Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti arutamine

Lähme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus 570, see on selle uuesti arutamine. Enne kui tuleb ettekandja kõnetooli, räägin natuke menetlemise korrast. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis on õiguskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib kummalegi esinejale esitada ühe suulise küsimuse. Peale seda on läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed, fraktsioonide esindajad ja kõik Riigikogu liikmed veel. Ning sellele järgneb lõpphääletus, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun siia ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi.

Lähme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. Enne, kui ettekandja kõnetooli tuleb, räägin natuke menetlemise korrast. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis on õiguskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib kummalegi esinejale esitada ühe suulise küsimuse. Peale seda on läbirääkimised, kus saavad sõna fraktsioonide esindajad ja kõik Riigikogu liikmed. Sellele järgneb lõpphääletus, [eelnõu vastuvõtmiseks] on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi.

Lähme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse 570 uuesti arutamine. Enne, kui ettekandja kõnetooli tuleb, räägin natuke menetlemise korrast. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis on õiguskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib kummalegi esinejale esitada ühe suulise küsimuse. Peale seda on läbirääkimised, kus saavad sõna fraktsioonide esindajad ja kõik Riigikogu liikmed. Sellele järgneb lõpphääletus, [eelnõu vastuvõtmiseks] on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi.

Lähme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse 570 uuesti arutamine. Enne, kui ettekandja kõnetooli tuleb, räägin natuke menetlemise korrast. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis on õiguskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib kummalegi esinejale esitada ühe suulise küsimuse. Peale seda on läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed, fraktsioonide esindajad ja kõik Riigikogu liikmed veel. Sellele järgneb lõpphääletus, [eelnõu vastuvõtmiseks] on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi.

Lähme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. Enne, kui ettekandja kõnetooli tuleb, räägin natuke menetlemise korrast. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis on õiguskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib kummalegi esinejale esitada ühe suulise küsimuse. Peale seda on läbirääkimised, kus saavad sõna fraktsioonide esindajad ja kõik Riigikogu liikmed. Sellele järgneb lõpphääletus, [seaduse vastuvõtmiseks] on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi.

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kõik toredad inimesed, kes jälgivad seda ülekannet muul viisil! Riigikogu põhiseaduskomisjon kogunes 4. augustil erakorralisele istungile. Tõsi, see päevakorrapunkt ei olnud istungi kokkukutsumise põhjus, aga kuivõrd istung oli juba kokku kutsutud, siis me lisasime selle päevakorrapunkti erakorralise istungi päevakorda. Arutuse all oli Vabariigi Presidendi otsusega nr 591 välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. Kõigepealt siinkõneleja tutvustas Vabariigi Presidendi otsust ja seejärel andis sõna Vabariigi Presidendi õigusnõunikule härra Hent-Raul Kalmole, kes selgitas, et Vabariigi President ei saa öelda, millist seadust on vaja, ta peab vetostama seaduse tervikuna. Sellises olukorras võib jääda mulje, et presidendile ei ole vastuvõetav kogu see poliitika või esmapilgul ei ole võib-olla selge, mille vastu president on astunud. Ta jätkas, et Vabariigi President on korduvalt rõhutanud, et ohtlike haldussidemete katkestamine ongi tõenäoliselt põhiseadusega kooskõlas. President justkui nõustub selle seaduse põhieesmärgiga. Küsimus on tekkinud täiendavas elemendis, milleks on õpetuslik alus ja selle mõiste. See on asja tuum. Tõstatatud on küsimus, milline õpetuslik side võib säilida ja millise peab katkestama. Vabariigi Presidendi kahtlus puudutab küsimust, milline on just õpetusliku sidemega kaasnev oht. Härra Kalmo märkis veel, et kehtiv seadus juba nõuab järelevalvet ja nagunii peab tulevikus hindama, kas õpetuslik side on olemas lisaks kõigile muudele sidemetele. Minister peaks teostama õpetliku aluse üle igapäevast järelevalvet. See on asja tuum. Siseministeeriumi nõunik härra Erik Salumäe tutvustas Siseministeeriumi positsiooni antud küsimuses ja märkis, et Siseministeerium soovitab Riigikogul võtta seadus vastu muutmata kujul. Kui Siseministeerium ja Riigikogu suudavad anda piisavalt selgitusi, siis on Vabariigi Presidendil ka valik seadus välja kuulutada. Ta arvas, et Riigikogu ja Vabariigi Presidendi vahel pole seaduse osas niivõrd radikaalselt erinevat arvamust, et Riigikohus peaks andma sellele enda hinnangu. Konkreetsete märkuste kohta, mis presidendi õigusnõunik välja tõi, ütles ta, et õpetuslikud alused peavad olema iga usulise ühenduse põhikirjas ipso iure. Kui näiteks Vene õigeusu kirik Eestis lõpetab alluvus[suhte] Moskva patriarhaadiga, ei tähenda see siinsete õigeusklike usutunnistuse muutmist. Usutunnistus on kogu õigeusumaailmas ühtne. Kui välismaise kiriku juhtorgan kuulutatakse julgeolekuohuks, ei too see automaatselt kaasa kõigi Eestis tegutsevate õigeusu koguduste sundlõpetamist, vaid neil on võimalus jätkata tegevust teise kiriku kanoonilise koguduse alluvuses. Problemaatiline on haldussuhete ja majanduslike suhete puhul piiriülene suhe. Oht julgeolekule võib seisneda aga õpetuslikes alustes, kui välismaal on organ, kelle seisukohti Eestis paiknev usuline ühendus arvestab. Sidemete nimekirja ei saa kitsalt seaduses üles loetleda, sest probleemiks võib olla ka õpetuslik alus. Sellepärast on norm piisavalt abstraktne. Elemente tuleb vaadata kogumis: põhikiri, muud dokumendid, majanduslik side. Samuti tuleb vaadata, kellega on side ning [mis on asja] tuum: oht julgeolekule. See kõik tähendab seda, et kogumis hindab olukorda usuline ühendus ise, hiljem vajadusel aga kohus. Usulise ühenduse juhi aastakümnetetagused väljaütlemised pigem ei saa saada saatuslikuks siinsele usulisele ühendusele. Samas kui nüüd aktiveeritakse õpetus, mida vaimulik juht on aastakümneid tagasi öelnud, siis see võib olla ohuks. Jutt käib rahvusvahelistest piiriülestest kirikutest – antud eelnõu puhul –, mille suhtes on seisukohti võtnud rahvusvahelised institutsioonid. Väheusutav on, et kui juba nii paljud riigid on hädas kindlate usuliste ühenduste tegevusega, siis siinne usuline ühendus ei saa aru, et norm võib neid puudutada. Ja läheme küsimuste juurde. Proua Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et Keskerakond ütles nii esimesel kui ka teisel korral, et antud eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Samuti ütles ta, et Keskerakond esitas eelnõu kohta muudatusettepaneku, mis kitsendas piiranguid, kuid seda ei toetanud Siseministeerium, õiguskomisjon ega ka täiskogu. Muudatusettepanek sätestas, et side, mis võib olla ohuks riigi julgeolekule, ei kuulu täitmisele. Ta küsis, kas Vabariigi President oleks selle seaduse välja kuulutanud, kui Riigikogu oleks Keskerakonna muudatusettepanekut arvestanud. Hent-Raul Kalmo tegi pika sissejuhatuse sellele küsimusele vastamisel, aga siis ta vastas nii: "Mis puudutab ühte muudatusettepanekut, siis Vabariigi President ei saa toetada ühte lahendust. Riigikogul oli muudatusettepaneku mittearvestamiseks legitiimne põhjus, sest seaduse eesmärk on laiem." Ta jätkas: "Lähtudes Eesti ajaloolisest kogemusest võib Eestil olla usuvabadusest oma arusaam, kuid austama peab ka rahvusvahelisi usuvabaduse määratlusi. Riigikohus on põhiseaduse tõlgendamisel lähtunud pragmaatilistel kaalutlustel Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika pole vastuolus selle seaduse eesmärgiga, sest selle praktika põhisisu pole usuvabaduse väga lai määratlemine vaid keskendumine konkreetsele ohule. Riigikogu eesmärk, milleks on haldussidemete katkestamine, on ühitatav Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika sunnib meid olema selles regulatsioonis konkreetsem ja sihipärasem." Siseministeeriumi esindaja härra Salumäe täiendas, et seadus pole vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Abstraktsete kriteeriumite kaasust pole Euroopa Inimõiguste Kohtus varem olnud. Vastuollu ei tohiks minna Riigikohtu hoiakutega, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika on pidevas muutumises. Komisjoni liige härra Ants Frosch arvas, et enne kohalike omavalitsuste valimisi võib seaduse osas tekkida liigne ažiotaaž ja seda teemat võiks arutada ilma lokaalpoliitilise surveta. Komisjoni esimees vastas, et komisjoni istungi kokkukutsumise tingis istungi kolmas päevakorrapunkt, millega kaasneb ajaline surve, ja antud päevakorrapunkt lihtsalt lisati konkreetse erakorralise istungi päevakorda. Edasi küsis istungi juhataja usuvabaduse mõiste kohta. Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku piiskop Daniel tegi avalduse ÜRO‑s, kus ta ütles, et Eestis käib õigeusklike genotsiid. Ta uuris, kuidas peaks käsitlema sellist väljaütlemist. Presidendi õigusnõunik vastas, et põhivabaduste käsitlus on lai, kuid võimalusi neid vabadusi piirata on palju. Usuvabaduse määratlemisel on Euroopa Inimõiguste Kohus olnud selgel seisukohal, et see hõlmab ka organisatsiooni, mitte üksnes selle sisemist veendumust, vaid ka praktiseerimist. Usuvabadust võib laialt piirata näiteks siis, kui seda kasutatakse hübriidsõja kontekstis. Riigikohus tõlgendas [hiljuti] riigireetmist äärmiselt laialt. See hõlmab välissidet ning tegevusi Eestis, näiteks avaliku arvamuse kujundamist või mõjutamist. Välissidemete lisandumine avaliku arvamuse mõjutamisel on kehtiva seaduse alusel riigireetmine ja seega karistatav. See ei näe ette erandit usulistele seisukohtadele. Selline tegevus on täna karistatav. Härra Kalmo soovitas mõelda riigireetmise aspektile, millega on hõlmatud sisuliselt kogu mõjutustegevus ja mille täiendav element on välisside, mis on samuti laialt määratletud. Küsimus on, mida on vaja veel täiendavalt reguleerida. Härra Salumäe täiendas, et piiskop Danieli avaldus äratas tähelepanu. Antud juhul viitas piiskop Daniel siiski dokumendile, kus on sõna "genotsiid" sees, mitte et seadusega kaasneb genotsiid. Härra Frosch avaldas arvamust, et seaduse menetlemise tempot peaks aeglustama ja seega jääb tema hääletamisel erapooletuks. Jõudsime ka menetluslike otsuste juurde. Esiteks otsustas komisjon toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse uuesti vastuvõtmist muutmata kujul. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuid 1. Teiseks otsustas komisjon määrata põhiseaduskomisjoni esindajaks esimees Ando Kivibergi. Sellega arutelu lõppes.

