Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) kolmas lugemine

Liigume tänase teise päevakorrapunkti ja ühtlasi hooaja viimase punkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 kolmas lugemine. Enne kui avan läbirääkimised fraktsioonidele, on protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuskil siin Eesti Vabariigis ringleb selline muinasjutt, et Eesti on õigusriik. Õigusriik tähendab tegelikult seda, et kõik vastuvõetud seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Kahjuks on aga käesolev eelnõu, mis on jõudnud kolmandale lugemisele, ehk rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu põhiseadusega vastuolus, sellepärast et rikutakse [inimeste õigust] isikupuutumatusele. Sellele on osundanud mitmed tippjuristid, kaasa arvatud tippjurist Carri Ginter. Ta viitab sellele, et hakatakse kasutama kuskil 11 registri andmebaase, kaasa arvatud numbrituvastuskaameraid, mille abil on võimalik inimeste tegevust ja toiminguid jälgida. Ehk sisuliselt on tegemist jälitustoiminguga. Mis asi on jälitustoiming? Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kurioosne on see, et seni on lubatud sellist asja teha ainult kriminaalmenetluse raames, vajaduse korral koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle tõkestamise eesmärgil. Nüüd on sedasama normi [laiendatud] nii-öelda kõikidele inimestele ehk põhimõtteliselt on kõik inimesed ühel hetkel muutunud kriminaalmenetluse objektiks ehk kõik on potentsiaalsed kurjategijad. Ma olen seisukohal, et juba praegu on Riigikogu teinud päris tõsist praaki. Kolmel korral sel aastal on käinud õiguskantsler siin ja viidanud sellele, et meie vastuvõetud seadused ei ole põhiseadusega kooskõlas. Ka lugupeetud president on saatnud tagasi mitmed seadused. Ma arvan, et me ei tohiks praegu seda seadust sellisel kujul vastu võtta, kui see on konkreetselt vastuolus põhiseadusega. Milline võimalus oleks praegu, ütleme, seda eelnõu peatada? Kas te võtate kokku mingisuguse vanematekogu, et seda küsimust arutada, sest asi on äärmiselt tõsine?

Aitäh küsimuse eest! Mina ei saa vanematekogu kokku kutsuda, kuna see on puhtalt Riigikogu esimehe pädevuses ja tema otsustada. Kuidas me oleme jõudnud kolmanda lugemiseni? Selle nädala teisipäeval oli teine lugemine ja siis said kõik osalejad oma arvamust avaldada. Päris tore ja põhjalik diskussioon ja arutelu oli. Teisipäevast oleme liikunud tänase, neljapäevase kolmanda lugemiseni. Rahvasaadikud otsustavad, kas on selle poolt või on selle vastu. Aga läheks [protseduuriliste küsimustega edasi]. Lühike küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh küsimuse eest! Mina ei saa vanematekogu kokku kutsuda, kuna see on puhtalt Riigikogu esimehe pädevuses ja tema otsustada. Kuidas me oleme jõudnud kolmanda lugemiseni? Selle nädala teisipäeval oli teine lugemine ja siis said kõik osalejad oma arvamust avaldada. Päris tore ja põhjalik diskussioon ja arutelu oli. Teisipäevast oleme liikunud tänase, neljapäevase kolmanda lugemiseni. Rahvasaadikud otsustavad, kes on selle poolt ja kes on selle vastu. Aga läheks [protseduuriliste küsimustega edasi]. Lühike küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on tegelikult täpselt sama mure. Mis põhjusel püütakse see seadus nii kiiresti vastu võtta, vahetult enne seda, kui Riigikogu läheb suvepuhkusele? See ei peaks olema põhjus, miks me kiirustame. Täpselt samamoodi nagu põhjendus, et meil on vaja saada Euroopa Liidu rahastust, et luua superandmebaas, ühendada 11 andmebaasi ja hakata inimesi profileerima. Tegelikult meil ei ole olnud laia, põhjalikku arutelu. Meil on teine ja kolmas lugemine toimunud samal nädalal. Praegu on järjest ilmunud erinevatelt ekspertidelt artikleid ja arvamuslugusid sel teemal, et [tegemist] on väga olulise inimeste põhiõiguste riivega. Mul on ettepanek. Kas te saaksite pöörduda rahanduskomisjoni esimehe poole ja paluda tal see eelnõu päevakorrast maha võtta?

Komisjon saab selle välja võtta, aga ma arvan, et teisel lugemisel anti selline sisend, et sellega võiks minna edasi kolmanda lugemiseni. Teisipäeval teise lugemise ajal oli see koht, kus toimus ka katkestamise [ettepaneku hääletus]. Täna on lõpphääletus, mis näitab ära [selle], kuhu me oleme jõudnud. Aga protseduuriline [küsimus], Peeter Ernits, palun!

Komisjon saab selle välja võtta, aga ma arvan, et teisel lugemisel anti selline sisend, et sellega võiks minna edasi kolmanda lugemiseni. Teisipäeval teise lugemise ajal oli see koht, kus toimus ka tagasilükkamise või katkestamise [ettepaneku hääletus]. Täna on lõpphääletus, mis näitab ära [selle], kuhu me oleme jõudnud. Aga protseduuriline [küsimus], Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Mure on väga suur. Me hakkame hääletama superandmebaasi üle, aga jätkuvalt ründavad kanade õiguslased minu postkasti. Mul tekib kahtlus, ega tegemist pole äkki mingi hübriidrünnakuga. Lihtsalt silt on "kanade õigused", aga eesmärk on halvata osa Riigikogu liikmete meilboksid. Kas saaks kuidagi abi?

