Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) esimene lugemine

Läheme edasi tänase seitsmenda ja viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 620 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi.

Läheme edasi tänase seitsmenda ja viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 620 esimene lugemine. Ettekandjaks palun, Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas, kõik, kes meid praegu jälgivad! Ei ole tegu mingi uue asjaga. Me oleme sellest probleemist rääkinud juba mitu aastat järjest, ja see puudutab koolitoitu. Aastast 2018 pole riigi panus koolilõuna maksumuse katmisel suurenenud. Juba seitse aastat on see olnud 1 euro päevas õpilase kohta. Kahe viimase aastaga on inflatsioon olnud 40%, isegi rohkem. Praegu on Eesti põhimõtteliselt Euroopas esiridades oma inflatsioonitaseme poolest. Kui vaadata, kui palju on toidukaupade hinnad tõusnud viimase kahe aasta jooksul, siis seegi on 40%. Ja samal ajal meil on juba seitse aastat olnud riigi panus koolilõuna maksumuse katmisel 1 euro päevas. Me oleme pakkunud pooltteist eurot, aga see konkreetne seaduseelnõu räägib juba 2 eurost, sest, olgem ausad, hinnad kogu aeg tõusevad. Ei ole enam mõtet rääkida pooleteisest eurost, see ei muudaks suurt midagi. Me teame, et koolitoit on hästi oluline ka selle pärast, et paljude laste jaoks on see ainuke soe toit päevas. Nii et kindlasti on hästi oluline, et see oleks kvaliteetne, et see oleks tervislik, et see oleks rikkalik ja mis võib-olla kõige tähtsam, et see ka maitseks lastele. Me oleme hästi palju viimasel ajal lugenud, et tegelikult õpilased sööklas kas üldse ei käi või siis, kui käivad, üldse ei söö, sellepärast et pakutava kvaliteet on juba selline, et toit neile ei maitse. Ja pole ka ime, sest toitlustusettevõtted, kes peavad tolle fikseeritud summa eest koolilõuna tegema, on päris keerulises olukorras. Hinnad kogu aeg kasvavad, aga riigi panus mitte. Nii et tuleb hästi loominguliselt läheneda [ülesandele] pakkuda lastele midagi tervislikku ja midagi maitsvat ja mis samal ajal maksab hästi vähe. Kuskil see õnnestub, kuskil mitte. Kui me räägime Tallinnast, siis Tallinna lasteaedades oli tänu sellele, et eelmine Tallinna Linnavalitsus eesotsas Keskerakonnaga maksis aastast aastasse lasteaiatoidu kinni ja hästi paljudes lasteaedades oli see vanematele tasuta. Kui inflatsioon hakkas meeletult kasvama, hakkasid ka toitlustusfirmad ütlema, et sellest, mis linn annab, enam ei piisa selleks, et väikestele lastele pakkuda kvaliteetset ja maitsvat toitu. Juba väga paljudes lasteaedades on vanemad sunnitud veel juurde maksma, sellepärast et kui me lasteaiast räägime, siis riik ei panusta ühtegi senti nende toidukulude katmiseks. See on puhtalt kas vanemate või siis omavalitsuste katta. Nii et kui me räägime omavalitsustest ja koolilõunast, siis selliseid kohti, kus omavalitsused kas osaliselt või täies mahus seda katavad, ma arvan, enam väga palju ei ole jäänud. Võib-olla Tallinn ongi ainuke, kus täies mahus omavalitsus katab kõik need toidukulud koolides. Põhimõtteliselt on omavalitsus sunnitud rohkem raha küsima just vanemate käest. Tartus näiteks koolilõuna hinnad kerkisid 1. septembril 2024. Ma ei ole kursis, kas 2025 juhtus sama, aga plaan vähemalt oli, et ka 2025 on hinnatõus tulemas. Väga paljud erinevad organisatsioonid, ka noorteorganisatsioonid, igasugused noorteühendused on valitsuse poole pöördunud väga konkreetse palvega, et valitsus leiaks võimaluse tõsta oma osalust koolilõuna kulude katmisel. Aga tulutult, sealt seda ei tulnud. Analoogse palvega pöördus valitsuse poole Eesti Linnade ja Valdade Liit. Samamoodi tulemust ei olnud. Ning kui Eesti Keskerakonna fraktsioon on niisuguste initsiatiividega siin parlamendis valitsuse poole pöördunud erinevate eelnõude näol, siis on kogu aeg öeldud, et ei ole mõtet hakata seadust muutma. See võiks olla ikkagi ministri määrus, millega saab selle piirhinna tõsta 1 euro asemel pooleteiseks või 2 euroks näiteks. Meie reaktsioon on kogu aeg olnud, et me oleme valmis ka selleks lahenduseks. Aga kus on garantii, et see niimoodi läheb? Kõik meie eelnõud on olnud koalitsiooni häältega tagasi lükatud ja me oleme oodanud, millal siis tuleb see ministri määrus, kui koalitsioon ei taha seadust muuta ja ütleb, et minister võib oma määrusega ise olukorda parandada. Oleme aastast aastasse oodanud ja lootnud, et äkki see juhtub. No ei ole juhtunud. Viimane uudis, mis meieni siin sel nädalal jõudis, oli see, et esmaspäeval, kui meil oli nii-öelda arupärimiste ring, ma küsisin haridusministrilt, kas nüüd, kus käivad eelarve läbirääkimised, on plaanis tõsta riigipoolset rahastust, et see ei oleks enam 1 euro päevas ühe koolilapse kohta, vaid oleks rohkem. Ja vastus oli prognoositav või, ütleme niimoodi, etteaimatav: ei, ei tule seda. Jätkuvalt ei tule! Ja see tähendab seda, et kui seda ei ole järgmise aasta eelarve projektis, siis järelikult aastal 2026 jääb see jällegi 1 euro tasemele. Nii et siis on juba kaheksandat aastat üks ja sama hind. Loota selles olukorras, et minister mingi oma määrusega olukorda parandab, ma arvan, oleks hästi naiivne. Nii et praegu ma võin öelda, et seesama eelnõu on ainuke võimalus ikkagi teha niimoodi, et järgmisel aastal ei oleks riigi panus 1 euro päevas ühe õpilase kohta, vaid ikkagi 2 eurot. Sest olgem ausad, ka 2 eurot ei ole enam piisav. Aga vähemalt saab siis tagada selle, et koolitoit on rikkalikum, kvaliteetsem, meeldib lastele rohkem ja nad ei möödu sööklast laia kaarega, kui on söögivaheaeg, sellepärast et see, mis seal serveeritakse, neile üldse ei maitse. Siis nad ikkagi söövad koolis. Nii et me kutsume kõiki seda eelnõu toetama. Nagu ma ütlesin, see on arvatavasti sel aastal viimane võimalus seda tagada. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas, kõik, kes meid praegu jälgivad! Ei ole tegu mingi uue asjaga. Me oleme sellest probleemist rääkinud siin juba mitu aastat järjest, ja see puudutab koolitoitu. Aastast 2018 pole riigi panus koolilõuna maksumuse katmisel suurenenud. Juba seitse aastat on see üks euro päevas ühe õpilase kohta. Kahe viimase aastaga on inflatsioon olnud 40%, isegi rohkem. Praegu on Eesti põhimõtteliselt Euroopa esiridades oma inflatsiooni taseme pärast. Kui vaadata, kui palju on toidukaupade hinnad tõusnud viimase kahe aasta jooksul, siis see on jällegi 40%. Ja samal ajal meil on juba seitse aastat riigi panus koolilõuna maksumuse katmisel üks euro päevas. Me oleme pakkunud pooltteist eurot. Nüüd see seadus, konkreetne seaduseelnõu räägib juba kahest eurost, sest olgem ausad, hinnad kogu aeg tõusevad. Ja ei ole enam mõtet rääkida pooleteisest eurost, see ei muuda suurt midagi. Me teame, et koolitoit on hästi oluline ka selle pärast, et paljude laste jaoks on see ainuke soe toit päevas. Nii et kindlasti on hästi oluline, et see oleks kvaliteetne, et see oleks tervislik, et see oleks rikkalik, ja võib-olla kõige tähtsam, et see oleks lastele ka maitsev. Me oleme hästi palju viimasel ajal lugenud, et tegelikult õpilased sööklas kas üldse ei käi või siis, kui käivad, üldse ei söö, sellepärast et toidu kvaliteet on juba selline, et neile see ei maitse. Ja pole ka ime, sest ka toitlustusettevõtted, kes peavad konkreetse, fikseeritud summa eest koolilõuna tegema, on niisuguses päris keerulises olukorras, kus hinnad kogu aeg kasvavad, aga see riigi panus mitte. Nii et siis tuleb hästi loominguliselt läheneda sellele, kuidas pakkuda lastele midagi tervislikku, midagi maitsvat, mis tegelikult maksab hästi vähe samal ajal. Ja kuskil see õnnestub, kuskil mitte. Me teame näiteks, kui me räägime Tallinnast, siis Tallinna lasteaedades oli tänu sellele, et eelmine Tallinna Linnavalitsus eesotsas Keskerakonnaga aastast aastasse maksis lasteaiatoitu kinni ja paljudes, hästi paljudes lasteaedades oli see vanematele tasuta. Siis, kui inflatsioon hakkas meeletult kasvama, hakkasid ka toitlustamisfirmad ütlema, et sellest, mida linn annab, enam ei piisa selleks, et väikestele lastele pakkuda kvaliteetset ja maitsvat toitu. Juba väga paljudes lasteaedades on vanemad sunnitud veel juurde maksma, sellepärast et kui me lasteaiast räägime, siis riik üldse ei panusta ühtegi senti nende toidukulude katmiseks. See on puhtalt kas vanematel katta või siis omavalitsustel. Nii et jällegi, kui me räägime omavalitsustest ja koolilõunast, siis seal, kus omavalitsused kas osaliselt või täies mahus … Selliseid kohti, ma arvan, enam väga palju ei ole jäänud. Võib-olla Tallinn ongi ainuke, kus täies mahus omavalitsus katab kõik need toidukulud koolides. Põhimõtteliselt on omavalitsus sunnitud rohkem raha küsima just vanemate käest. Tartus näiteks koolilõuna hinnad kerkisid 1. septembril 2024. Ma ei ole kursis, kas 2025 juhtus sama, aga plaan vähemalt oli, et ka 2025 on hinnatõus tulemas. Väga paljud erinevad organisatsioonid, ka noorteorganisatsioonid, igasugused noorteühendused on valitsuse poole pöördunud ka väga konkreetse palvega, et valitsus leiaks võimaluse tõsta omaosalust koolilõuna kulude katmisel. Aga tulutult, sealt seda ei tulnud. Analoogse palvega pöördus valitsuse poole Eesti Linnade ja Valdade Liit. Samamoodi tulemust ei olnud. Ning kui Eesti Keskerakonna fraktsioon on niisuguste initsiatiividega siin parlamendis valitsuse poole pöördunud erinevate eelnõude näol, siis öeldi kogu aeg, et ei ole mõtet hakata seadust muutma, sest see võiks olla ikkagi ministri määrus, millega saab seda piirhinda tõsta ühest eurost pooleteiseks või kaheks euroks näiteks. Meie reaktsioon on kogu aeg olnud, et me oleme valmis tegema ka seda. Aga kus on see garantii, et see niimoodi läheb? Kuna kõik meie eelnõud olid tagasi lükatud koalitsiooni häältega, siis ootasime, millal siis tuleb seesama ministri määrus, kui koalitsioon ei taha seadust muuta ja ütleb, et minister võib oma määrusega ise olukorda parandada. Ootasime, lootsime, et äkki see juhtub. No ei juhtu, aastast aastasse juba ei juhtu. Ja viimane uudis, mis meid ootas siin sel nädalal näiteks, oli see, et esmaspäeval, kui meil oli arupärimiste ring nii-öelda, siis ma küsisin haridusministrilt, et kas nüüd, kus käivad eelarve läbirääkimised, on plaanis tõsta riigipoolset rahastust, et see ei oleks enam üks euro päevas ühe koolilapse kohta, vaid oleks rohkem. Ja vastus oli prognoositav, ütleme niimoodi, etteaimatav: ei, ei tule seda. Jätkuvalt ei tule! Ja see tähendab seda, et kui seda ei ole järgmise aasta eelarve projektis, siis järelikult aastal 2026 jääb see jällegi ühe euro tasemele. Nii et siis juba kaheksa aastat üks ja sama hind. Ja siinkohal oodata selles olukorras, et siis minister jällegi mingi oma määrusega olukorda parandab, ma arvan, oleks hästi naiivne. Nii et praegu ma võin öelda, et seesama eelnõu on ainuke võimalus, kuidas ikkagi teha niimoodi, et järgmisel aastal ei oleks see riigi panus üks euro päevas ühe õpilase kohta, vaid oleks ikkagi kaks eurot. Sest olgem ausad, juba kaks eurot ei ole piisav. Aga vähemalt siis saab ikkagi tagada seda, et koolitoit on rikkalikum, kvaliteetsem, meeldib lastele rohkem ja nad ei möödu sööklast kaarega siis, kui on söögiaeg, sellepärast et see, mis seal serveeritakse, neile üldse ei maitse, vaid ikkagi siis nad söövad koolis ka. Nii et me kutsume kõiki seda eelnõu toetama. Ja nagu ma ütlesin, see on viimane võimalus arvatavasti sel aastal, kuidas saab seda tagada. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kujutame ette, et juhtub ime ja valitsuserakondade saadikud saavad aru, et nemad töötavad inimeste jaoks, ja võtavad vastu sellise eelnõu seaduseks. Ja jääbki 2 euro toit. Aga kelle arvel see leevendamine tuleb? Kas siis peaks omavalitsus peale maksma või lastevanemad? See mudel on praegu erinev. Näiteks minu kolleegil Tartumaal on seal üle 2 euro toitlustus, Maardu linnas on natuke alla 2 euro, kusjuures meil on munitsipaalettevõte, kes tegeleb toitlustusega, ja selle pärast meil see toit on maitsev ja laste poolt väga hästi vastu võetud. Aga kelle arvel see leevendus tuleb? Kui riik maksab 2 eurot, siis me saame neid rahasid omavalitsuses kasutada kuskil kooli parandamiseks või staadioni ehitamiseks ja nii edasi. Mis sinu arvamus on?

