779 Tööpuuduse kiire kasvu ja tööhõive languse kohta

Oleme jõudnud viienda punkti juurde. Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 15. mail 2025 esitatud arupärimine tööpuuduse kiire kasvu ja tööhõive languse kohta, arupärimine nr 779. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud väga hea kolleeg Lauri Laats. Taas kord sõna teil.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult tööpuuduse kiire kasv ja tööhõive langus puudutab ka üleüldiselt regionaalpoliitikat. Aga enne, kui ma jõuan selle arupärimise juurde, ma võib-olla tõesti võtan samuti kuulda lugupeetud ministri viimase sõnavõtu mõtet, et peab olema faktipõhine ja argumenteeritud. Minu arust see sõnavõtt, mille esitas lugupeetud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets, ei olnud kindlasti ei faktipõhine ega ka korralikult argumenteeritud. See ei ole ju saladus, ja me oleme seda pidevalt öelnud, et Keskerakonnale ei ole sobinud ja ei ole meeldinud see regionaalpoliitika, mida aeti selles koalitsioonis, kus olid sotsiaaldemokraadid üheks osapooleks. Ja minu arust Läänemets unustas selgelt välja öelda mõned faktid. Sotside juhtimisel kehtestati automaks. Kui see ei [näita] nii-öelda negatiivset suhtumist regionaalpoliitikasse, no mis siis veel [näitab]? Sotside juhtimisel lõpetati ära maakondlik tasuta ühistransport. Sotside juhtimisel võeti vastu absoluutselt kõik maksutõusud. Nendest asjadest miskipärast Läänemets ei taha rääkida, aga näpuga näidata meeldib küll ja samal ajal öelda, et ärge teie näpuga näidake. Minu arust ei ole kindlasti ühe poliitiku [selline] suhtumine mõistlik. Kahjuks me peame tõdema, et sellist suhtumist on siin [näidanud] ka erinevad ministrid, kui on öeldud, et kõik, mis teie räägite, on jama, te ei tohiks üldse valitsust kritiseerida, koalitsiooni kritiseerida. Aga andke andeks, kui me oleme jõudnud sinnani, kus me ei tohi alustada debatti ja juhtida tähelepanu, mis on hästi või halvasti tehtud, no siis me ei saa ka demokraatiast rääkida. Ja seda räägib sotsdemmide ehk sotsiaaldemokraatide erakonna juht. Mis seal demokraatlikku on? Kui nüüd jõuame siia regionaalpoliitika tasandi juurde tagasi, siis loomulikult tööpuuduse kiire kasv, mis selle aasta esimese kvartali statistika alusel on täpselt nii [kiire] olnud, ja tööhõive langus on meis tekitanud suurt muret. Ja 15. mail käesoleval aastal me vastava arupärimise oma fraktsiooni liikmetega ka esitasime. On selgelt näha, et siin on regionaalsed erinevused sees: kus on töötuse määr suurem, kus on töötuse määr väiksem. Eriti on probleemne meil Ida-Virumaa kant ja Kagu-Eesti kant. Ja me räägime loomulikult ebavõrdsest palgasüsteemist. Seda [näitab] jällegi statistika, see on faktipõhine lähenemine. Palgaerinevused on väga suured, kui võrrelda Tallinna, Harjumaad ja teisi suuri linnu nagu Tartu kõigi ülejäänud maakondadega. Seal on kahekordne palgalõhe, kahekordne. Nii et me oleme koostanud maikuus selle teema kohta arupärimise, kus me oleme esitanud kuus küsimust. Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, ma arvan, et hea minister saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Loodame saada konkreetseid ja võib-olla ka rõõmustavaid vastuseid. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult, tööpuuduse kiire kasv ja tööhõive langus puudutab ka üleüldiselt regionaalpoliitikat. Aga enne, kui ma jõuan selle arupärimise juurde, ma võib-olla tõesti võtan samuti kuulda lugupeetud ministri viimase sõnavõtu mõtet, et peab olema faktipõhine ja argumenteeritud. Minu arust see sõnavõtt, mille esitas lugupeetud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets, ei olnud kindlasti ei faktipõhine ega ka korralikult argumenteeritud. See ei ole ju saladus, ja me oleme seda pidevalt öelnud, et Keskerakonnale ei ole sobinud ja ei ole meeldinud see regionaalpoliitika, mida aeti selles koalitsioonis, kus olid sotsiaaldemokraadid üheks osapooleks. Ja minu arust Läänemets unustas selgelt välja öelda mõned faktid. Sotside juhtimisel kehtestati automaks. Kui see ei ole nii-öelda negatiivne suhtumine regionaalpoliitikasse, no mis siis veel on? Sotside juhtimisel lõpetati ära maakondlik tasuta ühistransport. Sotside juhtimisel võeti vastu absoluutselt kõik maksutõusud. Nendest asjadest miskipärast Läänemets ei taha rääkida, aga näpuga näidata meeldib küll ja samal ajal öelda, et ärge teie näpuga näidake. Minu arust ei ole kindlasti ühe poliitiku selline suhtumine mõistlik. Kahjuks me peame tõdema, et sellist suhtumist on siin [näidanud] ka erinevad ministrid, kui on öeldud, et kõik, mis teie räägite, on jama, te ei tohiks üldse valitsust kritiseerida, koalitsiooni kritiseerida. Aga andke andeks, kui me oleme jõudnud sinnani, kus me ei tohi alustada debatti ja juhtida tähelepanu, mis on hästi või halvasti tehtud, no siis me ei saa ka demokraatiast rääkida. Ja seda räägib sotsdemmide ehk sotsiaaldemokraatide erakonna juht. Mis seal demokraatlikku on! Kui nüüd jõuame siia regionaalpoliitika tasandi juurde tagasi, siis loomulikult tööpuuduse kiire kasv, mis selle aasta esimese kvartali statistika alusel on täpselt nii [kiire] olnud, ja tööhõive langus on meis tekitanud suurt muret. Ja 15. mail käesoleval aastal me vastava arupärimise oma fraktsiooni liikmetega ka esitasime. On selgelt näha, et siin on regionaalsed erinevused sees: kus on töötuse määr suurem, kus on töötuse määr väiksem. Eriti probleemne on meil Ida-Virumaa kant ja Kagu-Eesti kant. Ja me räägime loomulikult ebavõrdsest palgasüsteemist. Seda [näitab] jällegi statistika, see on faktipõhine lähenemine. Palgaerinevused on väga suured, kui võrrelda Tallinna, Harjumaad ja teisi suuri linnu nagu Tartu kõigi ülejäänud maakondadega. Seal on kahekordne palgalõhe, kahekordne. Nii et me koostasime maikuus selle teema kohta arupärimise, kus me oleme esitanud kuus küsimust. Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, ma arvan, et hea minister saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Loodame saada konkreetseid ja võib-olla ka rõõmustavaid vastuseid. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd ongi meil suurepärane võimalus kuulata taas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldot vastamas Riigikogu liikmete küsimustele.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud arupärijad! Kuna küsimus tervikuna oli töötuse olukorrast ja [vahepeal] on natuke aega mööda läinud, siis ma annan hästi kiire ülevaate töötuse hetkeseisust. Tõesti, kuna on keerulised aastad olnud, on 2023. aasta algusest alates töötuse määr kasvanud. See saavutas oma tipu tänavuse aasta esimeses kvartalis 8,5% juures. Küll aga on positiivne, et juba teises kvartalis töötuse määr langes 6,9%‑ni. Ka töötukassa registri andmed näitavad, et 2025. aastal on iga kuu olnud töötuna arvel vähem [inimesi] kui aasta varem, mis viitab tegelikult tööturu olukorra paranemisele. Juuli seisuga on töötukassas arvel ligi 46 000 inimest. See on palju parem olukord, kui veel aasta alguses prognoositi. See näitab samm-sammult tööturu olukorra paranemist. Konkreetselt võib võrrelda teiste riikidega, et aru saada, kus me paikneme. Meil on positiivne see, et väga suur osa tööealisest elanikkonnast on tööturul aktiivne, see tähendab, et inimesed töötavad või otsivad aktiivselt tööd ja on valmis tööle asuma. Tööjõus osalemise määr on muide tõusnud läbi aegade kõrgeimale tasemele: 2025. aasta esimeses kvartalis lausa 88,1%-ni 20–64-aastaste seas. Sellega on Eesti kõige kõrgema tööturuaktiivsusega riik Euroopa Liidus. See on positiivne. Aga läheme siis ka detailsemalt küsimuste juurde. Tõite välja Statistikaameti 2025. aasta esimese kvartali andmed, selle küsitlusuuringu ja küsite, kuidas hindan majandus- ja tööstusministrina tööpuuduse kasvu põhjuseid ning milline on olnud ministeeriumi tegevus selle ennetamiseks või leevendamiseks. Siin tuleb mainida kahte erinevat numbrit, mis ka meediast tihti läbi käivad. Üks on [võetud] Statistikaameti küsitlusest, mis tehakse vastava valimi seas ja laiendatakse kogu ühiskonnale. Teine on reaalne statistiliselt või faktiliselt mõõdetav registreeritud töötuse määr, mida saate vaadata inimese täpsusega töötukassa lehelt. Need erinevad omajagu. Eks seal on põhjuseid erinevaid, ma ei hakka sinna minema. Küll aga, nagu ma ütlesin, kui lähtuda sellest 20–64-aastaste vanusegrupist, on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega meil tendents positiivne: hõive oli kasvanud 88,1%-ni, see on stabiilselt kasvanud alates 2019. aastast, kui see esimest korda ületas selle maagilise 80% piiri. Nagu ma mainisin, majandus on olnud tsükliline, on olnud keerulised ajad: COVID, täiemahuline Ukraina sõda. See kõik