Запрос относительно угрозы независимости средств массовой информации (№ 345)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on nr 5, kuna päevakorrapunkt nr 4 jäi päevakorrast välja. See on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine ajakirjandusväljaannete sõltumatuse ohustamise kohta, arupärimine nr 345. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Anti Poolametsa.

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Arupärimine on osalt aktuaalne, aga kui me vaatame näiteks punkti nr 3, siis [näeme, et] see on jäänud otsapidi juba kevadisse diskussiooni, sest vahepeal on ajakirjanduse käibemaksuga mindud oma teed. Sellegipoolest ma loodan, et ka kolmandat punkti saate kommenteerida: kuidas ajakirjandus reageeris käibemaksu temaatikale? Aga samas on teema, ma arvan, jätkuvalt aktuaalne, sest kui riik toetab ajakirjandusväljaandeid, siis võib alati küsida, kas ennast sõltumatuks nimetav ajakirjandus on tegelikult ka sõltumatu või on ta seotud rahastajaga – kas või psühholoogilise tänulikkuse mõttes. Ja kui valitsus rahastab suuremaid ajakirjandusväljaandeid, võib see mõjutada avalikkuse usaldust meedia vastu. Inimesed võivad täiesti põhjendatult küsida, kas väljaanded on tõeliselt sõltumatud ja objektiivsed, kui nad saavad valitsuselt rahalist tuge. Võtame kas või venekeelsed väljaanded. ETV+ on küll avalik-õiguslik seaduse alusel tegutsev [telekanal], see on paremaks läinud – ERR‑i nõukogu endise liikmena võin tunnistada, et on paremaks läinud –, aga kvaliteet jätab minu hinnangul jätkuvalt soovida. Kui eraväljaannete juurde minna, siis on muidugi ka küsimused, milline on nende sisu kvaliteet pärast valitsuselt rahastuse saamist ja kas see ei või mõjuda arvamuse ja hinnangute kallutamise ja ostmisena. Ja esimene küsimus: kas te olete Vabariigi Valitsuse liikmena eelnevalt kirjeldatud ohtudest teadlik? Kas Vabariigi Valitsus kavatseb jätkuvalt rahaliselt toetada erameediaväljaandeid ja millised on need spetsiifilised põhjused? Me saame aru, et on Ukraina sõda ja meil on vaja objektiivset teadmist. Mina isiklikult ei välista, et meil on vaja toetada näiteks välisinfo saamist, sellepärast et see on üks kalleimaid valdkondi, pidada välismaal korrespondente, aga sellegipoolest on küsimusi ka välisinfo objektiivsuse kohta. Delfi Meedia venekeelne pool – ma ei saa näiteks aru, miks seal töötavad Venemaalt tulnud ajakirjanikud, kes ei tunne Eesti olusid, samal ajal kui meil on suurepäraseid Eesti vene ajakirjanikke, nagu Ivan Makarov, kes on Eesti väljaannetest hoopis välja söödud. Eks ole hämmastav lugu! Mingid Tšeljabinski ajakirjanikud tulevad Eestisse ja kehtestavad ennast siin meie rahastatud, toetatud väljaannetes ja eestimeelsed Eesti ajakirjanikud süüakse meediast välja. Paradoks! Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Nüüd palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt kultuuriministri Heidy Purga.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Härra Poolamets, tänan teid küsimuste eest! Annan neile vastused teie esitatud küsimuste järjekorras. Esimene küsimus teie arupärimises: "Kas Te olete Vabariigi Valitsuse liikmena eelnevalt kirjeldatud ohtudest teadlik? Kui olete, siis kui tõsiseks Te neid ohte peate ja mil määral peate vajalikuks võtta ette samme nende ohtude realiseerumise ärahoidmiseks?" Vastan, et üldiselt vaadatuna ja arvestades fakte, on Eesti aastaid olnud ajakirjandusvabaduselt maailma riikide teravas tipus. Ajakirjandusvabaduse poolest oleme me maailmas üsna kõrgel kohal ja see koht on praegu kaheksas. See kinnitab üheselt Eesti ajakirjandusväljaannete sõltumatust Vabariigi Valitsusest. Aastatel 2022 ja 2023 rakendatud Eesti ühise infovälja tugevdamise meede mitte ei nõrgesta, vaid tugevdab veelgi meediaväljaannete