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kujutame ette, et juhtub ime ja valitsuserakondade saadikud saavad aru, et nad töötavad inimeste jaoks, ja võtavad sellise eelnõu seadusena vastu. Ja jääbki [toetuseks] 2 eurot toidu eest. Kelle arvel [praegu] see leevendamine tuleb? Kas peaks omavalitsus peale maksma või lastevanemad? See mudel on praegu erinev. Näiteks minu kolleegil Tartumaal on toitlustuseks ette nähtud üle 2 euro, Maardu linnas on see natuke alla 2 euro, kusjuures meil on munitsipaalettevõte, kes tegeleb toitlustusega. Tänu sellele on meil toit maitsev ja laste poolt väga hästi vastu võetud. Aga kelle arvel see leevendus tuleb? Kui riik maksaks 2 eurot, siis me saaksime neid rahasid omavalitsuses kasutada kooli[maja] parandamiseks või staadioni ehitamiseks ja nii edasi. Mis sinu arvamus on?

Aitäh! Esiteks, kui seaduseelnõu võetakse vastu, siis peab riik selle raha leidma riigieelarvest. Me räägime summast, mis on kuskil 30 miljonit eurot. Ja me äsja kuulsime haridusministri käest, et raha on – ma natuke parafraseerin, et jääda viisakuse piiridesse – väga palju. Räägitakse, et leiti kuskil 800 miljonit eurot näiteks. Põhimõtteliselt me võime siis öelda, et 30 miljonit suurt probleemi valitsuse jaoks tekitada ei tohiks. Kui rääkida natuke tõsisemalt, siis ma arvan, et kindlasti see raha eelarves leidub. Ja ma loodan, et sel juhul ikkagi vanemad ja omavalitsused seda raha välja käima ei pea. Samas ma küll arvan, et omavalitsused enamasti lisavad omalt poolt ka midagi. Te juba tõite Maardu näite. Ma võin näitena tuua ka Tallinna linna, kus omavalitsus lisab omalt poolt peaaegu sama palju kui riik. Minu mäletamist mööda see viimane number oli 86 või 89 senti päevas õpilase kohta. Nii et kui see lõplik [toetus] on näiteks 2 eurot ja 86 või 89 senti, siis see on juba midagi. Selle eest saab toitlustaja valmistada midagi tõepoolest kvaliteetset ja tervisele kasulikku. Nii et ma loodan, et vanemad ei pea aina rohkem panustama just sellepärast, et riik seda teha ei taha. Aga samas, vaadates seda, kuidas siiamaani on koalitsioonisaadikud selles küsimuses käitunud vähemalt kaks viimast aastat, ega mul suurt optimismi ei ole, et nad nüüd hakkavad seda siin saalis toetama. Kuigi ma loomulikult soovitan neil seda teha.

Aitäh! Esiteks, kui seaduseelnõu võetakse vastu, siis peab riik selle raha leidma riigieelarvest. Me räägime summast, mis on kuskil 30 miljonit eurot. Ja olukorras, kus me äsja kuulsime haridusministri käest, et raha on – ma natuke parafraseerin, et jääda viisakuse piiridesse – väga palju, räägitakse sellest, et leiti kuskil 800 miljonit eurot näiteks. Põhimõtteliselt me võime siis öelda, et 30 miljonit suurt probleemi valitsuse jaoks tekitama ei pea. Kui rääkida natuke tõsisemalt, siis ma arvan, et kindlasti seda raha leidub eelarves. Ja ma loodan, et see võiks sel juhul juhtuda niimoodi, et ikkagi vanemad ja omavalitsused seda raha välja käima ei pea. Ma küll arvan, et omavalitsused enamasti lisavad omalt poolt ka midagi. Te juba tõite Maardu näitena. Ma võin näitena tuua ka Tallinna linna, kus omavalitsus lisab omalt poolt peaaegu sama palju kui riik. Minu mäletamist mööda see viimane number oli vist 86 või 89 senti päevas õpilase kohta. Nii et kui see lõplik hind on näiteks 2 eurot ja 86 või 89 senti, siis ma arvan, et see on juba midagi. Selle eest saab toitlustaja valmistada midagi tõepoolest kvaliteetset ja tervisele kasulikku. Nii et ma loodan, et vanemad ei pea aina rohkem panustama just sellepärast, et riik seda teha ei taha. Aga samas, vaadates seda, kuidas siiamaani on koalitsioonisaadikud selles küsimuses käitunud vähemalt kaks viimast aastat, ega mul suurt optimismi ei ole, et nemad nüüd hakkavad seda siin saalis toetama. Kuigi ma loomulikult soovitan neil seda teha.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mu pinginaaber ütles, et midagi 2 eurot makstakse Elvas [toetust]. Meil maksab 2.80 üks eine: 1 euro riigilt, 90 senti valla poolt ja 90 senti veel lapsevanematelt. Samas kõrval Nõo saab alla 1,5 euroga hakkama. Nii et see on väga huvitav maailm. Aga ütle mulle, miks riik, kes formaalselt räägib, et lapsed on olulised ja nii edasi, vaatab tuima kalanäoga, et aitab sellest eurost küll, kui piirduda selle eelnõu teemaga.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin pinginaaber ütles, et midagi 2 eurot meil Elvas. Meil on 2.80 üks eine. Euro siitpoolt ja 90 senti valla poolt ja 90 veel lapsevanematelt. Kuigi kõrval Nõo saab alla 1,5 euroga hakkama. Nii et see on väga huvitav maailm, mis valitseb. Aga ütle mulle, miks riik, kes formaalselt räägib, et lapsed on olulised ja nii edasi, vaatab tuima kalanäoga, et aitab sellest eurost küll – kui piirduda ainult selle eelnõuga.

