Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel … Vabandust, väike täpsustus! Aitäh, härra minister, tähelepanelikult kuulamast, kuidas meil see arutelu läks. Kindlasti tunnustust vääriv samm, et minister kuulab ka teisel lugemisel oma esitatud eelnõu. Aga läheme edasi. Viies päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Reili Ranna. Palun!

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel … Vabandust, väike täpsustus. Aitäh, härra minister, tähelepanelikult kuulamast, kuidas meil see arutelu läks. Kindlasti tunnustust vääriv samm, et minister kuulab ka teisel lugemisel oma esitatud eelnõu. Aga läheme edasi. Viies päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Reili Ranna. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja istungi jälgijad! Ma julgen väita, et siin saalis ei ole kedagi, kes ei tunneks muret selle süveneva demograafilise kriisi pärast, millega me rinda pistame. Me teame, et meie sündimus on langenud ajaloo madalaimale tasemele alates sellest ajast, kui on seda statistilist arvepidamist tehtud. Eelmisel aastal sündis Eestis vaid 9646 last, mis – ütlen seda sellise tunnetuse andmiseks – on laias laastus võrreldav meie kõige väiksema, minule eriti südamelähedase maakonna Hiiumaa rahvaarvuga. Majanduslik toimetulek on üks olulisimaid sündimuse mõjutegureid. Rohkem lapsi sünnib suurema sissetulekuga peredesse ja laste saamist takistab tihti just majanduslik ebakindlus. Need sõnad pärinevad Sotsiaalministeeriumi tellitud ja värskelt avaldatud laste saamise ja kasvatamise analüüsist. Peretoetustel on sündimuse toetamisel oluline roll, kuid on selge, et toetuste tõus üksi loomulikult sündimuse kasvu ei taga. Selleks on vaja tegeleda ka teiste takistustega, nagu eluaseme kättesaadavus, töö- ja pereelu ühitamine, aga ka paarisuhete ja peresuhete stabiilsus. Tulles aga tagasi majandusliku olukorra juurde ja võttes arvesse, et Eesti on 20 aastaga saavutanud Euroopas teise koha varanduslikus ebavõrdsuses, on oluline, et me seda ebavõrdsust laste ja perede [vähese] väärtustamisega ei süvendaks. Juba varem mainitud analüüs toob välja, et ühe lapse kasvatamise keskmine kulu perele on käesoleval aastal hinnanguliselt 564 eurot ja 62 senti kuus. See hõlmab toidu, riiete, eluaseme, transpordi, huvihariduse ja muid otseseid kulusid. Praegused peretoetused katavad sellest vaid väikese osa, jättes suurema osa kuludest vanemate kanda. Näiteks ühe lapsega peres on see kuus keskmiselt 484 eurot kuus, kolme lapsega peres 983 eurot. Sellest eelnevast tulenevalt oleme sotsiaaldemokraatidega esitanud eelnõu, mis näeb ette esimese ja teise lapse toetuse tõstmise samuti 100 eurole kuus. See toob toob võitu [paljudele] Eesti peredele, olenemata [konkreetsest] leibkonna- või peremudelist. Aga on oluline, et see muudatus vähendaks leibkonnatüüpide vahelist ebaõiglust, kuna toetuste suhe ülalpidamiskuludesse oleks õiglasem. Kuigi 20-eurone tõus [lapse kohta] ei pruugi pere eelarves tunduda märkimisväärne, kannab ühesugune lapsetoetus väga tugevat väärtussõnumit: seda, et riik väärtustab võrdselt iga last, sõltumata tema sünnijärjekorrast. See aitab kujundada ühiskonna hoiakut ja tugevdada perede usaldust riigi perepoliitika vastu. Käesolev eelnõu sisaldab ka ettepanekut tõsta üksikvanema lapse toetus samuti 100 eurole kuus. Praxise uuring, mis tõi välja, milline on riikide maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavas olukorras rühmadele, tõi väga teravalt välja, et leibkonnatüüpide lõikes puudutavad maksutõusud enim üksikuid pensionäre ja üksikvanemaid. Nendesamade rühmade olukord on väga tõsine ka suhtelise vaesuse vaates. Nimelt kasvas suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk enim just üksikvanemate ja eakate seas, kus [nende osakaal] juba varasemalt oli väga suur, enam kui 50%. Analüüsi tulemused näitavad, et maksutõusude koondmõju jaotub erinevate rühmade vahel ebaühtlaselt. See tähendab seda, et mõju ulatus on suhteline. Madala sissetuleku ja kõrge vaesusriskiga inimese jaoks muudab toimetuleku veel keerulisemaks ka 20-eurone sissetuleku vähenemine. Meie eelnõu näeb ette üksikvanemaga lapse toetuse tõusu ühe lapse puhul 20 eurot, sinna juurde lapsetoetuse tõusu 20 euro võrra ehk siis üksikvanemaga ühelapseline pere võidaks 40 eurot kuus. See võiks aidata kompenseerida seda muutust, mille on nii hindade kallinemine kui ka maksutõusud kaasa toonud. Kolmandaks on sellel eelnõul väga oluline positiivne mõju lapsetoetuste maksmise administreerimisele. Me teame, et meie peremudelid on väga erinevad. Meil on väga suur osakaal kärgperedel ja kärgperede puhul on väga keeruline õiglaselt hinnata, milline laps on seal esimene, teine või kolmas. [Välja pakutud] ühtlustamine aitaks vähendada halduskoormust ja muudaks süsteemi selgemaks. Loomulikult on selge, et meie eelnõu [arvestamisel] oleks ka mõju eelarvele. Esimese ja teise lapse toetuse tõstmine 100 eurole kuus, pluss ka üksikvanema toetuse tõstmine 100 eurole tooks riigieelarvele lisakulu hinnanguliselt 57,3 miljonit eurot aastas. See hõlmaks umbes 239 000 last. Samas tuleb märkida – see on eelnõu katteallikate kontekstis väga oluline –, et laste arvu vähenemine toob riigieelarvesse juba iseenesest kaasa kokkuhoiu peretoetuste maksmisel. See summa on hinnanguliselt tolle juva varem viidatud analüüsi põhjal 10–11 miljonit. Lisaks vähenevad proportsionaalselt haridus- ja tervisevaldkonna kulud. Neid vabanevaid vahendeid on võimalik osaliselt suunata selle kaasneva eelarvekulu katteks. Sotsiaaldemokraadid on kindlalt seisukohal, et lastele ja peredele suunatud riiklikke vahendeid ei tohiks vähemalt kärpida, ideaalis aga tuleks loomulikult perede toetamist suurendada. Kokku võttes tooks meie eelnõu [heakskiitmine] kaasa mitu olulist positiivset aspekti. Esiteks, see kannab väärtussõnumit: iga laps on võrdselt väärtustatud riigi jaoks. Teiseks, üksikvanema lapse toetus sihib kõige täpsemalt abivajadust, sest nende puhul on paljudel ilmajäetuse tunne ja puuduse kannatamine kõige tuntavam. Ja kolmandaks, mis ka pole väheoluline: see lihtsustab riigipoolset administreerimist. Ehk siis, head kolleegid, ma südamest loodan, et see on eelnõu, mille puhul me suudame olla ühtsed. Kutsun teid kõiki seda eelnõu toetama! Eriti sügavalt vaatan silma ja südamesse kolleegidele Reformierakonnast, palun neid eelarve läbirääkimistel astuda see samm kõikide Eesti perede poole. Ka täna meedias kõlanud [sõnum] tulumaksutõusu ärajätmisest toob, nagu me teame, tuntava võidu eelkõige jõukamale osale ühiskonnast. Peretoetuste ühtlustamine, meie eelnõu [heakskiitmine] aitaks toetada kõiki Eesti peresid. See on minu poolt hetkel kõik. Olen valmis vastama teie küsimustele.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja istungi jälgijad! Ma julgen väita, et siin saalis ei ole kedagi, kes ei tunneks muret selle süveneva demograafilise kriisi üle, millega me rinda pistame. Me teame, et meie sündimus on langenud ajaloo madalaimale tasemele, alates sellest, mis ajast on statistilist arvepidamist peetud. Eelmisel aastal sündis Eestis vaid kuus 9646 last, mis jälle, sellise tunnetuse andmiseks, on laias laastus võrreldav meie kõige väiksema, minule eriti südamelähedase maakonna, Hiiumaa rahvaarvuga. Majanduslik toimetulek on üks olulisemaid sündimuse mõjutegureid. Rohkem lapsi sünnib suurema sissetulekuga peredesse ja laste saamist takistab tihti just majanduslik ebakindlus. Need sõnad pärinevad Sotsiaalministeeriumi tellitud ja värskelt avaldatud laste saamise ja kasvatamise analüüsist. Peretoetustel on sündimuse toetamisel oluline roll, kuid on selge, et toetuste tõus üksi loomulikult sündimuse kasvu ei taga. Selleks on vaja tegeleda ka teiste takistustega, nagu eluaseme kättesaadavus, töö- ja pereelu ühitamine, aga ka paarisuhete ja peresuhete stabiilsus. Tulles aga tagasi selle majandusliku olukorra juurde ja võttes arvesse, et Eesti on 20 aastaga saavutanud Euroopas teise koha varanduslikus ebavõrdsuses, on oluline, et me seda ebavõrdsust laste ja perede väärtustamises ei süvendaks. Juba varem mainitud analüüs toob välja, et ühe lapse kasvatamise keskmiseks kuluks perele hinnatakse ka käesoleval aastal 564 eurot ja 62 senti kuus. See hõlmab toidu, riiete, eluaseme, transpordi, huvihariduse ja muid otseseid kulusid. Praegused peretoetused katavad sellest vaid väikese osa, jättes suurema osa kuludest vanemate kanda. Näiteks ühe lapsega peres on see 484 eurot kuus keskmiselt, kolme lapsega peres 983 eurot kuus keskmiselt. Sellest eelnevast tulenevalt oleme sotsiaaldemokraatidega esitanud eelnõu, mis näeb ette esimese ja teise lapse toetuse tõstmise samuti 100-le eurole kuus. See toob toob võitu kõikidele Eesti peredele, olenemata sellest leibkonna- või peremudelist, milles nad elavad. Aga on oluline, et see muudatus vähendaks leibkonnatüüpide vahelist ebaõiglust ehk siis toetuste suhe ülalpidamiskuludesse oleks õiglasem. Kuigi 20-eurone tõus pere eelarvele ei pruugi tunduda märkimisväärne, kannab ühesugune lapsetoetus väga tugevat väärtussõnumit: seda, et riik väärtustab võrdselt iga last sõltumata tema sünnijärjekorrast. See aitab kujundada ühiskonna hoiakut ja tugevdada perede usaldust riigi perepoliitika vastu. Käesolev eelnõu sisaldab ka ettepanekut tõsta üksikvanema lapse toetuse samuti 100-le eurole kuus. Praxise uuring, mis tõi välja, milline on riikide maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavas olukorras rühmadele tõi väga teravalt välja, et leibkonnatüüpide lõikes puudutavad maksutõusude enim üksikuid pensionäre, aga ka üksikvanemaid. Nendesamade rühmade olukord on väga tõsine ka suhtelise vaesuse vaates. Nimelt kasvas suhtelise vaesuse määr just enim üksikvanemate ja eakate seas, kus see juba varasemalt oli väga kõrge, enam kui 50%. Analüüsi tulemused näitavad, et maksutõusude koondmõju jaotubki just erinevate rühmade vahel ebaühtlaselt. See tähendab seda, et mõju ulatus on suhteline. Madala sissetuleku ja kõrge vaesusriskiga inimese jaoks muudab toimetuleku keeruliseks ka 20-eurone sissetuleku vähenemine. Meie eelnõu näeks ette üksikvanemaga lapse toetuse tõusu ühe lapse puhul 20 eurot, sinna juurde lapsetoetuse tõusu 20 euro võrra ehk siis üksikvanemaga ühelapseline pere võidaks 40 eurot kuus. See võiks aidata kompenseerida seda muutust, mis on nii hindade kallinemine kui ka maksutõusud kaasa toonud. Kolmandaks on selle eelnõul väga oluline positiivne mõju lapsetoetuste maksmise administreerimisele. Me teame, et meie peremudelid on väga erinevad. Meil on väga suur osakaal kärgperesid ja kärgperedes on praegu väga keeruline ausalt ja õiglaselt hinnata, milline laps on vanema jaoks esimene, teine või kolmas. Selline ühtlustamine aitaks vähendada halduskoormust ja muudaks süsteemi selgemaks. Loomulikult on selge, et meie eelnõul on ka mõju eelarvele. Esimese ja teise lapse toetuse tõstmine 100 eurole kuus pluss ka üksikvanema toetuse tõstmine 100 eurole tooks riigieelarve lisakulu hinnanguliselt 57,3 miljonit eurot aastas, aga hõlmates sealjuures umbes 239 000 last. Samas tuleb märkida, mis on ka antud eelnõu katteallikate kontekstis väga oluline, et laste arvu vähenemine toob riigieelarvesse juba iseenesest kaasa kokkuhoiu peretoetuste maksmise arvel, mis on hinnanguliselt taas kord varem viidatud analüüsi põhjal 10–11 miljonit. Lisaks vähenevad proportsionaalselt haridus- ja tervisevaldkonna kulud. Seega on neid vabanevaid vahendeid võimalik suunata osaliselt selle kaasneva eelarve kulu katteks, sest sotsiaaldemokraadid on kindlalt sellel seisukohal, et lastele ja peredele suunatud riiklikke vahendeid ei tohiks kärpida ega vähendada, vaid ideaalis loomulikult nende toetamist suurendada. Ehk siis võttes kokku, meie eelnõu toob kaasa mitu olulist positiivset aspekti. Esiteks, see kannab väärtussõnumit: iga laps on võrdselt väärtustatud riigi jaoks. Teiseks, üksikvanema lapse toetus sihib kõige täpsemalt abivajadust, kus täna ilmajäetuse või puudust kannatamise osakaal on kõige tuntavam. Ja kolmandaks, ka mitte väheoluline, see lihtsustab riigipoolset administreerimist. Ehk siis, head kolleegid, ma tahaks südamest näha, et see on eelnõu, kus me siiski suudame olla ühtsed. Kutsun teid kõiki seda eelnõu toetama. Eriti sügavalt vaatan silma ja südamesse Reformierakonna kolleegidele, et selles eelarveläbirääkimiste situatsioonis tulla ja teha see samm kõikide Eesti perede poole, sest ka täna meedias kõlanud tulumaksutõusu ärajätmine, me teame, toob tuntava võidu eelkõige jõukamale osale ühiskonnast. Peretoetuste ühtlustamine ja meie eelnõu aitaks toetada kõiki Eesti peresid. See on minu poolt hetkel kõik. Olen valmis vastama teie küsimustele.

Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kahjuks üks küsimus ainult. Minu meelest suurepärane ettepanek, aga ta ei anna ju, mulle tundub, valitsejate silmis kohe efekti. See on nagu, et mutimullaauku läheb see raha ja ei saa raporteerida, eriti veel valitsus, kelle usaldusväärsus on naeruväärselt madal. Ja nagu ma aru saan, selle tõttu läheb see tapmisele. Aga kas ei võiks üldse Riigikogu hakata neid tööampse pigem tegema, nagu eelmine oli varjendite ja see? Kui valitsus tuleks takka, siis sellega me saaksime hakkama. Suuremate asjadega meil on tõsiseid probleeme.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kahjuks üks küsimus ainult. Minu meelest suurepärane ettepanek, aga ta ei anna ju, mulle tundub, valitsejate silmis kohe efekti. See raha läheb nagu mutimullaauku ja ei saa raporteerida, eriti veel valitsus, kelle usaldusväärsus on naeruväärselt madal. Ja nagu ma aru saan, selle tõttu läheb see eelnõu tapmisele. Aga kas ei võiks Riigikogu üldse hakata pigem neid tööampse tegema, nagu oli eelmine varjendite [eelnõu]? Kui valitsus tuleks kaasa, siis sellega me saaksime hakkama. Suuremate asjadega meil on tõsiseid probleeme.

Aitäh! Seda, mida valitsuserakonnad mõtlevad, ma väga hästi kommenteerida ei oska. Eks me võime mõlemad aimata ja nende käest siin küsida. Aga mul on väga hea meel, et see eelnõu on siin saalis ajal, kui valitsuserakonnad panevad riigieelarvet kokku ja nad saavad tõsiselt kaaluda, milliseid katteallikaid lisaks minu poolt juba nimetatule laste ja perede heaks saaks kasutada.

Aitäh! Seda, mida valitsuserakonnad mõtlevad, ma väga hästi kommenteerida ei oska. Eks me saame mõlemad aimata ja nende käest siin küsida. Aga mul on väga hea meel, et see eelnõu on siin saalis ajal, kui valitsuserakonnad panevad riigieelarvet kokku, kus nad saavad tõsiselt kaaluda, milliseid lisakatteallikaid juba minu poolt nimetatule laste ja perede heaks saaks kasutada.

Riina Solman, palun!

Suur tänu teile, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja, tänan selle seaduseelnõu eest. Me olime ka sotsiaalkomisjonis koos, kui me seda arutasime. Ja teades, et kuivõrd tõepoolest Isamaa seda eelnõu toetab, on kunagi ka ise kirjutanud vastava eelnõu, kui 2022 me valitsusse läksime, siis ta jäi Reformierakonna poolt meil teostamata, siis sotsiaalkomisjonis kerkis ka küsimus selle kohta, et katteallikaid ei olnud nagu eelnõus piisavalt ära toodud. Kuna nüüd see laste kasvatamise ja saamise analüüs ütles, et aastas, järgmisel aastal jääb kuskil 10–11 miljonit üle, aga meede ise maksab aastas 50–56 miljonit, kuidas me siis võiksime koos lahendada selle katteallikate leidmise?

Suur tänu teile, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja, tänan selle seaduseelnõu eest! Me olime sotsiaalkomisjonis koos, kui me seda arutasime. Isamaa tõepoolest seda eelnõu toetab. Oleme kunagi ise ka kirjutanud vastava eelnõu, kui me 2022. aastal valitsusse läksime. Siis see jäi Reformierakonna poolt teostamata. Ja tookord kerkis sotsiaalkomisjonis ka küsimus selle kohta, et katteallikaid ei olnud eelnõus piisavalt ära toodud. Nüüd see laste saamise ja kasvatamise analüüs ütles, et järgmisel aastal jääb kuskil 10–11 miljonit üle. Kui meede ise maksab aastas 50–56 miljonit, siis kuidas me võiksime koos lahendada selle katteallikate leidmise?

Lihtne vastus võiks ju olla see, et riigieelarve meil siin õige pea lahti tuleb ja detailselt aruteludele, loodetavasti me siis saame seda küsimust uuesti lahendada. Nagu sellestsamast sotsiaalkomisjonist me ju mõlemad teame, täna see hääletus, ma kutsun jätkuvalt üles veel oma otsust muutma, aga tõenäoliselt jõuab sinna, et täna me selle eelnõuga edasi ei lähe. Selles osas on meil loodetavasti koos võimalik riigieelarve menetluses juba konkreetsemalt, täpsustatult koos veel detailsemate katteallikatega seda küsimust lahendada.

Lihtne vastus võiks olla see, et riigieelarve tuleb meil siin õige pea detailselt arutelule ja loodetavasti me saame seda küsimust lahendada. Aga täna tuleb hääletus ja ma kutsun jätkuvalt [koalitsiooni] üles oma otsust muutma, sest sotsiaalkomisjonist me ju mõlemad teame, et tõenäoliselt me selle eelnõuga edasi ei lähe. Loodan siiski, et meil on koos võimalik riigieelarve menetluses juba konkreetsemalt, täpsustatult, veel detailsemate katteallikatega seda küsimust lahendada.

Tanel Kiik, palun!

Hea lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Sa põhjendasid päris kenasti ära, miks on vajalik peretoetuste tõstmine. Ja ka sotsiaalkomisjonis toimunud arutelul mulle tundus, et tegelikult see mõistmine on nagu laiem, ütleksin, et lausa üleüldine. Selles vaates ma julgustan sind ja kõiki teisi olema optimistlik. Iga Riigikogu liige on oma mandaadis vaba ja kõik, kes soovivad, et lapsi koheldaks võrdselt igas peres, et nende peretoetused võrdsustatakse, ühtlustatakse 100 euro peale – julgustan ikkagi selle eelnõuga edasi minema. Seda enam, et kahe lugemise vahel on alati võimalik teha muudatusettepanekuid, täiendusi, mida iganes on vaja juurde. Võib mõelda katteallikate peale, vaadates seda, kuidas riigieelarveprotsessis tundub endiselt, et raha on ju justkui palju ja miinust muidugi kasvatatakse. Kui üldse kuhugi raha suunata, siis riigikaitseliselt kindlasti võiks see olla perepoliitika. Mu küsimus on lihtne. Kas sa usud, et varem või hiljem see sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu sisuliselt viiakse ellu ehk peretoetused ühtlustatakse?

Lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Sa põhjendasid päris kenasti ära, miks on vajalik peretoetuste tõstmine. Ja ka sotsiaalkomisjonis toimunud arutelul mulle tundus, et tegelikult see mõistmine on nagu laiem, ütleksin, et lausa üleüldine. Selles vaates ma julgustan sind ja kõiki teisi olema optimistlik. Iga Riigikogu liige on oma mandaadis vaba ja kõik, kes soovivad, et lapsi koheldakse võrdselt igas peres, et nende toetused võrdsustatakse, ühtlustatakse 100 euro peale, [saavad poolt hääletada]. Julgustan ikkagi selle eelnõuga edasi minema. Seda enam, et kahe lugemise vahel on alati võimalik teha muudatusettepanekuid, täiendusi, mida iganes on juurde vaja. Võib mõelda katteallikate peale, [arvestades] seda, et riigieelarveprotsessis tundub endiselt, et raha on ju justkui palju. Miinust muidugi kasvatatakse. Kui üldse kuhugi raha suunata, siis ka riigikaitseliselt võiks see kindlasti olla perepoliitika. Mu küsimus on lihtne. Kas sa usud, et varem või hiljem see sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu sisuliselt viiakse ellu ehk peretoetused ühtlustatakse?

Kui lühidalt vastata, siis ma tahaks loota, et pigem varem kui hiljem. Kui see sõltuks sotsiaaldemokraatidest, siis see juhtuks täna ja siit edasi. Mis puudutab tõesti neid peredele suunatavaid vahendeid, siis ma ei saa jälle tagasi tulemata jätta, et me räägime täna valitsuserakondade poolt tulumaksutõusu ärajätmisest, millest need lastega pered, eriti maapiirkondades, ja eriti tihti suuremate laste arvuga võidavad väga vähe, üksikuid eurosid. Selle asemel teeme siis päriselt Eesti perede elu ja toimetuleku lihtsamaks. langetame toiduainete käibemaksu! Ma saan aru, see ideoloogiliselt ei sobi, meil ei ole väidetavalt usku, et see jõuab inimeseni. Suuname siis selle ülejääva raha, mida meil järsku nüüd on, suuname selle tervishoiukuludesse, et inimeste ravi järjekorrad väheneksid. Sotsiaalminister ütles, et see on nagu liiva puistamine läbi sõela, et see ei paranda inimeste arstiabi saamist. Kui me neid suuri asju ei tee, siis kas me tõesti ei ole valmis leidma seda 50 miljonit, mis osa tuleb sellest, et meil on neid lapsi liiga vähe. Kas me tõesti ei ole valmis leidma seda summat, et Eesti laste ja perede toimetulekut parandada? Nii et ma proovin sellest optimismist siis uuesti tõukuda ja kutsuda üles seda eelnõu täna toetama.

Kui lühidalt vastata, siis ma väga loodan, et [see juhtub] pigem varem kui hiljem. Kui see sõltuks sotsiaaldemokraatidest, siis see juhtuks täna ja siit edasi. Mis puudutab peredele suunatavaid vahendeid, siis ma ei saa jätta jälle tagasi tulemata selle juurde, et me räägime täna valitsuserakondade poolt tulumaksutõusu ärajätmisest, millest lastega pered, eriti maapiirkondades, kus on peredes rohkem lapsi, võidavad väga vähe, üksikuid eurosid. Teeme selle asemel päriselt Eesti perede elu ja toimetuleku lihtsamaks, langetame toiduainete käibemaksu! Ma saan aru, see ideoloogiliselt ei sobi, meil ei ole väidetavalt usku, et see [kasu] jõuab inimeseni. Aga suuname siis selle üle jääva raha, mis meil nüüd järsku on, tervishoidu, et inimeste ravi järjekorrad väheneksid! Sotsiaalminister ütles, et see oleks nagu liiva puistamine läbi sõela, et see ei paranda arstiabi saamist. Aga kui me neid suuri asju ei tee, siis kas me tõesti ei ole valmis leidma seda 50 miljonit, millest osa saame selle tõttu, et meil on lapsi liiga vähe?! Kas me tõesti ei ole valmis leidma seda summat, et Eesti laste ja perede toimetulekut parandada?! Nii et ma proovin sellest optimismist tõukuda ja kutsun teid üles seda eelnõu täna toetama.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Sotsiaalkomisjonis selgus ka Sotsiaalministeeriumi esindaja Gerli Lehe ettekandest, et mitte ainult 10–11 miljonit ei jää järgmisel eelarveaastal tänu madalale sündide arvule üle, vaid jääb ka, eks ole, haridussektoris ja veel laiemalt sotsiaalsfääris tänu sellele, et lapsi on vähem. See summa tegelikult kokku on suurem. Ja nüüd ma küsingi teie käest, kuidas teie näete või mida me saaksime koos ära teha selleks. Me kuulsime ju, et sotsiaalminister ütles, et ta ei kavatse seda raha järgmine aasta eelarves laste ja perede heaks rakendada. Kuhu see raha siis jääb, mis üle jääb?

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Sotsiaalkomisjonis selgus Sotsiaalministeeriumi esindaja Gerli Lehe ettekandest, et mitte ainult 10–11 miljonit ei jää järgmisel eelarveaastal sündide madala arvu tõttu üle, vaid raha jääb ka haridussektoris ja veel laiemalt sotsiaalsfääris üle seetõttu, et lapsi on vähem. See summa kokku on tegelikult suurem. Ja nüüd ma küsingi teie käest, mida me saaksime koos ära teha. Me kuulsime ju, et sotsiaalminister ütles, et ta ei kavatse seda raha järgmise aasta eelarvest laste ja perede heaks rakendada. Kuhu see raha siis läheb, mis üle jääb?

Vot kui mina oskaks, taas kord, oleks mul see klaaskuul, et öelda, mis on see argumentatsioon valitsuserakondade poolt täna mitte puudujäävat osa lastega peredesse suunata … Mis me saame teha, on täna võimalikult ühtselt antud eelnõu siiski toetada. Me ei pea seda esimesel lugemisel tagasi lükkama. Meil on võimalus paralleelselt siin – järgmisel nädalal antakse meile eelarve üle – töötada ühiselt parlamendina, kui me kõik ühiselt näeme, et meil on laste arv liiga madal, me väärtustame seda, et Eesti rahvas kestaks, et iga laps on oluline. Teeme siis täna selle žesti, laseme selle eelnõu esimeselt lugemiselt läbi ja erakondadeüleselt otsime katteallikaid, mis on ühiselt aktsepteeritavad või sobivad kõikidele poliitilistele jõududele. Ma arvan, et Eesti lapsed ja pered on seda väärt.

Taas kord: kui ma oskaks, kui oleks mul see klaaskuul, [mida vaadates] öelda, milline on valitsuserakondade argument mitte suunata see [üle]jääv osa lastega peredesse … Aga mis me saame teha, on täna võimalikult ühtsena seda eelnõu siiski toetada. Me ei pea seda esimesel lugemisel tagasi lükkama. Meil on võimalus paralleelselt – järgmisel nädalal antakse meile eelarve üle – töötada ühiselt parlamendina, kui me kõik näeme, et meil on laste arv liiga madal, ja me väärtustame seda, et Eesti rahvas kestaks. Iga laps on oluline! Teeme siis täna selle žesti, laseme selle eelnõu esimeselt lugemiselt läbi ja otsime erakondadeüleselt katteallikaid, mis on üldiselt aktsepteeritavad, sobivad kõikidele poliitilistele jõududele. Ma arvan, et Eesti lapsed ja pered on seda väärt.

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja, hea Reili! Ma väga tänan selle eelnõu ja ettekande ja nende põhjenduste eest. Ka mina oma kodupiirkonnas kuulen emadelt ja perekondadelt väga seda, et just niimoodi peaks seda lastetoetust tõstma ja see vajadus on olemas. Ja kui ma nüüd õigesti aru saan, ja seda võid puldist kinnitada, siis see ei aita ju mitte ainult ühe ja kahe lapsega peret, vaid see aitab ka ju suurt peret, sest kokku see summa läheb suuremaks.

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja, hea Reili! Ma väga tänan selle eelnõu ja ettekande ja nende põhjenduste eest. Ka mina oma kodupiirkonnas kuulen emadelt ja perekondadelt väga palju seda, et just niimoodi peaks seda lastetoetust tõstma, see vajadus on olemas. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis sa ehk võid puldist kinnitada, et see ei aita ju mitte ainult ühe ja kahe lapsega peresid, vaid see aitab ka suuri peresid, sest kokku see summa läheb suuremaks.

Anti Allas, palun!

