Arupärimine tuumaelektrijaama rajamise kohta (nr 41)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Tõnis Möldri, Vadim Belobrovtsevi ja Enn Eesmaa 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine tuumaelektrijaama rajamise kohta. Palun kõigepealt ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! See arupärimine tuumaelektrijaama rajamise kohta on esitatud maikuus – loomulikult sellest ajast on palju aega möödas – ja nende teadmiste põhjal, mis tol ajal olid. Tuumaelektrijaama rajamine on tegelikult üli-üli-ülioluline otsus, mis meil seisab ees, ja see vajab kindlasti väga laiapinnalist arutelu ja debatti. Mõned tagasihoidlikumad debatid on meil juba olnud, aga ma loodan, et need suuremad debatid on meil tegelikult veel ees. Kui lugeda ette need küsimused, mis meil eelmise aasta maikuus tekkisid, siis nende küsimuste kohaselt sooviksime teada järgmist. Millised on Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku [Erakonna] valitsuse seisukohad tuumaelektrijaama Eestisse rajamise [küsimuses]? Kui tõsiselt arutati tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud võimalusi ja kaasnevate riskide maandamist koalitsioonikõnelustel? Kas ja milliseid otsuseid on valitsus langetanud võimaliku tuumaelektrijaama rajamise soodustamiseks või, vastupidi, selle takistamiseks? Kas valitsus kavatseb korraldada laiema ühiskondliku arutelu võimaliku tuumaelektrijaama ehitamise üle Eestisse, kaasates nii omavalitsusi ja kogukondi kui ka kohalikke ja rahvusvahelisi eksperte? Nendele küsimustele sooviks vastust saada. Loomulikult ma loodan, et meil tekib väike võimalus seda teemat arutada ka uue info valguses. Meil on olemas tuumaelektrijaama töörühma värske raport. Seal on samuti plussid ja miinused välja toodud. Nii et loodame, et tulevad ka sisulised vastused.