Aitäh! Valitsus räägib hästi palju sellest, kuidas meil hoolitsetakse perede ja laste eest. Aga me oleme hästi palju näinud, kuidas asjad tegelikult on. Ma olen siin täna juba esinenud sõnavõtuga demograafia teemal, kui meil oli juttu perehüvitistest, lapse[toetusest]. Ja samas me näeme, et need hüvitised aastaid ei tõuse, vaatamata sellele, et demograafiline olukord on meil lihtsalt katastroofiline. Valitsus tunnistab seda ka, aga mitte midagi samal ajal ei juhtu. Siin on samamoodi. Ma ei usu, et keegi meie kolleegidest koalitsioonis ütleks, et lapsed ei pea raha saama, ei pea neile midagi andma, lapsed söögu seda, mida pakutakse selle euro eest, ja olgu rõõmsad ja õnnelikud. Ma arvan, et igaüks meist ikkagi hoolib lastest, hoolib peredest, aga jällegi, mitte midagi ei juhtu. Siis tekibki küsimus, kas asi on lihtsalt selles, et ilusad sõnad, ja kogu moos, või ikkagi kunagi jõutakse ka tegudeni. Jällegi, ühe argumendi ma juba esile tõin: räägitakse, et see ei pea olema seadusemuudatus, võiks ministri määrusega asja ära parandada. Siiamaani ei ole seda ministri määrust! Nii et see argument üldse ei päde. Teine argument on see, et riik ei peagi – seda argumenti kasutas esmaspäeval ka haridusminister siin saalis – koolitoitu kinni maksma. See, et riik seda niimoodi suuremeelselt teeb, 1 euro ulatuses – no me peame selle eest vist väga tänulikud olema, meie, vanemad, ja meie lapsed. Mina sellest aru ei saa. Loomulikult, riik võib öelda, et ta ei pea seda tegema, ta ei pea toda tegema. Lõpuks võib riik öelda, et ta ei pea ka perehüvitisi maksma, teenigu pered ise raha, miks riik peab üldse sekkuma. Aga esiteks, meil on põhiseaduses välja toodud, et riik peab perede eest hoolitsema. Ja teiseks, kui meil tegelikult on demograafiline kriis riigis, meil rahvaarv langeb hästi kiiresti ja see tendents püsib juba mitmendat aastat järjest, siis selles olukorras peaks riik mõtlema mitte ainult selle peale, mis ta on kohustatud tegema, vaid ka selle peale, mida head ta saaks teha perede jaoks, et peredel oleks Eestis hea elada, lapsi saada, lapsi kasvatada. Ja tänu sellele meie demograafiline olukord muutub. Nii et mina ütlen lühidalt vastusena seda: ausalt, mina ei saa aru, miks see niimoodi on.

Aitäh! Valitsus räägib ju hästi palju sellest, kuidas hoolitseb perede ja laste eest. Aga me oleme hästi palju näinud, kuidas asjad tegelikult on. Ma olen siin juba täna esinenud sõnavõtuga demograafia teemal siis, kui meil oli juttu perehüvitisest, lapse hüvitisest. Ja siis me näeme, et see hüvitis samamoodi aastaid ei tõuse, vaatamata sellele, et demograafiline olukord on meil lihtsalt katastroofiline. Valitsus seda ka tunnistab, aga mitte midagi ei juhtu samal ajal. Siin on ka, ma ei usu, et keegi meie koalitsiooni kolleegidest ütleks, et aga lapsed ei peagi raha saama, et ei peagi neile midagi andma, lapsed söögu seda, mida pakutakse selle euro eest ja olgu rõõmsad ja õnnelikud. Ma arvan, et igaüks meist ikkagi hoolib lastest, hoolib peredest, aga jällegi, mitte midagi ei juhtu. Siis tekibki küsimus, kas asi on lihtsalt selles, et ilusad sõnad ja kogu moos, või ikkagi kunagi see jõuab ka tegudeni. Sest noh, jällegi, ühe argumendi ma juba esile tõin, et räägitakse, et see ei pea olema seadusemuudatus, võiks ministri määrusega asja ära parandada. Siiamaani ei ole seda ministri määrust. Nii et see argument üldse ei päde. Teine argument on see, et riik ei peagi – seda argumenti kasutas esmaspäeval jällegi ka haridusminister siin saalis – koolitoitu kinni maksma. See, et riik seda niimoodi suuremeelselt teeb, ühe euro ulatuses – no me peame vist väga tänulikud selle eest olema, meie vanemad ja meie lapsed. Ja mina sellest aru ei saa. Loomulikult, riik võib öelda, et ta ei pea seda tegema, ta ei pea toda tegema. Lõpuks võib riik öelda, et ta ei pea ka neid perehüvitisi peredele maksma, teenigu ise raha, miks siis riik peab üldse sekkuma. Aga minu meelest esiteks olukorras, kus meil on põhiseaduses välja toodud, et tegelikult perede eest peab rohkem hoolitsema. Ja teiseks, kui meil tegelikult perepoliitika on selline, et meil on demograafiline kriis riigis, meil rahvaarv langeb hästi kiiresti ja see tendents jätkub juba mitmendat aastat järjest, ma arvan, et selles olukorras peaks riik ikka mitte mõtlema selle peale, mis ta on kohustatud tegema, vaid selle peale, mis ta saaks head teha perede jaoks, et peredel oleks Eestis hea elada, lapsi saada, lapsi kasvatada. Ja siis tänu sellele muutub meie demograafiline olukord. Nii et mina ütlen lühidalt vastusena seda: ausalt, mina ei saa aru, miks see niimoodi on.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh selle eelnõu eest! Tegelikult väga õiged sõnad. On tõesti päris suur küsimus, kuidas me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus riik tegelikult ei tee midagi, et lastega peresid aidata. Kõik otsused, mis on järjest vastu võetud, erinevad maksutõusud, on teinud väga paljude perede elu keeruliseks. Ja nüüd, kus on meil toiduained nii kalliks läinud, toiduainete käibemaksu ei soovita langetada. Meil on pered, kes ei suuda enam tervislikku toitu näiteks lapsele lubada. Ja nagu sa ise ettekandes õigesti mainisid, et on sellised lapsed, kelle jaoks soe toit koolis on ainus soe toit päevas. Et kas see, kui nüüd riik ei tule appi ega taga ka seda, et meil koolitoit vähemalt oleks tervislik, kas ei või kokkuvõttes jõuda selleni, et meil on aina rohkem haigeid lapsi? Ongi, et pered ei saa tervislikku toitu lubada, koolis nad ei saa tervislikult toituda. See on juba selline suurem probleem, mis puudutab juba laste tervist.

Aitäh selle eelnõu eest! Tegelikult väga õiged sõnad. On tõesti päris suur küsimus, kuidas me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus riik tegelikult ei tee midagi, et lastega peresid aidata. Kõik otsused, mis on järjest vastu võetud, näiteks erinevad maksutõusud, on teinud väga paljude perede elu keeruliseks. Ja nüüd, kus on meil toiduained nii kalliks läinud, toiduainete käibemaksu ei soovita langetada. Meil on pered, kes ei saa lastele enam tervislikku toitu lubada. Ja nagu sa ise ettekandes õigesti mainisid, on selliseid lapsi, kelle jaoks soe toit koolis on ainus soe toit päevas. Kui nüüd riik ei tule appi ega taga seda, et meil vähemalt koolitoit on tervislik, kas ei või kokkuvõttes jõuda selleni, et meil on aina rohkem haigeid lapsi? Ongi nii, et pered ei saa endale tervislikku toitu lubada ja ka koolis lapsed ei saa tervislikult toituda. See on juba selline suurem probleem, mis puudutab ka laste tervist.

