Idapiiri kaitsmine

Tänane üheksas küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teema on idapiiri kaitsmine. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ukrainas toimuva sõja valguses räägitakse palju meie idapiiri kaitsmisest. Kõlavad erinevad arvamused ja ettepanekud. Räägitakse isegi tankitõrjemiinide ja jalaväemiinide paigaldamisest. Palun öelge, kuidas Eesti riik plaanib veel tugevdada meie idapiiri kaitse võimalusi ja kuidas need uued meetmed võivad mõjutada kohalike inimeste igapäevast elu.

Aitäh! Idapiir meil teatavasti [jaguneb] kolmeks: meil on jõepiir, meil on järvepiir ja meil on maismaapiir. Jällegi, see on rohkem küll Siseministeeriumi valitsemisala, aga mul on hea meel sellel teemal vastata. Mul on hea meel teile öelda, et me oleme päris palju Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel arutanud seda, kuidas me saaksime piirikaitset tugevdada ja millised on need üksused, kes vajaduse korral piirikaitses ja ka piirivalves osalevad, kui peaks täiendav vajadus tekkima. Meil on olnud ka tegevusi, mis on küll jah rahuaegsed tegevused, nad ei ole otseselt sõjaaegsed tegevused, aga nad on siiski ennetava iseloomuga. Te olete kindlasti märganud teatud betoonelementide paigutamist piirile. Samamoodi oleme eelpaigutanud teatud kohtadesse vastavalt ohuhinnangule või vastavalt politsei soovidele ka okastraataedasid. Me oleme seda teinud selle teadmisega, et me kohalike elu ei häiri. Loomulikult, kui peaks tekkima vajadus täiendavate tegevuste järele, siis me tegutseme koos omavalitsustega, linnade või valdadega. Seda osa kogu meie piirist, mis asub tiheasustusega aladel, on väga vähe. Me räägime tegelikult Narva linnast, ülejäänud aladel meil tiheasustust piiril ei ole. Ühe märkuse teen või ühe teadmise toon siia saali veel. Me oleme siseministriga kokku leppinud, et me proovime sel aastal kasutada piirikaitseliste ülesannete täitmiseks ka Kaitseväe reservi. Vaatame, mis selle üksuse suurus on, võib-olla alustame ühe rühmasuuruse üksusega, et testida reservi kasutamist sisekaitselistel eesmärkidel. Me toome [reservväelased] lisaõppekogunemisele ja selle käigus annab Kaitsevägi neile esmase väljaõppe või toimuvad esmased tegevused, mis tavaliselt reservistide puhul on, ja siis anname nad Politsei‑ ja Piirivalveameti käsutusse, selleks et saaks teha vastavaid toiminguid. Lisaks sellele on ka Kirde maakaitseringkond loomas piirikaitsesuunitlusega üksust. Nii et neid tegevusi on. Aga te küsisite, kas on mõju kohalikele elanikele ja milline see on. Otsest igapäevaelu puudutavat mõju ei ole, need tegevused on pigem ennetavad.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

Austatud minister! Võib-olla järgmisele küsimusele te isegi ei tohi vastata, ütlete, et see on riigisaladus, aga ma ikka küsin, äkki te vastate mulle. Oletame, et toimub kallaletung. Kas sellel juhul on riigi valitsusel mingi Narva linna elanike evakueerimise plaan? Kui see on olemas, siis palun ütelge, mis see on ja milleks tuleb valmistuda. Loodan, et seda ei juhtu.