on mõjutanud ka töötuse numbreid. Aga just viimase aasta jooksul on töötus ka kuude võrdluses kogu aeg olnud langevas trendis. Küsimus oli, milliseid konkreetseid meetmeid oleme me selle leevendamiseks või ennetamiseks teinud või tegemas. Me oleme töötukassaga ette valmistamas uut strateegiat, eesmärke, kus on väga selge rõhuasetus noorte oskuste parandamisel. [Eesmärk] on see, et need noored ehk niinimetatud NEET‑noored, kes ei õpi ega tööta, saaksid töötukassast koolituse, oskuse või õppe- või töökogemuse, seal on eraldi programm nendele koostöös kohalike omavalitsustega. Samamoodi on haridusministeerium valmistamas ette kutseharidusreformi ehk noored, kes täna õpivad ja on lähiajal tööturule minemas, et nende reaalselt omandatud oskused vastaksid rohkem tööturu [vajadustele]. Ja neid tegevusi kindlasti jätkub veel ja veel. Teine küsimus oli pikaajaliste töötute arvu kasvu kohta. Aasta või enam töötuna olnud inimeste arv kasvas 3200 võrra, samal ajal on töö[elust] välja langenud inimesi juurde tulnud 4300, mis viitab süvenevale struktuursele probleemile. Milliseid konkreetseid samme plaanib valitsus teha pikaajalise tööpuuduse kasvu ohjeldamiseks? Miks ei ole seni rakendatud tõhusaid meetmeid, mis aitaks pidurdada töökohtade kadu tööstuses ja ehituses? Töötuse kasvuga kaasneb tõesti ka selline pikem töötuks olemise periood. Kui tööturul on rohkem inimesi tööd otsimas, võib osal olla keerulisem tööturul konkureerida ja tööd leida. Seetõttu viimasel ajal me oleme [näinud] seda, et praegu on nii töötuna arvel olevaid inimesi kui ka inimesi, kellel on kas oskuse omandamisest või akadeemilisest õppest pikka aega möödas või kes vajaksid täiendõpet, täiendkoolitusi. Töötukassal on plaan eraldi strateegilise suunana võtta see fookus, et [anda] meie inimestele täiendavaid kogemusi ja oskusi, mis on tänapäeva tööturul vajalikud, on need infotehnoloogilised oskused, digioskused või oskus erinevates töökeskkondades hakkama saada. Samamoodi, kui me vaatame selle aasta numbreid, mis vahepeal on tulnud, siis 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenes teises kvartalis nendesamade 20–64-aastaste seas pikaajaliste töötute arv lausa 5600 inimese võrra, mis on väga hea ja positiivne näitaja. Ka aastataguse ajaga võrreldes on pikaajalisi töötuid vähem. Juuli seisuga, nagu ma enne mainisin, on töötukassas arvel ligi 46 000 inimest, kellest 18% ehk umbes 8000 inimest on töötukassas arvel olnud 12 kuud või enam, ehk nad on pikaajalised töötud. Peamiselt on pikaajalistel töötutel komplekssed takistused tööle asumisel: neil on vaja töötukassa kaudu kombineerida erinevaid tööturu- ja sotsiaalteenuseid, mis aitavad tõsta oskuste taset, millest ma juba rääkisin, või [mis annavad] võimaluse oskusi omandada, end täiendada. Lahendust vajavad ka erinevad sotsiaalsed probleemid, on nendeks sõltuvus- või terviseprobleemid, mis tähendab, et seal peabki töötukassa koostöös ministeeriumi ja kohaliku omavalitsusega vaeva nägema. Pikemas vaates me vaatame ka OSKA tööjõuvajaduse prognoose, [mille kohaselt] lisandub tulevikus töökohti tervikuna ennekõike teenuste sektorisse. Primaarsektorile – põllumajandus, metsandus, kalapüük – prognoositakse väikest kahanemist ning tööstussektorile tervikuna hõive jäämist samale tasemele. See tähendab, et kui me teeme kutseharidusreformi ja vaatame hariduses tervikuna õppekohti, siis tuleb jälgida ka pikaajalist prognoosi. Kolmas küsimus oli regionaalse ebavõrdsuse süvenemise kohta. Kuigi Ida-Virumaal langes töötuse määr veidi, püsib see endiselt kõrgeimal tasemel ehk 12,7% juures. Samas on tööhõive määr langenud Lääne- ja Lõuna-Eestis ning ka Tallinnas. Küsimus: miks on piirkondlik tööjõupoliitika nii ebaefektiivne, et tööpuudus ja tööhõive langus süvenevad just väljaspool Tallinna? Milliseid meetmeid kavatseb valitsus rakendada ettevõtluse elavdamiseks maapiirkondades, kus töökohtade kadumine on olnud kõige kiirem? Tõesti, Eestis on ajalooliselt olnud Ida-Virumaal pidevalt kõrge töötuse määr. Teistes Eesti piirkondades on tööturg pigem püsinud ühtlane. 2024. aastal oli töötuse määr 20–64-aastaste elanike seas kõrgeim Kirde-Eestis, 13,5%, aga püsis teistes Eesti piirkondades 6% ja 8% vahel. Pigem on tööhõive lõhe Eesti piirkondade [vahel] üldiselt vähenemas. 2025. aasta teise kvartali puhul on positiivne see, et kui varem oli Põhja- ja Kirde-Eesti vaheline tööhõive erinevus 16,1 protsendipunkti, siis selle aasta teises kvartalis on see langenud 10,9 peale. Eks kindlasti on oluline ka see, et me oleme nii valitsuse kui ka ühiskonnana tervikuna Ida-Virumaale suunanud konkreetselt ressursse, et hoogustada töökohtade loomist, tööstuse mitmekesistamist ja arengut Eesti eri piirkondades, Ida-Virumaa puhul on konkreetselt õiglase ülemineku fond, kus suurusjärgus 350 miljonit eurot läheb erinevateks toetusmeetmeteks, ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Praegusel hetkel on loomisel umbes 1175 töökohta ja toetatakse ka põlevkivisektoris töötanud inimeste ümberõpet. Samamoodi oleme tegemas kaitsetööstusparke Pärnumaal, see on ka Ida-Virumaal olnud jutuks. Ja muidugi tööstusalade kaardistamisel, millest ma ka eelnevale arupärimisele vastamisel [rääkisin], me vaatamegi regioone – sest olgem ausad, uued tööstused on pigem tulemas regioonidesse – ja seda, kuidas me saaksime neid tingimusi luua, et ettevõtted tahaksid sinna oma tööstusi-tegevusi rajada. [Viies] küsimus ja [kuues] küsimus on sama sisuga suuresti, samalaadsed. Millise hinnangu annab valitsus senisele tööhõivepoliitikale, kui isegi tööjõust kõrvalejäänute arv kasvab ja tööjõus osalemise määr langeb? Kas valitsus on analüüsinud, kuidas tööpuuduse kasv mõjutab laiemalt sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkust ning maksubaasi vähenemist? Nagu ma ütlesin, kui me võrdleme ennast teiste Euroopa Liidu riikidega, siis just Eesti tööhõivepoliitika toel on loodud tugev tööturupositsioon, mis on toetanud kõrget tööturu aktiivsust – nagu ma enne mainisin, kõige kõrgem Euroopas – ja pikaajalist hõive kasvu. Ilmselgelt me jälgime võimalikke muutusi tööturul regulaarselt. Samamoodi tuleb pakkuda nii töötukassa kui ka näiteks haridusreformi abil pikema aja vaadet tööturule, [et teada,] millised töökohad on tulevikus Eesti tööturul. Ja muidugi tuleb meie enda inimeste kvalifikatsiooni tõsta, sest kui me tahame ühiskonnana jõukust kasvatada, siis ilmselgelt meie noored, aga ka [tööturul] olemasolevad inimesed, kes tahavad täiendõpet ja ümberõpet, [peavad] saama seda endale võimaldada. Mida kõrge[tasemelisemad] ja paremad on inimeste oskused, seda rohkem saab ka ettevõte lisandväärtust luua ja tänu sellele saab ta ka kõrgemat palka maksta. See on väga süstemaatiline, kui me vaatame kas või tööstussektorit, kus me oleme selle ette võtnud. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud arupärijad! Kuna küsimus tervikuna oli töötuse olukorrast ja [vahepeal] on natuke aega mööda läinud, siis ma annan hästi kiire ülevaate töötuse hetkeseisust. Tõesti, kuna on keerulised aastad olnud, on 2023. aasta algusest alates töötuse määr olnud kasvus. See saavutas oma tipu tänavuse aasta esimeses kvartalis 8,5% juures. Küll aga on positiivne, et juba teises kvartalis töötuse määr langes 6,9%‑ni. Ka töötukassa registri andmed näitavad, et 2025. aastal on iga kuu olnud töötuna arvel vähem [inimesi] kui aasta varem, mis viitab tegelikult tööturu olukorra paranemisele. Juuli seisuga on töötukassas arvel ligi 46 000 inimest. See on palju parem olukord, kui veel aasta alguses prognoositi. See näitab samm-sammult tööturu olukorra paranemist. Konkreetselt [võib võrrelda] teiste riikidega, et aru saada, kus me paikneme. Meil on positiivne see, et väga suur osa tööealisest elanikkonnast on tööturul aktiivne, see tähendab, et inimesed töötavad või otsivad aktiivselt tööd ja on valmis tööle asuma. Tööjõus osalemise määr on muide tõusnud läbi aegade kõrgeimale tasemele: 2025. aasta esimeses kvartalis lausa 88,1%-ni 20–64-aastaste seas. Sellega on Eesti kõige kõrgema tööturuaktiivsusega riik Euroopa Liidus. See on positiivne. Aga läheme siis ka detailsemalt küsimuste juurde. Tõite välja Statistikaameti 2025. aasta esimese kvartali andmed, selle küsitlusuuringu ja küsite, kuidas hindan majandus- ja tööstusministrina tööpuuduse kasvu põhjuseid ning milline on olnud ministeeriumi tegevus selle ennetamiseks või leevendamiseks. Siin tuleb mainida kahte erinevat numbrit, mis ka meediast tihti läbi käivad. Üks on [võetud] Statistikaameti küsitlusest, mis tehakse vastava valimi seas ja laiendatakse kogu ühiskonnale. Teine on reaalne statistiliselt või faktiliselt mõõdetav registreeritud töötuse määr, mida saate