Arupärimine ettevõtjate nõukoja loomise ning selle liikmete võimaliku huvide konflikti kohta (nr 788)

Liigume edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Tiit Marani, Lauri Läänemetsa, Reili Ranna, Anti Allase, Züleyxa Izmailova, Heljo Pikhofi, Riina Sikkuti, Helmen Küti, Enn Eesmaa, Jaak Aabi, Kersti Sarapuu, Ester Karuse ja Andre Hanimäe 21. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine ettevõtjate nõukoja loomise ning selle liikmete võimaliku huvide konflikti kohta. Ja arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Tiit Marani. Palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Mul on siis, jah, selline võimalus esitada arupärimine, mis tõukub sellisest naljakast asjast, mis juhtus märtsis 2025, kui ootamatult moodustati ettevõtjate nõukogu, mis andis teatud osale ettevõtjatele otsetee valitsuse juurde. Samal ajal see eesmärk, mida on kirja pandud, 18 kuuks, on selgitada ettevõtjate vaatest liigset bürokraatiat loovad kohustused, et hoida kokku aruandlusele minevaid kulusid ja teiseks teha ettepanekuid, kuidas muuta haldusprotsesse, nagu näiteks planeeringud, mis toetaks majanduskasvu. No iseenesest ju väga mõistlik, sest kõik see, mis aitab liigset bürokraatiat vähendada, on positiivne, seda enam, et sõna "bürokraatia" oma olemuselt on hästi tugevalt negatiivselt laetud. Samal ajal peaks sisse vaatama, mida bürokraatia ikkagi endast kujutab. Selleks nimetatakse administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks, et bürokraatia ülesandeks on korraldada inimestevahelisi suhteid. Nii et kui seda definitsiooni vaadata, siis juba selle järgi bürokraatia kui selline ei saa olla midagi taolist, mis puudutab ainult ettevõtjaid, aga peaks puudutama ka kõiki teisi ühiskonna pooli, kõiki ühiskonnakihte. Aga millegipärast neid ei ole arvesse võetud, näiteks kohalikke omavalitsusi või avalikku huvi. Lisaks sellele kogu selles, kuidas see ettevõtjate nõukogu on kokku pandud, on midagi, mis tekitab palju küsimusi. Me ei saa täpselt aru, mis alusel on nõukogu kokku kutsutud, kes otsustas, kes neist suurettevõtjatest just saab selle võimaluse seal osaleda, mis on volituste piirid, milline on reglement ja kuidas on tagatud huvide konflikt, mis võib tekkida kahel viisil. Ühelt poolt see, et kui sama suurettevõtjad on valitsussektorite erakondade toetajad, või teine siis see, kus nad peavad korraga vaatama oma ülesandeid vastavas nõukogus, aga samal ajal omavad ka oma ettevõtja huvisid. Ja sellest lähtuvalt siis tahaks esitada selliseid küsimusi, et kas ja kuidas on välditud konflikt olemasoleva nõukoja liikme liikmerolli ja tema kui ettevõtja huvide vahel. Kas selleks on mingi eeskiri, kuidas seda tehakse? Ja kuidas me üldse oleme taganud selleks, et see protsess oma olemuselt oleks läbipaistev, ja see, et nõukogu soovitused ei väljuks nõukogule ette antud piiridest? Ja kuidas on tagatud, et kui me vaatame neid väikest gruppi ettevõtjaid ja ka liite, et on tagatud ka avalikud huvid, sealhulgas inimeste huvid, kohalikud kogukonnad ja ka mõningad teised ettevõtjad, kes esindatud ei ole. Ja mis veel huvitav: kui riigi juhtimine käib teatud strateegiliste plaanide põhjal ja samal ajal osadele ettevõtjatele on antud selline otsetee valitsuse juurde, et kuidas see siis ikkagi käib, see strateegiline juhtimine, või on otsustatud, et seda strateegilist juhtimist ei ole tarvis? Ja viimaks siis, et kuna nõukogu liikmete hulgas on valitsuserakondade rahalisi toetajaid, siis noh, see näib halb. See näeb välja nii, nagu seal taga võiks olla midagi korruptiivset. Ja kuidas oleks tagatud, et see, mis näib halb, ka sisuliselt halb ei ole? Aitäh!

