Arupärimine Rootsi vangide Eestisse toomise kohta (nr 792)

Ja oleme jõudnud neljanda juurde: Riigikogu liikmete Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Reili Ranna, Lauri Läänemetsa, Helmen Küti, Andre Hanimäe ja Jaak Aabi 5. juunil 2025. aastal esitatud arupärimine Rootsi vangide Eestisse toomise kohta, arupärimine numbriga 792. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt ja lugupeetud hea kolleegi Riina Sikkuti.

Ja oleme jõudnud neljanda [punkti] juurde: Riigikogu liikmete Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Reili Ranna, Lauri Läänemetsa, Helmen Küti, Andre Hanimäe ja Jaak Aabi 5. juunil 2025. aastal esitatud arupärimine Rootsi vangide Eestisse toomise kohta nr 792. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt ja lugupeetud hea kolleegi Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Juuni alguses siis lugesime uudistest, et valitsus jõudis Rootsiga kokkuleppele vangide Tartu vanglasse toomise osas. Justiitsministri avalikult selgitused olid suunatud sellele, et tegemist on väikese riskiga ja väga suure eelarvetuluga ja Eesti jaoks vajaliku kokkuleppega. Siis, kuna siin saalis seda arutelu pole eriti toimunud, siis sotsiaaldemokraadid esitasid kolm küsimust peaministrile või kolme teema kohta küsimused peaministrile. Esiteks, kuna Eesti julgeolekuasutuste aastatepikkuse töö ja ja konservatiivse sisserändepoliitika tulemusena on Eesti Rootsist turvalisem ühiskond, siis sealsete kurjategijate Eestisse karistust kandma toomine tähendab ka neid külastavate inimeste Eestisse tulemist, tööd piiril ja sisejulgeolekus töötavate asutuste jaoks. Kuidas need kulud kaetud on? Teiseks, meil vaimse tervise muredega inimeste arv kasvab, aga samal ajal teadlikkus tõuseb ja otsitakse ka rohkem abi. Seetõttu on suurenenud pöördumised ja pikenenud järjekorrad, näiteks vaimse tervise õe, psühholoog-nõustaja, kliinilise psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtule. Eesti vangidel on nii sõltuvuse kui mitmesuguste vaimse tervise muredega abi vaja ja võib eeldada, et välismaalastest vangidele on samamoodi vaja tervishoiuteenuseid ja ravimeid võimaldada. See tähendab tervishoius nappivat ressurssi ehk töötajate täiendavat koormamist uute ülesannetega ja Eesti inimeste jaoks teenuste kättesaadavuse halvenemist. Küsime, kuidas on korraldatud tervishoiuteenuste osutamine Rootsi vangidele. Ja kolmandaks, kuna Eesti majanduse suur ja päris mure on tööjõu nappus, ka OSKA uuring on leidnud, et meil on igal aastal puudu umbes 700 oskustöötajat. Kui välisvangid siia tulevad, siis nad annavad 400-le Eesti inimesele küll valvamistööd, aga see tähendab vajadust rohkem oskustöötajaid koolitada, ma ei tea, töötute seast ümberõppe abil leida. Aga Erkki Keldo on meile tutvustanud plaani sisse tuua 1300–2600 oskustöölist aastas, et seda töökäte puudust leevendada. Ja seega on selline kummaline olukord, kus me õpetame Eesti vanglavalvuritele inglise keelt, hoiame neid vanglas tööl, aga oskustööliste puuduse lahendamiseks kohalikku tööjõudu ei koolita ja tegelikult plaanime kolmandatest riikidest nad sisse tuua. Kui Eesti strateegiline siht on tõusta Euroopa Liidu keskmisest kõrgema tootlikkusega riigiks, siis viimased aastad oleme liikunud vastupidises suunas. Valitsuse plaan Rootsi vangid Tartu vanglasse tuua ja seeläbi Eesti inimestele tööd anda kinnitab seda vastupidises suunas liikumist. Lähtudes eelnevast oli meil peaministrile viis küsimust ja loodame sisukat arutelu pidada. Aitäh!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Juuni alguses lugesime uudistest, et valitsus jõudis Rootsiga kokkuleppele vangide Tartu Vanglasse toomise osas. Justiitsministri avalikud selgitused olid suunatud sellele, et see on väikese riskiga ja väga suure eelarvetuluga [projekt] ja Eesti jaoks vajalik kokkulepe. Kuna siin saalis seda arutelu pole eriti toimunud, siis esitasid sotsiaaldemokraadid kolm küsimust peaministrile, või kolme teema kohta küsimused. Esiteks, Eesti julgeolekuasutuste aastatepikkuse töö ja konservatiivse sisserändepoliitika tulemusena on Eesti turvalisem ühiskond Rootsist. Aga sealsete kurjategijate Eestisse karistust kandma toomine tähendab ka neid külastavate inimeste Eestisse tulemist, [lisa]tööd piiril ja sisejulgeolekus töötavatel asutustel. Kuidas need kulud kaetud on? Teiseks, meil vaimse tervise muredega inimeste arv kasvab, aga samal ajal ka teadlikkus tõuseb ja otsitakse rohkem abi. Seetõttu on suurenenud pöördumiste [arv] ja pikenenud järjekorrad näiteks vaimse tervise õe, psühholoog-nõustaja, kliinilise psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtule. Eesti vangidel on nii sõltuvuse kui mitmesuguste [teiste] vaimse tervise muredega abi vaja ja võib eeldada, et välismaalastest vangidele on samamoodi vaja tervishoiuteenuseid ja ravimeid võimaldada. See tähendab tervishoius nappiva ressursi ehk töötajate täiendavat koormamist uute ülesannetega ja Eesti inimeste jaoks teenuste kättesaadavuse halvenemist. Küsime, kuidas on korraldatud tervishoiuteenuste osutamine Rootsi vangidele. Ja kolmandaks, Eesti majanduse suur ja päris mure on tööjõu nappus. Ka OSKA uuringu [tulemusena] leiti, et meil on igal aastal puudu umbes 700 oskustöötajat. Kui välisvangid tulevad siia, siis nad annavad 400-le Eesti inimesele küll valvamistööd, kuid see tähendab ka vajadust rohkem oskustöötajaid koolitada, ma ei tea, töötuid ümber õpetada. Erkki Keldo on meile tutvustanud plaani sisse tuua 1300–2600 oskustöölist aastas, et töökäte puudust leevendada. Seega on meil selline kummaline olukord, kus me õpetame Eesti vanglavalvuritele inglise keelt, hoiame neid vanglas tööl, aga oskustööliste puuduse lahendamiseks kohalikku tööjõudu ei koolita ja plaanime kolmandatest riikidest selle sisse tuua. Eesti strateegiline siht on tõusta Euroopa Liidu keskmisest kõrgema tootlikkusega riigiks, aga viimased aastad oleme liikunud vastupidises suunas. Valitsuse plaan Rootsi vangid Tartu Vanglasse tuua ja seeläbi Eesti inimestele tööd anda kinnitab vastupidises suunas liikumist. Lähtudes eelnevast on meil peaministrile viis küsimust. Loodame sisukat arutelu pidada. Aitäh!

Väga suur tänu teile! Ja nii nagu arupärijad soovinud, vastabki teie küsimustele auväärt peaminister Kristen Michal. Palun!

Väga suur tänu teile! Ja nii nagu arupärijad on soovinud, vastabki teie küsimustele auväärt peaminister Kristen Michal. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Seekord arupärimine numbriga 792, Rootsi vangide Eestisse toomise kohta. Nagu ikka, loen küsimuse ja siis vastuse. Esimene küsimus: "Kuidas suurendab Tartu vangla võõrvangidega täitmine Eesti turvalisust?" Vastus. Julgeolek on partnerlus. Meie ja liitlaste jõud ongi tugev, sest me toetame üksteist. Partnerlust hoiame nii meile olulistes valdkondades, näiteks õhukaitse või merekaitse, kui ka sisejulgeoleku valdkonnas. Rootsile on oluline, et Eesti läheks appi neile valdkonnas, kus Rootsil on vajakajäämisi. Meie vanglad on tühjad ja me saame aidata Rootsit. Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud koostöölepingu tulemusel säilib Tartu Vangla koos teenustega. Selle koostöö abil säilitama olulise sisejulgeolekutaristu, näiteks võimalikeks kriisiolukordadeks, ning tagame, et Tartusse jäävad spetsialistid, kellel on spetsiaalne sisejulgeolekualane väljaõpe. Tartus säilib ka arestimaja teenus, kus aastas käib kainenemas circa 1800 inimest, lisaks arestikandjad. Tartu Vangla oma inimeste ja taristuga omab Lõuna-Eesti piirkonnas olulist tähtsust sisejulgeolekusse panustajana. Teine: "Milline on sisejulgeolekuasutuste seisukoht 600 võõrvangi Eestisse toomise kohta?" Vastus. Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Siseministeerium on olnud protsessi kaasatud. Võimalikud sisejulgeolekuriskid on kaardistatud ja maandamismeetmed välja töötatud. Lisaks ei tegele Eesti üksi julgeolekuriskide maandamisega, vaid seda tehakse koostöös Rootsi ametivõimudega. Kolmas küsimus: "Millised ressursid saavad sisejulgeolekuasutused, et uute riskide maandamisega tegeleda? Ja millised ressursid kohtud, et vangide kaebusi lahendada ja tõlget istungitel võimaldada?" Vastus. Ressursi eraldamine sisejulgeolekuasutustele on otsustatud ja neile vajalikus mahus ka eraldatakse. Kohtutele eraldatakse ressurssi justiitshaldusala sees vastavalt vajadustele. Vanglakoha rendihind on piisav, et katab ära kõik välisvangidega seotud kulud, sealhulgas personalikulud, taristu ülalpidamise, tervishoiuteenused, tõlketeenused ja muu vajaliku. Neljas: "Kuidas on Rootsiga sõlmitud lepingus reguleeritud tervishoiuteenuste osutamine võõrvangidele?" Vastus. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib lepingu kaheksas osa, artiklid 41 ja 42. Lepingu ja viidatud sätetega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Kokkuvõtvalt korraldatakse tervishoiuteenust sama standardi järgi, mida pakutakse Eesti vangidele, küll aga selle erandiga, et Eestisse ei tooda raskelt haigeid või psühhiaatrilist ravi vajavaid kinnipeetavaid. Kui ilmneb tervisehäda, mis väljub kokku lepitud piiridest, saadetakse välisvang tagasi Rootsi ravi saama. Viis: "Kas 400 Eesti inimese hoidmine võõrvangide valvamise väljakutsuval tööl ja välistööjõu sisserändereeglite leevendamine on pikaajaliselt Eesti majanduskasvu tagav mõistlik plaan?" Vastus. Positiivne pool on, et Lõuna-Eesti regioonile tähendab see 160 töökoha säilimist ja lisaks luuakse juurde vähemalt 250 uut ametikohta. Säilib spetsiifiline tööhõive ja kompetents, mida on hiljem raske ja ressursimahukas taastada. Lisaks vormikandjatele mõjutab see leibkondade ja piirkonna heaolu. Teine positiivne pool, et säilib vanglahoone kasutuskõlblikkus ja valmisolek ümber lülituda kriisiolukorras. Vangla rentimisel väheneb maksumaksja koormus pooltühja hoone töös hoidmiseks. Rentimine vabastab raha, mida vajadusel saab suunata mujale, näiteks teistesse sisejulgeoleku vajadustesse. Aitäh!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Seekord arupärimine nr 792 Rootsi vangide Eestisse toomise kohta. Nagu ikka loen küsimuse ja siis vastuse. Esimene küsimus: "Kuidas suurendab Tartu vangla võõrvangidega täitmine Eesti turvalisust?" Vastus. Julgeolek on partnerlus. Meie ja liitlaste jõud on tugev, sest me toetame üksteist. Partnerlust hoiame nii meile olulistes valdkondades, näiteks õhukaitse ja merekaitse, kui ka sisejulgeoleku valdkonnas. Rootsile on oluline, et Eesti läheks appi neile valdkonnas, kus Rootsil on vajakajäämisi. Meie vanglad on tühjad ja me saame Rootsit aidata. Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud koostöölepingu tulemusel säilib Tartu Vangla koos teenustega. Selle koostöö abil säilitame olulise sisejulgeolekutaristu, näiteks võimalikeks kriisiolukordadeks, ning tagame, et Tartusse jäävad spetsialistid, kellel on spetsiaalne sisejulgeolekualane väljaõpe. Tartus säilib ka arestimaja teenus, kus käib aastas kainenemas circa 1800 inimest, lisaks [on seal] arestikandjad. Tartu Vangla oma inimeste ja taristuga omab Lõuna-Eesti piirkonnas olulist tähtsust sisejulgeolekusse panustajana. Teine [küsimus]: "Milline on sisejulgeolekuasutuste seisukoht 600 võõrvangi Eestisse toomise kohta?" Vastus. Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Siseministeerium on olnud protsessi kaasatud. Võimalikud sisejulgeolekuriskid on kaardistatud ja maandamismeetmed on välja töötatud. Lisaks ei tegele Eesti üksi julgeolekuriskide maandamisega, vaid seda tehakse koostöös Rootsi ametivõimudega. Kolmas küsimus: "Millised ressursid saavad sisejulgeolekuasutused, et uute riskide maandamisega tegeleda? Ja millised ressursid kohtud, et vangide kaebusi lahendada ja tõlget istungitel võimaldada?" Vastus. Ressursi eraldamine sisejulgeolekuasutustele on otsustatud ja neile see vajalikus mahus ka eraldatakse. Kohtutele eraldatakse ressurssi justiitshaldusala sees vastavalt vajadustele. Vanglakoha rendihind on piisav, et katab ära kõik välisvangidega seotud kulud, sealhulgas kulud personalile, taristu ülalpidamisele, tervishoiuteenustele, tõlketeenusele ja muule vajalikule. Neljas [küsimus]: "Kuidas on Rootsiga sõlmitud lepingus reguleeritud tervishoiuteenuste osutamine võõrvangidele?" Vastus. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib lepingu kaheksas osa, artiklid 41 ja 42. Lepingu ja viidatud sätetega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Kokkuvõtvalt korraldatakse [välisvangidele] sama standardi järgi tervishoiuteenust, mida pakutakse Eesti vangidele, küll aga selle erandiga, et Eestisse ei tooda raskelt haigeid või psühhiaatrilist ravi vajavaid kinnipeetavaid. Kui ilmneb tervisehäda, mis väljub kokku lepitud piiridest, saadetakse välisvang tagasi Rootsi ravi saama. Viies [küsimus]: "Kas 400 Eesti inimese hoidmine võõrvangide valvamise väljakutsuval tööl ja välistööjõu sisserändereeglite leevendamine on pikaajaliselt Eesti majanduskasvu tagav mõistlik plaan?" Vastus. Positiivne pool on see, et Lõuna-Eesti regioonile tähendab see 160 töökoha säilimist. Lisaks luuakse juurde vähemalt 250 uut ametikohta. Selles spetsiifilises [valdkonnas] säilib tööhõive ja kompetents, mida on hiljem raske ja ressursimahukas taastada. Lisaks vormikandjatele mõjutab see leibkondade ja piirkonna heaolu. Teine positiivne pool on see, et säilib vanglahoone kasutuskõlblikkus ja valmisolek ümber lülituda kriisiolukorras. Vangla rentimisel väheneb maksumaksja koormus pooltühja hoone töös hoidmiseks. Rentimine vabastab raha, mida vajadusel saab suunata mujale, näiteks teistesse sisejulgeoleku vajadustesse. Aitäh!