Absoluutselt! Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan ainult kinnitada, et see tõus puudutab ka lasterikkaid peresid. Kõik Eesti pered, kus on vähemalt üks laps, võidavad antud eelnõust.

Absoluutselt! Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan ainult kinnitada, et see tõus puudutab ka lasterikkaid peresid. Kõik Eesti pered, kus on vähemalt üks laps, võidavad antud eelnõu [heakskiitmisest].

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks võtab juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokku sotsiaalkomisjoni aseesimees Riina Solman. Palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks on juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõtvalt, sotsiaalkomisjoni aseesimees Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Austatud sotsiaalkomisjoni liikmed ja teised, kes istuvad saalis ja jälgivad meid sidevahendeid abil! Teisipäeval, 9. septembril toimus sotsiaalkomisjonis arutelu, mille just meil ette kandis lugupeetud proua Reili Rand, selle eelnõu üle, mis puudutab vanemahüvitise korrigeerimist sellisel määral, et esimene ja teine laps, kes täna saavad 80 eurot lapsetoetust, hakkaksid saama 100 eurot, võrdselt alates kolmandast kuni edasi lastega, ja lisaks ka üksikvanema toetus, laps hakkab saama ka 100 eurot kuus. Seda eelnõu me arutasime. Anti ka sõna loomulikult eelnõu algatajale, kes meile praegu siin hetk tagasi esines. Anti sõna ka Sotsiaalministeeriumi esindajale proua Gerli Lehele, kes andis meile teada, ma saan aru, ettepaneku, mis Sotsiaalministeerium esitas valitsusele. See puudutab seda, et nende hinnangul esimese ja teise lapse toetuse tõus ei pruugi olla kõige tõhusam meede koheselt perede majandusliku toimetuleku tõstmiseks. Pigem oleks just tarvis sõnumit, et riik väärtustab kõiki lastega peresid. See sõnum on väga oluline, et pered vajavad täna perepoliitikas stabiilsust. Ja Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul nad edastavad Vabariigi Valitsusele kevadeks laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüsis välja toodud meetmete tervikliku paketi. Sotsiaalministeeriumi esindaja andis meile pikema ülevaate tehtud analüüsist ja ettepanekutest. Siis said sõna kõik komisjoni liikmed. Komisjoni esinaine oli väga tubli, Signe Riisalo on minu arust vahepeal ka oma seisukohtades tulnud rohkem sellega kaasa, mida oleme viis aastat siin Riigikogus rahvastikupoliitikutega, teistega ajanud. Kõik said sõna. Mul on palutud lihtsalt ülevaatlikum olla, ei pea kõiki sõnasaajaid eraldi esile tooma. Aga võib-olla ma peatuksin sellest, et komisjoni esinaine Signe Riisalo täpsustas, et kui rääkida madala sündimuse tõttu perehüvitiste seaduses kasutamata ressursid, siis need summad on 2028. aastal juba 25,9 miljonit eurot ning 2029. aastal 21,2 miljonit eurot. Aga kuna meie arutatava eelnõu kulu jääb aastas vahemikku 55–60 miljonit, siis selgelt ei ole hetkel veel madala sündimuse tõttu kasutamata jäävat ressurssi, et saaks üldsegi analüüsis esitatud meetmeid koheselt rakendada. Proua Reili Rand, kes eelnõu esitas, andis mõista, et jääb vastavalt Sotsiaalministeeriumi esindaja öeldule madala sündimuse tõttu ressurssi üle ka teistest sotsiaal- ja haridusteenustest, mille peale valitsuse liikmed võiksid vaadata. Räägiti väga palju veel sellest, et on oluline lapsi võrdselt väärtustada. Sellega, ma arvan, kõik nõustuvad, et ka esimene ja teine laps vääriksid lapsetoetust 100 eurot, samamoodi üksikvanemad ja nende lapsed samasugust toetust. Praegu käib ju vahetegemine laste vahel. Aga kulude katteallikate kohta siis meil arutelu jätkus. Sotsiaalministeeriumi esindaja rõhutas veel, et on tarvis vaadata kogu meetmete paketti ja ainult rahaliste toetustega, ta juhtis tähelepanu, ei ole võimalik sündimust mõjutada. Nüüd ma ise tõin esile seda, et varasemalt on ka selle analüüsi tutvustusel Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov rõhutanud, et madala sündimuse tõttu ülejäävat raha kasutatakse siiski perepoliitika kujundamiseks, et see sellest sektorist mujale ei liigu. Seejärel said sõna Reili Rand, Tanel Kiik, Kalle Grünthal ja siis pani esinaine meie menetluslikud otsused hääletusele. Täna siis esitati meile seda eelnõu, konsensuslikult otsustati täna seda teha. Eeltoodust lähtuvalt ei toetanud ka Sotsiaalministeerium esitatud eelnõu ja kinnitavad veel korra üle, et laste saamist ja kasvatamist toetava tegevuskava koostamine ja kinnitamine on koalitsioonilepingu tööplaani osa ning valmib 2026. aasta kevadel. Menetlusotsustest veel. Proua Riisalo tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mihkel Leesi. Komisjon oli nõus. Mina ise tegin ettepaneku seejärel, et ma sooviksin ise olla juhtivkomisjoni esindaja, sest mul on selleks isiklikud põhjused. Olen varem rahvastikuministrina selle teemaga väga kokku puutunud, kursis ja soovisin rohkem kaasa rääkida ja ei nõustunud või ei soovinud kuulata seda, miks mitte midagi teha ei saa, kui seda esitab taas kord juhterakonna esindaja. Ja siis küsis meie komisjoni esinaine Mihkel Leesilt, kas ta on nõus juhtivkomisoni esindamisest loobuma, ja härra Lees vastas, et nõustub esindamisest loobuma, misjärel meie juhataja tegi menetlusliku otsuse ja pani uuesti hääletusele minu isiku, et ma võiksin seda arutelu teile ette kanda. Ja sellega ma olen lõpetanud meie komisjoni arutelu, mis oli üldiselt positiivne. Kinnitan seda omalt poolt üle, et valdavalt on arusaamine, et teema on tõsine, vajab sügavuti käsitlemist ja konsensuslikku erakondadeülest vaadet. Selles osas on olnud edusammud täiesti ilmsed, seda kinnitan ka mina. Tänan kõiki kolleege. Tänan oma komisjoni esinaist Signe Riisalot ja komisjoni ametnikke, kes aitasid mul protokolli koostada ja valmistasid ette selle ettekande osa. Tänan ka kõiki kolleege, et me oleme jõudmas sellesse etappi, kus meil hakkab tekkima erakondadeülene arusaam, et sündimus on madal ja me peame ühiselt, erakondadeüleselt otsustama meetmete paketi, et vähegi leevendada madalat sündimust, mis toob teadagi meile igasse sektorisse ainult kurbi tagajärgi. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Austatud sotsiaalkomisjoni liikmed ja teised, kes istuvad saalis või jälgivad meid sidevahendite abil! Teisipäeval, 9. septembril toimus sotsiaalkomisjonis arutelu selle eelnõu üle, mille meile just kandis ette lugupeetud proua Reili Rand. See puudutab vanemahüvitise korrigeerimist nii, et esimene ja teine laps, kes praegu saavad 80 eurot lapsetoetust, hakkaksid saama 100 eurot ehk võrdselt kolmanda ja enamate lastega. Ja lisaks [kasvaks] ka üksikvanema toetus, tema laps hakkaks saama 100 eurot kuus. Seda eelnõu me arutasime. Anti sõna loomulikult eelnõu algatajale, kes meilegi siin hetk tagasi esines. Anti sõna ka Sotsiaalministeeriumi esindajale proua Gerli Lehele, kes andis meile teada ettepaneku, mille Sotsiaalministeerium esitas valitsusele. See [seisnes] selles, et nende hinnangul esimese ja teise lapse toetuse tõus ei pruugi olla kõige tõhusam meede perede majandusliku toimetuleku koheseks tõstmiseks. Pigem oleks just tarvis sõnumit, et riik väärtustab kõiki lastega peresid. Väga oluline on sõnum, et pered vajavad perepoliitikas stabiilsust, ja Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul nad edastavad Vabariigi Valitsusele kevadeks laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüsis välja toodud meetmete tervikliku paketi. Sotsiaalministeeriumi esindaja andis meile pikema ülevaate tehtud analüüsist ja ettepanekutest. Siis said sõna kõik komisjoni liikmed. Komisjoni esinaine oli väga tubli. Signe Riisalo on minu arust vahepeal oma seisukohtades tulnud rohkem kaasa kõige sellega, mida me oleme viis aastat siin Riigikogus rahvastikupoliitikute ja teistega ajanud. Kõik said sõna. Aga mul on palutud lihtsalt ülevaatlikum olla, ei pea kõiki sõnasaajaid eraldi esile tooma. Võib-olla ma peatuksin sellel, et komisjoni esinaine Signe Riisalo täpsustas, et kui rääkida madala sündimuse tõttu [üle jäävast rahast], mille maksmist perehüvitiste seadus ette näeb, siis need summad on 2028. aastal juba 25,9 miljonit eurot ning 2029. aastal 21,2 miljonit eurot. Aga kuna meie arutatava eelnõu kulu jääb aastas vahemikku 55–60 miljonit, siis selgelt ei ole hetkel veel madala sündimuse tõttu kasutamata jäävat ressurssi, et saaks analüüsis esitatud meetmeid koheselt rakendada. Proua Reili Rand, kes eelnõu esitas, andis mõista, et vastavalt Sotsiaalministeeriumi esindaja öeldule jääb madala sündimuse tõttu ressurssi üle ka teiste sotsiaal- ja haridusteenuste osutamisest ja valitsuse liikmed võiksid seda ka vaadata. Räägiti väga palju veel sellest, et on oluline lapsi võrdselt väärtustada. Sellega, ma arvan, kõik nõustuvad, et ka esimene ja teine laps vääriksid lapsetoetust 100 eurot, samamoodi üksikvanemad ja nende lapsed suuremat toetust. Praegu käib ju vahetegemine laste vahel. Arutelu jätkuski kulude katteallikaid [leida püüdes]. Sotsiaalministeeriumi esindaja rõhutas veel, et on tarvis vaadata kogu meetmete paketti. Ka juhtis ta tähelepanu sellele, et ainult rahaliste toetustega ei ole võimalik sündimust mõjutada. Ma ise tõin esile seda, et varasemalt on selle analüüsi tutvustamisel Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov rõhutanud, et madala sündimuse tõttu üle jäävat raha kasutatakse perepoliitika kujundamiseks, see sellest sektorist mujale ei liigu. Seejärel said sõna Reili Rand, Tanel Kiik ja Kalle Grünthal ning siis pani esinaine meie menetluslikud otsused hääletusele. Konsensuslikult otsustati esitleda seda eelnõu meile täna ja seda täna tehtigi. Eespool toodust lähtuvalt ei toetanud Sotsiaalministeerium esitatud eelnõu, aga nad on kinnitanud, et laste saamist ja kasvatamist toetava tegevuskava koostamine ja kinnitamine on koalitsioonilepingu tööplaani osa ning see valmib 2026. aasta kevadel. Menetlusotsustest veel. Proua Riisalo tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mihkel Leesi. Komisjon oli nõus. Mina aga ütlesin seejärel, et ma sooviksin ise olla juhtivkomisjoni esindaja, sest mul on selleks isiklikud põhjused. Olen varem rahvastikuministrina selle teemaga väga palju kokku puutunud, olen sellega kursis ja soovin rohkem kaasa rääkida. Ma ei soovinud kuulata seda, miks mitte midagi teha ei saa, kui [komisjoni esindaja] peaks olema juhterakonna [liige]. Ja siis küsis meie komisjoni esinaine Mihkel Leesilt, kas ta on nõus juhtivkomisoni esindamisest loobuma, ja härra Lees vastas, et ta nõustub esindamisest loobuma. Seejärel tegi meie juhataja menetlusliku otsuse ja pani hääletusele minu isiku, et ma võiksin selle arutelu teile ette kanda. Ja sellega ma olen lõpetanud [ülevaate] meie komisjoni arutelust, mis oli üldiselt positiivne. Kinnitan omalt poolt üle, et valdavalt on arusaamine, et teema on tõsine, vajab sügavuti käsitlemist ja konsensuslikku, erakondadeülest vaadet. Selles osas on olnud edusammud täiesti ilmsed, seda kinnitan ka mina. Ma tänan kõiki kolleege, tänan oma komisjoni esinaist Signe Riisalot ja komisjoni ametnikke, kes aitasid mul protokolli koostada ja valmistasid ette selle ettekande. Tänan kõiki kolleege, et me oleme jõudmas etappi, kus meil hakkab tekkima erakondadeülene arusaam, et sündimus on madal ja me peame ühiselt, erakondadeüleselt otsustama meetmete paketi, et vähegi leevendada madalat sündimust, mis toob teadagi meil igas sektoris ainult kurbi tagajärgi. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Ära nüüd ära mine. Irja Lutsar, palun!

Austatud juhataja! Hea Riina! Tuleta mulle meelde, ega meil komisjonis ei olnud juttu nõndanimetatud personaalsest toetusest. Ja miks ma seda küsin? Kindlasti on Eestis lapsi, kes vajavad rohkem toetust kui 100 eurot kuus. See on täiesti selge. Aga samas on Eestis ka piisavalt lapsi, kellele võib-olla seda 20-eurost toetuse tõusu ei olegi tarvis. Ma näen, et siinkohal oleks vajalik just see personaalne lähenemine, muidugi ilma igasugustes andmebaasides tuhnimata, nagu eelnevalt juba juttu on olnud. Ega me komisjonis seda vist seekord ei arutanud? Ma kuidagi ei suuda meenutada, kas oli sellest juttu või ei olnud.

Austatud juhataja! Hea Riina! Tuleta mulle meelde, et ega meil komisjonis ei olnud juttu nõndanimetatud personaalsest toetusest. Ja miks ma seda küsin? Kindlasti on Eestis lapsi, kes vajavad rohkem kui 100 eurot kuus. See on täiesti selge. Aga samas on ka piisavalt lapsi Eestis, kellele võib-olla seda 20-eurost toetuse tõusu ei olegi tarvis. Ma näen, et siinkohal oleks just see personaalne lähenemine, ilma muidugi igasugustes andmebaasides tuhnimata, nagu eelnevalt siin juba juttu on olnud. Ega me komisjonis seda vist seekord ei arutanud? Ma kuidagi ei suuda mäletada, kas oli sellest juttu või ei olnud.

