Arupärimine demograafilise kriisi ja selle lahendamise kohta (nr 232)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa, Kalle Grünthali, Kert Kingo ja Rain Epleri 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine demograafilise kriisi ja selle lahendamise kohta. Arupärimine numbriga 232. Palun arupärijate nimel seda arupärimist Riigikogu kõnetoolis tutvustama hea kolleegi Rain Epleri.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, kaheksa kuud tagasi esitasime koos kolleegidega arupärimise ja sellega seoses on palve proua peaministrile, et kui te saate, siis ärge ainult vuristage neid vastuseid siin arupärimises olevatele küsimustele, vaid proovige puudutada ka neid teemasid ja küsimusi, mida ma siin praegu arupärimist ette kandes esitan. See etteheide muidugi, et see arupärimine on siin vastamiseks nii tükk aega hiljem [päevakorras], ei ole kuidagimoodi peaministrile suunatud, pigem läheb see siia minu selja taha ja Riigikogu juhatuse pihta. Aga tõepoolest, arupärimine demograafilise kriisi ja selle lahendamise kohta. Vaatame värskemaid numbreid. Sündide arv langes eelmisel aastal Eestis tõesti katastroofilisele tasemele: sündide arv oli siis veidi üle 10 700. Ka 2022. aastal oli sünde vähe, 11 650. Isegi vabadussõja ajal oli Eestis 18 500 sündi. Nii et olukord on tõesti tõsine. Mis puudutab demograafilise situatsiooni muid aspekte, siis Eesti selgelt ületab Soomet, Lätit ja Leedut, meie lähinaabreid, immigratsioonimahtude poolest. Kui meie elanikkond 2022. aastal paisus alaliste elanike võrra 2,2%, siis näiteks Leedus oli sama näitaja 1%, Soomes 0,7% ja Lätis 0,4%. Ka tänased varasemad vastused viitasid siin justkui sellele, et meil ei toimu massilist immigratsiooni, ent võrreldes naabritega on numbrid üsna kõnekad. Kui me nüüd ka majandusmõju sisse toome, siis möödunud nädalal, proua peaminister, te rääkisite elektri hinnast, võrdlesite siin möödunud aasta detsembrit ülemöödunud aastaga, rääkisite, kuidas kõik on paremaks läinud. Ma tõin välja, et alates sellest, kui teie olete valitsuses olnud, valitsust juhtinud, on näiteks elektri hinna vahe Soomega meie kahjuks jõudsalt kasvanud. Ja nüüd, kui me vaatame ka näiteks Eesti SKP‑d elaniku kohta, siis näeme, et 2021. aastal oli see 79% Soome SKP-st, nüüd aga olete selle suutnud viia 77%‑ni. Vahe Leeduga on suuremaks kärisenud, see näitaja on ka Leedu kasuks. Lätist oleme veel ees. Eestlased alati armastavad võrrelda oma numbreid lätlaste omadega, Läti läheneb meile jõudsasti. Kui me vaatame Eesti inimeste töö tootlikkust, siis selles me olime Soomele kõige lähemal 2020. aastal, kui meie tootlikkus moodustas Soome omast 69,4%. 2022. aastaks on see kukkunud 64,2%‑ni. Samal ajal on Läti ja Leedu tootlikkus kasvanud ja Läti on Eestist selles osas möödunud. Nii et ühelt poolt on [probleem] see, et sündide arv on meil väike. Teiselt poolt on üsna lihtne näha seost, et immigratsioon Eestisse on suurem kui meie lähiriikidesse ja see avaldab ka mõju majandusnäitajatele. Nii et kuulame huviga teie vastuseid meie kaheksa kuud tagasi esitatud küsimustele ja kindlasti tekib ka lisaküsimusi. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Enne kui palun siia peaministri, [märgin, et] mulle jäi kõrvu sõna "vuristama". Mul oli selline mõte, et see on nagu väga negatiivse alatooniga sõna, mida te korduvalt peaministri aadressil olete kasutanud. Ma vaatasin, et Eesti Keele Instituut ütleb, et "vuristama" on kiiresti ja ühetooniliselt rääkima või lugema. Selles mõttes see ei olegi liiga negatiivne, aga lihtsalt, kui on soov, et peaminister räägiks aeglasemalt, siis võiks lihtsalt esitada selle palvena, mitte kasutada sõna "vuristama". Ja teiseks, hea kolleeg, te mainisite oma arupärimist tutvustades lisaküsimusi. Selleks on ikkagi küsimuste voor, kus te saate lisaküsimuse esitada. Need on ikka küsimused, mis on algselt esitatud, ja need on sõnavõtu osa. Nii et kui sinna juurde tuleb lisaküsimusi, siis need tuleb esitada küsimuste voorus. Palun, peaminister!