Aitäh! Me tegelikult oleme opositsioonis olles juba kaks aastat järjest tõdenud ja ka teised opositsioonierakonnad on tõdenud sama asja, et meil on hästi perevaenulik valitsus. Vaadates seda, mis on nende kahe aastaga perepoliitikas saavutatud, tuleb tsiteerida klassikut: "Tule taevas appi!" Tuletame meelde, et vahetult enne parlamendivalimisi koalitsioon tegi ilusa žesti ja tõstis paljulapseliste perede toetust korralikult. Tõepoolest, summa oli päris suur, 600 eurot, kui ma ei eksi. See oli hästi sümboolne, see tegelikult andis paljudele peredele lootust, et nad on valitsuse fookuses. Ja siis, kui valimised olid läbi, oli põhimõtteliselt üks esimesi asju, mis tehti, otsus, et järgmisest aastast, aasta 2024 jaanuarist võetakse paljulapselistelt peredelt ära 200 eurot kuus. Liiga palju tõsteti, ei ole neil nii palju vaja. Pärast seda, ma arvan, hakkaski nende lastega perede usaldus riigi vastu lagunema. Sest ühelt poolt sa toetad, annad midagi juurde, ja perekond hakkab sellega arvestama. Tõepoolest, siis tõsteti palju – väga hea, väga ilus otsus. Aga siis öeldakse, et vabandust, aitab nagu küll, 200 eurot võtame maha. Nii et sealt see alguse sai. Pärast seda me oleme siin kaks aastat rääkinud sellest, et meil on demograafiline kriis ja me peame midagi ette võtma. Aga mida konkreetselt, seda valitsus meile ei ütle. Ja kõik need initsiatiivid, mis opositsioonilt tulevad, olgu selleks lapse[toetuse] tõstmine, olgu selleks kas või seesama koolitoiduküsimus või mõni muu initsiatiiv, mis on ühel või teisel moel seotud perepoliitikaga ja mille eesmärk on parandada seda olukorda, mis meil Eestis on – kõik need initsiatiivid hääletatakse tuimalt maha. Nii et mina küll ei kujuta ette, [mida teha]. Valitsus räägib sellest, et ta tõepoolest peab midagi ette võtma, sellepärast et demograafia[olukord] on halb, sündimus on hästi madal, nii et probleem on majas. Aga samas ei tehta ju mitte midagi selleks, et seda olukorda muuta. Valitsuse juures moodustati mingisugune komisjon, kes pidi tegelema just demograafiaküsimustega, rahvastikuküsimustega. Korra sai komisjon kokku ja rohkem vist ei tulnud sellest mitte midagi välja. Kahju, et valitsusel on selline suhtumine oma rahvasse, oma peredesse, lastesse. Tegelikult on see suur probleem ja ma arvan, et sellel võib olla päris palju halbu tagajärgi. Ainult üks neist on see teie mainitud mure, et laste tervis võib hullemaks minna, sellepärast et koolitoit ei ole kvaliteetne ja tervislik.

Aitäh! Me tegelikult oleme siin juba kaks aastat järjest tõdenud opositsioonis olles ja teised opositsioonierakonnad on tõdenud sama asja, et meil on hästi perevaenulik valitsus. Sest vaadates seda, mis on nende kahe aastaga saavutatud perepoliitikas, siis tsiteerides klassikut: tule taevas appi! Tuletame meelde, et vahetult enne parlamendivalimisi koalitsioon tegi ilusa žesti ja tõstis paljulapseliste perede toetuse niimoodi korralikult, tõepoolest, summa oli päris suur, 600 eurot, kui ma ei eksi. Ja siis noh, see oli hästi sümboolne, see tegelikult andis paljudele peredele lootust, et nemad on valitsuse fookuses. Ja siis, kui valimised olid läbi, siis põhimõtteliselt üks esimestest asjadest, mida tehti, otsustati, et järgmisest aastast, aastast 2024 jaanuarist võetakse paljulapselistelt peredelt ära 200 eurot kuus, et liiga palju tõsteti, ei ole neil nii palju vaja. Ja pärast seda, ma arvan, nagu hakkaski usaldus, nende lastega perede usaldus riigi vastu lagunema. Sest ühelt poolt sa toetad, annad midagi juurde, perekond hakkab sellega arvestama. Tõepoolest, siis tõsteti, väga hea, väga ilus. Siis öeldakse, et vabandust, aga nüüd aitab küll nagu, et 200 eurot maha. Nii et sealt see alguse sai. Pärast me oleme siin kaks aastat rääkinud sellest, et meil on demograafiline kriis ja me peame midagi sellega ette võtma, aga mida konkreetselt, valitsus meile ei ütle. Sest kõik need initsiatiivid, mis näiteks opositsioonilt tulevad, olgu selleks perehüvitise, lapse hüvitise tõstmine, olgu selleks kas seesama koolitoiduküsimus, kõik teised initsiatiivid, mis on ühel või teisel moel seotud perepoliitikaga ja mille eesmärk on seda olukorda parandada, mis meil Eestis on, kõik need initsiatiivid hääletatakse tuimalt maha. Nii et mina küll ei kujuta ette, kuidas valitsus, kes räägib sellest, et ta tõepoolest peab midagi ette võtma, sellepärast et demograafia on halb, sündimus on hästi madal, nii et probleem on majas, aga samas ei tehta ju mitte midagi selleks, et seda olukorda muuta. Moodustati mingisugune selline komisjon nii-öelda, mis pidi tegelema just demograafiaküsimustega, rahvastikuküsimustega, valitsuse juures. Korra sai komisjon kokku ja rohkem vist ei tulnud sellest mitte midagi välja. Kahju, et tegelikult valitsusel on selline suhtumine oma rahvasse, oma peredesse, lastesse. Tegelikult on see suur probleem ja ma arvan, et see võib tuua päris palju halbu tagajärgi. Ainult üks neist on see teie poolt mainitud, et laste tervis võib hullemaks minna sellepärast, et koolitoit ei ole kvaliteetne ja tervislik.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka mina olen väga päri, et koolitoit on äärmiselt oluline laste tervisele ja see riigipoolne toetus on ammu ajast ja arust. Teine võimalus on, et kohalikud omavalitsused suudaksid seda maksta, aga seda nad ei suuda. Nii et selle tõttu see eelnõu on mõistlik ja mina seda toetan. Samas ma tean, et Keskerakond on siin lugematul arvul välja käinud igasuguseid häid meetmeid, millest paljusid ka minu erakond toetab, aga ütelge seda, kust tuleb kate. Lihtsalt peab arvestama ka sellega, et neid ettepanekuid on oluliselt rohkem, kui on mõistlikke kokkuhoiuviise.

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka mina olen väga päri, et koolitoit on äärmiselt oluline laste tervisele ja see riigipoolne toetus on ammu ajast ja arust. Samuti on teine võimalus anda, et kohalikud omavalitsused suudaksid seda maksta, aga seda nad ka ei suuda. Nii et selle tõttu see eelnõu on mõistlik ja mina seda toetan. Aga kuna ma tean, et Keskerakond on siin lugematul arvul igasuguseid häid meetmeid, mida ka mina ja minu erakond paljusid toetab, aga ütelge seda, kust tuleb kate. Lihtsalt peab arvestama ka sellega, et neid ettepanekuid on oluliselt rohkem, kui on neid mõistlikke kokkuhoiuviise.

Ma tean, et sotsiaaldemokraadid tulid hiljuti välja sarnase initsiatiiviga. Mul on hea meel, et vähemalt sotsiaaldemokraadid on aru saanud, et see on oluline asi, ja nüüd hääletame siis koos selle poolt. Aga kõik on väga lihtne: see on prioriteetide küsimus. Kui tõepoolest riik ütleb, et kuskilt on niisama tekkinud 800 miljonit, siis see tähendab seda, et see raha on kusagil olemas. Nii et ma arvan, et raha võib leida. Teisest küljest, kui me räägime konkreetsetest [katteallikatest], siis Keskerakond on pakkunud neid kuhjaga. Alustame kas või pangamaksust. See oleks toonud riigikassasse peaaegu pool miljardit, kui me omal ajal oleksime selle kehtestanud, nagu seda tegid näiteks Läti ja Leedu. Aga me jäime sellega hiljaks, nüüd sellel suurt mõtet ei ole, kuigi ma arvan, et kui see praegu kehtestada, siis mingi raha kindlasti riigikassasse tänu sellele jõuaks. See on esimene asi. Teine [võimalus] on see, millest me oleme rääkinud. Seesama fanaatiline idee kaotada niinimetatud maksuküür ehk maksusüsteem, mis meil praegu Eestis kehtib. See idee maksab pool miljardit ja selle võiks vähemalt edasi lükata. Mina ütlen, et üldse see idee võiks ära kaduda, aga kui ikkagi on tungiv soov see ära teha, siis ootame ära natuke, kuni meil on paremad ajad. Praegu räägitakse, et selleks raha pole ja tolleks raha pole, aga maksuküüru me kaotame, kuigi see maksab pool miljardit. Järelikult kuskil on olemas pool miljardit. Meie ei räägi täna poolest miljardist, me räägime 30 miljonist. Edasi, riigiasutuste töö optimeerimine ja koosseisu optimeerimine. Me rääkisime sellest, et tegelikult tuleks optimeerida riigiasutuste tööd: vähem ametnikke, efektiivsem tööhõive ja nii edasi. See võiks tuua 200–300 miljonit eelarvesse. Tegelikult valitsus on kaks aastat järjest rääkinud, kuidas nüüd kõike optimeeritakse, kuidas ametnike arv väheneb ja tänu sellele tuleb raha riigieelarvesse. Tegelikult me loeme, et selle asemel ametnike arv ainult kasvab paljudes riigiasutustes. Nii et neid meetmeid võib nimetada küll ja küll. Aga ma arvan, et asi ei ole selles, et ei ole võimalik seda raha leida, asi on selles, et ei ole poliitilist soovi olemas. Vot see on probleem.

