Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) esimene lugemine

Läheme edasi 28. päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 172 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kalle Grünthali. Palun!

(Üritab veepudelit lahti keerata.)

Andke siia, ma aitan. Ma aitan. See on mullita vesi.

Aga mulliga ei ole või?

Ei. Rasked ajad.

(Joob vett.) Lugupeetud kolleegid! Ma väga kiidan esimese asjana siin praegu Jürgen Ligit, väga tubli ja hea kolleeg. Ta tegi ettepaneku, et võiks olla sisuline arutelu, ja ma üritan seda lünka täita. Loomulikult ma jätan tähelepanuta Juku-Kalle Raidi selgituse selle kohta, et Jürgen Ligil tuleks esinemine ja rääkimine ära keelata. Juku-Kalle on noorem inimene, aga mina olen natuke vanem [ja ütlen, et] Jürgeni mõte oli väga õige. Nii. Ja meie Varro Vooglaiuga otsustasime siis sellist asja, et me peaksime muutma tulumaksuseadust ja nimelt § 4 lõiget 1 muudetakse ja seda, kuidas see sõnastatakse, te saate lugeda sellest eelnõust. Ja miks ma seda praegu kõike räägin ja mispärast see eelnõu esitati? Küsimus on tegelikult väga pragmaatiline. Teatavasti käis siin Riigikogu puldis ka väga austatud rahandusminister ja tema ütles sellise lause, et maksutõusud jätavad inimestele rohkem raha kätte. Vastupidi lugupeetud Mart Võrklaevale oleme meie Varroga hoopis teisel arvamusel. Sellepärast, et teatavasti majandusõpikud, mis käsitlevad maksutõuse, annavad tulumaksutõusu kohta väga erinevaid seisukohti, aga need erinevad just, ütleme, Mart Võrklaeva seisukohtadest. Kõigepealt, mida siis tulumaksutõus endaga kaasa toob? Kõigepealt toimub sissetulekute vähenemine. Sest ilmselge on see, mida ka lugupeetud hea kolleeg Annely Akkermann rahanduskomisjoni esindajana peaks teadma, on tegelikult see, et kui tulumaksumäära tõstetakse, siis inimeste netosissetulek väheneb, kuna nad peavad maksma suurema osa oma sissetulekust ära maksudena. Ja see võib mõjutada ka nende võimet katta igapäevaseid elamiskulusid, nagu toidu-, eluaseme-, transpordikulusid ja nii edasi. Nii et selles mõttes on see Varro Vooglaiu ja minu esitatud eelnõu äärmiselt vajalik. Sellepärast et praegune maksutõus, mida toetab valitsuse koosseis, Reformierakonna, Eesti 200 ja siis ka – no üks oli veel, jah – ei ole nagu õige praegu, eks ju. Mina arvan ka. Sotsiaaldemokraadid, muidugi. Ma näen, et hea kolleeg naeratab selle peale, et äkki jääb sellest patukoormast välja. No ei jää, ausõna, sotsid on ka seal taga ikka. Teine asi, mis on nüüd väga oluline. Eelnevalt me rääkisime lugupeetud kolleegi, kindral Ants Laaneotsaga. Ta sellepärast tegigi mulle enne märkuse, et mida ma siin niimoodi siis teen, hakaku ma ruttu peale. Kohe hakkan, Ants! Tegemist on tarbimise ja investeeringute vähenemisega. Õigus. Me vaidlesime sinuga tükk aega, niimoodi omavahel, aga tegelikult mina jäin ju peale, Ants, sest kõrgem tulumaks võib vähendada inimeste tarbimis‑ ja investeerimisvõimet, kuna neile jääb vähem raha kätte. Jah, ja lõpuks sa ütlesid: "Sul on õigus, Kalle." Väga hea oli tunda vanema kolleegi tunnustust, mida mina nii harva saan. Aga tulles nüüd tagasi selle teema juurde, see võib omakorda mõjutada majanduskasvu, ettevõtlust, eriti kui tulumaks mõjutab ka ettevõtete kasumit ja kapitalitulu. Nii et ma tänan sind, Ants. Me saime selle nii-öelda maksunduse vundamendi ikkagi õigesse kohta ehitatud. Kindlasti on väga oluline ka tööjõuturg. Tulumaksutõus võib mõjutada tööturgu ja see muidugi on otseses seoses ettevõtete tuludega. Äkki nüüd lugupeetud spiiker ei ütle siin taga, et …

Me tervitame spiikrit.