Aitäh, hea kolleeg Irja Lutsar! Sellel korral ei olnud sellest juttu. Küll oleme varasematel istungitel arutanud personaalse riigi ja vajaduspõhise lähenemise teemat. Tõepoolest, on erinevaid arvamusi. Ma olen ise selles töögrupis osalenud nii palju, kui mul aega on olnud. Tegemist on ju sellega, et inimesed võib-olla ei soovi, et nende andmeid selliselt käsitletakse ja nad nii-öelda paljaks kooritakse ametnike ees, et kõik teavad nende sissetulekuid ja väljaminekuid. See plaan, idee on õilis, aga teostus hetkel veel valmis ei ole, mõte on toores. Ja mis veel puudutab vajaduspõhist lähenemist, siis ma olen alati rõhutanud, et oli hetk, kui siin saalis vähendati peretoetusi, ja siis oli ka juttu, et tuleb vajaduspõhiselt peredele läheneda. Ometi me võtsime siis ära ka kümne lapsega perelt selle toetuse. Aga oli ju ilmne, et kui sul on kümme last, siis see 200 eurot kulub igal juhul ära. Vajaduspõhine võiks toetus olla just suurte perede ja üksikvanemate puhul. Meil on rida üksikvanemaid, kes kasvatavad nelja-viite last üksinda.

Aitäh, hea kolleeg Irja Lutsar! Sellel korral ei olnud sellest juttu. Küll me oleme varasematel istungitel arutanud personaalse riigi ja vajaduspõhise lähenemise teemat. Seal tõepoolest on erinevaid arvamusi. Ma olen ise selles töögrupis osalenud nii palju, kui mul aega on olnud. Ja seal on ju tegemist sellega, et tõepoolest, inimesed võib-olla ei soovi, et nende andmeid selliselt käsitletakse ja nad nii-öelda paljaks kooritakse ametnike ees, et kõik teavad nende sissetulekuid, väljaminekuid. See plaan on ju, idee on õilis, aga teostus hetkel veel valmis ei ole ja ta on toores. Ja mis puudutab seda vajaduspõhist lähenemist, siis ma olen alati rõhutanud, et kui oli hetk, kui vähendati siin saalis peretoetusi, siis oli ka juttu, et tuleb vajaduspõhiselt peredele läheneda. No aga me võtsime ära ka ju 10 lapsega perelt selle toetuse. Oli ju ilmne, et kui sul on 10 last, siis see 200 eurot kulub sinna igal juhul ära. Vajaduspõhine ta võib olla just suurte perede näitel või üksikvanemate näitel. Meil on rida üksikvanemaid, kes kasvatavad nelja-viite last üksinda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et kolleeg Mihkel Lees loobus ja sina saad rääkida siin. Aga ma ei kuulnud võib-olla kõike. Kas sellegipoolest see eelnõu otsustatakse seekord tappa või ei ole see nii?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et kolleeg Mihkel Lees loobus ja sina saad siin rääkida. Aga ma ei kuulnud võib-olla kõike. Kas see eelnõu ikkagi otsustatakse seekord tappa või ei ole see nii?

Seda annavad meile kohe teada järgnevad hetked. Mina millegipärast arvan, et ta otsustatakse tappa – niimoodi sa ju otse küsisid. Sotsiaalministeeriumi seisukoht on olnud, et kevadeks soovitakse tulla välja tervikpaketiga. Aga mure jääb üles: raha juba jääb üle ja seda on 10–11 miljonit, järgmisel aastal veel enam, ja see ehk liigub sellest sektorist välja, enne kui Sotsiaalministeerium selle tervikliku paketiga lõpuks meie ette tuleb. Minu soov on küll, et me tegelikult täna kaaluksime [kõike põhjalikult], et Reformierakonna liikmed, kes mind praegu kuulevad, ei tuleks seda eelnõu tapma, vaid annaksid sellele elujõudu. Loeb iga kaotatud sekund, mida me veel viivitame erinevate meetmetega ehk [õige] signaali andmisega Eesti noortele peredele ja ka juba küpsemas eas peredele. Poliitika on signaalide kunst ja me oleme siit saalist andnud väga vaenulikke signaale peredele juba viimased kaks aastat. Kui me nüüd saaksime koos anda signaali, et me hoolime, et me muudame, et me teeme meetmeid, me arutame ka tuleva eelarvestrateegia kontekstis juba olemasoleva madalast sündimusest tekkinud raha ülejäägi [kasutamist], siis see annaks meie noortele või küpses eas inimestele täiendava kindluse saada veel üks laps. Igal juhul tähendavad siit saalist välja saadetud signaalid inimestele kas positiivset või negatiivset hoiakut nende suhtes. Ma rõhutan, et sõnamurdlik käitumine kaks aastat tagasi, kui perehüvitisi vähendati, andis inimestele väga halva signaali, et riik ei ole nendega, ei ole stabiilne. Seda ütlesid ka kõik rahvastikuteadlased, keda see analüüs laste saamisest ja kasvatamisest tsiteerib. Kõik! Ka Ene-Margit Tiit, kes muidu alati rõõmsalt on toetanud juhterakonna seisukohti, ütles nüüd, et lastega pered vajavad ennekõike stabiilsust. Ei tohi ära võtta midagi, mis juba on antud.

Seda annavad meile kohe teada järgnevad hetked. Mina hetkel millegipärast arvan, et ta otsustatakse tappa, kui sa nii otse küsid. See on Sotsiaalministeeriumi seisukoht olnud, et soovitakse tulla välja tervikpaketiga kevadeks. Aga mure jääb üles: kuna raha juba jääb üle ja see on 10–11 miljonit, järgmisel aastal veel enam, ja see ehk liiguks sellest sektorist välja, enne kui Sotsiaalministeerium selle tervikliku paketiga meie ette lõpuks tuleb. Minu soov on küll, et me tegelikult täna kaaluksime, et Reformierakonna liikmed, kes mind praegu kuulevad, ei tuleks seda eelnõu tapma, vaid annaksid sellele elujõudu. Sest et iga kaotatud sekund, mida me veele viivitame erinevate meetmetega ehk signaali andmisega Eesti noortele peredele või ka juba küpsemas eas peredele – poliitika on signaalide kunst ja me oleme siit saalist andnud väga-väga vaenulikke signaale peredele välja viimased kaks aastat juba. Ja kui me nüüd saaksime koos anda signaali, et me hoolime, et me muudame, et me teeme meetmeid, me arutame ka selle tuleva eelarvestrateegia kontekstis juba olemasolevat ülejääki madalast sündimusest, siis see annaks meie noortele täiendavat kindlust või küpses eas inimestele saada veel järgmine laps. Igal juhul siit saalist välja öeldud signaalid tähendavad inimestele kas positiivset või negatiivset hoiakut meie vaates või nende vaates. Ma rõhutan, et sõnamurdlik käitumine kaks aastat tagasi, kui perehüvitisi vähendama mindi, siis see tegelikult andis väga-väga halbu signaale inimestele, et riik ei ole meiega, ei ole stabiilne. Seda ütlesid ka kõik rahvastikuteadlased, keda nüüd see tänane analüüs laste saamisest ja kasvatamisest tsiteerib. Kõik! Sealhulgas Ene-Margit Tiit, kes muidu oli tavaliselt alati rõõmsalt toetamas juhterakonna seisukohti, ütles välja, et lastega pered vajavad ennekõike stabiilsust. Ei tohi ära võtta midagi, mis juba on antud.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole, Signe Riisalo, teil on küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Signe Riisalo, teil on küsimus istungi juhatajale.

Kuna rohkem küsimusi ei ole, siis see küsimus kaotab mõtte. Aga tegelikult ma oleksin palunud, et istungi juhataja tuletaks komisjonipoolsele ettekandjale meelde, et tal on võimalik võtta kõne oma erakonna poliitiliste seisukohtade esitamiseks. Antud rollis tuleks püsida komisjoni arutelu kirjeldamise juures.

Kuna rohkem küsimusi ei ole, siis see küsimus kaotab mõtte. Aga tegelikult ma oleksin palunud, et istungi juhataja tuletab komisjonipoolsele ettekandjale meelde, et tal on võimalik võtta kõne oma erakonna poliitiliste seisukohtade esitamiseks. Antud rollis tuleks püsida komisjoni arutelude kirjeldamisel.

Istungi juhatajana ma kuulen, mis ta räägib, ja kindlasti oleks võib-olla lõpus ka öelnud, et komisjoni rollist rääkida. Ja mitmedki komisjoni liikmed on oma isiklikke seisukohti siin aeg-ajalt väljendanud. Aga Riina Solman, meil ei ole kellelgi teile küsimust esitada, nii et ma ei saa teid võtta. Kohe hakkame läbirääkimistega peale. Nii. Ettekanded on tehtud. Aga Riina Solman, küsimus istungi juhatajale.

Istungi juhatajana ma kuulen, mida ta räägib, ja kindlasti ma oleks võib-olla lõpus ka öelnud, et [tulnuks] komisjoni rollist rääkida. [Samas] on mitmedki komisjonide liikmed oma isiklikke seisukohti siin aeg-ajalt väljendanud. Aga Riina Solman, meil kellelgi ei ole teile küsimust esitada, nii et ma ei saa teid võtta. Kohe hakkame läbirääkimistega peale. Nii, ettekanded on tehtud. Aga Riina Solman, küsimus istungi juhatajale.

Tegelikult, austatud istungi juhataja, mind ikkagi mainiti, et justkui ma ei täitnud oma rolli piisavalt korrektselt. Aga ma andsin ka seal puldis teada, miks ma soovisin juhtivkomisjoni esindaja olla. See oli just sellepärast, et juhterakonna esindaja ei tuleks oma poliitiliste seisukohtadega pulti ja räägiks meile, kuidas tõepoolest tuleb ära oodata kevadeni ja enne seda ei saa mitte midagi ette võtta. Aitäh!

Tegelikult, austatud istungi juhataja, mind ikkagi mainiti, et justkui ma ei täitnud oma rolli piisavalt korrektselt. Aga ma andsin seal puldis teada, miks ma soovisin juhtivkomisjoni esindaja olla. See oli just sellepärast, et juhterakonna esindaja ei tuleks oma poliitiliste seisukohtadega pulti ja räägiks meile, kuidas tõepoolest tuleb ära oodata kevadeni ja enne seda ei saa mitte midagi ette võtta. Aitäh!

Aitäh! Komisjonisisene arutelu ei ole diskussioon istungi juhataja ja komisjoni liikmete vahel. Aga võtke palun siis oma sõnavõtt ka maha veel. Ja läheme läbirääkimiste juurde. Seekord saavad sõna fraktsioonide esindajad. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel, fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun! Ja volitusega, ma näen.