Suur tänu teile! Küsimuste ringi alustab Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Küsimus on selles, et siia tulevad ju ikkagi – eesti keeles öeldes – täitsa retsid mis retsid. Kuidas on tagatud, et nad ei [looks] siin kuritegelikke sidemeid ja uusi võrgustikke. Ja kui jätkusuutlik see leping peaks olema? Kui [leping] lõpeb, siis kas seda pikendatakse? On seda arutatud, mis siis saab?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Küsimus on, et siia tulevad ju ikkagi – täitsa eesti keeles öeldes – retsid mis retsid. Kuidas on tagatud, et nad ei tekitaks siin kuritegelikke sidemeid ja uusi võrgustikke meil. Ja kui jätkusuutlik see leping peaks olema? Kui ta lõpeb, kas siis pikendatakse seda? On seda arutatud või kuidas sellega saab?

Aitäh! Vastus on lihtne. Eesti vangidega, Eesti kinnipeetavatega välisvangid kokku ei puutu. Eesti kinnipeetavad paigutatakse ümber Tallinna Viru vanglatesse. Ja vangide vastuvõtmisel osalevad erinevad vanglateenistuse partnerasutused, muu hulgas näiteks Kaitsepolitseiamet. Nii et üldiselt sõelutakse kõik läbi, vaadatakse, kes siia tulevad. Seegi on lepingus kirjas. Ja mitte keegi vabane Eestis, kõik vabanevad ainult Rootsi.

Aitäh! Vastus on lihtne. Eesti vangidega, Eesti kinnipeetavatega välisvangid kokku ei puutu. Eesti kinnipeetavad paigutatakse ümber Tallinna ja Viru vanglatesse. Vangide vastuvõtmisel osalevad erinevad vanglateenistuse partnerasutused, muu hulgas Kaitsepolitseiamet. Nii et üldiselt sõelutakse kõik läbi ja vaadatakse, kes siia tulevad. Seegi on lepingus kirjas. Ja mitte keegi ei vabane Eestis, kõik vabanevad ainult Rootsis.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No kui lubate, ma esitan kiiresti kaks küsimust. Esimene seondub sellega, mida te ütlesite, et säilitatakse töökohad sisejulgeolekus. Teie selgitustest käis ka läbi see, et luuakse 250 – või oli see 200? – uut töökohta. Kas see pigem ei või vastupidiselt toimida? PPA-s on ju niikuinii tööjõupuudus, inimestest on puudus, täitmata ametikohti on palju. Kas ei või nii olla, et need 200 [uut] ametikohta [tähendavad seda], et juba PPA-s olevad inimesed liiguvad hoopis sinna, eriti kui seal on parem palk, ja siis tegelikult PPA-s vajadus sisejulgeolekut tagavate inimeste järele hoopis kasvab? Ja teine küsimus puudutab teie kinnitust, et kriisiolukordadeks säilib valmidus seda vanglat kasutada vastavalt vajadusele. Aga mina mõtlen just vastupidi, et kui me paneme selle täis võõraste vangidega ja tekib kriisiolukord üleöö, siis ju ei ole seda võimalik kasutada, vaid vastupidi, tekib julgeolekuoht. Kui tõsises kriisiolukorras peaksid [vangid] veel kuidagi kõik liikvele saama, siis vastupidi, julgeolekuoht hoopis kasvab.

Suur tänu! No kui lubate, ma esitan kiiresti kaks küsimust. Esimene seondub sellega, mida te ütlesite, et säilitatakse töökohad sisejulgeolekus. Aga teie selgitustes käis ka läbi see, et luuakse 250, või oli see 200, uut töökohta. Kas see pigem ei või selles mõttes vastupidiselt toimida? PPA-s on ju niikuinii tööjõupuudus, inimestest on puudus, täitmata ametikohti on palju. Kas ei või nii olla, et need 200 ametikohta nõuavad, et juba PPA-s olevad inimesed liiguvad hoopis sinna, eriti kui seal peaks veel paremad palgatingimused olema, ja siis tegelikult PPA vajadus sisejulgeolekut tagavate inimeste järele hoopis kasvab? Ja teine küsimus puudutab teie kinnitust, et kriisiolukordadeks säilib valmidus seda vanglat kasutada vastavalt määrusele. Aga mina mõtlen just vastupidi, et kui me selle täis paneme võõraste vangidega ja kriisiolukord peaks üleöö käes olema, siis ju ei ole seda just nimelt võimalik kasutada, vaid vastupidi, tekib julgeolekuoht, et kui tõsises kriisiolukorras need peaksid veel kõik liikvele saama kuidagi, siis on vastupidi, julgeolekuohud hoopis kasvanud.

Aitäh, hea küsija! Tartu Vanglas koondati mullu üle saja ametikoha ja töövõimalused on olnud piiratud ka laiemalt. [Vangla välja rentimine] tähendab seda, et väljaõppinud vanglateenistujad saavad tööle naasta. Seda esiteks. Ja teiseks, jah, kui seda taristut on vaja, saab selle taristu ka tühjaks teha. Seda kindlasti saab [teha]. [Vangla] lihtsalt tühjana hoidmine oleks kulu, mis koormaks meie sisejulgeolekut.

Aitäh, hea küsija! Tartu vanglas koondati mullu üle saja ametikoha ja töövõimalused on olnud piiratud ka laiemalt, nii et see tähendab seda, et väljaõppinud vanglateenistujad saavad tööle naasta, seda esiteks. Ja teiseks, jah, kui seda taristut on vaja, saab selle taristu ka tühjaks teha. Seda kindlasti saab järgida. Lihtsalt tühjana hoidmine oleks lihtsalt kulu, mis koormaks meie sisejulgeolekut.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh! Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Leping on sõlmitud Rootsiga, räägitakse Eestile 30 miljonist, mis selle teenuse jaoks leitakse või makstakse. Ma olen nõus, et teatud kulud kaetaksegi selle rahaga ja töökohad. Aga inimressursi küsimus ja ma pean siin silmas tervishoiuteenust. Meil on praegu juba väga pikad järjekorrad eriarstide juurde ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juures väga tihti, kui ka meie kinnipeetavatel on tervisehäda, siis nad koheselt tuuakse sinna ja see on ju mõistlik, et inimene vajab hädas abi. Kuidas on tagatud see, et see 30 miljonit meile hiljem ei hakka hoopis suuremaid kulusid tekitama? Kas Te selle jutu juures midagi ohtu või negatiivset ka näete, sest see positiivne jutt, mis on ja mida Te välja toote, sellele kindlasti ei saa vastu vaielda, aga mis on siiski riskid, mida Teie tunnetate? Ei saa olla 100% ainult positiivne.

Aitäh! Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Rootsiga on sõlmitud leping ja räägitakse 30 miljonist, mis selle teenuse jaoks Eestile makstakse. Ma olen nõus, et teatud kulud kaetaksegi selle rahaga ja [luuakse] töökohti. Aga on inimressursi küsimus. Ma pean siin silmas tervishoiuteenust. Meil on juba praegu väga pikad järjekorrad eriarstide juurde. Väga tihti on nii, et kui kinnipeetaval on tervisehäda, siis ta viiakse koheselt Tartu Ülikooli Kliinikumi. See on ju mõistlik, sest inimene vajab hädas abi. Kuidas on tagatud see, et see 30 miljonit ei hakka meile hiljem hoopis suuremaid kulusid tekitama? Kas te selle jutu juures mingit ohtu või midagi negatiivset ka näete? Sellele positiivsele jutule, mida te [räägite], kindlasti vastu ei saa vaielda. Aga mis on siiski riskid, mida teie tunnetate? Ei saa ju [kõik] olla ainult positiivne.

Aitäh! No selle lepingu tegemisel on erinevaid riske avalikult päris põhjalikult kaalutud ja hinnatud. Erinevad asutused, kes on kaasatud, on hinnanud nii riske kui riskide maandamise meetmeid. Täpsema ülevaate saate justiits- ja digiministrilt, kui soovite. Rahaliselt on arvestatud sisse kõik kulud. Analüüs näitab, et makstav tasu katab kõik kulud: meditsiini-, järelevalve-, haldus-, majutus- ja julgeoleku[kulud] ning jätab ruumi ka riskimarginaaliks.

Aitäh! No ometi selle lepingu tegemisel erinevaid riske on avalikult päris põhjalikult kaalutud ja hinnatud. Erinevad asutused, kes on kaasatud, on hinnanud nii riske kui riskide maandamise meetmeid. Täpsemalt saate selle ülevaate justiits- ja digiministrilt, kui soovite. Rahaliselt on arvestatud sisse kõik kulud. Analüüs näitab, et makstav tasu katab kõik kulud: meditsiini, järelevalve, halduse, majutuse, julgeoleku, jätab ruumi ka riskimarginaaliks.

Jaak Valge, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma kõigepealt pean jälle tegema sotsiaaldemokraatidele komplimendi selle eest, et nad selle arupärimise teinud on. Ehkki ausalt öeldes see minu heameel siin väga oluline ei ole. Aga ma olen ka sellega kursis, et juriidilises mõttes ei ole vajadust vangla väljarentimise kohta küsida [arvamust] ei Tartu linnavõimu ega veel vähem Tartu linna elanike käest. Viimase käest küsimine ei olegi praegusel valitsusel kombeks olnud. Meedias pole avaldatud ühegi sellise küsitluse tulemusi. Minu hüpotees on, et tartlased oleksid vangla väljarentimisele vägagi vastu. Aga jälle uurin selle kohta. Ega ma ju ei tea küsitluste kohta, mida näiteks valitsus on teinud, aga mille tulemusi pole avaldatud. Kui valitsus on teinud küsitlusi [teemal], kuidas tartlased suhtuvad vangla väljarentimisse, siis missugused olid nende tulemused?

Jaa, suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma kõigepealt pean jälle tegema sotsiaaldemokraatide suunas komplimendi, et nad selle arupärimise teinud on. Ja ehkki ausalt öeldes, ega see minu heameel siin mingi väga oluline ei ole. Aga ma olen siis ka sellega kursis, et juriidilises mõttes ei ole vajadust vangla väljarentimist küsida ei Tartu linnavõimu ja veel vähem Tartu linna elanike käest ja viimase küsimist ei olegi praegusel valitsusel nagu kombeks olnud. Tõepoolest, meedias polegi avaldatud ühegi sellise küsitluse tulemusi. Minu hüpotees on, et tartlased oleksid vangla väljarentimisele vägagi vastu. Aga jälle uurin, et ega ma ju ei tea neid küsitlusi, mida näiteks valitsus on teinud, aga mille tulemusi pole avaldatud. Et kui jah, kui valitsus on teinud selliseid küsitlusi, kuidas tartlased suhtuvad vangla väljarentimisele, siis missugused on tulemused.

Aitäh!

Kui pole tehtud, [siis küsin], kas poleks õige üks küsitlus teha ja selle tulemused avaldada.

Kui ei, pole tehtud, et kas poleks siis õige üks küsitlus teha ja tulemused avaldada?