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele. Esimene küsimus: "Seoses demograafilise kriisiga on rahvusriigi jätkusuutlikkuse tagamine üks meie kõige olulisemaid ülesandeid. Kuidas valitsus kavatseb toetada suuremat sündivust ja väiksemat sisserännet, et vältida elanikkonna vähenemist ja vananemist, samas säilitada rahvusriik sellisel kujul, nagu on kirjas meie Põhiseaduses?" Sündide vähenemisega kohanemine on väljakutse kõigi Euroopa riikide jaoks. Eesti ei ole siinkohal erandlik. Rahvastikus toimuvad muutused väga aeglaselt ja muutuste mõju on seetõttu tuntav läbi mitme põlvkonna. Üldiselt on varasemast teada, et ebakindlatel aegadel lükkavad inimesed laste saamist edasi. Olukorras, kus üks kriis pole veel lõppenud ja uus juba koputab uksele, on peredel kindlasti ebakindel periood. Kriisid, mis meil on olnud: koroona, Ukraina sõda, inflatsioon. Valitsus tegutseb selle nimel, et vähendada kriiside mõju ja taastada inimeste turvatunnet ja stabiilsust ühiskonnas. Varasema statistika järgi saab eeldada, et kui kriis taandub, kasvab ka sündimus, sest mõned sünnid on ebastabiilsel ajal lihtsalt edasi lükatud. Rahvastiku vaates on oluline luua lisaks sündimuse kasvu ja lastega perede toetamisele ka paindlikkus tööturupoliitikas, et võimalikult suur osa rahvastikust oleks tööga hõivatud. Vanemaealise elanikkonna hulgas on hõivatute osatähtsus aasta-aastalt kasvanud. Rahvastiku tervikvaates kompenseerib sündimuse arvu langust mingi aja inimeste pikem eluiga, sealhulgas ollakse tööturul kauem aktiivne, kuid pikemas perspektiivis hakkab rahvaarv ja tööealine elanikkond ikkagi vähenema. Seetõttu on väga oluline, et tänane töötav põlvkond muretseks vanaduspõlve pärast ja koguks ka sääste. Me oleme kokku leppinud järgmised tegevused. Peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüs, et parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust. Muutsime juba lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud vanemale haigus- ja hoolduspäevade hüvitamise vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Perepoliitikas jätkame meetmeid, mis võimaldavad lapsevanematel paremini ühildada töö- ja pereelu, sealhulgas soosides kodutööde ja perega seotud kohustuste võrdsemat jagamist. Regionaalpoliitikasse panustame, soodustades maapiirkondade arengut nii, et need muutuks peredele ligitõmbavamaks elukohaks. Eesmärgid on vähendada piirkondlikku mahajäämust ja suunata senisest rohkem investeeringuid väikepiirkondade konkurentsivõimesse. Lisaks oleme kokku leppinud järgmised tegevused, mis aitavad luua kindlust noortele pere loojatele. Seisame Eesti julgeoleku eest, tõstes riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3%-le SKP-st. Rohereformidega anname kindluse, et tulevastel põlvedel on keskkond, kus elada. Soodustame kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Vaatame üle ka hariduslike erivajadustega laste õppekorralduse, tugiteenuste põhimõtted ja otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist. Samuti loome üksikvanematele tervikliku toetuspaketi. Tagame peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapse, tugiteenuste riikliku rahastuse. Suuname lisaraha ka erivajadusega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustesse. On kavatsus jätkata juba varasemalt käima lükatud tegevusi. Nendest suur osa toetab lastega peresid, võimaldab suurema hulga inimeste kaasamist tööturul ja parandab vaimse ja füüsilise tervisega seotud teenuste kättesaadavust. Mis tegevused jätkuvad? Heaolu arengukavas on seatud eesmärgiks jätkusuutlike, säästlike, uuenduslike lahenduste leidmine selleks, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine, väärtustamine ja et vähendada survet sotsiaalkindlustussüsteemile. Laste ja perede programmi eesmärk on, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks, laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvaksid hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Rahvastiku tervise arengukava üheks eesmärgiks on pikendada tervena elatud eluiga, vähendada ebavõrdsust. Hea tervis on oluline eeldus ka heaolu kasvuks, Eesti rahva säilimiseks. Rahvastikuteemade terviklikuks käsitlemiseks on 2021. aastal loodud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mida veab sotsiaalkaitseminister. Komisjoni eesmärk on koordineerida koos valdkonnaekspertide ja eri ministeeriumide esindajatega riigi tegevust rahvastikupoliitika kujundamisel. Valitsus jätkab kontrollitud rändepoliitikat. Valitsus lähtub välismaalaste seaduses kinnitatud põhimõttest, et aastane Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv ei tohi ületada 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Teine küsimus: "Hariduse tähtsus rahvusriigi tulevikule on vaieldamatu. Kuidas kavatsete suurendada hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti, et tagada nooremate põlvkondade edukas panus majandusse ja ühiskonda?" Kõigepealt on mul hea meel tõdeda, et Eestis on maailma ühed paremad koolid, õpetajad ja õpilased. Kui me võtame PISA haridusuuringu järgi, siis see tõi taas rõõmustava sõnumi, et meie põhikooliõpilaste teadmised on maailma tipus nii matemaatikas kui ka loodusteadustes. Aga me ei jää kuidagi loorberitele puhkama. Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse oluline komponent on koolivõrk. Arenguseire Keskuse analüüsi kohaselt asub kehtiva koolivõrgujaotuse korral 50 kooli piirkondades, kus on kool, aga pole lapsi. Lisaks jäävad lähiaastatel mitmed tänased keskkoolid või üheksaklassilised põhikoolid piirkondadesse, kus jätkub õpilasi vaid kolme- või kuueklassiliste koolide jaoks. Selleks, et tagada kvaliteetne haridus kodule lähedal, on riik, omavalitsused ja teised koostööpartnerid arengukavas kokku leppinud selged suunad: alushariduse ning esimese ja teise kooliastme tagamine lapsele võimalikult lähedal; kolmanda kooliastme koondumine valla või linna piirkondlikesse keskustesse; keskhariduse õppekohtade tagamisel riigi suurema vastutuse võtmine. Sellest kokkuleppest kavatseme ka kinni pidada. Täiendavalt on toetusmeede väikeste koolide toetamiseks hajaasustusega piirkondades. [Need on koolid,] kus 1.–6. klassis statsionaarses õppes on õpilaste arv suurem kui 19 ja väiksem kui 90. Hariduse kvaliteedi oluline komponent on ka eestikeelne haridus. Sellest me oleme täna juba pikalt rääkinud, ma ei hakka seda üle uuesti kordama. Kolmas oluline komponent on loomulikult õpetajad. Me oleme seadnud eesmärgiks, et nelja aastaga tõuseks õpetajate palk 120%-ni keskmisest palgast, sealhulgas tahame suurendada diferentseerimisfondi osa. Õpetajate järelkasvu tagamiseks teeb riik koostööd ülikoolidega, et suurendada õpetajaks õppivate tudengite arvu. Nimelt on halduslepingus õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolidega õpetajate ja tugispetsialistide õppekohtade arvu suurendatud: Tallinna Ülikoolis on 155, Tartu Ülikoolis 262 täiendavat õppekohta. Samuti on meil stipendiumifond õpetajakoolituse ja tugispetsialistikoolituse tudengitele. Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb ka õpetajate karjäärimudeli arendamisega, mis toetab igapäevaselt õpetaja professionaalset arengut, et see oleks seotud palga ja koolitusvõimalustega ning suurendaks õpetajate professionaalset kindlustunnet. Kolmas küsimus: "Millised on teie konkreetsed meetmed ja plaanid, et toetada suuremat sündivust ning vältida elanikkonna vähenemist ja vananemist?" Ma juba loetlesin esimeses vastuses need tegevused. Veel kord hästi lühidalt. Kõigepealt, et vähendada kriiside mõju ja taastada inimeste turvatunnet ning stabiilsust ühiskonnas, on [eesmärk] perede töö- ja pereelu ühildamise paindlikumaks muutmine, toitjakaotuspensioni süsteemi muutmine, peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüs, õiglasem haigus-hooldushüvitis, lastekaitsetöö korralduse muutmine, erivajadusega laste senisest parem toetamine. Neljas küsimus: "Kuidas kavatsete toetada rahvuskultuuri arengut ja vältida emigratsiooni, eriti noorte inimeste lahkumist välismaale?" 2024. aasta eelarves on Kultuuriministeeriumi valdkonnas kultuuriprogrammi maht võrreldes varasemaga kasvanud 2%. Detailsemalt vaadates kasvab näiteks kirjanduspoliitika kujundamise ja rakendamise eelarve 19%. Samuti kasvab 19% audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine kasvab 6%. Mis veel toetab eesti kultuuri arengut? See ei ole muidugi kõik, aga ma toon välja järgmised tegevused. Kultuuriministeerium loob ja rakendab toetusmehhanisme, mis toetavad eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Riigipalka saab 2024. aastal 15 kirjanikku. Autorihüvitusfondi maht kasvab. Lastekirjanduse keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse ja lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile. Ja Sihtasutus Kultuurileht annab välja Eesti tähtsaimaid kultuuriajakirju ja -ajalehti. Mis siit veel välja tuua? Eesti Filmi Instituuti rahastatakse, millega toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide arendamist, tootmist ja turundamist. Filmitootmise toetuste eelarve tõusis samuti. Ma ei hakka ette lugema kõike, mis siin veel on, aga saame teile muidugi kirjalikult esitada, mida kõike me eesti kultuuri jaoks veel teeme. Oluline on veel see, et meil kindlasti ei ole plaani taastada sellist Nõukogude-aegset süsteemi, mille korral inimesed ei tohtinud riigist lahkuda. Samuti ei ole meil plaanis viljeleda vaenavat poliitikat, mis lükkaks noored Eestist eemale. Tänapäeva noored suunduvad välismaale eelkõige sooviga õppida, saada elukogemusi. Pikemas vaates nad toovad uued kogemused Eestisse tagasi, mis on ühiskonna arengu seisukohalt tegelikult positiivne. Tähelepanuväärne on ka statistika, mis näitab, et viimase viie aasta jooksul on olnud rändesaldo suurelt negatiivne aastal 2020 – võite arvata, kes siis oli võimul –, aga muus osas on see olnud positiivne. Eriti positiivseks keeras see 202[2]. aastal, kui Eesti kodanike rändesaldo oli 1629 inimest. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on aeg küsimusteks. Mart Helme, palun!

