, mis detsembrikuus lumesadude ajal toimus osas Eesti piirkondades, kui kümme korda päevas läks elekter ära, inimesed pidid külmas ja pimedas istuma – tundsin ka ise seda väga selgelt –, kindlasti normaalne ei ole. Ma mõistan seda probleemi ja mõistan inimeste muret, sest elekter peaks olema ikkagi põhiõigus ja praegusel ajal peaks see olema täiesti normaalne teenus. Ehk siin on Elektrilevil kindlasti jäänud asju tegemata. Sellised katkestused ei tohiks olla tavapärased, sest lund meil ikka sajab ja tuul puhub ka. Aga vastan [nüüd täpsemalt] küsimusele. Kvaliteetse jätkusuutliku võrguteenuse osutamiseks vajalikud katteallikad peavad tulema võrgutasudest ja seda nii jooksvate tegevuskulude kui ka võrguteenuse osutamiseks vajalike investeeringute realiseerimiseks. Kuskilt mujalt need tulla ei saa. Kehtiv, Konkurentsiameti kehtestatud võrgutasude kooskõlastamise metoodika ei taga võrguettevõtjale võrguteenuse järjepidevaks osutamiseks vajalike katteallikate olemasolu. Ainuüksi 2023. aasta näitel katsid võrgutasudest saadavad rahalised vahendid võrguteenuse osutamiseks vajalikke investeeringuid kõigest 37% ulatuses. Elektrilevi on järjepidevalt sellele lahendamist vajavale probleemile Konkurentsiameti tähelepanu juhtinud ning pakkunud välja ka mitmeid naaberriikides rakendust leidnud mehhanisme, mis aitaksid tagada kvaliteetse võrguteenuse osutamiseks vajalike katteallikate olemasolu, näiteks reguleeritud vara ümberhindlus või indekseerimine. Kahjuks on möödapääsmatu, et suurendades tariifist kaetavate investeeringute summat, on vaja suurendada ka jaotusvõrgu tariifi. Samal ajal võib näiteks kaoelektri kulu vähenemine mõjuda tariifi alandavalt. Teine küsimus: "Kui palju tuleks elektrivõrkudesse investeerida ja milline on valitsuse plaan nende investeeringute teostamiseks?" Elektrilevi on oma arengukavas välja toonud alternatiivsed stsenaariumid, mis kirjeldavad võrguteenuse järjepidevaks osutamiseks vajalikke investeeringuid. Tulenevalt püstitatud ootustest on kogu investeeringuvajadus erinev. Elektrilevi enda ootus ja soov oleks leida toetust lisaks baasinvesteeringute rahuldamiseks vajalike investeeringute realiseerimisele ka taastuvenergia edendamise ja kliimakindluse kasvatamisega seotud investeeringute realiseerimiseks. Baasstsenaariumi järgi on perioodil 2024–2028 investeeringute koguvajadus 572 miljonit eurot. Täiendavad investeeringud liitumiste edendamiseks ja kliimakindluse kasvatamiseks lisaks siia veel 300 miljonit eurot. "Kas plaanis on ka liinikoridore laiendada ja puudest puhastada, et vältida puude kukkumist liinidele?" See oli põhiprobleem, mis meid detsembris kahjuks tabas, eks. Elektrilevil on soov ja tahe leida järgnevateks aastateks täiendavaid vahendeid nii liinikoridoride hoolduseks kui ka nende laiendamiseks, kuna sellel on oluline ja vahetu mõju võrgu töökindlusele ja katkestustele. Elektrilevi on hinnanud liinikoridoride laiendustööde mahuks järgneval kahel aastal 6000 kilomeetrit, mille realiseerimise maksumus saab olema hinnanguliselt 10–15 miljonit eurot. Lisaks sellele on vaja iga aasta teostada liinide all võsahooldust circa 4000 kilomeetrit, mille maksumus on 34 miljonit eurot. Minu teada on see raha Elektrilevil olemas, neid töid teostatakse, tehti eelmine aasta ja kindlasti on detsembris [saadud kogemuste] põhjal need tööd kõvasti hoogu juurde saanud. Seda on ka Eestis ringi sõites näha, et selle probleemiga aktiivselt tegeletakse. "Millised on tänased riigi kui Elektrilevi omaniku ootused Elektrilevile seoses elektriliinide uuendamise ja tugevdamise osas? Kas on [oodata] omanikupoolseid täiendavaid suuniseid Elektrilevile eeltoodud ootuste osas? Kui, siis