Aitäh, auväärt eesistuja! Mul on jah võimalus esitada arupärimine, mis tõukub sellisest naljakast asjast, mis juhtus märtsis 2025, kui ootamatult moodustati ettevõtjate nõukogu, mis andis teatud osale ettevõtjatele otsetee valitsuse juurde. Samal ajal see eesmärk, mis on kirja pandud, 18 kuuks, on selgitada ettevõtjate vaatest liigset bürokraatiat loovad kohustused, et hoida kokku aruandlusele minevaid kulusid ja teiseks teha ettepanekuid, kuidas muuta haldusprotsesse, nagu planeeringud, mis toetaks majanduskasvu. No iseenesest ju väga mõistlik, sest kõik see, mis aitab liigset bürokraatiat vähendada, on positiivne, seda enam, et sõna "bürokraatia" oma olemuselt on hästi tugevalt negatiivselt laetud. Samal ajal peaks sisse vaatama, mida bürokraatia ikkagi endast kujutab. Selleks nimetatakse administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Nii et bürokraatia ülesanne on korraldada inimestevahelisi suhteid. Kui seda definitsiooni vaadata, siis juba selle järgi bürokraatia kui selline ei saa olla midagi sellist, mis puudutab ainult ettevõtjaid, aga peaks puudutama ka kõiki teisi ühiskonna pooli, kõiki ühiskonnakihte. Aga millegipärast neid ei ole arvesse võetud, näiteks kohalikke omavalitsusi või avalikku huvi. Lisaks sellele on kogu selles [protsessis], kuidas see ettevõtjate nõukogu on kokku pandud, midagi, mis tekitab palju küsimusi. Me ei saa täpselt aru, mis alusel on nõukogu kokku kutsutud, kes otsustas, kes täpselt neist suurettevõtjatest saab võimaluse seal osaleda, mis on volituste piirid, milline on reglement ja kuidas on tagatud huvide konflikt, mis võib tekkida kahel viisil: ühelt poolt on samad suurettevõtjad valitsussektorite erakondade toetajad, teisalt peavad nad [täitma] oma ülesandeid vastavas nõukogus, aga samal ajal on neil ettevõtja huvid. Ja sellest lähtuvalt tahaksime esitada mõned küsimused. Kas ja kuidas on välditud konflikti olemasoleva nõukoja liikme rolli ja tema kui ettevõtja huvide vahel. Kas on mingi eeskiri, [mille alusel] seda tehakse? Kuidas me üldse oleme taganud selle, et see protsess oleks olemuselt läbipaistev, samuti selle, et nõukogu soovitused ei väljuks nõukogule ette antud piiridest? Ja kui me vaatame neid väikest gruppi ettevõtjaid ja ka liite, siis kuidas on tagatud avalikud huvid, sealhulgas inimeste huvid, kohalike kogukondade huvi ja ka mõningate teiste ettevõtjate, kes esindatud ei ole? Mis veel huvitav: kui riigi juhtimine käib teatud strateegiliste plaanide põhjal ja samal ajal on osale ettevõtjatele antud selline otsetee valitsuse juurde, siis kuidas ikkagi käib strateegiline juhtimine? Või on otsustatud, et strateegilist juhtimist ei ole tarvis? Ja viimaks, kuna nõukogu liikmete hulgas on valitsuserakondade rahalisi toetajaid, siis see näib halb. See näeb välja nii, nagu võiks seal taga olla midagi korruptiivset. Kuidas oleks tagatud, et see, mis näib halb, sisuliselt halb ei ole? Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele nr 788, ettevõtjate nõukoja loomise ja liikmete võimalikku huvide konflikti kohta. Loen küsimused ka ette. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on loodud selleks, et koondada praktilisi kogemusi ja hinnanguid, tuvastada liigse bürokraatia allikaid ning teha ettepanekuid, mis aitaksid vähendada bürokraatiat, parandada ettevõtluskeskkonda ja seeläbi toetada majanduskasvu. Esimene küsimus: "Kas ja milliste kriteeriumide alusel valiti vastava nõukoja liikmed?" Nõukoja liikmed valiti selliselt, et oleks esindatud erineva suuruse ja sektori ettevõtted ning ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Eesmärk oli tagada võimalikult lai vaade ettevõtluskeskkonna probleemidele ja lahendusettepanekud. Valikul arvestati liikmete kogemust ja pädevust ettevõtlusega seotud küsimustes. Teine [küsimus]. Kas ja kuidas tagati selles liikmete valikuprotsessis nõue, et välistatud oleks huvide konflikt nõukoja liikme rolli ja ettevõtja erahuvide vahel? Vastus. Nõukoda on nõuandev organ, millel puudub otsustusõigus poliitika kujundamisel. Seega ei saa liikmed kasutada oma rolli ära huvide edendamiseks. Lisaks on avalikustatud kõik ettepanekud koos esitajate nimedega Riigikantselei veebilehel. Kolmas: "Kuidas on tagatud otsustusprotsessi läbipaistvus ja see, et nõukogu liikmete soovitused ei väljuks nõukogu loomise eesmärkidest ega hakkaks teenima ettevõtja erahuve?" Vastus. Nõukoda teeb valitsusele ettepanekuid, aga nende elluviimisel läbitakse kogu õigusloomeprotsess. Kaasatakse nagu ikka kõiki, kes soovivad ja asjasse puutuvad. Nõukoja ettepanekud on sisend ministeeriumide ja valitsuse edasiseks tööprotsessiks. Nõukoja ettepanekuid analüüsivad ministeeriumide ja ametite eksperdid, kes annavad tagasisidet, millised ettepanekud on rakendatavad ja millised mitte. Lisaks oleme tellinud põhjalikumaid analüüse, et võrrelda Eesti regulatsioone lähiriikide omadega ning leida lahendusi, mis ühelt poolt ei koormaks liigselt ettevõtlust, ent teisalt ei ohustaks avalikku huvi. Kõik analüüsid avaldame samuti jooksvalt viidatud veebilehel. Neljas: "Kas ja kuidas on tagatud teiste ühiskonnagruppide huvid, kui nõukojas on esindatud vaid ettevõtjate esindajad?" Ettepanekutega, mis võiksid leida rakendust, toimub tavapärane kaasamine nii eelnõude ettevalmistamisel kui ka muudes vormides. Samas juhin tähelepanu, et ettevõtjad on samuti üks osa ühiskonnast ning nende vaatest ja tegutsemisviisist on avalikul sektoril palju õppida. Viiendaks: "Miks peate oluliseks ettevõtjate nõukogu ettepanekuid, aga samas jätate kaasamata teadus- ja arendusnõukogu liikmed?" Teadus- ja Arendusnõukogu koguneb iga kuu, ta keskendub majanduse, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse küsimustele. Ka TAN-i liikmed on ettevõtjate esindajad. Ettevõtjate nõukoda ei ole mõeldud seda dubleerima, vaid täiendama. Mõlemad sisendid on väga olulised ning neid arvestatakse poliitika kujundamisel. Näiteks, kui ettevõtjate fookuses on aruandluse automatiseerimine läbi andmepõhise aruandluse, siis TAN-i fookus on rohkem andmete väärindamisel ning teisesel kasutamisel. Kuues: "Millistel kaalutlustel on selles otsustusprotsessis jäetud välja avaliku kaasamise etapid? Miks Te ei pea oluliseks erinevate ühiskonnagruppide seisukohti ja arvamusi?" Ettevõtjate nõukoja algatusel on samuti kaasamine. Läbi liikmete on esindatud sisuliselt kõik ettevõtlusorganisatsioonid. Ettepanekuid on teinud üksikisikud, väikeettevõtted ja ettevõtted, kelle nõukoda hääle annab. Nõukoja loomise eesmärk oli kiiresti kaardistada ettevõtlusmaastikul esinevaid kitsaskohti, mistõttu ei ole rakendatud kõiki avaliku kaasamise etappe kohe. See ei tähenda, et teiste ühiskonnagruppide seisukohta ei peeta oluliseks. Nende arvamused kaasatakse edasistes aruteludes ja poliitikakujundamise etappides põhjalikult. Aitäh!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele 788, ettevõtjate nõukoja loomise ja liikmete võimalikku huvide konflikti kohta. Loen küsimused ka ette. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on loodud selleks, et koondada praktilisi kogemusi ja hinnanguid, tuvastada liigse bürokraatiaallikaid ning teha ettepanekuid, mis aitaksid vähendada bürokraatiat, parandada ettevõtluskeskkonda ja seeläbi toetada majanduskasvu. Esimene küsimus: "Kas ja milliste kriteeriumide alusel valiti vastava nõukoja liikmed?" Vastus. Nõukoja liikmed valiti selliselt, et oleks esindatud erineva suuruse ja sektori ettevõtted ning ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Eesmärk oli tagada võimalikult lai vaade ettevõtluskeskkonna probleemidele ja lahendusettepanekud. Valikul arvestati liikmete kogemust ja pädevust ettevõtlusega seotud küsimustes. Kaks: "Kas ja kuidas tagati selles liikmete valikuprotsessis nõue, et välistatud oleks huvide konflikt nõukoja liikme rolli ja ettevõtja erahuvide vahel?" Vastus. Nõukoda on nõuandev organ, millel puudub otsustusõigus poliitika kujundamisel. Seega ei saa liikmed kasutada oma rolli ära huvide edendamiseks. Lisaks on avalikustatud kõik ettepanekud koos esitajate nimedega Riigikantselei veebilehel. Kolmas: "Kuidas on tagatud otsustusprotsessi läbipaistvus ja see, et nõukogu liikmete soovitused ei väljuks nõukogu loomise eesmärkidest ega hakkaks teenima ettevõtja erahuve?" Vastus. Nõukoda teeb valitsusele ettepanekuid, aga nende elluviimisel läbitakse kogu õigusloomeprotsess. Kaasatakse nagu ikka kõiki, kes soovivad ja asja puutuvad. Nõukoja ettepanekud on sisend ministeeriumide ja valitsuse edasiseks tööprotsessiks. Nõukoja ettepanekuid analüüsivad ministeeriumide ja ametite eksperdid, kes annavad tagasisidet, millised ettepanekud on rakendatavad ja millised mitte. Lisaks oleme tellinud põhjalikumaid analüüse, et võrrelda Eesti regulatsioone lähiriikide omadega ning leida lahendusi, mis ühelt poolt ei koormaks liigselt ettevõtlust, ent teisalt ei joostakse avalikku huvi. Kõik analüüsid avaldame samuti jooksvalt viidatud veebilehel. Neljas: "Kas ja kuidas on tagatud teiste ühiskonnagruppide huvid, kui nõukojas on esindatud vaid ettevõtjate esindajad?" Vastus. Ettepanekutega, mis võiksid leida rakendust, toimub tavapärane kaasamine nii eelnõude ettevalmistamisel kui ka muudes vormides. Samas juhin tähelepanu, et ettevõtjad on samuti üks osa ühiskonnast ning nende vaatest ja tegutsemisviisist on avalikul sektoril palju õppida. Viiendaks: "Miks peate oluliseks ettevõtjate nõukogu ettepanekuid, aga samas jätate kaasamata Teadus- ja arendusnõukogu liikmed?" Vastus. Teadus- ja arendusnõukogu koguneb iga kuu ja keskendub majanduse, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse küsimustele. Ka TAN-i liikmeteks on ettevõtjate esindajad. Ettevõtjate nõukoda ei ole mõeldud seda dubleerima, vaid täiendama. Mõlemad sisendid on väga olulised ning neid arvestatakse poliitika kujundamisel. Näiteks, kui ettevõtjate fookuses on aruandluse automatiseerimine läbi andmepõhise aruandluse, siis TAN-i fookus on rohkem andmete väärindamisel ning teisesel kasutamisel. Kuues: "Millistel kaalutlustel on selles otsustusprotsessis jäetud välja avaliku kaasamise etapid? Miks Te ei pea oluliseks erinevate ühiskonnagruppide seisukohti ja arvamusi?" Vastus. Ettevõtjate nõukoja algatusel on samuti kaasamine. Läbi liikmete on esindatud sisuliselt kõik ettevõtlusorganisatsioonid. Ettepanekuid on teinud üksikisikud, väikeettevõtted ja ettevõtted, kelle nõukoda hääle annab. Nõukoja loomise eesmärk oli kiiresti kaardistada ettevõtlusmaastikul esinevaid kitsaskohti, mistõttu ei ole rakendatud kõiki avaliku kaasamise etappe kohe. See ei tähenda, et teiste ühiskonnagruppide seisukohta ei peeta oluliseks. Nende arvamused kaasatakse edasistes aruteludes ja poliitika kujundamise etappides põhjalikult. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Olen suhelnud siin vahepeal päris paljude ettevõtjatega, kellel on mure. Nende mure on see, et nende nägemus ei pruugi ühtida nende ettevõtjate nägemusega, kes seal laua taga istuvad. Ja nad on mures sellepärast, et te olete lubanud ja öelnud, et need ettepanekud, mis laua taga üles tõstetakse, saavad kiirelt tehtud. Ja nende mure ongi see, et nende nägemuses need ettepanekud – me isegi ei räägi keskkonnast, vaid mingisugustest konkreetsematest tingimustest või võimalustest – piiravad nende võimalusi Eestis. Nad ei saa aru, kuidas saab olla nii, et on ettevõtjad, kes saavad nii-öelda rohelise tule ja saavad hästi kiiresti oma asjadega edasi liikuda, aga nemad jäävad kõrvale. Tavaliselt on ju majandusministeerium või mingid muud ministeeriumid need kohad, kus protsessi käigus peaksid ideed liikuma. Seletage siis, kuidas see niimoodi on, et on erinevad nägemused, ühed ettevõtjad saavad laua taga olla, aga teistel on mure, et nemad jäävad nüüd kõrvale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Olen suhelnud siin vahepeal päris paljude ettevõtjatega, kellel on mure. Nende mure on see, et nende nägemus ei pruugi ühtida nende ettevõtjate või ettevõtete nägemusega, kes seal laua taga istuvad. Ja nad on mures sellepärast, et te olete lubanud ja öelnud, et need nii-öelda ettepanekud, mis laua taga on või mis üles tõstetakse, saavad kiirelt tehtud. Ja nende mure ongi see, et nende nägemuses ettevõtlus, me isegi ei räägi keskkonnast, vaid mingisugustest konkreetsematest tingimustest või võimalustest, et need piiravad nende võimalusi Eestis ja nad ei saa aru, kuidas siis saab olla, et on ettevõtjad, kes peaksid saama nii-öelda rohelise tule ja hästi kiiresti oma asjadega edasi liikuda ja siis nemad nagu jäävad kõrvale. Tavaliselt on ju selle jaoks majandusministeerium, mingisugused muud ministeeriumid, kus kohas tavalise protsessi käigus need ideed peaks liikuma. Seletage siis, et kuidas see siis niimoodi on, et on erinevad nägemused, ühed ettevõtjad saavad laua taga olla ja teistel on nagu mure, et nemad jäävad nüüd kõrvale.