Aitäh! Kõigepealt õnnitlen teid sotsiaaldemokraatidele lähenemise üle. Inimene muutub ajas, mis seal ikka. Seda esiteks. Ja ilmselt selles vanglaküsimuses te tõesti olete üksteisele kuidagi lähemale liikumas, ilmselt saate EKRE ka kaasa võtta ongi nagu üks pere. Nüüd alustades sellest küsitlusest. Justiits‑ ja digiministril ehk on täpsemat infot, minul ei ole infot küsitluste kohta. Küll ma võin tuua analoogiaid. Selliseid võrreldavaid näiteid on päris hulga ja me oleme siin infotundides neid ju päris hulga käsitlenud. Ma saan aru, et suvi on vahepeal viinud selle kõik mälestuse, eks ma siis kordan. 2009–2016 rentis Holland Belgiale kuni 650 vanglakohta Tilburgi vanglas. Esialgu renditi 500 kohta ja siis perioodi vältel suurenes see 650-ni. Leping oli esiti kolmeks aastaks, võimalusega pikendada. Seda siis pikendati. 2015.–2018. aastal rentis Holland kolmeaastase lepinguga Norrale 242 vanglakohta Norgerhaveni vanglas. Ja kas sellel oli mõju? Ei olnud. Hollandi parlamendi avalikud stenogrammid: kuidas võeti vastu 2016. aastal justiitsministri teade, et Belgia enam ei pikenda Tilburgis vanglakohtade rentimist? Küsimus, kas hõisati, et suur kuritegevuse allikas pandi kinni? Ei hõisatud, parlamendierakonnad avaldasid seal kõik hoopis kahetsust lepingu lõppemise üle, sest selle tõttu läks vangla sulgemisele ja kohapeal kadus üle 400 töökoha. Seda renditi kuue aasta vältel, nii et oleks ta kuritegevust mõjutanud, küllap oleks parlamendiliikmed seda märkinud. Samamoodi ka külastuse ülevaated on, mida võin kirjeldada, mis on reaalelus. Norra parlamendi ombudsman käis 2016. aastal kontrollimas vangide olukorda Norgerhaveni vanglas ja tõdes oma avalikus raportis, et vaid 37 vangil oli käinud külalisi 2016. aasta esimese 10 kuu jooksul. Nii et ma ütleksin nii, et kõike seda on juba läbi käidud, see ei ole midagi uut. Hindade mõttes täpselt samamoodi, kui vaadata. Belgia maksis Hollandile 500 vangla koha eest Tilburgi vanglas 30 miljonit eurot aastas, kaugelt vähem, kui Rootsi maksab Eestile. Norra maksis Hollandile 242 vanglakoha eest 25,5 miljonit eurot aastas. See on samaväärne Eesti ja Rootsi lepinguga. Nii et seetõttu, kogu seda komplekti vaadates, me ei leiuta siin jalgratast, tsiviliseeritud Euroopa riigid on üksteisele julgeolekupartneriteks olnud kaua.

Aitäh! Kõigepealt õnnitlen teid sotsiaaldemokraatidele lähenemise pärast. Inimene muutub ajas, mis seal ikka. Seda esiteks. Ja ilmselt selles vanglaküsimuses olete te tõesti üksteisele lähemale liikumas, ilmselt saate ka EKRE kaasa võtta. Ongi nagu üks pere. Nüüd alustan sellest küsitlusest. Justiits‑ ja digiministril ehk on täpsemat infot, minul ei ole infot küsitluste kohta. Küll ma võin tuua analoogiaid. Selliseid võrreldavaid näiteid on terve hulk ja me oleme siin infotundides neid ju päris palju käsitlenud. Ma saan aru, et suvi on vahepeal viinud selle mälestuse. Eks ma siis kordan. Aastatel 2009–2016 rentis Holland Belgiale kuni 650 vanglakohta Tilburgi vanglas. Esialgu renditi 500 kohta ja siis perioodi vältel suurenes see 650-ni. Leping oli esiti kolmeks aastaks võimalusega seda pikendada. Seda pikendati. 2015.–2018. aastal rentis Holland kolmeaastase lepingu alusel Norrale 242 vanglakohta Norgerhaveni vanglas. Ja kas sellel oli mõju? Ei olnud. Hollandi parlamendi avalikud stenogrammid [kajastavad], kuidas võeti 2016. aastal vastu justiitsministri teade, et Belgia enam ei pikenda Tilburgis vanglakohtade rentimise [lepingut]. Kas hõisati, et suur kuritegevuse allikas pandi kinni? Ei hõisatud, vaid parlamendierakonnad avaldasid seal kõik hoopis kahetsust lepingu lõppemise üle, sest selle tõttu läks vangla sulgemisele ja kohapeal kadus üle 400 töökoha. [Kohti] renditi kuue aasta vältel. Kui see oleks kuritegevust mõjutanud, küllap oleks parlamendiliikmed seda märkinud. Samamoodi võin ma kirjeldada külastuste ülevaadet, seda, mis [toimus] reaalelus. Norra parlamendi ombudsman käis 2016. aastal kontrollimas vangide olukorda Norgerhaveni vanglas ja tõdes oma avalikus raportis, et vaid 37 vangil oli käinud külalisi 2016. aasta esimese kümne kuu jooksul. Nii et ma ütleks nii, et kõik see on juba läbi käidud, see ei ole midagi uut. Kui vaadata, siis hindadega on täpselt sama [lugu]. Belgia maksis Hollandile 500 vanglakoha eest Tilburgi vanglas 30 miljonit eurot aastas, kaugelt vähem, kui Rootsi maksab Eestile. Norra maksis Hollandile 242 vanglakoha eest 25,5 miljonit eurot aastas. See on samaväärne Eesti ja Rootsi lepinguga. Nii et kogu seda komplekti vaadates, [saab öelda], et me ei leiuta siin jalgratast. Tsiviliseeritud Euroopa riigid on üksteisele julgeolekupartneriteks olnud kaua.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Neljandale küsimusele vastates viitasite ainult lepingu artiklitele 41 ja 42, mis peaks tervishoiuteenuste osutamist reguleerima. Artikkel 42 on seotud surnud vangi transpordi ja uurimisega. Aga artikkel 41-ga võtab Eesti kohustuse tervishoiuteenust osutada, sealhulgas [kohustuse] teha järjepidevalt vangile rootsi keeles kättesaadavaks tema haiguslugu, retseptid ja tervisetõendid. Eesti vastutab eestikeelse hariduse andmise eest ja ka tervishoiuteenust saab Eestis ainult eesti keeles. Ühelgi noorel tudengil ei ole kohustust venekeelset teenust osutada. Kas tervishoiutöötajatel tekib kohustus rootsi keeles teenust osutada ja tegeleda rootsikeelse meditsiinilise tõlkega? Ja teiseks [küsin], kuna te viitasite sellele, et analüüs näitab, et kõik kulud, sealhulgas tervisekulud, kaetakse, milliste tervishoiukuluga vangi kohta on lepingut sõlmides arvestatud?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Neljandale küsimusele vastates viitasite ainult artiklitele 41, 42 lepingus, mis peaks tervishoiuteenuste osutamist reguleerima. 42 on seotud muidugi surnud vangi transpordi ja uurimisega. Aga artikkel 41 muidugi võtab Eestile kohustuse tervishoiuteenust osutada, sealhulgas teha järjepidevalt rootsi keeles haiguslugu, retseptid, tervisetõendid vangile kättesaadavaks. Eesti vastutab eestikeelse hariduse andmise eest ja ka tervishoiuteenust saab Eestis ainult eesti keeles. Ühelgi noorel tudengil ei ole kohustust venekeelset teenust osutada. Kas tervishoiutöötajatel tekib kohustus rootsikeelset teenust osutada ja tegeleda rootsikeelse meditsiinilise tõlkega? Ja teiseks, kuna te viitasite, et analüüs näitab, et kõik kulud, sealhulgas tervisekulud, kaetakse: millise summaga tervishoiukulud vangi kohta on lepingut sõlmides arvestatud?

Aitäh! Analüüs tervikuna on Justiits- ja Digiministeeriumis olemas. Nad kindlasti hea meelega jagavad seda, kui küsite. Ma palun [neil] seda teha. Tervishoiukulude puhul on arvestatud kõiki vajaminevaid tervisekulusid, nagu ma enne kirjeldasin. Raskemate haigustega inimesi siia ei tooda. Ja kui peaks midagi [uut] ilmnema, saadetakse nad Rootsi tagasi. Ja tõlkekulud on samamoodi sinna sisse arvestatud.

Aitäh! Analüüs tervikuna on Justiits- ja Digiministeeriumis olemas. Nad kindlasti hea meelega võivad seda jagada, kui küsite, ja ma palun seda teile teha. Ja tervishoiukulude puhul on arvestatud kõik vajaminevad tervisekulud, nagu ma enne ka kirjeldasin. Raskemate haigustega inimesi siia ei tooda ja kui peaks midagi ilmnema, saadetakse Rootsi tagasi. Ja tõlkekulud on sinna samamoodi sisse arvestatud.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! See on päris huvitav riigikapitalism, millega te tegelete. Sisuliselt on riik otsustanud hakata teisele riigile teenust osutama, allhanget tegema. Me saame aru, et rootslastel on vaja vange [kuskil] hoida, aga see tähendab seda, et te võtate Lõuna-Eestis tööturult päris mitusada elujõulist väga tublit inimest ära. Vanglaametnikud on väga professionaalsed, hea haridusega, füüsiliselt terved inimesed. Ettevõtjatel on probleem, tööjõudu ei ole. Ja te tegelikult halvendate väga paljude ettevõtete võimalusi tööjõudu saada, sellepärast et riik lihtsalt [hakkab] rootslaste rahaga ettevõtjatega konkureerima. See on päris huvitav lähenemine Reformierakonnalt. Ja samal ajal käib härra Keldo ringi ja räägib, et Eestisse on vaja rohkem tööjõudu tuua, sellepärast et siin seda ei ole. Teate, mingisugune asi on teil valitsuses omavahel jäänud rääkimata. Teie võtate turult tööjõu ära ja annate põhimõtteliselt rootslaste kasutusse ja siis härra Keldo ütleb, et Eestis on tööjõupuudus, seda tuleb väljapoolt juurde [tuua].

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! See on päris huvitav riigikapitalism, millega te tegelete. Sisuliselt riik on otsustanud hakata teisele riigile teenust osutama, allhanget tegema. Vangide hoidmine, saame aru, et rootslastel on vaja, aga see tähendab seda, et te võtate tööturult Lõuna-Eestist päris mitu seda elujõulist väga tublit inimest ära, sest vanglaametnikud on väga professionaalsed, hea haridusega, füüsiliselt hea tervisega inimesed. Ettevõtjatel on probleem, tööjõudu ei ole. Ja te tegelikult halvendate väga paljude ettevõtete võimalusi tööjõudu saada, sellepärast et riik tuleb lihtsalt rootslaste rahaga ja läheb konkureerima ettevõtjatega. See on päris huvitav lähenemine Reformierakonnalt. Ja samal ajal käib siis härra Keldo ringi ja ütleb, et Eestisse on vaja rohkem tööjõudu tuua, sellepärast et tööjõudu siin ei ole. Teate, mingisugune asi teil on jäänud valitsuses rääkimata omavahel, et teie võtate tööjõu turult ära ja annate põhimõtteliselt rootslaste kasutusse ja siis härra Keldo ütleb, et Eestis on tööjõupuudus, seda tuleb väljapoolt juurde võtta.

Aitäh!

Seletage seda loogikat. Kuidas see segadus teil tekkinud on ja miks te sellist immigratsioonisurvet tegelikult loote?

Seletage seda loogikat, et kuidas see segadus teil tekkinud on ja kuidas te ja miks te sellist immigratsioonisurvet nagu tegelikult loote.

Ahah! Aitäh, hea küsija! Sotsiaaldemokraadid võitlevad siin immigratsioonisurvega, see on ka jälle midagi uut. Mõni ime, et Jaak Valge siis komplimente teeb. Me oleme sinna jõudnud. Nüüd, kuidas see tekkinud on? See segadus põhiliselt ikkagi eksisteerib, mulle tundub, küsija peas. Meil on vanglas vähem inimesi ja seetõttu vangla tühi. See on spetsiifiline kinnisvara. Sinna, jah, seda on võimalik konserveerida, mis võtaks kulusid, jah, see on võimalik lammutada, mis raiskaks raha. Mida sinna veel teha saaks? Seda on mõistlik ju kasutada kuidagi, kui julgeolekupartneril on vajadus ja Euroopa riigid omavahel üksteisele tuge niimoodi teevad, vajadusel vanglarendilepinguid, siis meil on see mõistlik teha. Lisaks meie sisejulgeoleku valdkond saab juurde spetsialiste, keda me alles hiljuti koondasime, need inimesed saavad tööle tagasi tulla. Nii et ma kardan, et see segadus eksisteerib ainult teie peas.

Ahah! Aitäh, hea küsija! Sotsiaaldemokraadid võitlevad siin immigratsioonisurvega – see on ka jälle midagi uut. Mõni ime, et Jaak Valge siis komplimente teeb – me oleme sinna jõudnud. Nüüd, kuidas see tekkinud on? See segadus põhiliselt ikkagi eksisteerib, mulle tundub, küsija peas. Meil on vanglates vähem inimesi ja seetõttu on vangla tühi. See on spetsiifiline kinnisvara. Jah, seda on võimalik konserveerida, mis võtaks [raha]. Jah, see on võimalik lammutada, mis raiskaks raha. Mida seal veel teha saaks? Seda on mõistlik ju kuidagi kasutada, kui julgeolekupartneril on vaja. Euroopa riigid omavahel üksteisele tuge niimoodi [pakuvad], vajadusel [teevad] vanglarendilepinguid. Meil on seda mõistlik teha. Lisaks saab meie sisejulgeoleku valdkond juurde spetsialiste, keda me alles hiljuti koondasime. Need inimesed saavad tagasi tööle tulla. Nii et ma kardan, et see segadus eksisteerib ainult teie peas.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kõigepealt võib-olla Te vastate Riina Sikkuti sellele teisele poolele küsimusele, et kas seda rootsikeelset tervishoiuteenust neile hakatakse pakkuma. Ka minu küsimus puudutab seda, et milline see kriisiolukord peab olema. Millal asutakse neid vange evakueerima ja millises järjekorras? Ma arvan, et Eestis on seda sagimist väga palju tollel hetkel, kui sihuke tõsine kriisiolukord on. Kuidas see siis toimub ja kuidas see on täpsemalt kokku lepitud, et millal ja millistel juhtudel?

Aitäh! Austatud peaminister! Kõigepealt võib-olla vastate Riina Sikkuti teisele küsimusele: kas neile hakatakse pakkuma rootsikeelset tervishoiuteenust? Minu küsimus puudutab seda, kuidas see kriisiolukorras [välja näeb]. Millal asutakse neid vange evakueerima ja millises järjekorras? Ma arvan, et tollel hetkel on seda sagimist väga palju, kui sihuke tõsine kriisiolukord Eestis on. Kuidas see siis toimub ja kuidas see on täpsemalt kokku lepitud, millal ja millistel juhtudel?