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kõik need toredad inimesed, kes jälgivad seda ülekannet muul viisil. Riigikogu põhiseaduskomisjon kogunes 4. augustil erakorralisele istungile. Tõsi, see päevakorrapunkt ei olnud istungi kokkukutsumise põhjuseks, aga kuivõrd juba istung oli kokku kutsutud, siis me lisasime selle päevakorrapunkti erakorralise istungi päevakorda. Arutluse all oli siis Vabariigi Presidendi otsusega nr 591 välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse ehk siis 570 UA uuesti arutamine. Kõigepealt siinkõneleja tutvustas Vabariigi Presidendi otsusta ja seejärel andis sõna Vabariigi Presidendi õigusnõunikule härra Hent-Raul Kalmole, kes selgitas, et Vabariigi President ei saa öelda, millist seadust on vaja, ta peab vetostama seaduse tervikuna. Sellises olukorras võib jääda mulje, et presidendile ei ole vastuvõetav kogu see poliitika või esmapilgul ei ole võib-olla selge, mille vastu president on astunud. Ta jätkas, et Vabariigi President on korduvalt rõhutanud, et ohtlike haldussidemete katkestamine ongi tõenäoliselt põhiseadusega kooskõlas. President justkui nõustub selle seaduse põhieesmärgiga. Küsimus on tekkinud täiendavas elemendis, milleks on õpetuslik alus ja selle mõiste. See on asja tuum. Tõstatatud on küsimus, milline õpetuslik side võib säilida ja millise peab katkestama. Vabariigi Presidendi kahtlus puudutab küsimust, milline on õpetusliku sidemega kaasnev oht. Härra Kalmo märkis veel, et hetkel nõuab kehtiv seadus juba järelevalvet ja nagunii peab tulevikus hindama, kas õpetuslik side on olemas lisaks kõigile muudele sidemetele. Minister peaks teostama õpetliku aluse üle igapäevast järelevalvet. See on asja tuum. Siseministeeriumi nõunik härra Erik Salumäe tutvustas Siseministeeriumi positsiooni antud küsimuses ja märkis, et Siseministeerium soovitab Riigikogul võtta seadus vastu muutmata kujul. Kui Siseministeerium ja Riigikogu suudavad anda piisavalt selgitusi, siis on Vabariigi Presidendil ka valik seadus välja kuulutada. Ta arvas, et Riigikogu ja Vabariigi Presidendi vahel pole seaduse osas niivõrd radikaalselt erinevat arvamust, et Riigikohus peaks andma sellele enda hinnangu. Konkreetsete märkuste kohta, mida presidendi õigusnõunik välja tõi, ütles ta, et õpetuslikud alused peavad olema iga usulise ühenduse põhikirjas ipso iure. Kui näiteks Vene õigeusu kirik Eestis lõpetab alluvuse Moskva patriarhaadile, ei tähenda see siinsete õigeusklike usutunnistuse muutmist. Usutunnistus on kogu õigeusumaailmas ühtne. Kui välismaine kiriku juhtorgan kuulutatakse julgeolekuohuks, ei too see automaatselt kaasa kõigi Eestis tegutsevate õigeusu koguduste sundlõpetamist, vaid neil on võimalus jätkata tegevust teise kiriku kanoonilise koguduse alluvuse all. Problemaatiline on haldussuhete ja majanduslike suhete piiriülene suhe. Oht julgeolekule võib seisneda aga õpetuslikes alustes, kui välismaal on organ, kelle seisukohti Eestis paiknev usuline ühendus arvestab. Sidemete nimekirja ei saa kitsalt seaduses üles loetleda, sest probleemiks võib olla ka õpetuslik alus. Sellepärast on norm piisavalt abstraktne. Elemente tuleb vaadata kogumis: põhikiri, muud dokumendid, majanduslik side. Samuti tuleb vaadata, kellega on side ning lisaks tuum: oht julgeolekule. See kõik tähendab seda, et kogumis hindab olukorda usuline ühendus ise, hiljem vajadusel aga kohus. Aastakümnetetagused usulise ühenduse juhi väljaütlemised ei saa pigem saada saatuslikuks siinsele usulisele ühendusele. Samas kui nüüd aktiveeritakse õpetus, mida vaimulik juht on aastakümneid tagasi öelnud, siis see võib olla ohuks. Jutt käib rahvusvahelistest piiriülestest kirikutest, antud siis eelnõu puhul, mille osas on seisukohti võtnud rahvusvahelised institutsioonid. Väheusutav on, et kui juba nii paljud riigid on hädas kindlate usuliste ühenduste tegevusega, siis siinne usuline ühendus ei saa aru, et norm võib neid puudutada. Ja läksime küsimuste juurde. Proua Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et Keskerakond ütles, et antud eelnõu on põhiseadusega vastuolus, nii esimesel kui teisel korral. Samuti et Keskerakond esitas eelnõule muudatusettepaneku, mis kitsendas piiranguid, kuid seda ei toetanud Siseministeerium, õiguskomisjon ega ka täiskogu. Ja muudatusettepanek sätestas, et side, mis võib olla ohuks riigi julgeolekule, ei kuulu täitmisele. Ta küsis, kas Vabariigi President oleks kuulutanud selle seaduse välja, kui Riigikogu oleks arvestanud Keskerakonna muudatusettepanekut. Hent-Raul Kalmo tegi pika sissejuhatuse sellele küsimusele vastamisel, aga siis ta vastas nii: mis puudutab ühte muudatusettepanekut, siis Vabariigi President ei saa toetada ühte lahendust. Riigikogul oli muudatusettepaneku mittearvestamiseks legitiimne põhjus, sest seaduse eesmärk on laiem. Ta jätkas: lähtudes Eesti ajaloolisest kogemusest, võib Eestil olla usuvabadusest oma arusaam, kuid austama peab ka rahvusvahelisi usuvabaduse määratlusi. Riigikohus on põhiseaduse tõlgendamisel lähtunud pragmaatilistel kaalutlustel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika pole vastuolus selle seaduse eesmärgiga, sest selle praktika põhisisu pole usuvabaduse väga lai määratlemine, vaid keskendumine konkreetsele ohule. Riigikogu eesmärk, milleks on haldussidemete katkestamine, on ühitatav Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika sunnib meid olema selles regulatsioonis konkreetsem ja sihipärasem. Siseministeeriumi esindaja härra Salumäe täiendas, et seadus pole vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Abstraktsete kriteeriumite kaasust pole Euroopa Inimõiguste Kohtus varem olnud. Vastuollu ei tohiks minna Riigikohtu hoiakutega, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika on pidevas muutumises. Komisjoni liige härra Ants Frosch teatas või arvas, et enne kohalike omavalitsuste valimisi võib tekkida seaduse osas liigne ažiotaaž, ja seda teemat võiks arutada ilma lokaalpoliitilise surveta. Komisjoni esimees vastas, et tänase komisjoni istungi kokkukutsumise tingis istungi kolmas päevakorrapunkt, millega kaasneb ajaline surve, ja antud päevakorrapunkt lihtsalt lisati konkreetse erakorralise istungi päevakorda. Edasi küsis istungi juhataja usuvabaduse mõiste kohta. Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku piiskop Daniel tegi avalduse ÜRO-s, kus ta ütles, et Eestis käib õigeusklike genotsiid. Ta uuris, kuidas peaks käsitlema sellist väljaütlemist. Sellele vastas presidendi õigusnõunik, et põhivabaduse käsitlus on lai, kuid võimalusi neid vabadusi piirata on palju. Usuvabaduse määratlemisel on Euroopa Inimõiguste Kohus olnud selgel seisukohal, et see hõlmab ka organisatsiooni, mitte üksnes selle sisemist veendumust, vaid ka praktiseerimist. Usuvabadust võib laialt piirata näiteks, kui seda kasutatakse hübriidsõja kontekstis. Riigikohus on tõlgendanud värskelt riigireetmist äärmiselt laialt. See hõlmab välissidet ning tegevusi Eestis, näiteks avaliku arvamuse kujundamist või mõjutamist. Välissidemete lisandumine avaliku arvamuse mõjutamisel on kehtiva seaduse alusel riigireetmine ja seega karistatav. See ei näe ette erandit usulistele seisukohtadele. Selline tegevus on täna karistatav. Härra Hent soovitas mõelda riigireetmise aspektile, millega on hõlmatud sisuliselt kogu mõjutustegevus ja mille täiendav element on välisside, mis on samuti laialt määratletud. Küsimus on, mida on vaja veel täiendavalt reguleerida. Härra Salumäe täiendas, et piiskop Danieli avaldus äratas tähelepanu. Antud juhul viitas piiskop Daniel siiski dokumendile, kus on genotsiidi sõna sees, mitte et seadusega kaasneb genotsiid. Nüüd, härra Frosch avaldas arvamust, et seaduse menetlustempot peaks aeglustama ja seega jääb tema hääletamisel erapooletuks. Jõudsime menetluslike otsuste juurde. Esiteks otsustas komisjon toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuid 1. Ja teiseks otsustas komisjon määrata põhiseaduskomisjoni esindajaks esimees Ando Kivibergi. Sellega arutelu lõppes. Aitäh!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kõik toredad inimesed, kes jälgivad seda ülekannet muul viisil! Riigikogu põhiseaduskomisjon kogunes 4. augustil erakorralisele istungile. Tõsi, see päevakorrapunkt ei olnud istungi kokkukutsumise põhjus, aga kuivõrd istung oli juba kokku kutsutud, siis me lisasime selle päevakorrapunkti erakorralise istungi päevakorda. Arutuse all oli Vabariigi Presidendi otsusega nr 591 välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse 570 uuesti arutamine. Kõigepealt siinkõneleja tutvustas Vabariigi Presidendi otsust ja seejärel andis sõna Vabariigi Presidendi õigusnõunikule härra Hent-Raul Kalmole, kes selgitas, et Vabariigi President ei saa öelda, millist seadust on vaja, ta peab vetostama seaduse tervikuna. Sellises olukorras võib jääda mulje, et presidendile ei ole vastuvõetav kogu see poliitika või esmapilgul ei ole võib-olla selge, mille vastu president on astunud. Ta jätkas, et Vabariigi President on korduvalt rõhutanud, et ohtlike haldussidemete katkestamine ongi tõenäoliselt põhiseadusega kooskõlas. President justkui nõustub selle seaduse põhieesmärgiga. Küsimus on tekkinud täiendavas elemendis, milleks on õpetuslik alus ja selle mõiste. See on asja tuum. Tõstatatud on küsimus, milline õpetuslik side võib säilida ja millise peab katkestama. Vabariigi Presidendi kahtlus puudutab küsimust, milline on just õpetusliku sidemega kaasnev oht. Härra Kalmo märkis veel, et kehtiv seadus juba nõuab järelevalvet ja nagunii peab tulevikus hindama, kas õpetuslik side on olemas lisaks kõigile muudele sidemetele. Minister peaks teostama õpetliku aluse üle igapäevast järelevalvet. See on asja tuum. Siseministeeriumi nõunik härra Erik Salumäe tutvustas Siseministeeriumi positsiooni antud küsimuses ja märkis, et Siseministeerium soovitab Riigikogul võtta seadus vastu muutmata kujul. Kui Siseministeerium ja Riigikogu suudavad anda piisavalt selgitusi, siis on Vabariigi Presidendil ka valik seadus välja kuulutada. Ta arvas, et Riigikogu ja Vabariigi Presidendi vahel pole seaduse osas niivõrd radikaalselt erinevat arvamust, et Riigikohus peaks andma sellele enda hinnangu. Konkreetsete märkuste kohta, mida presidendi õigusnõunik välja tõi, ütles ta, et õpetuslikud alused peavad olema iga usulise ühenduse põhikirjas ipso iure. Kui näiteks Vene õigeusu kirik Eestis lõpetab alluvus[suhte] Moskva patriarhaadiga, ei tähenda see siinsete õigeusklike usutunnistuse muutmist. Usutunnistus on kogu õigeusumaailmas ühtne. Kui välismaise kiriku juhtorgan kuulutatakse julgeolekuohuks, ei too see automaatselt kaasa kõigi Eestis tegutsevate õigeusu koguduste sundlõpetamist, vaid neil on võimalus jätkata tegevust teise kiriku kanoonilise koguduse alluvuses. Problemaatiline on haldussuhete ja majanduslike suhete puhul piiriülene suhe. Oht julgeolekule võib seisneda aga õpetuslikes alustes, kui välismaal on organ, kelle seisukohti Eestis paiknev usuline ühendus arvestab. Sidemete nimekirja ei saa kitsalt seaduses üles loetleda, sest probleemiks võib olla ka õpetuslik alus. Sellepärast on norm piisavalt abstraktne. Elemente tuleb vaadata kogumis: põhikiri, muud dokumendid, majanduslik side. Samuti tuleb vaadata, kellega on side ning [mis on asja] tuum: oht julgeolekule. See kõik tähendab seda, et kogumis hindab olukorda usuline ühendus ise, hiljem vajadusel aga kohus. Usulise ühenduse juhi aastakümnetetagused väljaütlemised ei saa pigem saada saatuslikuks siinsele usulisele ühendusele. Samas kui nüüd aktiveeritakse õpetus, mida vaimulik juht on aastakümneid tagasi öelnud, siis see võib olla ohuks. Jutt käib rahvusvahelistest piiriülestest kirikutest – antud eelnõu puhul –, mille suhtes on seisukohti võtnud rahvusvahelised institutsioonid. Väheusutav on, et kui juba nii paljud riigid on hädas kindlate usuliste ühenduste tegevusega, siis siinne usuline ühendus ei saa aru, et norm võib neid puudutada. Ja läheme küsimuste juurde. Proua Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et Keskerakond ütles nii esimesel kui ka teisel korral, et antud eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Samuti ütles ta, et Keskerakond esitas eelnõu kohta muudatusettepaneku, mis kitsendas piiranguid, kuid seda ei toetanud Siseministeerium, õiguskomisjon ega ka täiskogu. Muudatusettepanek sätestas, et side, mis võib olla ohuks riigi julgeolekule, ei kuulu täitmisele. Ta küsis, kas Vabariigi President oleks selle seaduse välja kuulutanud, kui Riigikogu oleks Keskerakonna muudatusettepanekut arvestanud. Hent-Raul Kalmo tegi pika sissejuhatuse sellele küsimusele vastamisel, aga siis ta vastas nii: "Mis puudutab ühte muudatusettepanekut, siis Vabariigi President ei saa toetada ühte lahendust. Riigikogul oli muudatusettepaneku mittearvestamiseks legitiimne põhjus, sest seaduse eesmärk on laiem." Ta jätkas: "Lähtudes Eesti ajaloolisest kogemusest võib Eestil olla usuvabadusest oma arusaam, kuid austama peab ka rahvusvahelisi usuvabaduse määratlusi. Riigikohus on põhiseaduse tõlgendamisel lähtunud pragmaatilistel kaalutlustel Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika pole vastuolus selle seaduse eesmärgiga, sest selle praktika põhisisu pole usuvabaduse väga lai määratlemine vaid keskendumine konkreetsele ohule. Riigikogu eesmärk, milleks on haldussidemete katkestamine, on ühitatav Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika sunnib meid olema selles regulatsioonis konkreetsem ja sihipärasem." Siseministeeriumi esindaja härra Salumäe täiendas, et seadus pole vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Abstraktsete kriteeriumite kaasust pole Euroopa Inimõiguste Kohtus varem olnud. Vastuollu ei tohiks minna Riigikohtu hoiakutega, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika on pidevas muutumises. Komisjoni liige härra Ants Frosch arvas, et enne kohalike omavalitsuste valimisi võib seaduse osas tekkida liigne ažiotaaž ja seda teemat võiks arutada ilma lokaalpoliitilise surveta. Komisjoni esimees vastas, et tänase komisjoni istungi kokkukutsumise tingis istungi kolmas päevakorrapunkt, millega kaasneb ajaline surve, ja antud päevakorrapunkt lihtsalt lisati konkreetse erakorralise istungi päevakorda. Edasi küsis istungi juhataja usuvabaduse mõiste kohta. Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku piiskop Daniel tegi avalduse ÜRO‑s, kus ta ütles, et Eestis käib õigeusklike genotsiid. Ta uuris, kuidas peaks käsitlema sellist väljaütlemist. Presidendi õigusnõunik vastas, et põhivabaduste käsitlus on lai, kuid võimalusi neid vabadusi piirata on palju. Usuvabaduse määratlemisel on Euroopa Inimõiguste Kohus olnud selgel seisukohal, et see hõlmab ka organisatsiooni, mitte üksnes selle sisemist veendumust, vaid ka praktiseerimist. Usuvabadust võib laialt piirata näiteks siis, kui seda kasutatakse hübriidsõja kontekstis. Riigikohus tõlgendas [hiljuti] riigireetmist äärmiselt laialt. See hõlmab välissidet ning tegevusi Eestis, näiteks avaliku arvamuse kujundamist või mõjutamist. Välissidemete lisandumine avaliku arvamuse mõjutamisel on kehtiva seaduse alusel riigireetmine ja seega karistatav. See ei näe ette erandit usulistele seisukohtadele. Selline tegevus on täna karistatav. Härra Hent soovitas mõelda riigireetmise aspektile, millega on hõlmatud sisuliselt kogu mõjutustegevus ja mille täiendav element on välisside, mis on samuti laialt määratletud. Küsimus on, mida on vaja veel täiendavalt reguleerida. Härra Salumäe täiendas, et piiskop Danieli avaldus äratas tähelepanu. Antud juhul viitas piiskop Daniel siiski dokumendile, kus on sõna "genotsiid" sees, mitte et seadusega kaasneb genotsiid. Härra Frosch avaldas arvamust, et seaduse menetlustempot peaks aeglustama ja seega jääb tema hääletamisel erapooletuks. Jõudsime ka menetluslike otsuste juurde. Esiteks otsustas komisjon toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse uuesti vastuvõtmist muutmata kujul. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuid 1. Teiseks otsustas komisjon määrata põhiseaduskomisjoni esindajaks esimees Ando Kivibergi. Sellega arutelu lõppes.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis on arutatud, kuidas tagab seadus, et palveteenistusel jagatud usulisi sõnumeid ei tõlgendata ekslikult kui ohtu? Kas ei ole oht hoopiski selles, et seadus piirab inimeste põhiseadusest [tulenevaid vabadusi:] usu- ja sõnavabadust?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis on arutatud, kuidas tagab seadus, et palveteenistusel jagatud usulisi sõnumeid ei tõlgendata ekslikult kui ohtu? Kas ei ole oht hoopiski selles, et seadus piirab inimeste põhiseadusest [tulenevaid] usu- ja sõnavabadust?