Aitäh! Komisjonisisene arutelu ei ole diskussioon istungi juhataja ja komisjoni liikmete vahel. Aga võtke palun siis oma sõnavõtt ka maha veel. Ja läheme läbirääkimiste juurde. Seekord saavad sõna fraktsioonide esindajad. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun! Ja volitusega, ma näen.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma ei ole siin esimest korda peretoetuste teemal kõnelemas. Tihtipeale kahjuks on see tulemus olnud tõepoolest peredele ebasoodne ehk negatiivne. Aga tuletaks meelde lihtsalt mõnda fakti. Ehk Eesti laste, võib öelda, selline ebavõrdne toetamine on kestnud aastakümneid. Järk-järgult on esimese ja teise lapse toetust tegelikult nihutatud lähemale kolmanda lapse toetusele, aga veel on tegemata see viimane samm. Kui mäletate, siis kunagi oli, 10 aastat oli esimese ja teise lapse toetus 300 krooni ehk 19,18 eurot. Sotsiaaldemokraatide juhtimisel siis alates 2015. aastast tõusis 45 euroni ja sealt järk-järgult edasi 60-ni, hiljem ka nüüd 80 euroni. Aga on jäänud veel väike erinevus esimese ja teise lapse ja siis kolmanda ja iga järgneva lapse toetuse vahel. Ja tegelikult mulle tundub, et parlamendi enamuse nagu tahe ja arusaam on olnud nende toetuste ühtlustamise suunas liikuda. Ja nüüd on tegemata veel see viimane väike samm. Ehk 20 euro võrra esimese ja teise lapse toetuse tõstmine toetab ju kõiki peresid, kuna kolmanda lapse saamiseks peavad sul olema kaks esimest, ehk see on tegelikult selline perepoliitikameede, mis väärtustab iga last ja annab väga selge sõnumi ühiskonnale. Kahes mõttes, ta annab esiteks sõnumi, et kõik lapsed on võrdsed, iga laps on ühetaoliselt väärtustatud, on ta esimene, teine, kolmas või järgmine. Ja teiseks, ta annab tegelikult olulise sõnumi, et riik tajub, mis olukorras me oleme, riik tajub, et me oleme rahvastikukriisis ja et see pidevalt langenud sündide arv siin alla 10 000 viimastel aastatel on tegelikult sõja kõrval kõige tõsisem väljakutse Eesti riigi ja rahva püsimajäämise mõttes. See ei ole mingisugune poliitretoorika, see on lihtsalt numbrid ja teadus, faktid. Ükski rahvas ei saa nii-öelda lõputult kahaneda ja loota siis paralleelselt samal ajal püsima jääda. Ehk meil tuleb toetada meie noori, meie peresid. Loomulikult me ei arva seda, et ainult rahaliselt, ainult lapsetoetusi tõstes, aga sellised sammud on ka märgilised ja olulised. Ehk nii nagu ka sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu ajal tegelikult keegi ei arvanud seda, et me tõstame need lapsetoetused ära ja siis sellega on kriis lahendatud. Loomulikult mitte. Meil tuleb tegeleda lasteaiakohtade kättesaadavuse küsimusega, töö ja pereelu ühitamise teemaga, pakkuda erinevaid toetavaid teenuseid, vaadata, et oleks tervishoiuteenused kättesaadavad, ka esimese kodu soetamise võimalused või ka üürimise võimalused noortele peredele senisest paremad. See on koht, kus Eesti riik on olnud reeglina suhteliselt passiivne ehk noorte toetamine oma kodu soetamisel või üürimisel on minimaalne võrreldes teiste riikidega. Ehk neid samme ja mõtteid on väga palju veel, mida ka välja toodi Sotsiaalministeeriumi tehtud analüüsis. Aga üks lahendus ei välista teist ehk see, et astuda täna esimene samm, liikuda edasi lastetoetuste ühtlustamisega, öelda selge sõnum välja, et kõik lapsed on võrdselt väärt 100 eurot. Loomulikult jääb paralleelselt ka lasterikka pere toetus. Ja siis järk-järgult, viilu kaupa hakata võtma järgmisi Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsist tulnud ettepanekuid ja neid lahendada. Lihtsalt olukord on selline, kus kuidagi on kombeks saanud pidevalt lükata vajalikke lahendusi edasi. Võtame näiteks toimetulekutoetuse tõstmise. Kõik olid justkui nõus, et tegelikult see on ajale jalgu jäänud, oleks vaja tõsta. Kui me esitasime vastava ettepaneku käesoleva aasta lisaeelarvele, siis see hääletati maha, öeldi, et no me tuleme oma ettepanekuga hiljem millalgi. Nüüd on natuke sarnases olukorras. Kõik on justkui nõus, et lapsetoetusi peaks tõstma ja ühtlustama, arvestades seda, et ka elukallidus on vahepeal oma töö teinud ja see 80 eurot, mis oli mõni aasta tagasi, ei ole kaugeltki enam seesama rahalises väärtuses, kui ta on täna. Ehk kõik on nagu nõus, et tuleks tõsta, aga ikkagi tuleb oodata mingisugust müstilist analüüsi, uut eelnõu, loomulikult valitsuse poolt. See praktika on tihti nii olnud, ja mis seal salata, ka sel ajal, kui ma olen valitsuses olnud, et ikka koalitsioonile meeldivad oma eelnõud rohkem, need on ikka armsamad kui opositsiooni omad. Aga mõnes küsimuses, nagu näiteks perepoliitika, eriti siis, kui see eesmärk on, ma arvan, ühine, rahvastikukriis ületada, võiks näidata ka sellist positiivset eeskuju ja kõrget poliitilist kultuuri ja toetada ka mõnda opositsiooni eelnõu. See ei ole röögatult kallis ettepanek, me ei räägi siin 150, 200, 300 eurost. Räägime väga lihtsast põhimõttest: iga laps on võrdselt väärtustatud. Räägime sellest, et olukorras, kus elukallidus on inimeste ja perede toimetulekut halvendanud, on õiglane ja põhjendatud laste senisest suuremas mahus toetamine, siis 20 euro võrra esimese ja teise lapse toetuse tõstmine. Nii et mina küll kutsun teid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üles seda eelnõu toetama. Teeme selle esimese lugemise ära, saame edasi arutada. Arvestades kõiki neid kuluridasid, mis on riigi ees, siis selle eelnõu eelarveline kulu ei ole tegelikult nii-öelda kontimurdev. Küsimus on rohkem tahtes, küsimus on prioriteetides, küsimus on ka poliitilises kultuuris, kas vahel harva mõni opositsiooni poolt esitatud ettepanek võiks ka läbi minna. Aitäh!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma ei ole siin esimest korda peretoetuste teemal kõnelemas. Aga tihtipeale on kahjuks tulemus olnud tõepoolest peredele ebasoodne ehk negatiivne. Tuletan lihtsalt mõnda fakti meelde. Eesti laste, võib öelda, ebavõrdne toetamine on kestnud aastakümneid. Järk-järgult on esimese ja teise lapse toetust küll nihutatud lähemale kolmanda lapse toetusele, aga veel on tegemata see viimane samm. Kui mäletate, siis kunagi oli kümme aastat esimese ja teise lapse toetus 300 krooni ehk 19,18 eurot. Sotsiaaldemokraatide juhtimisel alates 2015. aastast tõusis see 45 euroni ja sealt järk-järgult edasi 60-ni, hiljem 80 euroni. Aga on jäänud veel väike erinevus esimese ja teise lapse ja siis kolmanda ja iga järgneva lapse toetuse vahel. Tegelikult mulle tundub, et parlamendi enamuse tahe on olnud nende toetuste ühtlustamise suunas liikuda. Ja nüüd on tegemata veel see viimane väike samm. 20 euro võrra esimese ja teise lapse toetuse tõstmine toetab ju kõiki peresid. Kolmanda lapse saamiseks peavad sul olema kaks esimest last. Seega see on tegelikult selline perepoliitika meede, mis väärtustab iga last ja annab väga selge sõnumi ühiskonnale. Ja seda kahes mõttes. Esiteks see annab sõnumi, et kõik lapsed on võrdsed, iga laps on ühetaoliselt väärtustatud, on ta esimene, teine, kolmas või järgmine. Ja teiseks annab see väga olulise sõnumi, et riik tajub, mis olukorras me oleme: riik tajub, et me oleme rahvastikukriisis ja et see pidevalt langenud sündide arv – alla 10 000 lapse aastas viimastel aastatel – on tegelikult sõja kõrval kõige tõsisem väljakutse Eesti riigi ja rahva püsimajäämise mõttes. See ei ole mingisugune poliitretoorika, see on lihtsalt numbrid ja teadus, faktid. Ükski rahvas ei saa lõputult kahaneda ja loota samal ajal püsima jääda. Meil tuleb toetada meie noori, meie peresid. Loomulikult me ei arva, et piisab ainult rahalisest toetusest, ainult lapsetoetuste tõstmisest, aga sellised sammud on ka märgilised ja olulised. Ka sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu ajal tegelikult keegi ei arvanud, et me tõstame need lapsetoetused ära ja sellega on kriis lahendatud. Loomulikult mitte. Meil tuleb tegeleda lasteaiakohtade kättesaadavuse küsimusega, töö ja pereelu ühitamise teemaga, pakkuda erinevaid toetavaid teenuseid, vaadata, et oleks tervishoiuteenused kättesaadavad, et ka esimese kodu soetamise või üürimise võimalused oleks noortel peredel senisest paremad. See on [valdkond], kus Eesti riik on reeglina olnud suhteliselt passiivne. Noorte toetamine oma kodu soetamisel või üürimisel on minimaalne võrreldes teiste riikidega. Neid samme ja mõtteid, mida toodi välja ka Sotsiaalministeeriumi tehtud analüüsis, on veel palju. Aga üks lahendus ei välista teist. Võiks astuda täna esimese sammu, liikuda edasi lastetoetuste ühtlustamisega, öelda välja selge sõnumi, et kõik lapsed on võrdselt väärt 100 eurot. Loomulikult jääb paralleelselt ka lasterikka pere toetus. Ja siis võiks järk-järgult, viilu kaupa hakata võtma käsile järgmisi Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsis tehtud ettepanekuid ja neid lahendada. Lihtsalt olukord on selline, et kuidagi on kombeks saanud pidevalt lükata vajalikke lahendusi edasi. Võtame näiteks toimetulekutoetuse tõstmise. Kõik olid justkui nõus, et tegelikult see on ajale jalgu jäänud, oleks vaja tõsta. Kui me esitasime vastava ettepaneku käesoleva aasta lisaeelarve kohta, siis see hääletati maha, öeldi, et me tuleme oma ettepanekuga hiljem millalgi. Nüüd oleme natuke sarnases olukorras. Kõik on justkui nõus, et lapsetoetusi peaks tõstma ja ühtlustama, arvestades ka seda, et elukallidus on vahepeal oma töö teinud ja see 80 eurot ei ole täna enam kaugeltki samasuguse väärtusega nagu mõni aasta tagasi. Kõik on nagu nõus, et tuleks tõsta, aga ikkagi tuleb oodata mingisugust müstilist analüüsi, uut eelnõu, loomulikult valitsuse poolt. Praktika on tihti niisugune olnud. Ja mis seal salata, ka sel ajal, kui mina olen valitsuses olnud, on see nii olnud. Aga mõnes küsimuses, nagu näiteks perepoliitika, eriti siis, kui eesmärk on minu arvates ühine, kui [soov on] rahvastikukriis ületada, võiks näidata positiivset eeskuju ja kõrget poliitilist kultuuri, toetades ka mõnda opositsiooni eelnõu. See ei ole röögatult kallis ettepanek, me ei räägi siin 150, 200, 300 eurost lapse kohta. Me räägime väga lihtsast põhimõttest: iga laps on võrdselt väärtustatud. Me räägime sellest, et olukorras, kus elukallidus on inimeste ja perede toimetulekut halvendanud, on õiglane ja põhjendatud laste senisest suuremas mahus toetamine ehk siis 20 euro võrra esimese ja teise lapse toetuse tõstmine. Mina kutsun teid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üles seda eelnõu toetama. Teeme selle esimese lugemise ära, saame edasi arutada. Arvestades kõiki neid kuluridasid, mis on riigi ees, ei ole selle eelnõu kohane eelarvekulu tegelikult kontimurdev. Küsimus on rohkem tahtes, küsimus on prioriteetides, küsimus on ka poliitilises kultuuris, kas vahel harva mõni opositsiooni esitatud ettepanek võiks ka läbi minna. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud saalis viibijad ja saadikud ja muud inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Kolleeg Peeter Ernits enne küsis väga ilusasti, et mis sa arvad, mis nüüd juhtuma hakkab. Kas tuleb ime, et see eelnõu jõuab teisele lugemisele, või tapetakse ta ära? No ma olin kergelt pessimistlik, kuigi minu eelkõneleja Tanel Kiik oli väga optimistlik ja pani südamele, et austatud reformierakondlased, kes te meid kuulate, palun ärge tulge seda eelnõu maha hääletama. Jätame ta ellu ja toetame oma lapsi ja anname koos ühe poliitilise signaali, et me hoolime peredest ja lastest! Kõik lapsed on kulla hinnaga, kõik lapsed on võrdselt väärtustatud. Aga miks ma olin pessimistlik? Ma natukene kaevasin tagasi siin nädal aega tagasi. Pärast sotsiaalkomisjoni istungilt toimus väike arutelu ja tundus ka mulle, et me liigume üksmeele poole. Ma pean siit saalist ka ütlema, et Isamaa naiskogu IREN juba talvel tegi ettepaneku, et see küsimus on erakondadeülene, ärme vastandu üksteisele, ärme kakle, selles küsimuses leiame üksmeele. Tegelikult eelmisel nädalal toimus sotsiaalminister Karmen Jolleri umbusaldamine ja seal paraku minister andis väga selgelt mõista, et vaatamata sellele analüüsile ta 2026. aasta eelarveaastal ühtegi väljapakutud meedet rakendada ei kavatse. Ja eitavalt kõlas vastus ka küsimusele, kas oleks võimalik taastada lasterikaste perede huviringitoetus summas 101 000, eurot mis võeti ära lisaks veel peretoetustele paar kuud hiljem. Väga naljakas selles mõttes, et see summa ei olnud eriti suur, aga ta aitas väga palju maapiirkondade peresid ja seda ei antud kõikidele, vaid ainult koolis käivate õpilastega peredele alates neljandast lapsest, kus oli neli last vähemalt kasvamas. See oli pisku, aga see võeti ära. Kummaline, et samal ajal kui meil jääb hariduspoliitikas ilmselt raha üle madalate sündide tõttu, ja sotsiaalpoliitikas jääb üle, siis isegi neid väikseid signaale ei soostunud sotsiaalminister Karmen Joller lubama, kuigi tegelikult oleks see üks väga lihtne lahendus. Ja ma ütlen teile, mille taga seisab konsensuslik rahvastikupoliitika kujundamine ja nende lastetoetuste küsimus. See seisab ühe kännu taga kinni, ja selle kännu nimi on Reformierakond. See ei tohiks niimoodi olla, sest kõik teadlased ütlevad ühest suust, et rahvastikupoliitika on pikaajaline protsess ja ta ei tohiks sõltuda sellest, milline partei on parasjagu võimul. Seda kaotatud usaldust perede poolt, mida me iga hetk, iga päev ära võtame, seda kindlustunnet on võimalik kasvatada kohe alates tänasest. Nüüd, kui Reformierakond tuleb saali ja jätab selle eelnõu ellu, tehke palun, kallikesed, seda! Näed, Kristo Enn Vaga tuleb! Ole hea, jäta see eelnõu ellu! Noor pereisa, tuleb veel võib-olla lapsi juurde ja oled hea eeskuju teistele. Me oleme aega kaotanud piisavalt. Aga loevad teod, mitte sõnad. Mina siin praegu räägin, kohe hakkab hääletus. Siis me näeme, mida juhterakond on otsustanud. Ma ütlen veel kord ära, et seal koosolekul, kui ma küsitlesin sotsiaalministrit, ta üritas väga paljudest küsimustest eemale põigelda. Ütles, et tema ei olnud varem ministriametis, et tema eelkäija oli need otsused teinud, see ei puudutanud teda. Tegelikult see nii ei ole. Ta oli Riigikogu liige ja siin saalis hääletas kõikidele otsustele kaasa, pani rohelist sellele, et võtame peretoetusi vähemaks, pani rohelist automaksule. Seadusandjana on tal veel suurem vastutus, kui oli Signe Riisalol, kes oli tegev valitsuses. Ja Signe osas ma rõhutan üle, et minu arust on ta meelt parandanud. See on positiivne märk. Mulle tundub, et ta otsib sotsiaalkomisjonis meie kõigiga ühisosa, on tehtud vigadest loodetavalt õppinud ja rõhutas ka sotsiaalkomisjoni pressiteates vajadust ühiskondliku kokkuleppe järele. Mis tähendab sedasama, mida Isamaa naiskogu oli pool aastat varem öelnud: et teeme ühiskondliku kokkuleppe, käitume erakondadeüleselt ja hakkame lahendama peremeetmeid korraga. Ma palun lisaaega.