Paraku ei saa istungi juhataja teid protseduuriliselt kuidagi aidata. Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Teemaks jällegi seesama eelnõu 640, mille kolmas lugemine parasjagu ees seisab. Arvestades kogu seda mastaapi ja olulisust ja seda, et tegelikult on siin ka õigusriive sees, milline on teie kui istungi juhataja ja Riigikogu juhatuse liikme arvamus? Kas tõesti on mõistlik nii olulises küsimuses teha teine ja kolmas lugemine ühe nädala jooksul, nii nagu praegu on välja kujunenud? Teine lugemine oli meil teisipäeval ja täna on kolmas lugemine. Ja kõike seda tehakse selle egiidi all, et kohe-kohe on suvi käes ja kõik lähevad puhkama.

Teemaks jällegi seesama eelnõu 640, mille kolmas lugemine parasjagu ees seisab. Arvestades kogu seda mastaapi ja olulisust ja seda, et tegelikult on siin ka õigusriigi riive sees, milline on teie kui istungi juhataja ja Riigikogu juhatuse liikme arvamus? Kas tõesti on mõistlik nii olulises küsimuses teha teine ja kolmas lugemine ühe nädala jooksul, nii nagu praegu on välja kujunenud? Teine lugemine oli meil teisipäeval ja täna on kolmas lugemine. Ja kõike seda tehakse selle egiidi all, et kohe-kohe on suvi käes ja kõik lähevad puhkama.

Aitäh! Tavapärane see ei ole, et eelnõu [teine ja kolmas lugemine] on samal nädalal. Aga kuna meil on tulemas istungivabad kuud, siis selles kontekstis oli kahe lugemise toomine ühele nädalale otstarbekas. See oli rahanduskomisjoni soov ja see oli ka valitsuse soov. Praegu me oleme kolmanda lugemise juures. Aga päevakorrast välja võtta saab ainult komisjon. Esmaspäeval me kinnitasime päevakorra. Teisipäeval oli teine lugemine, neljapäeval on kolmas lugemine. See on praegune protseduurika. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline [küsimus] juhatajale.

Aitäh! Tõesti, komisjon saab selle päevakorrast välja võtta. Ma kutsun üles kutsuma kokku erakorralise komisjoni istungi. Ma kahjuks ei näe praegu saalis rahanduskomisjoni esimeest. Aga võib-olla saaksite teie teda kutsuda, et me saaksime pidada erakorralise rahanduskomisjoni istungi ja selle eelnõu tagasi võtta. Mind paneb muretsema see, et me võtame vastu põhimõtteliselt inimeste põhiõigusi väga tugevalt riivava eelnõu, mille puhul on võimalik, et see on ka vastuolus põhiseadusega. Mina ei näe, et rahanduskomisjon oleks küsinud selle eelnõu kohta arvamust põhiseaduskomisjonilt. Nii et ma ei näe, kuidas me saame liikuda kolmanda lugemise juurde.

Aitäh! Me kinnitasime päevakorra esmaspäeval ja seal olid sees ka viited "teine lugemine" ja tänase päeva kohta "kui teine lugemine lõpetatakse". Selle järgi me oleme selle [eelnõuga] liikunud. Komisjoni ei saa [istungi] juhataja kokku kutsuda, seda saab teha ikkagi komisjoni esimees ja kooskõlas komisjoni aseesimehega. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mitte ei tahaks venitada, aga tegu on päris tõsise asjaga ja karta on, et me tekitame siin pretsedendi. See, et üks ja sama eelnõu on ühel ja samal istunginädalal nii teisel kui ka kolmandal lugemisel, ei ole tavapärane, nagu te ütlesite. Võib-olla on teil meeles, millal üldse viimati selline asi oli? Minu küsimus on selline. Kas tõepoolest oli komisjoni põhjendus, miks seda niimoodi peaaegu et pretsedenditult tehakse, see, et varsti tuleb suvi ja siis me ei saa seda menetleda. Okei, oleks tegu mingisuguse puhttehnilise seaduseelnõuga – meil on selliseid olnud siin küll ja küll viimase kahe aasta jooksul –, sel juhul oleks see võib-olla kuidagi seletatav, aga tegu on päris suure asjaga, mis tõepoolest tekitab hästi palju küsimusi, kaasa arvatud see, kas see eelnõu vastab üldse põhiseadusele. Nii palju, kui meile on teada, siis õiguskantsler väga kahtleb selles. Miks ikkagi on vaja see kiiremas korras enne suve vastu võtta? Miks ei saa seda teha näiteks sügisel? Kas tõepoolest oli komisjoni põhjendus see, et suvi on tulemas ja teeme ära enne, kui tuleb vaheaeg?

Õige märkus! Õiguskantsler on viidanud, et siin on mõned mitteasjakohased punktid sees. Selle nädala teisipäeval [toimunud] teine lugemine – selle me kinnitasime esmaspäeval – oli päris viljakas ja päris dialoogipõhine. Kõik said siin oma mõtted välja öelda – ma tunnustan kõiki, kes kõnelesid – ja rahanduskomisjoni liige andis vastuseid. Kuna teine lugemine lõpetati, siis oleme esmaspäeval kinnitatud päevakorra kohaselt liikunud tänasesse, neljapäeva, ja neljapäeval on meil [kavas] kolmas lugemine. Peeter Ernits, ma itinduses ei saa teid aidata, aga küsige protseduuriline küsimus.