Aitäh! Riina Sikkuti küsimusele ma ju vastasin, et tõlge on arvestatud sinna hulka, vajadusel kas tõlkerakendust kasutades või tõlke kasutades. Teiseks, kriisiolukorras muu hulgas näiteks sõjaolukorras tuleb need vangid koheselt viia tagasi Rootsi. Sõjaolukord ilmselt ei alga üleöö. Me oleme koos julgeolekupartnerid, nii et selleks on piisav varu, et me jõuame organiseerida välisvangide Rootsisse saatmiseks. Liiga detaile ma siin avama ei hakka, kõik ei kuulu ka avalikustamiseks. Muu hulgas on lepingus ka näiteks õppuste punkt, mille kohaselt vanglateenistused harjutavad taolised olukorrad lepingu kestvuse ajal läbi.

Aitäh! Riina Sikkuti küsimusele ma ju vastasin, et tõlge on arvestatud sinna hulka. Vajadusel [kasutatakse] kas tõlkerakendust või tõlki. Teiseks, kriisiolukorras, muu hulgas sõjaolukorras, tuleb need vangid koheselt viia tagasi Rootsi. Sõjaolukord ei alga ilmselt üleöö. Me oleme koos julgeolekupartnerid, nii et selleks on piisav varu[aeg], et me jõuame organiseerida välisvangide Rootsi saatmise. Detaile ma siin avama ei hakka, kõik ei kuulu avalikustamiseks. Muu hulgas on lepingus ka näiteks punkt, mille kohaselt vanglateenistused harjutavad taolised olukorrad lepingu kestuse ajal läbi.

Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea peaminister! No te olete täna tõesti sellises heas stand-up'i hoos, te panete vasakule ja paremale huvitavaid märkusi. Ma arvan, et poliitikud teineteist kiidavad vaatamata sellele, et nad on erinevates leerides ja erinevas maailmavaates. Ma usun, et isegi mina oleksin valmis teid kiitma, kui selleks põhjust on. Sellepärast ma ei pea olema reformierakondlane ja teie ei pea olema sots. Aga minu küsimus puudutab seda, et kui pikalt te arvate, et selline teenuse pakkumine võiks kesta. Selle küsimuse taust on ju selles, et ega vangivalvureid ja vanglaametnikke koolitatakse pidevalt juurde, neid on vaja. Aga kui see jääb selliseks lühiajaliseks projektiks, siis tekibki natukene seesama küsimus, millele ka härra Läänemets viitas, et me koolitame inimesi, teeme investeeringuid, anname neile tööd, aga ühel hetkel ütlevad rootslased, et kuulge, me jõudsime ka nüüd oma vangid tagasi tuua, meil said vanglad valmis. Kuidas te seda pikaajaliselt näete? Mis on teie pikk plaan olnud seal valitsuses?

Hea juhataja! Hea peaminister! No te olete täna heas stand-up'i hoos, panete vasakule ja paremale huvitavaid märkusi. Ma arvan, et poliitikud [võiksid] teineteist kiita, vaatamata sellele, et nad on erinevates leerides ja neil on erinev maailmavaade. Ma usun, et isegi mina oleksin valmis teid kiitma, kui selleks põhjust on. Ma ei pea selle pärast olema reformierakondlane ja teie ei pea olema sots. Aga minu küsimus puudutab seda, et mis te arvate, kui pikalt sellise teenuse pakkumine võiks kesta. Selle küsimuse taust on ju see, et vangivalvureid ja vanglaametnikke koolitatakse pidevalt juurde, kuna neid on vaja. Aga kui see jääb lühiajaliseks projektiks, siis tekib [mõte], millele ka härra Läänemets viitas, et me koolitame inimesi, teeme investeeringuid, anname neile tööd, aga ühel hetkel ütlevad rootslased, et kuulge, me [saame] nüüd oma vangid tagasi tuua, meil said vanglad valmis. Kuidas te seda pikaajaliselt näete? Mis on teie pikk plaan [sellega seoses] seal valitsuses?

Aitäh! Lepingu pikkus on viis aastat, pikendada on võimalik kolme aasta võrra ja selle käigus räägitakse omavahel need keskpikad plaanid läbi.

Aitäh! Lepingu pikkus on viis aastat, pikendada on võimalik kolme aasta võrra. Selle käigus räägitakse omavahel need keskpikad plaanid läbi.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! No siin headel kolleegidel olid erinevad märkused ja küsimused. Siin juhiti tähelepanu kogu sellele tööjõupuudusele. Ja see on nagu üks pool kogu sellest probleemist. Iseenesest Rootsi kasutabki meid ära, alltöövõtuna, ja selgelt me oleme selle signaali andnud ja selle ka sisse võtnud ja näidanud oma kohta kogu selles suures maailmas, ja mitte paremal viisil. Aga lisaks sellele, kui seda ettepanekut siin ka tutvustati, vähemalt ma mäletan, et lugupeetud digiminister oli meil, justiits- ja digiminister oli siin, siis ta rääkis ka suurest sellisest kasust, mida Eesti saab lisaks sellele 30 miljonile. Ehk siis vangide sugulased, tuttavad ja sõbrad hakkavad Eestit külastama, Tartut hakkavad külastama. Ja oh, siis Tartul läheb hästi, hotellid saavad täis ja söögikohad on samuti … Ülespoole hakatakse upitama. Nii et ma arvan, et kõik tartlased ootavad neid vangide külastajaid sinna. Või kuidas teie arvate?

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! No siin oli headel kolleegidel erinevaid märkusi ja küsimusi. Siin juhiti tähelepanu tööjõupuudusele. See on üks pool kogu sellest probleemist. Iseenesest Rootsi kasutabki meid kui alltöövõtjat ära. Me oleme selgelt sellise signaali andnud ja näidanud oma kohta selles suures maailmas, ja mitte parimal viisil. Aga lisaks sellele, ma mäletan, et kui justiits- ja digiminister oli siin ja seda ettepanekut tutvustas, ta rääkis ka suurest kasust, mida Eesti saab lisaks 30 miljonile. Ehk siis vangide sugulased, tuttavad ja sõbrad hakkavad Eestit külastama, Tartut külastama. Ja siis Tartul läheb hästi, hotellid saavad täis ja söögikohad samuti. Ülespoole hakatakse upitama. Nii et ma arvan, et kõik tartlased ootavad vangide külastajaid sinna. Või mida teie arvate?

Aitäh! Te ajate midagi väga kõvasti sassi. See on ilmselt teie enda unenägu või fantaasia olnud. Ma olen peaaegu kindel, et justiits- ja digiminister ei ole midagi sellist rääkinud. Veel enam, ma tsiteerisin siin ka Hollandi ja Belgia näidet ja Norra ombudsmani näidet, kus kirjeldati, et vastupidi, külastusi on väga vähe.

Aitäh! Te ajate midagi väga sassi. See on ilmselt teie enda unenägu või fantaasia. Ma olen peaaegu kindel, et justiits- ja digiminister ei ole midagi sellist rääkinud. Veel enam, nagu ma [kirjeldasin], Hollandi ja Belgia näite ning Norra ombudsmani näite puhul oli vastupidi, külastusi oli väga vähe.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Teil kipub selles debatis kuidagi olema praeguse valitsuse, võib-olla ka varasemate Reformierakonna valitsuste selline, ma ütleksin, kutsehaigus ehk veendumus, et teie argumendid ja teie seisukohad on tõesed ning vastas istub kari rumalaid, ohmusid, kes päris hästi ei saa asjadest aru, eks ole, kellele on vaja patroniseerivalt seletada neid asju ja üldjuhul teha ka iroonilisi nalju ühe või teise erakonna pihta. See on teie õigus, aga ma arvan, et siis ei maksa ka imestada, kui rahva meelsus ja arvamus selle valitsuse suhtes ei ole kaugeltki nii ülev ja kõrge, kui te võib-olla näha sooviksite. Aga see oli sissejuhatuseks, küsimus on mul ka. Kõigi nende plusside-miinuste kõrval, mis teil kahtlemata peaministrina on, mul ei ole kunagi olnud arvamust, et te ei ole võimeline analüüsima, et analüüsivõime teil puuduks. Nüüd ma küsin, kuidas on loogiline, et olukorras, kus meil on tegelikult tööjõupuudus, nagu me ise ütleme, te tahate tuua sisse välistööjõudu. Miks me peame paralleelselt iseenda kvalifitseeritud tööjõudu hoidma kinni sektoris, valdkonnas, kus tegelikult seda vaja ei ole, ehk [miks me peame valvama] võõrriigi vange, olukorras, kus oleks võimalik sama töötajat kasutada mujal siseturvalisuse valdkonnas. Kus siin see loogika on?

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Teil kuidagi selles debatis kipub olema see, ma ütleksin, praeguse valitsuse, võib-olla ka varasemate Reformierakonna valitsuste selline kutsehaigus ehk selline veendumus, et teie argumendid ja teie seisukohad on tõesed ja vastas istub kari, ütleme, rumalaid, ohmusid, kes päris hästi aru ei saa asjadest, eks ole, kellele on vaja niimoodi patroniseerivalt seletada neid asju ja üldjuhul, eks ole, siis teha ka selliseid iroonilisi nalju, eks ole, ühe või teise erakonna pihta. See on teie õigus, aga ma arvan, et siis ei maksa ka imestada, kui rahva meelsus ja arvamus ei ole selle valitsuse suhtes kaugeltki nii nagu ülev ja kõrge, kui te võib-olla näha sooviksite. Aga see oli sissejuhatuseks, küsimus on mul ka. Kõigi nende plusside-miinuste osas, mis teil kahtlemata peaministrina on, mul ei ole kunagi olnud arvamust, et te ei ole võimeline analüüsima, et analüüsivõime teil puuduks. Nüüd ma küsin, kuidas on loogiline, et olukorras, kus meil on tegelikult, me ise ütleme, tööjõupuudus ja te tahate tuua sisse välistööjõudu, et miks me peame paralleelselt iseenda kvalifitseeritud tööjõudu hoidma kinni sektoris ja valdkonnas, kus tegelikult seda vaja ei ole, ehk konkreetselt võõrriigi vangide hoidmisel, olukorras, kus oleks võimalik sama töötajat kasutada näiteks mujal, siseturvalisuse valdkonnas. Kus siin see loogika on?

Aitäh! Kui Lauri Laats ajab pehmelt öeldes kelbast, siis ma kindlasti olen irooniline. See väide, mida ta oma omistas taga istuval justiits- ja digiministrile, ei vasta vähimatki tõele, nii et andestage, aga ma olen irooniline kelbase suhtes. Nüüd teiseks, mis puudutab tööjõudu, nagu ma kirjeldasin, ja võib-olla te enne ei märganud, me oleme koondanud päris palju korrektsiooniametnikke ehk vanglaametnikke. Meil seisab kallis kinnisvara tühja, mida oleks vaja sisejulgeoleku tagamisel. Me ei tea ju, mis olukorrad ees seisavad. Ja meil on piiratud hulk valikuid, kas me laseme sellel vanglalt tühjad seista, maksame seda kinni või siis kasutame seda mingi teenuse osutamiseks ja hoiame oma sisejulgeoleku võimekust, inimesi, kellel on politseiliselt peaaegu võrreldav väljaõpe. Sisejulgeoleku valdkonnast on see igati mõistlik. Ja kui me saame selle käigus oma julgeolekupartnerile, kes tagab muu hulgas aeg-ajalt meie õhu- või merekaitset, abi osutada, siis ma arvan, et see on igati mõistlik.

Aitäh! Kui Lauri Laats ajab pehmelt öeldes kelbast, siis ma kindlasti olen irooniline. See väide, mida ta omistas oma taga istuvale justiits- ja digiministrile, ei vasta vähimalgi määral tõele. Nii et andestage, aga ma olen irooniline kelbase suhtes. Nüüd, mis puudutab tööjõudu, nagu ma kirjeldasin – võib-olla te enne ei märganud –, me oleme koondanud päris palju korrektsiooniametnikke ehk vanglaametnikke. Meil seisab tühjalt kallis kinnisvara, mida oleks vaja sisejulgeoleku tagamiseks. Me ju ei tea, mis olukorrad ees seisavad. Ja meil on piiratud hulk valikuid: kas me laseme sellel vanglal tühjalt seista, maksame kinni selle [konserveerimise] või siis kasutame seda mingi teenuse osutamiseks ja hoiame oma sisejulgeoleku võimekust ja inimesi, kellel on politsei [väljaõppega] peaaegu võrreldav väljaõpe. Sisejulgeoleku valdkonnas on see igati mõistlik. Ja kui me saame selle käigus oma julgeolekupartnerile, kes tagab muu hulgas aeg-ajalt meie õhu- või merekaitset, abi osutada, siis ma arvan, et see on igati mõistlik.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Justiitsminister on valitsuse nimel väitnud, et Rootsi mõrvarite ja vägistajate toomine Tartu Vanglasse tõstab oluliselt Lõuna-Eesti turvalisust. Millegipärast on aga PPA peadirektor ja Lõuna-Eesti prefekt absoluutselt teisel arvamusel. Viimane neist väitis Tartu Linnavolikogus, et turvalisus väheneb, kuna politseinikud, kes politseis töötavad, nende arv väheneb, nad lähevad vanglasse tööle. Me teame ju kõik seda, et tööturul on väga tugev konkurents. Nii politsei, vanglateenistus kui ka Maksu‑ ja Tolliamet otsivad tikutulega ühele ja samale profiilile vastavaid inimesi. PPA-s on täna niigi täitmata sadu ametikohti, mida kaetakse abipolitseinikega ja ületunde [tehes]. Ja mida ma tahan öelda? Täiesti piinlik on kuulata seda, kuidas te siin väidate, et turvalisus tõuseb. Tegelikult te nõrgestate Eesti sisejulgeolekut, eriti Lõuna-Eestis, kus seda mitte mingil moel teha ei tohi.