Jaa, aitäh! No ma pean ütlema muidugi, et selle inimese, kes teile selle kirjandi kokku kirjutas, te võiksite vahelduseks saata elukogemust omandama kuskile tootvale tööle, sest see on päriselust nii kaugel, kui üldse saab olla. Päriseluga ei ole sellel midagi pistmist. Minu küsimus on: aga äkki hoopiski peaks lõpetama selle liberaalse ja amoraalse ajupesu, mida teie liberaalne koalitsioon praegu Eesti liberaalse ajakirjanduse kaasabil teeb? Ja äkki peaks lõpetama ka inimeste, eriti noorte hirmutamise kliimakatastroofi, sõja ja ma ei tea mis muude hirmsate asjadega veel? Äkki see annaks inimestele rohkem elurõõmu ja siis äkki oleks neil tulevikus rohkem lapsi? Mis te sellest arvate?

Aitäh! Mina ei hirmuta kedagi. Ma lihtsalt kuulen teie suust väga sellist vaenavat suhtumist. Võib-olla, kui teil on etteheide, me püüame paremini, aga te püüdke ka paremini.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Teie see viide sisserännukvoodile on ikka üsna karikatuurne, sellepärast et tegelik sisseränne on tõesti kümneid ja kümneid kordi suurem. Aga mu põhiküsimus on meie rahvastikupoliitika ühe aspekti kohta, mida on seni väga vähe käsitletud. Nimelt on [keskmine] Eesti elanike tervena elatud aastate arv Euroopa riikide madalaimaid, see on Euroopas kas eelviimane või tagantpoolt kolmas ja väga aeglaselt kasvanud. See tähendab ka töövõimelise elanikkonna väiksemat osakaalu, kui see võiks olla. Minu arvutuste kohaselt, juhul kui see oleks Euroopa keskmine, me saaksime justkui juurde 40 000 tööinimest. Ongi küsimus: mida kavatseb valitsus ette võtta, et Eesti inimestel oleks tervena elatud aastaid rohkem, ja mida teie nimetatud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon on teinud?