Aitäh, hea küsija! Riigikantselei leheküljel riigikantselei.ee on kõigi mugavuse huvides kirjas nõukoja eesmärk, nõukoja liikmed koos kontaktiga, teemad, mida arutatakse, dokumendid ja ülevaated. See nõukoja liikmete ring on väga lai. Siin on tegijaid, ma võtan lihtsalt siit veebilehelt, vaatan järjest, kinnisvara, energeetika, merendus, logistika, laevandus, õigus, turism, iduettevõtlus, ehitus, aga siin on ka suuri organisatsioone, nagu tööandjate keskliit, tööandjate keskliidu tegevjuht, tööandjate keskliidu volikogu juht. Siin on ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees, siin on väikeettevõtjate esindaja, EVEA president. Kõik olulisemad ettevõtlusorganisatsioonid on siin esindatud.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Te rääkisite kõik ilusti, kuidas konflikt on välistatud nõukogu liikmete vahel. Aga siin mõni aeg tagasi oli selline huvitav situatsioon, kus ootamatult kliima- ja keskkonnaminister teatas, et nõukogust on tulnud arusaamine, et 70% Eesti metsadest peaks muutuma intensiivselt majandatavaks metsadeks. Kui ma nüüd vaatan seda ettepanekut ja vaatan teie selle nõukogu eesmärki, ettevõtjate vaatest liigset bürokraatiat loovad kohustused aruandlusele. Teine on see, et haldusprotsessi, näiteks planeeringuid, mis toetaksid majanduskasvu, teha ettepanekuid, siis vabandage, ma ei näe siin kuskil ühtegi seda. Ma näen siin juures puhtal kujul ainult teatud sektori huvi endale tagada toorme peale tulemine. Siit tuleb ka mul küsimus. Kuidas siis ikkagi on, et me võtame ühe osa ettevõtjad, kes annavad teile sisendeid, aga te jätate kõrvalt välja kõik teised ühiskonna pooled, kes võiksid öelda, et siin tuleb stopp, tuli põlema panna, et siin on probleem, mida peab teistmoodi vaatama?

Aitäh! Te rääkisite ilusti, kuidas konflikt on välistatud nõukogu liikmete vahel. Aga mõni aeg tagasi oli selline huvitav situatsioon, kus kliima- ja keskkonnaminister ootamatult teatas, et nõukogust on tulnud arusaamine, et 70% Eesti metsadest peaks muutuma intensiivselt majandatavaks metsadeks. Kui ma nüüd vaatan seda ettepanekut ja vaatan teie nõukogu eesmärki [vähendada] ettevõtjate vaatest liigset bürokraatiat loovaid aruandluse kohustusi ning [arendada] sellist haldusprotsessi, näiteks planeeringuid, mis toetaks majanduskasvu, teha ettepanekuid, siis vabandage, ma ei näe siin kuskil [midagi sellist]. Ma näen siin puhtal kujul ainult teatud sektori huvi tagada endale toorme peale tulemine. Siit tuleb ka mu küsimus. Kuidas siis ikkagi on nii, et te võtate ühe osa ettevõtjad, kes annavad teile sisendeid, aga te jätate välja kõik teised ühiskonna pooled, kes võiksid öelda, et siin tuleb stopp-tuli põlema panna, siin on probleem, mida peab teistmoodi vaatama?

Aitäh! Tõepoolest, ettevõtjate nõukojas siiski ongi jah ettevõtjad. Ma isegi ei oska sellele mingit etteheidet näha, sest nii ilmselt peabki olema. Siin on nii põllumajandust, puidutööstust kui ka keskkonda, ringmajandust, eri valdkondi, kuni merenduseni välja. Nende ülesanne ongi pakkuda selles valdkonnas ideid ja teha ettepanekuid, mida valitsus saaks arutada. Nagu öeldud, kui on ettepanekuid, mida peaks laiemalt ühiskonnas arutama või mis puudutavad teisi valdkondi, teisi huvikaitseorganisatsioone, siis tulebki ka nendega need asjad läbi arutada. See on normaalne õigusloomeprotsess, me ju arutame kõik läbi. Siin ma vastuolu ei näe. Printsiibist 70/30 rääkisime me juba ammu enne kui ettevõtjate nõukoda oli loodud. Tollal olin mina kliimaminister. Ja ma arvan, et 70/30 on hea tasakaal looduskaitse vaatest, aga ka puidusektori vaatest.

Aitäh! Tõepoolest, ega ettevõtjate nõukojas siiski ongi jah ettevõtjad, et ma isegi ei oska selles nagu etteheidet näha. See nii ilmselt peabki olema. Siin on nii põllumajandust, puidutööstust kui ka keskkonda, ringmajandust, erinevaid valdkondi merenduseni välja. See ongi nende ülesanne pakkuda selles valdkonnas erinevaid ideid ja ettepanekuid valitsusele arutada. Nagu öeldud kui on ettepanekuid, mida peaks laiemalt ühiskonnas arutama või mis puudutab teisi valdkondi, teisi huvikaitseorganisatsioone, siis tulebki nendega ka need läbi arutada. See on normaalne õigusloomeprotsess, me ju arutame kõik läbi. Siin ma vastuolu ei näe. 70/30 printsiibist rääkisime me juba ammu enne kui ettevõtjate nõukoda oli loodud. Tollal olin mina kliimaminister ja ma arvan, et see on hea tasakaal on 70/30 looduskaitse vaatest, aga ka puidusektori vaatest.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Te räägite jah palju sellest, et erinevad ettevõtjad on kaasatud ja sellega on kõik justkui korras ja hästi. Aga vaat, elu on natuke suurem ja ühiskond on natuke laiem kui ainult ettevõtjad. Ehk asi, mida mu kolleegid siin viitavad – tundub, et te ei taha sellest aru saada –, on see, et näiteks tööturu valdkonnas on lisaks tööandjatele ka ametiühingud, kes esindavad töötajaid. Näiteks tervishoiu valdkonnas on arstide ühendused, tervishoiutöötajate liidud ja nii edasi. Samamoodi pole keskkonnaenergeetika valdkonnas ainult ettevõtjad, vaid on ka MTÜ-d, kes seisavad samuti valdkonnapoliitika arendamise eest ja teevad seda natuke lähtuvalt teistest printsiipidest. Ehk kui te võtate ainult ettevõtjate nõukogu valiku alusel sinna vaid teatud ettevõtjad, aga ülejäänud seltskond, ülejäänud ühiskond saab ainult nende ettepanekuid arutada, siis tegelikkuses see ei ole päris võrdne kohtlemine. Ega ju? Ehk kui me oleksime tegelikkuses tahtnud laiapõhjalist arutelu, debatti – väga võimalik, et mingites valdkonnas on töötajatel ja nende esindusorganisatsioonidel, sealhulgas mittetulundusühingutel, isegi parem vaade, siis oleks see nõukoda pidanud olema oluliselt laiapõhjalisem. Aga millegipärast te olete kitsendanud seda [ringi] pelgalt ettevõtjatele. Miks see nii on?