milliseid?" Kehtiv omaniku ootus näeb ette, et Elektrilevi tõstab võrguteenuse kvaliteeti, pakkudes innovaatilisi võrgulahendusi, investeerides mahus, mis parandab või säilitab jaotusvõrgu varustuskindlust, parandab uute taastuvenergia tootmisvõimsuste liitumisvõimalusi ning tagab võrgutasu konkurentsivõime püsimise Läänemere piirkonnas. Konkreetsed võrgu‑ ja kvaliteedinõuded ei ole seatud mitte omaniku ootustes, vaid majandus‑ ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. aasta määruses nr 42 "Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral". Omaniku seatud ootuste realiseerimise eelduseks on ülalkirjeldatud jätkusuutlike kokkulepete saavutamine võrguteenuse osutamise rahastusmudeli osas. Käesoleval hetkel ei kavanda Rahandusministeerium omaniku ootuseid seoses jaotusvõrguga oluliselt täiendada. Viies küsimus: "Kas on plaanis ümber vaadata tänaste elektrikatkestuste valguses ka Eesti jaotusvõrgu arengukava?" Elektrilevi värskelt valminud ja konsultatsiooniringidel olev arengukava selgitab ja pakub lahendusi tänaste võrguteenuse kvaliteediga seotud väljakutsete lahendamiseks. Arengukava realiseerimise eelduseks on kokkulepete saavutamine vajalike katteallikate tagamiseks. Rahandusministeeriumile teadaolevalt kavandab Kliimaministeerium Vabariigi Valitsusele tutvustada jaotusvõrgu arengukava uuendusi käesoleva aasta aprillis või mais. Kuues küsimus: "Kas Te toetate Elektrilevi juhatuse esimehe ettepanekut võrgutasude suurendamise ja/või kodutarbijatele püsitasu kehtestamise osas?" Võrguteenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud peavad kajastuma võrgutasudes. Elektrilevi arengukavas on selgitatud vajalike investeeringute ja tegevuskulude lähtekohti ning kirjeldatud ka nende katmata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna aga võrguteenuse osutamise valmisoleku tagamisega kaasnevad tegelikud kulud, on oluline kokku leppida, kuidas toimub nende kulude jaotamine. Püsitasude senine rakendamine on aidanud kaasa nii võrguteenuse osutamisega kaasnevate kulude õiglasemale jaotusele kui ka ebaefektiivse, kasutuseta võrgu osakaalu vähendamisele. Seitsmes küsimus: "Kas Vabariigi Valitsusel on valmimas kontseptsioon Eesti avaliku taristu ristkasutuse arendamiseks?" Sellist kontseptsiooni minu teada töös ei ole. Aga Elektrilevi on seni panustanud oma taristu mitmekülgsesse väärindamisse näiteks koostöö abil sideoperaatoritega, eeskätt viimase miili puhul, võimaldades oma taristu ühiskasutust nii andmevõrkude rajamisel kui ka tänavavalgustuse korraldamisel. Elektrilevi on selleks koostööks igakülgselt avatud. Ma arvan, et ka teie küsimuses sisalduv ettepanek on kindlasti teema, millega oleks mõistlik edasi tegeleda ja neid ristkasutuse võimalusi otsida. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd on aeg küsimusteks. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Ma annan endale päris hästi aru, et see ei ole üldkoosoleku teema, aga kuivõrd teema on sisuline, tõsine, siis äkki sellest diskussioonist, mis on meil siin saalis või on teil kohtumisel Elektrilevi inimestega, tekib tulu. Probleem on nimelt selles, et kui tarbijal kolmest faasist üks peaaegu on, ühte peaaegu pole ja ühte kindlasti pole, siis Elektrilevi saadab teate, et ühendus on taastatud. Tegelikkuses tarbida pole võimalik. Kui helistada sinna mõned päevad hiljem, siis selgub, et kui nad läbi oma süsteemide jõuavad tarbija kaugloetava mõõturini, nad sealt näevad, et jah, vastab tõele, tegelikult on probleem. Aga kliendile on [antud] teada, et kõik on korras. Minu meelest, te teate ise ka omast käest, selline desinformatsioon ei ole mõistlik. Vabandust [ajast] ülemineku eest!