Aitäh! Tervena elatud elu [pikkus] on tõesti hästi oluline. Seal on erinevad elemendid ja üks nendest on, kuidas inimene ennast ise tegelikult tunneb. See sõltub väga palju ka sellest, kas inimene on ühiskonnas vajalik. Kui me vaatame statistikat tervena elatud elu kohta, siis piirkondades on väga suured erinevused. Probleem on väga palju alkohol. Üks konkreetne asi, mida me teeme, ja kindlasti küsin teilt selleks ka toetust, on see, et me tõstame alkoholiaktsiisi. Aga mulle tundub, et vähe tõstame tegelikult, kui me arvestame seda, et alkohol teeb ikka väga palju pahandust inimestele ja peredele.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Me kõik teame, et vorstil on kaks otsa. Ja tõepoolest, demograafiaprotsessides on nii sündimus kui ka suremus just need faktorid, mis määravad rahva elujõu ja rahva suuruse. Minu küsimus on natuke seotud suremusega ja hea kolleeg Jaak Valge rääkis ka tervena elatud aastatest. Me teame, et Eesti pensioniregulatsioon on suhteliselt karm ja põhimõtteliselt 2027. aastast alates on valitsusel võimalik hakata pensioniiga vastavalt prognoositud elueale ka korrigeerima. Minu küsimus on: kas valitsuses on juba praegu olnud arutusel võimalus ja vajadus tegelikult pensioniiga intensiivsemalt ja kiiremini tõsta? Küsimus on selles, kas me võime arvestada pensioniea tõusuga lähematel aastatel.

Ei ole arutatud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Küsiksin teilt natuke sellist enesekriitilist vaadet. Kas Reformierakonna juhitud valitsused on viimasel ajal perepoliitikas teie silmis mingeid suuremaid möödalaske teinud? Kui me vaatame, siis tegelikult sündimuse numbrid on dramaatiliselt kukkunud viimastel aastatel. Äkki olete teie ka midagi valesti teinud, on selleks siis see suurte perede toetuste järsk vähendamine või ka võib-olla liiga emotsionaalsed seisukohavõtud, et Eesti on sõjas, mis tekitab noortes inimestes ebakindlust? Kas te näete mingisugust asja, mida oleksime ise saanud paremini teha? Lõpuks, kui meil ikkagi Eestis lapsi sünnib järjest vähem, siis kellele me seda riiki tegelikult ehitame, kui järeltulev põlv kuivab kokku? Nendele kahele küsimusele tahaks teie vastust.

No see kritiseerimine, seda te teete siin ju väga hästi. Las see jääb teile, mis ma siin ikka ise lisan. Las ta olla.

Martin Helme, palun!

Niimoodi küll ei saa vastata! Aga mul on küsimus, millele ma pean ikkagi ka tausta lisama. Vaat ma kuulasin seda sissejuhatavat vastuste ettekannet. Tõesti, minu meelest ebaadekvaatne! Ma hakkaksin peas kaaluma, kumba ta mulle rohkem meenutab, kas brežnevlikku Nõukogude propagandat või 1945. aasta Saksa propagandat. Sellel ei olnud mingit pistmist reaalsusega. Te ütlesite toreda lause, et Eestis on jätkuvalt kontrollitud rändepoliitika ja peetakse kinni 1300 inimese kvoodist. Sellel ei ole mingit pistmist päriselu ja rändenumbritega. Teine tore lause – ma pidin pikali kukkuma kohvikus, kui sõin saia –, et Eesti õpetajate palk tõuseb nelja aastaga ja tänu sellele on meil hea haridus. Olete te ikka kursis, et kohe-kohe hakkavad õpetajad streikima, sest Reformierakond valetas neile palgatõusu kohta ja see ei tõusegi tegelikult? Kas te ei tahaks lahti lasta seda inimest, kes sellise ebaadekvaatse [vastuse kirjutas]? Propaganda võib ka hea olla, ma võin isegi pakkuda mingit koolitust.

Teie olete tõesti propagandas tunduvalt parem kui mina. See on muidugi tõsi. Aga fakt on see, et Eesti õpetajate palgad tõusid 2023. aastal 24%. See on fakt. 2024. aasta jaanuarist ehk selle aasta jaanuarist tõuseb palk veelgi: õpetajate alampalk aasta alguses 3,1%, arvestuslik keskmine 5,7%. See tähendab, et õpetaja alampalk tõusis käesoleval aastal 1803 eurole ja keskmine 2164 eurole. Lubadus, mis on koalitsioonilepingus, on see, et eesmärgiks seatud 120% riigi keskmisest on 2027. aastaks. Täna meil on 2024 ja seda eesmärki me soovime endiselt [silmas pidada].

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Kuulates, kui ilusasti te õpetajate palkadest räägite, peaks võib-olla neile ütlema, et nad ei hakkaks streikima, vaid tuleks delegatsiooniga siia ja ütleks: "Aitäh teile, valitsus!" Nii hästi olete töötanud nende heaks, nad on asjast täiesti valesti aru saanud. Aga mina mõtlesin teie käest küsida selle kohta, et 2022. aastal sündis Eestis 11 646 last, aga samal aastal enne sündi ilma mingi meditsiinilise näidustuseta aborteeriti 3204 last. Ehk siis, kui me vaatame, paneme need numbrid kokku, siis me näeme, et eostatud lastest iga viies likvideeriti enne sündi ära ja seda tehti valitsuse rahalisel toetusel. Esiteks, kas te peate seda tõsiseks probleemiks, mis väärib valitsuse tähelepanu? Teiseks, kui peate, siis äkki te kirjeldate, milline on teie plaan selleks, et rohkem nendest lastest, kes praegu enne sündi likvideeritakse, saaksid sündida?