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Te räägite jah palju sellest, et seal on erinevad ettevõtjad kaasatud ja sellega on kõik justkui korras ja hästi, aga elu on natuke suurem ja ühiskond on natuke laiem kui ainult ettevõtja. Ehk mida mu kolleegid siin viitavad ja tundub, et te ei taha sellest aru saada, et näiteks tööturu valdkonnas on lisaks tööandjatele ka ametiühingud, kes esindavad töötajaid. Näiteks tervishoiu valdkonnas on erinevad arstide ühendused, tervishoiutöötajate liidud ja nii edasi. Samamoodi ka keskkonnaenergeetika valdkonnas pole ainult ettevõtjad, vaid on ka erinevad MTÜ-d, kes seisavad samuti valdkonnapoliitika arendamise eest ja teevad seda natuke lähtuvalt teistest printsiipidest. Ehk kui te võtate ainult ettevõtjate nõukogu teatud valiku alusel ja siis sinna vaid ettevõtjad ja ülejäänud seltskond, ülejäänud ühiskond saab ainult nende ettepanekuid arutada, siis tegelikkuses see ei ole päris võrdne kohtlemine ka ju. Ehk kui me tahaksime tegelikkuses laiapõhjalist arutelu, debatti – väga võimalik, et mingites valdkonnas on töötajatel ja nende esindusorganisatsioonidel, sealhulgas ka mitteühingutel, isegi parem vaade, siis oleks pidanud see nõukoda olema oluliselt laiapõhjalisem. Aga millegipärast te olete kitsendanud seda pelgalt ettevõtjatele. Miks see nii on?

Aitäh! Teie terav pilk ei peta teid. See ongi tehtud selleks, et efektiivsust ja majanduskasvu otsida ettevõtjate kaasabil. Sellepärast on ka ettevõtjate nõukogusse just ettevõtjad kutsutud. Teised valdkonnad, teised asjasse puutujad esindavad sellessamas debatis, samamoodi nagu ettevõtjad kuskil mujal on kõrval, kui on mingi õigustloov algatus või mingi poliitika kujundamine. See on ju loogiline asjade käik.

Aitäh! Teie terav pilk ei peta teid. See ongi tehtud selleks, et efektiivsust ja majanduskasvu otsida ettevõtjate kaasabil. Sellepärast on ka ettevõtjate nõukogusse just ettevõtjad kutsutud. Teised valdkonnad, teised asjasse puutujad esindavad sellessamas debatis seda – samamoodi nagu ettevõtjad kuskil mujal on kõrval –, kui on mingi õigustloov algatus või poliitika kujundamine. See on ju loogiline asjade käik.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Valitsuse ja koalitsiooni kokku kutsutud ettevõtjate majanduskasvu nõukojas on 16 liiget, kellest 4 on naised. Avalikkusele pole selgitatud, milliste põhimõtete järgi neid liikmeid on sinna valitud või kuidas on tagatud huvide konflikti vältimine. Aga sama oluline on tegelikult küsimus tasakaalustatud esindatusest. Kui nõukojalt oodatakse Eesti majandust arendavaid suuniseid, peaks nõukoja koosseis kajastama meie ühiskonna mitmekesisust ja olema minu arust ka sooliselt tasakaalukas. Ja sotsiaaldemokraatide väärtustest lähtudes tähendab kaasamine seda, et otsustusprotsessides kõlab erinevate ühiskonnagruppide hääl, sealhulgas naiste oma. Seetõttu küsin, kuidas põhjendab valitsus, et nii olulise rolliga nõukoja koosseisus on naised esindatud vaid neljandiku ulatuses, ning miks ei peetud oluliseks tagada võrdsemat esindatust, mis aitaks kujundada ühiskonda sidusamalt ja õiglasemalt.

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Valitsuse ja koalitsiooni poolt kokku kutsutud ettevõtjate majanduskasvu nõukoda – seal on 16 liiget, kellest 4 on naised. Avalikkusele pole selgitatud, milliste põhimõtete järgi neid liikmeid on sinna valitud või kuidas on tagatud huvide konflikti vältimine. Aga sama oluline on tegelikult küsimus tasakaalustatud esindatusest. Kui nõukojalt oodatakse Eesti majandust arendavaid suuniseid, peaks nõukoja koosseis kajastama meie ühiskonna mitmekesisust ja olema minu arust ka sooliselt tasakaalukas. Ja sotsiaaldemokraatide väärtustest lähtudes tähendab kaasamine, et otsustusprotsessides kõlab erinevate ühiskonnagruppide hääl, sealhulgas ka naiste oma. Seetõttu küsin, kuidas põhjendab valitsus, et nii olulise rolliga nõukoja koosseisus on naised esindatud vaid neljandiku ulatuses, ning miks ei peetud oluliseks tagada võrdsemat esindatust, mis aitaks kujundada ühiskonda sidusamalt ja õiglasemalt.

Aitäh! Me vist ei ole eri meelel. Minul oleks kindlasti hea meel, kui nüüd oleks samamoodi nagu minu esimeses valitsuses, kus olid naised ja mehed pooleks. Aga nõukogu pannakse kokku ka selle printsiibi alusel, kes on nõus selle töös osalema, ja kutsutakse juurde ettevõtjaid. Nii et see nõukogu koosseis võib ka aja jooksul muutuda.

Aitäh! Me vist ei ole eri meelel. Minul oleks kindlasti hea meel, nagu minu esimeses valitsuses olid naised ja mehed pooleks, kui see oleks siin samamoodi. Nõukogu pannakse kokku ka selle printsiibi alusel, kes on nõus selle töös osalema, ja kutsutakse juurde erinevaid ettevõtjaid. Nii et see nõukogu koosseis võib ka aja jooksul muutuda.

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Härra peaminister! See, et nõu küsida ja seda kuulda võtta ja saada, see pole ju midagi taunimist väärt. Küsimusi tekitab aga siiski see, kuidas on toimunud valik, ja seda mitte ainult siin saalis. Minu küsimus ei puuduta aga otseselt selle valiku osas. Minu küsimus puudutab seda, kas teil ei ole kunagi tekkinud mõte või järsku teil tekib veel see mõte, et kokku kutsuda kõikide siin saalis esindatud erakondade juhid ja arutada Eestis tekkinud olukorda. Sest ei ole mitte ainult koalitsioonis, kus kaks erakonda on, Eesti inimesed on valinud siia saali 101 saadikut ja täna on siin päris mitu erakonda. Miks te seda formaati pole kasutanud, et ühiselt otsustada, kuidas probleeme lahendada või vähemalt arutada sellel teemal?

Austatud eesistuja! Härra peaminister! See, et nõu küsida, seda kuulda võtta ja saada, pole ju midagi taunimist väärt. Küsimusi tekitab aga siiski see, kuidas on toimunud valik, ja seda mitte ainult siin saalis. Minu küsimus ei puuduta aga otseselt seda valikut. Minu küsimus puudutab seda, kas teil ei ole kunagi tekkinud mõtet – järsku teil tekib veel see mõte – kokku kutsuda kõikide siin saalis esindatud erakondade juhid ja arutada Eestis tekkinud olukorda. Sest koalitsioonis on kaks erakonda, aga Eesti inimesed on valinud siia saali 101 rahvasaadikut ja siin on veel päris mitu erakonda. Miks te seda formaati pole kasutanud, et ühiselt otsustada, kuidas probleeme lahendada või vähemalt arutada neid teemasid?

See pole üldse halb mõte, võib-olla seda tasubki kasutada.

Aitäh! See pole üldse halb mõte, võib-olla seda tasubki kasutada.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Kogu see tegevus, kas ei tundu nagu selline kampaania korras natukene? Sest noh, ma olen ka kunagi tegelenud riigireformidega, kus me üritasime ka leida niisuguseid võib-olla halduskoormuse vähendamise võimalusi, bürokraatia vähendamise võimalusi kõigis valdkondades ja kõigis ministeeriumides. Ja üht-teist sai tehtud. Aga praegu on selline tunne, et äkki tuli nagu teha midagi erakorralist. Võib-olla kas ei peaks valdkonnad, ministeeriumid, ministrid igapäevaselt tegelema sellega, et kuulavad ära ettevõtjaid, arvestavad neid ettepanekuid, rakendavad neid töösse? Miks just nimelt selline nagu kampaania korras tegemine seekord siis tuli?