Hea juhataja! Kanad las ründavad, kanakari on võimas. Ma olen parlamendis olnud üsna pikalt ja ma ausalt öeldes ei mäleta sellist pretsedenti, et ühe nädalaga kaks lugemist. Ja mu küsimus on. Tegelikult on see Eesti õigusriikluse seisukohalt ülimalt ohtlik seaduseelnõu, ükskõik kas suvepuhkus läheneb, ja ma ei ole sugugi kindel, et president seda tagasi ei saada. Kas ongi niimoodi, et sinu võimaluste juures ei olegi võimalik midagi teha, aga sa kiidad selle heaks? Ma saan aru, kui meil oleks sõjaseaduse väljakuulutamine, et Venemaa ründab või midagi muud. See on pretsedenditu ja ohtlik Eesti riigile.

Hea juhataja! Kanad las ründavad, kanakari on võimas. Ma olen parlamendis olnud üsna pikalt ja ma ausalt öeldes ei mäleta sellist pretsedenti, et ühel nädalal on kaks lugemist. Ja mu küsimus on. Tegelikult on see Eesti õigusriikluse seisukohalt ülimalt ohtlik seaduseelnõu, ükskõik kas suvepuhkus läheneb, ja ma ei ole sugugi kindel, et president seda tagasi ei saada. Kas ongi niimoodi, et sinu võimaluste juures ei olegi võimalik midagi teha? Kas sa kiidad selle heaks? Ma saan aru, kui meil oleks sõjaseaduse väljakuulutamine, et Venemaa ründab või midagi muud. See on pretsedenditu ja ohtlik Eesti riigile.

Protseduuriliselt ma ei saa seda ei välja võtta ega lisada, vaid ma saan lähtuda päeva[korrast]. Täna on meil kolmandal lugemisel seaduseelnõu 640. Kalle Grünthal, protseduuriline [küsimus].

Lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on äärmiselt tõsine, sellepärast et selle seaduseelnõuga luuakse olukord, kus kriminaalmenetluses lubatud jälitustoimingud, isiku jälgimine varjatult ja teda teavitamata, kantakse üle menetlusse, mis ei ole seotud kriminaalmenetlusega. Ehk kõigi tavakodanike puhul hakatakse teostama jälitustoiminguid. No mina ei tea, palju siin saalis juriste on, aga ma väidan, et põhimõtteliselt on tegemist põhiseadusvastase seadusega, vähemalt selles osas, et rikutakse [inimese õigust] isikupuutumatusele, mis peaks olema põhiseadusega garanteeritud. Minu küsimus on selline. Ka mina ei nõustu sellega, et seda seadust tehakse kiirmenetluse korras. Mingisugust ohtu sellega seoses ei ole. Millised võimalused on Riigikogu liikmel – seoses sellega, et siin tahetakse põhiseadusvastaselt hakata [piirama] inimeste [õigust] isikupuutumatusele – seda protsessi peatada? Kas selleks on, ütleme, pöördumine põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtusse, Riigikohtusse? Kas need argumendid, mis ma olen praegu välja toonud, on piisav alus selleks, et seda protsessi peatada, ja nii edasi …

Lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on äärmiselt tõsine, sellepärast et selle seaduseelnõuga luuakse olukord, kus kriminaalmenetluses lubatud jälitustoimingud, isiku jälgimine varjatult ja teda teavitamata, kantakse üle menetlusse, mis ei ole seotud kriminaalmenetlusega. Ehk kõigi tavakodanike puhul hakatakse teostama jälitustoiminguid. No mina ei tea, palju siin saalis juriste on, aga ma väidan, et põhimõtteliselt on tegemist põhiseadusvastase seadusega, vähemalt selles osas, sellepärast et rikutakse [inimese õigust] isikupuutumatusele, mis peaks olema põhiseadusega garanteeritud. Minu küsimus on selline. Ka mina ei nõustu sellega, et seda seadust tehakse kiirmenetluse korras. Mingisugust ohtu sellega seoses ei ole. Millised võimalused on Riigikogu liikmel – seoses sellega, et siin tahetakse põhiseadusvastaselt hakata [piirama] inimeste [õigust] isikupuutumatusele – seda protsessi peatada? Kas selleks on, ütleme, pöördumine põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtusse, Riigikohtusse? Kas need argumendid, mis ma olen praegu välja toonud, on piisav alus selleks, et seda protsessi peatada, ja nii edasi …

Aitäh! Kas need argumendid on piisavad, seda saab öelda institutsioon, kelle poole te pöördute. Sellele mina hinnangut anda ei saa. Ja seaduse kuulutab välja president. Presidendil on alati võimalik jätta see seadus välja kuulutamata ja saata Riigikogusse tagasi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, küsimus istungi juhatajale!

Aitäh! Minu mure ongi see, et ma ei taha, et parlament satuks jälle piinlikku olukorda. Kõik saavad väga hästi aru, et tegemist on eelnõuga, mis suure tõenäosusega [jõuab] Riigikohtusse – üks võimalus on, et president ei kuuluta seda välja, või kaebab õiguskantsler selle Riigikohtusse –, kuna riivatakse inimeste põhiõigusi ja on olemas vastuolu põhiseadusega. Ja sellest tulenevalt oligi minu ettepanek, et enne seda, kui me satume sellisesse piinlikku olukorda, nagu meil juhtus eelmisel aastal automaksuga, tuleks see [eelnõu päevakorrast] välja võtta. Ma vaatan, et rahanduskomisjoni esimees on täna istungil [viibinud], ta peaks olema majas. Mul on rahanduskomisjoni esimehele ikkagi palve kutsuda praegu kokku erakorraline istung. Juhataja võiks võtta selle jaoks vaheaja, et komisjon [saaks langetada] otsuse see eelnõu tagasi võtta, et me ei satuks piinlikku olukorda. Vastasel juhul tähendab see seda, et kui president seda [seadust] välja ei kuuluta, peame kogunema suvel ja seda eelnõu uuesti arutama.