Aitäh! Ma mõistan teie küsimust suurepäraselt. Ka selle aasta detsembris või jaanuari alguses ise täiesti kogesin, et faasi pole, vool kõigub. Siis on tark olulised seadmed kiiresti välja lülitada. Aga selle probleemi kirjelduse puhul nõustun ka sellega, et Elektrilevil on just selliste näidete vaates minu hinnangul vaja kriisijuhtimist parandada, et adekvaatne info jõuaks nendeni ka selles mõttes, et [saaks] inimesele öelda, et sa võid oma seadmetele lihtsalt suurema kahju tekitada. Jätan selle meelde ja kindlasti annan juhtkonnale edasi. Ministri ja Riigikogu saadiku tasemel on seda natukene keerulisem lahendada, küll aga [tuleb] inimeste mure ja päris probleem viia nendeni, kes sellega tegelema peaks.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! On ju kõlanud ühe lahendusena ka see mõttekäik, et viia võrguettevõte börsile, selleks et kaasata lisavahendeid. Äkki te natuke valgustate seda mõtet, mis, ma pean tunnistama, on minule jäänud suhteliselt segaseks ja arusaamatuks? Kas või seesama, mida te ütlesite, et vaja on miljard, eks, akumuleerida sellesse võrku, et see töökindlaks teha. Kuidas te seda kontseptsiooni olete päriselt mõelnud?

Aitäh! Eks me peame seda kontseptsiooni kõigepealt valitsuses arutama. Aga börsile viimisega kaasneb see, et seda on võimalik teha nii, et osa laekuvast tulust läheb emaettevõttele olemasolevate aktsiate võõrandamise eest, aga uusi emiteerides saab ka ettevõttesse täiendavat tulu tuua ja seda tulu investeerida. Aga seda, kas ja mis kujul Elektrilevi mingil määral erastamisele läheb, peab valitsus arutama, ja kui see otsus tehakse, siis peab selle ette valmistama koostöös ettevõttega. Aga seda investeeringuraha võiks sinna tulla. Börsile viimine tegelikult alati parandab ettevõtte tegevuse avalikustamise ja kontrollimise vaadet ja ka nõudlikkuse vaadet. Võib-olla ka see muutuks seeläbi paremaks. Me teame, et Elektrilevi ja Eesti Energia kontserni sisestes tegevustes on olnud ka varasemalt probleeme. Alles hiljuti meil Elektrilevis praktiliselt töötajaid ei olnud. Nad on tagasi selle aasta algusest, kui Elektrilevi sisuliselt tõsteti üle Enefit Connecti. Ka see – olen ennast nende teemadega mõnevõrra kurssi viinud – on minu hinnangul tekitanud juurde probleeme nii hooldusega kui ka investeeringute juhtimisega ja see on meid toonud [sellesse olukorda], mida me detsembris nägime. Ehk probleeme, mida lahendada, on valdkonnas kindlasti ridamisi.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Aitäh kõigepealt ministrile selgituste eest! Tõepoolest, ega see ei ole teema, kus kindlasti tuleks ajada kiusu või valida poolt, et kes on mustad, kes on valged. Ilmselge on, et valgust ja elektrienergiat me oma kodudes ja ettevõtetes vajame kõik. Põhimõtteliselt me liigume ilmselt ikkagi ju, olles seda infot kuulnud, kursil, kus võrgutasud ei saa jääda staatiliselt selliseks, nagu nad on. Perspektiivis oleks väga meeldiv, kui elektri hinda oleks võimalik tuua alla ja teistpidi, summa summarum, saaks investeerida tagasi elektrivõrku, et tagada võrgu stabiilsus ja töökindlus. Aga võib-olla kõige vähem rahule jäin ma ministri viimase vastusega, see oli seesama ristkasutuse temaatika. Kolleegid ilmselt mäletavad, kui siinsamas parlamendisaalis parlamendiliikmed alustasid kaks koosseisu tagasi ühe eelnõu [menetlemist], see oli just nimelt see ristkasutuse direktiiv Euroopa Liidu tasandil, mille ülevõtmine oli kenasti ära tehtud, aga rakendamine oli jäänud siiski tegemata. Me siis püüdsime õigusaktides selgelt need rakendusaktid luua, et ristkasutus oleks ka päriselt võimalik. Aga kindlasti peaks Eesti järgmine samm elektrivõrgus olema seotud sellega, et riigil on terve hulk maanteid, kohalike omavalitsuste munitsipaalteid. Paradoksaalselt ei ole me siiamaani läinud lääneliku mõttelaadi teed, [mis näeb ette, et] kui me ehitame uue maanteelõigu, siis me paneme sinna teekehandisse sisse torud, mille sisse on võimalik panna kaablid, olgu need sidekaablid või elektrikaablid. Tegelikult on see tee-ehituse käigus suhteliselt olematu kulu selleks, et tulevikus saaks rajada uut taristut, sedasama elektrivõrku. Me kõik ju saame aru, et tulevikku vaatavalt me peaks metsamaad võtma rohkem kasutusse just nimelt metsana, me peaksime omanikele neid liinikoridore tagasi andma ja võimaluse korral rajama uut taristut just nimelt teema sisse, mis oleks ka õiglane. Aga selleks, et seda teha, on kahtlemata vaja visiooni ja on vaja läbimängitud tehnilisi lahendusi. Keegi peaks selle eest Eestis vastutama. Aga kahjuks on nii, et kogu vastutus [taandub] selle peale, kuidas vahetada posti otsas olev paljasjuhtmeline kaabel isoleeritud kaabli vastu. Kui hästi läheb, saab sinna riputada ka sidekaabli, kui võrk seda võimaldab. Aga tegelikult ei ole see edasiviiv. Kui me räägime sellest, et õhuliinide koridorid on liiga kitsad ja ainuüksi nende laiemaks raiumine, et tagada mingilgi määral võrgu töökindlus, eeldaks Hiiumaa-suuruse maalapi lagedaks raiumist, siis tekib küsimus, kuidas me peame neid lubadusi, mida me oleme andnud metsanduse arengukava tasemel siseriiklikult või Euroopale, et meie metsamaa ei vähene, et selle kui süsiniku siduja [pindala] suureneb. Seda pilti ei saa kuidagi kokku. Minu arvates on see väga-väga suur probleem. Ma palun lisaaega kolm minutit.