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud saalis viibijad ja saadikud ja muud inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Kolleeg Peeter Ernits enne küsis väga ilusasti, et mis sa arvad, mis nüüd juhtuma hakkab. Kas tuleb ime, et see eelnõu jõuab teisele lugemisele, või tapetakse ta ära? No ma olin kergelt pessimistlik, kuigi minu eelkõneleja Tanel Kiik oli väga optimistlik ja pani südamele, et austatud reformierakondlased, kes te meid kuulate, palun ärge tulge seda eelnõu maha hääletama. Jätame ta ellu ja toetame oma lapsi ja anname koos poliitilise signaali, et me hoolime peredest ja lastest! Kõik lapsed on kulla hinnaga, kõik lapsed on võrdselt väärtustatud. Aga miks ma olin pessimistlik? Ma natukene kaevasin ajas tagasi, nädal aega tagasi. Pärast sotsiaalkomisjoni istungilt toimus väike arutelu ja tundus ka mulle, et me liigume üksmeele poole. Ma pean siit saalist ka ütlema, et Isamaa naiskogu IREN juba talvel tegi ettepaneku, et see küsimus on erakondadeülene, ärme vastandume üksteisele, ärme kakleme, selles küsimuses leiame üksmeele. Tegelikult eelmisel nädalal toimus sotsiaalminister Karmen Jollerile umbusalduse avaldamise arutelu ja seal paraku minister andis väga selgelt mõista, et vaatamata sellele analüüsile ta 2026. aasta eelarves ühtegi väljapakutud meedet rakendada ei kavatse. Eitavalt kõlas vastus ka küsimusele, kas oleks võimalik taastada lasterikaste perede huviringitoetus kogusummas 101 000 eurot, mis võeti lisaks peretoetustele ära paar kuud hiljem. Väga naljakas selles mõttes, et see summa ei olnud eriti suur, aga ta aitas väga palju maapiirkondade peresid ja seda ei antud kõikidele, vaid ainult koolis käivate õpilastega peredele alates neljandast lapsest. Peres pidi olema vähemalt neli last kasvamas. See oli pisku, aga see võeti ära. Kummaline, et samal ajal kui meil jääb haridus[valdkonnas] raha väheste sündide tõttu ilmselt üle, ka sotsiaal[valdkonnas] jääb üle, ei soostunud sotsiaalminister Karmen Joller isegi neid väikseid signaale lubama, kuigi tegelikult oleks see üks väga lihtne lahendus. Ja ma ütlen teile, mille taga seisab konsensusliku rahvastikupoliitika kujundamine ja nende lapsetoetuste suurendamine. See seisab ühe kännu taga kinni ja selle kännu nimi on Reformierakond. See ei tohiks niimoodi olla, sest kõik teadlased ütlevad nagu ühest suust, et rahvastikupoliitika on pikaajaline protsess ja see ei tohiks sõltuda sellest, milline partei on parasjagu võimul. Seda kaotatud usaldust, mida me iga hetk, iga päev peredelt ära võtame, seda kindlustunnet on võimalik kasvatada kohe, alates tänasest, kui Reformierakond tuleb saali ja jätab selle eelnõu ellu. Tehke palun, kallikesed, seda! Näe, Kristo Enn Vaga tuleb! Ole hea, jäta see eelnõu ellu! Noor pereisa, tuleb veel võib-olla lapsi juurde ja oled hea eeskuju teistele! Me oleme palju aega kaotanud. Loevad teod, mitte sõnad. Mina siin praegu räägin, kohe hakkab hääletus ja siis me näeme, mida juhterakond on otsustanud. Ma ütlen veel kord, et seal koosolekul, kui ma küsitlesin sotsiaalministrit, ta üritas väga paljudest küsimustest kõrvale põigelda. Ütles, et tema ei olnud varem ministriametis, et tema eelkäija oli need otsused teinud, see ei puudutanud teda. Tegelikult see nii ei ole. Ta oli Riigikogu liige ja siin saalis hääletas kõikidele otsustele kaasa, vajutas rohelist nuppu, et võtame peretoetusi vähemaks, andis rohelise tule automaksule. Seadusandjana on tal veel suurem vastutus, kui oli Signe Riisalol, kes oli tegev valitsuses. Ja Signe puhul ma rõhutan üle, et minu arust on ta meelt parandanud. See on positiivne märk. Mulle tundub, et ta otsib sotsiaalkomisjonis meie kõigiga ühisosa, on tehtud vigadest loodetavalt õppinud ja rõhutas ka sotsiaalkomisjoni pressiteates vajadust ühiskondliku kokkuleppe järele. Mis tähendab sedasama, mida Isamaa naiskogu on pool aastat varem öelnud: teeme ühiskondliku kokkuleppe, käitume erakondadeüleselt ja hakkame lahendama peremeetmeid korraga. Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ma ei rõõmusta nende esimeste märkide peale, ei hüppa rõõmust lakke, et Signe niimoodi toetav oli sotsiaalkomisjonis. See oleneb Reformierakonnast, mis sellest eelnõust saab. Ja see oleneb sellest, kas see "lugege mu huultelt" stiilis poliitika läheb edasi. Mis tähendab, et ühel päeval öeldakse meile ühte ja teisel päeval murtakse sõna, öeldakse hoopis midagi vastupidist. Teod näitavad! See järgmine hääletus praegu näitab, kas Reformierakond on tegelikult meelt parandamas rahvastikupoliitika osas või mitte, kas Saulustest saavad Paulused. Igal juhul ma meenutan teile, et mitmed need põhimõtted, mis selles analüüsis kõlasid, me töötasime välja 2019. aastal Siseministeeriumi juurde loodud rahvastikupoliitika osakonnas. Ma olin sellel ajal rahvastikuminister ja osakonda hakkas juhtima Lea Danilson-Järg, kellega me tegime koostööd täpselt samade rahvastikuteadlastega. Nad aitasid Siseministeeriumis omal ajal meid, aga nüüd aitasid Sotsiaalministeeriumis raportit koostades seda analüüsi teha. Me tuginesime siis Statistikaameti andmetele, rahvastikuteadlaste soovitustele, küsitlustele ja uuringutele ja jõudsime samasugusele järeldusele, mida ütles Karmen Joller siit saalist ja ütles meile komisjonis: tuleb toetada rohkem neid peresid, kes tahavad lapsi saada. Aga mõelge, me jõudsime selle järelduseni viis aastat tagasi ja hakkasime meetmeid tegema! Viis aastat on kaotatud aega ja raha ja vähendatud perede turvatunnet. Me kaitsesime seda järeldust järjepanu 2023. aastal sotsiaalkomisjoni istungitel, kus valimised võitnud Reformierakonna esimene ettevõtmine oli peretoetuste vähendamine. Siis ütles Karmen Joller mulle sotsiaalkomisjonis, et miks ma toon perede ja laste toimetuleku ning sündimuspoliitika kohta sotsiaalkomisjoni materjale, mis ei ole teaduslikku tõestust leidnud. Ometi olid need samad rahvastikuteadlased, samad materjalid, samad küsitlused ja uuringud ja uuringute tegijad. Aga nüüd, kui Reformierakonna minister selle analüüsi läbi luges ja needsamad teadlased selle ette panid, on äkki kõik tõenduspõhine. Ja teate, ükskõik, las siis olla nüüd, kui Reformierakond on otsustanud, et see on tõenduspõhine, asi korras. Aga hakkame liigutama! Hakkame minema kusagilt! Ja esimene märk sellest võiks olla see tegu, et see eelnõu, mille on esitanud sotsiaaldemokraadid ja Reili Rand ette kandnud, läheb teisele lugemisele. Ja see võetakse vastu ja me saame peredele siit saalist hakata ükskord positiivseid signaale andma. Aitäh!

Ma ei rõõmusta võib-olla nende esimeste märkide peale, ei hüppa rõõmust lakke, et Signe niimoodi toetav oli sotsiaalkomisjonis. See puudutab Reformierakonda, mis sellest eelnõust saab. Ja see puudutab seda, kas see "lugege mu huultelt" stiilis poliitika läheb edasi. Mis tähendab, et ühel päeval öeldakse meile ühte ja teisel päeval murtakse sõna, öeldakse hoopis midagi vastupidist. Teod näitavad! See järgmine hääletus praegu näitab, kas Reformierakond on tegelikult meelt parandamas rahvastikupoliitika osas või mitte, kas Saulustest saavad Paulused. Igal juhul ma meenutan teile, et mitmed need põhimõtted, mis selles analüüsis kõlasid, me töötasime välja 2019. aastal Siseministeeriumi juurde loodud rahvastikupoliitika osakonnas. Ma olin sellel ajal rahvastikuminister ja osakonda hakkas juhtima Lea Danilson-Järg, kellega me koos tegime tööd täpselt samade rahvastikuteadlastega, kes aitasid Siseministeeriumis omal ajal meid, aga nüüd siis Sotsiaalministeeriumis raportit koostades seda analüüsi koostada. Me tuginesime siis statistikaameti andmetele, rahvastikuteadlaste soovitustele, küsitlustele ja uuringutele ja jõudsime samasugusele järeldusele, mida ütles Karmen Joller siit saalist ja ütles meile komisjonis: tuleb toetada rohkem neid peresid, kes tahavad lapsi saada. Aga mõelge, me jõudsime selle järelduseni viis aastat tagasi ja hakkasime meetmeid tegema. Viis aastat on kaotatud aega ja raha ja perede turvatunnet ja nende kindlustunnet. Me kaitsesime seda järeldust järjepanu 2023. aasta sotsiaalkomisjoni istungitel, kus valimised võitnud Reformierakonna esimene tegevus oli peretoetuste vähendamine. Aga siis ütles Karmen Joller mulle sotsiaalkomisjonis, et miks ma toon perede ja laste toimetuleku ning sündimuspoliitika kohta sotsiaalkomisjoni materjale, mis ei ole teaduslikku tõestust leidnud. Ometi olid need samad rahvastikuteadlased, samad materjalid, samad küsitlused ja uuringud ja uuringute tegijad. Aga nüüd, kui Reformierakonna minister selle läbi luges ja needsamad teadlased selle ette panid, siis nüüd oli äkki tõenduspõhine. Ja teate, ükskõik, las siis olla nüüd, kui Reformierakond on otsustanud, et see on tõenduspõhine, hakkame liigutama! Hakkame minema kusagilt! Ja esimene märk sellest võiks olla see tegu, et seesama eelnõu, mille on esitanud sotsiaaldemokraadid ja Reili Rand ette kandnud, läheb teisele lugemisele. Ja see võetakse vastu ja me saame peredele siit saalist hakata ükskord positiivseid signaale andma. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Alustaks sellest, et Eesti on juba mitmendat aastat väga sügavas demograafilises kriisis. Ja tegelikult see varsti muutub katastroofiliseks. Viimane näide. Augustikuus sündis Eestis 798 last, mis on 32 võrra vähem võrreldes eelmise aasta augustiga. Ja niimoodi on praegu iga kuu, iga aasta. Me kõik teame, et need näitajad on praegu rekordmadalad, alustades nendest aegadest, iidsetest aegadest, kus üldse hakati seda kõike fikseerima. Nii et rohkem kui 100 aastat sellist olukorda Eestis pole olnud. Samal ajal on tänavu augustis surnud 1218 inimest ja eelmisel aastal oli vastav näitaja 1216. Ehk surmade arv ei lange, vastupidi, kaks surnut juurde. Aga laste arv kogu aeg väheneb. Ja kui vaadata, kui palju inimesi sureb ja kui palju lapsi sünnib, siis me näeme, et see vahe on põhimõtteliselt 50%. Ja see on väga-väga muret tekitav tendents. Miks ma sellest räägin? Sellepärast et me kõik saame aru, et üks nendest meetmetest, kuidas stimuleerida sündimust, on igasugune finantsiline abi, et perekonnad oleksid kindlad selles, et riik ei jäta neid hätta. Et kui homme nende olukord muutub natukene keerulisemaks, siis neil on ikkagi tugi olemas. Aga seda kahjuks Eestis ei ole. Me kõik mäletame, kuidas ühel hetkel riik tõstis paljulapseliste perede toetust väga jõuliselt. Ja see oli väga ilus märk, väga lootustandev märk riigi poolt. Siis aasta pärast võeti paljulapselistelt peredelt 200 eurot kuus tagasi, et liiga palju saate. Loomulikult sellised sammud ei suurenda usaldust. Ja kindlasti on vaja meetmeid, mis aitaksid peredel ennast kindlamalt tunda. Ühest küljest on mul väga hea meel, et selline eelnõu on siin menetluses. Teisest küljest ma võin meelde tuletada, et Keskerakonna fraktsioon on selliseid eelnõusid esitanud varem kohe mitu. Kui me vaatame natuke ajalukku, siis me saame teada, et juunis 2023 esitasime kohe kolm eelnõu. Et tõsta toetus 140 euro peale iga lapse kohta. Teine, tõsta 100 euro peale, pluss indekseerida see toetus. Kolmas oli tõsta 150 peale iga lapse kohta. Ja siis septembris 2023 Riigikogu lükkas need eelnõud tagasi. Koalitsioonisaadikud, kaasa arvatud sotsiaaldemokraadid, muide, hääletasid sellele vastu. Veebruaris 2024 tegi Keskerakond uuesti ettepaneku kehtestada 150 eurot iga lapse kohta. Septembris 2024 Riigikogu koalitsioon ei toetanud Keskerakonna eelnõu, kaasa arvatud sotsiaaldemokraadid. Nii et natuke silmakirjalik on see kõik teisest küljest. Ega meie suhtumine pole muutunud, meie arvates peaks kindlasti peretoetus kasvama. Aga noh, 100 eurot 80 asemel täna, kus inflatsioon on kahel viimasel aastal olnud 40%, kus toidukaubad on hinnas tõusnud 40% – no sellest ei piisa. Kui me juba aastal 2023 rääkisime 140 ja 150 eurost, ja kindlasti me rääkisime sellest ka eelmisel aastal, siis nüüd isegi 150-st ei piisa. Palun aega juurde.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Alustaks sellest, et Eesti on juba mitmendat aastat väga sügavas demograafilises kriisis. Ja tegelikult see varsti muutub juba katastroofiliseks. Viimane näide. Augustikuus sündis Eestis 798 last, mis on 32 võrra vähem kui eelmise aasta augustis. Ja niimoodi on praegu iga kuu, iga aasta. Me kõik teame, et need näitajad on praegu rekordmadalad, alates nendest iidsetest aegadest, kui üldse hakati seda kõike fikseerima. Nii et rohkem kui 100 aastat sellist olukorda Eestis pole olnud. Samal ajal on tänavu augustis surnud 1218 inimest, eelmisel aastal oli vastav näitaja 1216. Ehk siis surmade arv ei lange, vastupidi, kaks surnut tuli juurde. Aga laste arv kogu aeg väheneb. Ja kui vaadata, kui palju inimesi sureb ja kui palju lapsi sünnib, siis me näeme, et see vahe on põhimõtteliselt 50%. Ja see on väga-väga murettekitav tendents. Miks ma sellest räägin? Sellepärast et me kõik saame aru, et üks nendest meetmetest, kuidas stimuleerida sündimust, on igasugune finantsiline abi, et perekonnad oleksid kindlad selles, et riik ei jäta neid hätta. Et kui homme nende olukord muutub natukene keerulisemaks, siis neil on ikkagi tugi olemas. Aga seda kahjuks Eestis ei ole. Me kõik mäletame, kuidas ühel hetkel riik tõstis paljulapseliste perede toetust väga jõuliselt. See oli väga ilus märk, väga lootustandev märk riigi poolt. Ent aasta pärast võeti paljulapselistelt peredelt 200 eurot kuus tagasi – liiga palju saate! Loomulikult sellised sammud ei suurenda usaldust. Ja kindlasti on vaja meetmeid, mis aitaksid peredel ennast kindlamalt tunda. Ühest küljest on mul väga hea meel, et selline eelnõu on siin menetluses. Teisest küljest ma võin meelde tuletada, et Keskerakonna fraktsioon on selliseid eelnõusid esitanud varem kohe mitu. Kui me [süüvime] natuke ajalukku, siis me saame teada, et juunis 2023 me esitasime kohe kolm eelnõu. Esiteks, et tõsta toetus 140 euro peale iga lapse kohta. Teiseks, et tõsta see 100 euro peale, pluss see toetus indekseerida. Kolmas ettepanek oli tõsta toetus 150 euro peale iga lapse kohta. Septembris 2023 Riigikogu lükkas need eelnõud tagasi. Koalitsioonisaadikud, kaasa arvatud sotsiaaldemokraadid muide, hääletasid sellele vastu. Veebruaris 2024 tegi Keskerakond uuesti ettepaneku kehtestada 150 eurot iga lapse kohta. Septembris 2024 Riigikogu koalitsioon ei toetanud Keskerakonna eelnõu, kaasa arvatud sotsiaaldemokraadid. Nii et natuke silmakirjalik on see kõik. Ega meie suhtumine pole muutunud, meie arvates peaks kindlasti peretoetus kasvama. 100 eurot 80 asemel täna, kus inflatsioon on kahel viimasel aastal olnud 40%, kus toidukaupade hind on tõusnud 40% – no sellest ei piisa. Kui me juba aastal 2023 rääkisime 140 ja 150 eurost, ja kindlasti me rääkisime sellest ka eelmisel aastal, siis nüüd isegi 150-st ei piisa. Palun aega juurde.