Aitäh ettepaneku eest! Juhataja saab võtta vaheaja, kui komisjonilt tuleb soov teha [erakorraline] istung, aga praegu seda [soovi] ei ole. Saame minna edasi läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõigepealt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! No sellele eelnõule tuleb vastu hääletada, sest kui see täna vastu võetakse, siis me siseneme uude ajastusse – jälgimisühiskonna ajastusse. Mina ei taha elada jälgimisühiskonnas. Eile andis Keskerakonna fraktsioon üle ettepaneku lükata tagasi politseikaameraid [seadustav eelnõu], aga võrreldes selle seadusega on politseikaamerad mänguasi, kui ma tohin end nii väljendada. Selle eelnõuga antakse Rahapesu Andmebüroole õigus luua superandmebaas. Luuakse superandmebaas, mida hakkab töötlema tehisaru, tehisintellekt, ja kuhu koondatakse kõikide eraisikute ja juriidiliste isikute andmed. Neid andmeid hakatakse kasutama muu hulgas [isikute] profileerimiseks. Põhimõtteliselt luuakse iga isiku kohta profiil: mida ta teeb, kes on tema sugulased, kus ta töötab, milliste ettevõtetega ta seotud on, mida ta poest ostab. Mind hämmastab rahandusministri selgitus selle kohta, miks meil tuleb seda teha: me saame Euroopa Liidu taasterahastust 3,5 miljonit eurot. Selline oli Jürgen Ligi selgitus. Ja me peame selle ära kasutama. Kui te küsite, mis hinnaga on valmis Eesti riik, Eesti valitsus inimeste põhiõigused maha müüma, siis see summa on 3,5 miljonit eurot. 3,5 miljonit eurot on raha, mis saadakse Euroopa Liidult. Ja see on põhjus, miks meil see eelnõu täna laual on ja miks sellist superandmebaasi tahetakse teha. Ma tuletan uuesti meelde: kui meil ehitati e-riiki, siis selle keskne seisukoht oli, et me ei ühenda [andmebaase], me ei koosta ühendatud andmebaase ehk [selliseid andmebaase], kuhu kõik andmed korraga kokku tuleksid, me ei koosta tsentraliseeritud andmebaase. See on olnud e-riigi põhimõte. Ja täna on meie ees eelnõu, millega me sülitame selle põhimõtte peale. Eelnõu nimeks on muidugi pandud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Väga mugav on selle taha peita superandmebaasi. Kui keegi peaks olema [eelnõu] vastu, siis öeldakse: aa, sa oled selle vastu, et me võitleme rahapesuga. Siin saalis ei ole kedagi, kes oleks selle vastu. Inimesed siin saalis on vastu sellele, et me võtame vastu seaduseid, mis on vastuolus põhiseadusega ja mis riivavad inimeste põhiõigusi, tekitavad jälgimisühiskonna. Ja siis see jutt, mis ka kaamerate puhul eile kõlas: kui sa oled aus inimene, siis ei ole sul midagi karta, see on ju sinu turvalisuse tagamiseks, see on meie kõigi kaitseks. Ja igasugust debatti põhiõigustest, vabadustest ja väärtustest püütakse summutada. Seda debatti lihtsalt ei ole võimalik pidada. Need, kes kuulasid eile seda politseikaamerate debatti – no see oli lihtsalt nii ühekülgne. Ma räägin [natuke] sellest andmebaasist. Mul on siin väljavõtted sellest eelnõust. Koondatakse andmed 11 ametlikust registrist. Esiteks Rahapesu Andmebüroo enda andmed ja sinna juurde liidetakse veel rahvastikuregister, äriregister, tegelike kasusaajate andmekogu, kinnistusraamat, liiklusregister, Eesti väärtpaberite keskregister, majandustegevuse register, maksukohustuslaste register, töötamise register, karistusregistri ja e-toimiku süsteem. Need kõik pannakse kokku. Aga sellest oli veel vähe. On eraldi kirjas, mis [andmeid] iga eraisiku ja iga juriidilise isiku kohta kogutakse. Näiteks füüsilise isiku andmed: sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed. Kui sul on mingit vara, siis eraldi kogutakse kinnistute, sõidukite ja väikelaevade andmeid, väärtpaberite andmeid, äriregistri juriidilise isiku detailotsingu kaudu seotud isiku andmeid, tulu‑ ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmeid, käibe‑ ja tollideklaratsiooni andmeid. Ja loetelu läheb veel edasi. See loetelu läheb veel edasi! Ja kui need andmed on kõik kokku kogutud, loob tehisaru iga inimese kohta profiili, kas see inimene on kahtlane või ta ei ole, kas ta võib olla kunagi potentsiaalselt, teoreetiliselt seotud mõne kuritegeliku isikuga või mitte. Ja siis öeldakse: aga me kaitseme teid, sest me kasutame pseudonüüme. Selle kohta on isegi pangaliit öelnud, et pseudonüüm ei tähenda, et on tagatud anonüümsus, nende vahel ei ole võrdusmärki. Aga mis kõige olulisem ja mis mind kõige rohkem häirib, on see sõnastus, mis ütleb, millal on võimalik ametnikel nendele andmetele ligi saada. See on niivõrd lai! Põhimõtteliselt võib seda tõlgendada nii, et kui sul tekib mingigi kahtlus või teoreetiline tõenäosus, et isik võib olla kunagi tulevikus seotud kellegi kahtlasega, siis sa võid minna ja [neid andmeid] vaadata. Ma loen seda [eelnõu] ja see kaalutlusruum on niivõrd lai, et põhimõtteliselt võib neid andmeid vaadata iga hetk. Ei ole absoluutselt mitte mingit probleemi poolkogemata tuletada nende niinimetatud pseudonüümitud andmete põhjal tegelikku isikut. Kuidas tagatakse sõltumatus? See [selgitus] meeldib mulle [kohe eriti]. Öeldakse, et igaüks ikkagi ei saa neid andmeid vaadata, peab saama loa kahelt sõltumatult isikult. Kahelt sõltumatult isikult Rahapesu Andmebüroost. Need on sõltumatud isikud, kes töötavad ise sellessamas Rahapesu Andmebüroos?! Mul on küsimus: kuhu jäävad logid ja kes teeb sõltumatut kontrolli selle üle? Mitte midagi sellist [kirjas] ei ole. Ja mis kõige hullem! Üks olulisemaid põhiõiguste kaitse küsimusi on, et inimesel peab olema õigus teada saada, mis andmeid on tema kohta kogutud. Selle eelnõu puhul ja selle superandmebaasi puhul seda õigust ei ole. Sul ei ole õigust teada saada, milline profiil on sinu kohta loodud. See on see koht, mis on [selgelt] vastuolus põhiõigustega. Selline tsentraliseeritud andmete kogum on ka julgeolekuoht. Kujutage ette, kui mõni vaenulik riik saaks ligi nendele profiilidele, sellisele andmekogule. Juba see on põhjus, miks me ei tohi selliseid kogusid luua. Keskerakond hääletab sellele eelnõule vastu, sest see on vastuolus põhiseadusega ja viib meid jälgimisühiskonna ajastusse. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pikemalt rääkisin eelnõu sisust teise lugemise ajal, mis oli alles hiljaaegu, aga mõne asja rõhutaksin üle. Kiirkorras menetletakse eelnõu, millega antakse ühele ametile, võib öelda, piiramatu õigus Eesti inimeste ja ettevõtete kohta hakata pidama superandmebaasi ja selle superandmebaasi peal tehisaru abil profiile looma. Kuigi kolleeg Lauri ütles teise lugemise ajal, et ei-ei, seal vaadatakse ainult üksikuid inimesi ja ettevõtteid, siis nii see ei ole. Nagu ta ise oma kõnes ütles, kõik andmed korjatakse ühte andmebaasi kokku, sest siis on päringuid lihtsam teha, ei pea erinevatest andmebaasidest otsima. Sellega ta ütles ära, et ongi kõikide inimeste ja ettevõtete [andmebaas]. Ja teiseks, ei ole need midagi üksikud päringud. Tehisaru, kratt ööpäev ringi profileerib inimesi. Sama seadusega võetakse kodanikult õigus teada saada, milliseid andmeid on tema kohta kogutud, mis tulemuse on profileerimine andnud ja kes on need ametnikud, kes on ühe või teise inimese andmeid vaadanud. Ja samal ajal ei ole seaduses mitte ühtegi kontrollimehhanismi, kuidas seda ametkonda kontrollida saaks. Näiteks, kuidas parlamendiliikmed [seda teha saaksid]. Siin hiljaaegu avalikkuse tähelepanu köitnud skandaal, mis oli seotud politseikaamerate ja nende tehtud piltide andmebaasiga, on selle kõrval lapselalin, kui žargooni kasutada. Ma pöördun teie poole, head koalitsioonisaadikud. Kui paljud teist on selle eelnõu läbi lugenud? Kes on selle sisuga kursis? Null! (Saalist kostub üksik hääl: "Mina.") Sina, Kalle, ei ole koalitsioonis, ma pöördusin koalitsioonisaadikute poole. Ükski koalitsioonisaadik ei ole seadusega kursis. Ametnikud panevad teie ette seaduseelnõu, millega teilt endalt võetakse kõik õigused ära. Te tulete siia saali nagu uneskõndijad, nagu lambakari – mõni minut läheb veel aega, Reinsalu peab ka oma kõne ära – ja vajutate nuppu ning ongi seadus kiirkorras vastu võetud. Ja siis sügisel loeme lehest, mida arvavad selle kohta õiguskantsler, president, ja tuleme jälle, silmad häbi täis, siia tunnistama – mina õnneks ei pea tulema siia, silmad häbi täis, midagi tunnistama, aga keegi koalitsioonist peab siia ette astuma ja seda ütlema –, et jälle ei saanud hakkama. Nii et mõelge korraks. Kevadistungjärk on lõppemas. Praegu on võimalik vastu suve kordki midagi mõistlikku teha. No mis teiega juhtuda saab, kui teist keegi selle seaduseelnõu vastu hääletab? Saate fraktsiooni koosolekul sõimata, aga kuna te olete poliitikud, siis olete nagunii harjunud sõimata saama. Seejärel lähete suvele vastu ja vähemalt hing on kerge, et sai tehtud midagi õiget, midagi mõistlikku. Nii et hääletage vastu sellele eelnõule. Aitäh!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pikemalt rääkisin eelnõu sisust teise lugemise ajal, mis oli alles hiljaaegu, aga mõne asja rõhutaksin üle. Kiirkorras menetletakse eelnõu, millega antakse ühele ametile, võib öelda, piiramatu õigus Eesti inimeste ja ettevõtete kohta hakata pidama superandmebaasi ja selle superandmebaasi [andmete] pealt tehisaru abil profiile looma. Kuigi kolleeg Lauri ütles teise lugemise ajal, et ei-ei, seal vaadatakse ainult üksikuid inimesi ja ettevõtteid, siis nii see ei ole. Nagu ta ise oma kõnes ütles, kõik andmed korjatakse ühte andmebaasi kokku, sest siis on päringuid lihtsam teha, ei pea erinevatest andmebaasidest otsima. Sellega ta ütles ära, et ongi kõikide inimeste ja ettevõtete [andmebaas]. Ja teiseks, ei ole need midagi üksikud päringud. Tehisaru, kratt ööpäev ringi profileerib inimesi. Sama seadusega võetakse kodanikult õigus teada saada, milliseid andmeid on tema kohta kogutud, mis tulemuse on profileerimine andnud ja kes on need ametnikud, kes on ühe või teise inimese andmeid vaadanud. Ja samal ajal ei ole seaduses mitte ühtegi kontrollimehhanismi, kuidas seda ametkonda kontrollida saaks. Näiteks, kuidas parlamendiliikmed [seda teha saaksid]. Siin hiljaaegu avalikkuse tähelepanu köitnud skandaal, mis oli seotud politseikaamerate ja nende tehtud piltide andmebaasiga, on selle kõrval lapselalin, kui žargooni kasutada. Ma pöördun teie poole, head koalitsioonisaadikud. Kui paljud teist on selle eelnõu läbi lugenud? Kes on selle sisuga kursis? Null! (Saalist kostub üksik hääl: "Mina.") Sina, Kalle, ei ole koalitsioonis, ma pöördusin koalitsioonisaadikute poole. Ükski koalitsioonisaadik ei ole seadusega kursis. Ametnikud panevad teie ette seaduseelnõu, millega teilt endalt võetakse kõik õigused ära. Te tulete siia saali nagu uneskõndijad, nagu lambakari – mõni minut läheb veel aega, Reinsalu peab ka oma kõne ära – ja vajutate nuppu ning ongi seadus kiirkorras vastu võetud. Ja siis sügisel loeme lehest, mida arvavad selle kohta õiguskantsler, president, ja tuleme jälle, silmad häbi täis, siia tunnistama – mina õnneks ei pea tulema siia, silmad häbi täis, midagi tunnistama, aga keegi koalitsioonist peab siia ette astuma ja seda ütlema –, et jälle ei saanud hakkama. Nii et mõelge korraks. Kevadistungjärk on lõppemas. Praegu on võimalik vastu suve kordki midagi mõistlikku teha. No mis teiega juhtuda saab, kui teist keegi selle seaduseelnõu vastu hääletab? Saate fraktsiooni koosolekul sõimata, aga kuna te olete poliitikud, siis olete nagunii harjunud sõimata saama. Seejärel lähete suvele vastu ja vähemalt hing on kerge, et sai tehtud midagi õiget, midagi mõistlikku. Nii et hääletage vastu sellele eelnõule. Aitäh!