Ma tean, et ka sotsiaaldemokraadid tulid sarnase initsiatiiviga välja hiljuti. Mul on hea meel, et vähemalt nüüd sotsiaaldemokraadid on aru saanud, et see on oluline asi, ja nüüd hääletame siis koos selle poolt. Siin on kõik väga lihtne – prioriteetide küsimus. Kui tõepoolest riik ütleb, et kuskilt on tekkinud niisama 800 miljonit, siis see tähendab seda, et see raha tõepoolest kusagil on olemas, ja siis ma arvan, et seda võib leida. Teisest küljest, kui me räägime konkreetsetest meetmetest, siis Keskerakond on pakkunud neid kuhjaga. Alustame kas või pangamaksust. See oleks toonud riigikassasse peaaegu pool miljardit, kui omal ajal oleksime selle kehtestanud, nagu seda tegid näiteks Läti ja Leedu. Aga jäime sellega hiljaks, nüüd suurt mõtet sellel ei ole, kuigi ma arvan, et isegi kui praegu seda kehtestada, siis mingi raha kindlasti riigikassasse tänu sellele jõuab. See on esimene asi. Teine asi on see, millest me rääkisime. Seesama fanaatiline idee kaotada niinimetatud maksuküür ehk seesama maksusüsteem, mis meil praegu siin Eestis kehtib – see idee maksab ainuüksi pool miljardit. Tegelikult seda võib vähemalt edasi lükata. Mina ütleksin, et üldse see idee võiks ära kaduda, aga kui juba on selline tungiv soov seda kehtestada, siis ootame ära natuke, siis kui meil on paremad ajad. Praegu räägitakse, et selleks raha pole, selleks raha pole, aga maksuküüru me me kaotame ja see maksab pool miljardit. Järelikult kuskil on olemas pool miljardit. Meie ei räägi poolest miljardist, me räägime 30 miljonist. Riigiasutuste töö optimeerimine ja koosseisu optimeerimine. Me rääkisime sellest, et tegelikult optimeerida riigiasutuste tööd – vähem ametnikke, efektiivsem tööhõive ja nii edasi –, see oleks toonud 200–300 miljonit eelarvesse. Tegelikult valitsus rääkis kaks aastat järjest sellest, kuidas nüüd kõiki optimeeritakse, kuidas nüüd ametnike arv väheneb ja tänu sellele tuleb raha riigieelarvesse. Tegelikult me loeme, kuidas selle asemel ametnike arv ainult kasvab ja paljudes riigiasutustes. Nii et neid meetmeid võib nimetada küll ja küll, aga ma arvan, et asi ei ole siin selles, et ei ole võimalik seda raha leida, asi on selles, et ei ole seda soovi, poliitilist voli ei ole olemas. Vot see on probleem.

Aitäh! Olen nõus ja lihtsalt küsin teie käest, kas te jagate seda mõtet. Me täna kuulsime peaministrit rääkimas maksuküüru kaotamisest, millega kaasneb kõigile küllaltki hea sissetulekuga inimestele – pean silmas 4000-st ülespoole – ka maksuvaba miinimumi … Ma lihtsalt tegin kiire arvutuse. See on minimaalselt 112 miljonit eurot, mida nad tegelikult ei oota täna, et neile nii-ütelda uuest aastast tuleks. Selle arvelt vist võiks ka üks reaalne … Kas teie ka jagate seda?

Aitäh! Olen nõus ja lihtsalt küsin teie käest, kas te jagate seda mõtet. Me täna kuulsime peaministrit rääkimas maksuküüru kaotamisest, millega kaasneb ka kõigile küllaltki hea sissetulekuga inimestele – pean silmas palka 4000-st ülespoole – ka maksuvaba miinimumi [tõus]. Ma lihtsalt tegin kiire arvutuse. See on kokku minimaalselt 112 miljonit eurot, mida need inimesed tegelikult ei oota. [Nad ei oota], et see neile uuest aastast lisanduks. Selle arvel vist võiks [midagi reaalset ära teha.] Kas teie ka jagate seda?

Anti Allas, palun!

Absoluutselt! Olukorras, kus meil on hästi keeruline majanduslik seis, kus majandus on langenud kolm aastat järjest põhimõtteliselt, kus hinnad kogu aeg kasvavad ja inimesed – vabandust, aga need on lihtsalt uudised, mida me loeme ajalehtedest – varastavad aina rohkem poodidest, varastavad toitu – niisugustes oludes me siis kingime nii-öelda inimestele, kelle sissetulek on ka praegu märgatavalt suurem kui enamusel siin Eestis, veel lisaraha. Minu meelest see on natukene küüniline. Ja loomulikult ma jagan seda mõtet. Nagu ma ütlesin, mina üldse praegu ei tegeleks maksuküüru kaotamisega, sest see on hästi kulukas riigile. Ja selle efektiivsus ei ole päris see, mida oodatakse. Üks näide on teie poolt praegu meile toodud. Nii et kindlasti, kui me räägime maksuküürust, siis kas selle kaotamine ära jätta või siis vähemalt seda kuidagimoodi niimoodi korrigeerida, et just need, kellel läheb väga keeruliselt, kelle sissetulekud ei võimalda elada nagu sellist väärikat elu, et nemad saaksid rohkem tuge. Ja need, kes praegu teenivad mitu tuhat kuus – 4000, 5000, 10 000 ja nii edasi – kas me peame praegu neile veel raha juurde tekitama?

Absoluutselt! Meil on hästi keeruline majanduslik seis, kus majandus on põhimõtteliselt langenud kolm aastat järjest, kus hinnad kogu aeg kasvavad ja inimesed – vabandust, aga need on lihtsalt uudised, mida me loeme ajalehtedest – varastavad poodidest aina rohkem, varastavad toitu. Ja niisugustes oludes me kingime inimestele, kelle sissetulek on ka praegu märgatavalt suurem kui enamusel siin Eestis, veel lisaraha. Minu meelest see on natukene küüniline. Ja loomulikult ma jagan seda mõtet. Nagu ma ütlesin, ma üldse praegu ei tegeleks maksuküüru kaotamisega, sest see on riigile hästi kulukas. Ja selle efektiivsus ei ole päris see, mida oodatakse. Ühe näite te meile praegu tõite. Nii et kindlasti, kui me räägime maksuküürust, siis võiks selle kaotamise ära jätta või siis vähemalt seda kuidagimoodi niimoodi korrigeerida, et rohkem tuge saaksid just need, kellel läheb väga keeruliselt, kelle sissetulekud ei võimalda elada väärikat elu. Ja need, kes praegu teenivad mitu tuhat kuus – 4000, 5000, 10 000 ja nii edasi –, kas me tõesti peame neile veel raha juurde tekitama?

