Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kolmas lugemine

Läheme edasi tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on meil Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetav rahvaesindus! Ilusat saabuvat võidupüha ja jaaniõhtut! Täiendava kestlikkusaruannete süsteemi läbisurumine valitsuse poolt eelmise aasta sügisel oli viga. Isamaa seda ei toetanud. See oleks kogumõjus – nii nende auditite tegemise kulu näol kui ka ettevõtete kulu näol – toonud kaasa üle 30 miljoni euro suuruse täiendava lisakoormuse. Valitsus ei julgenud seda initsiatiivi peatada, surus selle läbi. See, et Euroopa Liidu tasemel [kestlikkusaruandluse kohustus] kaheks aastaks edasi lükati, on võimaldanud ka meil selle edasilükkamise realiseerida. Sellekohase eelnõu Isamaa ka esitas, enne kui Euroopa Liidu tasemel Euroopa Komisjoni initsiatiivi osas kokkuleppele jõuti. See on samm õiges suunas ja kutsume üles kõiki seda toetama. Samas me nendime, et enesestmõistetavalt ei ole [kestlikkusaruandluse] edasilükkamine 24 kuu võrra mingisugune põhimõtteline küsimuse lahendus. Me vajame seda, et valitsus avaks Euroopa Liidu tasemel sisulise kvaliteediga dialoogi kohustusliku kestlikkusaruannete süsteemi mõttekuse üle. Eesmärk on, et kestlikkusaruanded ja kogu ülesehitatud bürokraatiasüsteem ei oleks Euroopa Liidu tasemel kohustusliku iseloomuga. Ettevõtted, kes soovivad mis iganes kaalutlustel tegutseda kestlikkusaruandeid propageerides, võivad seda teha vaba turumajanduse [kontekstis] oma parema äranägemise järgi. Valitsus on kestlikkusaruannete süsteemi kui niisugust kaitsnud pidevalt argumendiga, et selle kohustuslikuks tegemine – meil on teatud suurematele ettevõtetele see ka juba tänase päeva seisuga kohustuslik – annab neile [ettevõtetele] mingisuguseid eeliseid turul opereerimiseks. See on sisutu loosung. Võtame kas või NG Investeeringud, mille gruppi kuuluvad ka Selverid ja Kaubamaja AS. Nad kulutavad praegu kehtiva kestlikkusaruannete süsteemi tõttu aastas üle miljoni euro. Ja mitte keegi neid aruandeid tegelikkuses ei loe. Need ei ole kuidagi seotud ka raha hinnaga, see tähendab, pankadelt laenu taotlemisega. Aga miljon eurot – panete tähele! – makstakse lihtsalt … Ja kust see võetakse? Lõpuks maksavad ju selle kinni tarbijad Eesti kauplustes, mis on loogiline. [Miljon eurot makstakse] lihtsalt seetõttu, et on olemas üks bürokraatlik kohustus. Samamoodi on sellele osundanud ka näiteks Tallink Grupp. Meie üleskutse on võtta see seadus vastu. Aga see on lihtsalt selle paratamatult naasva kohustusliku kliimabürokraatia kehtestamise edasilükkamine. Mida me vajame? Me vajame selgelt meie rahvuslikest huvidest ja majanduse konkurentsivõime vaatest [lähtuvat] käsitlust, nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasemel sisulist mõtestatud käsitlust nende kestlikkusaruannete kohustuse kõrvaldamiseks Euroopa Liidu õigusruumis. See on meie üleskutse valitsusele. Meil on otsekui kaks paralleelmaailma. Ühelt poolt kõneleb valitsus bürokraatia vähendamisest. On olemas ettevõtjate nõukoda ja mingi arusaamatute initsiatiivide massiiv, mis liigub paralleelselt ja mis bürokraatiat ja ka inimeste õiguste piiramist üha juurde toodab. Hea näide on järgmine eelnõu, mida menetlema asume. 1. juulist jõustub kaubaautodele kõnniteele parkimise keeld. See oli härra Michali isiklik poliitiline initsiatiiv kliimaministrina – ta millegipärast vastutas ka liiklusprobleemide eest –, välja kuulutatud 2024. aastal. Nagu meediast on kuulda olnud ja nagu ka kaupmehed ja ettevõtjad on osundanud, tähendab see jälle suurt hulka logistilisi probleeme ja loomulikult peegeldub see lõpptarbija hinnatasemes. Nii et kestlikkusaruannete süsteemi puhul, aga ka laiemalt "Fit for 55" ja rohepöörde küsimuses me näeme kahjuks, et valitsusel puudub terviklik käsitlus. Liigutakse kaasa Euroopa initsiatiividega, ühelt poolt nii nendega, mis toovad koormusi ja kohustusi juurde, aga teiselt poolt ka nende initsiatiividega, mis neid jälle järk-järgult leevendavad. Selline passiivne objektistatud staatus ei vasta sellisele juhtimise tasemele, mis peaks olema iseseisvas riigis, eriti nii keerulises objektiivsete probleemide stressi keskkonnas, kus Eesti anno 2025 asetseb. Aitäh!