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kaja Kallase. Palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele. Esimene küsimus: "Millised on Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE valitsuse seisukohad tuumaelektrijaama Eestisse rajamise osas?" Koalitsioonikõnelustel me leppisime kokku – me arutasime seda teemat põhjalikult ja leppisime kokku –, et tuumaenergeetika töörühma raporti alusel otsustame, kas ja millises rollis võiks Eesti energiaportfellis olla tuumaenergia. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis leppisime kokku, et kliimaministri vastutada on, et see aruanne valmiks jaanuaris 2024. Nagu te teate, see aruanne on valmis. Me ei ole seda aruannet veel arutanud, aga seda on plaanis teha kas sellel või järgmisel nädalal. Teine küsimus: "Kui tõsiselt arutati tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud võimalusi ja kaasnevate riskide maandamist koalitsioonikõnelustel?" Tõsiselt arutasime. Meil on natuke erinevad vaated sellele, nagu ikka poliitikas erinevatel erakondadel. Ja seetõttu me leppisimegi kokku, et kui see aruanne ütleb, et tuumaenergia kasutuselevõtt on mõistlik, vajalik ja see Eesti energiaplaani nii-öelda sobib, siis me teeme ka vastavad otsused. Me teeme seda selle aruande põhjal. Kolmas küsimus: "Kas ja milliseid otsuseid on valitsus langetanud võimaliku tuumaelektrijaama rajamise soodustamiseks või vastupidi selle takistamiseks?" Valitsus ei ole veel langetanud otsuseid võimaliku tuumaelektrijaama rajamise soodustamiseks või, vastupidi, selle takistamiseks. Me oleme käivitanud tuumaenergia töörühma, seda juba 2021. aastal, kelle ülesanne on analüüsida kõiki olulisi aspekte, et siis pärast selle töörühma raporti valmimist langetada tuumaenergia võimaliku lisandumise kohta Eesti energiaportfelli või selle välistamise kohta teadlik, faktipõhine, kaalutletud poliitiline otsus. Töörühm analüüsib väga palju erinevaid aspekte, mis võiksid olla olulised tuumaenergia võimaluse lisandumise otsuse juures riigi energiastrateegiasse. Näiteks, tuumajäätmete käitluse võimalused, riigi energiavajaduse trendid, elektrivõrgu sobivus, võimalike sobivate reaktori tehnoloogiate kaardistus, pädevuste arendamine, tuumaregulaatori loomine, tuumajaama võimalike asukohtade ruumianalüüs, mõju julgeolekule ja muu selline. Neljas küsimus: "Kas valitsus kavatseb korraldada laiema ühiskondliku arutelu võimaliku tuumaelektrijaama ehitamise üle Eestisse kaasates nii omavalitsusi ja kogukondi kui kohalikke ja rahvusvahelisi eksperte?" Jah, valitsus kavatseb. See on lühike vastus. Aga tegelikult on see debatt tuumaenergia võimalikkuse üle juba laiemalt ka iseseisvalt käimas. Üsna regulaarselt toimuvad tuumaenergiale pühendatud konverentsid, seminarid nii kohalike kui ka rahvusvaheliste ekspertide osavõtul. Neid üritusi korraldavad nii pooldajad kui ka vastased. Ka tuumaenergia töörühm on oma töö vahetulemusi ja asukohtade analüüsi tulemusi tutvustanud avalikkusele ja omavalitsustele, läbi on viidud mitmeid meelsusuuringuid ja arvamusküsitlusi. Aga eeldatavasti käivitub põhjalikum debatt siis, kui tuumaenergia töörühma raport on avalik, sest see annab faktipõhise tausta ja aluse ka kvaliteetsemaks aruteluks. Mul ei ole siin materjalides küll kirjas, aga ma mäletan, et kuskil on meil kirjas, et Riigikogu on see, kes otsustab lõpuks tuumaenergia kasutusele võtmise. See oli mingis seaduses, aga ma hetkel ei suuda sellele seadusele viidata. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kas te julgete ka oma isikliku seisukoha öelda selles küsimuses? Ma arvan, et me oleme kogu selle tegevusega lootusetult hiljaks jäänud, arvestades neid võimsusi, mis tulevad meil juurde roheenergiast ehk tuule- ja päikeseenergiast. Selleks ajaks, kui kavandatav võimalik tuumajaam võiks püsti olla ja saanud kätte ka kasutusloa, on meil kõik need võimsused tegelikult olemas. Loomulikult tuleks meil palju kiiremini ära lahendada juhitavate võimsuste probleem. Tuumajaama abil ju tegelikult soovitakse seda probleemi lahendada, aga kindlasti on olemas [täiesti] teistsugused võimalused ja tunduvalt soodsamad, mis ei oleks ka nii suure halduskoormusega. Sellest lähtuvalt, kas te julgete praegu öelda ka mingisuguse oma seisukoha?

Ma ootaks kõigepealt selle raporti ära. Aga selle info põhjal, mis mul olemas on, [saan öelda,] et mina ei ole kuidagi tuumaenergia vastane. Minu meelest on tuumaenergial väga selged plussid, aga tal on ka väga selged miinused. See, et selles peab olema üldrahvalik konsensus – ma arvan, et see on väga õige. Kui me vaatame näiteks Soome Olkiluoto tuumajaama, siis selle valmimiseks läks 13 aastat kauem aega, kui esialgu planeeriti, ja ta läks kõvasti kallimaks. Need on riskid. Igasuguse uue tehnoloogia kasutuselevõtul – arvestades, et Eestile sobiks just väiksem reaktor – on omad riskid, kui see on alles uus ja seda pole testitud. Selles mõttes ma ootaksin enne lõpliku seisukoha võtmist [raporti] ära. Kui me vaatame tagasi, kogu seda tuumaenergia arutelu, siis pidurit ju sellele tõmmati. Ka meie erakond väga toetas tuumaenergia kasutuselevõttu, nagu te õigesti ütlete, aastaid tagasi, see oli 10 aastat tagasi, aga siis tulid mured Fukushima tuumajaamaga. Sellest tulenevalt tõmmati väga paljudes riikides pidurit, sealhulgas ka Eestis, üldse sellisele arutelule. Mul on hea meel, et see arutelu on jälle käimas. Kokkuvõttes peabki neid plusse ja miinuseid kaaluma ja Riigikogu siis otsustab, kas jah või ei.