vaadata inimese täpsusega töötukassa lehelt. Need erinevad omajagu. Eks seal on põhjuseid erinevaid, ma ei hakka sinna minema. Küll aga, nagu ma ütlesin, lähtudes sellest 20–64-aastaste vanusegrupist, on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega meil tendents positiivne: hõive oli kasvanud 88,1%-ni, see on stabiilselt kasvanud alates 2019. aastast, kui see esimest korda ületas selle maagilise 80% piiri. Nagu ma mainisin, majandus on olnud tsükliline, on olnud keerulised ajad: COVID, täiemahuline Ukraina sõda. See kõik on mõjutanud ka töötuse numbreid. Aga just viimase aasta jooksul on töötus ka kuude võrdluses kogu aeg olnud langevas trendis. Nii, küsimus oli, milliseid konkreetseid meetmeid oleme me selle leevendamiseks või ennetamiseks teinud või tegemas. Me oleme töötukassaga ette valmistamas uut strateegiat, eesmärke, kus on väga selge rõhuasetus noorte oskuste parandamisel. [Eesmärk] on see, et need noored ehk niinimetatud NEET‑noored, kes ei õpi ega tööta, saaksid töötukassast koolituse, oskuse või õppe- või töökogemuse, seal on eraldi programm nendele koostöös kohalike omavalitsustega. Samamoodi on haridusministeerium valmistamas ette kutseharidusreformi ehk noored, kes täna õpivad ja on lähiajal tööturule minemas, et nende reaalselt omandatud oskused vastaksid rohkem tööturu [vajadustele]. Ja neid tegevusi kindlasti jätkub veel ja veel. Teine küsimus oli pikaajaliste töötute arvu kasvu kohta. Aasta või enam töötuna olnud inimeste arv kasvas 3200 võrra, samal ajal on töö[elust] välja langenud inimesi juurde tulnud 4300, mis viitab süvenevale struktuursele probleemile. Milliseid konkreetseid samme plaanib valitsus teha pikaajalise tööpuuduse kasvu ohjeldamiseks? Miks ei ole seni rakendatud tõhusaid meetmeid, mis aitaks pidurdada töökohtade kadu tööstuses ja ehituses? Töötuse kasvuga kaasneb tõesti ka selline pikem töötuks olemise periood. Kui tööturul on rohkem inimesi tööd otsimas, võib osal olla keerulisem tööturul konkureerida ja tööd leida. Seetõttu viimasel ajal me oleme [näinud] seda, et praegu on nii töötuna arvel olevad inimesed kui ka inimesed, kellel on kas oskuse omandamisest või akadeemilisest õppest pikka aega möödas või kes vajaksid täiendõpet, täiendkoolitusi. Töötukassal on plaan eraldi strateegilise suunana võtta see fookus, et meie inimestele [anda] täiendavaid kogemusi ja oskusi, mis on tänapäeva tööturul vajalikud, on need infotehnoloogilised oskused, digioskused või oskus erinevates töökeskkondades hakkama saada. Samamoodi, kui me vaatame selle aasta numbreid, mis vahepeal on tulnud, siis 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenes teises kvartalis nendesamade 20–64-aastaste seas pikaajaliste töötute arv lausa 5600 inimese võrra, mis on väga hea ja positiivne näitaja. Ka aastataguse ajaga võrreldes on pikaajalisi töötuid vähem. Juuli seisuga, nagu ma enne mainisin, on töötukassas arvel ligi 46 000 inimest, kellest 18% ehk umbes 8000 inimest on töötukassas arvel olnud 12 kuud või enam, ehk nad on pikaajalised töötud. Peamiselt on pikaajalistel töötutel komplekssed takistused tööle asumisel: neil on vaja töötukassa kaudu kombineerida erinevaid tööturu- ja sotsiaalteenuseid, mis aitavad tõsta oskuste taset, millest ma juba rääkisin, või [mis annavad] võimaluse [uusi] oskusi omandada, end täiendada. Lahendust vajavad ka erinevad sotsiaalsed probleemid, on nendeks sõltuvus- või terviseprobleemid, mis tähendab, et seal peabki töötukassa koostöös ministeeriumi ja kohaliku omavalitsusega vaeva nägema. Pikemas vaates me vaatame ka OSKA tööjõuvajaduse prognoose, [mille kohaselt] lisandub tulevikus töökohti tervikuna ennekõike teenuste sektorisse. Primaarsektorile – põllumajandus, metsandus, kalapüük – prognoositakse väikest kahanemist ning tööstussektorile tervikuna hõive jäämist samale tasemele. See tähendab, et kui me teeme kutseharidusreformi ja vaatame hariduses tervikuna õppekohti, siis tuleb jälgida ka pikaajalist prognoosi. Kolmas küsimus oli regionaalse ebavõrdsuse süvenemise kohta. Kuigi Ida-Virumaal langes töötuse määr veidi, püsib see endiselt kõrgeimal tasemel ehk 12,7% juures. Samas on tööhõive määr langenud Lääne- ja Lõuna-Eestis ning ka Tallinnas. Küsimus: miks on piirkondlik tööjõupoliitika nii ebaefektiivne, et tööpuudus ja tööhõive langus süvenevad just väljaspool Tallinna? Milliseid meetmeid kavatseb valitsus rakendada ettevõtluse elavdamiseks maapiirkondades, kus töökohtade kadumine on olnud kõige kiirem? Tõesti, Eestis on Ida-Virumaal ajalooliselt olnud pidevalt kõrge töötuse määr. Teistes Eesti piirkondades on tööturg pigem püsinud ühtlane. 2024. aastal oli töötuse määr 20–64-aastaste elanike seas kõrgeim Kirde-Eestis, 13,5%, aga püsis teistes Eesti piirkondades 6% ja 8% vahel. Pigem on tööhõive lõhe Eesti piirkondade [vahel] üldiselt vähenemas. 2025. aasta teise kvartali puhul on positiivne see, et kui varem oli Põhja- ja Kirde-Eesti vaheline tööhõive erinevus 16,1 protsendipunkti, siis selle aasta teises kvartalis on see langenud 10,9 peale. Eks kindlasti on oluline ka see, et me oleme nii valitsuse kui ka ühiskonnana tervikuna Ida-Virumaale suunanud konkreetselt ressursse, et hoogustada töökohtade loomist, tööstuse mitmekesistamist ja arengut Eesti eri piirkondades, Ida-Virumaa [puhul on] konkreetselt õiglase ülemineku fond, kus suurusjärgus 350 miljonit eurot läheb erinevateks toetusmeetmeteks, ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Praegusel hetkel on loomisel umbes 1175 töökohta ja toetatakse ka põlevkivisektoris töötanud inimeste ümberõpet. Samamoodi oleme tegemas kaitsetööstusparke Pärnumaal, see on ka Ida-Virumaal olnud jutuks. Ja muidugi tööstusalade kaardistamisel, millest ma ka eelnevale arupärimisele vastamisel [rääkisin], me vaatamegi regioone – sest olgem ausad, uued tööstused on pigem tulemas regioonidesse – ja seda, kuidas me saaksime neid tingimusi luua, et ettevõtted tahaksid sinna oma tööstusi-tegevusi rajada. [Viies] küsimus ja [kuues] küsimus on sama sisuga suuresti, samalaadsed. Millise hinnangu annab valitsus senisele tööhõivepoliitikale, kui isegi tööjõust kõrvalejäänute arv kasvab ja tööjõus osalemise määr langeb? Kas valitsus on analüüsinud, kuidas tööpuuduse kasv mõjutab laiemalt sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkust ning maksubaasi vähenemist? Nagu ma ütlesin, kui me võrdleme ennast teiste Euroopa Liidu riikidega, siis just Eesti tööhõivepoliitika toel on loodud tugev tööturupositsioon, mis on toetanud kõrget tööturu aktiivsust – nagu ma enne mainisin, kõige kõrgem Euroopas – ja pikaajalist hõive kasvu. Ilmselgelt me jälgime võimalikke muutusi tööturul regulaarselt. Samamoodi tuleb pakkuda nii töötukassa kui ka näiteks haridusreformi abil pikema aja vaadet tööturule, [et teada,] millised töökohad on tulevikus Eesti tööturul. Ja muidugi tuleb meie enda inimeste kvalifikatsiooni tõsta, sest kui me tahame ühiskonnana jõukust kasvatada, siis ilmselgelt meie noored, aga ka [tööturul] olemasolevad inimesed, kes tahavad täiendõpet ja ümberõpet, [peavad] saama seda endale võimaldada. Mida kõrge[tasemelisemad] ja paremad on inimeste oskused, seda rohkem saab ka ettevõte lisandväärtust luua ja tänu sellele saab ta ka kõrgemat palka maksta. See on väga süstemaatiline, kui me vaatame kas või tööstussektorit, kus me oleme selle ette võtnud. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud arupärijad! Kuna küsimus tervikuna oli töötuse olukorrast ja [vahepeal] on natuke aega mööda läinud, siis ma annan hästi kiire ülevaate töötuse hetkeseisust. Tõesti, kuna on keerulised aastad olnud, on 2023. aasta algusest alates töötuse määr kasvanud. See saavutas oma tipu tänavuse aasta esimeses kvartalis 8,5% juures. Küll aga on positiivne, et juba teises kvartalis töötuse määr langes 6,9%‑ni. Ka töötukassa registri andmed näitavad, et 2025. aastal on iga kuu olnud töötuna arvel vähem [inimesi] kui aasta varem, mis viitab tegelikult tööturu olukorra paranemisele. Juuli seisuga on töötukassas arvel ligi 46 000 inimest. See on palju parem olukord, kui veel aasta alguses prognoositi. See näitab samm-sammult tööturu olukorra paranemist. Konkreetselt võib võrrelda teiste riikidega, et aru saada, kus me paikneme. Meil on positiivne see, et väga suur osa tööealisest elanikkonnast on tööturul aktiivne, see tähendab, et inimesed töötavad või otsivad aktiivselt tööd ja on valmis tööle asuma. Tööjõus osalemise määr on muide tõusnud läbi aegade kõrgeimale tasemele: 2025. aasta esimeses kvartalis lausa 88,1%-ni 20–64-aastaste seas. Sellega on Eesti kõige kõrgema tööturuaktiivsusega riik Euroopa Liidus. See on positiivne. Aga läheme siis ka detailsemalt küsimuste