Suur tänu! Austatud minister! Justiitsminister on valitsuse nimel väitnud, et Rootsi mõrvarite ja vägistajate toomine Tartu vanglasse tõstab oluliselt Lõuna-Eesti turvalisust, millegipärast on aga PPA peadirektor ja Lõuna-Eesti prefekt absoluutselt teisel arvamusel. Viimane neist väitis seda Tartu Linnavolikogus, et turvalisus väheneb, kuna politseinike arv väheneb, kes politseis töötavad, lähevad vanglasse tööle. Me teame ju seda kõik, et tööturul on väga tugev konkurents. Nii politsei, vanglateenistus kui ka Maksu‑ ja Tolliamet otsivad tikutulega ühele ja samale profiilile vastavaid inimesi. PPA-s on niigi täitmata sadu ametikohti täna, kelle puudumist siis kaetakse abipolitseinike ja ületundidega. Ja mis ma tahan öelda? Täiesti piinlik on kuulata seda, kuidas te siin väidate, et turvalisus nagu tõuseb, aga tegelikult te nõrgestate Eesti sisejulgeolekut ja eriti Lõuna-Eestis, kus seda mitte mingil moel teha ei tohi.

Aitäh!

Ja minu küsimus on: kuidas teie arvates Lõuna-Eesti inimeste turvalisus tõuseb, kui politseinike arv väheneb?

Ja minu küsimus on, et kuidas te teie arvates Lõuna-Eesti inimeste turvalisus tõuseb, kui politseinike arv väheneb.

Aitäh! Kui selles küsimuses olev hüpotees oleks tõene, siis ma oleks ka mures. Aga politseinike arv [hoopis] suureneb. Teiseks, me tõstame sisejulgeoleku valdkonnas palku, et sinna inimesi juurde tuleks. Ja kolmandaks, selle asemel et hoida maja tühjana ja koondada inimesi, kellel on sisejulgeoleku valdkonna alased oskused, me vastupidi, saame neid inimesi nii tööle võtta.

Aitäh! Kui selles küsimuses olevas hüpoteesis oleks tõde, siis ma peaks ka mures olema. Aga politseinike arv suureneb. Teiseks, me tõstame ka sisejulgeoleku valdkonnas palku, et sinna inimesi juurde tuleks. Ja kolmandaks, selle asemel et hoida maja tühjana ja koondada neid inimesi, kellel on sisejulgeoleku valdkonna alased oskused, me vastupidi, saame neid inimesi ju nii tööle võtta.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea peaminister! Te vihjasite siin, nagu sotsiaaldemokraadid peaksid tohutult pooldama migratsiooni. Ma olen ka mõnes valitsuses Eestis olnud siin erinevate poliitiliste erakondadega ja jõududega ja Eestis on olnud suht konsensus, et ka välistööjõu sissetoomise suhtes ei ole vaatamata soovidele, vaatamata teatud survele neid reegleid kuidagi lõdvendatud. Jah, oskustööjõu suhtes on teatud tingimused kehtestatud, seda on võimalik tuua kvoodiväliselt ja nii edasi. Aga kindlasti on kõik valitsused olnud ühel seisukohal, et arvestades ka seda, mis on, me näeme, toimunud Euroopas, me siiski Eestis ei tahaks hästi niimoodi migratsioonireegleid lõdvendada. Kas teie olete nüüd asunud sellele teele, et te kavatsete neid lõdvendada, ehk siis Reformierakond toetab lõdvemaid sisserändamisreeglid?

Tänan, austatud juhataja! Hea peaminister! Te vihjasite siin, nagu sotsiaaldemokraadid peaksid tohutult pooldama migratsiooni. Ma olen Eestis mõnes valitsuses olnud erinevate poliitiliste erakondade ja jõududega. Eestis on olnud [välistööjõu puhul] konsensus, et välistööjõu sissetoomise reegleid ei ole vaatamata soovidele, vaatamata teatud survele kuidagi lõdvendatud. Jah, oskustööjõu jaoks on teatud tingimused kehtestatud, et seda on võimalik tuua kvoodiväliselt, ja nii edasi. Aga kindlasti on kõik valitsused olnud ühel seisukohal, et arvestades seda, mida me näeme toimumas Euroopas, me Eestis siiski ei taha niimoodi migratsioonireegleid lõdvendada. Kas teie olete nüüd asunud sellele teele, et te kavatsete neid lõdvendada, ehk siis Reformierakond toetab lõdvemaid sisserändamisreeglid?

Lühike vastus on ei.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma lähen edasi hea kolleegi Andres Hanimäe küsimusega pikast vaatest, kui me koolitame hetkel välja uued töötajad. Meil on palju kõlanud, et meil on leping viieks aastaks, mida saab kuni kolm aastat pikendada. Noh, lähtume kaheksa-aastasest vaatest. Kui Rootsi aga seejärel suudab oma vangidega ise toimetada, ja võtame siia juurde ka justiits- ja digiministri väljaütlemise, et ehk on meil neid ruume ja personali üks hetk taas ise vaja, kas siis valitsus näeb ette kuritegevuse olulist kasvu? Või kuidas te need tühjad kongid vangidega täita plaanite? Ja kui siinkohal on plaan mõne nõukogu osas, siis äkki moodustada ikka kuritegevust vähendav nõukogu?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma lähen edasi hea kolleegi Andres Hanimäe küsimusega pikast vaatest. Me koolitame hetkel välja uusi töötajaid. Meil on siin palju kõlanud, et meil on leping viieks aastaks, mida saab kuni kolme aasta võrra pikendada. Noh, lähtume kaheksa-aastasest vaatest. Ja võtame siia juurde ka justiits- ja digiministri väljaütlemise, et ehk on meil ise neid ruume ja personali üks hetk taas vaja. Kui Rootsi aga seejärel suudab oma vangidega ise toimetada, kas siis valitsus näeb ette kuritegevuse olulist kasvu? Või kuidas te need tühjad kongid vangidega täita plaanite? Ja kui siinkohal on mõne nõukogu [loomise] plaan, siis äkki moodustaks kuritegevust vähendava nõukogu?

Aitäh! Tõepoolest ei plaani kuritegevuse kasvu selleks, et vanglaid täita. Ja südamest loodan, et seda ka vaja ei ole. Kui meil on sisejulgeolekus väljaõppinud inimesed – pigem on meil ju see mure, nagu me siin arutame, ühiselt leiame, et tööealine elanikkond väheneb, aga sisejulgeoleku valdkonnas on meil inimesi juurde vaja –, siis on võimalik seda tööd teha teises rollis. Nii et see on see pilt. Aga meie jaoks tähendab see seda, et Tartu vangla või mis tahes selline spetsiifiline kinnisvaraobjekt tühjalt seisab, ei ole seal ei oskustega inimesi tööl, kes võiksid laiemalt piirkonna või Eesti turvalisust tagada, ja lisaks maksame selle hoone ülevalhoidmise eest ka.

Aitäh! Tõepoolest ei plaani kuritegevuse kasvu selleks, et vanglaid täita. Ja südamest loodan, et seda vaja ka ei ole. Kui meil on sisejulgeolekus väljaõppinud inimesed, siis on võimalik seda tööd teha ka teises rollis. Pigem on meil ju see mure, nagu me siin arutame ja ühiselt leiame, et tööealine elanikkond väheneb, aga sisejulgeoleku valdkonnas on meil inimesi juurde vaja. Nii et see on see pilt. Aga meie jaoks tähendab see seda, et Tartu Vangla või mis tahes selline spetsiifiline kinnisvaraobjekt seisab tühjalt, seal ei ole tööl oskustega inimesi, kes võiksid piirkonna või laiemalt Eesti turvalisust tagada, ja lisaks maksame selle hoone ülevalhoidmise eest.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea peaminister! Küsimus on lihtne. Kas sa oled oma erakonnakaaslase, Tartu linnapea Urmas Klaasi käest küsinud, et kas tema on sama optimistlik nagu sina, et Tartu jääb heade mõtete linnaks või muutub vägistajate ja mõrvarite mekaks?

Hea juhataja! Hea peaminister! Küsimus on lihtne. Kas sa oled oma erakonnakaaslase, Tartu linnapea Urmas Klaasi käest küsinud, kas tema on sama optimistlik nagu sina, et Tartu jääb heade mõtete linnaks, või muutub see vägistajate ja mõrvarite mekaks?

Aitäh, hea küsija! Kõiki Tartu linna ja linnapea küsimusi tuleb võtta tõsiselt ja neid võetakse. Seda esiteks. Teiseks, ma siiski juhin tähelepanu, kui te ei ole märganud, siis need vangid tulevad vanglasse ja vabanevad Rootsi, nad ei lähe Pirogovi platsile, nad tulevad vanglasse ja vabanevad Rootsi.

Aitäh, hea küsija! Kõiki Tartu linna ja linnapea küsimusi tuleb võtta tõsiselt, ja neid ka võetakse. Seda esiteks. Teiseks, ma siiski juhin tähelepanu, kui te ei ole märganud, et need vangid tulevad vanglasse ja vabanevad Rootsis. Nad ei lähe Pirogovi platsile, nad tulevad vanglasse ja vabanevad Rootsis.

Suur tänu teile, härra peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nii nagu, head kolleegid, kõik teavad, meie kodukord näeb ette, et esmalt on kõneõigus arupärijate esindajal. Ainsana on arupärijate nimel kõneks registreerunud Lauri Läänemets. Palun!

Suur tänu teile, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nii nagu, head kolleegid, kõik teavad, meie kodukord näeb ette, et esmalt on kõneõigus arupärijate esindajal. Ainsana arupärijate nimel on kõneks registreerunud Lauri Läänemets. Palun! (Kõneleja soovib lisaaega.)

Võtan kaheksa [minutit], aitäh! Lugupeetud peaminister ja head kolleegid! Kas ma saan aega juurde, nii palju kui maksimumina saab?

Võtan kaheksa, aitäh! Lugupeetud peaminister ja head kolleegid! Kas ma saan aega juurde, nii palju kui maksimum saab?

Nii palju, kui tahad, nii palju ei saa, aga kolm saab küll.

Nii palju, kui tahad, nii palju ei saa, aga kolm küll.