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Kas kogu see tegevus ei tundu olevat natuke nagu kampaania korras tehtud? Ma olen ka kunagi tegelenud riigireformidega, me üritasime ka leida halduskoormuse vähendamise võimalusi, bürokraatia vähendamise võimalusi kõigis valdkondades ja kõigis ministeeriumides. Ja üht-teist sai tehtud. Aga praegu on selline tunne, et äkki tuli teha midagi erakorralist. Aga kas iga valdkonna ministeeriumid ja ministrid ei peaks iga päev tegelema sellega, et nad kuulavad ära ettevõtjaid, arvestavad nende ettepanekuid ja rakendavad need töösse? Miks just nimelt selline kampaania korras tegemine seekord?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest tean, sina oled samamoodi tegelenud riigi reformimisega erinevates etappides, ja see kindlasti on hea kogemus. Jah, ministeeriumid peavad tegelema ettevõtjate muredega samamoodi, nagu nad peavad teiste valdkondade ja huvikaitseorganisatsioonide ettepanekutega tegelema. See ongi loogiline ja igapäevane tegevus. Aga nagu tihti teame, siis elu ise toob selliseid põletavaid küsimusi, üks mure on suurem või väiksem, millega on tihtipeale kiirem. Ja nii sellised olulised protsessid ehk riigis headel aegadel tekkinud liia mahavõtmine tihti jääbki unustusse. Sellepärast on peaministri juures nüüd selline nõukoda. Ja selle nõukoja mõte ei ole ainult üksikute õigusaktide muutmine, vaid tegelikult kogu meie riigi toimimise efektiivsemaks muutmine, nende sammude astumine, sest kui üldse vaadata, millised prioriteedid, või meenutada, millised prioriteedid … Ja see oli ka veel sellel hetkel, kui oli sotsidega koos valitsus, ka nüüd selle valitsuse prioriteedid on julgeolek ja jõukus. Jõukuse osa kindlasti on majanduskasv, inimeste sissetulekute kasvatamine, nii et selle osa on ka toimiv majandusruum, võimalikult ühetaoline, võimalikult lihtne, võimalikult korruptsioonivaba, võimalikult kiire, võimalikult vähebürokraatlik. Nii et sellepärast me sellega tegeleme. Ja mul on hea meel, et Eesti riigi tippettevõtjad on tulnud siia projekti kokku tasuta seda tööd tegema, panustama avaliku sektori optimeerimisse üldistes huvides. Kunagi 2015–2016 vedasin ma nullbürokraatia projekti. Tollal Taavi Kotka, Keit Kasemets ja paljud teised töötasid MKM-is, mina olin majandus- ja taristuminister. Seegi oli väga hoogne bürokraatia lõikumine, saime aruandlust vähemaks, saime automaatset aruandlust loodud, tänu millele on erinevad moodsad ettevõtluskontod ja nii edasi, palju sellest tulnud. Maksuametiga tegime koostööd. Marek Helm seal astus erinevaid samme, pangad tegelikult. Sellest oli väga palju kasu Eesti arengu jaoks. Ja umbes, ma ei oska sõrme täpselt peale panna, aga umbes 2018, Jüri Ratase valitsuse ajal öeldi, et see nullprojekt lükati või nullbürokraatia projekt lükati kuskile nurga taha ära, sellega rohkem ei tegeletud. Aga vaadake, kui järjekindlalt ei tegele riigi sellise liia, headel aegadel tekkinud normatiivide mahakraapimisega, siis neid muudkui kuhjub, kuhjub ja kuhjub ja siis me muudkui täidame. Nii et seetõttu on seda vaja ja seda survet on kindlasti peaministri tasemel vaja, laiemalt vaja, ühiskondlikult vaja. Selle jaoks ka seesama nõukogu on loodud. Ja kui vaadata, et tänaseks on juba ettepanekuid tulnud pea 700, siin on kogu statistika olemas, väga palju neist tuleb ka otse parlamenti läbi valitsuse loomulikult, siis ma arvan, et sellest on Eestile kasu järgmiseks viieks või kümneks aastaks, et me saame saledamaks ja oma asjad jälle kiiremaks.

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, tean, et sina oled samamoodi tegelenud riigi reformimisega erinevates etappides, ja see on kindlasti hea kogemus. Jah, ministeeriumid peavad tegelema ettevõtjate muredega samamoodi, nagu nad peavad teiste valdkondade ja huvikaitseorganisatsioonide ettepanekutega tegelema. See ongi loogiline ja igapäevane tegevus. Aga nagu me teame, toob elu ise tihti põletavaid küsimusi, üks mure on suurem, teine väiksem, [aga mõne asjaga] on tihtipeale kiirem. Sellised olulised protsessid ehk riigis headel aegadel tekkinud liia mahavõtmine tihti jääbki unustusse. Sellepärast on peaministri juures nüüd selline nõukoda. Ja selle nõukoja mõte ei ole ainult üksikute õigusaktide muutmine, vaid kogu meie riigi toimimise efektiivsemaks muutmine, vastavate sammude astumine. Vaatame või meenutame, millised on üldse prioriteedid. Veel sellel hetkel, kui valitsus oli koos sotsidega, olid samad prioriteedid, mis on nüüdsel valitsusel, nimelt julgeolek ja jõukus. Jõukuse osa on kindlasti majanduskasv ja inimeste sissetulekute kasvatamine, selle osa on ka toimiv majandusruum, võimalikult ühetaoline, võimalikult lihtne, võimalikult korruptsioonivaba, võimalikult kiire ja võimalikult vähebürokraatlik. Nii et sellepärast me sellega tegeleme. Ja mul on hea meel, et Eesti riigi tippettevõtjad on tulnud siia projekti kokku tasuta seda tööd tegema, panustama avaliku sektori optimeerimisse üldistes huvides. Kunagi, 2015–2016 vedasin ma nullbürokraatia projekti. Tollal Taavi Kotka, Keit Kasemets ja paljud teised töötasid MKM-is, mina olin majandus- ja taristuminister. Seegi oli väga hoogne bürokraatia lõikumine, saime aruandlust vähemaks, saime automaatset aruandlust loodud, sellest on tulnud moodsad ettevõtluskontod ja nii edasi. Maksuametiga tegime koostööd, Marek Helm astus erinevaid samme, samuti pangad. Sellest oli väga palju kasu Eesti arengu jaoks. Ja ma ei oska sõrme täpselt peale panna, aga umbes 2018, Jüri Ratase valitsuse ajal lükati see nullbürokraatia projekt kuskile nurga taha ära, sellega rohkem ei tegeldud. Aga vaadake, kui järjekindlalt ei tegelda riigi sellise liia, headel aegadel tekkinud normatiivide mahakraapimisega, siis neid muudkui kuhjub, kuhjub ja kuhjub ning siis me neid muudkui täidame. Nii et seetõttu on seda vaja. Seda survet on kindlasti vaja peaministri tasemel ja ka laiemalt ühiskondlikult. Selle jaoks on ka seesama nõukogu loodud. Ja kui vaadata, et tänaseks on juba ettepanekuid tulnud pea 700 – siin on kogu statistika olemas, väga palju neist tuleb ka otse parlamenti, loomulikult valitsuse kaudu –, siis ma arvan, et sellest on Eestile kasu järgmiseks viieks või kümneks aastaks. Me saame saledamaks ja oma asjad jälle kiiremaks.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! On ju aus nentida, et sellel kõnealusel nõukogul on olnud ka mõningaid töövõite. Need lahendused, millele justkui selle nõukogu egiidi all on muudatustele toetust leitud, nii mõnedki neist on olnud sellised, millele esindusorganisatsioonid on juba aastaid tähelepanu juhtinud, eelkõige bürokraatia vähendamise vaates, mis seni on jäänud kuskile lauasahtlitesse ootama, tuleb välja. Sellest tekibki mul selline pentsik mõte, et kas siis selleks, et teie juhitavas valitsuses vajaminevad muutused päriselt tegudeks jõuaksid, tuleks eraldi teie juurde näiteks moodustada kohalike omavalitsuste või regionaalse ebavõrdsuse nõuandev nõukogu või seda teemat käsitlev nõukogu või keskkonnaühenduste oma. Või te rääkisite siin järjepidevusest, kui oluline see riigijuhtimises on. Oma eelmises ametis te lõite kliimanõukogu. Ja minu teada on see tegevus täielikult katkenud. Ehk tuleks ka see teie vahetu juhtimise alla tuua?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! On ju aus nentida, et kõnealusel nõukogul on olnud ka mõningaid töövõite. Nendest lahendustest, muudatustest, millele justkui selle nõukogu egiidi all on toetust leitud, nii mõnedki on olnud sellised, millele esindusorganisatsioonid on juba aastaid tähelepanu juhtinud, eelkõige bürokraatia vähendamise vaates, mis seni on jäänud kuskile lauasahtlitesse ootama, tuleb välja. Sellest tekibki mul selline pentsik mõte: kas siis selleks, et teie juhitavas valitsuses vajaminevad muutused päriselt tegudeks saaksid, tuleks eraldi teie juurde näiteks moodustada kohalike omavalitsuste või regionaalse ebavõrdsuse nõuandev kogu, seda teemat käsitlev nõukogu või keskkonnaühenduste oma? Te rääkisite siin järjepidevusest ja sellest, kui oluline see riigijuhtimises on. Oma eelmises ametis te lõite kliimanõukogu. Aga minu teada on see tegevus täielikult katkenud. Ehk tuleks ka see teie vahetu juhtimise alla tuua?

Aitäh, hea küsija! Ma ei saanud hästi, ei lugenud välja – ja see on võib-olla minu viga –, kas te püüdsite olla irooniline või mitte. Aga kui te nüüd ei olnud irooniline ja ma teid valesti ei lugenud, siis väga palju on ettepanekuid neid nõukogusid tuua peaministri juurde. Peaministri ja Riigikantselei võimekus on siiski piiratud. Püüame teha oma parima. Ja ma tulevikus ei välista ühegi valdkonna ettevõtmist.