Aitäh! Nüüd protseduuriline [küsimus], Lauri Laats. Ootan protseduurilist küsimust.

Aitäh, istungi juhataja! Hea kolleeg Rain Epler mainis kolleeg Laurit. Ma lihtsalt tahaksin täpsustada, et tõenäoliselt mõtles hea kolleeg Rain Epler oma sõnavõtus Maris Laurit, mitte Lauri Laatsi. (Saalist vastatakse: "Vastab tõele.")

Stenogrammi huvides oli täpsustus oluline. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Niisugust baasi niisuguse töötlemise kavatsusega ei ole Eestis varem olnud. Teiseks, niisugust baasi ei eksisteeri üheski Euroopa Liidu liikmesriigis. Hollandis püüti analoogilist mudelit luua, kuid Hollandi kohtud tunnistasid selle põhiseadusvastaseks. Selle eelnõu kohta, mida Maris Lauri meile üleeile reklaamis kui eelnõu, mille puhul väidetavalt on tehtud head koostööd ja kõikide osaliste seisukohti arvesse võetud, on viimase 48 tunni jooksul selgunud [midagi muud]. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja [juhatuse esimees] Toomas Luman on avaldanud selle kohta kriitikat. Ka Eesti Tööandjate Keskliidu juht härra Sutter on väljendanud kriitikat. Ja põhiseaduslikud institutsioonid, nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör – riigikontrolör n-ö majandusliku ökonoomsuse mõttes, [õiguskantsler] põhiõiguste osas – on välja toonud rea põhimõttelise olemusega probleeme. See baas koondab nii-öelda potentsiaalse töötlemisvälja tarbeks kokku informatsiooni enamiku Eesti inimeste ja ettevõtete kohta. Seda esiteks. Teiseks, kas meelega või mitte, on jäetud segaseks küsimused, mis puudutavad konkreetsete sätete ja andmeväljade sisustamist. Nagu näiteks kontod: kas see puudutab ka kontotehinguid või mitte? Tõlgendused – panete tähele! – lähevad lahku. Me ei ole saanud relevantset informatsiooni selle kohta. Väidetakse, et seda hakatakse sisustama Eesti Panga presidendi määruse alusel – see puudutab pangasaladusse puutuvat –, kas tehinguandmeid hakatakse sellesse baasi sisse tõstma ja nendega opereerima või mitte. Ja panete tähele, milles on küsimus! Kui moodustub niisugune baas ja moodustub profileerimisalus – me teame, et suur osa, lõviosa inimesi, valdav osa inimesi on ju heausksed ja käitunud õiguspäraselt –, siis tegelikult juba see asetab neile niisuguse kahtluse, mida see büroo hakkab siis menetlema. Kui me loome praegu selle pretsedendi, siis see pretsedent saab olema, ma ennustan, ametiasutuste seas kõikehõlmava edasise viraalse levikuga. Eelmise aasta suvel me saime avalikkuse kaudu teada, et Maksu- ja Tolliamet tahab samamoodi saada ligipääsu kontodele ja hakata kontosid profileerima. Samamoodi on väga [tõenäoline], et kui selline baas on juba kokku pandud, siis piisab ainult ühest paragrahvist, ühest lõikest, et seda superbaasi laiendada kõikidesse muudesse valdkondadesse. Juba praegu on sellele baasile ehitatud ka tagauks: seaduse alusel on julgeolekuasutustel õigus selle baasi informatsiooni ja profileeringute tulemeid selle loogika järgi kasutada. Seda seadust on menetletud pretsedenditu ülehelikiirusega. See tähendab seda, et see anti parlamendile üle maikuus ilma väljatöötamiskavatsuseta. Ainukene institutsioon, kellele see seaduseelnõu kooskõlastamiseks saadeti – ja kes kritiseeris selles [sisalduvat] pangasaladuse probleemi –, oli pangaliit. Mitte ühelegi teisele institutsioonile seda kooskõlastamiseks ei saadetud. Selline seaduse menetlemise stiil ei vasta põhiõiguste kaitse seisukohalt mitte mingisugusele minimaalsele kvaliteedile. Selle seaduse sisu on pretsedenti loovalt inimeste põhiõigusi piirav. Ja kolmandaks, selle seaduse puhul on meile korduvalt avalikult vassitud nende viimaste päevade jooksul, kui see on esmalt kerkinud ühiskonna, aga ka laiemalt parlamendi liikmete tähelepanu alla. Isamaa hääletab selle eelnõu vastu. Isamaa pöördub kindlasti presidendi poole ja hiljem seaduse jõustumise loogikast lähtudes ka õiguskantsleri poole – see seadus kavatsetakse jõustada juba 1. juulist – palvega jätta see seadus välja kuulutamata. Aitäh!