(Naerab.) Tänan! Tänan, austatud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Peaministri vastused, ma peaksin ütlema, olid ülinapid. Tegelikult, ega see debatt Riigikogus ei ole võimalik siin saalis, kui inimene, kes riiki juhib, ei taha meile vastuseid anda. Siis ei saa öelda, et miks inimesed mind ei mõista, miks on minu erakonna reiting madal ja miks Eestis asjad halvasti lähevad. Kui me omavahel siin, poliitikud, ei suuda ka tegelikult arutelu viisakalt ja sisuliselt pidada, siis kuidas saab eeldada, et Eesti inimesed saavad aru üldse, mis Vabariigi Valitsus teeb? Nii et ma alustuseks ütleksin, austatud peaminister, üldse ei saa rahule jääda teie vastustega. Ma mõistan, miks ei saa, miks te ei vastanud. Sellepärast, et need on kõik valusad teemad. Te teate, et see kriitika ja need küsimused olid õiged, mida me teie käest küsisime. Te teate, et tegelikkuses te polegi neid asju läbi mõelnud ja need asjad ongi nii halvad, kui nad välja näevad. Nüüd alustuseks ma tahaksin öelda seda, et Eesti inimesed, kes töötavad meil vanglateenistuses, on professionaalid, väga heal tasemel teevad oma tööd ja meil kindlasti ei ole seda kahtlust, et keegi vangidest võiks kuskil niisama põgeneda, vahet ei ole, kas ta on Rootsist või Eestist pärit vang. Sellega, ma arvan, on korras ja sellest me rääkima tegelikult ei pea. Aga meile teeb muret, meile teeb muret see, et me teame, tervishoiuvaldkonnas on esiteks puudu inimesi, ja me teame, et seal on puudu raha. Ja päris palju raha, ja me teame seda, et selle tulemus on see, et Eesti inimeste ravijärjekorrad pikenevad, arstiabi on keerulisem saada. Kui me vaatame järgmiste aastate riigieelarveid või järgmise aasta riigieelarvet, ega see probleem ei parane. Pigem tundub, et läheb hullemaks. Ja see teeb meile muret, sellepärast et see leping, mis puudutab Rootsi vange Eestis, näeb ette seda, et tõesti me peame neile seda tervishoiuteenust osutama. Ja kujutage ette, et kui kõik 300 vangi käivad aastas kaks korda eriarsti juures, siis 600 inimest eriarsti juurde ei pääse. See on tegelikult see tulemus. Te võiksite ausalt välja öelda, et vähemalt 600 inimest aastas jääb siis ilma eriarstiabita ja see on see, millega te tegelete. Vaevalt et tervishoidu nüüd siis eraldi inimeste palkamiseks raha juurde annate. Tavaliselt käib see nii, et tuleb Eesti inimese arvelt. See on üks probleem. Teine probleem on selles, et muidugi väga kavalalt on välja mõeldud see retoorika, et sisejulgeolekusse on jõudu juurde vaja. Muidugi on juurde vaja. Aga PPA-sse tööle on juurde vaja jõudu, mitte vanglateenistusse. Politsei‑ ja Piirivalveametisse neist inimestest ju ükski tööle ei lähe. Ehk siis me päris sisejulgeoleku väljakutseid ei lahenda sellega. Ja ma pean ütlema, et teine mure tegelikkuses on veel. See, kuidas Reformierakond, ma pean ütlema, tõesti selle riigikapitalismiga tegeleb, on täiesti huvitav. Sest sisuliselt on otsustatud, et Eesti riik hakkab Rootsi riigile teenust osutama sellises nihukeses äriloogikas. Ehk siis minnakse konkureerima, mitte sellepärast, et Eesti riigil on seda vaja, vaid sellepärast, et lihtsalt mõte on raha teenida ja äri ajada, riigi tasandil minnakse siis konkureerima Eesti ettevõtetega, Lõuna-Eesti ettevõtjatega, kellelt võetakse sadu inimesi, potentsiaalseid töötajaid ära, kutsutakse nad vanglasse tööle, makstakse maksumaksja raha eest, Rootsi maksumaksja või Eesti maksumaksja raha eest neile palka. Ja mina ei tea, kust kohast need Eesti ettevõtjad siis selle tööjõu peavad leidma. Me räägime pidevalt siin saalis, me kuuleme sellest valitsuse pressikonverentsidel, majandusminister Keldo käib, räägib igal pool, pisar silmis, kuidas tööjõudu on nii vähe, ja siis Eesti Vabariigi valitsus teisalt lihtsalt võtab Eesti ettevõtjatelt selle tööjõu ära ja hakkab mingit teenust osutama. See ei ole eriline lisandväärtuse loomine, ma ütlen, see ei anna Eesti majandusele kuidagi sügavust. Ma mõtlen, päris huvitav, kuidas Reformierakond sellise geniaalse äriplaani on välja mõeldud. Lõppkokkuvõttes ta päädib sellega, et Reformierakond teiselt poolt tuleb ja ütleb, et meile on tööjõudu juurde vaja tuua Eestisse. Jah, kvalifitseeritud kõrgepalgalist tööjõudu loomulikult Eesti ettevõtetel on vaja, see on majanduse ja ühiskonna mõttes väga mõistlik. Aga see valitsuse plaan, mida me ju teame, ei ole enam kõrgepalgaline tööjõud, see tähendab seda, et hakatakse tooma odavat tööjõudu. Ehk siis kogu senine loogika, kuidas Eesti riik oma immigratsioonipoliitikat on teinud, tööjõupoliitikat on teinud või vähemalt Reformierakonna enda senised sõnad, et riik ei peaks ettevõtlusega nii väga tegelema ja riik ei peaks olema konkurent ettevõtjatele, need ei maksa siiamaani enam midagi, peaks ütlema, või täna enam midagi, sellepärast et Reformierakond ja Vabariigi Valitsus täna on ju täiesti pöördunud ära kõigist sellistest varasematest põhimõtetest. Ja meile teeb see kurba meelt tõesti, et esiteks ei taheta debatti pidada, teiseks minnakse Eesti ettevõtjatelt tööjõudu ära võtma, konkureerima, riik läheb konkureerima. Muideks, kas see mitte ei ole riigiaparaadi suurendamine ka või paarisaja inimese võrra? Minu arvates vist läheb sinna kanti. Härra peaminister, teie sõnad ja teod kuidagi üldsemoodi ei lähe kokku ja ma mõistan tõesti, et kõigele sellele peale vaadates väga ebamugav on vastata. Aga teate, mis eristab teid ja Kaja Kallast? Ma ütlen ausalt. Kaja Kallas julges vastutada, aga ma olen tähele pannud, et Reformierakond viimasel ajal teeb ja vastutada ei julge. Mina küsiksin, kas Eesti inimesed peaksid usaldama selliseid poliitikuid, kes teevad, aga vastutada ei julge. Kui on ebameeldivad asjad, siis tuleb sellest rääkida, seletada, oma vaadet avada, meil ongi erinevad nägemused, aga vastutada peaks julgema, see tähendab, peaks ka seda debatti julgema pidada. Ja ma isiklikult muideks ütlen seda, et ma olen käinud Rootsi vastava ministriga ka paar korda sellel vanglateemal rääkimas. Ja üks minu oluline küsimus oli temale see – ja see on nüüd sisejulgeolekuvaade, nüüd ma esitan teile, kui te valitsuses pole seda juhuslikult kuulnud –, et kui on näiteks ränderünne või mingi muu suurem juhtum, siis tegelikult oleks vaja see vangla kohe kiiresti tühjaks teha. Mis siis saab? Siis laseme, koondame need inimesed ära, või no okei, võib-olla nad siis valvavad neid, kes sinna rahutuste ajal ajutiselt paigutatakse. Aga igal juhul minu arvates see küsimus on ka vastamata. Ja viimaseks ütleks, et teate, regionaalpoliitikas tahaks sellist suhtumist kuulata, mis teil on ka vangide teemal. Vangide teemal oli loogika selline peaministril, et vaadake, kui meil riigis üks maja jääb tühjaks, siis ei saa ta tühjaks jääda, see on kulu ja sinna tuleb inimesed sisse tuua. Mina tahaks kuulda peaministri suust täpselt sama loogikat koolide, väikekoolide puhul. Vaadake, koolid jäävad tühjaks, toome kuskilt lapsed sinna koolidesse, sest muidu see kool on ju omavalitsustele kulu ja mure piirkondlikult on suur. Aga ei, kahjuks ainult Rootsi ja ainult vangide puhul see loogika siiamaani on kestnud. Aitäh ja jõudu!

(Naerab.) Tänan, austatud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Peaministri vastused, ma peaksin ütlema, olid ülinapid. Tegelikult ei ole debatt võimalik siin Riigikogu saalis, kui inimene, kes riiki juhib, ei taha meile vastuseid anda. Ja siis ei saa ka [küsida]: "Miks inimesed mind ei mõista, miks on minu erakonna reiting madal ja miks Eestis asjad halvasti lähevad?" Kui me, poliitikud, omavahel siin ei suuda arutelu viisakalt ja sisuliselt pidada, siis kuidas saab eeldada, et Eesti inimesed saavad üldse aru, mida Vabariigi Valitsus teeb? Nii et ma alustuseks ütleksin, austatud peaminister, et üldse ei saanud rahule jääda teie vastustega. Ma mõistan, miks te ei vastanud. Sellepärast, et need on kõik valusad teemad. Te teate, et see kriitika ja need küsimused, mida me teie käest küsisime, olid õiged. Te teate, et tegelikkuses te polegi neid asju läbi mõelnud ja asjad ongi nii halvad, kui nad välja näevad. Nüüd, alustuseks ma tahaksin öelda seda, et Eesti inimesed, kes töötavad meil vanglateenistuses, on professionaalid, nad teevad väga heal tasemel oma tööd ja meil kindlasti ei ole kahtlust, et keegi vangidest võiks niisama põgeneda, vahet ei ole, kas ta on Rootsist või Eestist pärit vang. See, ma arvan, on korras ja sellest me tegelikult rääkima ei pea. Aga meile teeb muret see, et nagu me teame, on tervishoiuvaldkonnas puudu inimesi, ja nagu me teame, on seal puudu raha, ja päris palju raha, ning me teame seda, et selle tulemus on see, et Eesti inimeste ravijärjekorrad pikenevad ja arstiabi on keerulisem saada. Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, [siis me näeme, et] ega see probleem ei parane. Pigem tundub, et läheb hullemaks. Ja see teeb meile muret, sellepärast et see leping, mis puudutab Rootsi vange Eestis, näeb ette seda, et me tõesti peame neile tervishoiuteenust osutama. Ja kujutage ette, kui kõik 300 vangi käivad aastas kaks korda eriarsti juures. See tähendab, et 600 inimest ei pääse eriarsti juurde. See on tegelikult see tulemus. Te võiksite ausalt välja öelda, et vähemalt 600 inimest aastas jääb siis ilma eriarstiabita. See on see, millega te tegelete. Vaevalt et te tervishoidu nüüd inimeste palkamiseks eraldi raha juurde annate. Tavaliselt käib see nii, et see tuleb Eesti inimese arvelt. See on üks probleem. Teine probleem on see, et väga kavalalt on välja mõeldud retoorika, et sisejulgeolekusse on jõudu juurde vaja. Muidugi on juurde vaja. Aga PPA-sse on jõudu juurde vaja, mitte vanglateenistusse. Politsei‑ ja Piirivalveametisse ju ükski neist inimestest tööle ei lähe. Ehk siis me päris sisejulgeoleku väljakutseid sellega ei lahenda. Ja ma pean ütlema, et [kolmas] mure on tegelikkuses veel. See, kuidas Reformierakond, ma pean ütlema, riigikapitalismiga tegeleb, on tõesti huvitav. Sisuliselt on otsustatud, et Eesti riik hakkab Rootsi riigile teenust osutama sellises äriloogikas, et minnakse [ettevõtjatega] konkureerima, mitte sellepärast, et Eesti riigil on seda vaja, vaid sellepärast, et lihtsalt on mõte raha teenida ja äri ajada riigi tasandil. Riik läheb konkureerima Eesti ettevõtetega, Lõuna-Eesti ettevõtjatega, kellelt võetakse ära sadu potentsiaalseid töötajaid, keda kutsutakse vanglasse tööle. Neile makstakse palka maksumaksja raha eest, Rootsi maksumaksja või Eesti maksumaksja raha eest. Ja mina ei tea, kust need Eesti ettevõtjad siis tööjõu peaksid leidma. Me räägime pidevalt siin saalis, me kuuleme valitsuse pressikonverentsidel, majandusminister Keldo räägib igal pool, pisar silmis, kuidas tööjõudu on nii vähe. Ja siis Eesti Vabariigi valitsus lihtsalt võtab Eesti ettevõtjatelt tööjõu ära ja hakkab mingit teenust osutama. See ei ole eriline lisandväärtuse loomine, ma ütlen. See ei anna kuidagi Eesti majandusele sügavust. Ma mõtlen, et [see on] päris huvitav, kuidas Reformierakond on sellise geniaalse äriplaani välja mõelnud. Lõppkokkuvõttes päädib see sellega, et Reformierakond tuleb ja ütleb, et on vaja tööjõudu Eestisse juurde tuua. Jah, kvalifitseeritud kõrgepalgalist tööjõudu on loomulikult Eesti ettevõtetel vaja, see on majanduse ja ühiskonna mõttes väga mõistlik. Aga selles valitsuse plaanis, mida me teame, ei [räägita] ju kõrgepalgalisest tööjõust. See tähendab seda, et hakatakse tooma odavat tööjõudu. Ehk siis see, kuidas Eesti riik on seni oma immigratsioonipoliitikat teinud, tööjõupoliitikat teinud – või vähemalt Reformierakonna enda sõnad on seni [olnud sellised], et riik ei peaks ettevõtlusega nii väga tegelema ja riik ei peaks olema konkurent ettevõtjatele –, ei maksa täna enam midagi, sellepärast et Reformierakond ja Vabariigi Valitsus on täiesti kõrvale pöördunud kõigist sellistest varasematest põhimõtetest. Ja meile teeb see tõesti kurba meelt, et esiteks ei taheta debatti pidada ja teiseks minnakse Eesti ettevõtjatelt tööjõudu ära võtma ning [ettevõtjatega] konkureerima. Muideks, kas see mitte ei ole riigiaparaadi suurendamine paarisaja inimese võrra? Minu arvates see läheb vist sinna kanti. Härra peaminister, teie sõnad ja teod ei lähe üldse kokku. Ma tõesti mõistan kõigele sellele peale vaadates, et väga ebamugav on vastata [selleteemalistele küsimustele]. Aga teate, mis eristab teid ja Kaja Kallast? Ma ütlen ausalt. Kaja Kallas julges vastutada. Aga ma olen tähele pannud, et Reformierakond viimasel ajal teeb, kuid ei julge vastutada. Mina küsin, kas Eesti inimesed peaksid usaldama selliseid poliitikuid, kes teevad, aga vastutada ei julge. Kui on ebameeldivaid asju, siis tuleb nendest rääkida, neid seletada, oma vaadet avada. Meil ongi erinevad nägemused. Aga vastutada peaks julgema. Ning see tähendab, et peaks ka seda debatti julgema pidada. Ja ma isiklikult muideks ütlen seda, et ma olen käinud Rootsi vastava ministriga paar korda vanglateemal rääkimas. Ja minu üks oluline küsimus temale oli see – see on nüüd sisejulgeolekuvaade, mida ma esitan teile, kui te juhuslikult pole valitsuses seda kuulnud –, et kui on näiteks ränderünne või mingi muu suurem juhtum ja oleks vaja see vangla kohe kiiresti tühjaks teha, mis siis saab. Siis koondame need inimesed ära või? No okei, võib-olla nad siis valvavad neid, kes rahutuste ajal ajutiselt sinna paigutatakse. Aga igal juhul minu arvates see küsimus on vastamata. Ja viimaseks ütleks, et teate, ka regionaalpoliitika puhul tahaks kuulda sellist suhtumist, mis teil on vangide teemal. Vangide teemal oli peaministri loogika selline, et vaadake, kui meil riigis üks maja jääb tühjaks, siis ei saa [nii olla], see on kulu, ja sinna tuleb inimesed sisse tuua. Ma tahaks kuulda peaministri suust täpselt sama loogikat väikekoolide puhul. Vaadake, kui kool jääb tühjaks, siis toome kuskilt lapsed sinna kooli, sest muidu on see kool ju omavalitsustele kulu ja mure on piirkondlikult suur. Aga ei, kahjuks ainult Rootsi vangide puhul on see loogika siiamaani [kehtinud]. Aitäh ja jõudu!