juurde. Tõite välja Statistikaameti 2025. aasta esimese kvartali andmed, selle küsitlusuuringu ja küsite, kuidas hindan majandus- ja tööstusministrina tööpuuduse kasvu põhjuseid ning milline on olnud ministeeriumi tegevus selle ennetamiseks või leevendamiseks. Siin tuleb mainida kahte erinevat numbrit, mis ka meediast tihti läbi käivad. Üks on [võetud] Statistikaameti küsitlusest, mis tehakse vastava valimi seas ja laiendatakse kogu ühiskonnale. Teine on reaalne statistiliselt või faktiliselt mõõdetav registreeritud töötuse määr, mida saate vaadata inimese täpsusega töötukassa lehelt. Need erinevad omajagu. Eks seal on põhjuseid erinevaid, ma ei hakka sinna minema. Küll aga, nagu ma ütlesin, kui lähtuda sellest 20–64-aastaste vanusegrupist, on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega meil tendents positiivne: hõive oli kasvanud 88,1%-ni, see on stabiilselt kasvanud alates 2019. aastast, kui see esimest korda ületas selle maagilise 80% piiri. Nagu ma mainisin, majandus on olnud tsükliline, on olnud keerulised ajad: COVID, täiemahuline Ukraina sõda. See kõik on mõjutanud ka töötuse numbreid. Aga just viimase aasta jooksul on töötus ka kuude võrdluses kogu aeg olnud langevas trendis. Küsimus oli, milliseid konkreetseid meetmeid oleme me selle leevendamiseks või ennetamiseks teinud või tegemas. Me oleme töötukassaga ette valmistamas uut strateegiat, eesmärke, kus on väga selge rõhuasetus noorte oskuste parandamisel. [Eesmärk] on see, et need noored ehk niinimetatud NEET‑noored, kes ei õpi ega tööta, saaksid töötukassast koolituse, oskuse või õppe- või töökogemuse, seal on eraldi programm nendele koostöös kohalike omavalitsustega. Samamoodi on haridusministeerium valmistamas ette kutseharidusreformi ehk noored, kes täna õpivad ja on lähiajal tööturule minemas, et nende reaalselt omandatud oskused vastaksid rohkem tööturu [vajadustele]. Ja neid tegevusi kindlasti jätkub veel ja veel. Teine küsimus oli pikaajaliste töötute arvu kasvu kohta. Aasta või enam töötuna olnud inimeste arv kasvas 3200 võrra, samal ajal on töö[elust] välja langenud inimesi juurde tulnud 4300, mis viitab süvenevale struktuursele probleemile. Milliseid konkreetseid samme plaanib valitsus teha pikaajalise tööpuuduse kasvu ohjeldamiseks? Miks ei ole seni rakendatud tõhusaid meetmeid, mis aitaks pidurdada töökohtade kadu tööstuses ja ehituses? Töötuse kasvuga kaasneb tõesti ka selline pikem töötuks olemise periood. Kui tööturul on rohkem inimesi tööd otsimas, võib osal olla keerulisem tööturul konkureerida ja tööd leida. Seetõttu viimasel ajal me oleme [näinud] seda, et praegu on nii töötuna arvel olevaid inimesi kui ka inimesi, kellel on kas oskuse omandamisest või akadeemilisest õppest pikka aega möödas või kes vajaksid täiendõpet, täiendkoolitusi. Töötukassal on plaan eraldi strateegilise suunana võtta see fookus, et [anda] meie inimestele täiendavaid kogemusi ja oskusi, mis on tänapäeva tööturul vajalikud, on need infotehnoloogilised oskused, digioskused või oskus erinevates töökeskkondades hakkama saada. Samamoodi, kui me vaatame selle aasta numbreid, mis vahepeal on tulnud, siis 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenes teises kvartalis nendesamade 20–64-aastaste seas pikaajaliste töötute arv lausa 5600 inimese võrra, mis on väga hea ja positiivne näitaja. Ka aastataguse ajaga võrreldes on pikaajalisi töötuid vähem. Juuli seisuga, nagu ma enne mainisin, on töötukassas arvel ligi 46 000 inimest, kellest 18% ehk umbes 8000 inimest on töötukassas arvel olnud 12 kuud või enam, ehk nad on pikaajalised töötud. Peamiselt on pikaajalistel töötutel komplekssed takistused tööle asumisel: neil on vaja töötukassa kaudu kombineerida erinevaid tööturu- ja sotsiaalteenuseid, mis aitavad tõsta oskuste taset, millest ma juba rääkisin, või [mis annavad] võimaluse oskusi omandada, end täiendada. Lahendust vajavad ka erinevad sotsiaalsed probleemid, on nendeks sõltuvus- või terviseprobleemid, mis tähendab, et seal peabki töötukassa koostöös ministeeriumi ja kohaliku omavalitsusega vaeva nägema. Pikemas vaates me vaatame ka OSKA tööjõuvajaduse prognoose, [mille kohaselt] lisandub tulevikus töökohti tervikuna ennekõike teenuste sektorisse. Primaarsektorile – põllumajandus, metsandus, kalapüük – prognoositakse väikest kahanemist ning tööstussektorile tervikuna hõive jäämist samale tasemele. See tähendab, et kui me teeme kutseharidusreformi ja vaatame hariduses tervikuna õppekohti, siis tuleb jälgida ka pikaajalist prognoosi. Kolmas küsimus oli regionaalse ebavõrdsuse süvenemise kohta. Kuigi Ida-Virumaal langes töötuse määr veidi, püsib see endiselt kõrgeimal tasemel ehk 12,7% juures. Samas on tööhõive määr langenud Lääne- ja Lõuna-Eestis ning ka Tallinnas. Küsimus: miks on piirkondlik tööjõupoliitika nii ebaefektiivne, et tööpuudus ja tööhõive langus süvenevad just väljaspool Tallinna? Milliseid meetmeid kavatseb valitsus rakendada ettevõtluse elavdamiseks maapiirkondades, kus töökohtade kadumine on olnud kõige kiirem? Tõesti, Eestis on ajalooliselt olnud Ida-Virumaal pidevalt kõrge töötuse määr. Teistes Eesti piirkondades on tööturg pigem püsinud ühtlane. 2024. aastal oli töötuse määr 20–64-aastaste elanike seas kõrgeim Kirde-Eestis, 13,5%, aga püsis teistes Eesti piirkondades 6% ja 8% vahel. Pigem on tööhõive lõhe Eesti piirkondade [vahel] üldiselt vähenemas. 2025. aasta teise kvartali puhul on positiivne see, et kui varem oli Põhja- ja Kirde-Eesti vaheline tööhõive erinevus 16,1 protsendipunkti, siis selle aasta teises kvartalis on see langenud 10,9 peale. Eks kindlasti on oluline ka see, et me oleme nii valitsuse kui ka ühiskonnana tervikuna Ida-Virumaale suunanud konkreetselt ressursse, et hoogustada töökohtade loomist, tööstuse mitmekesistamist ja arengut Eesti eri piirkondades, Ida-Virumaa puhul on konkreetselt õiglase ülemineku fond, kus suurusjärgus 350 miljonit eurot läheb erinevateks toetusmeetmeteks, ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Praegusel hetkel on loomisel umbes 1175 töökohta ja toetatakse ka põlevkivisektoris töötanud inimeste ümberõpet. Samamoodi oleme tegemas kaitsetööstusparke Pärnumaal, see on ka Ida-Virumaal olnud jutuks. Ja muidugi tööstusalade kaardistamisel, millest ma ka eelnevale arupärimisele vastamisel [rääkisin], me vaatamegi regioone – sest olgem ausad, uued tööstused on pigem tulemas regioonidesse – ja seda, kuidas me saaksime neid tingimusi luua, et ettevõtted tahaksid sinna oma tööstusi-tegevusi rajada. [Viies] küsimus ja [kuues] küsimus on sama sisuga suuresti, samalaadsed. Millise hinnangu annab valitsus senisele tööhõivepoliitikale, kui isegi tööjõust kõrvalejäänute arv kasvab ja tööjõus osalemise määr langeb? Kas valitsus on analüüsinud, kuidas tööpuuduse kasv mõjutab laiemalt sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkust ning maksubaasi vähenemist? Nagu ma ütlesin, kui me võrdleme ennast teiste Euroopa Liidu riikidega, siis just Eesti tööhõivepoliitika toel on loodud tugev tööturupositsioon, mis on toetanud kõrget tööturuaktiivsust – nagu ma enne mainisin, kõige kõrgem Euroopas – ja pikaajalist hõive kasvu. Ilmselgelt me jälgime võimalikke muutusi tööturul regulaarselt. Samamoodi tuleb pakkuda nii töötukassa kui ka näiteks haridusreformi abil pikema aja vaadet tööturule, [et teada,] millised töökohad on tulevikus Eesti tööturul. Ja muidugi tuleb meie enda inimeste kvalifikatsiooni tõsta, sest kui me tahame ühiskonnana jõukust kasvatada, siis ilmselgelt meie noored, aga ka [tööturul] olemasolevad inimesed, kes tahavad täiendõpet ja ümberõpet, [peavad] saama seda endale võimaldada. Mida kõrgema [tasemega] ja paremad on inimeste oskused, seda rohkem saab ka ettevõte lisandväärtust luua ja tänu sellele saab ta ka kõrgemat palka maksta. See on väga süstemaatiline, kui me vaatame kas või tööstussektorit, kus me oleme selle ette võtnud. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on saalist ka mõned küsimused. Alustab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Korra puudutasite seda, aga [küsin] täpsustuseks veel just nimelt noorte tööpuuduse kohta. Kahjuks töötuse määr on Eestis kasvanud ja me oleme põhimõtteliselt Euroopas ühe kõrgeima näitajaga, vaatan just augustis avaldatud andmeid. Kahjuks just põhjuste kohta ei ole piisavalt olnud materjali. Te korra viitasite, et on välja toodud, et see kasv noorte seas algas pärast koroonat. Üks [põhjus] on see, et neil ei ole erialast haridust. Aga kas te saate veel tuua välja, mis on olnud need põhilised [põhjused]? Räägin just 16–24-aastastest noortest, kes on eraldi välja toodud. Mis on see põhiline põhjus, et nende seas on töötuse määr aina kasvavas trendis?