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja kultuurikomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna. Palun!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kultuurikomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea meel on tutvustada teile küll väga põgusat arutelu kultuurikomisjonis antud eelnõu teemal. See arutelu toimus 3. juunil ja sellel osalesid kõik kultuurikomisjoni liikmed, välja arvatud Helle-Moonika Helme. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt olid kohal õigus‑ ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik-analüütik Indrek Kilk ja ministri nõunik Olga Bogdanova. Vadim Belobrovtsev, kes on ka kultuurikomisjoni liige, tutvustas põgusalt konkreetset eelnõu. Ta sõnas, et eelnõu näeb ette tõsta koolilõuna toetuse riiklik alammäär 2 eurole, mis praegu on 1 euro päevas, ja rõhutas, et see summa ei ole muutunud aastast 2018. Sisuliselt sellega ettekandja eelnõu tutvustus piirdus. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt Indrek Kilk tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Seisukoht oli mittetoetav ja argument oli see, et põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmine ei ole koolilõuna toetuse suurendamiseks sobilik viis, kuna seadust selle tarvis muuta ei ole. Kui valitsus otsustab suurendada koolilõuna toetust, siis selleks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrust. On vaja muuta konkreetset valitsuse määrust, mis kehtib aastast 2015. Tõnis Lukas, kolleeg, pööras tähelepanu sellele, et eelnõus on kirjas, et koolilõuna ööpäevane toetus võiks olla 2 eurot. Ta küsis, mida on mõeldud ööpäevase toetuse all. Eelnõu ettekandja täpsustas, et sõna "ööpäevas" võib rahulikult vahetada välja "õppepäevaga" ja et see ei ole mingi põhimõtteline [sõnastus]. Mina uurisin, millel põhineb arusaamine, et praegu koolis pakutav toit on ebakvaliteetne. Koolitoidule kehtivad kindlad reeglid ja ma jagasin ka oma kogemust, olles käinud enam kui 300 erinevas koolis ja väga paljudes neist ka söönud koolilõunat ja selle eest maksnud. Ei saa öelda, et need koolilõunad oleksid olnud kuidagi ebatervislikud või mittemaitsvad. Vastupidi, need on olnud alati väga maitsvad. Eelnõu ettekandja sõnas, et on tehtud küsitlus, millele põhjal nad väidavad, et koolitoit ei ole tervislik ja maitsev. Ka meedias on kajastatud, et koolitoit ei ole maitsev. Ja lisaks siis Belobrovtsev selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohale vastuseks, et eelnõus toodu ei piira kuidagi Vabariigi Valitsust. Eelnõu algatajad soovivad seadusesse lisada vaid selle alammäära. Vabariigi Valitsus saab kehtestada ka midagi muud, kuid see summa ei tohiks nende ettepaneku kohaselt olla alla 2 euro. Komisjoni juht ehk mina tegin ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. juunil. See sai ka konsensuslikult kinnitatud, aga tol päeval jäi see menetluse võimatuse tõttu ära ja täna me oleme siis selle eelnõuga siin. Istungil tegin ma ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt oli 4 inimest ja vastu 3. Veel otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinolija ehk Liina Kersna, see otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea meel on tutvustada teile küll väga põgusat arutelu kultuurikomisjonis antud eelnõu teemal. See arutelu toimus 3. juunil ja sellel osalesid kõik kultuurikomisjoni liikmed, välja arvatud Helle-Moonika Helme. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt olid õigus‑ ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik-analüütik Indrek Kilk ja ministri nõunik Olga Bogdanova. Konkreetse eelnõu puhul siis Vadim Belobrovtsev, kes on ka kultuurikomisjoni liige, tutvustas põgusalt eelnõu, sõnas, et eelnõu näeb ette tõsta koolilõunatoetuse riiklik alammäär 2 eurole, mis praegu on 1 euro päevas, ja rõhutas, et see summa ei ole muutunud aastast 2018. Sisuliselt sellega piirdus ka ettekandja eelnõu tutvustus. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt Indrek Kilk tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Seisukoht oli mittetoetav ja argument oli see, et põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmine ei ole koolilõunatoetuse suurendamiseks sobilik viis, kuna seadust selle tarvis muuta ei ole. Kui valitsus otsustab suurendada koolilõunatoetust, siis selleks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrust ja selle määruse nimi on riigieelarve seaduse, jah, tähendab, valitsuse määrust on vaja, konkreetset määrust on vaja muuta, mis kehtib aastast 2015. Tõnis Lukas, kolleeg, pööras tähelepanu, et eelnõus on kirjas, et koolilõuna ööpäevane toetus võiks olla 2 eurot, et mida on mõeldud ööpäevase toetusega. Ja eelnõu ettekandja täpsustas, et selle sõna "ööpäevas" võib rahulikult vahetada välja "õppepäevaga" ja et see ei ole mingi põhimõtteline hoiak. Siis mina uurisin, millel põhineb arusaamine, et tänane koolis pakutav koolitoit on ebakvaliteetne, kuna koolitoidule kehtivad kindlad reeglid, ja jagasin ka oma kogemust, olles käinud enam kui 300 erinevas koolis ja väga paljudes neist ka söönud koolilõunat ja ka selle eest maksnud. Ei saa öelda, et need koolilõunad oleksid kuidagi ebatervislikud või mittemaitsvad, vastupidi, nad on olnud alati väga maitsvad. Eelnõu ettekandja sõnas, et on tehtud küsitlus, mille põhjal siis nad tuginevad sellele, et koolitoit justkui ei ole tervislik ja maitsev, lisaks on meedias kajastatud seda, et koolitoit ei ole maitsev. Ja lisaks siis Belobrovtsev selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohale vastuseks, et eelnõus toodu ei piira kuidagi Vabariigi Valitsust, et eelnõu algatajad soovivad seadusesse lisada vaid seda alammäära, et Vabariigi Valitsus saab kehtestada ka midagi muud, kuid see summa ei saa olla nende ettepaneku kohaselt alla 2 euro. Siis komisjoni juht ehk mina tegin ettepaneku eelnõu täiskogu päevakorda võtta 11. juunil. See sai ka konsensuslikult kinnitatud, aga tol päeval jäi see menetlemine võimatuse tõttu ära ja täna me oleme siin selle eelnõuga. Siis tegin ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt oli 4 inimest ja vastu 3. Ja siis määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinolija ehk Liina Kersna ja see otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Muidugi me teame, et see ei peaks siia Riigikogusse tulema, sest see nagu peaks olema valitsuse korraldusega või määrusega kehtestatud, koolitoidu, -lõuna maksu suurendamine. Aga me saame ju väga hästi aru, et see valitsus ainult tõstab midagi, ta ei langeta ühtegi maksu ega käibemaksu ega taha ka koolilõunat tõsta. Küsimus oligi sellepärast, et toome selle siia Riigikogu saali ja sunnime valitsust selle vastu võtma. Aga te ei taha seda teha. Siis ma küsin teie käest ja komisjoni käest. Te juba ütlesite, et kõik lükkasite tagasi. Aga kas teil perspektiivis ka sellist arusaama ei ole, et ikkagi võiks leevendada omavalitsuste ja lastevanemate rahakotti ja võtta see riigi õlale?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Muidugi me teame, et koolitoidu, koolilõuna [toetuse] suurendamine ei peaks siia Riigikogusse tulema, et see peaks olema valitsuse määrusega kehtestatud. Aga me saame ju väga hästi aru, et see valitsus ainult tõstab midagi, ta ei langeta ühtegi maksu, näiteks käibemaksu, ega taha ka koolilõuna [toetust] tõsta. Sellepärast me mõtlesimegi, et toome selle siia Riigikogu saali ja sunnime valitsust [seda tegema]. Aga te ei taha seda teha. Ma küsin teie kui komisjoni [esindaja] käest. Te juba ütlesite, et te lükkasite selle tagasi. Aga kas teil perspektiivis ka sellist arusaama ei ole, et ikkagi võiks leevendada omavalitsuste ja lastevanemate rahakoti [seisu] ja võtta see riigi õlule?

Aitäh! Sellist arutelu meil kultuurikomisjonis ei olnud, see arutelu oli tõesti väga põgus. Aga põhimõtteliselt koolilõuna toetus ei ole kunagi olnud mõeldud nii, et see on ainult riigipoolne toetus ja sellest toetusest peakski saama koolilõuna lastele pakutud. See on olnud alati mõeldud kolmepoolse toetusena ehk panustab riik, panustab kohalik omavalitsus kui kooli pidaja ja panustab ka lapsevanem. Loomulikult nende laste puhul ja nende perede puhul, kelle puhul on teada, et on majanduslikult keeruline olukord, saab kohalik omavalitsus võtta suurema vastutuse ja tasuda lapsevanema eest selle koolitoidu [osamakse].

Aitäh! Sellist arutelu meil kultuurikomisjonis ei olnud, see arutelu oli tõesti väga põgus. Aga põhimõtteliselt koolilõunatoetus ei ole kunagi olnud mõeldud nii, et see on ainult riigipoolne toetus ja sellest toetusest peakski saama koolilõuna lastele pakutud. See on olnud alati mõeldud kolmepoolse toetusena ehk panustab riik, panustab kohalik omavalitsus kui koolipidaja ja panustab ka lapsevanem. Ja loomulikult nende laste puhul ja nende perede puhul, kus on teada, et on keeruline, majanduslikult keeruline olukord, saab nende laste eest kohalik omavalitsus võtta suurema vastutuse ja tasuda ka lapsevanema eest selle koolitoidu.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Andke mulle nõu. Te ise tsiteerisite Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja sõnavõttu ja mina oma kõnes tegin sama. See seisneb selles, et ärge tulge muutma seadust, et valitsus oma määrusega saab seda ise suurendada, selleks ei ole vaja seadust muuta. Ma saan sellest aru, aga me näeme, kuidas juba seitse aastat järjest ja nüüd ma saan aru, et kaheksandat aastat ka toimub sama asi, et valitsus oma määrusega mitte midagi ei muuda. Kuidas me peame selles olukorras edasi tegutsema? Tuleme seaduseelnõuga, ei sobi, selle… piisab määrusest, aga määrust ei ole olemas ja ei tule ka. Mida siis on selles olukorras vaja teha, et see asi ikkagi laheneks?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Andke mulle nõu. Te ise tsiteerisite Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja sõnumit ja mina oma kõnes tegin sama. See sõnum seisneb selles, et ärge tulge muutma seadust, kuna valitsus oma määrusega saab seda ise suurendada. Selleks ei ole vaja seadust muuta. Ma saan sellest aru, aga me näeme, kuidas juba seitse aastat järjest on toimunud ja nüüd ma saan aru, et kaheksandat aastat toimub sama asi, et valitsus oma määrusega mitte midagi ei muuda. Kuidas me peame selles olukorras edasi tegutsema? Tuleme seaduseelnõuga – ei sobi, sest piisab määrusest. Aga määrust ei ole olemas ja ei tule ka. Mida siis on selles olukorras vaja teha, et asi ikkagi laheneks?

Aitäh! Te teate väga hästi, et tõesti riigieelarve koostamine on prioriteetide küsimus ja sinna jõuavad asjad, mis hetkel tunduvad riigi vaates olulisemad. Te ütlesite omapoolses ettekandes väga õigesti või vastates küsimustele, et selle eelnõu rakendamise kulu on 30 miljonit eurot. 30 miljonit eurot haridusvaldkonna eelarves tähendab näiteks suurusjärguna 15%-list kõrghariduse toetuse kasvu või, võrdluseks, 6% õpetajate palga miinimumi kasvu. Ja valitsus on täna selgelt seisukohal, et selleks, et tagada võimalikult hea ligipääs ja võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele kõigile lastele, on vaja panustada õpetajate palkadesse. See on prioriteet. Ka järgmisel aastal valitsus tõesti pingutab selle nimel, et õpetajate palgafond, ma usun, vähemalt 10% peaks tõusma.