Aitäh teile! Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head Eesti mehed ja naised! Kõigepealt ma peaksin peaministrile ütlema, et minu puhul ei sõltu mu poliitiline hoiak sellest, kes teatava küsimuse püstitasid, vaid ikka sõltub muu enda põhimõtetest. Küll oleks tore, kui teiega samamoodi oleks. Nii, aga nüüd asja juurde. Tartu on selline rahvusvaheline ülikoolilinn teaduse ja kultuuri kese, seetõttu mõjub see plaan pisut šokeerivalt, kui me hakkame siin ülikoolilinna vahetu külje all rentima välja meie vanglat välisriigile. See samm nüüd kuidagimoodi Tartu sisu ega mainet küll ei paranda, vaid vastupidi, lööb sellele ikka tugeva hoobi. Kui me tahame, et Tartust mõeldakse kui noorte ja teadlaste linnast mitte kui vanglaäriga seotud kohast, siis peame tunnistama, et mainekahju on suur. Ja kui me saame selle väljarentimise eest 30 miljonit, siis keegi ei tea, kui suur peaks olema see kompensatsioon, mida rootslastel tuleks Tartule maksta mainekahju eest. Edasi, loomulikult, siin on turvalisuse küsimus väga tõsine. Vanglate rendile andmise pretsedendid, nagu peaminister toonitas, on täiesti olemas. Nõus, näiteks Norra ja Belgia rentisid Hollandilt vanglakohti, samuti Taani Kosovolt ja El Salvador on USA-le teinud ettepaneku, et kuritegelikke isikuid tuleks majutada El Salvotori vanglates. Aga vaat see olukord on erinev. Ma nüüd Salvadori kohta ei tea täpselt, aga vot need Euroopa vanglad, mis on olnud välja renditud, need on olnud ääremaal. Tartu on aga tegutsev ülikoolilinn, kus need riskid ja mainekahju on kordades suuremad. Seal neid kõiki asju võib omavahel võrrelda, aga nad ei ole sarnased. Lisaks on meil juba praegu teada, Eesti tervishoiusüsteem on pingul, me ei suuda kõiki inimesi õigeaegselt arsti juurde suunata, ja erakorraline meditsiin töötab piiri peal. Ja välismaalaste vangla siia toomine tähendab täiendavat koormust just meie haiglatele-kiirabidele. Nüüd, töökohtade vajaduse argumendi lükkab ümber ikka seesama lihtne tõsiasi: need, kes võiksid seal töötada, on juba hõivatud politsei- ja julgeolekutöödel. Ja Eestis on puudu ligi 300 politseinikku ja 500 kaitseväelast. Ja kui me ei usu, et uute sama valdkonna töökohtade loomine ei tekita samas valdkonnas veel suuremat tööjõupuudust, siis tuleb öelda, et me ei usu ka turumajandusse. Kui meil on vaja inimesi korrakaitses ja riigikaitses, siis miks me suuname nad vanglatesse tööle? See minu arust ei ole tark riigijuhtimine. Ja lõpuks, tartlastelt pole mitte keegi küsinud, kas me tahame sellist vanglat siin. See puudutab otseselt meie linna kuvandit, meie turvalisust ja meie igapäevaelu. Ja no ma ei tahaks niimoodi öelda, aga Eesti riigivõim, mulle tundub, käitub Eesti kodanikega nagu riigi alamatele, või veel hullemalt öeldes, nagu pärisorjadega, mitte nagu riigi kodanikega. Ja veel peaministri poole pöördudes, ma arvan ka seda, et valitsusel ei ole kerge. Vot see kodanike võõrandumine võimust on sedavõrd suur, et need ootamatud ettevõtmised ei leia poolehoidu nii ehk naa, isegi kui nad on asjakohased. See aga ei ole asjakohane. Ja lõpetuseks. Riigi eesmärk ei saa olla odavate töökohtade loomine, vaid suurema lisandväärtusega töökohtade arendamine. Vangla rendile andmine seda ei tee, vastupidi, see lukustab meid madalama väärtusega mudelisse. Seega, Tartu ei vaja ega taha välisriigi vanglat. Me vajame turvalist, väärikat ja teadusele suunatud tulevikku. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head Eesti mehed ja naised! Kõigepealt ma peaksin peaministrile ütlema, et minu puhul ei sõltu mu poliitiline hoiak sellest, kes teatava küsimuse püstitasid, vaid sõltub ikka mu enda põhimõtetest. Küll oleks tore, kui teil oleks samamoodi. Nii, aga nüüd asja juurde. Tartu on rahvusvaheline ülikoolilinn, teaduse ja kultuuri kese. Seetõttu mõjub see plaan pisut šokeerivalt, kui me hakkame ülikoolilinna vahetu külje all rentima välja meie vanglat välisriigile. See samm kuidagimoodi Tartu sisu ega mainet ei paranda, vaid vastupidi, lööb sellele ikka tugeva hoobi. Me tahame, et Tartust mõeldakse kui noorte ja teadlaste linnast, mitte kui vanglaäriga seotud kohast, ja peame tunnistama, et mainekahju on suur. Me saame selle väljarentimise eest 30 miljonit, aga keegi ei tea, kui suur peaks olema see kompensatsioon, mida rootslastel tuleks Tartule maksta mainekahju eest. Edasi, loomulikult, siin on väga tõsine turvalisuse[alane] küsimus. Vanglate rendile andmise pretsedendid, nagu peaminister toonitas, on täiesti olemas. Nõus, näiteks Norra ja Belgia rentisid Hollandilt vanglakohti, samuti Taani Kosovolt ja El Salvador on USA-le teinud ettepaneku, et kuritegelikke isikuid tuleks majutada El Salvadori vanglates. Aga vaat, see olukord on erinev. Ma nüüd El Salvadori kohta ei tea täpselt, aga Euroopa vanglad, mis on olnud välja renditud, on ääremaal. Tartu on aga tegutsev ülikoolilinn, kus need riskid ja mainekahju on kordades suuremad. Kõiki neid asju võib omavahel võrrelda, aga nad ei ole sarnased. Lisaks on meil juba praegu teada, et Eesti tervishoiusüsteem on pingul: me ei suuda kõiki inimesi õigeaegselt arsti juurde suunata ja erakorraline meditsiin töötab piiri peal. Välismaalaste siia vanglasse toomine tähendab täiendavat koormust just meie haiglatele-kiirabidele. Nüüd, töökohtade vajaduse argumendi lükkab ümber ikka seesama lihtne tõsiasi, et need, kes võiksid seal töötada, on juba hõivatud politsei- ja julgeolekutöödega. Eestis on puudu ligi 300 politseinikku ja 500 kaitseväelast. Ja kui me ei usu, et samas valdkonnas uute töökohtade loomine [tekitab] selles valdkonnas veel suuremat tööjõupuudust, siis tuleb öelda, et me ei usu ka turumajandusse. Kui meil on vaja inimesi korrakaitses ja riigikaitses, siis miks me suuname nad vanglatesse tööle? See ei ole minu arust tark riigijuhtimine. Tartlastelt pole mitte keegi küsinud, kas nad tahavad sellist vanglat. See puudutab otseselt nende linna kuvandit, nende turvalisust ja nende igapäevaelu. Ja no ma ei tahaks niimoodi öelda, aga mulle tundub, et Eesti riigivõim käitub Eesti kodanikega nagu riigi alamatega, või veel hullemalt öeldes, nagu pärisorjadega, mitte nagu riigi kodanikega. Ja veel pöördun peaministri poole. Ma arvan, et valitsusel ei ole kerge. See kodanike võõrandumine võimust on sedavõrd suur, et need ootamatud ettevõtmised ei leia poolehoidu nii ehk naa, isegi kui nad on asjakohased. See aga ei ole asjakohane. Ja lõpetuseks, riigi eesmärk ei saa olla odavate töökohtade loomine, vaid [peaks olema] suurema lisandväärtusega töökohtade arendamine. Vangla rendile andmine seda ei tee, vaid vastupidi, see lukustab meid madalama väärtusega [töökohtade] mudelisse. Seega, Tartu ei vaja ega taha välisriigi [vange valvavat] vanglat. Me vajame turvalist, väärikat ja teadusele suunatud tulevikku. Aitäh!

Suur tänu teile. Lauri Laats, palun!

Suur tänu teile! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Loomulikult see uudis, kui tuli siitsamast või valitsusest välja, et Tartusse tuleb päris suures koguses Rootsi vange, see loomulikult šokeeris heade mõtete linna Tartut. Küsimus on, kuidas see kõik tuli ilmsiks. Ja kas üldse Tartu inimestega peeti nõu? Loomulikult mitte. Jällegi sündis mingisugune otsus kabinetivaikuses kohalikku kogukonda kaasamata. Ja loomulikult see tuli suure üllatusena ja halva üllatusena. Kas tartlased on nüüd kogu info ka kätte saanud? Kas nad on sellega leppinud? Ei, ei ole kogu infot kätte saanud ja loomulikult ei ole ka leppinud. Ja kui see teema on käinud läbi ka praegu kohalike omavalitsuste valimiste debattides, mida on tehtud ju tegelikult Tartus juba praegu ohtralt, kus on esindatud ka erinevate erakondade linnapeakandidaadid, siis põhimõtteliselt kõik ühest suust ütlevad, et see otsus oli vale. Ja Tartu on heade mõtete linn, Tartu on meditsiini ja teaduse linn. Ja nüüd tahetakse sinna juurde veel üks omadussõna juurde panna: Rootsi vangide linn. Meditsiini, teaduse ja Rootsi vangide linn. Ja kas see ongi siis see heade mõtete linn? Vot niimoodi lörtsitaks lihtsalt selliste otsustega ära kogu Tartu maine, ja need on valitsuse otsused. Ja siin praegu tõestatakse meile, aga kui tore see kõik on ja me saame 30 miljoni ja kõik nii edasi. Tegelikult Rootsi riik kasutab Eestit ära, nii lihtne see ongi! Nii nagu me 90-ndatel hakkasime pakkuma odavat tööjõudu, tuli väliskapital, ostis kõik meie vara üles, pärast meie, eestlased, ostsime valdavalt kõik selle tagasi, aga tunduvalt suurema rahaga. Nüüd täpselt samamoodi kasutataks meid ära: tullakse, tuuakse oma vangid, võetakse see odav tööjõud jällegi ja öeldakse, et aga tegelikult, eestlased, te saate sellest ju kasu. No ei saa ju, mainekahju on tunduvalt suurem. Ja kui me vaatame seda infot, mis me oleme kätte saanud, siis mina küll ei julge kõigega nõustuda ja ausalt öeldes ma ei julge ka olla kindel selles, et see info, mis kõik on praegu antud, ka vastab sajaprotsendiliselt tõele. Sellepärast et me oleme näinud, kuidas see valitsus on käitunud erinevates situatsioonides. Kuidas valitsus on andnud ja võtnud sõna, kuidas on hämanud. Miks me peame sellises olukorras olema rahul nende vastustega ja usaldama seda valitsust? Loomulikult ei usalda. Ja seda valitsust ei usalda mitte üheski küsimuses rohkem inimesed. Jah, tõesti, vabandan. 11% veel usaldab, aga ma ei tea, kas nendel 11%-l on klapid peas või silmade ees. Ju siis on. Ja kui siin räägiti tööjõust ja tööjõu puudusest, kvalifitseeritud tööjõupuudusest, ma avan natukene pilti ja teen suuremaks. Vaadates, kuidas praegune valitsus käitub, ja vaadates, mis toimub majanduses ja tööjõupoliitikas, siis mul on selline tunne, et üleüldiselt puudub selline suurem pilt, makropilt, mis üleüldiselt maailmas tööjõuga toimub. Me näeme seda, et tegelikult sündimus väheneb valdavalt kõikides riikides, eriti vanas Euroopas. Nüüd me näeme, et see hakkab Hiinas toimuma, India on seal kuskil ülevalpool, aga tendents on selgelt mingi aja pärast allapoole. Sest tegelikult võitlus praegu lisaks maavarade ressursile käib ka tööjõu osas. Ehk siis ostetakse tööjõud üle, aga targad riigid ostavad tarka tööjõudu, vähem targemad lepivad sellega, mis on. Ja Rootsi tuligi tegelikult siia ostma seda tööjõudu, mis meil on, odava raha eest ja me peaksime veel selle üle õnnelikud olema. Ei, aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Loomulikult see uudis, mis tuli siinsamas või valitsusest välja, et Tartusse tuleb päris suures koguses Rootsi vange, šokeeris heade mõtete linna Tartut. Küsimus on, kuidas see kõik ilmsiks tuli. Kas üldse Tartu inimestega nõu peeti? Loomulikult mitte. Jällegi sündis mingisugune otsus kabinetivaikuses kohalikku kogukonda kaasamata. Ja loomulikult tuli see suure ja halva üllatusena. Kas tartlased on nüüd kogu info kätte saanud? Kas nad on sellega leppinud? Ei, ei ole kogu infot kätte saanud ja loomulikult ei ole nad ka leppinud. See teema on läbi käinud praegu [toimuvates] kohalike omavalitsuste valimiste debattides, mida on praegu tehtud Tartus juba ohtralt ja kus on esindatud olnud ka erakondade linnapeakandidaadid. Ja põhimõtteliselt kõik ühest suust ütlevad, et see otsus oli vale. Tartu on heade mõtete linn, Tartu on meditsiini ja teaduse linn. Ja nüüd tahetakse sinna juurde veel üks omadus juurde panna: Rootsi vangide linn. Meditsiini, teaduse ja Rootsi vangide linn. Kas see ongi siis see heade mõtete linn? Vot selliste otsustega lörtsitakse ära kogu Tartu maine. Need on valitsuse otsused. Ja siin praegu tõestatakse meile, kui tore see kõik on, me saame 30 miljonit ja nii edasi. Tegelikult kasutab Rootsi riik Eestit ära, nii lihtne see ongi! Üheksakümnendatel me hakkasime pakkuma odavat tööjõudu. Tuli väliskapital, ostis kõik meie vara ära ning pärast meie, eestlased, ostsime valdavalt kõik selle tagasi, aga tunduvalt suurema summa eest. Nüüd kasutataks meid täpselt samamoodi ära: tuuakse oma vangid, võetakse see odav tööjõud jällegi ja öeldakse: "Eestlased, te tegelikult saate sellest ju kasu!" No ei saa ju, mainekahju on tunduvalt suurem. Ja kui me vaatame seda infot, mis me oleme kätte saanud, siis mina küll ei julge kõigega nõustuda. Ja ausalt öeldes ma ei ole ka kindel selles, et see info, mida on praegu antud, sajaprotsendiliselt tõele vastab. Me oleme ju näinud, kuidas see valitsus on käitunud erinevates situatsioonides, kuidas valitsus on andnud ja võtnud sõna, kuidas on hämanud. Miks me peame sellises olukorras olema rahul nende vastustega ja usaldama seda valitsust? Loomulikult ei usalda. Ja seda valitsust ei usalda inimesed mitte üheski küsimuses. Tõesti, vabandan! 11% veel usaldab. Ma ei tea, kas nendel 11%-l on klapid peas või silmade ees. Ju siis on. Ja siin räägiti tööjõust ja tööjõupuudusest, kvalifitseeritud tööjõu puudusest. Ma avan natukene pilti, teen selle suuremaks. Vaadates seda, kuidas praegune valitsus käitub, ja vaadates seda, mis toimub majanduses ja tööjõupoliitikas, siis mul on tunne, et [neil] puudub suurem pilt, makropilt, mis üleüldiselt maailmas tööjõuga toimub. Me näeme seda, et sündimus tegelikult väheneb valdavalt kõikides riikides, eriti vanas Euroopas. Nüüd me näeme, et see hakkab ka Hiinas toimuma. India on seal kuskil ülevalpool, aga tendents on selgelt selline, et mingi aja pärast [on sündimuse suund] allapoole. Tegelikult käib võitlus praegu lisaks maavaradele ja ressursile ka tööjõu pärast ehk siis ostetakse tööjõudu üle. Aga targad riigid ostavad tarka tööjõudu, vähem targad lepivad sellega, mis on. Ja Rootsi tuligi tegelikult siia odavalt ostma tööjõudu, mis meil on. Ja me peaksime veel selle üle õnnelikud olema?! Ei! Aitäh!