Aitäh, hea küsija! Ma ei saanud hästi, ei lugenud välja – ja see võib olla minu viga –, kas te püüdsite olla irooniline või mitte. Kui te nüüd ei olnud irooniline ja ma teid valesti ei lugenud, siis ütlen, et väga palju on ettepanekuid tuua neid nõukogusid peaministri juurde. Aga peaministri ja Riigikantselei võimekus on siiski piiratud. Püüame teha oma parima. Ja ma ei välista tulevikus ühegi valdkonna ettevõtmist.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja Hea peaminister! Vaata, see on nüüd see koht, kus ma sind siiralt kiidan, erinevalt küsijatest sotsiaaldemokraatidest. Tõepoolest, suurepärane algatus! Aga minu küsimus on see, miks sa nii tagasihoidlik oled olnud selle koha pealt. Seal on ettepanekuid, et võiks ikka ametnikke kõvasti nii-öelda tuulutada ja neid vähemaks saada, peale nende 700 ettepaneku – või kui palju neid on tulnud? – mida te olete juba rakendanud Eesti huvides. Miks sa nii pehmete kätega oled olnud ametnike nii-öelda rappimisel?

Hea juhataja Hea peaminister! Vaat see on nüüd see koht, kus ma sind siiralt kiidan, erinevalt küsijatest, sotsiaaldemokraatidest. Tõepoolest, suurepärane algatus. Aga minu küsimus on see, et miks sa nii tagasihoidlik oled olnud selle koha pealt. Seal on ettepanekuid, et võiks ikka ametnikega kõvasti nii-öelda tuulutada ja vähemaks saada, peale selle nende kõike selle 700 või palju neid ettepanekuid on tulnud ja mida te olete juba ka rakendanud Eesti huvides. Miks sa nii pehmete kätega oled olnud nende ametnike nii-öelda rappimisel?

Aitäh. See oli nüüd veider kiitus. Esiteks, ma arvan, et sotsiaaldemokraadid oma olemuselt ei ole bürokraatia kärpimise vastu, ma südamest loodan, vähemalt mul ei ole sellist muljet jäänud. Võib-olla mina olen selles kärsitum kui nemad, aga ma ei usu, et nad selle vastu on. Eks nad saavad ise enda eest kõneleda. Teiseks, ma siiski ka veidi kutsuksin üles mõistma, et Eesti riigis ametnike hulk on loetud. Loomulikult me tõmbame riiki igal aastal rohkem trimmi. Me oleme leppinud erinevate valitsuste peale kokku 10% kärbet. 5% juba läks baasist maha, 3 läheb veel, 2 veel, sellele lisame järgmise aasta eelarvega, mis varsti tuleb parlamenti, täiendava kärpe, ülejärgmisel aastal lisame veel täiendava kärpe. Nii et kärpeid teeme kogu aeg, just selle pärast, et riiki trimmis hoida, eelarvet tõmmata saledamaks. Ja mis seal salata, kui tahta mõnes valdkonnas palku tõsta, näiteks hariduses, kultuuris või sises, on nendes ministeeriumides haldusala vaja selleks kärpida, ega midagi teha ei ole, teisiti ei saa. Uued ametid, näiteks Maa‑ ja Ruumiameti loomisel, ühendamisel 19% töötajatest minu mälu järgi juba kärbiti, nii et varsti me oleme väga lähedal sellele, mis me eesmärgiks seadsime ehk 20% koomale tõmmata. Kõigis see nii ei ole. Paljudes asutustes tuleb vaadata üle efektiivsust. Aga ma kah jah ei nõustu sellega, et me peaksime kuidagi looma Eesti ametnikest, kes on pühendunud, ausad ja eetilised inimesed, Eesti riigis kuidagi probleemi võrdkuju, seda kindlasti ei ole. Pigem tuleb tegeleda nende nõuetega, mille täitmisega inimesed ametis on. Kui nõudeid on vähem, regulatsioonid lihtsamad, asjaajamine kiirem, siis tegelikult on vaja ka vähem inimesi seda jõustama.

Aitäh! See oli nüüd veider kiitus. Esiteks, ma arvan, et sotsiaaldemokraadid oma olemuselt ei ole bürokraatia kärpimise vastu, ma südamest loodan seda, vähemalt mul ei ole sellist muljet jäänud. Võib-olla mina olen selles kärsitum kui nemad, aga ma ei usu, et nad selle vastu on. Eks nad saavad ise enda eest kõneleda. Teiseks, ma siiski ka veidi kutsuksin üles mõistma, et Eesti riigis ametnike hulk on loetud. Loomulikult. me tõmbame riiki igal aastal rohkem trimmi. Me oleme leppinud erinevate valitsuste peale kokku 10% kärbet – 5% juba läks baasist maha, 3% läheb veel, siis 2% veel. Sellele lisame järgmise aasta eelarvega, mis varsti tuleb parlamenti, täiendava kärpe, ülejärgmisel aastal lisame veel kärpe. Nii et kärpeid teeme kogu aeg, just selle pärast, et riiki trimmis hoida ja tõmmata eelarvet saledamaks. Ja mis seal salata, kui tahta mõnes valdkonnas palku tõsta, näiteks hariduses, kultuuris või sises, on nendes ministeeriumides haldusala vaja selleks kärpida. Ega midagi teha ei ole, teisiti ei saa. Uued ametid. Näiteks Maa‑ ja Ruumiameti loomisel, ühendamisel 19% töötajatest minu mälu järgi juba kärbiti, nii et varsti me oleme väga lähedal sellele, mis me eesmärgiks seadsime, et 20% koomale tõmmata. Kõigis [ametites] see nii ei ole. Paljudes asutustes tuleb vaadata üle efektiivsust. Aga ma ei nõustu sellega, et me peaksime kuidagi looma Eesti ametnikest, kes on pühendunud, ausad ja eetilised inimesed, oma riigis kuidagi probleemi võrdkuju. Seda see kindlasti ei ole. Pigem tuleb tegeleda nõuetega, mille täitmisega inimesed ametis on. Kui nõudeid on vähem, regulatsioonid lihtsamad ja asjaajamine kiirem, siis tegelikult on vaja ka vähem inimesi seda jõustama.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõesti, eks seda bürokraatiat 30 aasta jooksul on tekkinud ja kahtlemata seal on nõudeid, mida tuleks kaotada, leevendada või ümber teha. Tehnoloogia areng võimaldab ehk meil teatud asju lihtsamalt ajada. See kõik tegelikult kuulub ju minister Erkki Keldo valitsemisalasse ja on omamoodi umbusaldusavaldus. Ettevõtjate kaasamise ja sellise olulise ettevõtluse soodustamise lihtsustamise töö on peaminister ettevõtnud. Kahtlemata see on kiiduväärt, et järelikult see on teie jaoks oluline teema. Ma nüüd küsin vastupidi, et kui bürokraatia vähendamine ja kulude kokkuhoid on niivõrd tähtis, kas nüüd võiks kärpida ettevõtlusministri ametikoha.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõesti, eks bürokraatiat on 30 aasta jooksul tekkinud ja kahtlemata on seal nõudeid, mida tuleks kaotada, leevendada või ümber teha. Tehnoloogia areng võimaldab ehk meil teatud asju lihtsamalt ajada. See kõik tegelikult kuulub ju minister Erkki Keldo valitsemisalasse ja on omamoodi umbusaldusavaldus. Ettevõtjate kaasamise ja ettevõtluse soodustamise lihtsustamise töö on peaminister ettevõtnud. Kahtlemata on see kiiduväärt. Järelikult on see teie jaoks oluline teema. Aga ma nüüd küsin vastupidi: kui bürokraatia vähendamine ja kulude kokkuhoid on niivõrd tähtis, siis kas nüüd võiks kärpida ettevõtlusministri ametikoha?

Aitäh! No vot, nüüd hea küsija läks ka libedale ja üritas siin poliitilist intriigi luua. Erkki Keldo teeb oma tööd tublisti südamega ja ettevõtjate tagasiside majandus- ja tööstusministri rollile on väga hea. Mul on küsijale ka häid uudiseid, et ütleme nii, et vaadates seda majanduspilti Eestis on väike sihuke majanduskasv algamas. Järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal ehk oleme regiooni kõige kiiremad kasvajad. Ka tööstuses on palju erinevaid selliseid uusi investeerimisuudiseid tulnud. Tema tööl on nii palju, kui see riigist sõltub, ettevõtjate julgustamisel, abistamisel kindlasti oma positiivne efekt olnud ja see tagasiside on positiivne. Siiski erinevate reeglite ülevaatamine ei ole ainult ühe ministri valdkond ja sellepärast see on ka peaministri juures. Siin on väga palju keskkonnavaldkonnast, põllumajandusvaldkonnast, rahandusest, tohutult palju erinevaid valdkondi.