Aitäh! Ja teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis on arutatud, kuidas tagab seadus, et palveteenistusel jagatud usulisi sõnumeid ei tõlgendata ekslikult kui ohtu? Kas ei ole siin hoopiski oht, et seadus piirab inimeste põhiseaduslikku usu- ja sõnavabadust?

Jaa. Komisjonis neid küsimusi on arutatud laiemalt ja mitmel korral, sest komisjon on seda eelnõu arutanud mitmel korral. Nüüd, konkreetselt teie viidatud näidet kindlasti eraldi sellise täpsusastmega ei arutatud, aga kõlama on jäänud selge positsioon, et usuvabadust ehk uskliku õigust oma harjumuspärast usutalitust, usutegevust praktiseerida, see mitte mingisugusel määral, see uus muudatus, ei piira.

Komisjonis on neid küsimusi arutatud laiemalt ja mitu korda, sest komisjon on seda eelnõu arutanud mitu korda. Konkreetselt teie viidatud näidet kindlasti eraldi sellise täpsusastmega ei arutatud, aga kõlama on jäänud selge positsioon, et usuvabadust ehk uskliku õigust oma harjumuspäraseid usutalitusi [täita], usutegevust praktiseerida see uus muudatus mitte mingisugusel määral ei piira.

Komisjonis on neid küsimusi arutatud laiemalt ja mitu korda, sest komisjon on seda eelnõu arutanud mitu korda. Konkreetselt teie viidatud näidet kindlasti eraldi sellise täpsusastmega ei arutatud, aga kõlama on jäänud selge [seisukoht], et usuvabadust ehk uskliku õigust oma harjumuspärast usutalitust [täita], usutegevust praktiseerida see uus muudatus mitte mingisugusel määral ei piira.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tavaelus on nii, et kui sa oled kaks korda peaga vastu seina jooksnud, siis kolmandat korda sa seda ei tee, kui oled normaalse mõistusega inimene. Praegusel juhul ma imetlen sinu julgust kolmandat korda nii-öelda ringile minna, kuigi sein on ees. Kas komisjonis keegi ei arutanud seda, et kui president on kaks korda jätnud sellesama keha välja kuulutamata, siis ehk ta teeb seda ka kolmandal korral, kui midagi pole retoorikas muutunud? [Vaatame seda olukorda] terve mõistusega. Mina näiteks ei julgeks seda teha, aga au sulle, et sa nii julge mees oled.

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tavaelus on nii, et kui sa oled kaks korda peaga vastu seina jooksnud, siis kolmandat korda sa seda ei tee, kui oled normaalse mõistusega inimene. Aga praegusel juhul ma imetlen sinu julgust kolmandat korda nii-öelda ringile minna, kuigi sein on ees. Kas komisjonis keegi ei arutanud seda, et kui president on kaks korda jätnud sellesama keha välja kuulutamata, [kas] ta nüüd kolmandal korral seda teeb, kui midagi pole retoorikas muutunud? [Vaatame seda olukorda] terve mõistusega. Mina näiteks ei julgeks seda teha, aga au sulle, et sa nii julge mees oled.

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tavaelus on see, et kui sa oled kaks korda peaga vastu seina jooksnud, siis kolmandat korda sa seda ei tee, päris normaalse mõistusega inimene lihtsalt. Aga praegusel juhul ma imetlen sinu julgust kolmandat korda nii-öelda ringile minna. Sein on ees. Ja kas sa tõesti kujutad või kas komisjonis keegi ei arutanud seda, et kui kaks korda on president jätnud sellesama keha välja kuulutamata, et ta nüüd kolmandat korda, kui midagi pole veel muutunud retoorikas, seda nüüd teeb? See on terve mõistusega, mina näiteks ei julgeks sellist teha, aga au sulle, et sa nii julge mees oled.

Aitäh, härra Ernits! Kõigepealt ma arvan, et minu isikuga siin väga palju tegemist ei ole, ma siiski lugesin ette teile praegu komisjoni istungi protokolli ehk kollektiivse otsuse. Ja see, mis puudutab nüüd kolmandale korrale minekut, kui lubate, siis ma oma isikliku vaate praegu siiski lisaksin siia, kuigi minu roll on praegu siin vahendada komisjonis toimunut. Aga mu isiklik vaade sellele küsimusele on see. Ma kinnitan teile, et pärast seda, kui Vabariigi President esimest korda selle eelnõu tagasi lükkas, siis me tegelikult nägime päris palju vaeva, et leida ühisosa. Me pidasime kohtumisi, küsisime nõu, nii-öelda kooskõlastasime, arutasime võimalikke lahenduskäike läbi ka presidendi õigusnõunikuga. Meile endile jäi sellest mulje, et me jõudsime ühisele arusaamisele. Antud juhul, kui te tähelepanelikult jälgisite, siis Vabariigi President tuli välja uute argumentidega, miks ta peab selle eelnõu tagasi lükkama, millistest varem, varemalt ei ole olnud tema käsitluses juttu. Selle tõttu see tuli meile üllatusena. No kui, kuidas siis öelda, need argumendid võivad niimoodi ajas muutuda ja teiseneda, siis võib-olla ongi õigem lasta lõpuks teha otsus Riigikohtul.

Aitäh, härra Ernits! Kõigepealt, ma arvan, et minu isikuga siin väga palju tegemist ei ole, ma siiski lugesin teile praegu ette komisjoni istungi protokolli ehk kollektiivse otsuse. Mis puudutab kolmandale korrale minekut, siis kui lubate, ma oma isikliku vaate siiski lisaksin siia, kuigi minu roll on praegu vahendada komisjonis toimunut. Mu isiklik vaade sellele küsimusele on selline. Ma kinnitan teile, et pärast seda, kui Vabariigi President esimest korda selle eelnõu tagasi lükkas, siis me tegelikult nägime päris palju vaeva, et leida ühisosa. Me pidasime kohtumisi, küsisime nõu, nii-öelda kooskõlastasime ja arutasime võimalikke lahenduskäike läbi ka presidendi õigusnõunikuga. Meile endile jäi sellest mulje, et me jõudsime ühisele arusaamisele. Antud juhul, kui te tähelepanelikult jälgisite, tuli Vabariigi President välja uute argumentidega, miks ta peab selle eelnõu tagasi lükkama, varem ei olnud nendest tema käsitluses juttu. Selle tõttu tuli see meile üllatusena. Kuidas siis öelda? Kui need argumendid võivad niimoodi ajas muutuda ja teiseneda, siis võib-olla ongi õigem lasta lõpuks Riigikohtul otsustada.

Aitäh, härra Ernits! Kõigepealt, ma arvan, et minu isikuga siin väga palju tegemist ei ole, ma siiski lugesin teile praegu ette komisjoni istungi protokolli ehk kollektiivse otsuse. Mis puudutab kolmandale korrale minekut, siis kui lubate, ma oma isikliku vaate siiski lisaksin siia, kuigi minu roll on praegu vahendada komisjonis toimunut. Mu isiklik vaade sellele küsimusele on selline. Ma kinnitan teile, et pärast seda, kui Vabariigi President esimest korda selle seaduse tagasi lükkas, siis me tegelikult nägime päris palju vaeva, et leida ühisosa. Me pidasime kohtumisi, küsisime nõu, nii-öelda kooskõlastasime ja arutasime võimalikke lahenduskäike läbi ka presidendi õigusnõunikuga. Meile endile jäi sellest mulje, et me jõudsime ühisele arusaamisele. Antud juhul, kui te tähelepanelikult jälgisite, tuli Vabariigi President välja uute argumentidega, miks ta peab selle seaduse tagasi lükkama, varem ei olnud nendest tema käsitluses juttu. Selle tõttu tuli see meile üllatusena. Kuidas siis öelda? Kui need argumendid võivad niimoodi ajas muutuda ja teiseneda, siis võib-olla ongi õigem lasta lõpuks Riigikohtul otsustada.

