Majanduse olukord

Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on majanduse olukord. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, proua peaminister! Jõudu teile ja valitsuse liikmetele! Teate, te sõnastasite selle käsitluse selliselt: milline on alternatiiv Reformierakonna valitsusele? Ja ma ütlen teile seda: alternatiiv on Isamaa poliitika. Ja teate, proua peaminister, septembrikuus, kui te panite Vihulas kokku riigieelarvet, ma saatsin teile kirja, milles juhtisin tähelepanu nendele probleemidele, mis on hakanud süvenema meie majanduskeskkonnas, ja sellele, et majanduslanguse ajal ei tohiks riik oma poliitiliste otsustega või ka otsustamatusega ise meie majanduskeskkonda habrastada ja ettevõtluse kindlustunnet lõhkuda. Kahjuks valitsus ei võtnud seda arvesse ka 2024. aasta eelarve tegemisel. Detsembrikuine Eesti Panga prognoos on mõjunud ühiskonnale vägagi murettekitavalt. See näitab seda, et üle on hinnatud ka käesoleva aasta eelarves tulude laekumine, mis on valitsuse liialt optimistliku prognoosi alusel tehtud, kasvab tööpuudus ning valitsuse prognoositud majanduskasvu asemel ootab meid sellel aastal ees paraku majanduslangus ja kasvav tööpuudus. Ja minu küsimus, proua peaminister. Loomulikult on Eesti riik silmitsi väga eripalgeliste kriisidega, millele tuleb otsida vastuseid kogu ühiskonnast ennekõike nendel meestel ja naistel, kes riigi juhtimise vastutust kannavad. Aga küsimus on selles, et kui ma vaatasin detsembrikuiseid ja käesoleva aasta alguse jaanuarikuu valitsuse kabinetinõupidamiste ja valitsuse istungite päevakordi, siis ma ei näinud seal mitte ühtegi punkti selle kohta, et oleks arutatud riigi rahanduse olukorda, riigi majanduse olukorda ja seda, et tegelikkuses tuleks langetada sisulisi otsuseid halveneva majanduskeskkonna tõttu. Proua peaminister, kas te leiate, et selline passiivsus on ennast õigustanud? Ja kas te oleksite valmis küpsema juhtimisega valitsuse senist majandus- ja rahanduspoliitika käsitlust korrigeerima?