Niisugust baasi niisuguse töötlemise kavatsusega ei ole Eestis varem olnud. Teiseks, niisugust baasi ei eksisteeri üheski Euroopa Liidu liikmesriigis. Hollandis püüti analoogilist mudelit luua, kuid Hollandi kohtud tunnistasid selle põhiseadusvastaseks. Selle eelnõu kohta, mida Maris Lauri meile üleeile reklaamis kui eelnõu, mille puhul väidetavalt on tehtud head koostööd ja kõikide osaliste seisukohti arvesse võetud, on viimase 48 tunni jooksul selgunud [midagi muud]. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja [juhatuse esimees] Toomas Luman on avaldanud selle kohta kriitikat. Ka Eesti Tööandjate Keskliidu juht härra Sutter on väljendanud kriitikat. Ja põhiseaduslikud institutsioonid, nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör – riigikontrolör nii-öelda majandusliku ökonoomsuse mõttes, [õiguskantsler] põhiõiguste osas – on välja toonud rea põhimõttelise olemusega probleeme. See baas koondab nii-öelda potentsiaalse töötlemisvälja tarbeks kokku informatsiooni enamiku Eesti inimeste ja ettevõtete kohta. Seda esiteks. Teiseks, kas meelega või mitte, on jäetud segaseks küsimused, mis puudutavad konkreetsete sätete ja andmeväljade sisustamist. Nagu näiteks kontod: kas see puudutab ka kontotehinguid või mitte? Tõlgendused – panete tähele! – lähevad lahku. Me ei ole saanud relevantset informatsiooni selle kohta. Väidetakse, et seda hakatakse sisustama Eesti Panga presidendi määruse alusel – see puudutab pangasaladusse puutuvat –, kas tehinguandmeid hakatakse sellesse baasi sisse tõstma ja nendega opereerima või mitte. Ja panete tähele, milles on küsimus! Kui moodustub niisugune baas ja moodustub profileerimisalus – me teame, et suur osa, lõviosa inimesi, valdav osa inimesi on ju heausksed ja käitunud õiguspäraselt –, siis tegelikult juba see asetab neile niisuguse kahtluse, mida see büroo hakkab siis menetlema. Kui me loome praegu selle pretsedendi, siis see pretsedent saab olema, ma ennustan, ametiasutuste seas kõikehõlmava edasise viraalse levikuga. Eelmise aasta suvel me saime avalikkuse kaudu teada, et Maksu- ja Tolliamet tahab samamoodi saada ligipääsu kontodele ja hakata kontosid profileerima. Samamoodi on väga [tõenäoline], et kui selline baas on juba kokku pandud, siis piisab ainult ühest paragrahvist, ühest lõikest, et seda superbaasi laiendada kõikidesse muudesse valdkondadesse. Juba praegu on sellele baasile ehitatud ka tagauks: seaduse alusel on julgeolekuasutustel õigus selle baasi informatsiooni ja profileeringute tulemeid selle loogika järgi kasutada. Seda seadust on menetletud pretsedenditu ülehelikiirusega. See tähendab seda, et see anti parlamendile üle maikuus ilma väljatöötamiskavatsuseta. Ainukene institutsioon, kellele see seaduseelnõu kooskõlastamiseks saadeti – ja kes [tõi esile] selles [sisalduva] pangasaladuse probleemi –, oli pangaliit. Mitte ühelegi teisele institutsioonile seda kooskõlastamiseks ei saadetud. Selline seaduse menetlemise stiil ei vasta põhiõiguste kaitse seisukohalt mitte mingisugusele minimaalsele kvaliteedile. Selle seaduse sisu on pretsedenti loovalt inimeste põhiõigusi piirav. Ja kolmandaks, selle seaduse puhul on meile korduvalt avalikult vassitud nende viimaste päevade jooksul, kui see on esmalt kerkinud ühiskonna, aga ka laiemalt parlamendi liikmete tähelepanu alla. Isamaa hääletab selle eelnõu vastu. Isamaa pöördub kindlasti presidendi poole palvega jätta see seadus välja kuulutamata ja hiljem seaduse jõustumise loogikast lähtudes ka õiguskantsleri poole. See seadus kavatsetakse jõustada juba 1. juulist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. On küll üks protseduuriline küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma jätkuvalt tunnen muret selle pärast, et me liigume siin kiires tempos lõpphääletuse suunas. Ma küsin, ega vahepeal, kui me pidasime kõnesid, ei ole laekunud rahanduskomisjoni esimehelt ettepanekut võtta vaheaeg ja teha erakorraline komisjoni istung, et see eelnõu tagasi võtta. Kui seda ei ole laekunud, siis suure tõenäosusega pean ma paluma kedagi kolleegidest, et see vaheaeg võtta. Aitäh!