Aitäh, härra Ernits! Kõigepealt, ma arvan, et minu isikuga siin väga palju tegemist ei ole, ma siiski lugesin teile praegu ette komisjoni istungi protokolli ehk kollektiivse otsuse. Mis puudutab kolmandale korrale minekut, kui lubate, siis ma oma isikliku vaate siiski lisaksin siia, kuigi minu roll on praegu vahendada komisjonis toimunut. Mu isiklik vaade sellele küsimusele on selline. Ma kinnitan teile, et pärast seda, kui Vabariigi President esimest korda selle eelnõu tagasi lükkas, siis me tegelikult nägime päris palju vaeva, et leida ühisosa. Me pidasime kohtumisi, küsisime nõu, nii-öelda kooskõlastasime ja arutasime võimalikke lahenduskäike läbi ka presidendi õigusnõunikuga. Meile endile jäi sellest mulje, et me jõudsime ühisele arusaamisele. Antud juhul, kui te tähelepanelikult jälgisite, tuli Vabariigi President välja uute argumentidega, miks ta peab selle eelnõu tagasi lükkama, millest varem ei olnud tema käsitluses juttu. Selle tõttu tuli see meile üllatusena. Kuidas siis seda öelda? Kui need argumendid võivad niimoodi ajas muutuda ja teiseneda, siis võib-olla ongi õigem lasta lõpuks Riigikohtul otsustada.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küll ei saa aru, miks oli vaja nii palju vaeva näha, oleks pidanud lihtsalt vastu võtma needsamad muudatusettepanekud, mida on Keskerakond teinud. Tegelikult presidendi nõunik rääkis ka sellest, et kui seda oleks tehtud, siis võib-olla president oleks ka selle välja kuulutanud. Aga see selleks. Minu küsimus on see, kas nende inimeste seas, kes olid selle poolt, et saata see eelnõu järjekordselt siia suurde saali muutmata kujul, ei olnud üldse sellist arvamust, et midagi tuleks muuta? Kuna ma arvan, et on hästi-hästi tõenäoline, et president ka kolmandat korda ütleb, et see ei kõlba mitte kuskile. Kas selliseid mõtteid nende inimeste seas ei olnud?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küll ei saa aru, miks oli vaja nii palju vaeva näha, oleks pidanud lihtsalt vastu võtma needsamad muudatusettepanekud, mille Keskerakond oli teinud. Tegelikult presidendi nõunik rääkis ka, et kui seda oleks tehtud, siis võib-olla oleks president [seaduse] välja kuulutanud. Aga see selleks. Minu küsimus on, kas nende inimeste seas, kes olid selle poolt, et saata see eelnõu järjekordselt siia suurde saali muutmata kujul, ei olnud üldse sellist arvamust, et midagi tuleks muuta. Ma arvan, et on väga tõenäoline, et president ka kolmandat korda ütleb, et see ei kõlba mitte kuskile. Kas selliseid mõtteid nendel inimestel ei olnud?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küll ei saa aru, miks oli vaja nii palju vaeva näha, oleks pidanud lihtsalt vastu võtma needsamad muudatusettepanekud, mille Keskerakond oli teinud. Tegelikult presidendi nõunik rääkis ka sellest, et kui seda oleks tehtud, siis võib-olla oleks president [seaduse] välja kuulutanud. Aga see selleks. Minu küsimus on, kas nende inimeste seas, kes olid selle poolt, et saata see eelnõu järjekordselt siia suurde saali muutmata kujul, ei olnud üldse sellist arvamust, et midagi tuleks muuta? Kuna ma arvan, et on väga tõenäoline, et president ka kolmandat korda ütleb, et see ei kõlba mitte kuskile. Kas selliseid mõtteid nendel inimestel ei olnud?

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, ma lugesin tegelikult üsna põhjalikult protokolli ette, küllap teile jäi kõrva, kes eriarvamust avaldas. Üks eriarvamus tuli tõesti selgelt esile, aga ülejäänud komisjoni liikmed, kes kohal olid, mõistsid üsna selgelt, et tuleb minna nii edasi, nagu ma kirjeldasin.

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, ma lugesin tegelikult üsna põhjalikult protokolli ette, küllap teile jäi kõrva, kes eriarvamust avaldas. Üks eriarvamus tuli tõesti sealt selgelt esile, aga ülejäänud komisjoni liikmed, kes kohal olid, tegelikult mõistsid üsna selgelt, et tuleb minna nii edasi, nagu ma kirjeldasin.

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, ma lugesin tegelikult üsna [üksikasjalikult] protokolli ette, küllap teile jäi kõrva, kes eriarvamust avaldas. Üks eriarvamus tuli tõesti selgelt esile, aga ülejäänud komisjoni liikmed, kes kohal olid, mõistsid üsna selgelt, et tuleb minna nii edasi, nagu ma kirjeldasin.

Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Auväärt põhiseaduskomisjoni esimees! Eestis on register mittetulundusühingutest, sihtasutustest ja usulistest ühendustest, kes saavad tulumaksusoodustust. Antud ühingud tegutsevad heategevuslikult ja avalikes huvides. Selles registris on ka 35 Moskva patriarhaadi kirikuga seotud ühingut. Tulumaksuseaduse järgi peab selles registris olemiseks tegutsema avalikes huvides. Mis on teie hinnang ja kas te olete põhiseaduskomisjonis arutanud, et kui see seadus võetakse vastu, kas oleks kohane ka need usulised ühendused sellest registrist välja võtta?

Aitäh, hea istungi juhataja! Auväärt põhiseaduskomisjoni esimees! Eestis on register mittetulundusühingutest, sihtasutustest ja usulistest ühendustest, kes saavad siis ka tulumaksusoodustust. Antud ühingud tegutsevad heategevuslikult ja avalikes huvides. Selles registris on ka 35 Moskva patriarhaadi kirikuga seotud ühingut. Ja selles registris peab olema tulumaksuseaduse järgi, tegutsema, et seal olla, avalikes huvides. Mis on teie hinnang ja kas te olete põhiseaduskomisjonis arutanud, et kui see seadus võetakse vastu, kas oleks kohane ka need usulised ühendused sellest registrist välja võtta?

Ei, seda küsimust ei ole arutatud ja see ei ole ka antud eelnõu sisu. Seetõttu ei ole põhjust olnud seda küsimust arutada. Aga auväärt Riigikogu liikmel, kolleegil on alati võimalus see [teema] tõstatada ja küllap siis Riigikogu arutab.

Ei, seda küsimust ei ole arutatud ja see ei ole ka antud eelnõu sisu. Seetõttu ei ole põhjust olnud seda küsimust arutada. Aga auväärt Riigikogu liikmel, kolleegil, on alati võimalus see [teema] tõstatada ja küllap siis Riigikogu arutab.

Ei, seda küsimust ei ole arutatud ja see ei ole ka antud eelnõu sisu, eks ole. Seetõttu ei ole põhjust olnud seda küsimust arutada. Aga auväärt Riigikogu liikmel, kolleegil on alati võimalus see tõstatada ja küllap siis Riigikogu arutab.

Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tsiteerin presidendi kirja: "[---] kui riik seab nõudeid usulise ühingu õpetusele, siis on põhiõiguse piirangu selgus eriti tähtis. Praegusel juhul on seaduses ohu mõiste määratletud nii laialt, et rakendaja peaks ise sisustama üldsõnalisi nõudeid, näiteks hindama, milline usulise ühingu tegevuse aluseks olev dokument on sobiv, et tuvastada ajakohaseid sidemeid välismaise isikuga." Minu küsimus on, kas [ja kui, siis] kui palju ja kuidas komisjon arutas seda, ma ütleksin, pigem mitte ettepanekut, vaid etteheidet. Ja millisele järeldusele te jõudsite?

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tsiteerin presidendi kirja: "[…] kui riik seab nõudeid usulise ühingu õpetusele, siis on põhiõiguse piirangu selgus eriti tähtis. Praegusel juhul on seaduses ohu mõiste määratletud nii laialt, et rakendaja peaks ise sisustama üldsõnalisi nõudeid, näiteks hindama, milline usulise ühingu tegevuse aluseks olev dokument on sobiv, et tuvastada ajakohaseid sidemeid välismaise isikuga." Minu küsimus on, kas, kui palju ja kuidas komisjon arutas seda, ma ütleksin, pigem mitte ettepanekut, vaid etteheidet? Ja millisele järeldusele te jõudsite?

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tsiteerin presidendi kirja: "[…] kui riik seab nõudeid usulise ühingu õpetusele, siis on põhiõiguse piirangu selgus eriti tähtis. Praegusel juhul on seaduses ohu mõiste määratletud nii laialt, et rakendaja peaks ise sisustama üldsõnalisi nõudeid, näiteks hindama, milline usulise ühingu tegevuse aluseks olev dokument on sobiv, et tuvastada ajakohaseid sidemeid välismaise isikuga." Minu küsimus on, et kas ja kui palju ja kuidas komisjon arutas seda, ma ütleksin, pigem mitte ettepanekut, vaid etteheidet? Ja millisele järeldusele te jõudsite?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tegelikult kandsin üsna [üksikasjalikult] protokolli siin teile ette. Me kuulasime eksperte. Me kuulasime ära nii Vabariigi Presidendi õigusnõuniku väga põhjalikud seisukohad, mida te siin tsiteerisite, kui ka Siseministeeriumi usutalituse nõuniku väga põhjalikud ja asjalikud selgitused. Ja nendele teie toodud põhjendustele olid minu arvates üsna selged ja arusaadavad vastuväited, mida ma just äsja siin ka tsiteerisin. Nii et me antud küsimustes praegu usaldasime Eesti, kuidas öelda, avalikus õiguses usuküsimuste kõige pädevamaid eksperte.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tegelikult üsna põhjalikult kandsin protokolli siin teile ette. Me kuulasime eksperte. Me kuulasime ära nii Vabariigi Presidendi õigusnõuniku väga põhjalikud seisukohad, mida te siin ka tsiteerisite, kui ka Siseministeeriumi usutalituse nõuniku väga põhjalikud ja asjalikud selgitused. Ja nendele teie toodud põhjendustele olid minu arvates üsna selged ja arusaadavad vastuväited, mida ma just äsja siin tegelikult ka tsiteerisin. Nii et me antud küsimustes praegu usaldasime Eesti, kuidas öelda, avaliku õiguse usuküsimuste kõige pädevamaid eksperte.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tegelikult kandsin üsna põhjalikult protokolli siin teile ette. Me kuulasime eksperte. Me kuulasime ära nii Vabariigi Presidendi õigusnõuniku väga põhjalikud seisukohad, mida te siin tsiteerisite, kui ka Siseministeeriumi usutalituse nõuniku väga põhjalikud ja asjalikud selgitused. Ja nendele teie toodud põhjendustele olid minu arvates üsna selged ja arusaadavad vastuväited, mida ma just äsja siin ka tsiteerisin. Nii et me antud küsimustes praegu usaldasime Eesti, kuidas öelda, avalikus õiguses usuküsimuste kõige pädevamaid eksperte.

Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan. Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et me oleme üksmeelel selles, et presidendi nõunikud, eriti õigus[nõunikud], on ülimalt kõrgel tasemel. Selles osas – te noogutate praegu kaasa – vaidlust ei ole. Aga minu küsimus on järgmine. Te korduvalt ütlesite, et komisjon arutas väga pikalt ja põhjalikult. Sooviksin teada, kes selle komisjoni liikmetest võiks õigusalaste teadmiste poolest küündida presidendi nõunike tasemeni. Palun nimetage nende nimed ja kui võimalik, [tooge välja] ka nende õigusalane haridus ja taust.

Ma tänan. Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et me oleme üksmeelel selles, et presidendi nõunikud, eriti õigus[valdkonna nõunikud], on ülimalt kõrgel tasemel. Selles osas te noogutate kaasa praegu, et vaidlust ei ole. Aga minu küsimus on järgmine. Te korduvalt ütlesite, et komisjon arutas väga pikalt ja põhjalikult. Sooviksin teada, kes selle komisjoni liikmetest võiks õigusalaste teadmiste poolest küündida presidendi nõunike tasemeni. Palun nimetage nende nimed ja kui võimalik, [tooge välja] ka nende õigusalane haridus ja taust.

Ma tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et me oleme üksmeelel selles osas, et presidendi nõunikud, eriti õigusalased, on ülimalt kõrgel tasemel. Selles osas te noogutate kaasa praegu, et vaidlust ei ole. Aga minu küsimus on järgmine. Te korduvalt rääkisite seda, et komisjon arutas väga pikalt ja põhjalikult. Sooviksin teada, kes selle komisjoni liikmetest võiks küündida presidendi nõunike õigusalastele teadmiste tasemele. Palun nimetage nende nimed ja kui võimalik, saate öelda ka nende õigusalase nii-öelda hariduse tausta.

Ma tänan. Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et me oleme üksmeelel selles, et presidendi nõunikud, eriti õigus[valdkonna nõunikud], on ülimalt kõrgel tasemel. Selles osas – te noogutate praegu kaasa – vaidlust ei ole. Aga minu küsimus on järgmine. Te korduvalt ütlesite, et komisjon arutas väga pikalt ja põhjalikult. Sooviksin teada, kes selle komisjoni liikmetest võiks õigusalaste teadmiste poolest küündida presidendi nõunike tasemeni. Palun nimetage nende nimed ja kui võimalik, [tooge välja] ka nende õigusalane haridus ja taust.

Jaa! Veel kord, ma arvan, et poliitikute ülesanne komisjonides on kuulata eksperte, kuulata asjatundjaid, tõesti, võib-olla meie kõige paremaid asjatundjaid, kelleks ma kindlasti pean ka presidendi õigusnõunikke, kaaluda nende argumente ja siis selle kuuldu põhjal teha otsused. Ma nimetasin siin just äsja, et presidendi õigusnõunike argumentidele vastas Siseministeeriumi nõunik, kes on ka muide väga pädev õigusekspert. Veel kord, poliitikute ülesanne on tähelepanelikult kuulata eksperte ja siis teha kaalutletud otsuseid.