Aitäh! Tähtis on eelkõige naiste turvatunne, et nad julgevad lapsi saada. See tähendab seda, et nad ei jää nende lastega ka üksi pärast seda, kui nad on lapsed saanud, et need [lapsed] ei ole ainult nende mure ja rõõm. Lõppkokkuvõttes aga aborte tehakse ju järjest vähem. Mul ei ole neid numbreid hetkel kaasas, aga need numbrid on väga suures languses olnud. Väga oluline on seal tüdrukute ja poiste seksuaalharidus, et nad teaksid, kuidas vältida soovimatut rasedust. Need on need teemad. Kedagi vägisi sünnitama panna ei ole kindlasti õige, see ei ole ka võimalik.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Enne seda, kui te vastama asusite, härra Kivimägi luges ette vuristamise definitsiooni. Teie olete arupärimises olnud küsimustele vastates seda ka väga ilusti illustreerinud. Te tõesti monotoonselt vuristasite vastused ette. Aga nähkem positiivset ka väikestes asjades: saalist tulnud küsimustele vastates on juba tulnud natuke emotsiooni, intonatsiooni ja nii edasi. Aga ma ütlen, et küsimustele vastamisest jäi mulje, et te ise ka ei usu seda juttu, mis te räägite. Kus on emotsioon, kus on kirg, kus on põlemine – noh, et kõlaks usutavalt? Aga see selleks. Ma tulen tagasi teema juurde, mis puudutab tervena elatud aastaid. See teema on seotud ka inimeste vaimse tervisega. Kuidas te ise hindate, olemata küll terviseala ekspert, kuidas inimeste ja eelkõige just teie enda valijate vaimsele tervisele võis mõjuda see, et te üsna kohe peale valimisi ütlesite, et jah, me ei rääkinud tõtt, sest siis ma poleks teie hääli saanud?

Aeg!

Ma rääkisin tõtt ju selle kõige kohta, mida me lubasime. Ja seda me teeme. Valitsusprogramm on Reformierakonna nägu. Täpselt nii on. Aga me investeerime julgeolekusse – seda me teeme. Me kaotame maksuküüru – seda me teeme. Kõike seda me teeme. Selles mõttes ärge meie valijate pärast muretsege, muretsege oma valijate pärast.

(Naerab.) See oli kena. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Need on ilusad sõnad: turvatunne ja Eestis on hea elada ja me panustame maapiirkondadesse ja loome turvalise keskkonna, et inimesed saaksid tagasi tulla ning sünniks rohkem lapsi. Tõesti tuleb tunnistada, et turvatunne tagab Eesti rahvusriigi püsimise ja selle nimel me peaksime kõik koostööd tegema. Aga milline võib olla teie kui peaministri arvates mõju turvatundele, kui te olete rahva surnuks maksustanud esimese poolaasta maksutõusudega? Käibemaks, tulumaks, kõik aktsiisid tõusevad, ettevõtlus pannakse kinni. Milline võib olla selle surnuks maksustamise mõju turvatunde saamisele?

Maksukoormus on 33,8%. See on kogu aeg Eestis kõikunud 33–34% vahel. Täpselt sama kõrge, 34% oli see 2019. aastal, kui teie olite valitsuses. Järelikult ka teie maksustasite inimesi surnuks, kui see väide meie kohta kehtib. Aga see ei kehti meie kohta, sest see on 33,8%. Ja need maksutõusud ei ole märkimisväärsed.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, härra Kivimägi! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma hindan väga kõrgelt teie kompetentsust, erudeeritust Eesti riigi valitsemise alal ja seetõttu ma arvan, et ei ole absoluutselt mingit kahtlust, et te minu küsimusele vastate. Ma sooviksin teada, mida head on teie valitsus teinud demograafilise kriisi lahendamiseks. Lugege kõik üles ja palun ka, arvestades teie tublit kompetentsust, viidet seadusele.

Ma lugesin need enne pikalt ette. Võib-olla võtate stenogrammi ja siis saate need vastused sealt kätte. Aga eelkõige, kui me vaatame kas või seda, kuidas eestlased tulevad Eestisse tagasi, [võib öelda], et me oleme inimeste, ka perede kindlustunnet suurendanud. Kõiki muid asju ma ei hakka siin aja kokkuhoiu huvides uuesti ette lugema.

Kert Kingo, palun küsimus peaministrile!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Kuidas teie hinnangul soodustavad näiteks homopropaganda, homoabielud, erinevad maksutõusud, lasterikaste emade alavääristamine, neilt lisaraha äravõtmine, sest neil ei ole seda vaja, venestamine, majanduse hävitamine, ettevõtluse hävitamine ehk siis kõik teie valitsuse tehtu laste sündimust? Oskate vastata?

Te panete mulle süüks asju, mis minu süü absoluutselt ei ole. Kui te räägite abieluvõrdsusest, siis see, et kõigil on võrdsed võimalused, ausalt öeldes peaks just emadele meeldima. Et lastel on võrdsed võimalused ja neid ei diskrimineerita, sõltumata sellest, kes meile meeldib või ei meeldi.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Te olete siit puldist öelnud, et rahalised toetused ei aita sündimust kasvatada, võib-olla mitmes eri versioonis. Mul täpset tsitaati stenogrammist praegu ees ei ole. Aga ometi näitavad andmed, et kolmanda lapse toetuse tõstmine näiteks aastal 2018 juba tõstis märkimisväärselt sündide arvu, eriti just kolmandate laste sündide arvu. Seda väidet on toetanud ka näiteks rahvastikuteadlane Allan Puur. Ja seda nähti väga meeldiva üllatusena ning seostatakse seda otseselt kolmanda lapse toetuse tõusuga. Mis on teie praegune seisukoht, kas rahalised toetused saavad sündimuse suurendamisele kaasa aidata?