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Me oleme seda teemat väga oluliseks pidanud. Me tegeleme ju kogu aeg riigi rahanduse olukorra ja riigi majanduse olukorraga, me monitoorime seda ja tegutseme selle nimel. Näiteks 2024. aasta eelarves, mis on just vastu võetud, on valitsussektori investeeringute tase 2,4 miljardit eurot. Valitsussektor, nagu te teate, on laiem kui ainult valitsus või riik tervikuna, sinna alla käivad ka kohalikud omavalitsused ja sihtasutused. Valitsussektori [investeeringud] ulatuvad 5,8%-ni SKT-st. See [näitaja] on väga palju kõrgem kui teistes Euroopa riikides, kus see on keskmiselt 3% SKT‑st. Võrreldes 2023. aastaga suurenevad valitsussektori investeeringud 277,3 miljoni euro võrra. Nüüd, me oleme väga keerulises olukorras, kus ühelt poolt me ei tohi anda inflatsioonile jõudu juurde, küttes ja kuumendades majandust üle, aga teisalt tuleb majanduse jahenemise tingimustes investeeringud ruttu Eesti majandusse suunata. Seetõttu meil ongi kavas juba jaanuarikuu jooksul teha selge plaan, kuidas see 1,9 miljardit, mis on 2024. aasta eelarves, kiiresti Eesti majandusse suunata. Seal on investeeringud taristusse, seal on investeeringud, mis puudutavad kinnisvaraobjekte, aga seal on ka meetmed, mis puudutavad ettevõtluse toetamist. Meil on terve hulk Euroopa raha, mida me saame kasutusele võtta, ministeeriumide ülesanne ongi vaadata üle just need kohad, kust king kõige rohkem pigistab, kus on kõige rohkem tuge vaja, ning disainida need meetmed niimoodi, et raha tõepoolest sinna jõuab ja võetakse võimalikult kiiresti kasutusele. Nüüd, ettevõtluse või majanduse elavdamiseks oleme teinud ühe olulise reformi, mis jõustub 2025. aastal, ja see on tulumaksureform. Sellega me vähendame ettevõtete koormust palgatõusude või tööjõukulude mõttes ja tegelikult jätame inimestele rohkem raha kätte, aga see raha tuleb omakorda tuleb majandusse tagasi. Maksusüsteem ja maksureformid, mis me oleme teinud, muudavad kogupildi teistsuguseks, sest me tahame, et töötamine areneks ja et inimeste palgad oleksid kõrgemad. Aga me maksustame tarbimist ja autosid, mida meil on erakordselt palju.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Proua peaminister! Ma ei saanud paraku sisulist vastust selles olukorras, kus Eesti asetseb. Üks asi on jutupunktid, mis on headel aegadel valitsemise esindamiseks võimalikud, aga teine asi on tegelikud otsused. Me oleme praegu olukorras, kus meil, meie regioonis on Euroopa Liidu riikidest kõige kehvem ettevõtluse kindlustunne, see on järsult kukkunud ja paraku on see juhtunud valitsuse majandusvaenuliku poliitika [tagajärjel]. Me oleme olukorras, kus mitte keegi, sealhulgas teie enda valitsuse kisklevad ministrid, ei tea, milline on riigi finantsplaan järgmiseks neljaks aastaks, riigi eelarvestrateegia. Keegi ei tea, millised maksud tulevad ja millised mitte. Ma kuulasin heausksetelt Rahandusministeeriumi ametnikelt vastuseid ja informatsiooni selle kohta, mis maksumuudatused tegelikult kavas on. Vastuseid ei ole. See olukord ei ole normaalne. Valitsus peab kiiresti langetama otsuseid, tegema uue riigi eelarvestrateegia, vaatama kriitilise pilguga üle kavandatavad maksutõusud ja kahtlemata tuleb venituseta rakendada Euroopa Liidu vahendid ja muud investeeringud. Kahjuks on ka teie valitsuse eelmise aasta tegevus Euroopa Liidu raha kiiremaks kasutuselevõtmiseks seisnenud paraku liiga passiivses käsitluses. Mul on teile positiivne uudis. Olukorras, kus on vaja teha kiireid otsuseid ja vaadata üle nii riigi rahanduspoliitiline väljavaade kui ka astuda samme usaldusväärse majanduskeskkonna tekitamiseks, peab kriisis tegutsema reaalajas. Mitte nõnda, et te ütlete, et saate kokku koalitsioonierakondade juhtidega – nagu läinud nädalal oli – ja siis leiate ühise aja, et arutada riigi majanduse ja rahanduse väljavaateid. Reaalajas tuleb tegutseda! Poolteist kuud ei ole valitsus käsitlenud majanduse ja rahanduse olukorda. Seetõttu ma annan teile praegu Isamaa nimel üle valitsuse jaanuarikuise tööplaani, kus ma kutsun esile loobuma asendustegevustest ja keskenduma meie majanduse toestamisele …

Teie aeg!

… ja majanduslangusest väljatulemisele. Niisuguse positiivse esimese koostöösõnumiga alustan Isamaa nimel, proua peaminister.

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Majanduslik kindlustunne on täpselt samasuguse graafikuga vähenenud ka meie lähiriikides. Nii nagu ma ütlesin, Põhjamaade majandusega on Eesti majandus väga otseselt seotud. Loomulikult, sõda mõjutab kindlustunnet. Ja sellega me tegeleme, et seda kindlustunnet suurendada. Nüüd, mis puudutab tööpuudust, siis ma lihtsalt tuletan meelde, et teie enda erakonda kuuluv minister Kristjan Järvan, kes vastutas ettevõtluse eest, ütles detsembris 2022, et olukorda jälgitakse pingsalt, ja arvas, et mõistlik oleks sekkuda siis, kui töötute arv tõuseb 70 000-ni. Ma lihtsalt tuletan teile meelde, et hetkel on tööpuudus on 54,4 tuhat. Tööpuudus on eelmisel aastal kasvanud 2000 inimese võrra, samal ajal kui meil on hõivatuid 700 000, ja see tööpuudus oluliselt suurenenud ei ole, isegi kui Eesti Pank seda edaspidi prognoosib. Loomulikult, me jälgime seda väga tähelepanelikult ja seetõttu ma ütlengi, et kogu see raha, mille kasutamises me oleme kokku leppinud, tuleb kasutusele võtta. Ma piilusin neid teie ettepanekuid ka. Aga mul tekib muidugi väga palju küsimusi. Siin tundub nagu hästi lihtne: 150 000 riigieelarvelisest töökohast kaotada kolmandik. Kui hakata sinna sisse vaatama, siis minul tekib näiteks küsimus selle kohta, et kui teie olite valitsuses nii pikalt, siis te kasvatasite Välisministeeriumi kulutuste mahtu ühe aastaga 35%. Ehk 2020 versus 2019, ühe aastaga välisminister Reinsalu kasvatas Välisministeeriumi kulutuste mahtu 35%. Võrdluseks: Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang 2019. aastal vaid 4,3%. Te kasvatasite kulusid 35%. See on huvitav, et Välisministeeriumi kulutuste mahtu kasvatati kaheksa korda rohkem, kui majanduspotentsiaal tol hetkel võimaldas. Nüüd see, et kaotada töökohti. Jällegi, hakkame sinna sisse vaatama. Te ütlete, et koondada 7500 ametnikku, aga tegelikult meil valgekraelisi ametnikke ju nii palju ei ole, 10 000 on eriteenistujad ehk politseinikud, päästjad, vanglaametnikud ja diplomaadid. Keda me siis ikkagi teie arvates lahti laskma peaks? Aga jällegi, ma tuletan meelde, et te olete olnud erakordselt pikalt valitsuses, kõikide erakondade [ministritest] olete teie olnud kõige pikemalt valitsuses. Miks te ei teinud neid kärpeid siis …