Jaa, veel kord, ma arvan, et poliitikute ülesanne komisjonides on kuulata eksperte, kuulata asjatundjaid, tõesti, võib-olla meie kõige paremaid asjatundjaid, kelleks ma kindlasti pean ka presidendi õigusnõunikke, kaaluda nende argumente ja siis selle kuuldu põhjal teha otsused. Ma nimetasin siin just äsja, et presidendi õigusnõuniku argumentidele vastas Siseministeeriumi nõunik, kes on ka muide väga pädev õigusekspert. Veel kord, poliitikute ülesanne on tähelepanelikult kuulata eksperte ja siis teha kaalutletud otsuseid.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma mõtlesin teie käest küsida usuvabaduse ja selle põhiseadusliku garantii kohta. Teatavasti §‑s 40 põhiseadus sätestab usuvabaduse, öeldes muu hulgas, et riigikirikut Eestis ei ole, ja ei sätesta sellist alust, et usuvabadust võib piirata julgeolekukaalutlusel. Kui me võtame lahti põhiseaduse § 130, siis see ütleb veel lisaks, et kuigi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib piirata põhiseaduslikke õigusi, on terve rida õigusi, mida ei tohi piirata isegi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, ja nende hulka kuulub ka §‑s 40 toodud usuvabadus. Ilmselt te olete põhiseaduskomisjonis ka seda arutanud, et kui isegi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal eksplitsiitselt ei tohi usuvabadust piirata, siis kuidas on võimalik hakata piirama usuvabadust mitteerakorralise ja -sõjaseisukorra ajal, nagu see eelnõu praegusel juhul ette näeb. Kas te arutasite seda ja milline on teie enda seisukoht selles küsimuses põhiseaduskomisjoni esimehena?

Suur tänu! Ma mõtlesin teie käest küsida usuvabaduse ja selle põhiseadusliku garantii kohta. Teatavasti §-s 40 põhiseadus sätestab usuvabaduse, öeldes muu hulgas, et riigikirikut Eestis ei ole, ja ei sätesta sellist alust, et usuvabadust võib piirata julgeolekukaalutlusel. Kui me võtame lahti põhiseaduse § 130, siis see ütleb veel lisaks, et kuigi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib piirata põhiseaduslikke õigusi, on terve rida õigusi, mida ei tohi piirata isegi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, ja nende hulka kuulub ka § 40 ehk usuvabadus. Ilmselt te olete põhiseaduskomisjonis ka seda arutanud, et kui isegi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal eksplitsiitselt ei tohi usuvabadust piirata, siis kuidas on võimalik hakata piirama usuvabadust mitteerakorralise ja -sõjaseisukorra ajal, nagu see eelnõu praegusel juhul ette näeb? Kas te arutasite seda küsimust ja milline on teie enda seisukoht selles küsimuses põhiseaduskomisjoni esimehena?

Suur tänu! Ma mõtlesin teie käest küsida usuvabaduse ja selle põhiseadusliku garantii kohta. Teatavasti §‑s 40 põhiseadus sätestab usuvabaduse, öeldes muu hulgas, et riigikirikut Eestis ei ole, ja ei sätesta sellist alust, et usuvabadust võib piirata julgeolekukaalutlusel. Kui me võtame lahti põhiseaduse § 130, siis see ütleb veel lisaks, et kuigi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib piirata põhiseaduslikke õigusi, on terve rida õigusi, mida ei tohi piirata isegi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, ja nende hulka kuulub ka § 40 ehk usuvabadus. Ilmselt te olete põhiseaduskomisjonis ka seda arutanud, et kui isegi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei tohi eksplitsiitselt [sätestatu järgi] usuvabadust piirata, siis kuidas on võimalik hakata piirama usuvabadust mitteerakorralise ja -sõjaseisukorra ajal, nagu see eelnõu praegusel juhul ette näeb? Kas te arutasite seda ja milline on teie enda seisukoht selles küsimuses põhiseaduskomisjoni esimehena?

Aitäh, härra Vooglaid! Mööngem, et me oleme tõenäoliselt nendes küsimustes eri seisukohtadel. Küsisite selle kohta, kas põhiseaduskomisjon on selle eelnõu menetlemise eri etappides usuvabaduse küsimust käsitlenud, et sellest paremini aru saada. Jah, muidugi on! Antud istungil küll nii põhjalikult enam mitte. Aga ma üsna [üksikasjalikult] lugesin ette need arvamused, kust tuli esile, mida see eelnõu piirab ja mida mitte. Meie tunnetuse ja arusaama järgi see eelnõu usuvabadust mitte kuidagi ei puuduta. Mitte kuidagi ei puuduta. Veel kord rõhutan, et kogudused ja nende liikmed saavad jätkata ka selle seaduse jõustumise järel oma senist usulist praktikat, sellesse ei sekkuta. Ja ma olen endiselt sellel veendumusel, et see nii on ja nii jääb. Nii et ma kardan, et te ei saa minu käest seda vastust, mida te ootate.

Aitäh, härra Vooglaid! Mööngem, et me oleme tõenäoliselt nendes küsimustes eri seisukohtadel. Nüüd, küsimus selle kohta, kas põhiseaduskomisjon on selle eelnõu menetlemise eri etappides usuvabaduse küsimust käsitlenud, et sellest paremini aru saada. Jah, muidugi on! Antud istungil nii põhjalikult enam mitte. Aga ma üsna põhjalikult lugesin ette need arvamused, kust tuli esile, mida see eelnõu piirab ja mida mitte. Meie tunnetuse ja arusaama järgi see eelnõu usuvabadust mitte kuidagi ei puuduta. Mitte kuidagi ei puuduta. Veel kord rõhutan, et kogudused, nende liikmed saavad jätkata ka selle seaduse jõustumisel oma senist usulist praktikat, sellesse ei sekkuta. Ja ma olen endiselt sellel veendumusel, et see nii on ja nii jääb. Nii et ma kardan, et te ei saa minu käest seda vastust, mida te ootate.