võimekust pakkuda sõltumatut professionaalset ajakirjanduslikku sisu. Eriti tähtis on, et senisest enam suudetaks seda pakkuda ka venekeelsele auditooriumile. Selle meetme tulemuslikkust kinnitavad meediauuringute tulemused, mis näitavad venekeelse auditooriumi usalduse tõusu Eesti meediakanalite vastu ning ka meediaväljaannete lugejate ja jälgijate arvu kasvu. Teine küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus kavatseb jätkuvalt rahaliselt toetada erameedia väljaandeid, nagu seda viimastel aastatel Eestis on tehtud? Meenutame, et 2020. aasta kevadel toetas Vabariigi Valitsus erameedia väljaandeid 450 000 euroga, 2022. aasta kevadel ca miljoni euroga ja 2023. aasta talvel samuti miljoni euroga." Ja vastan. Nagu me teame, muutunud julgeolekuolukord Euroopas ning asjaolu, et inimeste meediatarbimise harjumuste muutmine võtab aega, on tinginud vajaduse erameedia toetusmeedet jätkata. Eestis elavad inimesed peavad olema ühises, arusaadavas ja usaldusväärses infoväljas ning kursis Eestis toimuvaga. Just sellepärast otsustas Vabariigi Valitsus toetada ka 2024. aastal venekeelseid erameedia uudistetoimetusi 1 miljoni euroga. Selle eesmärk on tugevdada Eesti eraõiguslike venekeelsete väljaannete toimetusi ning muu hulgas tagada avaldatud meediasisu, sealhulgas originaaluudiste tasuta kättesaadavus. Kolmas küsimus: "Millega on põhjendatud, et valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks majutusettevõtete käibemaksuerandi kaotamise ehk neile ettenähtud käibemaksumäära tõstmise 9‑lt protsendilt 22‑le (tõus 2,4 korda), aga samas kavatsetakse säilitada meediaväljaannetele vaid 5-protsendiline käibemaksu soodusmäär? Kas näete ka siin ohtu, et meediaväljaanded hakkavad selle soodustuse säilitamise nimel hoiduma teravamast kriitikast valitsuskoalitsiooni aadressil?" Nagu te, härra Poolamets, ise siin ka nentisite, tõepoolest, see maikuus esitatud arupärimine ja see küsimus esitati ajahetkel, kui käibemaksu määra ei olnud otsustatud [tõsta] sellisele tasemele, nagu te siin küsimuses viitasite. Vastangi, et esmalt on oluline markeerida, et 12. juunil 2023. aastal – see oli peale teie arupärimise esitamist – tegi Vabariigi Valitsus otsuse tõsta 2025. aastast ajakirjandusele kehtiva käibemaksu määra 5%‑lt 9%‑le. Minnes selle otsuse juurde, tuleb esmalt mõista olukorda, milles me praegu oleme. Eesti riigieelarve tervis ei ole hea. Mitmed kriisid on sellele oma jälje jätnud. Kevadel ametisse asunud valitsus on otsustanud aga rahanduse korda teha, sest rahanduse korras olemine on kindlasti üks meie julgeoleku aluseid. Paraku ainult olemasolevate kulude ülevaatamisega seda teha ei õnnestu. Meenutan, et eelmise aasta juulini kehtis ajakirjandusele 9%‑line käibemaksu määr, ja olen kindel, et selle tagasi tõstmine ei ohusta kuidagi meie vaba ajakirjandust. Selle tagab meie ajakirjanike tubli töö. Ajakirjanduse käibemaksu määr tõuseb 4 protsendipunkti võrra 2025. aastast. Tulenevalt aga esimesele küsimusele antud selgitusest ei ohusta käibemaksu muudatus Eesti ajakirjandusvabadust ega professionaalse ajakirjanduse toimimise põhimõtteid. Alahinnata ei saa ka avaliku arvamuse, meediaväljaannete omavahelise konkurentsi ning ajakirjanduse eneseregulatsioonivahendite mõju, kui väljaanded kaugeneksid oma töö põhialustest ehk sõltumatust kriitilisest käsitlusest ühiskondlikult oluliste teemade avamisel. Aitäh teile küsimuste eest! Need on vastused teie esitatud arupärimisele ja olen valmis vastama lisaküsimustele.

Suur tänu, auväärt minister! Küsimusi on tõepoolest veel. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei saanud teie vastusest aru. Miks ma peaksin uskuma, et erameediale raha andev valitsus ei ürita meediat sellega mõjutada? Vabandage, aga teie sõnadest jääb väheks.

Vabandust! Milline oli küsimus? (Aleksandr Tšaplõgin hakkab rääkima.)

Palun mikrofon tagasi Aleksandr Tšaplõginile. Palun!

Miks ma pean uskuma, et te annate erameediale raha ja ei ürita samas seda meediat mõjutada?

Aitäh teile küsimuse eest! Eestis on väga tugev ajakirjandus ja tugev vaba ajakirjandus, tugev vabade ajakirjanike põlvkond ja tugev regulatsioon, mis ei sõltu kuidagimoodi riigist. Ei ole see [riigist] sõltunud viimaste aastate jooksul ja ma usun, et ei sõltu ka edaspidi.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Edukat uut aastat teile! Minu küsimus on veidikene aiaaugust, kui vaadata seda järelpärimist, aga kuivõrd meil eelmine kord, kui te minu arupärimisele vastasite, läks väga hästi ja me saime asjakohaseid teemasid ka arutada, siis ma julgen küsida. Küsimus on kultuurkapitali seaduse muutmise kohta. Mulle tundub, et istungi juhataja, kes teie selja taga on … Kui me seda istungil arutasime, siis ma tema kehakeelest lugesin välja samasugust, ütleme, mitte küll rahulolematust, aga segadust nende vastuste üle, mille me siin istungisaalis saime. Aga ma ei ole rääkinud Toomasega, nii et võib-olla ma eksin. Küsimus on nimelt selles, et seal oli nii-öelda kultuuriobjektide küsimus ja ainult seletuskirjas oli viide rahvusringhäälingule. Ja ma ei suutnud komisjoni esimehe [jutust] aru saada, kas rahvusringhäälingu hoone ehitamise suhtes on kindlus ja valitsuses üksmeel, sest seaduseelnõust ei olnud võimalik seda välja lugeda ja komisjoni ettekandja vastustest ei olnud ka sellest võimalik aru saada.

Aitäh, hea Priit Sibul, küsimuse eest! Oskan vastust anda küll. Minu meelest peab vaatama seda kultuurkapitali seadust, millele te viitasite, pisut üldisemalt. Loomulikult, kõigepealt jah, valitsuses on üksmeel ja arusaam, et rahvusringhäälingule on uut maja tarvis. See oli ka sisuliselt üks põhjuseid, miks kultuurkapitali seaduses vastavasisuline muudatus ette võeti selle seadusemuudatusega. Küll aga puudutab see ainult ühte hoonet ning seadustes muudatusi tehes peaks olema teadlik sellest, et ühe nimetusega – kui me seda objekti nüüd silmas peame, ERR‑i uut hoonet – ei ole mõtet seadust justkui kinni kirjutada. See peab olema üldine selles mõttes, et ka järgnevatel kordadel oleks võimalus teisi objekte rahastada, siis, kui ERR‑i maja valmis saab. Sellepärast on seletuskirjas mainitud ERR‑i. Aga kui ERR‑i maja valmis saab, siis [peaks see muudatus] andma võimaluse [kasutada] seda raha, mis kultuurkapitali ikkagi laekub nii-öelda ehitiste rea peale, ka järgnevate objektide rahastamiseks. Ühesõnaga, siis oleks ministril, kultuurkapitalil ja Riigikogu kultuurikomisjonil olemas võimalus ka järgnevat objekti rahastada. Me ei tea, millal see võib juhtuda, võib-olla kümne aasta pärast, aga teoreetiliselt see võimalus peaks sellesse seadusesse jääma.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Te ühes eelmises vastuses või oma sõnavõtus rääkisite, et ajakirjanduse käibemaksu tõstmine oli seotud ka sellega, et riigieelarvesse oli raha juurde vaja. Ma olen täiesti nõus sellega ja omalt poolt ütlen, et kindlasti peaks olema käibemaks ajakirjandusele sama, mis on üleüldine käibemaksu määr. Te ütlesite selle juures veel, et [käibemaksu määra] 5%‑lt 9%‑le tõstmine ei ohusta Eesti ajakirjandusvabadust. Ma küsin: kas teil on mingi uuring, mis kinnitaks seda, et kui oleks tõstetud käibemaksu määr 22%‑le, siis oleks kuidagi olnud oht Eesti ajakirjandusvabadusele? Minu arust oleks võinud [ajakirjandusel] täiesti vabalt olla sama käibemaksu määr, ei peaks erisust olema. Palun viidake, millest tulenevalt on just 9% see õige ja 22% oleks praegusel juhul olnud mitte õige või kuidagi ohustanud seda valdkonda.

Aitäh teile küsimuse eest! Ma ei olnud nendel läbirääkimistel, kus ajakirjanduse käibemaksu üle tookord otsustati, ega ole ka teadlik sellest, kas selle aluseks olid mingisugused konkreetsed uuringud. Ilmselt mitte. Ma arvan, et siin on võetud lihtsalt aluseks erinevate naaberriikidega võrdlevaid situatsioone ja näiteid, milline võiks Eesti ajakirjanduse seis võrdluses teiste riikidega selle käibemaksuerisuse korras olla. See on see vastus, mille oskan teile praegu anda. Ma arvan, et Eesti vaba ajakirjandust tasub inimestel hoida, eriti nende kriiside ja Ukrainas toimuva sõja tõttu on õigus ja väga suur vajadus informatsiooni hästi kätte saada. Ja Eesti on tõestanud ennast riigina, kus toimib kõrge kvaliteediga vaba ajakirjandus.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Soovin teile mõlemale tegusat aastat. Te väga täpselt oma vastuses ütlesite, et Eesti on ülemaailmses meediavabaduse indeksi [edetabelis] kaheksandal kohal, aga ma arvan, et selle kõrval on oluline vaadata ka trende. See kaheksas koht on möödunud aasta seisuga, aga võrreldes 2022. aastaga me langesime neljandalt [kohalt] kaheksandaks. Ja kui vaadata seal sees veel eraldi poliitilist indikaatorit, siis [näeme, et] selle poolest me oleme kukkunud viiendalt seitsmeteistkümnendaks, ja õigusliku keskkonna arvestuses lausa viiendalt kaheksateistkümnendaks. Noh, need indikaatorid on minu hinnangul üsna otseselt seostatavad selle tegevusega, mida parajasti teeb riiki juhtiv koalitsioon, aga võib‑olla ka mitte. Ma huviga kuulaks, mis teie hinnangul on juhtunud, et Eesti [koht edetabelis] on päris oluliselt langenud.

Aitäh teile küsimuse eest! Ma ei ole ennast jõudnud kurssi viia antud uuringuga. Need trendid ja koha kukkumised on olnud küll üllatuslikud, aga need ei ole olnud valdavad üle meediavälja, vaid sinna sisse vaadates [näeb] – ehk te tegite seda ka ise täpsemalt –, et see puudutab ennekõike ühte meediaorganisatsiooni. See on meil siin Eestis selle uuringu või kukkumise põhjal, mida te esimesena mainisite, Eesti Rahvusringhääling. Aga seal taga on olnud ka teatud põhjused, miks see kukkumine on toimunud, ja need ei ole seotud olnud poliitiliste otsustega, vaid ikkagi nende sündmustega, mis toimuvad väljaspool Eesti piire. Need ei ole kuidagimoodi seotud rahastamise või valitsuses tehtud otsustega.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! On tõesti väga kiiduväärt, et meie ajakirjandust ikka veel suhteliselt vabaks hinnatakse, ja ma väga loodan, et see enam allapoole ei lange ja proua kultuuriminister ise selle eest hea seisab. Aga teine asi on ajakirjanduse poliitiline tasakaal. Vot, 2021. aastal uuris üks erauuringute ettevõte just Eesti Rahvusringhäälingu poliitilist tasakaalustatust ja tulemus oli selline, et ERR ei olnud tasakaalus, konservatiivsed ja liberaalsed vaated ei olnud kaugeltki võrdselt esindatud. Hiljem on olnud juttu sellest, et ERR teeb ise ka ühe sellise uuringu, aga selle tulemustest pole vähemalt mina küll mitte midagi kuulnud. Küsin, kas teie teada on selline uuring tehtud ja kui mitte, kas ei peaks siis Kultuuriministeerium seda algatama.

Suur tänu küsimuse eest! Alustades tagantpoolt, ma usun, et Kultuuriministeerium kindlasti ei peaks seda algatama, kuna tegemist on avalik-õigusliku ringhäälinguga, millel on oma seadus, omad juhtimistavad, oma eetika ja oma nii-öelda kontrollimehhanism, mis juhatuse tasandilt liigub edasi rahvusringhäälingu nõukogu tasandile. Kõik ERR‑i puudutavad sellist laadi küsimused peavad saama vastuse ringhäälingu nõukogu aruteludel nende hulgas, kes ringhäälingu nõukogu liikmeteks on määratud. Neil on vastutus sellega tegeleda ja seista hea selle eest, millises suunas Eesti Rahvusringhääling liigub. Ja kui selles suunas on juba toimumas mingeid muudatusi, mida saab ka uurida, siis peavad need küsimused olema ringhäälingu nõukogus arutatud ja vastuse saanud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te siin kinnitasite enne, et kindlasti ei mõjuta ministeerium ega ka valitsus kuidagi meediaväljaandeid ja ei mõjuta ka neid, mida riik rahastab. Nüüd just rääkisite ETV‑st, rahvusringhäälingust, et tõepoolest, seal on olemas oma hierarhia, kuidas asju korraldatakse. Aga siiski, me teame, et heldelt rahastatud ETV+ on ennegi vahele jäänud küll Vene elukorralduse ja Vene ajaloo heroiseerimisega, küll piiripealsete esinejatega, küll küsitavate arvamusavaldustega. Näiteks isegi uue aasta alguses on ühes arvustuses kirjutatud, et ETV+ muutus aastavahetusel Vene-Nõukogude kanaliks ja venekeelse kanali ETV+ aastavahetuse programm meenutas Nõukogude stiilis tekki. Äkki siin on siiski see koht, kus võiks ja peaks kuidagi mõjutama seda meediakanalit? Või siis pigem mitte? Ja kui mitte, siis mis riigi propagandat Eesti riigi vahenditest ikkagi rahastatakse ja kas see on teie meelest õige?

Aitäh küsimuse eest, hea Helle-Moonika Helme! Meil siin Eesti Vabariigis on seoses Kultuuriministeeriumi ja ERR‑i vahelise suhtlusega küll õnneks välja kujunenud see hea tava, et ministeerium ei sekku Eesti Rahvusringhäälingu töösse. Kui sekkuks, siis oleks see väga reaalselt mingisuguse poliitilise suuna andmine. Nii nagu ma teie heale kolleegile ka vastasin, ERR‑is saab neid küsimusi arutada ringhäälingu nõukogus ja ringhäälingu nõukogu liikmed peavad saama vastused Eesti Rahvusringhäälingu juhatuselt. Kui on sellesisulisi kaebusi, siis peab neid arutama ringhäälingu nõukogu, neid ei saa arutada Kultuuriministeerium. Kultuuriministeeriumil ei ole mitte mingisugust õigust sekkuda toimetuslikesse valikutesse, töödesse, otsustesse, personali ja nii edasi.

Hea kolleeg Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt head jätkuvat aastat! Siin oli juttu erameedia rahastamisest miljoni euro ulatuses. Mul on lihtne küsimus. Miks te rahastate ainult kolme suurt meediagruppi, mitte kõiki ajalehti? Näiteks pooled maakonnalehed on erinevate omanike omad. Ka mina olen ühe lehe omanik, aga ma ei küsi mitte selle pärast. Mitmed omanikud küsivad, miks venekeelset poolt Peipsi ääres kajastavad vähemalt kaks maakonnalehte, mis on eraettevõtete omad. Ka Postimees ja kõik on era[ajalehed], aga nende suurte gruppide omad. Praegu saavad kaks gruppi ja [üks] leht sellest miljonist jaotatud [raha], aga seitse era[omandis] maakonnalehte ei saa sealt sentigi.

Aitäh, hea Aivar Kokk, küsimuse eest! Tõepoolest, sellel taotlusvoorul on oma nimetus: Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamine. See meede on 1 miljon eurot. Seal on oma kriteeriumid, kuidas sellest meetmest saab osa võtta, kuidas saab taotlusi esitada. Tõepoolest, need kolm väljaannet või kaks meediamaja ja Põhjarannik on olnud varasemalt need, kes on sellest toetusmeetmest osa saanud. [See on] lisaks üldisele ERR‑ile minevale riigi antavale toetusele, mis läheb [kanalile] ETV+. Aga kui me erameediast räägime, siis [saavad toetust] need kolm. Ei ole keelatud võtta osa ka teistel erameediaväljaannetel, kes mahuvad selle toetusmeetme sisse kriteeriumide alusel, mis seal nimetatud on.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.