Aitäh teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! On olemas riike, kes kasutavad oma naiste emakaid rentimiseks, selleks, et saada rikkamaks ja teha nii, et ka välismaa rikkamad pered, kellel miskitel põhjustel ei ole võimalik lapsi saada, saaksid renditud emakast mõne lapse. See Tartu Vangla, tühjalt seisev betoonkoloss, on Eesti riigi betoonist emakas, kriminaalne emakas, kuhu on praegusel juhul võimalik paigutada Rootsi kriminaale. Mustafad ja teised, kellest nii mõndagi ma nimeliselt tean, ootavad seda hetke, kui nad saavad tulla heade mõtete linna. Ma ei ole ise Urmas Klaasilt, linnapealt, küsinud – peaminister ka ei vastanud –, et kui rõõmus ta selle üle on, et heade mõtete linnast võib saada vägistajate ja mõrvarite rõõmus linn. Aga ma varsti [küsin seda tema käest]. Peaminister ütles, et need uued külalised, keda me ootame 30 miljoni eest, ei lähe Pirogovi platsile või Werneri kohvikusse. Tõenäoliselt jah, ei lähe. Aga nad lähevad sinna ja rikuvad Tartu maine kapitaalselt ära. On juba praegu rikkunud, võin ma teile kinnitada. Aga see on praeguste valitsejate ja ka paljude eelmiste valitsejate omapära, et tegelikult kohalikelt ei küsita, mida nad sellest arvavad. Ma mäletan, kui oli plaan – see ei olnud muidugi valitsuse plaan – supertselluloositehast Tartusse teha. Kohti oli mitmeid, kuhu seda planeeringut teha, aga millegipärast mängiti kõik ühte kohta, et ainukene koht oli Tartu lähistel. Ja mis sellest välja tuli, kõik mäletavad või vähemalt mõned mäletavad. Nii et see on see arrogantne lähenemine, et meie ütleme, mida vaja on, ja küll nad peavad lõuad ja teevad nii, nagu vaja. Ma ei taha naeruvääristada seda plaani peaministril ja ka justiitsministril, kes siia saabus – tere tulemast! –, et tühjalt seisev betoonkoloss teenima panna. Sellel on täiesti jumet ja raskel ajal iga sent, kopikas, liir, või mis rahaühikus keegi arveldab, kulub ära, aga rehkendus peaks olema laiem. Ja siin on räägitud tööjõust. Tõepoolest, noh, ma tean väga hästi, mida Lõuna-Eesti, või nagu ma ütlen, orjanduslik lõuna sellest arvab. See ei ole hea plaan, vaatamata 30 miljonile ja kõigele muule, et Pirogovi platsile nad ei tule. Ega vist ei tule küll, jah. Aga võivad tulla nende sugulased, nende armsamad ja nii edasi. Ja tõepoolest, politseis on töö[jõu]puudus, tean seda väga hästi. Ühendatud anumate põhimõttel liigub loomulikult rahvas sinna, kus on priskem lobi, makstakse rohkem ja on paremad töögraafikud. Nii et see [vallandab] ahelreaktsiooni. Ja see [tagajärg] ei ole enam üheselt positiivne, nagu praegu peaminister [räägib] 30 miljonist, mida ta loodab koos justiitsministriga teenida. Iga asja puhul peaks vaatama suurt pilti. Kõik asjad on omavahel seotud, ka need Mustafad, ja mis nende nimed on, kellest mõnesid ma tean ja kes hakkavad varsti saabuma siia meie riigikassat täitma. Nii et avaramat pilku peaks olema, mitte ainult kinni olema 30 miljonis. Ja võiks [arvamust küsida] ka oma parteikaaslaselt Tartu linnapealt, kes on natuke murelik, et mine tea, mis peale kohalikke valimisi saab.

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! On olemas riike, kes kasutavad oma naiste emakaid rentimiseks, selleks, et saada rikkamaks ja teha ka välismaa rikkamad pered, kellel miskitel põhjustel ei ole võimalik lapsi saada, saada ka renditud emakast mõni laps. See Tartu vangla, jah, tühjalt seisev betoonkoloss, on Eesti riigi betoonist emakas, kriminaalne emakas, kuhu on võimalik paigutada praegusel juhul Rootsi kriminaale. Mustafad ja teised, kellest nii mõndagi ma nimeliselt tean, ootavad seda hetke, kui nad saavad tulla heade mõtete linna. Ma ei ole ise Urmas Klaasilt küsinud, linnapealt, peaminister ka ei vastanud, et kui rõõmus ta selle üle on, aga ma teen seda varsti, et heade mõtete linnast võib saada vägistajate ja mõrvarite rõõmus linn. Ja kui peaminister ütles, et need uued külalised, keda me ootame 30 miljoni eest Pirogovi platsile, ei lähe, või Werneri kohvikusse, tõenäoliselt jah, ei lähe. Aga nad tulevad sinna ja rikuvad Tartu maine kapitaalselt ära. On juba praegu rikkunud, võin ma teile kinnitada. Aga see on üldine omapära praeguste valitsejate ja ka eelmiste valitsejate, paljude, puhul, et tegelikult ega kohalikelt ei küsita, mida nad arvavad sellest. Ma mäletan, kui Tartusse oli plaan, see ei olnud muidugi valitsus, aga oli plaan see nii-öelda supertselluloositehast teha. Kohti oli jah mitmeid, kuhu seda planeeringut teha, aga millegipärast oli, mängiti kõik ühte kohta, ainukene koht on Tartu lähistele teha. Ja mis sellest välja tuli, kõik mäletavad või vähemalt mõned mäletavad. Nii et see arrogantne lähenemine, et meie ütleme, mida vaja on, ja küll nad peavad lõuad ja teevad nii, mis vaja. Sest ma ei taha naeruvääristada seda plaani, peaministri ja ka justiitsministri, kes siia saabus – tere tulemast! –, et tühjalt seisev betoonkoloss teenima panna. Sellel on täiesti jumet ja raskel ajal iga sent või kopikas või liir või mis rahaühikus keegi arveldab, kulub ära, aga rehkendus peaks olema laiem. Ja on räägitud siin tööjõust. Tõepoolest, noh, ma tean väga hästi, mida Lõuna-Eesti, või nagu ma ütlen, orjanduslik lõuna sellest arvab. See ei ole hea plaan, kõigele sellele vaatamata, 30 miljonit ja kõik muu, et Pirogovi platsile nad ei tule. Ega vist ei tule küll jah. Aga võivad tulla nende sugulased ja nende armsamad ja nii edasi ja nii edasi. Ja tööjõud, tõepoolest, politseis on tööpuudus, tean seda väga hästi. Ja ühendatud anumate põhimõttel liigub loomulikult rahvas sinna, kus on priskem lobi, makstakse rohkem ja kus on paremad töögraafikud. Nii et see ahelreaktsiooni avab. Ja see ei ole enam nii-öelda üheselt positiivne, nagu praegu peaminister oma 30 miljonist, mida ta loodab koos justiitsministriga teenida, saavad. Pilti peaks vaatama, suurt pilti peaks vaatama iga asja puhul. Kõik asjad on omavahel seotud siin, ka need Mustafad ja mis nende nimed on, kellest mõnesid ma tean, kes hakkavad varsti saabuma siia meie riigikassat täitma. Nii et avaramat pilku peaks olema, mitte ainult kinni olema 30 miljonis. Ja võiks ka oma parteikaaslaselt Tartu linnapealt, kes on natuke murelik, et mine tea, mis peale kohalikke valimisi saab …

Hea kolleeg, vabandan, et segan! Kas taas veidi lisaaega?

Hea kolleeg, vabandan, et segan! Kas taas lisaaega veidi?

Jah, paar minutit.

Kaks minutit lisaks.

Sest Urmas on väga viisakas mees ja pole nii palju skandaale tekitanud, nagu tema Tallinna kolleegid. Mõned on ka Brüsselisse jõudnud juba. Ja selle koha pealt on nagu kahju, kui Urmas Klaasi karistatakse selle eest, et tema parteikaaslased Tallinnas on mõttetult laamendanud ja erakonna mainet kõvasti alla kiskunud. Avaramat pilku ja rohkem valgust tarre, kordan taas. Aga see mõte ei ole tark mõte. Aitäh!

Urmas on väga viisakas mees ja pole nii palju skandaale tekitanud, nagu tema Tallinna kolleegid. Mõned on ka Brüsselisse jõudnud juba. Ja selle koha pealt on nagu kahju, et Urmas Klaasi karistatakse selle eest, et tema parteikaaslased Tallinnas on mõttetult laamendanud ja erakonna mainet kõvasti alla kiskunud. Avaramat pilku ja rohkem valgust tarre, kordan taas! Aga see [vanglarendi] mõte ei ole tark mõte. Aitäh!

Aitäh teile! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised lõpetab peaminister Kristen Michal.

Hea juhataja! Head parlamendi liikmed! Mõned detailid juurde. See mulje, mida te siin püüate luua, et leping on kuidagi ootamatu või see arutelu on ootamatu – see on 2023. aastast, nii et tegelikult mitu aastat on see debatt käinud. Sellesse on kaasatud sisejulgeolekuasutused, kes on riske hinnanud ja riski maandamise meetmed välja töötanud. Samamoodi, jah, ma ei saa hästi aru sellest pildist, mida üritatakse maalida, justkui need inimesed tuleksid kuskile Tartu linna peale. Need inimesed, kui tulevad – rõhutan: kui tulevad, sest Rootsil on mure, kas neid vange ei kohelda siin mitte liiga karmilt –, siis nad tulevad vanglasse ja nad ei vabane Eestis, vaid enne vabanemist saadetakse Rootsi, nii et vabanevad Rootsi. Ja ravikulu puhul on samamoodi arvestatud, et kaasatud on Tervisekassa, Sotsiaalministeerium. Ja täna näiteks Tartu vanglas on Viljandi haigla Tartu meditsiinikeskus, mis koosneb vangla tervishoiu liitmise tulemusena haiglas tööd jätkanud vangla meditsiinipersonalist. Sellesama sihtrühm ongi Tartu vangla kinnipeetavad ja vahistatud. Nii et kõik need detailid on üle käidud. Ma saan aru, et kõigil siin on palju erinevaid asju enne valimisi öelda. Aga ma siiski meenutan, et kui me arutame eelarvet ja otsime õpetajatele näiteks 10 miljonit ja me ei leia õpetajatele 10 miljonit selleks, et streiki ära hoida, siis lihtsalt kinnisvara tühjana hoidmine, see kindlasti ei ole lahendus ja inimeste koondamine sisejulgeoleku valdkonnas ei ole ka kindlasti hea lahendus, mida te pakute. Aitäh!

Hea juhataja! Head parlamendi liikmed! Mõned detailid juurde. Te püüate siin luua mulje, et leping on kuidagi ootamatu või see arutelu on ootamatu – see on 2023. aastast. Nii et tegelikult on see debatt käinud mitu aastat. Sellesse on olnud kaasatud sisejulgeolekuasutused, kes on riske hinnanud ja riski maandamise meetmed välja töötanud. Samamoodi, jah, ma ei saa hästi aru sellest pildist, mida üritatakse maalida, justkui need inimesed tuleksid kuskile Tartu linna peale. Need inimesed, kui nad tulevad – rõhutan: kui tulevad, sest Rootsil on mure, ega neid vange ei kohelda siin mitte liiga karmilt – tulevad vanglasse ja nad ei vabane Eestis, vaid enne vabanemist saadetakse Rootsi, nii et nad vabanevad Rootsis. Ja ravikulude [arutelusse] on kaasatud olnud Tervisekassa ja Sotsiaalministeerium. Tartu Vanglas on Viljandi haigla Tartu meditsiinikeskus, mis koosneb vanglatervishoiu liitmise tulemusena haiglas tööd jätkanud vangla meditsiinipersonalist. Selle sihtrühm ongi Tartu Vangla kinnipeetavad ja vahistatud. Kõik need detailid on üle käidud. Ma saan aru, et kõigil siin on palju erinevaid asju öelda enne valimisi. Aga ma siiski meenutan, et me arutame eelarvet, näiteks otsime õpetajatele 10 miljonit, ja me ei leia õpetajatele 10 miljonit selleks, et streiki ära hoida. Lihtsalt kinnisvara tühjana hoidmine ja sisejulgeoleku valdkonnas inimeste koondamine ei ole kindlasti hea lahendus, mida te pakute. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised ja koos sellega oleme lõpetanud neljanda päevakorrapunkti menetlemise. Aitäh teile, härra peaminister!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised ja oleme lõpetanud neljanda päevakorrapunkti menetlemise. Aitäh teile, härra peaminister!