Aitäh! Kontrollisin e-posti, ei ole tulnud Riigikogu juhatuselt teadet ja pole tulnud ka komisjonilt teadet, et vaheaeg võtta. Aga juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 640 lõpphääletus. Et seda ette valmistada ... Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma sooviks võtta enne hääletuse läbiviimist vaheaja. Võib-olla selle aja jooksul leiame rahanduskomisjoni esimehe, kes võtaks selle seaduseelnõu tagasi.

Kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kuid on protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ennem palusin võtta vaheaja selle eesmärgiga, et rahanduskomisjoni esinaisega rääkida, aga ma kahjuks ei leidnud teda. Aga ma näen, et ta on praegu saalis. Kas mul on õigus uuesti võtta vaheaeg, et temaga ikkagi läbi rääkida, või mul seda õigust rohkem ei ole?

Paraku on enne hääletamist võimalik võtta ainult üks vaheaeg, sõltumata sellest, mis fraktsiooni te kuulute. Aga läheme tänase ja selle hooaja viimase hääletuse juurde. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 18, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 640 on seadusena vastu võetud. Kuid enne [istungi] lõppu on veel protseduuriline küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on tegelikult päris muret tekitav, et kevadistungjärgu lõpus (Juhataja helistab kella.) kõige viimase …

Kannatame natukene! Aitäh!

… sai vastu võetud põhiseadusvastase andmebaasi, superandmebaasi loomine. Tahan küsida teie käest, mida see meie jaoks tähendab. Kui president seda nüüd kahe nädala jooksul välja ei kuuluta, siis kas see tähendab seda, et me koguneme suvel uuesti, et seda küsimust arutada?

Aitäh! See on presidendi otsustada. Ja protseduuriliselt saab seda otsustada Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees. Nii, aga Vadim Belobrovtsev. Te ei taha ikka kuidagi veel ära lõpetada. Viimane protseduuriline [küsimus].

Aitäh! See on presidendi otsustada. Ja protseduuriliselt saab seda selle alusel otsustada Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees. Nii, aga Vadim Belobrovtsev. Te ei taha ikka kuidagi veel ära lõpetada. Viimane protseduuriline [küsimus].

Kiiret ei ole kuskile. Tööpäev. Küsimus on selline. Me teame, et eile sai vastu võetud üks seadus, juba teist korda, mis meie arvates ja ka presidendi arvates on endiselt põhiseadusega vastuolus. Kuidas see protseduur välja hakkab nägema? Kuidas me edasi tegutseme? Mis saab sellest eelnõust siis, kui president seda ka teisel korral välja ei kuuluta? Kuidas see ajaliselt reglementeeritud on?

Ajaliselt tuleb ta vastavalt sellele, mis meil [reglement] ette näeb. Presidendil on võimalik Riigikohtusse pöörduda. Ja kui ta seda praegu [vastu võetud] seadust välja ei kuuluta, siis tuleb see uuesti suurde saali ja Riigikogusse tagasi. Peeter Ernits, küsimus istungi juhatajale. Diskuteerida teiega on tore.

Hea juhataja! Kanadest ei tule juttu, aga küsimus on selline. Mitu korda, lugupeetud juhataja, me nende praakseaduste pärast peame suvevaheajal oma aega raiskama erakorraliste istungite peale?

Mina ei tea, et Riigikogus töötamine oleks ajaraiskamine. Kui teie jaoks tundub erakorraline istung[järk] ajaraiskamisena, siis saab alati sellest kohast ka loobuda. Aga millal me suvel kokku saame, seda saab öelda Riigikogu juhatus. Praegu ajagraafikut ei ole. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Kui suvel peaks tulema erakorraline istung, Riigikogu juhatus kutsub selle kokku, siis kui pikk on tavaliselt etteteatamistähtaeg? Ma mäletan, et eelmine kord oli see etteteatamistähtaeg päris lühike. Ma mäletan, et paljud fraktsioonikaaslased olid Eestist ära, kui me seda automaksu arutasime.

Poliitiliselt korrektne vastus oleks, et teile saadetakse õigeaegselt elektrooniline teavitus selle kohta, millal toimub erakorraline istung[järk]. Nii. Aitäh! Meie istung on lõppenud. Soovin kõigile ilusat võidupüha ja head jaanipäeva!