Lugupeetav rahvaesindus! Ilusat saabuvat võidupüha ja jaaniõhtut! Täiendava kestlikkusaruannete süsteemi läbisurumine valitsuse poolt eelmise aasta sügisel oli viga. Isamaa seda ei toetanud. See oleks kogumõjus – nii nende auditite tegemise kulu näol kui ka ettevõtete kulu näol – toonud kaasa üle 30 miljoni euro suuruse täiendava lisakoormuse. Valitsus ei julgenud seda initsiatiivi peatada, surus selle läbi. See, et Euroopa Liidu tasemel [kestlikkusaruandluse kohustus] kaheks aastaks edasi lükati, on võimaldanud ka meil selle edasilükkamise realiseerida. Sellekohase eelnõu Isamaa ka esitas, enne kui Euroopa Liidu tasemel Euroopa Komisjoni initsiatiivis kokkuleppele jõuti. See on samm õiges suunas ja kutsume üles kõiki seda toetama. Samas me nendime, et enesestmõistetavalt ei ole [kestlikkusaruandluse] edasilükkamine 24 kuu võrra mingisugune põhimõtteline küsimuse lahendus. Me vajame seda, et valitsus avaks Euroopa Liidu tasemel sisulise kvaliteediga dialoogi kohustusliku kestlikkusaruannete süsteemi mõttekuse üle. Eesmärk on, et kestlikkusaruanded ja kogu ülesehitatud bürokraatiasüsteem ei oleks Euroopa Liidu tasemel kohustusliku iseloomuga. Ettevõtted, kes soovivad mis iganes kaalutlustel tegutseda kestlikkusaruandeid propageerides, võivad seda teha vaba turumajanduse [kontekstis] oma parema äranägemise järgi. Valitsus on kestlikkusaruannete süsteemi kui niisugust kaitsnud pidevalt argumendiga, et selle kohustuslikuks tegemine – meil on teatud suurematele ettevõtetele see ka juba tänase päeva seisuga kohustuslik – annab neile [ettevõtetele] mingisuguseid eeliseid turul opereerimiseks. See on sisutu loosung. Võtame kas või NG Investeeringud, mille gruppi kuuluvad ka Selverid ja Kaubamaja AS. Nad kulutavad praegu kehtiva kestlikkusaruannete süsteemi tõttu aastas üle miljoni euro. Ja mitte keegi neid aruandeid tegelikkuses ei loe. Need ei ole kuidagi seotud ka raha hinnaga, see tähendab, pankadelt laenu taotlemisega. Aga miljon eurot – panete tähele! – [läheb see neile maksma]. Ja kust see võetakse? Lõpuks maksavad ju selle kinni tarbijad Eesti kauplustes, mis on loogiline. [Miljon eurot makstakse] lihtsalt seetõttu, et on olemas üks bürokraatlik kohustus. Samamoodi on sellele osundanud näiteks Tallink Grupp. Meie üleskutse on võtta see seadus vastu. Aga see on lihtsalt selle paratamatult naasva kohustusliku kliimabürokraatia kehtestamise edasilükkamine. Mida me vajame? Me vajame selgelt meie rahvuslikest huvidest ja majanduse konkurentsivõime vaatest [lähtuvat] käsitlust, nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasemel sisulist mõtestatud käsitlust nende kestlikkusaruannete kohustuse kõrvaldamiseks Euroopa Liidu õigusruumis. See on meie üleskutse valitsusele. Meil on otsekui kaks paralleelmaailma. Ühelt poolt kõneleb valitsus bürokraatia vähendamisest. On olemas ettevõtjate nõukoda ja mingi arusaamatute initsiatiivide massiiv, mis liigub paralleelselt ja mis bürokraatiat ja ka inimeste õiguste piiramist üha juurde toodab. Hea näide on järgmine eelnõu, mida menetlema asume. 1. juulist jõustub kaubaautodele kõnniteele parkimise keeld. See oli härra Michali isiklik poliitiline initsiatiiv kliimaministrina – ta millegipärast vastutas ka liiklusprobleemide eest –, mis kuulutati välja 2024. aastal. Nagu meediast on kuulda olnud ja nagu ka kaupmehed ja ettevõtjad on osundanud, tähendab see jälle suurt hulka logistilisi probleeme ja loomulikult peegeldub see lõpptarbija hinnatasemes. Nii et kestlikkusaruannete süsteemi puhul, aga ka laiemalt "Fit for 55" ja rohepöörde küsimuses me näeme kahjuks, et valitsusel puudub terviklik käsitlus. Liigutakse kaasa Euroopa initsiatiividega, ühelt poolt nii nendega, mis toovad koormusi ja kohustusi juurde, aga teiselt poolt ka nende initsiatiividega, mis neid jälle järk-järgult leevendavad. Selline passiivne objektistatud staatus ei vasta sellisele juhtimise tasemele, mis peaks olema iseseisvas riigis, eriti nii keerulises objektiivsetest probleemidest [põhjustatud] stressi keskkonnas, kus Eesti anno 2025 asetseb. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Ma nii pikalt ei tee, vaid lihtsalt ja lühidalt. Valitsus on võtnud suuna bürokraatiat vähendada. See näide siin on üks paljudest. Valitsus on teinud praeguseks 202 otsust, et tühistada või muuta bürokraatlikke regulatsioone ja nõudeid, mis takistavad ettevõtlust või [muudavad] seda keerulisemaks. Jah, täna me otsustame opositsiooni eelnõu üle. See on jälle [näide] hea tahte [avaldusest], mis minu meelest on väga tervitatav: ettevõtjatele olulised sammud saavad kiiremini tehtud. Kestlikkusaruande puhul on ka valitsus otsustanud, et see lükatakse kaks aastat edasi. Ka Euroopas me seisame selle eest, et tulevikus oleks see vabatahtlik. Sellised peened poognad, mis siin enne tehti – see on tore jutt, aga tegelikult on asi lihtne. Me vähendame bürokraatiat, hulk otsuseid on juba tehtud, hulk otsuseid veel tegemisel. See [eelnõu] on näide sellest, et me tahame teha kiiresti. Seda eelnõu me saime menetleda kiiresti, sest see oli juba varem algatatud. Kui sellist [eelnõu] poleks olnud, siis [oleks seda tehtud valitsuse eelnõu kaudu, mis on juba Riigikokku jõudnud]. Aga selleks, et teha otsuseid kiiremini, on mõistlik seda eelnõu toetada. Kutsume üles kõiki seda toetama. Aitäh!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Ma nii pikalt ei tee, vaid lihtsalt ja lühidalt. Valitsus on võtnud suuna bürokraatiat vähendada. See näide siin on üks paljudest. Valitsus on teinud praeguseks 202 otsust, et tühistada või muuta bürokraatlikke regulatsioone ja nõudeid, mis takistavad ettevõtlust või [muudavad] seda keerulisemaks. Jah, täna me otsustame opositsiooni eelnõu üle. See on jälle [näide] hea tahte [avaldusest], mis minu meelest on väga tervitatav: ettevõtjatele olulised sammud saavad kiiremini tehtud. Kestlikkusaruande puhul on ka valitsus otsustanud, et see lükatakse kaks aastat edasi. Ka Euroopas me seisame selle eest, et tulevikus oleks see vabatahtlik. Sellised peened poognad, mis siin enne tehti – see on tore jutt, aga tegelikult on asi lihtne. Me vähendame bürokraatiat, hulk otsuseid on juba tehtud, hulk otsuseid veel tegemisel. See [eelnõu] on näide sellest, et me tahame teha seda kiiresti. Seda eelnõu me saime menetleda kiiresti, sest see oli juba varem algatatud. Kui sellist [eelnõu] poleks olnud, siis [oleks seda tehtud valitsuse eelnõu kaudu, mis on juba Riigikokku jõudnud]. Aga selleks, et teha otsuseid kiiremini, on mõistlik seda eelnõu toetada. Kutsume üles kõiki seda toetama. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Õnne Pillak just valetas teile. Ei ole nii, et vähendame bürokraatiat. Ma toon ühe näite hiljutiselt keskkonnakomisjoni istungilt. Kliimaministeeriumist saabus uus looduskaitseseaduse eelnõu, millega [tahetakse] kehtestada uusi [nõudeid], kui palju keegi oma kinnistult võib metsa raiuda. Ja kui ma ametnikult küsisin, kuidas see arvutus siis täpselt käib hektari kohta, kui mul on viis hektarit, kas see on proportsionaalselt, siis ametnik ütles: no selle kohta annab minister varsti välja määruse ja siis te