Aitäh! Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt, ma arvan, et sellise analüüsi koostamine riiklikult on hädavajalik, et üldse sellist laiemat debatti [pidada] ja vaadata, mis suunas me selles küsimuses võiksime liikuda. Ainuke probleem on tõesti selles, vaadates seda tuumatöörühma raportit ja teades, et Eestis on olemas üks ettevõte, kes väga julgelt promob just nimelt tuumaenergia kasutuselevõttu, et jumala pärast need kaks analüüsi omavahel segamini ei lähe ja riik teeks otsuseid ikkagi riigi [huvidest] lähtudes, mitte ühe eraettevõtte [huvidest] lähtudes. Aga nii nagu te ka oma eelmises vastuses viitasite, me saame rääkida 15–20 aastast, kui tuumajaam võiks ükskord Eestis valmis saada. Aga juhitavat võimsust läheb meil vaja mingil hetkel ka varem. Mis on see vahepealne variant selleks 15–20 aastaks, kui põlevkivikatlad justkui peaksid kinni minema praeguse valitsuse otsusega, aga tuumajaama valmis ei ole?

Aitäh! Kõigepealt, eks see on vaieldav, kas tuumaenergia on juhitav või ei ole. Juhitavaks võimsuseks üldiselt loetakse neid võimsusi, mida saab kiiresti sisse ja välja lülitada, nagu gaasijaamad, kergesti käivitada. Tuumaenergia on küll väga stabiilne, aga ta üldiselt ei ole juhitav. Aga meil on selle üle ka vaidlusi. See asi on kõik arenenud. On eksperte, kes [väidavad vastupidist]. Seda peab arutama. Aga mis on lahendused sinnamaani? Ikkagi gaasijaam. Eesti Energial on plaan [ehitada] täiendav gaasijaam koos salvestusvõimsusega ehk salvestamine vesinikku. Me peame salvestamise peale ka rohkem mõtlema, kui me mõtleme taastuvenergia tasakaalustamisele. Neid valikuid iseenesest on ja nad on kogu energiapildis kajastatud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Tuumajaama puhul on tegelikult üks väga põhimõtteline küsimus. Kui see otsustus ükskord tuleb, et me otsustame ta ehitada, siis kes selle ikkagi ehitab ja kes saab pärast selle kasumi või tulu? Kui riik ehitab ja kui riik on hea peremees, siis võiks elekter tõepoolest olla odav. Aga kui see ehitamine jääb Reformierakonnaga seotud ärimeeste kätte, siis ma ei ole väga kindel, et see saab olema Eestile ja Eesti rahvale odav või kasulik. Olkiluotos – meil on inimesed käinud seal väljasõitudel – põhimõtteliselt läheb elekter välja hinnaga kaks senti kilovatt. Seal on mitu osapoolt, eks ole, kes on selle ehitanud ja kes tahavad sealt oma kasumi välja võtta, ja siis jääb hind kahe ja kümne sendi vahele kilovati eest. Kas on võimalik prognoosida, kuidas see hind nagu Eesti inimestele kujuneb? Ei ole mingit mõtet teha seda otsust ja kulutada raha ja ehitada, kui elekter on pärast ikkagi kallis.

Teie aeg!

Aitäh! Sellega ma olen absoluutselt nõus. Sellele küsimusele peabki vastama see tuumaenergia raport, kas tuumajaama rajamine Eestisse on mõistlik ja täidab neid eesmärke, mida meil on vaja – varustuskindlus, hinnad, kõik see.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tuumaelektri tootmine on üks alternatiiv. Aga kas te olete valitsuses mõelnud ka selle peale, et võib-olla oleks mõistlik seda toota Soomes, olla seal osanik ja siis seda siia importida läbi kaabli? Siis kaoksid ära meil need julgeolekuriskid ja ei oleks ka vaja mõelda tuumajäätmete ladustamise peale.