Aitäh! Te teate väga hästi, et tõesti riigieelarve koostamine on prioriteetide küsimus ja sinna jõuavad asjad, mis hetkel tunduvad riigi vaates olulisemad. Te ütlesite oma ettekandes või küsimustele vastates väga õigesti, et selle eelnõu rakendamise kulu on 30 miljonit eurot. 30 miljonit eurot haridusvaldkonna eelarves tähendab näiteks suurusjärguna 15%-list kõrghariduse toetuse kasvu või, 6% õpetajate palga miinimumi kasvu. Ja valitsus on selgelt seisukohal, et selleks, et tagada võimalikult hea ligipääs ja võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele kõigile lastele, on vaja panustada õpetajate palkadesse. See on prioriteet. Ka järgmisel aastal valitsus tõesti pingutab selle nimel, et õpetajate palgafond vähemalt 10% peaks tõusma.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te olete poolteist aastat olnud haridusminister. Nüüd ma kuulsin, et te olete üle 300 korra söönud erinevates koolides ja maksnud ka selle eest. Valgustage mind, palun! Järelikult te olete kas enamikul oma tööpäevadel söönud koolis või olete mõnel päeval kaks korda söönud. Kuidas see hinnaskaala jaguneb? Teil on kindlasti hea mälu. Kui palju siis maksis kõige odavam lõuna ja kui palju kõige kallim?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te olete poolteist aastat olnud haridusminister. Nüüd ma kuulsin, et te olete üle 300 korra söönud erinevates koolides ja maksnud ka selle eest. Valgustage mind, palun. Järelikult te olete kas enamikus oma tööpäevadeks söönud koolis või olete mõnel päeval kaks korda söönud. Kuidas see hinnaskaala jaguneb? Teil on kindlasti hea mälu. Kui palju siis kõige odavamalt sai ja kõige kallimalt sai?

Aitäh! Ma küll tõesti ei öelnud, et ma pooleteise aasta jooksul, kui ma olin haridusminister, käisin koolides. Kas te kujutate ette, et ma olen 10 aastat töötanud Riigikogus ja need 10 aastat tegelenud haridusvaldkonnaga ja 10 aasta jooksul olen ma käinud vähemalt 300 erinevas koolis? Ei, ma ei oska teile tuua sellist võrdlust, aga need summad on olnud väga väikesed, jäänud, ma arvan, 2 ja 3,5 euro vahele.

Aitäh! Ma tõesti ei öelnud, et ma pooleteise aasta jooksul, kui ma olin haridusminister, käisin [nii paljudes] koolides. Aga kujutage ette, et ma olen kümme aastat töötanud Riigikogus ja need kümme aastat tegelenud haridusvaldkonnaga. Kümne aasta jooksul olen ma käinud vähemalt 300 erinevas koolis. Ma ei oska teile tuua sellist võrdlust, aga need summad on olnud väga väikesed, jäänud 2 ja 3,5 euro vahele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te mainisite, et koolilõuna toetus ei ole kunagi olnud mõeldud sellisena, et ongi ainult riiklik toetus. Et on kolmepoolne toetus: riik, kohalik omavalitsus ja vanemad. Aga arvestades seda, kuidas nüüd on hinnad, toiduainete hinnad eriti, viimase kahe aastaga kasvanud, juhtub praegu selline asi, et aina suurem koormus langeb vanemate õlule ja aina suurem koormus langeb kohalike omavalitsuste õlule. Miks ikkagi proportsionaalselt ei peaks riik oma õla alla panema? Toiduainete käibemaksu langetamist te kehtestada ei soovi, aga vähemalt siin võiks tulla appi. See on ju oluline ka laste tervise seisukohalt, et nad saaksid koolis ikkagi tervislikku toitu, eriti kui kodus vanemad tihti ei suuda neile seda võimaldada.

Aitäh! Te mainisite, et see koolitoetus ei ole kunagi, et seda ei mõeldud kunagi sellisena, et see on ainult riiklik toetus, eks ole, kolmepoolne, et riik, kohalik omavalitsus ja vanemad. Aga arvestades ikkagi seda, kuidas nüüd on need hinnad, toiduainete hinnad eriti, kasvanud viimase aastaga, viimase kahe aastaga, ikkagi praegu juhtub selline asi, et aina suurem koormus langeb vanemate õlule, aina suurem koormus langeb kohalike omavalitsuste õlule. Et miks siis ikkagi proportsionaalselt siis ei peaks ka riik oma õla alla panema, arvestades, et toiduainete käibemaksu langetamist sisse viia te ei soovi, aga vähemalt siin võiks tulla appi. Sest see on ju oluline ka laste tervise seisukohalt, et nad saaksid ikkagi seda tervislikku toitu koolis, eriti kui võib-olla kodus vanemad tihti ei suuda neile seda võimaldada.

Aitäh! Ma olen väga nõus, et koolitoit peab olema tervislik ja soe toit. See eristab meid väga paljudest teistest riikidest, et tõesti, meie haridussüsteem nii alushariduses kui ka üldhariduses pakub õpilastele kvaliteetset, head sooja toitu. Mina olen veendunud, seda me küll komisjonis ei arutanud, aga kui te lubate, siis jagan oma isiklikku seisukohta, et nende laste puhul, kelle vanemad ei suuda tagada kvaliteetset toitu koolis lapsele, selle eest peakski võtma kas riik või kohalik omavalitsus suurema vastutuse. Ma olen sellega täiesti nõus. Aga see ei tähenda seda, et riik peaks maksma kinni kõigi laste sooja toidu keset koolipäeva. Kui meil oleks väga palju raha, siis loomulikult oleks see kena asi teha, aga kui me peame valima, kas tõsta näiteks õpetajate palka või koolilõunatoetust, siis lapsed saavad mõjutatud kindlasti rohkem õpetajate palga kasvust, sest on oluline, et me suudaksime tagada kõigile lastele võimalikult kvaliteetse hariduse.

Aitäh! Ma olen väga nõus, et koolitoit peab olema tervislik ja soe toit. See eristab meid väga paljudest teistest riikidest, et meie haridussüsteem nii alushariduses kui ka üldhariduses pakub õpilastele kvaliteetset, head sooja toitu. Seda me küll komisjonis ei arutanud, aga kui te lubate, siis jagan oma isiklikku seisukohta. Mina olen veendunud, et nende laste puhul, kelle vanemad ei suuda maksta [oma osa] kvaliteetse toidu eest koolis, peakski võtma kas riik või kohalik omavalitsus suurema vastutuse. Ma olen sellega täiesti nõus. Aga see ei tähenda seda, et riik peaks maksma kinni kõigi laste sooja toidu keset koolipäeva. Kui meil oleks väga palju raha, siis loomulikult oleks see kena asi teha, aga kui me peame valima, kas tõsta näiteks õpetajate palka või koolilõuna toetust, siis [on meie seisukoht, et] lapsed saavad kindlasti rohkem mõjutatud õpetajate palga kasvust. On oluline, et me suudaksime tagada kõigile lastele võimalikult kvaliteetse hariduse.

Aitäh! Hea ettekandja! Ma arvan, et siin ongi meie erakondlikud erinevused maailmavaates. Kui Reformierakond tuleks Tallinnas ainuvõimule ilma Keskerakonnata, siis näiteks kaoks kindlasti tasuta ühistransport ära. Aga nüüd, kui me räägime sellest laste koolilõunast, siis tegelikult on see oluline ja ma arvan, et siinkohal me ei vaidle üksteisega. Küsimus on selles, et me vaidleme kvaliteedi üle ja kuidas seda saavutada. Ma just sellel nädalal vestlesin ühe lapsevanemaga, kes selgelt ütles välja, et tema laps käib neljandas klassis ja tal on olemas info, et kogu sellest klassist sööb koolilõunat kaks kuni kolm last. Ülejäänud toit läheb lihtsalt prügikasti. Ehk siis tegelikult ühest küljest me maksame mingi 1 eurot lõuna eest, aga samas lapsed seda ei söö, see toit läheb prügikasti. Kas me seda tahamegi? Ei taha, aga mis on lahendus?

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma arvan, et siin ongi meie nagu erakondlikud erinevused maailmavaates. Kui Reformierakond tuleks Tallinnas, ma arvan, ainuvõimule ilma Keskerakonnata, siis kaoks kindlasti tasuta ühistransport ära. Aga nüüd, kui me räägime sellest laste koolilõunat, siis tegelikult on see oluline. Ma arvan, et siinkohal me ju ei vaidle üksteisega. Küsimus on, et me vaidleme kvaliteedi üle ja kuidas seda saavutada. Ma just sellel nädalal vestlesin ühe lapsevanemaga, kes selgelt ütles välja, et tema laps käib neljandas klassis, tal on täiesti olemas info, et kogu sellest klassist sööb kaks kuni kolm last. Ülejäänud toit läheb lihtsalt prügikasti. Ehk siis tegelikult ühest küljest me maksame mingit 1 eurot lõuna eest, aga samas lapsed seda ei söö, see toit läheb prügikasti. Kas me seda tahamegi? Ei taha, aga mis on lahendus?

Aitäh! Ma saan aru, et teie näete lahendusena seda, et kui riik tõstab omapoolset toetust, siis see toit ei lähe prügikasti. Ma julgeks selles kahelda, võib-olla natukene, aga siiski julgen kahelda. Ja teiseks tahan öelda, et ma olen täiesti kindel, et kui Reformierakond on Tallinnas võimul, siis koolitoidutoetust kindlasti Reformierakond ka kohaliku omavalitsusena pakub.

Aitäh! Ma saan aru, et teie näete lahendusena seda, et kui riik tõstab omapoolset toetust, siis see toit ei lähe prügikasti. Ma julgen selles kahelda – võib-olla natukene, aga siiski julgen kahelda. Ja teiseks tahan öelda, et ma olen täiesti kindel, et kui Reformierakond on Tallinnas võimul, siis koolitoidu toetust kindlasti Reformierakond ka kohaliku omavalitsusena pakub.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui te siin küsisite, vastates eelnevatele küsimustele, niimoodi retooriliselt, et kui küsida, millest võidavad lapsed enam, siis ma jätkaksin seda küsimust niimoodi, et kas siis sellest, et riik panustab koolitoidutoetusesse seal mõnekümne miljoni ulatuses või sellest, et me teeme maksukingituse jõukamatele peredele, mille kulu eelarvele on sadades miljonites. Julgen väita, et see esimene on see, mis tulemuslikult jõuab iga lapseni. Aga küsin selle kohta, et kui te seda teemat komisjonis arutasite, kas kuidagi puudutasite ka seda, et Sotsiaalministeerium just uuendas määrust haridusasutuste toidule, samal ajal peaks ju riiklik huvi ja prioriteet olema ka see, et meie kohalik tooraine jõuaks võimalikult palju ka haridusasutustesse nii-öelda lauale, et toetada meie kohalikku tootmist, meie kohalikku põllumeest ja nii edasi? Mis siis need lahendused komisjoni arutelus võisid olla, kuidas me neid kahte aspekti arvesse võtame?