Me tervitame spiikrit ka. Aga ehk ta ei ütle, et see ei seondu sellega. Nagu Anti Poolamets sai siin riielda, et räägib valet asja. Aga ma tuletan meelde, et Riigikogu liikme sõna on ju vaba, selle kohta ei saa ju niimoodi öelda, et ära sa täna seda räägi või räägi teist asja. Niisiis, tööjõuturg. Tulumaksutõus võib mõjutada tööjõuturgu. Mõned inimesed võivad otsustada töötada vähem või leida viise maksude vältimiseks. Ümbrikupalgad – see on ju teada asi. Annely Akkermann, kuidas sa sellise lihtsa asja jätsid tähelepanuta? Lasid sellise asja läbi rahanduskomisjonist. No ei ole võimalik. Ma tõesti arvan, et see ei ole võimalik. Aga oluline moment selles asjas on veel see, et samuti võib maksutõus, mida praegu valitsus teeb, mõjutada tööandja võimet palka maksta ja uusi töökohti luua. Ja siin me nüüd olemegi, head kolleegid, ettevõtted lähevad ju pidevalt pankrotti. Iga päev tulevad teated, et [keegi] lõpetab töö, koondab [inimesi]. Eriti raske on [olukord] puidusektoris. Kõrge tulumaks ei ole ikkagi üldse hea. Ja nüüd ma tulen väga olulise momendi juurde: millist mõju avaldab riigi majandusele tulumaksu alandamine? See on väga oluline moment. Nii. Ma saan aru, et mu jutt on väga igav, ma siin vaatan, et Reformierakonna teises pingis lugupeetud tohter loeb juturaamatut. Aga kuulake parem mind. See ei ole tänase päevakorra teema, muuseas, ma tahaksin juhtida tähelepanu. Millist mõju avaldab riigi majandusele tulumaksu alandamine? Tulumaksu alandamine võib avaldada erinevaid mõjusid riigi majandusele, aga seda me, head kolleegid, tegelikult praegu tahamegi, me tahame alandada tulumaksu selleks, et riigil läheks hästi. Ei, me ei pea ootama siin aastani 2025, meil on täna see võimalus olemas, me saame täna selle ära teha. Kuid siin on üks moment: sellel võib olla mitmeid võimalikke tagajärgi, mis võivad sõltuda paljudest teguritest ja kontekstidest. Tulles nüüd selle juurde, ma tahaksin öelda ära ka mõned peamised viisid, kuidas tulumaksu alandamine võib mõjutada riigi majandust. Ma saan aru, et lugupeetud Sõerd teab seda kõike, ta ei jää muidugi kuulama. Ma väga hindan teda üldiselt, ausalt, ta on üks ausamaid Reformierakonna saadikud, muuseas. Aga näed, minu jutt läks huvitavaks. Endine kesk ja praegune sots tuli ka siia kuulama seda juttu, ilmselt ta tahab küsimusi esitada. Aga mis on siis positiivne tulemus? Suurem tarbimine ja [rohkem] investeeringuid. Tulumaksu alandamine suurendab inimeste netosissetulekut – sellest ma juba eelnevalt, nagu kindlasti teate, rääkisin – ning see omakorda võib suurendada tarbimist ja investeeringuid. Nii lihtne see ongi, see majandustemaatika. Nii lihtne see ongi! Ja ma ei mõista, mispärast Reformierakonna juhitud valitsus ei suuda sellistel elementaarsetel aabitsatõdedel näpuga lugedes järge ajada. No ei saa aru. Ma tõesti ei saa aru. Sellepärast et inimesed võivad kulutada rohkem raha kaupadele, erinevatele kaupadele muuseas ja teenustele, ning ettevõtted võivad investeerida rohkem tootmisesse ja laienemisse. Ma vaatan, et mu jutt läheb igavaks. Osa jookseb minema. Aga, head kolleegid, kus on siis see sisuline arutelu, mida hea kolleeg Jürgen Ligi välja pakkus, ah? Lähete lihtsalt minema, ei taha arutleda teemat. Ja enne ma vaatasin, et Annely Akkermann kogu aeg iga esineja puhul oli kõpsti siin esimese pingi juures, minu esinemise ajaks jäi sinna taha, hoiab tagasi ennast, ta ei taha lihtsalt praegu tulla. Ta teab, et need asjad, mis mina räägin, on õiged, aga see, mis tema räägib, ei ole päris õige. Aga läheme edasi. Niisiis, tööhõive suurenemine. Mul on veel ligi 10 minutit aega või?

Jah, 9 minutit ja 28 sekundit.

Aa, see on hea. On ju hea Riigikogus tööd teha, lugupeetud Reformierakonna kolleegid? Nii. Aga nüüd me teeme huvitava asja. Nüüd me teeme sellise asja, teeme: "Pinn!" ja asi on lõpetatud. Palun eelnõu vastu võtta. Jookske tagasi. Aitäh!

Hea ettekandja, aitäh! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Selle eelnõu sisuni eelnõu tutvustaja kahjuks ei jõudnudki. Selle eelnõu sisu on tegelikult ettevõtetele, juriidilistele isikutele tulumaksumäära vähendamine 3%-ni. Eelnõudega peaks kaasas käima ka analüüs, kuidas kaetakse mõne miljardi suurune eelarveauk juhul, kui tulumaksust vabastatakse ettevõtlus. Ja teine aspekt on veel see, et tulumaksumäär ühtegi ettevõtet Eestis kindlasti pankrotti ei aja, sest tulud maksustatakse alles siis, kui need dividendidena välja võetakse. Nii et ma ei tea, missugust majandusõpikut ettekandja on lugenud. Igatahes komisjon arutas seda ja otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hea ettekandja, ma tänan. Teile on ka küsimus, vähemalt üks. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tegite väga tõsist kriitikat praegu selle eelnõu kohta, et puudub majanduslik analüüs, eks ju. Aga nii palju kui mina olen näinud siin teie eelnõusid, mis on seotud koalitsioonilepingu ja kõikide muude asjadega – seal praktiliselt pole üldse sellist analüüsi, mida nõuab meil eelnõude menetlemise eeskiri. Nii et mina olen õppinud teilt. Küsimus teile: miks te kritiseerite? Kuidas see vanasõna ongi? Et oma silmas palki ei näe, aga teise silmas pindu näeb.

Ega ma ei kritiseerigi. Ma lihtsalt juhtisin tähelepanu, et kuna te ei kasutanud võimalust eelnõu tutvustada, siis ma ütlen, et tulumaksumäär 3% juriidilistele isikutele on selle eelnõu sisu. Ja kui see peaks seadusena vastu võetama, siis see lükkaks riigieelarve totaalselt külili. Seetõttu rahanduskomisjon eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku selle tagasi lükata.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 172 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 32, vastu 5, erapooletuid ei ole, on eelnõu 172 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 28. päevakorrapunkt on käsitletud.