Aitäh! Austatud minister! Korra puudutasite seda, aga [küsin] täpsustuseks veel just nimelt noorte tööpuuduse kohta. Kahjuks töötuse määr on Eestis kasvanud ja me oleme põhimõtteliselt Euroopas ühe kõrgeima näitajaga, vaatan just augustis avaldatud andmeid. Kahjuks just põhjuste kohta ei ole piisavalt olnud materjali. Te korra viitasite, et on välja toodud, et see kasv noorte seas algas pärast koroonat. Üks [põhjus] on see, et neil ei ole erialast haridust. Aga kas te saate veel tuua välja, mis on olnud need põhilised [põhjused]? Räägin just 16–24-aastastest noortest, kes on eraldi välja toodud. Mis on see põhiline põhjus, et nende seas on töötuse määr aina kasvavas trendis? Aitäh!

Aitäh! Väga õige ja oluline küsimus! Esiteks, sellessamas uuringus, kui te vaatate neid kvartaleid, siis te näete, et noorte tööpuudus on hästi kõikuv: kvartalite lõikes on seal vahed peaaegu kahekordsed. Sellegipoolest mure on tõsine, nagu te õigesti välja tõite, COVID‑i ajast. Väga paljudel noortel näiteks esimene töökogemus on teenindussektoris ja COVID‑i ajal väga paljud teenindussektori asutused olid kinni. Teenindussektoril tõesti on väga minimaalsed kasumimarginaalid, nad otsivad efektiivistamise kohti, nad on digitaliseerinud, automatiseerinud, vaadanud oma tööprotsessi üle ja noortel on olnud keerulisem seda esimest töökogemust seal saada. Me oleme selle tõttu eraldi fookusesse võtnud kaks teemat. Tahame noorte töötamise reegleid natuke lihtsustada, et anda neile võimalikult varakult see esimene töökogemus, millega [neil tekiks] tööharjumus. Teistpidi, ka tööandjad näevad, et see noor on varem saanud praktikat, kogemust, nad saavad teda kindlamalt uuesti tööle võtta. Teine [teema] on süstemaatiline: noored, kes pikka aega enam ei õpi, aga ei ole ka tööturule läinud, ehk NEET-noored, kes ei õpi ega tööta, nendega tulebki süstemaatiliselt tegeleda. Meil on Euroopa Liidu vahendid, mida me majandusministeeriumi kaudu jagame kohalikele omavalitsustele, kus on NEET-noorte nõustaja, kes omavalitsusepõhiselt otsib neid noori, kes vanuse järgi peaksid kas õppima või olema tööturule läinud, aga ei ole. Ehk et neid [tuleks] aidata, sest seal tihti on perekondlikud probleemid, mõned terviseprobleemid, taustsüsteemi probleemid. Selles mõttes on see hästi tundlik teema. Ühe strateegilise fookusena andsime nõukoguga töötukassale just mõned nädalad tagasi ülesande tegeleda selle noorte esimese positiivse töökogemuse [teemaga] ja teistpidi ka NEET-noorte murede reaalsema kaardistamisega – et kuidas me saaksime seda ressurssi veel efektiivsemalt kasutada, et neid noori päriselt tööle saada. See on mure neile endale. Kui nad tööle ei lähe, siis nad pikaajaliselt heituvad ja neil tekivad muud sotsiaalsed probleemid. Sellega tuleb kindlasti [tegeleda]. Jällegi on üks erinevus. Te lugesite ette Statistikaameti uuringut, seal on tõesti uuring valimi põhjal ja siis seda on laiendatud. Registreeritud töötuse [määr] on natuke teine: noortel ta siiski on kõrgem, ta on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eesti keskmine. See selgelt ikkagi näitab, et kuigi töötuse määr ei ole õnneks võib-olla nii kõrge, nagu Statistikaamet oma uuringus leidis, on see siiski piisavalt kõrge. Sellega kindlasti tuleb tegeleda, ja ka nende eelnevate teemadega, millest ma just rääkisin.

Aitäh! Väga õige ja oluline küsimus! Esiteks, sellessamas uuringus, kui te vaatate neid kvartaleid, siis te näete, et noorte tööpuudus on hästi kõikuv: kvartalite lõikes on seal vahed peaaegu kahekordsed. Sellegipoolest mure on tõsine, nagu te õigesti välja tõite, COVID‑i ajast. Väga paljudel noortel näiteks esimene töökogemus on teenindussektoris ja COVID‑i ajal väga paljud teenindussektori asutused olid kinni. Teenindussektoril tõesti on väga minimaalsed kasumimarginaalid, nad otsivad efektiivistamise kohti, nad on digitaliseerinud, automatiseerinud, vaadanud oma tööprotsessi üle ja noortel on olnud keerulisem seda esimest töökogemust seal saada. Me oleme selle tõttu eraldi fookusesse võtnud kaks teemat. Tahame noorte töötamise reegleid natuke lihtsustada, et anda neile võimalikult varakult see esimene töökogemus, millega [neil tekiks] tööharjumus. Teistpidi, ka tööandjad näevad, et see noor on varem saanud praktikat, kogemust, nad saavad teda kindlamalt uuesti tööle võtta. Teine [teema] on süstemaatiline: noored, kes pikka aega enam ei õpi, aga ei ole ka tööturule läinud, ehk NEET-noored, kes ei õpi ega tööta, nendega tulebki süstemaatiliselt tegeleda. Meil on Euroopa Liidu vahendid, mida me majandusministeeriumi kaudu jagame kohalikele omavalitsustele, kus on NEET-noorte nõustaja, kes omavalitsusepõhiselt otsib neid noori, kes vanuse järgi peaksid kas õppima või olema tööturule läinud, aga ei ole. Ehk et neid [tuleks] aidata, sest seal tihti on perekondlikud probleemid, mõned terviseprobleemid, taustsüsteemi probleemid. Selles mõttes on see hästi tundlik teema. Ühe strateegilise fookusena andsime töötukassale just mõned nädalad tagasi nõukoguga ülesande tegeleda selle noorte esimese positiivse töökogemuse [teemaga] ja teistpidi ka NEET-noorte murede reaalsema kaardistamisega – et kuidas me saaksime seda ressurssi veel efektiivsemalt kasutada, et neid noori päriselt tööle saada. See on mure neile endale. Kui nad tööle ei lähe, siis nad pikaajaliselt heituvad ja neil tekivad muud sotsiaalsed probleemid. Sellega tuleb kindlasti [tegeleda]. Jällegi on üks erinevus. Te lugesite ette Statistikaameti uuringut, seal on tõesti uuring valimi põhjal ja siis seda on laiendatud. Registreeritud töötuse [määr] on natuke teine: noortel ta siiski on kõrgem, ta on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eesti keskmine. See selgelt ikkagi näitab, et õnneks registreeritud töötuse määr ei ole võib-olla nii kõrge, nagu Statistikaamet oma uuringus leidis, aga ta siiski on piisavalt kõrge. Sellega kindlasti tuleb tegeleda, ja ka nende eelnevate teemadega, millest ma just rääkisin.