Teie aeg!

… kui oleks võinud seda teha?

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra Riigikogu juhataja! Proua peaminister! Kõigepealt soovin teile meeleolukat ja vaheldusrikast aastat. Ma olen alati nii küsimusi esitades kui ka kõnet pidades ... Härra spiiker, kas ma saan otsast peale alustada? Härra Reinsalu segas peaministrit, võib-olla peaminister ei saanud keskenduda.

Härra Epler, te võite rahulikult oma küsimust jätkata, aga ma arvestan seda vahejuhtumit …

Aitäh!

... ja annan teile aega. Rain Epler, alustage palun algusest. (Rain Epler räägib saalist.) Anname Rain Eplerile täiesti algusest peale, ma arvestan selle 30 sekundiga. Palun!

Aitäh! Küsimusi esitades ja ka kõnesid pidades ma olen alati usaldusväärsetele allikatele tuginenud. Ja ma nüüd pisut kulutan oma küsimuse küsimiseks ettenähtud aega, et allikale viidata. See omakorda annab teile võimaluse hoida aega kokku ja mitte alustada lausega "Ma ei tea, millistele andmetele te tuginete", saate kohe sisu juurde minna. Tuginen Nord Pooli täitsa ametlikele andmetele. Te ütlesite, et elektri hind detsembris sel aastal versus möödunud aastal langes 66%. Vastab tõele, kellelgi teie nõunikest on protsentarvutus selge. Aga vaadakem veidi laiemat konteksti. Vaadakem Eesti konkurentsivõimet selles valguses. Kuni 2020. aastani oli meie elektri hind Soomega praktiliselt võrdne pikki aastaid. Aga viimased kolm aastat, kui teie olete valitsenud, on juhtunud järgmine: 2021. aastal oli see 20% kallim kui Soomes, 2022. aastal 25% ja möödunud aastal koguni 61% kallim. Te ilmselt ütleksite nüüd, et see on kokkusattumus või koguni Jüri Ratase ja Martin Helme süü. See muidugi ei vastaks tõele. Aga ärme ajaloole keskendu. Kas valitsuse laual on selge konkurentsivõime parandamise alameesmärk viia elektri hind vähemasti Soomega samale tasemele? Ja millised on need sammud, mille abil te plaanite selleni jõuda?

Aitäh! Majanduse konkurentsivõime koosneb väga mitmest elemendist, mitte ainult ühest elemendist, vaid mitmest elemendist. Võtame suures plaanis kolm sellist elementi: üks on maksukoormus, teine on tööjõukulud ja kolmas on sisendite hinnad. Nüüd see, millest teie räägite, on üks nendest elementidest ehk sisendite hinnast veel üks, mis on konkreetselt elektri hind. Kui te võrdlete Soomega, siis maksukoormus on meil 10 protsendipunkti madalam kui Soomes, ehk seal oleme meie konkurentsivõimelisemad. Tööjõukulud on meil madalamad kui Soomes, ka seal oleme meie konkurentsivõimelisemad. Ja elektri hind tõepoolest viimasel aastal on olnud kõrgem, kui on olnud Soomes. Aga see on üks element, teised sisendid ei ole tegelikult ju oluliselt kallimad. Nüüd, võrdleme teiste riikidega. Euroopa Liidus keskmiselt on elektri hind keskmiselt 21 senti, meil on 15,7 ehk siis 25% odavam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kui me vaatame seda suurt pilti, siis näeme, et jah, meie hind on kallim kui Soomes ja Rootsis, aga see on näiteks odavam kui Leedus, natuke küll kõrgem kui Lätis. Ja kui me vaatame gaasi hinda siia juurde, siis see on hästi huvitav. Vaatan ka Riigikogu liikme Aivar Koka poole, kes on öelnud, et kui me seda FSRU laeva ei osta, siis lähevad meil hinnad väga kõrgeks. Meie gaasi hind on täpselt poole odavam, kui on Soomes. Nii et see on kindlasti väga positiivne. Ja hind on tunduvalt madalam kui see, mida Aivar Kokk ennustas aasta tagasi. Ja see on positiivne, need on positiivsed näitajad. Mida me nüüd teeme just seoses elektri hinnaga? Meil on terve rida projekte, me tegeleme taastuvenergia turule tuleku kiirendamisega. Me hakkame arutama kohe ka Eestisse tuumajaama loomise võimalust. Kas see on tasuv või ei ole tasuv? Kliimaministeerium tuleb ka sellega valitsusse. Me tegeleme erinevate ühenduste rajamisega, et meil oleks ka võimalik varieeruda, ja me tegeleme elektrivõrkude desünkroniseerimisega just selleks, et me oleksime ühendatud Mandri‑Euroopa võrkudega ja et me ei sõltuks Venemaast, nii et Venemaa saaks rubilniku välja tõmmata ja meil läheks elekter ära. See oleks juba tõeliselt kallis.

Aitäh! Ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me jõuame neljanda küsimuseni, on küsimused istungi läbiviimise protseduuri reeglite kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, lugupeetav Riigikogu esimees! Teile jõudu ka selle istungjärgu parlamenditöö juhtimisel!

Aitäh!

Kuid sisulisena olen ma veidikene nõutu. Ma tahaksin alustada ka seda arutelu niisuguses heatahtlikus ja koostööaltis vormis. Vaadake, ma küsisin proua peaministrilt kahes küsimuses erinevas formuleeringus selle kohta, miks valitsus ei ole kriitiliselt halvenevas majandusolukorras ei detsembrikuu jooksul ega jaanuari alul tegelenud sisuliselt majandusteemadega, ei ole riigi rahanduse ja majanduse olukorda käsitlenud ei kabinetinõupidamistel ega valitsuse istungitel. Paraku ma ei saanud sisulist vastust. Minu küsimus teile, kuna istungi juhatajana te jälgite erapooletu arbiitrina niisugust olukorda ja annate ka hinnanguid sisuliselt: kas teie saite, härra Riigikogu spiiker, vastuse, miks valitsus selle pooleteise kuu jooksul ei ole käsitlenud majanduse ja rahanduse olukorda?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Riigikogu istungi juhataja ei anna hinnanguid vastustele. Ja te teate väga hästi, et kui püsitakse teemas, siis istungi juhataja ei sekku arutellu. Seega ma ei saa kuidagi lugeda seda küsimust praegu ka istungi läbiviimise protseduuri reeglite kohta käivaks küsimuseks. Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Ma lihtsalt soovin peaministri vale ümber lükata. Kui me rääkisime LNG‑terminalist, siis me rääkisime eraettevõttest, mitte riigi …

Jah, aga …

Selle tõttu gaasi hind tõusis 285 eurot megavatt-tunni peale. Ma rääkisin siis 50 eurost megavatt‑tunnist. Te võite vaadata oma …

Aitäh, Aivar Kokk! Aga meil …

Ja täna on … (Hääled saalist.) Järgmisest aastast jõuab ta …

Aitäh! Aga meil ei ole …

Ma paluks, et juhataja (Hääl saalist.) ei lubaks …

Protseduurireeglid ei ole vastulausete koht.

… peaministril valetada siin saalis.

Lugupeetud kolleeg, aga protseduurireeglite kohta küsimine ei ole vastulause võimaluse koht. Seda kahjuks meie kord ette ei näe. Ja Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Minul on küll, ma arvan, täiesti selline küsimus, mis puudutab protseduurireegleid. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb väga selgelt, et siin saalis räägitakse ja kasutatakse ainult eesti keelt, ja kui juhtubki – teinekord ikka –, [et öeldakse midagi võõrkeeles,] siis tõlgitakse see ära. Teie kohustus oleks olnud sekkuda, kui peaminister kasutas venekeelset sõna, öeldes "rubilnik". Ma võin selle ära tõlkida, see on "lüliti". Teie kohustus oleks olnud sekkuda ja öelda, et siin saalis ei räägita vene keeles.

Aitäh!