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te siin küsisite, vastates eelnevatele küsimustele, niimoodi retooriliselt, et millest võidavad lapsed enam. Ma jätkaksin seda küsimust niimoodi: [kas lapsed võidavad enam] sellest, et riik panustab koolitoidu toetusesse mõnekümne miljoni ulatuses, või sellest, et me teeme jõukamatele peredele maksukingituse, mille kulu eelarvele on sadades miljonites? Julgen väita, et esimene [meede] on see, mis tulemuslikult jõuab iga lapseni. Aga küsin ka selle kohta, et kui te seda teemat komisjonis arutasite, kas te kuidagi puudutasite ka seda, et Sotsiaalministeerium just uuendas määrust haridusasutuste toidu kohta. Peaks ju riiklik huvi ja prioriteet olema ka see, et meie kohalik tooraine jõuaks võimalikult palju haridusasutustes nii-öelda lauale, et toetada kohalikku tootmist, kohalikku põllumeest ja nii edasi. Mis need lahendused võiksid olla, kuidas me neid kahte aspekti arvesse võtame?

Aitäh! Tuleb tunnistada, et me tõesti sel teemal komisjonis ei arutanud, see komisjoni arutelu oli väga põgus, aga ma siiski hea meelega kommenteerin. Esiteks, riigil on koolile või koolidele toetus, kui nad kasutavad mahetoorainet koolitoidus. See on olnud väga positiivse mõjuga toetus, näiteks Võrumaal on praktiliselt kõik, Anti Allas võib mind parandada, aga minu teadmise järgi kõik haridusasutused jõudnud selleni, et suur osa nende toidust on mahetoodang ja ka siis kohalik. Ma arvan, et Võru piirkonnast saavad inspiratsiooni ka teised ja seda initsiatiivi toetab ka riik omalt poolt. Mis puudutab maksumuudatusi, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kindlasti aitab kaasa ka toimetulekule. Teie poolt palju kirutud maksuküüru kaotamine jätab näiteks sotsiaaltöötaja ametil olevale inimesele enam kui 1300 eurot rohkem kätte aastas. Ja ma usun, et kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis ju nad kasutavad seda ka kvaliteetse toidu ostmiseks.

Aitäh! Tuleb tunnistada, et me seda teemat komisjonis ei arutanud. Komisjoni arutelu oli väga põgus. Aga ma siiski hea meelega kommenteerin. Esiteks, riigil on koolidele [ette nähtud] toetus, kui nad kasutavad koolitoidus mahetooraineid. See on olnud väga positiivse mõjuga toetus. Näiteks Võrumaal on minu teada praktiliselt kõik haridusasutused – Anti Allas võib mind parandada – jõudnud selleni, et suur osa nende toidust on mahetoodang ja seega ka kohalik. Ma arvan, et Võru piirkonnast saavad inspiratsiooni ka teised ja seda initsiatiivi toetab ka riik omalt poolt. Mis puudutab maksumuudatusi, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kindlasti aitab toimetulekule kaasa. Teie poolt palju kirutud maksuküüru kaotamine jätab näiteks sotsiaaltöötaja ametis olevale inimesele aastas enam kui 1300 eurot rohkem kätte. Ja ma usun, et kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis nad kasutavad seda ka kvaliteetse toidu ostmiseks.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma ikkagi tuleks tagasi oma eelmise küsimuse juurde, sest te vastasite õigesti: prioriteetide küsimus, õpetajate palgad ja nii edasi. Vaatame, kuidas see realiseerub ka, sellepärast et me loeme praegu meediast, et vähemalt sellist konkreetset ja korralikku õpetajate palga tõusu ei pruugigi tulla järgmisel aastal. Aga seda näitab tulevik. Minu küsimus oli ikka natuke teistsugune. Minu küsimus oli see, et mida me peame tegema olukorras, kus me tahame, et see summa, mida riik eraldab, oleks rohkem kui üks euro, sellepärast et sellest ühest eurost juba ammu-ammu ei piisa. Ja meile öeldakse, et ärge tulge oma eelnõuga, sest valitsus saab seda oma määrusega teha, nii et istuge ja oodake, millal see määrus tuleb. Teile kui endisele haridusministrile on see temaatika tuttav. Äkki annaksite nõu, mida selles olukorras teha?

Aitäh! Ma ikkagi tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde, sest te vastasite õigesti: kõik on prioriteetide küsimus. [Prioriteet on] õpetajate palgad ja nii edasi. Vaatame, kas see realiseerub ka. Me ju loeme praegu meediast, et vähemalt sellist konkreetset ja korralikku õpetajate palga tõusu ei pruugi tulla järgmisel aastal. Aga seda näitab tulevik. Minu küsimus oli natuke teistsugune. Minu küsimus oli see, et mida me peame tegema olukorras, kus me tahame, et see summa, mida riik eraldab, oleks rohkem kui 1 euro. Sellest 1 eurost juba ammu ei piisa. Ja meile öeldakse, et ärge tulge oma eelnõuga, sest valitsus saab seda oma määrusega teha. Nii et istuge ja oodake, millal see määrus tuleb. Teile kui endisele haridusministrile on see temaatika tuttav. Äkki annaksite nõu, mida selles olukorras teha?

Suur tänu! On küll palju oodata, et ma Keskerakonnale hakkaksin nõu andma. Teil on tarku päid oma ridades piisavalt palju, et ise loomingulisi lahendusi leida. Aga tuletan meelde, et EKREIKE valitsus, kus teil oli kanda haridusministri portfell, ei tõstnud õpetajate palka üldse. Null eurot tõsteti õpetajate palka ja riigi eelarvestrateegias oli arvestatud neljaks aastaks null eurot.

Suur tänu! On küll palju oodata, et ma Keskerakonnale hakkaksin nõu andma. Teil on tarku päid oma ridades piisavalt palju, et ise loomingulisi lahendusi leida. Aga tuletan meelde, et EKRE-ikke valitsus, kus teil oli kanda haridusministri portfell, ei tõstetud õpetajate palka üldse. Null eurot tõsteti õpetajate palka ja riigi eelarvestrateegias oli arvestatud neljaks aastaks null eurot.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te vastasite … Ma nõustun teie kommentaarist vägagi sellega, et on väga tänuväärne riigi loodud mahekoolitoidu toetus, seda tõesti. On häid näiteid, Võrumaa sealhulgas, kes seda rakendab. Samas ma usun, et te nõustute minuga, et sugugi mitte kõik tootjad ei ole täna mahedad ja ka ei saa olema mahedad. Siiski, kohalikku toorainet võiksime me väärtustada ka haridusasutustes laiemalt ja sellele hoogu anda, mis täna mahetoetusest välja jääb. Ja kuna see maksukommentaar või maksuteema ka teid kohe niimoodi käivitas siin teemal, et õigustada, miks jõukamatele taas kord maksukingitus teha, siis ma ei saa jätta märkimata, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine tegelikult teeb ju 114 miljoni euro suuruse kingituse neile, kelle tulu on üle 4000 euro kuus. Nendel peredel tõesti ei ole probleeme oma taskust koolitoidule juurde maksta. Aga teie poolt välja toodud sotsiaaltöötaja perel kindlasti oleks rohkem abi, kui tema laps saaks koolis tasuta süüa. Jäi vist rohkem kommentaari vormi.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma nõustun teie kommentaarist vägagi sellega, et see riigi loodud mahekoolitoidu toetus on väga tänuväärne. Seda tõesti! On häid näiteid, sealhulgas ka Võrumaal, kes seda rakendab. Samas ma usun, et te nõustute minuga, et sugugi mitte kõik tootjad ei ole täna mahetootjad ja ka ei saa seda olema. Me võiksime haridusasutustes väärtustada laiemalt kohalikku toorainet ja ka selle kasutamisele hoogu anda, mis mahetoetusest välja jääb. Ja kuna see maksuteema teid ka kohe niimoodi käivitas, et püüdsite õigustada, miks jõukamatele tuleb taas kord maksukingitus teha, siis ma ei saa jätta märkimata, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine tegelikult teeb ju kokku 114 miljoni euro suuruse kingituse neile, kelle tulu on üle 4000 euro kuus. Nendel peredel tõesti ei ole probleeme oma taskust koolitoidule juurde maksta. Aga teie poolt välja toodud sotsiaaltöötaja perel oleks kindlasti rohkem abi, kui tema laps saaks koolis tasuta süüa. Jäi vist rohkem kommentaari vormi.

Reili Rand, palun!

Jah, jäi kommentaari vormi. Aitäh teile!

Selge. Rohkem küsimusi teile ei ole ja suur tänu, Liina Kersna! Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 620 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 620 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selge! Rohkem küsimusi teile ei ole ja suur tänu, Liina Kersna! Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 620 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 620 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei ole. Eelnõu 620 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega, head kolleegid, on tänane istung lõppenud.

Ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei ole. Eelnõu 620 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud.