Majandus

Head kolleegid! Me asume küsimuste juurde. Tänane esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsimuse esitab Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on majandus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Nagu me teame, on Eesti majanduse olukord vägagi murettekitav. Viimasel aastal on hinnatõus jätkunud ja kahjuks see hinnatõus jätkub ka edaspidi erinevate maksutõusude näol, seda me näeme praegu. Euroopa Komisjoni värske majandusprognoos ütleb, et tegelikult Eesti on Euroopa suurima majanduslangusega riik. Eesti Pank on oma prognoosi korrigeerinud ja see näitab nüüd samuti majanduslangust selleks aastaks. See omakorda on tekitanud valitsuses teatud mõttes paanikat. Tegelikult see peakski paanikat tekitama, sest kõik viimased otsused ja eelarve võtavad ära igasuguse kindlustunde inimestelt, ettevõtjatelt ja kohalikelt omavalitsustelt. Mida me veel näeme? Näeme ka seda, et on kasvanud töötute arv. Varem oli töötuid umbes 40 000, aga praegused prognoosid näitavad, et kevadeks võib see arv olla juba 75 000. Kui vaadata seda eelarvet ja kõiki neid otsuseid, siis on näha, et valitsus ei ole mitte kordagi vaadanud tervikpilti ega esitanud küsimusi, kuidas me tegelikult aitame majandust, kuidas me elavdame majandust, kuidas see aitab meie inimesi ja kuidas see aitab meie ettevõtjaid. On näha, et maksupoliitika ei ole riigi jaoks mitte üks majandusteguritest, vaid see on lihtne vahend, kuidas kiiresti inimestelt raha kokku koguda ja siis alles vaadata, mis edasi teha. Aga kahjuks sel momendil, kui kõik need maksutõusud on ära tehtud ja hakatakse mõtlema, et mis me nüüd tegime, on juba liiga hilja, sest majandus on veel suuremas augus. Seetõttu mul on küsimus: kas te olete valmis täna oma otsuseid üle vaatama, ümber muutma ja loobuma maksutõusudest? Millised on reaalsed sammud, mis te võtate ette majanduse turgutamiseks?

Aitäh! Kõigepealt, ka minu poolt head jätkuvat aastat Riigikogule! Rõõm siin jälle olla. Majanduse seis ei ole tõepoolest kiita. Paljudel inimestel ja ettevõtetel on keeruline selle pärast, et oodatud majanduse tõus on pidurdunud. Kuigi on prognoose, mis ütlevad, et läheb ikkagi paremaks, on need põhjused, miks meie majandusel läheb halvasti või halvemini, kui alguses prognoositud, needsamad põhjused, mis on varem meie majandust alati tõstnud. Meil on väga avatud majandus, mis tähendab seda, et me oleme sõltuvad teistest, kuna me oleme ise väikesed. Eriti [tähtis on] meie seotus Põhjamaadega, kus on innovaatiline, edasipüüdlik ja arenev majandus. See on tõstnud meid ka selle laine harjale. Nüüd aga ei lähe Põhjamaade majandusel hästi ja sellel põhjusel saame ka meie pihta. Meil on Euroopa suurim puidutööstus, kui võtta Eesti majandus tervikuna. Aga puidutööstusel on hetkel väga raske, just sellel põhjusel, et meie puidusektor on olnud oodatust rohkem seotud Venemaaga ja see on sõltunud toorainest, mis tuli Venemaalt ja Valgevenest, kuid enam seda sealt ei saa. Samamoodi on meil Euroopa suurim idufirmade või start-up-sektor, aga neid mõjutab otseselt euribori tõus ja laenude kättesaadavus. Samuti on Eestis ujuvate intressimääradega laenud ning see on meid ja meie ettevõtteid aidanud just sellepärast, et ajal, kui intressimäär on olnud madal, on ettevõtted saanud kasutada väga odavat raha, aga niipea kui euribor tõuseb, saab meie majandus sellest kõige rohkem pihta. Aga on ka väga suuri positiivseid elemente. Esiteks, energiahinnad on oluliselt langenud. Näiteks, kui me võrdleme ajavahemikku detsembrist detsembrini, siis näeme, et elektri hind on kukkunud 66% ja gaasi hind veelgi rohkem. Inflatsioon on samuti oluliselt pidurdunud, viimati oli see 4%. Kui arvestada seda, kui palju on tõusnud palgad ja toetused, siis tuleb öelda, et inimeste reaalne ostujõud on paranenud. Samamoodi on tõusnud sotsiaaltoetused, pensionid on tõusnud 17,6% ja sellel aastal tõusevad veel 11%. See omakorda tegelikult parandab inimeste ostujõudu. Nüüd, valitsussektori investeeringutes oleme me Euroopas esirinnas ehk 1,9 miljardit me investeerime Eesti majandusse. See on ju üle 5% SKT-st ...

Teie aeg.

… Euroopa keskmine on 3%. See läheb kõik Eesti majandusse.

Aitäh! Ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart, täpsustav küsimus, palun!

Jaa. Ma tänan selle vastuse eest, aga ma kahjuks ei saanud seda kindlalt vastust, mis on need reaalsed sammud, mida nüüd ette võetakse. Te korra tõite välja, et inimeste ostujõud pareneb. Aga tegelikult on see vastupidi: ostujõud halveneb. Võib-olla see on üks selline maksupoliitika [suund], et maksustame inimesed vaeseks, sest siis neil ei ole enam ostujõudu, keegi enam poes käi ja selle tõttu hakkavad hinnad langema. Selline võib ka olla poliitika. Aga kahjuks see niimoodi ei tööta, majandus langeb selle najal veelgi. Aga selleks, et majanduskasvu soodustada, on hästi olulised investeeringud. Kus on need investeeringud praeguses eelarves? Tooge välja vähemalt mingi kulurida, mis aitab taaskäivitada meie majandust. Ja te tõite ka näiteid ettevõtetest, suurtööstustest. Jah, need on hästi olulised. Kuid just nemad, just ettevõtjad on täna väga väikese kindlustundega. Neil ei ole kindlustunnet homse päeva ees ja seetõttu jätavad nad kõik oma investeeringud tulevikku. Keegi ei julge praegu investeerida. Ma näen, et riik ei investeeri, kohalikud omavalitsused ei investeeri ja ka ettevõtjad ei investeeri. Ja niimoodi majandus hakkabki langema. Seetõttu ma [palungi]: tooge välja vähemalt üks kulurida ja tooge välja investeeringurida eelarves, mis hakkab otseselt mõjutama meie majandust positiivses vaates.

Aitäh! Kõigepealt, te siin lihtsalt loobite lauseid, aga ei tugine mitte millelegi. Mina tuginen konkreetsetele arvandmetele. Nimelt, energiahinnad on oluliselt langenud, meil on üldine inflatsioon 4%, inimeste ostujõud on paranenud, sest keskmine kuupalk kasvas 10,4%, teatud valdkondades, näiteks haridusvaldkond, kasvas see üle 20%. Nüüd, kui te teete lihtsa arvutuse, siis te saate need numbrid, et inimeste ostujõud reaalselt on paranenud. Kui hinnad tõusevad vähem kui palgad, siis järelikult inimeste ostujõud paraneb. Erinevad sotsiaaltoetused on oluliselt tõusnud. Jällegi, kui sotsiaaltoetusi võrrelda selle 4%-lise hinnakasvuga, siis saab aru, et reaalne ostujõud on kasvanud ja kasvamas. Viimase kaheksa kuu jooksul ei ole hinnatase tõusnud, see on olnud sama, inflatsioon on jäänud sinna pidama. Keskmine brutopension on tõusnud aastaga 17,6%. Kui siia juurde lisada veel keskmise pensioni tulumaksuvabastus, on kasv pensionäride jaoks 20%, ja nüüd sellel aastal tõuseb see veel 11%. Jällegi, kui te teete lihtsa arvutuse, siis näete: 4% inflatsioon, pensionid kasvavad kiiremini kui hinnad. Mul ei ole praegu siin kaasas 2024. aasta eelarvedokumenti, et teile konkreetset rida sealt ette lugeda. Riigikogu menetles seda eelarvet alles detsembris ja teil on kindlasti need materjalid sellest ajast olemas. Küll aga saan ma öelda väga üldiselt, et riigieelarves on riigi investeeringute maht 1,9 miljardit ja kogu valitsussektori investeeringute maht on 2,4 miljardit. See tähendab jällegi, kui me võrdleme ennast Euroopa Liidu teiste riikidega, et neil on valitsuse investeeringute maht 3% SKT juures, meil on see üle 5%. Mis on meie ülesanne? Meie ülesanne on tõepoolest ruttu saada see raha ka kasutusse, ruttu saada see raha majandusse. Seepärast ongi meil plaanis lähiajal teha valitsuskabineti istung, kus me teeme plaani, kuidas me saame need rahad kiiresti kasutusele võtta. Selle 1,9 miljardi sees on investeeringud teedesse, seal sees on investeeringud kinnisvaraprojektidesse, aga seal sees on ka ettevõtluse toetamise meetmed, mis on konkreetselt teatud sektoritele kindlasti …

Teie aeg!

Vabandust! Me peame üle vaatama, et see läheks õigesse kohta.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma vaatan, et te olete selles numbrimaagias ja Exceli tabelis niivõrd kinni, et ei taha millestki muust konkreetselt rääkida. Aga tuleks nüüd päriselu juurde. Eile te olite "Esimeses stuudios", kus teid usutleti ja küsiti erinevaid küsimusi. Ma pean märkima ka seda, et olite globalistide kindralipagunitega kleidis. Minu jaoks oli hämmastav see, et kui teie käest küsiti õpetajate streigi kohta – see puudutab tegelikult majandust, sest nendel on majanduslik olukord väga halb –, siis te ütlesite niimoodi, et streik on suhteliselt mõttetu, sellepärast et teie olete oma eelarve juba ära kinnitanud ja lisaraha kuskilt mujalt ei tule. Aga näiteks Saksamaal on juba kaks nädalat kestnud põllumeeste streigid. Põllumehed ei ole rahul sellega, et nende toetusi kärbitakse. Linn on aetud traktoritest umbe, valitsushoonete ette kallatakse – vabandust väljenduse eest! – lehmasitahunnikuid ja nii edasi ja nii edasi. Nüüdseks on lisandunud see, et streigiga on liitunud ka rongi- ja bussijuhid, kuni reedeni. Lähtudes teie loogikast, et kui eelarve on kinnitatud, siis midagi enam teha ei saa – huvitav, kuidas seal saab? Ja nüüd ma sooviksin teie käest teada saada, kas te leiate, et kui Eesti rahvas ei ole nõus teie otsustega, siis nemad ei tohi streikida, ja kas te peate seda streiki mõttetuks. Kas te olete valmis ka selleks, et Eestis kujuneb välja samasugune mudel nagu Saksamaal?

Aitäh! Kõigepealt kordan üle, et riigil, valitsusel ei ole mitte mingisugust muud raha kui see, mis maksumaksja talle annab. Ehk siis ainult maksumaksja raha saab valitsus kasutada. Meil ei ole mingit eraldi rahakotti. See raha ei tule seina seest ega kuskilt välismaa onu taskust, see tuleb Eesti maksumaksja käest. Seetõttu me kinnitame eelarve, selles on kulude pool ja tulude pool. Kulude poolel on kõik need toredad asjad, mida me tahame teha, soovime teha ja teeme. Seal on õpetajate palgad, politseinike palgad, seal on kultuuri toetamine, seal on haridus, seal on tervishoid, seal on riigikaitse ja julgeolek – kõik need kulutused on seal sees. Ja tulude poole peal on need tulud, mida me maksumaksjatelt kokku korjame, et oma kulusid katta. Mingit muud eelarvet meil ei ole. Selle eelarve me oleme just kinnitanud, detsembris, ja järgmine arutelu eelarveküsimustes tuleb sisuliselt suvel. Ehk minu viide käis selle streigi ajastuse kohta. Kui öeldakse, et see streik on tähtajatu, siis praegu ei ole selle otsuse koht. Eelmise aasta detsembri lõpus tegi haridusminister täiendava pingutuse, et leida oma eelarvest kaheksa miljonit eurot lisaks, et tõsta õpetajate palka veel rohkem. Tuletan meelde, et õpetajate palk tõusis eelmisel aastal 24% ja sellel aastal tõuseb arvestuslik palk 5,7%. Seal on juba selle kaheksa miljoniga arvestatud. Aga rohkem kuskilt seda [raha võtta] ei ole. Seda, kas on võimalik veel midagi kuskilt ära jätta, me saame vaadata tulevastest aastatest rääkides – siis, kui me arutame 2025. aasta eelarvet ja riigi eelarvestrateegiat. Streikida absoluutselt võib. Streikimine on vabatahtlik, nagu ütleb kollektiivse töötüli lahendamise seadus. Ja see tähendab ka seda, et koole kinni panna ei tohi, sest et osa õpetajaid tahab streikida, osa õpetajaid ei taha streikida. Kui kool pannakse kinni, siis need õpetajad, kes ei taha streikida, ei saa ju kooli õpetama minna, aga see ei ole kindlasti seadusega kooskõlas. Nii et meil on vaba riik, streik on inimeste õigus, aga samamoodi on inimestel õigus tööl käia.

Aitäh! Ma lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.