Aitäh! Kui me vaatame toetusi teistes riikides ja sündimuskordajat, siis see ei näita mitte mingisugust korrelatsiooni sündimuse suurenemise ja sündimuskordaja ja toetuste vahel. Prantsusmaa: toetused 1,71 korda väiksemad kui Eestis, sündimuskordaja 14,3% kõrgem kui Eestis. Tšehhi: toetused 0,81 korda väiksemad kui Eestis, sündimuskordaja 13,7% kõrgem kui Eestis. Või võtame lähemalt, Rootsi: sündimuskordaja 1,67, lastetoetus näiteks kolmele lapsele on kokku 385 eurot. Sündimuskordaja on võrreldes Eestiga 3,7% kõrgem, kuigi toetused on 1,35 korda madalamad. Taani: sündimuskordaja võrreldes Eestiga 6,8% kõrgem, toetused 1,24 korda väiksemad. Ja Soome: sündimuskordaja 1,46, lastetoetused kolmele lapsele kokku 333,5 eurot ja sündimuskordaja võrreldes Eestiga 9,3% madalam. Tegelikult me saame tuua neid näiteid veel. Itaalia: toetused suuremad kui Eestis 1,17 korda, ometi sündimuskordaja 22% madalam kui Eestis. Kõikides neis riikides – Itaalia, Soome, Norra, Läti, Rootsi – on rekordmadal sündimus praegu, sest kriisid mõjutavad ja panevad laste saamist edasi lükkama.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite enne nii ilusti, et propagandas oleme paremad kui teie. Tõepoolest, idavedude skandaali te ei ole siiamaani suutnud propagandaga ära triikida. Ukraina president ilmselgelt tegi ka sellekohase vihje, rääkides vajadusest sanktsioonidest kinni pidada, aga see teile muidugi korda ei lähe. Siis te tegite siin suuri sõnu, kui tähtis on tervena elatud elu, tervena elatud aastate arv. Uuem uudis ütleb, et end surnuks joovate naiste arv on tohutult kasvanud. See on ka turvatunde küsimus, riik ei suuda neile [turvatunnet] tagada. Varro Vooglaid tõi ka selle teemaks, et tervena elatud elu küll, aga paljud ei saa üldse võimalust elada – aastas likvideeritakse üle 3000 väikese beebi elu. Te ütlesite Varrole, et jah, tõepoolest, see on seetõttu, et naistel ei ole turvatunnet, ja vaatasite nagu süüdistavalt meestele otsa. Varro Vooglaiule ei ole teil küll mõtet otsa vaadata, tema peres on turvatundega kõik korras, neil on kaheksa last. Aga ma küsin ikkagi: miks riik siis ei taga naistele turvatunnet?

Aeg!

Te siin limonaadiautomaadile panete küll raha sisse …

Aitäh, Helle-Moonika! Aeg!

… ja saate sealt mürgiseid kommentaare vastu. Äkki ikkagi need lapsed tuleksid, kui neid toetusi tõstetaks.

Palun alustame küsimusele vastamist! Palun, Kaja Kallas!

Teile ei pea seda raha isegi sisse panema. Tähendab, terviserikked alkoholist tulenevalt. Kes alandas alkoholiaktsiisi märkimisväärselt? Siis ei joonud keegi surnuks! Siis ei joonud keegi surnuks, aga ometi alkohol on nüüd nii palju odavam. Ja teiega … Teil võiks olla mikrofon kogu aeg sees, et kõik need kommentaarid jõuaksid ka stenogrammi.

Aitäh! Evelin Poolamets, palun! Evelin Poolamets, palun! (Saalis räägitakse.) Head kolleegid, palun vaikust! Evelin Poolamets!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Te tõite siin näiteks mitmete riikide sündimuskordajad. Paljud teie nimetatud riigid on leidnud, et demograafilise kriisi lahendab immigratsioon. Kas ka teie leiate, et Eestit võiks demograafilisest kriisist päästa immigratsioon?

Ei arva.

Aitäh, lugupeetud peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Mina igal juhul tunnustan teid rohke faktikasutuse eest ja faktiteadmiste eest. Kert Kingo, kas küsimus istungi juhatajale on jätkuvalt üleval?

Jaa. Tänan, ma tõesti lootsin, et saan ikka sõna. Väga tore, et anti sõna! Mul on tõesti küsimus istungi läbiviimise kohta. Me oleme selle koosseisu ajal näinud, kuidas siin saadikute sõnaõigust ja tegevust on igatpidi piiratud, sõltumata sellest, mida Riigikogu kodu- ja töökord meile ka ei luba. See enam siin sisuliselt ei kehti. Täna te manitsesite natuke aega tagasi, et ärge – kuidas te ütlesitegi? –, et ärge edaspidi kasutage sõna "vuristama". Teile ei meeldinud see sõna. Kui Mart Helme küsis täiesti tavalise küsimuse, siis Kaja Kallas ütles, et see on vaenamine. Ja nüüd ma siis sooviks teada, mida tulevik meile toob. Kas on oodata, et Riigikogu juhatus teeb mingi otsuse, kus on välja toodud sõnad, mida siin Riigikogu saalis ei tohi opositsioonierakondade liikmed kasutada? Kas me peame hakkama arvestama, et me oleme nüüd sinnani jõudnud?

Hea kolleeg, te kohe kindlasti eksite. Ilma stenogrammi vaatamata ma tean väga täpselt, mida ma ütlesin. Ma ei öelnud kindlasti, et ärge edaspidi kasutage. Ma ütlesin, et te olete kasutanud seda sõna "vuristate" paaril korral peaministri aadressil. Sellest tulenevalt ma vaatasin, mida Eesti Keele Instituudi sõnastik selle kohta ütleb, ja andsin selgituse. Ma ei öelnud seda. Küll ma ütlesin seda, et kui te [leiate], et tempo on [liiga] kiire … Me kõik räägime erineva tempoga, ka mina olen suhteliselt kiire rääkija tegelikult ja minu kui kuulaja jaoks oli tempo täiesti jõukohane. Ma loodan, et oli ka teile jõukohane. Nii et ma kindlasti ei öelnud seda, et ärge edaspidi kasutage sõna "vuristamine". Võtame viimase protseduurilise küsimuse ja siis läheme edasi. Mart Helme, palun!