Alustame sellest viimasest. Me loomulikult teeme kõik selleks, et Eesti-vastast rünnet kunagi ei toimuks. Meie tegevused on nii heidutuse vaatest kui ka omaenda kaitseväe ülesehitamise vaatest kõik suunatud sellele, et ära hoida igasugune sõjaline konflikt Eesti territooriumil. Loomulikult me jätkame oma tegevust selle nimel, et Eestis ei oleks kunagi vaja sõjalist konflikti lahendada. Kui me räägime tegutsemisest kriisi korral, siis ega me ei pea rääkima vaid sõjalisest ründest. Narva linna võib olla vaja evakueerida ka muudel põhjustel, olgu selleks laiaulatuslik tulekahju või midagi muud. Hädaolukordasid võib tiheasustusega aladel ette tulla ka teisi, selleks ei pea olema sõjaline konflikt. Loomulikult on Päästeamet selleks valmistunud. Päästeamet on teatavasti paigaldamas ka ohuteavitussireene. Loomulikult hõlmavad need tegevused, mille Päästeamet on evakuatsiooni[õppustel] läbi harjutanud, erinevaid tiheasustusalasid. Küsimus ei ole selles, kas on eraldi plaan Narva linna jaoks. Küsimus on selles, kas Päästeamet suudab koostöös Kaitseliiduga ja eelkõige koostöös Naiskodukaitse ja omavalitsustega läbi viia evakuatsiooni, kui selle järele peaks olema vajadus. Vastus on jah, need plaanid ja inimesed on olemas. On ka erinevaid harjutusi ju tehtud. Meie eelmise aasta üks suuri õppusi puudutas evakuatsiooni ja Päästeametit. See ei ole kerge, me mööname, et inimeste käitumine kriisiolukorras on erinev sellest, milline ta on tavaolukorras. Kui me räägime Narvast, mis teid kõige rohkem huvitab, siis Narvast väljuvaid [teid] ei ole väga palju. See tähendab, et koormus nendele kindlasti suureneb. Samamoodi sõltub väga palju sellest, kuhu tuleb [inimesed evakueerida], kas on võimalik viia nad lähiomavalitsustesse, eelkõige Narva-Jõesuusse ja Sillamäele, või tuleb inimesed viia kaugemale. Nii et massiliseks evakuatsiooniks, jah, on plaanid olemas, aga ükski plaan ei ole päris elus nii-öelda lõpuni kindel. Me vajame koostööd nii omavalitsustega kui ka laiapindset koostööd riigiasutuste vahel, aga ma olen üsna veendunud, vaadates Päästeameti tegevust, et vajaduse korral me saame evakuatsiooniga hakkama.

Aitäh! Nüüd lisaküsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Evakuatsioon on üks asi ja piiri kaitsmine on teine teema. Meie jaoks on oluline, et piir oleks kaitstud. Ma tulen Peipsi järve juurde, kus piiritähisteks praegu on kuuseoksad, et kalurid teaksid, kui kaugele võib minna, ja teiselt poolt tulijad teaksid, kas ollakse Eesti poole peal või kuskil Venemaa poole peal. Aga kas Eesti pool on ennast kindlustanud ja taganud kas või seire näol selle, et kui keegi on üle Peipsi järve praeguste jääoludega tulemas, et siis suudetakse ta tagasi tõrjuda? Kuidas meil on tagatud Peipsi-äärne julgeolek ja kaitse?

Aitäh! See on jällegi siseministri vastutada. Ma soovitan kutsuda tema siia ja rääkida sellest pikemalt. Aga veel kord: kuna mul on kogemus olemas, siis mul ei ole probleemi sellele küsimusele vastamisel. Loomulikult on see ka riigikaitseline küsimus. Jah, Eesti riigil on olemas seiresüsteemid, mis tagavad meile hea ülevaate Peipsi järvistul toimuvast. Ega ainult Peipsi järve ei ole vaja kontrollida, vaid ka Lämmijärve ja loomulikult kogu seda järvistut. Me teame, et seal on keerulisemaid lõike ja lihtsamaid lõike. Loomulikult, kui me võtame Peipsi järve, siis Peipsi järvest ületulek ei ole nii lihtne kui ületulek Peipsi järvistu kitsamate koridoride kaudu. Jah, piirivalve hoiab sellel silma peal. Mis puudutab kuuseokstega piiri tähistamist, siis see on pigem abistav või täiendav meede selleks, et kalameestel oleks lihtsam, et nad ei peaks kogu aeg oma telefoni ja GPS‑i jälgima, vaid saaksid jää peal olles ka visuaalselt tuvastada, kus piir on. Aga piiri [tähistavad] teatavasti püsivamalt ka poid. Nii et piir on tähistatud. Loomulikult, esmane vastutus järvele minnes peab olema ikkagi kalamehel endal, ta peab teadma, kus Eesti riigipiir on. Mis puudutab illegaalseid piiriületuskatseid või piiriületussoove, siis nendele reageerib piirivalve üsna kindlalt. Neid ei tule ette mitte ainult talveperioodil, vaid loomulikult ka suveperioodil. Need, kes on ebaseaduslike kavatsustega, on üsna leidlikud. Eesti piirivalve ajaloost leiab väga põnevaid juhtumeid, kuidas on proovitud Eestisse salakaubana näiteks sigarette tuua või inimesi illegaalselt üle piiri toimetada. Piirivalvurite lugusid on teinekord üsna värvikas kuulata. Aga lühike kokkuvõte on see, et Eesti riigil on ülevaade oma piiril toimuvast, sõltumata ilmast ja sõltumata aastaajast.

Aitäh! Head kolleegid, kümnendat küsimust me avada ei saa, sest küsijat ei ole saalis. Küsija on Kert Kingo, aga Kert Kingot ei ole saalis.