Aitäh, härra Vooglaid! Mööngem, et me oleme tõenäoliselt nendes küsimustes eri seisukohtadel. Küsisite selle kohta, kas põhiseaduskomisjon on selle eelnõu menetlemise eri etappides usuvabaduse küsimust käsitlenud, et sellest paremini aru saada. Jah, muidugi on! Antud istungil küll nii põhjalikult enam mitte. Aga ma üsna põhjalikult lugesin ette need arvamused, kust tuli esile, mida see eelnõu piirab ja mida mitte. Meie tunnetuse ja arusaama järgi see eelnõu usuvabadust mitte kuidagi ei puuduta. Mitte kuidagi ei puuduta! Veel kord rõhutan, et kogudused ja nende liikmed saavad jätkata ka selle seaduse jõustumise järel oma senist usulist praktikat, sellesse ei sekkuta. Ja ma olen endiselt veendumusel, et see nii on ja nii jääb. Nii et ma kardan, et te ei saa minu käest seda vastust, mida te ootate.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Igal Riigikogu liikmel on üks küsimus ettekandjale. Järgmisele ettekandjale saate samamoodi esitada ühe küsimuse. Ja teiseks ettekandjaks palun õiguskomisjoni liikme Andre Hanimäe. Palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Igal Riigikogu liikmel on üks küsimus ettekandjale. Järgmisele ettekandjale saate samamoodi esitada ühe küsimuse. Ja teiseks ettekandjaks palun õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale [esitada] ühe küsimuse. Järgmisele ettekandjale saate samamoodi esitada ühe küsimuse. Ja teiseks ettekandjaks palun õiguskomisjoni liikme Andre Hanimäe. Palun!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda küsimust oma 8. septembri istungil ja sinna oli kutsutud nii Vabariigi Presidendi õigusnõunik kui ka Siseministeeriumi nõunik. Ja tõepoolest, ka presidendi õigusnõunik siis alustas, ütles lühidalt seda, et ka vastuvõetud seadus ei ole muudetud kujul samuti kooskõlas põhiseadusega. Ta avaldas arvamust, et fookus on olnud liialt ühel konkreetsel organisatsioonil, peaks olema palju laiem, palju abstraktsem. Samuti avaldas kahtlust, et see eelnõu või seadus võiks laieneda ka teistele ühingutele, mitte ainult usuühingutele, meenutades siin ka välismõjuseadusi, mis on mujal riikides vastu võetud. Ja tegelikult sellise põhiprobleemina nimetas presidendi nõunik seda, et on ebakõla algselt püstitatud seaduse eesmärgi ehk siis halduslike sidemete katkestamise ning selle seaduse konkreetsete sätete vahel, avaldades arvamust, et see võib puudutada ka õpetuslikke sidemeid, kuna on viide usuühingute põhikirjale ja seal on omakorda räägitud õpetuslikust alusest. Teise probleemina ta tõi välja ka ohu liialt laia määratlemise ja muu hulgas ka selle, mida on siin vahest arvatud, et organisatsiooni võib pidada ohtlikuks, kui äkki ka minevikus on selle juhi seisukohavõtud olnud vägivalda toetavad, ehk siis, et ei ole väga konkreetselt selles seaduses välja toodud, et kui kaua peab olema möödunud sellest ajast, kui neid seisukohti avaldati. Siseministeeriumi nõunik siis omakorda selgitas. Tegelikult Siseministeerium on saatnud ka omalt poolt argumente. Lisaks sellele, et see selgituskiri on selle menetluse käigus pidevalt täienenud, kindlasti tasub seda lugeda, aga Siseministeerium on ka sellistele põhiargumentidele vastanud. Ja kindlasti, kes sellega soovib tutvuda, saab tutvuda. Siseministeeriumi nõunik ütles, et kindlasti ei saa nõustuda sellega, et tegemist on mingisugusele ühele organisatsioonile suunatud eelnõuga. Vastupidi, näiteks ka islami radikalism on ilmselgelt probleem. Nii et sellega ta kindlasti ei nõustunud. Lisaks puudutati ka seda põhikirjalist sidet ja toodi välja, et kirik ei saa üleüldse olla Eestis registreeritud kirik, kui ta ei tugine kolmele üldkiriklikule usutunnistusele ja piiblile. Ta tõi ka välja selle, et usutunnistus iseenesest, kui see oleks see, mida oleks tahetud nii-öelda kuidagi reguleerida, siis tõepoolest võiks öelda, et tahetakse nii-öelda konkreetset kirikut mingil moel keelustada, aga seda kindlasti ei ole. Ja rõhutatigi üle, et selline põhiseaduseülene immuniteet ükskõik millisele kirikukogu otsusele, et see ei päde, sealhulgas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat arvestades. Et kui ikkagi on seos piiriülese julgeolekuohuga, et siis sellist asja ikkagi saab ja peab reguleerima. Lisaks toodi välja see viimane argument, äkki siin aja jooksul keegi on kunagi, 100 aastat tagasi midagi öelnud. Siis loomulikult on olemas ka selline kaalutlusõigus, mille põhjal siis tuleb neid otsuseid langetada. Et see säte ei rakendu automaatselt, vaid kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, nii nagu seda ka üldiselt meil kohtusüsteemis tehakse. Ja konkreetsete ajaliste piiride või väga konkreetsete dokumentide määratlemine selles eelnõus, et see ei ole võimalik, et ikkagi iga juhtumit tuleb hinnata konkreetselt asjaolude raames. Ja ka õigusselguse ja õigusmõistete osas rõhutas Siseministeeriumi nõunik veel kord, et seletuskiri on väga pikk, väga põhjalik, pidevalt on kirikute nõukoguga olnud koostöö, nii et seda, et normi adressaadid ise peaksid kuidagi sellest eelnõust aru saama, laveerima seal ja aru saama, et seda ei ole. Tegelikult on piisavalt selgust küll. Loomulikult rõhutas kõige olulisemana, et Siseministeeriumi hinnangul see seadus ei ole põhiseadusega vastuolus ning peaks olema võimalik võtta see muutmata kujul vastu. Nii nagu ma ennist kuulsime, sellisel seisukohal oli ka põhiseaduskomisjon. Ka härra Karilaid õiguskomisjoni liikmena tõi välja selle, mis meil siin ka ennist kõlas, et need argumendid on presidendil justkui muutunud. Kui alguses oli see nii-öelda definitsioonide küsimus ja sõnastuse küsimus, siis nüüd on tõesti olnud haldussidemed ja muu. Ja härra Karilaid sõnas, et ei pea õigeks, et nende arutelude käigus on toimunud hirmutamist, justkui hakataks sekkuma kuidagi õpetuse autonoomiasse või usutegevusse. Presidendi nõunik ütles, et põhiprobleem on ikkagi see, et seadusandja ei saavuta selle seadusega oma püstitatud eesmärki. Keelud on ebaselged ja need õigusvaidlused võivad viia Euroopa Inimõiguste Kohtuni. Otsuse tuum on ikkagi see, et küsimus jääb proportsionaalsuses ja vajalikkuses, mitte see, kas see püstitatud eesmärk on tähtis või mitte, vaid see, kas need valitud meetmed on õiged. Siis küsiti ka selle kohta, kas on mõned kogudused juba siis näiteks Moskva patriarhaadi alt lahkunud. Sellele Erik Salumäe ei osanud, Siseministeeriumi nõunik ei osanud niimoodi vastata, et kui soovitakse, siis kirikud ja kogudused ise peavad sellega tegelema. Ja lisaks ka sellest Euroopa Inimõiguste Kohtust räägiti natukene pikemalt. See ei ole argument iseenesest, ka mõned Riigikogu, Riigikogu avaldus näiteks on juba jõudnud sinna Euroopa Inimõiguste Kohtusse, ja tema ei ole küll kindlasti seda meelt, et nii kui see Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõuab, sealt peaks tulema meile justkui mingisugune negatiivne otsus. Vastupidi, et tegelikult on see praktika ka olnud teistmoodi ja ka sellist kaasust otseselt ei ole olnud, kus on piiriülene julgeolekuoht ja siis see kaalumiskoht, et kas nüüd on usuvabadus või mitte ohus. Ja veel kord siis inimõiguste kohtu osas. Jah, ka see argument, et on oluline ka eristada, kas selle seaduse redaktsiooni peale minnakse inimõiguste kohtusse või võimaliku otsuse peale, mis tehakse hiljem. Selline arutelu. Siis oli ka küsimus selles et, ahah jaa, presidendi õigusnõunik veel tõi välja, et tegelikult president on algusest peale nõustunud vajadusega tegeleda haldussidemete ja kaadrivalikutega, aga veel kord, president ei saa mööda vaadata sellest, et tegemist on tema hinnangul põhiseadusega vastuoluga. Arutati veel kord ka seda põhimõttelist konstruktsiooni, millest siin ka natukene enne juttu oli, et kas oht riigi julgeolekule võib olla usulise ühenduse tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Sellele vastati presidendi nõuniku poolt jaatavalt. See natukene, ja ma lähen siit natukene ette, et see on seesama küsimus, millest ka enne kolleeg Varro Vooglaid küsis põhiseaduskomisjoni esimehelt. Ka meil õiguskomisjonis oli seesama vaidlus, kas põhiseadus üleüldse võimaldab sellist eelnõu. Ma ei hakka sinna väga palju sisse minema, aga meenutades varasemalt, kui õiguskomisjonis oli presidendi esindaja, siis küll teine inimene, siis oli see vaidlus, kas üleüldse saab piirata või ei saa. Ja siis jäi justkui kõlama, et tegelikult justkui ei saagi. 8. septembril jäi siiski kõlama see, et tegelikult saab küll, põhiseadus seda võimaldab. Ja tõepoolest, nii nagu ma siin juba jõudsin ette, ka Varro Vooglaid tõi selle välja, et tema jaoks on tegemist nagu põhiseaduse sügavama vastuoluga, et kui kaugele see läheb ja kas põhiline probleem seisneb just nimelt nõudmises tingimata katkestada kanooniline side, sõltumata sellest, kas eksisteerib reaalne julgeolekuoht. Ka sellele saadi vastus. Aga veel kord presidendi nõunik siis ütles, et põhiline probleem ei seisne mitte, mõjutustegevus või ohtlik tegevus on justkui, põhiline probleem ei seisne selles, et seda piirata ei saa, vaid mujal, viidates ka Riigikohtu otsusele seoses riigireetmise küsimustega. Siis arutati veel, et tegelikult ikkagi peaks olema võimalus riigil sekkuda siis, kui kirikupea on juba aastate jooksul näiteks oma seisukohtadega seadnud kahtluse alla Eesti iseseisvuse. Sellise olukorraga ei saa ega pea Eesti riik nõustuma. Ja tegelikult ka mina puudutasin seda, et vene õigeusu praktiseerimist või vene traditsioonidega õigeusu praktiseerimist tegelikult see eelnõu ju ei puuduta. Ja ka Siseministeeriumi nõunik rõhutas üle, et tõepoolest, ka täna on meil vene traditsioonidega õigeusu kogudusi, kes ei allu mitte Moskva patriarhaadile, vaid kes on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku all. Tegelikult neid võimalusi on küll ja neid asju on ka arutatud varasemalt. Ja diskussiooni osas ma arvan, et suuresti need küsimused saidki arutatud, kas on põhiseadusega vastuolu. Üks pool ütles, et jah, teine pool ütles, et ei. Kas on üldse võimalik usuvabadusega midagi teha seoses põhiseadusega? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Kas on üleüldse tegemist usuvabaduse küsimusega või on tegemist väga selgelt haldussidemete küsimusega? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Ja sellest tulenevalt … (Hääl saalist.) Ma jõuan kohe sinna, härra Grünthal, ma jõuan kohe sinna ja ma jõuan tänu menetluslikele otsustele. Siis te mõistate, millest ma räägin. Ja kuna üks pool ütles jah ja teine pool ütles ei, siis tehti ka menetluslikud otsused. Nimelt siis pandi hääletusele, kas toetada ettepanekut muutmata kujul uuesti vastu võtta. See ettepanek läks hääletusele, poolt oli 8 õiguskomisjoni saadikut, vastu oli 2. Ja nii nagu ma ennist ütlesin, õiguskomisjoni nõunik, Siseministeeriumi nõunik oli selles pooles, kes ütles, et ei, põhiseadusega vastuolu ei ole, ning presidendi nõunik jäi loomulikult enda seisukohtade juurde. Nii et tehti menetluslik otsus toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, poolt 8, vastu 2, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, kes ma siin seisan. Aitäh!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda küsimust 8. septembri istungil ja sinna oli kutsutud nii Vabariigi Presidendi õigusnõunik kui ka Siseministeeriumi nõunik. Presidendi õigusnõunik alustas, öeldes lühidalt seda, et vastuvõetud seadus ei ole ka muudetud kujul kooskõlas põhiseadusega. Ta avaldas arvamust, et fookus on olnud liialt ühel konkreetsel organisatsioonil, see peaks olema palju laiem, palju abstraktsem. Samuti avaldas ta kahtlust, et see eelnõu või seadus võiks laieneda ka teistele ühingutele, mitte ainult usuühingutele, meenutades siin välismõjuseadusi, mis on mujal riikides vastu võetud. Põhiprobleemina nimetas presidendi nõunik seda, et on ebakõla algselt püstitatud seaduse eesmärgi ehk siis haldussidemete katkestamise ning selle seaduse konkreetsete sätete vahel, avaldades arvamust, et [katkestamine] võib puudutada ka õpetuslikke sidemeid, kuna on viide usuühingute põhikirjale ja seal on omakorda räägitud õpetuslikust alusest. Teise probleemina tõi ta välja ohu liialt laia määratlemise ja muu hulgas selle, mida on siin vahel arvatud, et organisatsiooni võib pidada ohtlikuks, kui äkki ka minevikus on selle juhi seisukohavõtud vägivalda toetanud. Ehk siis seaduses ei ole väga konkreetselt välja toodud, kui kaua peab olema möödunud sellest ajast, kui neid seisukohti avaldati. Seejärel Siseministeeriumi nõunik omakorda selgitas. Tegelikult Siseministeerium on saatnud ka oma argumente lisaks sellele, et see seletuskiri on menetluse käigus pidevalt täienenud, kindlasti tasub seda lugeda, aga Siseministeerium on ka põhiargumentidele vastanud. Kes soovib sellega tutvuda, saab kindlasti tutvuda. Siseministeeriumi nõunik ütles, et kindlasti ei saa nõustuda sellega, et tegemist on mingisugusele ühele organisatsioonile suunatud eelnõuga. Vastupidi, näiteks ka islami radikalism on ilmselgelt probleem. Nii et sellega ta kindlasti ei nõustunud. Lisaks puudutati põhikirjalist sidet ja toodi välja, et kirik ei saa üleüldse olla Eestis registreeritud kirik, kui ta ei tugine kolmele üldkiriklikule usutunnistusele ja piiblile. Ta tõi ka välja, et kui usutunnistus oleks see, mida oleks tahetud reguleerida, siis tõepoolest võiks öelda, et tahetakse konkreetset kirikut mingil moel keelustada, aga seda [soovi] kindlasti ei ole. Ja rõhutati üle, et selline põhiseaduseülene immuniteet ükskõik millisele kirikukogu otsusele ei päde, sealhulgas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat arvestades. Kui ikkagi on seos piiriülese julgeolekuohuga, siis sellist asja saab reguleerida ja peab reguleerima. Lisaks toodi välja viimane argument. Kui keegi on kunagi, näiteks 100 aastat tagasi, äkki midagi öelnud, siis loomulikult on olemas ka kaalutlusõigus, mille põhjal tuleb neid otsuseid langetada. See säte ei rakendu automaatselt, vaid kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, nii nagu seda ka üldiselt meil kohtusüsteemis tehakse. Konkreetsete ajaliste piiride või väga konkreetsete dokumentide määratlemine selles eelnõus ei ole võimalik, iga juhtumit tuleb ikkagi hinnata konkreetselt asjaolude raames. Õigusselguse ja õigusmõistete puhul rõhutas Siseministeeriumi nõunik veel kord, et seletuskiri on väga pikk ja põhjalik, pidevalt on kirikute nõukoguga tehtud koostööd. Nii et seda, et normi adressaadid ise peaksid sellest eelnõust kuidagi [teisiti] aru saama ja laveerima – seda ei ole. Tegelikult on selgust piisavalt. Loomulikult rõhutas ta kõige olulisemana, et Siseministeeriumi hinnangul ei ole see seadus põhiseadusega vastuolus ning peaks olema võimalik võtta see muutmata kujul vastu. Nii nagu me ennist kuulsime, sellisel seisukohal oli ka põhiseaduskomisjon. Härra Karilaid õiguskomisjoni liikmena tõi välja selle, mis meil siin ka ennist kõlas, et need argumendid on presidendil justkui muutunud. Kui alguses oli see nii-öelda definitsioonide ja sõnastuse küsimus, siis nüüd on tõesti [viidatud] haldussidemetele ja muule. Härra Karilaid sõnas, et ei pea õigeks, et nende arutelude käigus on toimunud hirmutamist, justkui hakataks sekkuma õpetuse autonoomiasse või usutegevusse. Presidendi nõunik ütles, et põhiprobleem on ikkagi see, et seadusandja ei saavuta selle seadusega oma püstitatud eesmärki, keelud on ebaselged ja need õigusvaidlused võivad viia Euroopa Inimõiguste Kohtuni. Otsuse tuum on see, et küsimus [seisneb] proportsionaalsuses ja vajalikkuses – mitte selles, kas see püstitatud eesmärk on tähtis või mitte, vaid selles, kas valitud meetmed on õiged. Küsiti ka selle kohta, kas mõned kogudused on juba näiteks Moskva patriarhaadi alt lahkunud. Sellele Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe ei osanud niimoodi vastata. Kui soovitakse, siis kirikud ja kogudused peavad sellega ise tegelema. Lisaks räägiti natukene pikemalt Euroopa Inimõiguste Kohtust. See ei ole argument iseenesest, Riigikogu avaldus näiteks on juba Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud, ja [Siseministeeriumi nõunik] ei ole küll kindlasti seda meelt, et nii kui see Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõuab, peaks sealt meile tulema mingisugune negatiivne otsus. Vastupidi, tegelikult on see praktika olnud ka teistsugune ja ei ole olnud otseselt sellist kaasust, kus [käsitletakse] piiriülest julgeolekuohtu ja tuleb kaaluda, kas usuvabadus on ohus või mitte. Inimõiguste kohtu osas on veel see argument, et oluline on eristada, kas inimõiguste kohtusse minnakse selle seaduse redaktsiooni peale või võimaliku otsuse peale, mis tehakse hiljem. Selline arutelu. Presidendi õigusnõunik tõi veel välja, et president on tegelikult algusest peale nõustunud vajadusega tegeleda haldussidemete ja kaadrivalikuga, aga veel kord, president ei saa mööda vaadata sellest, et tegemist on tema hinnangul põhiseadusega vastuoluga. Arutati veel põhimõttelist konstruktsiooni, millest siin enne natukene juttu oli, et kas oht riigi julgeolekule võib olla usulise ühenduse tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Sellele vastas presidendi nõunik jaatavalt. Ma lähen siit natukene edasi, see on seesama küsimus, mida enne kolleeg Varro Vooglaid küsis põhiseaduskomisjoni esimehelt. Ka õiguskomisjonis oli meil seesama vaidlus, kas põhiseadus üleüldse võimaldab sellist eelnõu. Ma ei hakka sinna väga palju sisse minema, aga meenutades varasemat [istungit], kui õiguskomisjonis oli presidendi esindaja, küll teine inimene, siis oli vaidlus selle üle, kas üleüldse saab piirata või ei saa. Siis jäi kõlama, et tegelikult justkui ei saagi. 8. septembril jäi siiski kõlama, et tegelikult saab küll, põhiseadus võimaldab seda. Ja tõepoolest, nii nagu ma siin juba [mainisin], Varro Vooglaid tõi välja, et tema jaoks on vastuolu põhiseadusega sügavam, et kui kaugele see läheb ja kas põhiline probleem seisneb just nimelt nõudmises tingimata katkestada kanooniline side, sõltumata sellest, kas eksisteerib reaalne julgeolekuoht. Ka sellele saadi vastus. Aga, veel kord, presidendi nõunik ütles, et põhiline probleem ei seisne mitte selles, et mõjutustegevust või ohtlikku tegevust ei saa piirata, vaid [probleem] on mujal, viidates ka Riigikohtu otsusele seoses riigireetmise küsimustega. [Leiti] veel, et riigil ikkagi peaks olema võimalus sekkuda siis, kui kirikupea on aastate jooksul näiteks oma seisukohtadega seadnud kahtluse alla Eesti iseseisvuse. Sellise olukorraga ei saa Eesti riik nõustuda ega pea nõustuma. Mina puudutasin seda, et vene õigeusu praktiseerimist või vene traditsioonidega õigeusu praktiseerimist tegelikult see eelnõu ju ei puuduta. Ka Siseministeeriumi nõunik rõhutas üle, et praegugi on meil vene traditsioonidega õigeusu kogudusi, kes ei allu mitte Moskva patriarhaadile, vaid on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku all. Tegelikult neid võimalusi on küll ja neid asju on arutatud ka varem. Diskussiooni käigus, ma arvan, saidki need küsimused suuresti arutatud. Kas on põhiseadusega vastuolu? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Kas on üldse võimalik usuvabadusega midagi teha seoses põhiseadusega? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Kas on üleüldse tegemist usuvabaduse küsimusega või on tegemist väga selgelt haldussidemete küsimusega? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Ja sellest tulenevalt me … (Kalle Grünthal kõneleb kohapealt.) Ma jõuan kohe sinna, härra Grünthal. Ja ma jõuan sinna tänu menetluslikele otsustele. Siis te mõistate, millest ma räägin. Kuna üks pool ütles jah ja teine pool ütles ei, siis tehti ka menetluslikud otsused. Nimelt pandi hääletusele ettepanek [eelnõu] muutmata kujul uuesti vastu võtta. See ettepanek läks hääletusele, poolt oli 8 õiguskomisjoni saadikut, vastu oli 2. Ja nii nagu ma ennist ütlesin, Siseministeeriumi nõunik oli selles pooles, kes ütles, et ei, põhiseadusega vastuolu ei ole, ning presidendi nõunik jäi loomulikult enda seisukohtade juurde. Nii et tehti menetluslik otsus toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, poolt 8, vastu 2, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, kes ma siin seisan. Aitäh!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda küsimust 8. septembri istungil ja sinna oli kutsutud nii Vabariigi Presidendi õigusnõunik kui ka Siseministeeriumi nõunik. Presidendi õigusnõunik alustas [arutelu], öeldes lühidalt seda, et vastuvõetud seadus ei ole ka muudetud kujul kooskõlas põhiseadusega. Ta avaldas arvamust, et fookus on olnud liialt ühel konkreetsel organisatsioonil, see peaks olema palju laiem, palju abstraktsem. Samuti avaldas ta kahtlust, et see eelnõu või seadus võiks laieneda ka teistele ühingutele, mitte ainult usuühingutele, meenutades siin välismõjuseadusi, mis on mujal riikides vastu võetud. Põhiprobleemina nimetas presidendi nõunik seda, et on ebakõla algselt püstitatud seaduse eesmärgi ehk siis haldussidemete katkestamise ning selle seaduse konkreetsete sätete vahel, avaldades arvamust, et [katkestamine] võib puudutada ka õpetuslikke sidemeid, kuna on viide usuühingute põhikirjale ja seal on omakorda räägitud õpetuslikust alusest. Teise probleemina tõi ta välja ohu liialt laia määratlemise ja muu hulgas selle, mida on siin vahel arvatud, et organisatsiooni võib pidada ohtlikuks, kui äkki ka minevikus on selle juhi seisukohavõtud vägivalda toetanud. Ehk siis seaduses ei ole väga konkreetselt välja toodud, kui kaua peab olema möödunud sellest ajast, kui neid seisukohti avaldati. Seejärel Siseministeeriumi nõunik omakorda selgitas. Tegelikult Siseministeerium on saatnud ka oma argumente lisaks sellele, et see seletuskiri on menetluse käigus pidevalt täienenud, kindlasti tasub seda lugeda, aga Siseministeerium on ka põhiargumentidele vastanud. Kes soovib sellega tutvuda, saab kindlasti tutvuda. Siseministeeriumi nõunik ütles, et kindlasti ei saa nõustuda sellega, et tegemist on mingisugusele ühele organisatsioonile suunatud eelnõuga. Vastupidi, näiteks ka islami radikalism on ilmselgelt probleem. Nii et sellega ta kindlasti ei nõustunud. Lisaks puudutati põhikirjalist sidet ja toodi välja, et kirik ei saa üleüldse olla Eestis registreeritud kirik, kui ta ei tugine kolmele üldkiriklikule usutunnistusele ja piiblile. Ta tõi ka välja, et kui usutunnistus oleks see, mida oleks tahetud reguleerida, siis tõepoolest võiks öelda, et tahetakse konkreetset kirikut mingil moel keelustada, aga seda [soovi] kindlasti ei ole. Ja rõhutati üle, et selline põhiseaduseülene immuniteet ükskõik millisele kirikukogu otsusele ei päde, sealhulgas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat arvestades. Kui ikkagi on seos piiriülese julgeolekuohuga, siis sellist asja saab reguleerida ja peab reguleerima. Lisaks toodi välja viimane argument. Kui keegi on kunagi, näiteks 100 aastat tagasi, äkki midagi öelnud, siis loomulikult on olemas ka kaalutlusõigus, mille põhjal tuleb neid otsuseid langetada. See säte ei rakendu automaatselt, vaid kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, nii nagu seda ka üldiselt meil kohtusüsteemis tehakse. Konkreetsete ajaliste piiride või väga konkreetsete dokumentide määratlemine selles eelnõus ei ole võimalik, iga juhtumit tuleb ikkagi hinnata konkreetselt asjaolude raames. Õigusselguse ja õigusmõistete puhul rõhutas Siseministeeriumi nõunik veel kord, et seletuskiri on väga pikk ja põhjalik, pidevalt on kirikute nõukoguga tehtud koostööd. Nii et seda, et normi adressaadid ise peaksid sellest eelnõust kuidagi [teisiti] aru saama ja laveerima – seda ei ole. Tegelikult on selgust piisavalt. Loomulikult rõhutas ta kõige olulisemana, et Siseministeeriumi hinnangul ei ole see seadus põhiseadusega vastuolus ning peaks olema võimalik võtta see muutmata kujul vastu. Nii nagu me ennist kuulsime, sellisel seisukohal oli ka põhiseaduskomisjon. Härra Karilaid õiguskomisjoni liikmena tõi välja selle, mis meil siin ka ennist kõlas, et need argumendid on presidendil justkui muutunud. Kui alguses oli see nii-öelda definitsioonide ja sõnastuse küsimus, siis nüüd on tõesti [viidatud] haldussidemetele ja muule. Härra Karilaid sõnas, et ei pea õigeks, et nende arutelude käigus on toimunud hirmutamist, justkui hakataks sekkuma õpetuse autonoomiasse või usutegevusse. Presidendi nõunik ütles, et põhiprobleem on ikkagi see, et seadusandja ei saavuta selle seadusega oma püstitatud eesmärki, keelud on ebaselged ja need õigusvaidlused võivad viia Euroopa Inimõiguste Kohtuni. Otsuse tuum on see, et küsimus [seisneb] proportsionaalsuses ja vajalikkuses – mitte selles, kas see püstitatud eesmärk on tähtis või mitte, vaid selles, kas valitud meetmed on õiged. Küsiti ka selle kohta, kas mõned kogudused on juba näiteks Moskva patriarhaadi alt lahkunud. Sellele Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe ei osanud niimoodi vastata. Kui soovitakse, siis kirikud ja kogudused peavad sellega ise tegelema. Lisaks räägiti natukene pikemalt Euroopa Inimõiguste Kohtust. See ei ole argument iseenesest, Riigikogu avaldus näiteks on juba Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud, ja [Siseministeeriumi nõunik] ei ole küll kindlasti seda meelt, et nii kui see Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõuab, peaks sealt meile tulema mingisugune negatiivne otsus. Vastupidi, tegelikult on see praktika olnud ka teistsugune ja ei ole olnud otseselt sellist kaasust, kus [käsitletakse] piiriülest julgeolekuohtu ja tuleb kaaluda, kas usuvabadus on ohus või mitte. Inimõiguste kohtu osas on veel see argument, et oluline on eristada, kas inimõiguste kohtusse minnakse selle seaduse redaktsiooni peale või võimaliku otsuse peale, mis tehakse hiljem. Selline arutelu. Presidendi õigusnõunik tõi veel välja, et president on tegelikult algusest peale nõustunud vajadusega tegeleda haldussidemete ja kaadrivalikuga, aga veel kord, president ei saa mööda vaadata sellest, et tegemist on tema hinnangul põhiseadusega vastuoluga. Arutati veel põhimõttelist konstruktsiooni, millest siin enne natukene juttu oli, et kas oht riigi julgeolekule võib olla usulise ühenduse tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Sellele vastas presidendi nõunik jaatavalt. Ma lähen siit natukene edasi, see on seesama küsimus, mida enne kolleeg Varro Vooglaid küsis põhiseaduskomisjoni esimehelt. Ka õiguskomisjonis oli meil seesama vaidlus, kas põhiseadus üleüldse võimaldab sellist eelnõu. Ma ei hakka sinna väga palju sisse minema, aga meenutades varasemat [istungit], kui õiguskomisjonis oli samuti presidendi esindaja, küll teine inimene, ütlen, et siis oli vaidlus selle üle, kas üleüldse saab piirata või ei saa. Siis jäi kõlama, et tegelikult justkui ei saagi. 8. septembril jäi siiski kõlama, et tegelikult saab küll, põhiseadus võimaldab seda. Ja tõepoolest, nii nagu ma siin juba [mainisin], Varro Vooglaid tõi välja, et tema jaoks on vastuolu põhiseadusega sügavam, et kui kaugele see läheb ja kas põhiline probleem seisneb just nimelt nõudmises tingimata katkestada kanooniline side, sõltumata sellest, kas eksisteerib reaalne julgeolekuoht. Ka sellele saadi vastus. Aga, veel kord, presidendi nõunik ütles, et põhiline probleem ei seisne mitte selles, et mõjutustegevust või ohtlikku tegevust ei saa piirata, vaid [probleem] on mujal, viidates ka Riigikohtu otsusele seoses riigireetmise küsimustega. [Leiti] veel, et riigil ikkagi peaks olema võimalus sekkuda siis, kui kirikupea on aastate jooksul näiteks oma seisukohtadega seadnud kahtluse alla Eesti iseseisvuse. Sellise olukorraga ei saa Eesti riik nõustuda ega pea nõustuma. Mina puudutasin seda, et vene õigeusu praktiseerimist või vene traditsioonidega õigeusu praktiseerimist tegelikult see eelnõu ju ei puuduta. Ka Siseministeeriumi nõunik rõhutas üle, et praegugi on meil vene traditsioonidega õigeusu kogudusi, kes ei allu mitte Moskva patriarhaadile, vaid on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku all. Tegelikult neid võimalusi on küll ja neid asju on arutatud ka varem. Diskussiooni käigus, ma arvan, saidki need küsimused suuresti arutatud. Kas on põhiseadusega vastuolu? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Kas on üldse võimalik usuvabadusega midagi teha seoses põhiseadusega? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Kas on üleüldse tegemist usuvabaduse küsimusega või on tegemist väga selgelt haldussidemete küsimusega? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Ja sellest tulenevalt me … (Kalle Grünthal kõneleb kohapealt.) Ma jõuan kohe sinna, härra Grünthal. Ja ma jõuan sinna tänu menetluslikele otsustele. Siis te mõistate, millest ma räägin. Kuna üks pool ütles jah ja teine pool ütles ei, siis tehti ka menetluslikud otsused. Nimelt pandi hääletusele ettepanek [seadus] muutmata kujul uuesti vastu võtta. See ettepanek läks hääletusele, poolt oli 8 õiguskomisjoni saadikut, vastu oli 2. Ja nii nagu ma ennist ütlesin, Siseministeeriumi nõunik oli selles pooles, kes ütles, et ei, põhiseadusega vastuolu ei ole, ning presidendi nõunik jäi loomulikult enda seisukohtade juurde. Nii et tehti menetluslik otsus toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, poolt 8, vastu 2, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, kes ma siin seisan. Aitäh!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda küsimust 8. septembri istungil ja sinna oli kutsutud nii Vabariigi Presidendi õigusnõunik kui ka Siseministeeriumi nõunik. Presidendi õigusnõunik alustas [arutelu], öeldes lühidalt seda, et vastuvõetud seadus ei ole ka muudetud kujul kooskõlas põhiseadusega. Ta avaldas arvamust, et fookus on olnud liialt ühel konkreetsel organisatsioonil, see peaks olema palju laiem, palju abstraktsem. Samuti avaldas ta kahtlust, et see eelnõu või seadus võiks laieneda ka teistele ühingutele, mitte ainult usuühingutele, meenutades siin välismõjuseadusi, mis on mujal riikides vastu võetud. Põhiprobleemina nimetas presidendi nõunik seda, et on ebakõla algselt püstitatud seaduse eesmärgi ehk siis haldussidemete katkestamise ning selle seaduse konkreetsete sätete vahel, avaldades arvamust, et [katkestamine] võib puudutada ka õpetuslikke sidemeid, kuna on viide usuühingute põhikirjale ja seal on omakorda räägitud õpetuslikust alusest. Teise probleemina tõi ta välja ohu liialt laia määratlemise ja muu hulgas selle, mida on siin vahel arvatud, et organisatsiooni võib pidada ohtlikuks, kui äkki ka minevikus on selle juhi seisukohavõtud vägivalda toetanud. Ehk siis seaduses ei ole väga konkreetselt välja toodud, kui kaua peab olema möödunud sellest ajast, kui neid seisukohti avaldati. Seejärel Siseministeeriumi nõunik omakorda selgitas. Tegelikult Siseministeerium on saatnud ka oma argumente lisaks sellele, et see seletuskiri on menetluse käigus pidevalt täienenud, kindlasti tasub seda lugeda, aga Siseministeerium on ka põhiargumentidele vastanud. Kes soovib sellega tutvuda, saab kindlasti tutvuda. Siseministeeriumi nõunik ütles, et kindlasti ei saa nõustuda sellega, et tegemist on mingisugusele ühele organisatsioonile suunatud eelnõuga. Vastupidi, näiteks ka islami radikalism on ilmselgelt probleem. Nii et sellega ta kindlasti ei nõustunud. Lisaks puudutati põhikirjalist sidet ja toodi välja, et kirik ei saa üleüldse olla Eestis registreeritud kirik, kui ta ei tugine kolmele üldkiriklikule usutunnistusele ja piiblile. Ta tõi ka välja, et kui usutunnistus oleks see, mida tahetakse reguleerida, siis tõepoolest võiks öelda, et tahetakse konkreetset kirikut mingil moel keelustada, aga seda [soovi] kindlasti ei ole. Ja rõhutati üle, et selline põhiseaduseülene immuniteet ükskõik millisele kirikukogu otsusele ei päde, sealhulgas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat arvestades. Kui ikkagi on seos piiriülese julgeolekuohuga, siis sellist asja saab reguleerida ja peab reguleerima. Lisaks toodi välja viimane argument. Kui keegi on kunagi, näiteks 100 aastat tagasi, äkki midagi öelnud, siis loomulikult on olemas ka kaalutlusõigus, mille põhjal tuleb neid otsuseid langetada. See säte ei rakendu automaatselt, vaid kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, nii nagu seda ka üldiselt meil kohtusüsteemis tehakse. Konkreetsete ajaliste piiride või väga konkreetsete dokumentide määratlemine selles eelnõus ei ole võimalik, iga juhtumit tuleb ikkagi hinnata konkreetselt asjaolude raames. Õigusselguse ja õigusmõistete puhul rõhutas Siseministeeriumi nõunik veel kord, et seletuskiri on väga pikk ja põhjalik, pidevalt on kirikute nõukoguga tehtud koostööd. Nii et seda, et normi adressaadid ise peaksid sellest eelnõust kuidagi [teisiti] aru saama ja laveerima – seda ei ole. Tegelikult on selgust piisavalt. Loomulikult rõhutas ta kõige olulisemana, et Siseministeeriumi hinnangul ei ole see seadus põhiseadusega vastuolus ning peaks olema võimalik võtta see muutmata kujul vastu. Nii nagu me ennist kuulsime, sellisel seisukohal oli ka põhiseaduskomisjon. Härra Karilaid õiguskomisjoni liikmena tõi välja selle, mis meil siin ka ennist kõlas, et need argumendid on presidendil justkui muutunud. Kui alguses oli see nii-öelda definitsioonide ja sõnastuse küsimus, siis nüüd on tõesti [viidatud] haldussidemetele ja muule. Härra Karilaid sõnas, et ei pea õigeks, et nende arutelude käigus on toimunud hirmutamist, justkui hakataks sekkuma õpetuse autonoomiasse või usutegevusse. Presidendi nõunik ütles, et põhiprobleem on ikkagi see, et seadusandja ei saavuta selle seadusega oma püstitatud eesmärki, keelud on ebaselged ja need õigusvaidlused võivad viia Euroopa Inimõiguste Kohtuni. Otsuse tuum on see, et küsimus [seisneb] proportsionaalsuses ja vajalikkuses – mitte selles, kas see püstitatud eesmärk on tähtis või mitte, vaid selles, kas valitud meetmed on õiged. Küsiti ka selle kohta, kas mõned kogudused on juba näiteks Moskva patriarhaadi alt lahkunud. Sellele Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe ei osanud niimoodi vastata. Kui soovitakse, siis kirikud ja kogudused peavad sellega ise tegelema. Lisaks räägiti natukene pikemalt Euroopa Inimõiguste Kohtust. See ei ole argument iseenesest, Riigikogu avaldus näiteks on juba Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud, ja [Siseministeeriumi nõunik] ei ole küll kindlasti seda meelt, et nii kui see Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõuab, peaks sealt meile tulema mingisugune negatiivne otsus. Vastupidi, tegelikult on see praktika olnud ka teistsugune ja ei ole olnud otseselt sellist kaasust, kus [käsitletakse] piiriülest julgeolekuohtu ja tuleb kaaluda, kas usuvabadus on ohus või mitte. Inimõiguste kohtu osas on veel see argument, et oluline on eristada, kas inimõiguste kohtusse minnakse selle seaduse redaktsiooni peale või võimaliku otsuse peale, mis tehakse hiljem. Selline arutelu. Presidendi õigusnõunik tõi veel välja, et president on tegelikult algusest peale nõustunud vajadusega tegeleda haldussidemete ja kaadrivalikuga, aga veel kord, president ei saa mööda vaadata sellest, et tegemist on tema hinnangul põhiseadusega vastuoluga. Arutati veel põhimõttelist konstruktsiooni, millest siin enne natukene juttu oli, et kas oht riigi julgeolekule võib olla usulise ühenduse tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Sellele vastas presidendi nõunik jaatavalt. Ma lähen siit natukene edasi, see on seesama küsimus, mida enne kolleeg Varro Vooglaid küsis põhiseaduskomisjoni esimehelt. Ka õiguskomisjonis oli meil seesama vaidlus, kas põhiseadus üleüldse võimaldab sellist eelnõu. Ma ei hakka sinna väga palju sisse minema, aga meenutades varasemat [istungit], kui õiguskomisjonis oli samuti presidendi esindaja, küll teine inimene, ütlen, et siis oli vaidlus selle üle, kas üleüldse saab piirata või ei saa. Siis jäi kõlama, et tegelikult justkui ei saagi. 8. septembril jäi siiski kõlama, et tegelikult saab küll, põhiseadus võimaldab seda. Ja tõepoolest, nii nagu ma siin juba [mainisin], Varro Vooglaid tõi välja, et tema jaoks on vastuolu põhiseadusega sügavam, et kui kaugele see läheb ja kas põhiline probleem seisneb just nimelt nõudmises tingimata katkestada kanooniline side, sõltumata sellest, kas eksisteerib reaalne julgeolekuoht. Ka sellele saadi vastus. Aga, veel kord, presidendi nõunik ütles, et põhiline probleem ei seisne mitte selles, et mõjutustegevust või ohtlikku tegevust ei saa piirata, vaid [probleem] on mujal, viidates ka Riigikohtu otsusele seoses riigireetmise küsimustega. [Leiti] veel, et riigil ikkagi peaks olema võimalus sekkuda siis, kui kirikupea on aastate jooksul näiteks oma seisukohtadega seadnud kahtluse alla Eesti iseseisvuse. Sellise olukorraga ei saa Eesti riik nõustuda ega pea nõustuma. Mina puudutasin seda, et vene õigeusu praktiseerimist või vene traditsioonidega õigeusu praktiseerimist tegelikult see eelnõu ju ei puuduta. Ka Siseministeeriumi nõunik rõhutas üle, et praegugi on meil vene traditsioonidega õigeusu kogudusi, kes ei allu mitte Moskva patriarhaadile, vaid on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku all. Tegelikult neid võimalusi on küll ja neid asju on arutatud ka varem. Diskussiooni käigus, ma arvan, saidki need küsimused suuresti arutatud. Kas on põhiseadusega vastuolu? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Kas on üldse võimalik usuvabadusega midagi teha seoses põhiseadusega? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Kas on üleüldse tegemist usuvabaduse küsimusega või on tegemist väga selgelt haldussidemete küsimusega? Üks pool ütles jah, teine pool ütles ei. Ja sellest tulenevalt me … (Kalle Grünthal kõneleb kohapealt.) Ma jõuan kohe sinna, härra Grünthal. Ja ma jõuan sinna tänu menetluslikele otsustele. Siis te mõistate, millest ma räägin. Kuna üks pool ütles jah ja teine pool ütles ei, siis tehti ka menetluslikud otsused. Nimelt pandi hääletusele ettepanek [seadus] muutmata kujul uuesti vastu võtta. See ettepanek läks hääletusele, poolt oli 8 õiguskomisjoni saadikut, vastu oli 2. Ja nii nagu ma ennist ütlesin, Siseministeeriumi nõunik oli selles pooles, kes ütles, et ei, põhiseadusega vastuolu ei ole, ning presidendi nõunik jäi loomulikult enda seisukohtade juurde. Nii et tehti menetluslik otsus toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, poolt 8, vastu 2, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, kes ma siin seisan. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd on küsimuste aeg. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Nüüd on küsimuste aeg. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Andre! Kui kogudus peab oma ruumides palveteenistust, kus jagatakse sõnumeid koguduse liikmetele, siis kas neid käsitletakse uue seaduse järgi kui potentsiaalset ohtu, mida peab kuidagi kontrollima või piirama? Ja kuidas tehakse vahet usu väljendusel ja tegeliku ohu sõnumil?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Andre! Kui kogudus peab oma ruumides palveteenistust, kus jagatakse sõnumeid koguduse liikmetele, siis kas neid käsitletakse uue seaduse järgi kui potentsiaalset ohtu, mida peab kuidagi kontrollima või piirama? Ja kuidas tehakse vahet usu väljendusel ja tegelikku ohtu [kujutaval] sõnumil?