No see märkus, et võtame viimase, ei ole kohane. Me ei tea, võib-olla pärast mind tahab veel keegi protseduurilist ja siis te ikkagi peaksite selle andma. Teema ongi praegu see, et te täiesti voluntaristlikult otsustate, kellele te midagi annate, kellele te midagi ütlete, keda te milleski süüdistate. See ei ole üldsegi teie kui eesistuja pädevuse piirides. Aga ma tahtsin seda öelda, et tehke palun siis ka Kaja Kallasele märkusi, kui ta pidevalt teeb solvavaid ja inkrimineerivaid ja halvustavaid torkeid meie pihta. Nagu see, et muretsege parem oma valijate pärast. Miks ta peab sellise märkuse meile tegema? Meie ei rääkinud tema valijatest mitte midagi. Miks ta peab siin tegema selliseid märkusi? Kusjuures teie valijad kaovad kiiremini kui meie omad, vähemalt statistika näitab seda. Või siis, et me vaename, ja nii edasi. Miks te ei tee talle märkusi: palun jääge teema juurde, palun vastake küsimusele, palun ärge minge isiklikuks ja nii edasi? Miks te talle neid märkusi ei tee? See on puhas protseduuriline küsimus. Miks te ei tee oma erakonna ja koalitsiooni esinejatele samasuguseid märkusi, nagu te teete opositsiooni esindajatele?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et see oli üks tänase päeva parimaid kalambuure, mis peaminister ütles ja mis puudutas valijaid – et kes kelle pärast muretseb. Ma arvan, et see oli üks parimaid kalambuure tänasel päeval. Ja ma arvan, et emotsioon sobib siia saali igati. See ei olnud kellegi jaoks solvav, lihtsalt väga põnev ja kena sõnademäng, ei solvanud kumbagi poolt. Ja teiseks, hea kolleeg: ma tegin märkuse peaministrile, kui peaminister sekkus, kui Helle-Moonika Helme küsis. Ma tegin täpselt samamoodi talle märkuse. Ja veel kord: ma üldjuhul püüan võimalikult vähe neid märkusi teha, olgu peaministrile või mõnele teisele sõnavõtjale või küsijale, aga tõepoolest sellise võimaluse Riigikogu kodu- ja töökord annab. Kui on tõepoolest ebakohased märkused, siis ma märkuse teen, sõltumata sellest, kas see läheb küsijale või vastajale. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Palun, Varro Vooglaid!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Austatud peaminister! Tegelikult on raske lisada palju sellele, mis juba on öeldud. Aga eks seda vastust meie arupärimisele oli üsna valus kuulata küll. Mina ei tea, kes teile selle teksti kirjutas, ilmselgelt te ise ju seda ei kirjutanud. Te vist oma vastust ette kandes ütlesite ka: ma ei hakka rohkem ette lugema. Mina teie asemel ei oleks nõus sellist teksti ette lugema, sest see oli ikkagi niivõrd kiretu, niivõrd masinlik, niivõrd kuidagi huvipuudusest kantud, et see ei jäta lihtsalt head muljet. Sõbralik soovitus: mina küll teie asemel ütleksin nendele ametnikele, et kuulge, kirjutage mulle midagi sellist, mis ikkagi on ettekantav, ilma et asi piinlikuks muutuks. Aga kokkuvõttes on muidugi kurb näha, et ega teie juhitaval valitsusel, nagu me oleme varemgi siin juba näinud ja tõdenud, ei ole mitte mingisugust vähekenegi realistlikku plaani, kuidas Eesti demograafilisest kriisist välja tuua. Me kõik teame, et teie valitsus on ramminud siit parlamendist läbi terve rea otseselt abielu‑ ja perekonnavaenulikke projekte, alates abielu tähenduse väärastamisest, milleks teil rahvalt saadud mandaati tegelikult ei olnud, kuni lasterikaste perede toetuste tagasivõtmiseni ja tulumaksu[soodustuse] kaotamiseni abikaasa ja laste pealt. Need on kõik otseselt perekonnavaenulikud sammud. Aga täpselt samamoodi on fakt, et mitte ühtainsat perekonnasõbralikku initsiatiivi ei ole te siia parlamenti toonud. Mitte ühtainsat! Kui ma eksin, siis ma väga palun, et te parandaksite mind. Ma ei taha, et jääb niimoodi, et näed, Vooglaid rääkis midagi, aga tegelikult see ju ei vasta tõele ja nii edasi. Kui te tegelikult olete selle valitsusega ette võtnud ka konkreetselt perekonnasõbralikke samme, siis palun juhtige tähelepanu, milles need seisnevad ehk mille osas ma oma väites eksisin. Noh, tänagi küsisin teie käest, kas on teil mingisugunegi plaan, mida teha, et olukord paraneks seonduvalt asjaoluga, et üks viiendik kõigist eostatud lastest aborteeritakse ehk tapetakse ära juba enne, kui nad jõuavad sündidagi. Teie vastus reetis täiesti ühemõtteliselt seda, et te ei ole ilmselt valitsuses kordagi selle küsimuse peale mõelnudki, rääkimata selle arutamisest. Teil puudub absoluutselt igasugune, absoluutselt igasugune visioon, mida võiks selles osas üldse ette võtta. Ju siis see ei ole teie käsituse kohaselt üldse probleem. Viiendik lapsi likvideeritakse enne sündi, aga see ei ületa tähelepanukünnist. Ometi see on väga tõsine probleem. Me ju teame, et meie maal ei ole nii vähe lapsi sündinud viimase 100 aasta jooksul mitte kunagi ja seetõttu me tõesti oleme tõsises demograafilises kriisis. Ma mäletan, et ükskord, kui me sel teemal rääkisime, siis te ütlesite, et aga teil ka ju ei ole mingit visiooni. Ühelt poolt te sellega jaatasite, et teil seda visiooni ei ole, aga siis pareerisite küsimust või üritasite teemat muuta sellega, et ütlesite, "teil ka ei ole". No ei vasta tõele, on küll. Esiteks on küll ja teiseks, kui teid see huvitaks, siis me hea meelega võiksime sellel teemal teiega rääkida, aga ma ei ole kunagi näinud, et selline huvi eksisteeriks. Küll aga võib lühidalt osutada sellele, et näiteks Ungaris on võetud ette terve rida selliseid samme. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, ega nendel ei ole ka see olukord roosiline. See on tõsi. (Saalist öeldakse veel midagi.) Võib ka see tõsi olla, aga see ei muuda fakti, et pingutatakse selle nimel, et kuidagigi teha perekondade olukorda paremaks, et võetaks ette rohkem samme. Ma peast kõiki neid asju ei mäleta, aga näiteks tulumaksuvabastus naistele seonduvalt laste sünnitamisega. Naine, kes on sünnitanud neli last, ei pea elu lõpuni mitte ühtegi senti maksma enam tulumaksu töötasu pealt. Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks!