Palun, kolm minutit lisaks!

Rääkimata järgnevast teemast, see on see püha eraomandi puutumatuse lugu. Me teenuse osutajatena ei tohiks kunagi kellegi vara halva või puuduliku teenuse tõttu ohtu seada. Ilmselt on väga paljud koduomanikud kohustatud mõtlema selle peale, kuidas lisaks igasugusele tule- ja veekahjule kindlustada oma vara üla‑ ja alapinge eest, et ühel hetkel, kui see pinge võrgus on liiga kõrge, sinu majapidamisseadmed maha ei põle, või jällegi alapinge tõttu ei teki sedasama problemaatikat. Mina esitasin [kahjunõude] ja ma arvan, et väga paljud majapidamised on seda teinud. Kui esitada kahjunõue, siis esimene küsimus selles reas, kui sa oled oma kahju ulatust kirjeldanud, on see, kas sul on vastav kindlustus. Võimalik, et tulevikus olemegi elektrivõrguga olukorras, kus teatud juhtudel ka näiteks majapidamisel, kes on saanud maapiirkonnas laenu oma kodu kordategemiseks, on lausa kohustus, nii nagu praegu kindlustuse puhul on, et kirjutatakse kindlustusjuhtumisse sisse, et ka see tuleb iseenda vastutusena tagada. Veel kord see Eesti terviklikkuse küsimus. Mulle väga meeldis president Toomas Hendrik Ilvese mõttekäik, et Eesti ei ole linnriik, ta ei ole linnadekeskne, meie eripära, meie riigi rikkus ja võlu seisneb terviklikkuses. Me järjest rohkem mõtleme nii, kuidas linnades avaliku rahaga järjest rohkem teha, kuidas linnainfrat teha veelgi paremaks, tihedamaks, aga maapiirkonnas oleme selgelt välja öelnud, et elektriliinid on amortiseerunud, kuid võrgutasu ei võimalda neid korda teha, sest seal on liiga vähe tarbijaid. Kui me räägime maanteevõrgust, siis see on juba ammu unustatud lubadus, et kruusateed võiks mustkatte alla viia. Rääkimata sidevaldkonna teenustest: arendame e‑riiki, aga kaabelühendus maapiirkonda, hajaasustusse, kuidagi ei jõua. Veelgi enam, tiheasustuses tihendame võrku, aga kui maapiirkonnas, hajaasustuses, läheme üle 5G‑lahendustele, siis selgub, et see vähenegi võrk, mis seal oli, kaob. Mõistlik riik vajab tasakaalu. See tasakaalupunkt on demokraatia säilimiseks, demokraatia edendamiseks ülivajalik. Minu meelest kipub seda mõistmist Eestis väga-väga nappima. Keegi võib küll kiiresti eest ära joosta, aga ta on üksi, ülejäänud kümme jäävad maha, sellest ei muutu meie olukord kuidagi paremaks ja usk sellesse, et ühel hetkel me oleme meeskonnana kuidagi ühtsemad, ei leia kahjuks kinnitust. Nii et veel kord: valitsusele on palve võtta teemat vägagi tõsiselt, et see ei jääks jutu tasemele, vaid investeeringud ka päriselt tuleks. Ei ole võimalik rääkida kogu elukeskkonna muutmisest, kui elektrivõrk ei anna meile selleks mingisugust võimalust. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.