saate seda pikka määrust lugeda ja sellest te saate teada, mitu puud te võite võtta, kui saega metsa lähete. Selline bürokraatia vähendamine! Ja seda on teistes komisjonides ka. Ja mis puudutab seda ESG-aruandlust, siis Õnne Pillak esitles seda selliselt, justkui me oleks hakanud Reformierakonna targal juhtimisel seda aruandlust maha võtma. Tegelikkus on ikkagi vastupidine. Juba paar aastat tagasi sai räägitud, mina isiklikult majanduskomisjonis rääkisin sellest, et ärge kehtestage seda kohustust. Kõik reformierakondlased eesotsas toonase majanduskomisjoni liikme Andres Sutiga seletasid mulle, et Rain, Eesti konkurentsivõime jaoks, selleks et ettevõtjad raha saaks ja nii edasi ja nii edasi, on seda aruandlust väga vaja. Nüüd, kui Ursulal maa põleb ja Ursula mõtles, et midagi peaks vähendama, võtame näiteks selle ESG-aruandluse maha, hakkas ka Reformierakond mõtlema, et läheme siis Isamaa eelnõule taha. Nii et ei ole siin midagi, et te siin teete ja vähendate ja nii edasi. Oma jama likvideerite, kui teised on selle likvideerimise juba käsile võtnud. Aitäh!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Õnne Pillak just valetas teile. Ei ole nii, et vähendame bürokraatiat. Ma toon ühe näite hiljutiselt keskkonnakomisjoni istungilt. Kliimaministeeriumist saabus uus looduskaitseseaduse eelnõu, millega [tahetakse] kehtestada uusi [nõudeid, mis määravad], kui palju keegi oma kinnistult võib metsa raiuda. Ja kui ma ametnikult küsisin, kuidas see arvutus siis täpselt käib hektari kohta, kui mul on viis hektarit, kas see on proportsionaalselt, siis ametnik ütles: no selle kohta annab minister varsti välja määruse ja siis te saate seda pikka määrust lugeda ja sellest te saate teada, mitu puud te võite võtta, kui saega metsa lähete. Selline bürokraatia vähendamine! Ja seda on teistes komisjonides ka. Ja mis puudutab seda ESG-aruandlust, siis Õnne Pillak esitles seda selliselt, justkui me oleks hakanud Reformierakonna targal juhtimisel seda aruandlust maha võtma. Tegelikkus on ikkagi vastupidine. Juba paar aastat tagasi sai räägitud, mina isiklikult majanduskomisjonis rääkisin sellest, et ärge kehtestage seda kohustust. Kõik reformierakondlased eesotsas toonase majanduskomisjoni liikme Andres Sutiga seletasid mulle, et Rain, Eesti konkurentsivõime jaoks, selleks et ettevõtjad raha saaks ja nii edasi ja nii edasi, on seda aruandlust väga vaja. Nüüd, kui Ursulal maa põleb ja Ursula mõtles, et midagi peaks vähendama, võtame näiteks selle ESG-aruandluse maha, hakkas ka Reformierakond mõtlema, et läheme siis Isamaa eelnõule taha. Nii et ei ole siin midagi, et te siin teete ja vähendate ja nii edasi. Oma jama likvideerite, kui teised on selle likvideerimise juba käsile võtnud. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, sõnavõtt kohapealt. Kaks minutit.

Jaa, mul on pigem lühike sõnavõtt. Mul on hea meel näha, et koalitsioon on valmis toetama opositsiooni eelnõu. Ma ei mäleta, millal meil viimati selline pretsedent oli. See on demokraatia arengu mõttes ja üldse [selles mõttes], et tulla välja sellest ummikseisust, mis meil siin vahepeal Riigikogus oli, väga oluline samm. Muidugi toetab Keskerakond eelnõu, mis puudutab bürokraatia vähendamist. Aga minu jaoks on oluline see samm, et koalitsioon ja opositsioon [teevad] koostööd. Ja ma loodan, et kui me tuleme sügisel siia tagasi, siis samamoodi toetatakse ka mõnda Keskerakonna esitatud eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 600 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 600 on seadusena vastu võetud.