Aitäh! Väga õige ja oluline küsimus! Esiteks, sellessamas uuringus, kui te vaatate neid kvartaleid, siis te näete, et noorte tööpuudus on hästi kõikuv: kvartalite lõikes on seal vahed peaaegu kahekordsed. Sellegipoolest mure on tõsine, nagu te õigesti välja tõite, COVID‑i ajast. Väga paljudel noortel näiteks esimene töökogemus on teenindussektoris ja COVID‑i ajal väga paljud teenindussektori asutused olid kinni. Teenindussektoril tõesti on väga minimaalsed kasumimarginaalid, nad otsivad efektiivistamise kohti, nad on digitaliseerinud, automatiseerinud, vaadanud oma tööprotsessi üle ja noortel on olnud keerulisem seda esimest töökogemust seal saada. Me oleme selle tõttu eraldi fookusesse võtnud kaks teemat. Tahame noorte töötamise reegleid natuke lihtsustada, et anda neile võimalikult varakult see esimene töökogemus, millega [neil tekiks] tööharjumus. Teistpidi, ka tööandjad näevad, et see noor on varem saanud praktikat, kogemust, nad saavad teda kindlamalt uuesti tööle võtta. Teine [teema] on süstemaatiline: noored, kes pikka aega enam ei õpi, aga ei ole ka tööturule läinud, ehk NEET-noored, kes ei õpi ega tööta, nendega tulebki süstemaatiliselt tegeleda. Meil on Euroopa Liidu vahendid, mida me majandusministeeriumi kaudu jagame kohalikele omavalitsustele, kus on NEET-noorte nõustaja, kes omavalitsusepõhiselt otsib neid noori, kes vanuse järgi peaksid kas õppima või olema tööturule läinud, aga ei ole. Ehk et neid [tuleks] aidata, sest seal tihti on perekondlikud probleemid, mõned terviseprobleemid, taustsüsteemi probleemid. Selles mõttes on see hästi tundlik teema. Ühe strateegilise fookusena andsime nõukoguga töötukassale just mõned nädalad tagasi ülesande tegeleda selle noorte esimese positiivse töökogemuse [teemaga] ja teistpidi ka NEET-noorte murede reaalsema kaardistamisega – et kuidas me saaksime seda ressurssi veel efektiivsemalt kasutada, et neid noori päriselt tööle saada. See on mure neile endale. Kui nad tööle ei lähe, siis nad pikaajaliselt heituvad ja neil tekivad muud sotsiaalsed probleemid. Sellega tuleb kindlasti [tegeleda]. Jällegi on üks erinevus. Te lugesite ette Statistikaameti uuringut, seal on tõesti uuring valimi põhjal ja siis seda on laiendatud. Registreeritud töötuse [määr] on natuke teine: noortel ta siiski on kõrgem, ta on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eesti keskmine. See selgelt ikkagi näitab, et õnneks registreeritud töötuse määr ei ole võib-olla nii kõrge, nagu Statistikaamet oma uuringus leidis, aga ta siiski on piisavalt kõrge. Sellega kindlasti tuleb tegeleda, ja ka nende eelnevate teemadega, millest ma just rääkisin.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan ka noorteteemaga. Noored on meie tulevik ja loomulikult noorte sisenemine tööturule on väga keeruline ja seal on erinevad põhjused: kogemusi vähe, tööandjad kardavad, maksukoormus on tegelikult sama, kui sa võtad kogemustega töötaja tööle. Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu, mis nimelt palub Vabariigi Valitsusel töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused. Meie näeme, et see oleks selline väike päästerõngas sotsiaalmaksus, mis koosneb nii-öelda pensioni osast ja ka ravikindlustuse osast, vastavalt on need 20% ja 13%. Kuni 19‑aastased õpilased võiks vabastada sellest 13%‑st, sellepärast et niikuinii on noortele tagatud ravikindlustus. Kuidas teie olete seda vaadanud ja kui tõsiselt te olete seda teemat arutanud? Kas teie kui ministriga on ka meie ettepanekut arutatud ja kooskõlastatud selle vastuseid?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan ka noorte teemaga. Noored on meie tulevik ja, loomulikult, noorte sisenemine tööturule on väga keeruline ja seal on erinevad põhjused: kogemusi vähe, tööandjad kardavad, maksukoormus on tegelikult sama, kui sa võtad kogemustega töötaja tööle. Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu, mis nimelt palub Vabariigi Valitsusel töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused. Meie näeme, et see oleks selline väike päästerõngas sotsiaalmaksus, mis koosneb nii-öelda pensioni osast ja ka ravikindlustuse osast, vastavalt on need 20% ja 13%. Kuni 19‑aastased õpilased võiks vabastada sellest 13%‑st, sellepärast et niikuinii on noortele ravikindlustus tagatud. Kuidas teie olete seda vaadanud ja kui tõsiselt te olete seda teemat arutanud? Kas teie kui ministriga on ka meie ettepanekut arutatud ja kooskõlastatud selle vastuseid?

Aitäh! Selles mõttes olen väga nõus, et noorte esimene positiivne töökogemus on ülioluline nende tulevase elu ja karjääriharjumuse saamise [mõttes]. Küll aga suheldes ettevõtjatega, siis ettevõtjate vaatest on pigem takistuseks olnud liigne ülereguleeritus, mis noore töölevõtmisega kaasneb. Seda me proovimegi ühest otsast lihtsustada. Ja mis seal salata, me teame, milline on riigieelarve üldine rahaline seis. Me selliseid täiendavaid maksuerandeid ei ole kaalunud, pigem tahakski seda, et meil on erinevad positiivsed programmid, nagu avatud tööstuste päev, meil on koostöös tööandjate keskliiduga erinevaid algatusi. Me tahaks just pigem sellist positiivset nügimist teha, et noored ja tööandjad leiaksid üksteist senisest rohkem. Ja kui nad leiavad, siis me saame regulatsiooni lihtsamaks muuta, et nad ka päriselt neid töölepinguid sõlmiksid. Tuletan meelde sedasama paindliku tööaja võimalust noortele, nad ei peaks minema [tööle] käsunduslepinguga, mis neile sotsiaalseid garantiisid mitte kuidagi ei taga.

Aitäh! Selles mõttes olen väga nõus, et see noorte esimene positiivne töökogemus on ülioluline nende tulevase elu ja karjääriharjumuse saamise [mõttes]. Küll aga suheldes ettevõtjatega, siis ettevõtjate vaatest on pigem takistuseks olnud liigne ülereguleeritus, mis noore töölevõtmisega kaasneb. Seda me proovimegi ühest otsast lihtsustada. Ja mis seal salata, me teame, milline on riigieelarve üldine rahaline seis. Me selliseid täiendavaid maksuerandeid ei ole kaalunud, pigem tahakski seda, et meil on erinevad positiivsed programmid, nagu avatud tööstuste päev, meil on koostöös tööandjate keskliiduga erinevaid algatusi. Me tahaks just pigem sellist positiivset nügimisest teha, et noored ja tööandjad leiaksid üksteist senisest rohkem. Ja kui nad leiavad, siis me saame regulatsiooni lihtsamaks muuta, et nad päriselt neid töölepinguid sõlmiksid. Tuletan meelde sedasama paindliku tööaja võimalust noortele, nad ei peaks minema [tööle] käsunduslepinguga, mis neile sotsiaalseid garantiisid mitte kuidagi ei taga.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Jah, praegu on kõik see töötus ja tööhõive nagu edasi[-tagasi], üles ja alla. Aga kas valitsusel on mingisugune nägemus, et mitte tagantjärele lohiseda, vaid ennetavalt [tegutseda]? Ma jälgin Valge Maja nii-öelda uudiseid pidevalt ja mulle imponeerib seal, kuidas kantakse pidevalt ette, millised investeeringud on toodud jälle maale ja millised tulevad ja kui palju töökohti [tuleb]. Teine asi on see, kas see [täide läheb]. Aga ma ei ole lugenud Vabariigi Valitsuse – või on need mingid kinnised dokumendid, kus sellised raportid [kirjeldaksid], millega on hakkama saadud. Ja mis oleks nagu preventiivne, mitte tagantjärele kommenteerida, miks Nõo vallas on 8% või kusagil mujal 6%.