Esimese lapsega on [tulumaks väiksem] vist 25%, teisega 50%, kolmandaga 75%, neljandaga 100%. Umbes nii oli. Või minu meelest nüüd on juba kolme lapse puhul 100%, nad reformisid seda süsteemi. Kolm last oled sünnitanud, elu lõpuni töötasu pealt enam tulumaksu ei maksa. Teiseks, millega nad hiljuti tulid välja: soodsad kodulaenud noortele peredele, mis samamoodi kustutatakse astmeliselt, seonduvalt laste sündimisega. Sünnib esimene laps, 25% kustutatakse, sünnib teine laps, järgmised 25% kustutatakse, ja nii edasi. Ehk päriselt konkreetsed sammud selleks, et anda perekondadele selge sõnum: lapsed on väga hinnatud, me hindame seda kõrgelt, kui te võtate lapsi vastu, ja me püüame teie elu teha selle võrra lihtsamaks, et te näeksite paremat võimalust need otsused vastu võtta. Ja kolmas asi, mis mulle konkreetselt meenub: autoostutoetus suurtele perekondadele. Kui on peres juba kolm või neli last või rohkemgi, nii et enam ei mahu tavalisse sõiduautosse ära – juba kolme lapsega on see ju keeruline, inimesed, kes on üritanud kolme lapsetooli paigutada tavalisse sõiduautosse, [pluss] asjad, mis on vaja kaasa võtta, teavad seda –, siis toetatakse [autoostu]. Selle taha asi ei jää, et kuna me ei jaksa suuremat autot osta, siis me ei võta vastu ka rohkemaid lapsi. On olemas terve rida konkreetseid asju, mida saab teha, kui on tahtmine. Aga jällegi, just nagu me eelmise arupärimisega seonduvalt tõdesime, et tegelikult tundub, et teil lihtsalt ei ole tahtmist Ukrainat aidata sellega, et mobilisatsiooniealised Ukraina kodanikud ei lahkuks riigist, tundub siin, et te lihtsalt ei käsitle seda prioriteedina. Ei huvita! Ja noh, kuidas seda ühitada põhiseaduse preambulis öelduga, mille kohaselt üks Eesti riigi põhilisi sihte peaks seisnema selles, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade? Mina ei oska küll sellele küsimusele vastata. Kui meil ei sünni lapsi, siis meie rahval ei ole tulevikku. Kui meie rahval ei ole tulevikku, siis ei ole ka meie keelel ja kultuuril tulevikku ja meie riigil kindlasti ei ole tulevikku rahvusriigina. Nii et minu parima arusaamise kohaselt peaks seda käsitlema prioriteetse küsimusena. Aga nagu tänane arupärimine ja sellele vastamine tõestas, teie jaoks ei tundu see üldsegi olevat prioriteetide hulka kuuluv küsimus, millest on siiralt kahju. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtt kohapealt, Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma mõtlesin, et mul ei ole palju rääkida, ma teen lühidalt. Siin oli enne turvatunde küsimus, et sündimus on turvatunde küsimus. Ma mõtlen, et kas siis reformierakondlased, ka Kaja Kallas endalt kunagi küsinud ei ole, et kuidas on läinud nii, et see on just viimase kolme aasta või Kaja Kallase valitsuste ajal juhtunud, et turvatunne on nii põhja kukkunud, et meil on kõigi aegade kõige madalam sündimus. Kas te kuidagigi endal näete selles rolli? Vastustest tuli välja, et ei näe. Ja teine, mida ma tahan eraldi öelda, on see. Siin oli ka retooriline küsimus, et kuidas see abieluvõrdsus siis kuidagi midagi mõjutab. Aga vaata, mõjutab küll. Normaalsete inimeste arvates on see mitte abieluvõrdsus, vaid abielu perverteerimine. Normaalsed inimesed mõtlevad mitu korda, enne kui nad hakkavad lapsi saama, kui nad teavad, et nende lastele võib lasteaias tulla mingisugune hull tädi nokulaule laulma. Nad ei taha sellisesse ühiskonda lapsi juurde, kus mingisugused hullud äärmuslikud aktivistid tulevad tema lapse ajusid perverssustega sügama. See mõjutab meid halvasti. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, palun! (Mart Helme ütleb midagi saalist.) Ei ole. Aga siis sulgen läbirääkimised. Head kolleegid … (Mart Helme ütleb veel midagi.) Asi selge. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Me oleme viienda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.