Aitäh! No vot, nüüd hea küsija läks ka libedale ja üritas siin poliitilist intriigi luua. Erkki Keldo teeb oma tööd tublisti, südamega. Ettevõtjate tagasiside majandus- ja tööstusministri rollile on ka väga hea. Ja mul on küsijale häid uudiseid. Ütleme nii, et vaadates majanduspilti Eestis, on näha, et väike majanduskasv on algamas. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal oleme ehk regiooni kõige kiiremad kasvajad. Ka tööstuses on palju erinevaid suusi investeerimisuudiseid tulnud. Tema tööl on nii palju, kui see riigist sõltub, ettevõtjate julgustamisel ja abistamisel kindlasti oma positiivne efekt olnud. Ja tagasiside on positiivne. Siiski, erinevate reeglite ülevaatamine ei ole ainult ühe ministri valdkond ja sellepärast on see ka peaministri juures. Siin on väga palju valdkondi: keskkond, põllumajandus, rahandus. Nii et tohutult palju erinevaid valdkondi.

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Esmalt, ühtlasi ka arupärijate nimel, Tiit Maran, palun!

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Esmalt ja ühtlasi arupärijate nimel, Tiit Maran, palun!

Jah, kui ma austatud peaministri vastuseid kuulasin, siis ma jäin mõtlema, mis asi on riik või mis asi on ühiskond. Kas ühiskond on ainult ettevõtlus või on ta midagi enamat? Äkki kuuluvad ühiskonda ka inimesed, kogukonnad ja keskkond, kus me toimetame? Ja kui me nii võtame, siis tekib alati küsimus, kui ettevõtluse poolt asju vaadata, siis milline on tegelikult tõenäosus selleks, et juhuslikult me võiksime teha midagi, mis võib-olla teisest vaatenurgast on soovimatu, aga võimalik, et ka lubamatu. Ma ei tea. Ühiskond ei ole ettevõtlus, ühiskond on midagi enamat, ja nii tulebki teda võtta. Teisalt, loomulikult, bürokraatia kipub olema asi, mis ennast suurendab, läheb aeg-ajalt absurdiks, ja seda peab mingil määral ohjeldama. Aga kas seda ikkagi peab tegema sellisel viisil, kampaanialikus korras, ja vaadeldes ainult ühte perspektiivi, või peaks vaatama erinevaid perspektiive ja eri vaatenurki ning neid kokku pannes seda pilti looma? Nii et nüüd, kui tooks sellesama pildi juurde, et teeme ühe nõukogu, see annab meile sisendi – kindlasti on seal väga auväärsed inimesed –, siis on ka teised valdkonnad, needsamad, millest me räägime kohalike omavalitsuste puhul, nõukojad, näiteks keskkonnateema nõukojad. Ja kui me hakkaksime niimoodi laiendama, siis me jõuaksime paratamatult absurdini välja. See ei saa nii olla. Ehk see on terviklik riigikorraldus, kus need riigiorganisatsioonid, kes on toimetama pandud, peavad sisemiselt läbi vaatama, kuidas need asjad toimivad terviklikult, mitte ainult ühe seisukoha [järgi]. Teine probleem, mis tekib praegusel lähenemisel, on see, et kui me vaatame ainult ettevõtlust, siis nagu ka auväärt peaminister on kunagi oma varasemas elus ilusasti öelnud, majandus peab jääma keskkonnaga ette antud piiridesse. Toon sinna juurde ka teise piiri. Ehk on sotsiaalne piir – see, et inimesed saavad võimalikult hästi toimida. Vaat neid kahte piiri tuleb arvestada. Ja kui me vaatame nüüd kõiki neid asju, mis siin on olemas, siis paratamatult jääb ju selline tunne, et neid kahte piiri ei peeta enam oluliseks. Või kui peetakse, siis saaks ju neid asju ka vastavates ministeeriumides ja teistes läbirääkimisformaatides paika panna. Lõpuks, mulle jääb ikkagi arusaamatuks see, et riik on ju loobunud teatud osast strateegilisest riigi juhtimisest. Ma räägin nüüd ideest metsa arenduskava ära lõpetada, seda pole enam tarvis. Strateegilist lahendamist ei ole tarvis. Teise poole pealt otsustati, et keskkonnapoliitikat ei ole tarvis, see jäeti seisma. Tekib selline kummaline paralleel, et ühelt poolt me enam ei taha strateegiliselt tervikpilti vaadata, aga võtame kuskilt kõrvalt teatud ühe ringkonna huvid ja proovime lähtuda nendest. Vabandage väga! Need kaks asja ei sobi omavahel kokku. Nõus, bürokraatiat tuleb vähendada, bürokraatia on mõnes mõttes peaaegu nagu vähkhaigus, mis kasvab. Aga seda peab tegema nii, et kõik osapooled oleksid arvesse võetud ning et ei [arvestataks] ainult ühte osapoolt. Aitäh!

Jah, kui ma austatud peaministri vastuseid kuulasin, siis ma jäin mõtlema, et mis asi on riik või mis asi on ühiskond. Kas ühiskond on ainult ettevõtlus või ta on midagi enamat? Äkki on ka ühiskonda kuuluvad inimesed, kogukonnad, keskkond, kus me toimetame? Ja kui me nii võtame, siis tekib alati küsimus, et kui ettevõtluse poolt asju vaadata, siis milline on tegelikult tõenäosus selleks, et juhuslikult me võiksime teha midagi, mis võib-olla teise vaatenurga poolt on soovimatu, aga võimalik, et ka lubamatu. Ma ei tea, ühiskond ei ole ettevõtlus, ühiskond on midagi enamat, ja nii tulebki teda võtta. Teiselt poolt, loomulikult, bürokraatia kipub olema taoline asi, mis ennast suurendab, läheb aeg-ajalt absurdiks, ja seda peab mingil määral ohjeldama. Aga kas seda ikkagi peab tegema sellisel viisil, kampaanialikus korras, ja vaadeldes ainult ühte perspektiivi, või peaks vaatama erinevaid perspektiive, erinevaid vaatenurki ja neid kokku pannes seda pilti tooma? Nii et nüüd, kui tooks sellesama pildi juurde, et teeme ühe nõukogu, see annab meile sisendi – kindlasti väga auväärsed inimesed seal. Aga siis on ka teised valdkonnad, needsamad, mis me räägime kohalike omavalitsuste poolt, nõukojad, keskkonnateema nõukojad. Ja kui me hakkaksime niimoodi laiendama, siis me paratamatult jõuame absurdi välja. See ei saa nii olla. Ehk siis see on tervikriigikorraldus, kus need ettevõtjad või mitte ettevõtted, aga riigi organisatsioonid, kes on toimetama pannud, need peavad sisemiselt läbi vaatama, kuidas need asjad toimivad tervikult, mitte ainult ühe seisukoha poole pealt. Teine probleem, mis tekib praegusel lähenemisel, kui me vaatame ainult ettevõtlust, siis ettevõtlusel, mida ka auväärt peaminister on kunagi oma varasemas elus ilusasti öelnud, et majandus peab jääma keskkonnaga ette antud piiridesse. Toon sinna juurde ka teise piiri ehk sotsiaalne piir, see, et inimesed saavad võimalikult hästi toimida. Vaat neid kahte piiri tuleb arvestada. Ja kui me vaatame nüüd neid asju kõiki, mis siin on olemas, siis paratamatult jääb ju selline tunne vähemalt, et neid kahte piiri ei peeta enam oluliseks. Või kui peetakse, siis saaks ju neid asju ka vastavates ministeeriumides ja teistes läbirääkimisformaatides paika panna. Nii et jah. Ja siis lõpuks, mis ikkagi jääb mulle arusaamatuks, on see, et riik on loobunud ju teatud osast strateegilisest riigi juhtimisest. Ma räägin nüüd sellest ideest metsa arenduskava ära lõpetada, seda pole enam tarvis, strateegilist lahendamist ei ole tarvis. Teise poole pealt, kui me vaatame, et keskkonnapoliitika otsustati, et seda ei ole tarvis, jäeti seisma, siis tekib selline kummaline paralleel, et ühelt poolt me enam ei taha nagu strateegiliselt tervikpilti vaadata, aga võtame kuskilt kõrvalt teatud ühe ringkonna huvid ja proovime lähtuda nendest. Vabandage väga, need kaks asja ei sobi omavahel kokku. Nõus, bürokraatiat tuleb vähendada, bürokraatia on mõnes mõttes peaaegu nagu vähkhaigus, mis kasvab. Aga seda peab tegema nii, et kõik osapooled oleksid arvesse võetud ja ei käsitletaks ainult ühte osapoolt. Aitäh!