Hea juhataja! Hea minister! Jah, praegu on kõik see töötus ja tööhõive nagu edasi[-tagasi], üles ja alla. Aga kas valitsusel on mingisugune nägemus, et mitte tagantjärele lohiseda, vaid ennetavalt [tegutseda]? Ma jälgin Valge Maja nii-öelda uudiseid pidevalt ja mulle imponeerib seal, kuidas kantakse pidevalt ette, millised investeeringud on jälle maale toodud ja millised tulevad ja kui palju töökohti [tuleb]. Teine asi on see, kas see [täide läheb]. Aga ma ei ole lugenud Vabariigi Valitsuse – või on need mingid kinnised dokumendid, kus sellised raportid [kirjeldaksid], millega on hakkama saadud. Ja mis oleks nagu preventiivne, mitte tagantjärele kommenteerida, miks Nõo vallas on 8% või kusagil mujal 6%.

Hea juhataja! Hea minister! Jah, praegu on kõik see töötus ja tööhõive nagu edasi-tagasi, üles ja alla. Aga kas valitsusel on mingisugune nägemus, et mitte tagantjärele lohiseda, vaid ennetavalt [tegutseda]? Ma jälgin Valge Maja nii-öelda uudiseid pidevalt ja mulle imponeerib seal, kuidas kantakse pidevalt ette, millised investeeringud on jälle maale toodud ja millised tulevad ja kui palju töökohti [tuleb]. Teine asi on see, kas see [täide läheb]. Aga ma ei ole lugenud Vabariigi Valitsuse – või on need mingid kinnised dokumendid, kus sellised raportid [kirjeldaksid], millega on hakkama saadud. Ja mis oleks nagu preventiivne, mitte tagantjärele kommenteerida, miks Nõo vallas on 8% või kusagil mujal 6%.

Aitäh! Ma enne mainisin, et oleme tegemas ka seda. Konkreetselt näiteks me rääkisime siin tööstuse võimalustest erinevates piirkondades. Oleme majandusministeeriumiga kaardistanud üle 30-hektarilisi tööstusalasid, kuhu näiteks ettevõtjad saaksid tulla, kus nende eest on planeeringud tehtud, ei pea kuhugi metsa vahele ehitama, ei ole looduskaitsjatega nii palju konflikti, ei ole kohaliku kogukonnaga. See annaks ka võimaluse sinna täiendavaid töökohti luua. Samamoodi siin kolleeg regionaalministeeriumist [teab], et seal on ka kindlasti elamufondi küsimus. Me oleme ka vaadanud üle maapiirkondadesse elamu soetamiseks [mõeldud] laenumahu suurendamist. Ühesõnaga, me vaatame kõike, vaatame nii kodukohta, et inimesed saaksid endale mõistliku elamu või elamise, kui ka seda, et oleks võimalusi, kuhu uusi reaalseid töökohti saaks tulla, et need ei oleks ainult avaliku sektori töökohad. Ja samamoodi [on oluline] ka taristu, infraobjektid. Üle pika aja on valitsus, kes suunab lisaraha maanteedesse. Lähiajal lähevad ehitusse [teed] Pärnu suunal, et oleks mugavam liikuda. Samamoodi Paia või Imavere risti hakatakse ümber ehitama. Ehk neid erinevaid samme on – on need ühendused, kvaliteetne elamu, et noored saaksid erinevatesse piirkondadesse elama minna, ja muidugi mõistliku, konkurentsivõimelise palgaga töökohad, eriti regionaalpiirkondades on neid väga tihti tööstuses. Ja pikemas vaates on kutseharidusreform. Eesti paistab siin siiamaani silma sellega, et meil läheb palju madalam protsent noori kutseharidust ehk ‑oskust omandama, kuigi pikemas vaates oleks neil siis tööturul palju atraktiivsemad võimalused. Eks see on selline pikaajalisem töö, mida tuleb meil kõigil koos teha.

Aitäh! Ma enne mainisin, et oleme tegemas ka seda. Konkreetselt näiteks me rääkisime siin tööstuse võimalustest erinevates piirkondades. Oleme majandusministeeriumiga kaardistanud üle 30-hektarilisi tööstusalasid, kuhu näiteks ettevõtjad saaksid tulla, kus nende eest on planeeringud tehtud, ei pea kuhugi metsa vahele ehitama, ei ole looduskaitsjatega nii palju konflikti, ei ole kohaliku kogukonnaga. See annaks ka võimaluse sinna täiendavaid töökohti luua. Samamoodi siin kolleeg regionaalministeeriumist [teab], et seal on ka kindlasti elamufondi küsimus. Me oleme ka vaadanud üle maapiirkondadesse elamu soetamiseks [mõeldud] laenumahu suurendamist. Ühesõnaga, me vaatame kõike, vaatame nii kodukohta, et inimesed saaksid endale mõistliku elamu või elamise, kui ka seda, et oleks võimalusi, kuhu uusi reaalseid töökohti saaks tulla, et need ei oleks ainult avaliku sektori töökohad. Ja samamoodi [on oluline] ka taristu, infraobjektid. Üle pika aja on valitsus, kes suunab lisaraha maanteedesse. Lähiajal lähevad ehitusse [teed] Pärnu suunal, et oleks mugavam liikuda. Samamoodi Paia või Imavere risti hakatakse ümber ehitama. Ehk neid erinevaid samme on – on need ühendused, kvaliteetne elamu, et noored saaksid erinevatesse piirkondadesse elama minna, ja muidugi mõistliku, konkurentsivõimelise palgaga töökohad, eriti regionaalpiirkondades on neid väga tihti tööstuses. Ja pikemas vaates on kutseharidusreform. Eesti paistab siin siiamaani silma sellega, et meil läheb palju madalam protsent noori kutseharidust ehk oskust omandama, kuigi pikemas vaates oleks neil tööturul palju atraktiivsemad võimalused. Eks see on selline pikaajalisem töö, mida tuleb meil kõigil koos teha.

Aitäh! Ma enne mainisin, et oleme tegemas ka seda. Konkreetselt näiteks me rääkisime siin tööstuse võimalustest erinevates piirkondades. Oleme majandusministeeriumiga kaardistanud üle 30-hektarilisi tööstusalasid, kuhu näiteks ettevõtjad saaksid tulla, kus nende eest on planeeringud tehtud, ei pea kuhugi metsa vahele ehitama, ei ole looduskaitsjatega nii palju konflikti, ei ole kohaliku kogukonnaga. See annaks ka võimaluse sinna täiendavaid töökohti luua. Samamoodi siin kolleeg regionaalministeeriumist [teab], et seal on ka kindlasti elamufondi küsimus. Me oleme ka vaadanud üle maapiirkondadesse elamu soetamiseks [mõeldud] laenumahu suurused. Ühesõnaga me vaatame kõike, vaatame nii kodukohta, et inimesed saaksid endale mõistliku elamu või elamis[pinna], et oleks võimalusi, kuhu uusi reaalseid töökohti saaks tulla, et need ei oleks ainult avaliku sektori töökohad. Ja samamoodi [on oluline] ka taristu, infraobjektid. Üle pika aja on valitsus, kes suunab lisaraha maanteedesse. Lähiajal lähevad ehitusse [teed] Pärnu suunal, et oleks mugavam liikuda. Samamoodi Paia või Imavere risti hakatakse ümber ehitama. Ehk neid erinevaid samme on – on need ühendused, kvaliteetne elamu, et noored saaksid erinevatesse piirkondadesse elama minna, ja muidugi mõistliku, konkurentsivõimelise palgaga töökohad, eriti regionaalpiirkondades on neid väga tihti tööstuses, ja pikemas vaates kutseharidusreform. Eesti paistab siin siiamaani silma sellega, et meil läheb palju madalam protsent noori kutseharidust ehk oskust omandama, kuigi pikemas vaates on neil tööturul palju atraktiivsemad võimalused. Eks see on selline pikaajalisem töö, mida tuleb meil kõigil koos teha.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan oma kolleegide Anastassia ja Lauri küsimusega noorte teemal. Meie jaoks see on väga tähtis. Me saame väga hästi aru, et kui noori praegu tööle ei suunata – ma mõtlen neid noori, kes praegu ei tööta ega ei õpi –, kui me praegu nendega ei tegele, siis pärast seda on veel raskem neid tööturule saada. Te mainisite, et riik on eelmine aasta teinud sellise meetme, et igas omavalitsuses on praegu selline isik, kes [tegeleb] nende noorte tööturule toomisega. Ja siit küsimus – see on minu meelest juba peaaegu aasta aega kestnud – kas [selle kohta] on mingisugune vahearuanne või uuring tehtud? Ja kui ei ole, siis kas see tuleb, ja kui tuleb, kas te teavitate meid ka siin saalis?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan oma kolleegide Anastassia ja Lauri küsimusega noorte teemal. Meie jaoks on see väga tähtis. Me saame väga hästi aru, et kui noori praegu tööle ei suunata – ma mõtlen neid noori, kes praegu ei tööta ega ei õpi –, kui me praegu nendega ei tegele, siis pärast seda on veel raskem neid tööturule saada. Te mainisite, et riik on eelmine aasta teinud sellise meetme, et igas omavalitsuses on praegu selline isik, kes [tegeleb] nende noorte tööturule toomisega. Ja siit küsimus – see on minu meelest juba peaaegu aasta aega kestnud –, kas [selle kohta] on mingisugune vahearuanne või uuring tehtud? Ja kui ei ole, siis kas see tuleb ja kui tuleb, kas te teavitate meid ka siin saalis?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan oma kolleegide Anastassia ja Lauri küsimusega noorte teemal. Meie jaoks on see väga tähtis. Me saame väga hästi aru, et kui noori praegu tööle ei suunata – ma mõtlen neid noori, kes praegu ei tööta ega ei õpi –, kui me praegu nendega ei tegele, siis pärast seda on veel raskem neid tööturule saada. Te mainisite, et riik on eelmine aasta teinud sellise meetme, et igas omavalitsuses on praegu selline isik, kes [tegeleb] nende noorte tööturule toomisega. Ja siit küsimus – see on minu meelest juba peaaegu aasta aega kestnud – kas [selle kohta] on mingisugune vahearuanne või uuring tehtud? Ja kui ei ole, siis kas see tuleb ja kui tuleb, kas te teavitate meid ka siin saalis?