Kolm minutit lisaks.

Nii et kui rääkida sellest, et 80 euro asemele tuleb 100 eurot, siis minu arvates see ei lahenda perede jaoks suurt midagi. Aga ma olen nõus Riina Solmaniga, kes ütleb, et see oleks hea märk sellest, et tõepoolest, ka valitsus on hakanud mõtlema selle peale, et meil on midagi väga valesti selles valdkonnas, et tõepoolest, meil on demograafiline kriis ja tuleb püüda seda lahendada. Me oleme enne kuulnud, et jah, probleem on olemas, aga seda niimoodi rahaga lihtsalt ei lahenda. Loomulikult ei lahenda! Ei lahenda siis, kui see on ainuke meede, mis kehtestatakse. Aga kui see on üks mitmest meetmest, siis ma arvan, et lahendab küll. Kui me alustame sellest, et näiteks seesama perehüvitis iga lapse peale on kas või 100 eurot – ma küll arvan, et see peaks olema miinimum 150 eurot kuus – ja paljulapselised pered saavad toetuse, mis on ka selline korralik ja keegi aasta pärast neilt seda raha ära ei võta, siis see kindlasti lisab kindlustunnet meie peredele. [Aitab see,] kui peresid ei hirmutata sellega, et meil siin võib iga kell mingi sõjaline konflikt pihta hakata, kui me tõesti hoolime peredest ja näiteks teeme 1. juunist lastepäeva või lastekaitsepäeva, ükskõik kuidas me seda nimetame, ja pered saavad siis koos aega veeta. Sellistest väikestest asjadest tegelikult päeva lõpuks tuleb suurem asi. Ma arvan, et me kindlasti peame selle peale mõtlema, sest kuidas me teistmoodi hakkame seda demograafilist kriisi lahendama? No mina küll ei kujuta ette. Nii et Keskerakond kindlasti seda eelnõu toetab. Väga hea, et põhimõtteliselt meie mõtted ja ettepanekud, mis me oleme varem teinud, leiavad ka teistes fraktsioonides heakskiitu ja nad on hakanud välja tulema samasuguste ideedega. Ma arvan, et päeva lõpus me kuskile sellega jõuame. Aitäh!

Aga rääkida sellest, et 80 ja selle asemele tuleb 100 eurot, noh, ma arvan, et see ei lahenda perede jaoks suurt midagi. Aga ma olen nõus näiteks Riina Solmaniga, kes ütleb, et see oleks hea märk sellest, et tõepoolest, ka valitsus, istuv valitsus hakkas mõtlema selle peale, et meil on midagi väga valesti selles valdkonnas, et tõepoolest, meil on demograafiline kriis ja seda tuleb lahendada. Me oleme enne kuulnud, et jah, probleem on olemas, aga seda niimoodi rahaga lihtsalt niisama ei lahenda. Loomulikult ei lahenda, aga ei lahenda siis, kui see on ainuke meede, mis kehtestatakse. Aga kui see on üks mitmest, siis ma arvan, lahendab küll. Kui alustame sellest, et näiteks seesama perehüvitis iga lapse peale on kas või 100 – aga ma arvan, et see peaks olema miinimum 150 eurot kuus – ja siis paljulapselised pered saavad toetuse, mis on ka selline korralik ja keegi aasta pärast neilt seda raha ära ei võta, siis see kindlasti lisab kindlustunnet meie peredele. Kui peresid ei hirmutata sellega, et meil siin iga kell võib mingi sõjaline konflikt pihta hakata, kui me ikkagi hoolime peredest, me näiteks teeme 1. juunist, kas või see näide, teeme 1. juunist ikka lastepäeva, lastekaitsepäeva, lastepäeva, ükskõik kuidas me seda nimetame, kus pered saavad aega koos veeta – sellistest väikestest asjadest tegelikult päeva lõpuks tulebki suurem asi. Ja ma arvan, et me kindlasti peame selle peale mõtlema, sest kuidas me teistmoodi hakkame seda demograafilist kriisi lahendama? No mina küll ei kujuta ette. Nii et Keskerakond kindlasti seda eelnõu toetab. Väga hea, et meie mõtted ja põhimõtteliselt ettepanekud, mida me oleme varem teinud, nüüd leiavad ka teistes fraktsioonides heakskiitu ja nemad hakkavad välja tulema samasuguste ideedega. Nii et ma arvan, et päeva lõpus me kuskile sellega jõuame. Aitäh!

Aitäh! Reili Rand, te tahate vastusõnavõttu teha või? Või kuulame puldist ära enne? Selge. Aga siis palun kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni nimel esinema Signe Riisalo. Palun!

Reili Rand, te tahate vastusõnavõttu teha või? Või kuulame puldist ära enne, siis. Selge. Aga siis kõnetooli palun Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis ja väljaspool saali ja ka muud inimesed, kes seda arutelu kuulavad! Lisaks sotsiaalkomisjoni istungi pressiteatele, mida austatud kolleeg täna siin juba tsiteeris, olen ma tegelikult augustikuu viimasel nädalal ERR-i arvamusloos kirjutanud seda: "Meetmete ellurakendamine nõuab raha. Madalad sündide numbrid tingivad olukorra, kus ligikaudu miljardist eurost (riigi kulu perehüvitistele) jääb järgnevatel aastatel keskmiselt kasutamata paarkümmend miljonit eurot aastas. Selle summa võiks planeerida ühiskonnaülese kokkuleppena laste ja lastega perede toetamiseks." Jah, see on ka minu mõte. Lahtisest uksest ei ole meil kellelgi mõtet sisse trügida. Nüüd aga tulen sellesama uuringu juurde. Selle uuringu tulemusteks on tõenduspõhised teadlaste poolt, ekspertide poolt esitatud 15 meedet. Tegelikult on neid isegi rohkem, sest osas peatükkides on ka alameetmeid. Näiteks sellessamas peatükis, mille teemal täna jutt käib – see puudutab majanduslikku ebakindlust, ka hea kolleeg sotsiaaldemokraatide hulgast tsiteeris seda osa analüüsist –, on kolm erinevat alternatiivi välja toodud. Kõnealune eelnõu on üks alternatiiv, mis on kõikidest pakutud variantidest kõige kulukam, süües ära mitte ainult seda paarkümmend miljonit, mis keskmiselt järgmistel aastatel üle on, vaid peaaegu kolm korda suurema summa. Ja seda ilma, et kuidagigi võetaks arvesse teisi peatükke, näiteks kuidas leevendada lapsevanemaks saamise ea tõusu mõju. Seal on pakkumuses vähemalt kolm vanemahüvitise muudatust. Lisaks eluaseme kättesaadavus, raskused töö ja pereelu ühitamisel ja nii edasi. Kokku seitse erinevat muret, mis lastega peredel on. Nüüd, selle eelnõu puhul ma tegelikult näen kahte eesmärki. Üks eesmärk on väärtuspõhine: iga laps on väärtus, me toetame lapsi võrdselt. See on tunnustamist väärt ja kiiduväärt eesmärk. Aga teine eesmärk, millele ka seaduseelnõu esitaja rõhus, oli vaesuse vähendamise aspekt. Kui me mõtleme, kes on suurimas vaesuses – räägime ainult lastega peredest, jättes kõrvale ülejäänud ühiskonnagrupid –, siis on need tõepoolest last üksi kasvatavad vanemad ja lasterikkad pered. Mitte ilmtingimata alates kolmandast lapsest, vaid alates neljandast-viiendast-kuuendast lapsest on peredel materiaalselt keerulisem. Ja vaieldamatult on [suurtes raskustes] need pered, kus kas laps või vanem on puudega. Need on tegelikult sihtgrupid. Kui me soovime lahendada vaesusega seonduvaid probleeme, millele kolleeg Eesti 200-st viitas, ja sihitada väheseid ressursse ühiskonnas, siis me peaksime silmas pidama just neid haavatavamaid gruppe kõikide lastega perede seas. Et see õnnestuks hästi, on tõepoolest 2026. aasta kevadeks valitsuse sotsiaalminister lubanud panna kokku tegevuskava, kus on läbi kaalutud kõik need seitse muret, mis lastega peredel on, et saaks toetada peresid laiemalt. Mul on hästi hea meel, et mõned nädalad tagasi, kui see analüüs, millest me siin räägime, oli tegelikult juba avalikustatud, oli raadios "Opositsioonitund". Seal osalesid Isamaad esindav Lea Danilson-Järg ja ka kolleeg Riina Sikkut sotsiaaldemokraatidest. Mõlemad – ja ma olen nendega täiesti ühte meelt – ütlesid seal, et oluline on vaadata lahendusi kompleksselt, sest … Võtan aega juurde.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis ja väljaspool saali ja ka inimesed, kes seda arutelu kuulavad! Lisaks sotsiaalkomisjoni istungi pressiteatele, mida tsiteeris austatud kolleeg täna juba siin, olen ma tegelikult ka augustikuu viimasel nädalal ERR-i arvamusloos öelnud: "Meetmete ellurakendamine nõuab raha. Madalad sündide numbrid tingivad olukorra, kus ligikaudu miljardist eurost (riigi kulu perehüvitistele) jääb järgnevatel aastatel keskmiselt kasutamata paarkümmend miljonit eurot aastas. Selle summa võiks planeerida ühiskonnaülese kokkuleppena laste ja lastega perede toetamiseks." Jah, see on ka minu mõtte. Ehk lahtisest uksest ei ole meil kellelgi mõtet sisse trügida. Nüüd, tulles sellesama uuringu juurde, siis on selle uuringu töö tulemusena tõenduspõhised teadlaste poolt, ekspertide poolt kokku 15 meedet, mis tegelikult on isegi rohkem, sest on osades peatükkides alameetmeid. Näiteks, seesama peatükk, mille ümber täna jutt käib – ja see puudutab majanduslikku ebakindlust, ka hea kolleeg sotsiaaldemokraatidest tsiteeris seda analüüsist –, on kolm erinevat alternatiivi välja toodud. Kõnealune eelnõu on üks alternatiiv, mis on kõikidest pakutud variantidest kõige kulukam, süües ära mitte ainult kogu selle paarkümmend miljonit, mis keskmiselt järgmistel aastatel on, vaid peaaegu kolm korda suurema summa, ilma et ta kuidagigi võtaks arvesse neid teisi peatükke, lapsevanemaks saamise ea tõusu jätkumine, kuidas seda leevendada, ja seal on pakkumuses vähemalt kolm vanemahüvitise muudatust: eluaseme kättesaadavus; raskused töö- ja pereelu ühitamisel ja nii edasi. Kõik need seitse erinevat muret, mis lastega peredel on. Nüüd, selle eelnõu puhul ma tegelikult näen kahte eesmärki. Üks eesmärk on väärtuspõhine: iga laps on väärtus, me toetame lapsi võrdselt. See on tunnustamist väärt ja kiiduväärt eesmärk. Aga teine eesmärk, millele ka seaduse esitaja rõhus, oli vaesuse aspekt. Ja kui me mõtleme, kes on suurimas vaesuses, rääkides ainult lastega peredest ja jättes kõrvale ülejäänud ühiskonnagrupid, siis on need tõepoolest last üksi kasvatavad vanemad, need on lasterikkad, pered, aga mitte ilmtingimata kolmandast lapsest, vaid neljandast-viiendast-kuuendast lapsest on peredel materiaalselt keerulisem. Ja vaieldamatult on need pered, kus kas laps või vanem on puudega. Need on tegelikult need sihtgrupid. Kui me soovime lahendada vaesusega seonduvaid probleeme, millele kolleeg Eesti 200-st viitas, ja sihitada väheseid ressursse ühiskonnas, siis me peaksime sihtima just neid haavatavamaid gruppe kõikide lastega perede seast. Et see õnnestuks hästi, on tõepoolest 2026. aasta kevadeks valitsuse sotsiaalminister lubanud panna kokku tegevuskava, kus on läbi kaalutud kõik need seitse erinevat muret, mis lastega peredel on, et saaks toetada peresid laiemalt. Mul on hästi hea meel, et mõned nädalad tagasi, kui see analüüs, millest me siin räägime, oli tegelikult juba avalikustatud, oli opositsioonitund, raadios. Seal oli Isamaad esindav Lea Danilson-Järg ja oli ka kolleeg Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatidest. Mõlemad – ja ma olen teiega täiesti ühte meelt – ütlesid seal, et oluline on vaadata kompleksselt lahendusi, sest … Võtan aega juurde.

Kolm minutit lisaks.

… sest ei ole olemas ühesuguseid peresid ja ühesuguste muredega peresid. Kui me vaatame seitset erinevat muret, siis igal perel on individuaalsed probleemid. Ja selleks, et me saaksime abistada perekondi nii, et nad tunnevad end turvaliselt ja soovivad saada siin ühiskonnas veel lapsi või soovivad saada varem lapsi, selleks, et aidata nende laste kasvatamisele kaasa, on tarvis puudutada kõiki seitset erinevat teemalõiku. Ma tuletan meelde alternatiivid, mis selles eelnõus on. Lisaks sellele, et me esimese ja teise lapse ja last üksi kasvatava vanema lapsetoetust tõstame 20 euro võrra, võrdseks kolmanda ja iga järgneva lapse toetusega, on tegelikult ka pakutud [toetuse] korrigeerimist vastavalt elukallidusele. Ehk lihtsamini arusaadavalt: indekseerimist. Ma rõhutan, et kui me läheme selle eelnõu toetamise teed, siis me kulutame ühekorraga väga suure summa, aga see on ühekordne tõus. Seesama korrigeerimine on riigile oluliselt taskukohasem, maksaks aastas järgnevatel aastatel circa 10 miljonit, mitte nii nagu praegu pakutav 50–55 miljonit. Samamoodi on tehtud ettepanek kompenseerida lapse ülalpidamise kulu, mis on hinnanguliselt keskmiselt circa 565 eurot. Kas kompenseerida see avalikkuse poolt 50% või 25% ulatuses? Me teame, et täna on toetus riigilt peredele väga erinev, sõltuvalt laste arvust, varieerudes 18%-st kuni 45%-ni, ja suuremat kasu saavad – mul ei ole sellest üldse kahju, see on õigustatud – lasterikkad pered, kus on ka kulud suuremad. Minu soov on, et me teeksime tarku valikuid ja tarku kulutusi. Aga sellesama meie ühise eesmärgi nimel, et lastega peredel oleks lihtsam ja et lapsi sünniks rohkem, võtame selle aja, kaalume läbi erinevad võimalused, mis selles analüüsis on toodud, ja otsustame siis ühiselt, mismoodi edasi minna ja lastega peresid toetada. Aga üle kõige ootan ma tõepoolest seda ühiskondlikku kokkulepet, et me ei vaidleks lõputult lastega perede toetamise teemal, vaid leiaksime siin mingisugused ühised punktid, mis on omased meile kõigile. Meetmed võivad olla väga erinevad. Aitäh teile, head kolleegid!