Suur tänu teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kordan taas, et see on üks väheseid kordi, kui ma saan siiralt peaminister Michali kiita. Täiesti siiralt. Minu kadunud sõber Harry Männil oli see, kes juhtis peaministrite Savisaare ja Vähi ajal peaministri majandussõprade klubi. Seal oli suur hulk väärikaid Välis-Eesti suurettevõtjaid, kellega mul on olnud õnn paljudega reaalselt kokku puutuda. Ja nende roll oli lühidalt see, et kuidas juhtida Eesti majandus ja Eesti riik sotsialistlikust majandusest kapitalistlikku majandusse, ja nad said sellega hakkama. Palju kordi me arutasime Harryga neid asju. Ta nii mõnelgi korral ütles, et ma oleksin võinud, Peeter, suure osa Eesti majandusest endale tasku pista, kasutades – noh, ajad olid teised –, kasutades seda olukorda ära, et ta juhtis peaministri majandussõprade klubi. Ma arvan, et Viljar Arakas ei hakka seda tegema praegu ja võimalused on ka viletsamad. Meie jõustruktuurid on palju jõulisemad ja isegi kui Viljar tahaks seda, oleks väga raske. Kolleegidele sotsiaaldemokraatidest: jah, võib ju nõustuda pealiskaudselt, aga ajad ei ole need ja võimalused on suhteliselt väikesed. Igal juhul kordan taas: see on suurepärane algatus. On veel teine algatus, mida me oleme saanud ka koos Teaduste Akadeemia presidendiga käima. Ma loodan, et tal on pikki päevi sellel vaimu ja võimu nii-öelda tippkohtumisel, millest järgmine on juba homme. Nii et kes veel ei ole otsustanud, siis oleks tark sinna tulla ja olla koos akadeemia liikmete ja nii-öelda vaimu tippesindajatega. Üldiselt, see on minu lähenemine, peaks olema, et rohkem peaks laskma valgust tarre, just nimelt valgust tarre. Me oleme liiga kapseldunud oma võimu külge. Ma suvel kohtusin paljude institutsioonide juhtidega nelja silma vestlustes ja sageli kordus see asi, et täitsa ime, et keegi laskub ülevalt nende juurde, küsib neilt nõu, kuidas oleks vaja ja mida peaks tegema. Noh, sellel praegusel peaministri majandusnõunike kogul, mille nimi on küll teine, seal ma tunnen ka mitmeid liikmeid, kellega me tihti arutame Eesti asju. Jüri Raidla on siin rääkinud oi kui palju kordi, et veerand ametnikest võiks rahulikult lasta vabakäigule, sellest Hollandi mudelist, kust on võimalik ka kõvasti kokku hoida ja Eesti riigi käekäik ei muutu sugugi mitte viletsamaks selle koha pealt. Nii et hea, ma kordan uuesti, hea, et Kristen Michal sellega alustas. Aga see on alles algus, tegelikult peaks laskma valgust tarre erinevates valdkondades. Teaduse koha pealt on see formaat loodud, ma loodan, et sellest tuleb ka edu Eestile, nii nagu Soomes on paarkümmend aastat käinud, aga ka muud ühendused. Helmen Kütt ütles väga ilusa ettepaneku. Minu meelest oleks võinud ammu olla, et fraktsioonide juhid või erakondade juhid, samuti mingi kogu oleks peaministri juures ja arutatakse reaalselt. Sest praegune olukord on tegelikult ju see, et Kristen Michalil ja tema valitsusel näiliselt on nagu õhku täis, tohutu suur toetus. Tegelikult on ju toetus naeruväärselt madal, usaldust ei ole ja siis ongi: kapseldudes, istudes oma kaevikus ja kuulates seda ja saades selle raevu ja viha enda peale. Aga Eesti riik on midagi sellist, mida oma isiklike ambitsioonide pärast ei tasuks naeruvääristada ja pigem peaks püüdma kuidagi koostööd teha reaalselt. Praegusel hetkel on tegemist ettevõtjatega – suurepärane, kordan taas. Teaduste Akadeemiaga on ka nii-öelda formaat hakanud liikuma, aga on veel teisi ühendusi ja nii edasi. Kõigega muidugi ei jõua.

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kordan taas, et see on üks väheseid kordi, kui ma saan siiralt peaminister Michali kiita. Täiesti siiralt. Minu kadunud sõber Harry Männil oli see, kes juhtis Savisaare ja Vähi peaministriameti ajal majandussõprade klubi. Seal oli suur hulk väärikaid Välis-Eesti suurettevõtjaid, kellest paljudega mul on olnud õnn reaalselt kokku puutuda. Ja nende roll oli lühidalt öeldes see: kuidas juhtida Eesti majandus ja Eesti riik sotsialistlikust majandusest kapitalistlikku majandusse? Ja nad said sellega hakkama. Palju kordi arutasime Harryga neid asju. Nii mõnelgi korral ta ütles, et ta oleks võinud suure osa Eesti majandusest endale tasku pista – no ajad olid teised –, kasutades ära seda olukorda, kus ta juhtis peaministri majandussõprade klubi. Ma arvan, et Viljar Arakas ei hakka seda tegema praegu ja võimalused on ka viletsamad. Meie jõustruktuurid on palju jõulisemad, nii et isegi kui Viljar tahaks seda teha, oleks see väga raske. Kolleegidele sotsiaaldemokraatidest: jah, võib ju nõustuda pealiskaudselt, aga ajad ei ole need ja võimalused on suhteliselt väikesed. Igal juhul kordan taas: see on suurepärane algatus. On veel teine algatus, mille me oleme saanud ka koos Teaduste Akadeemia presidendiga käima. Ma loodan, et tal on pikki päevi sellel vaimu ja võimu nii-öelda tippkohtumisel, millest järgmine on juba homme. Nii et kes veel ei ole otsustanud, neil oleks tark sinna tulla ning olla koos akadeemia liikmete ja vaimu tippesindajatega. Üldiselt on nii – see on minu lähenemine –, et rohkem peaks laskma valgust tarre. Just nimelt: valgust tarre. Me oleme liiga kapseldunud oma võimu külge. Suvel kohtusin paljude institutsioonide juhtidega neljasilmavestlustes ja sageli kordus see asi: täitsa ime, et keegi laskub ülevalt nende juurde, küsib neilt nõu, kuidas oleks vaja ja mida peaks tegema. Noh, praegusest peaministri majandusnõunike kogust, mille nimi on küll teine, ma tunnen ka mitmeid liikmeid, kellega me tihti arutame Eesti asju. Jüri Raidla on siin ju rääkinud oi kui palju kordi, et veerandi ametnikest võiks rahulikult lasta vabakäigule, seda Hollandi mudeli järgi, nii oleks võimalik kõvasti kokku hoida ja Eesti riigi käekäik ei muutuks sugugi mitte viletsamaks selle koha pealt. Nii et hea – ma kordan uuesti: hea –, et Kristen Michal sellega alustas. Aga see on alles algus, tegelikult peaks laskma valgust tarre erinevates valdkondades. Teaduse koha pealt on see formaat loodud, ma loodan, et sellest tuleb ka edu Eestile, nii nagu Soomes on paarkümmend aastat käinud, aga ka muud ühendused. Helmen Kütt tegi siin väga ilusa ettepaneku. Minu meelest oleks võinud ammu nii olla, et peaministri juures käiksid fraktsioonide juhid või erakondade juhid, oleks samuti mingi kogu ja asju arutataks reaalselt. Sest praegune olukord on tegelikult ju selline, et Kristen Michalil ja tema valitsusel on näiliselt tohutu suur toetus, see on nagu õhku täis. Tegelikult on toetus naeruväärselt madal, usaldust ei ole. Ja siis ongi nii, et kapseldutakse ja istutakse oma kaevikus ning kuulatakse seda raevu ja saadakse see viha enda peale. Aga Eesti riik on midagi sellist, mida oma isiklike ambitsioonide pärast ei tasuks naeruvääristada. Pigem peaks kuidagi püüdma reaalset koostööd teha. Praegusel hetkel on tegemist ettevõtjatega – suurepärane, kordan taas. Teaduste Akadeemia formaat on ka hakanud liikuma. Aga on veel teisi ühendusi ja nii edasi. Kõigega muidugi ei jõua ...

Hea kolleeg, kas soovite lisaaega?

Jah, paar minutit, aga mitte rohkem.

Kaks minutit juurde.

Nii et põhiline on öeldud. Kordan taas: see on üks väheseid kordi, kui ma peaminister Michalit siiralt kiidan. Aga noh, aega ei ole palju jäänud ja kui sa istud kaevikus ja ümberringi igalt poolt tulistatakse, siis peab vaatama, et ise pihta ei saaks. Ja valimised on ka ukse ees. Igal juhul see on suurepärane initsiatiiv, võiks rohkem olla sellist.

Nii et põhiline on öeldud. Kordan taas: see on üks väheseid kordi, kui ma peaminister Michalit siiralt kiidan. Aga no aega ei ole palju jäänud. Kui sa istud kaevikus ja ümberringi igalt poolt tulistatakse, siis pead vaatama, et ise pihta ei saaks. Ja valimised on ka ukse ees. Igal juhul on see suurepärane initsiatiiv, võiks rohkem olla selliseid. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Oleme ühtlasi kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Oleme koos sellega kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.