Aitäh! Noh, see on praegune olukord. Olkiluoto tuumajaam on ju väga suure mahuga ja enamiku ajast, kui ei ole tipuvõimsus, siis ju tulebki see elekter ka Soome poolt Eestisse. See on praegune olukord. Aga küsimus on jah selles, kas meil peaksid olema endal vastavad tootmisvõimsused, just juhuks, kui nende ühendustega midagi juhtub. Siin on erinevaid seisukohti.

Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Nagu ma aru saan, teil koalitsioonis ei ole veel kindlat seisukohta välja kujunenud, pole ühist meelt, ootate raportit. See on ka õige. Aga ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik ette võtta niivõrd suurt projekti, kui me ei suuda hakkama saada isegi oma põlevkivijaamadega, nad tihti ei tööta meil täis[võimsusel]. Ei suuda hakkama saada kas või Rail Balticu ehitamisega. Ja nüüd, eks ole, niivõrd suur projekt. Te ise tõite ka välja, et tuumajaamal on kindlasti väga-väga palju miinuseid. Kas te näete ka seda ohtu, nagu on Ukraina puhul, arvestades meie asukohta, et kui peaks mingi konflikt eskaleeruma, mingi olukord tekkima, siis tuumajaam võetakse esimesena nii-öelda pantvangi?

Aitäh! Ma ei tahaks siin spekuleerida nende arvamustega, kui meil on eksperdid, kes on teinud raporti, kus on vastused nendele küsimustele. Me arutame seda valitsuses ja siis saame ka nendele küsimustele vastused või saame küsida nendelt ekspertidelt. Kõik need murekohad, mis te [välja tõite], need peavad saama vastuse, see on tõsi, enne kui me sellega edasi lähme.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Eesti Energia omaniku ootus, mille kohaselt peab seda 1000‑megavatist võimsust hoidma, lõppeb minu teadmist mööda vist 2026. aastal ära praeguse seisuga. Või oli see koguni järgmisel aastal? Pigem 2026. Kas te olete arutanud ja saate vastata, et olukorras, kus ka Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et juhitavate võimsustega võib probleeme tekkida, on plaanis seda omaniku ootust pikendada? Ega meil selles ajaperspektiivis – ma arvan, et ka kuni 2030. aastani – siin suurt muud alternatiivi ei ole? Kas selle nõude pikendamine on plaanis?

Üks asi on omaniku ootused ja teine asi omaniku ootuste täitmine. Ainuüksi omaniku ootus seda ei [taga]. Seda on näidanud meile ka ajalugu. Ma mäletan täpselt, et 2021 – või oli see 2022? –, ma võin aastaga eksida, seda omaniku ootust lihtsalt ei täidetud. Aga kui vastata teie küsimusele, siis jah, me tegeleme sellega, et luua võimsusreservi, just neid juhitavaid võimsusi juhuks, kui on elektripuudus. Neid asju me oleme kabinetis arutanud, osa asju saatnud ka juba Riigikogu poole teele, et neid küsimusi lahendada. Eesti Energial on ka erinevaid mõtteid, näiteks gaasijaam koos vesinikku salvestamise võimsusega, mis peaks neid murekohti katma.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Mitu aastat käib Eestis see rohelise pöörde programm ja üks eesmärk selles programmis on just taastuvenergiaallikate arvu suurendamine. Praegu me üha rohkem ja rohkem räägime tuumajaamast. Kas teie arvates see tähendab seda, et tegelikult see programm on läbi kukkumas, või mis on teie arvamus?

CO2 aatomielektrijaam ju ei emiteeri. See on nende riikide argument, kellel on tuumaelektrijaamad. Jah, see ei ole taastuv allikas sellises võtmes. Aga eks siis peabki vaatama, kuidas ta sellesse pilti mahub. Kui meil on ka CO2 vähendamise eesmärgid, siis sinna ta justkui sobiks. Taastuvenergia eesmärgid meil tegelikult on täidetud. Aga jällegi, tervikpilt on see, kuhu see sobituma peaks selles valemis.

Aitäh, proua peaminister, põhjalike vastuste eest! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ma ei näe, läbirääkimisi ei ava. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.