… sest ei ole olemas selliseid ühesuguseid peresid ja ühesuguste muredega peresid. Kui me vaatame seitset erinevat muret, siis igal perel on individuaalsed probleemid. Ja selleks, et me saaksime abistada perekondi nii, et nad tunnevad turvaliselt saada siin ühiskonnas veel lapsi, varem lapsi, aidata nende laste kasvatamisele kaasa, selleks on tarvis puudutada kõiki seitset erinevat teemalõiku. Ja tuletan meelde need alternatiivid, mis selles eelnõus on. Lisaks sellele, et me esimese ja teise lapse ja last üksi kasvatava vanema lapsetoetust tõstame 20 euro võrra, võrdseks kolmanda ja iga järgneva lapsega, on tegelikult ka pakutud korrigeerimine elukallidusega. Ehk lihtsamini arusaadavalt: indekseerimine. Ja ma rõhutan, et kui me läheme selle eelnõu toetamise teed, me kulutame ühekorraga väga suure summa, aga see on ühekordne tõus. Seesama korrigeerimine on oluliselt taskukohasem riigile, kusjuures maksaks aastas järgnevatel aastatel circa 10 miljonit, mitte nii nagu praegu 50–55 miljonit. Aga samamoodi on toodud ettepanekuks kompenseerida lapse ülalpidamiskulu, mis on arvutatud keskmiselt circa 565 euro juurde. Kas seda kompenseerida avalikkuse poolt 50% või 25%-ga? Ja me teame, et täna on toetus riigilt peredele väga erinev, sõltuvalt laste arvust, varieerudes 18–45%-ni, ja suuremat kasu saavad. Ja mul ei ole sellest üldse kahju, see on õigustatud, lasterikkad pered, kus on ka kulud suuremad. Minu soov on, et me teeksime tarku valikuid ja tarku kulutusi. Aga sellesama, meie ühise eesmärgi nimel, et lastega peredel oleks lihtsam ja et lapsi sünniks rohkem, võtame selle aja, kaalume läbi erinevad võimalused, mis selles analüüsis on toodud, ja otsustame siis ühiselt, mismoodi edasi minna ja lastega peresid toetada. Aga üle kõige ootan ma tõepoolest seda ühiskondlikku kokkulepet, et me ei vaidleks lõputult lastega perede toetamise teemal, vaid me leiaksime siin mingisugused ühised punktid, mis on omased meile kõigile, sest meetmed võivad olla alati väga erinevad. Aitäh teile, head kolleegid!

Aitäh! Ja kuna sotsiaaldemokraate mainiti ka sõnavõttudes, siis fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Alustan kõigepealt heast kolleegist Keskerakonnas. Hea Vadim, nagu sa hästi tead, sotsiaaldemokraadid on alati seisnud universaalse lapsetoetuse eest. Ma usun, et sa mäletad, et aastal 2014, kui me veel samas erakonnas ehk sotsiaaldemokraatides olime, see ajaloo olulisim tõus, 19 eurolt kasvamine pihta hakkas. Aga kui te kogu aeg nii hoolega teiste paturegistrit, eriti just nimelt sotsiaaldemokraatide paturegistrit peate, siis ma loodan, et te saate vahepeal aega ka peeglisse vaadata ja tuletada meelde, et alles hiljuti siinsamas lähedal, Tallinna Linnavolikogus oli kõne all lasteaia kohatasu [kaotamise] eelnõu, mida te sel hetkel toetada vajalikuks ei pidanud. Valimiskampaania ajal, ainult loetud kuud või vist on õigem öelda, nädalad hiljem, on toimunud imeline muutus. See teema on taas kord päevakorral ja teie toetus sellele kohatasu kaotamisele on olemas. Ja nüüd heale kolleegile Signe Riisalole, kellest kui lastevaldkonna spetsialistist ma väga lugu pean. Ma olen nõus, et tuleb teha tarku valikuid, ja ma loodan, et see meie ühine eesmärk siin on. Aga kuna siin tuli viide meie eelnõu olemuslikule ebasobivusele, siis ma lihtsalt ütlen nii, et on teisi alternatiive, ja ma viskangi õhku teise alternatiivi ehk automaksu soodustuse [iga lapse pealt]. See on tänuväärne, kuna kindlasti parandab inimeste toimetulekut ja on seega samm õiges suunas. Aga ärme unustame, et see meede aitab ainult neid lastega peresid, kellel on auto. Kokkuvõttes ma ühinen veel kord üleskutsega, et teeme tarku otsuseid kõigi Eesti laste heaks. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Alustan kõigepealt heast kolleegist Keskerakonnast. Hea Vadim, nagu sa hästi tead, siis sotsiaaldemokraadid on alati seisnud universaalse lapsetoetuse eest. Ma usun, et sa mäletad, 2014, kui me veel samas erakonnas olime ehk sotsiaaldemokraatides, siis ka ajaloo olulisim tõus, 19 eurolt kasvamine pihta hakkas. Aga kui te kogu aeg nii hoolega teiste paturegistrit, eriti just nimelt sotsiaaldemokraatide paturegistrit peate, siis ma loodan, et te saate vahepeal aega ka peeglisse vaadata ja tuletada meelde, et alles hiljuti siinsamas lähedal, Tallinna Linnavolikogus oli kõne all lasteaia kohatasu eelnõu, mida te sel hetkel toetada vajalikuks ei pidanud. Valimiskampaanias, ainult loetud kuud, vist on õigem öelda nädalad, on toimunud imeline muutus ja see teema taas kord päevakorrale ehk teie toetus sellele kohatasu kaotamisele on taas olemas. Ja nüüd heale kolleegile Signe Riisalole, kellest ma väga pean lastevaldkonna spetsialistina lugu. Ma olen väga nõus, et tuleb teha tarku valikuid, ja ma loodan, et see meie ühine eesmärk siin on. Aga kuna siin tuli viide meie eelnõu olemuslikule ebasobivusele, siis lihtsalt ütleme nii, et on teisi alternatiive, siis viskan õhku, on ka teine alternatiiv automaksu laste soodustuse, automaksust lastele soodustuste tegemisele, mis on tänuväärne selles osas, et kindlasti parandab inimeste toimetulekut ja selles osas suund õiges suunas. Aga ärme unusta, et see meede aitab ainult autoga lapsega peresid või autoomanikest lastega peresid. Ehk ühtin veel kord lõpus üleskutsega, et teeme tarku otsuseid kõigi Eesti laste heaks. Aitäh!

Teie aeg! Nii. Keskerakonda ei mainitud kõnepuldis minu arust mitte üht korda. Vastusõnavõtu ajal küll mainiti, aga vastusõnavõtule vastusõnavõttu, Vadim, ma ei saa anda. Kas sa tundsid kellegi kõnes, et Keskerakonnda vaateid puudutati? Oli äratuntav. Hästi. Vastusõnavõtt, Vadim Belobrovtsev, palun!

Teie aeg! Nii … Keskerakonda ei mainitud kõnepuldis minu arust mitte üht korda. Vastusõnavõtu ajal küll mainiti, aga vastusõnavõtule vastusõnavõttu, Vadim, ma ei saa anda. Kas sa tundsid kellegi kõnes, et Keskerakonna vaateid puudutati? Oli äratuntav? Hästi, vastusõnavõtt, Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Ma siis alustan sellest, et vastan lugupeetud Reformierakonna esindajale. Loomulikult, see kõik on ilus jutt, et istume maha, hakkame rääkima. Seda ettepanekut tegime ju siin Riigikogus juba korduvalt, et istume maha, teeme midagi. Aga siiamaani on olnud ainult selline teerull, et tuled välja mingisuguse konkreetse ettepanekuga ja siis koalitsioon teerulliga sõidab sellest ettepanekust üle, hääletab maha ja rohkem midagi ei toimu. Nii et kui tulla tagasi sellele, mida rääkis kolleeg Reili Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, siis ma tuletaksin meelde, et Keskerakond eelmise aasta lõpus Tallinnas tuli välja konkreetse ettepanekuga teha kohatasu kõikides Tallinna lasteaedades Tallinna lastele tasuta, ja siis ei pidanud keegi vajalikuks koalitsioonist Tallinnas seda ettepanekut toetada. Nii et selles mõttes me võime niimoodi minna päris kaugele. Lisaks sellele, et miks Keskerakond ei ole seda viimati toetanud, mitte sellepärast, et see ei ole meie soov olnud, vaid sellepärast, et katteallikas oli nii kahtlane, et põhimõtteliselt munitsipaalkorterite üürnikud pidid siis topelt maksma selle eest, et siis need kohad oleksid tasuta. Nii et seda me kindlasti ei tahtnud teha. Aga kindlasti teeme tulevikus Tallinnas. Aitäh!

Jaa, aitäh! Ma siis alustan sellest, et vastan lugupeetud Reformierakonna esindajale. Loomulikult, see kõik on ilus jutt, et istume maha, hakkame rääkima. Selle ettepaneku me tegime ju siin Riigikogus juba korduvalt, et istume maha, teeme midagi. Aga siiamaani on olnud ainult selline teerull, et tuled välja mingisuguse konkreetse ettepanekuga, ent siis koalitsioon teerulliga sõidab sellest ettepanekust üle, hääletab maha ja rohkem midagi ei toimu. Kui tulla tagasi selle juurde, mida rääkis kolleeg Reili Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, siis ma tuletaksin meelde, et Keskerakond tuli eelmise aasta lõpus Tallinnas välja konkreetse ettepanekuga teha kohatasuga nii, et kõikides Tallinna lasteaedades on koht Tallinna lastele tasuta. Siis ei pidanud keegi koalitsioonist vajalikuks Tallinnas seda ettepanekut toetada. Selles mõttes me võime niimoodi minna päris kaugele. Lisan ka, miks Keskerakond ei ole seda viimati toetanud: mitte sellepärast, et see ei ole meie soov olnud, vaid sellepärast, et katteallikas oli nii kahtlane. Põhimõtteliselt pidid munitsipaalkorterite üürnikud hakkama topeltüüri maksma selleks, et need kohad oleksid tasuta. Seda me kindlasti ei tahtnud. Aga kindlasti teeme tulevikus Tallinnas selle ära. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Kuid enne hääletama minekut on protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Kuid enne hääletama hakkamist on protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma lihtsalt tahaks protseduuriliselt tõesti aru saada, kas meil on Riigikogus selline kord, et nüüd saab vastusõnavõttudele vastusõnavõtte pidada, et ma nagu teaksin. Sel juhul ma arvan, et me võime seda debatti siin väga pikalt pidada. Iga erakond suudab välja tuua vähemalt viis korda, kus mõni teine erakond on hääletanud üht- või teistviisi toetuste või pensionide uuesti tõstmise poolt või vastu. Aga ma olen seni aru saanud niimoodi, et tavapärane praktika on see, et peetakse läbirääkimisi ja kui läbirääkimiste faasis mainitakse, siis on võimalik vastusõnavõtt esitada, aga mitte omakorda vastusõnavõtule vastusõnavõttu teha. Nii et palun aidake mind valgustada, kuidaspidi see täpselt on, sest oma kõnet ja ka teiste kolleegide kõnet teades võin ma veendunult öelda, et mitte keegi puldis käinutest ei maininud ei Keskerakonda ega Keskerakonna seisukohti, küll aga tõesti neile reageeris vastusõnavõtuga vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele minu hea kolleeg Reili Rand. Aidake mind korra valgustada, võib-olla kogu saali valgustada, milline see praktika ja reeglistik meil siin majas on.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma lihtsalt tahaks tõesti protseduuriliselt aru saada, kas meil on Riigikogus nüüd selline kord, et vastusõnavõttude peale saab vastusõnavõtte pidada. Ma siis tean. [Aga kui nii on], siis ma arvan, et me võime seda debatti siin väga pikalt pidada. Iga erakond suudab välja tuua vähemalt viis korda, kus mõni teine erakond on hääletanud üht- või teistviisi, toetuste või pensionide uuesti tõstmise poolt või vastu. Seni olen ma aru saanud niimoodi, et tavapärane praktika on see, et peetakse läbirääkimisi ja kui läbirääkimiste faasis kedagi mainitakse, siis on võimalik vastusõnavõtt esitada, aga mitte vastusõnavõtu peale vastusõnavõtt teha. Nii et palun aidake mind ja valgustage, kuidaspidi see täpselt on. Oma kõnet ja ka teiste kolleegide kõnet teades võin ma veendunult öelda, et mitte keegi puldis käinutest ei maininud ei Keskerakonda ega Keskerakonna seisukohti. Küll aga reageeris neile oma vastusõnavõtus, mis tehti vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, minu hea kolleeg Reili Rand. Aidake mind ja valgustage võib-olla kogu saalile, milline see praktika ja reeglistik meil siin majas on.

Meil praktika ongi see, et kui vastusõnavõtu tegija tunnetab, et tema seisukohti või tema sõnavõtus kasutatud teese on mainitud teistes kõnedes, siis ta saab vastusõnavõtu. Sotsiaaldemokraadid said vastusõnavõtu, Keskerakond sai vastusõnavõtu ja peale seda on läbirääkimised lõppenud, aga nüüd on põrgatatud protseduuriliste küsimuste abil neid vastusõnavõtte. (Saalist öeldakse midagi.) See on au Riinale. Nii, aga läheme edasi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 659 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda me peame hääletama ja alustame hääletamise ettevalmistamisega. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 659 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Meil praktika ongi see, et kui vastusõnavõtu tegija tunnetab, et tema seisukohti ja sõnavõtus kasutatud teese on mainitud teistes kõnedes, siis ta saab selle vastusõnavõtu. Tähendab, sotsiaaldemokraadid said vastusõnavõtu, Keskerakond sai vastusõnavõtu ja peale seda on läbirääkimised lõppenud ja nüüd on põrgatatud läbi protseduuriliste küsimuste neid vastusõnavõtte. (Saalist öeldakse midagi.) See on au Riinale. Nii, aga läheme edasi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 659 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda me peame hääletama ja alustame hääletamise ettevalmistamisega. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 659 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 43 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust ja [eelnõu] langeb ühtlasi menetlusest välja.

Ettepaneku poolt oli 43 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust ja [eelnõu] langeb menetlusest välja.