Aitäh! Väga hea küsimus! Tulenevalt sellest, kui ma neid viimaseid noorte töötuse numbreid nägin, siis ma ka küsisin selle kohta. Tahtsin saada seda esmast ülevaadet, kuidas nende kohaliku omavalitsuse spetsialistidega on läinud ja mis on esialgne tagasiside. Ma olen ka haridusministriga rääkinud, et seal on väga tugev [roll] kodul, hariduskeskkonnal ja töötukassa spetsialistidel, et neid noori aidata. Nagu ma mainisin, kahjuks need probleemid on tihti väga komplekssed, perest tulenevad või sõltuvusprobleemid, terviseprobleemid. Aga kui ma saan selle, siis hea meelega kindlasti jagan.

Aitäh! Väga hea küsimus! Kui ma neid viimaseid noorte töötuse numbreid nägin, siis ma ka küsisin selle kohta. Tahtsin saada seda esmast ülevaadet, kuidas nende kohaliku omavalitsuse spetsialistidega on läinud ja milline on esialgne tagasiside. Ma olen ka haridusministriga rääkinud, et seal on väga [suur roll] kodul, hariduskeskkonnal, töötukassal ja nendel spetsialistidel, et neid noori aidata. Nagu ma mainisin, kahjuks need probleemid on tihti väga komplekssed, perest tulenevad või sõltuvusprobleemid, terviseprobleemid. Aga kui ma saan selle, siis hea meelega kindlasti jagan.

Aitäh! Väga hea küsimus! Kui ma neid viimaseid noorte töötuse numbreid nägin, siis ma ka küsisin selle kohta. Tahtsin saada seda esmast ülevaadet, kuidas nende kohaliku omavalitsuse spetsialistidega on läinud ja milline on esialgne tagasiside. Ma olen ka haridusministriga rääkinud, et seal on väga tugev [roll] kodul, hariduskeskkonnal ja töötukassa spetsialistidel, et neid noori aidata. Nagu ma mainisin, kahjuks need probleemid on tihti väga komplekssed, perest tulenevad või sõltuvusprobleemid, terviseprobleemid. Aga kui ma saan selle, siis hea meelega kindlasti jagan.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on selline hüpotees, aga see ei ole päris aluseta hüpotees, tegelikult tugineb see nii teiste riikide kui ka Eesti varasemale kogemusele. Nimelt on see hüpotees praeguses olukorras selline, et töötuks hakkavad jääma või on jäänud esimeses järjekorras need inimesed, keda Eestisse viimasel kümnel aastal massiliselt suhteliselt odava tööjõuna sisse on toodud, ja loomulikult nende pereliikmed. Küsin: kas teil on andmeid töötute jaotuse kohta kodakondsuse järgi? Kui ei ole neid andmeid, siis mida te pakuksite, et kui palju on Eesti kodanike tööpuudus väiksem kui Eestis elavate kolmandate riikide kodanike tööpuudus? Ma ise tegin selle päringu töötukassasse. Kui te nüüd midagi pakute, siis me saame kohe verifitseerida, kas minu hüpotees paika peab.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on selline hüpotees, aga see ei ole päris aluseta hüpotees, tegelikult tugineb see nii teiste riikide kui ka Eesti varasemale kogemusele. Nimelt on see hüpotees praeguses olukorras selline, et töötuks hakkavad jääma või on jäänud esimeses järjekorras need inimesed, keda Eestisse viimasel kümnel aastal massiliselt suhteliselt odava tööjõuna sisse on toodud, ja loomulikult nende pereliikmed. Küsin: kas teil on andmeid töötute kodakondsuse jaotuse kohta? Kui ei ole neid andmeid, mida te siis pakute, et kui palju on Eesti kodanike tööpuudus väiksem kui Eestis elavate kolmandate riikide kodanike tööpuudus? Ma ise tegin selle päringu töötukassasse. Kui te nüüd midagi pakute, siis me saame kohe verifitseerida, kas minu hüpotees paika peab.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on selline hüpotees, aga see ei ole päris aluseta hüpotees, tegelikult tugineb see nii teiste riikide kui ka Eesti varasemale kogemusele. Nimelt on see hüpotees praeguses olukorras selline, et töötuks hakkavad jääma või on jäänud esimeses järjekorras need inimesed, keda Eestisse viimasel kümnel aastal massiliselt suhteliselt odava tööjõuna sisse on toodud, ja loomulikult nende pereliikmed. Küsin: kas teil on andmeid töötute kodakondsuse jaotuse kohta? Kui ei ole neid andmeid, siis mida te pakuksite, et kui palju on Eesti kodanike tööpuudus väiksem kui Eestis elavate kolmandate riikide kodanike tööpuudus? Ma ise tegin selle päringu töötukassasse. Kui te nüüd midagi pakute, siis me saame kohe verifitseerida, kas minu hüpotees paika peab.

Aitäh! Mul siin dokumentides seda ei ole ja seda ei olnud ka küsimustes. Kui teil on andmed olemas, siis me saame neid üle vaadata. Ja ma saan kindlasti seda uurida, ma ei hakka lihtsalt [hüpoteetiliselt pakkuma]. Seda saab kindlasti vaadata. Meil on tulenevalt meie ajaloolisest taustast väga palju halli passi kodanikke ja elanikke kolmandatest riikidest. Me teame, et nende keeleoskus on olnud probleem. Me teame statistikast ja uuringutest, et selle keeleoskuse tõttu on tööturule sisenemisel barjäär suurem. Kindlasti seda [silmas pidades] tundub loogiline, et neil võib olla tööturul keerulisem. Sellepärast me oleme ka [otsustanud] minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele, et tulevikus kõigil noortel oleks võrdne ligipääs tööturule ja parem ligipääs kvaliteetsele haridusele. Aga neid hüpoteetilisi numbreid ma, jah, ei hakka peast [pakkuma] – see ei ole see koht. Aga me kindlasti saame need välja küsida.

Aitäh! Mul siin dokumentides seda ei ole ja seda ei olnud ka küsimustes. Kui teil on andmed olemas, siis me saame neid üle vaadata. Ja ma saan kindlasti seda uurida, ma ei hakka lihtsalt [hüpoteetiliselt pakkuma]. Seda saab kindlasti vaadata. Meil on tulenevalt meie ajaloolisest taustast väga palju halli passi kodanikke ja elanikke kolmandatest riikidest. Me teame, et nende keeleoskus on olnud probleem. Me teame statistikast ja uuringutest, et selle tõttu on tööturule sisenemisel barjäär suurem. Kindlasti seda [silmas pidades] tundub loogiline, et neil võib olla tööturul keerulisem. Sellepärast me oleme ka [otsustanud] minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele, et tulevikus kõigil noortel oleks võrdne ligipääs tööturule ja parem ligipääs kvaliteetsele haridusele. Aga neid hüpoteetilisi numbreid ma, jah, ei hakka peast [pakkuma] – see ei ole see koht. Aga me kindlasti saame need välja küsida.

Aitäh! Mul siin dokumentides seda ei ole ja seda ei olnud ka küsimustes. Kui teil on andmed olemas, siis me saame neid üle vaadata. Ja ma saan kindlasti seda uurida, ma ei hakka lihtsalt hüpoteetiliselt pakkuma. Seda saab kindlasti vaadata. Meil on tulenevalt meie ajaloolisest taustast väga palju halli passi kodanikke ja elanikke kolmandatest riikidest. Me teame, et nende keeleoskus on olnud probleem. Me teame statistikast ja uuringutest, et selle keeleoskuse tõttu on tööturule sisenemisel barjäär suurem. Kindlasti seda [silmas pidades] tundub loogiline, et neil võib olla tööturul keerulisem. Sellepärast me oleme ka [otsustanud] minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele, et tulevikus kõigil noortel oleks võrdne ligipääs tööturule ja parem ligipääs kvaliteetsele haridusele. Aga neid hüpoteetilisi numbreid ma, jah, ei hakka peast [pakkuma] – see ei ole see koht. Küll aga me kindlasti saame need välja küsida.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Oleme tänase viienda arupärimise punkti läbinud.