Aitäh! Ma kõigepealt pean ütlema, et õiguskomisjoni istungil me uuesti seda seadust selles mõttes ei avanud. Me keskendusime ikkagi väga selgelt sellele, kas see on põhiseaduspärane, kas seal on neid probleeme, mida president on välja toonud. Arutelu keskendus sellele. See, mida te küsite, on ikkagi väga selgelt [teine teema]. Veel kord, selle eelnõu sisu ju ei ole kunagi olnud usuvabaduse piiramine. Seda on ka Siseministeerium rõhutanud, seda on rõhutanud väga paljud teised eksperdid. Teie küsimus viitab justkui sellele, et nii kui keegi praktiseerib õigeusku, siis on see justkui mingisuguses vastuolus selle seadusega. Absoluutselt mitte! Ei ole mitte mingit vastuolu selle seadusega ega selle seaduse eesmärgiga.

Aitäh! Ma kõigepealt pean ütlema, et õiguskomisjoni istungil me uuesti seda seadust selles mõttes ei avanud. Me keskendusime ikkagi väga selgelt sellele, kas see on põhiseaduspärane, kas seal on neid probleeme, mida president on välja toonud. Arutelu keskendus sellele. See, mida te küsite, on ikkagi väga selgelt eelnõupõhine. Veel kord, selle eelnõu sisu ju ei ole kunagi olnud usuvabaduse piiramine. Seda on ka Siseministeerium rõhutanud, seda on rõhutanud väga paljud teised eksperdid. Teie küsimus viitab justkui sellele, et nii kui keegi praktiseerib õigeusku, siis on see justkui mingisuguses vastuolus selle seadusega. Absoluutselt mitte! Ei ole mitte mingit vastuolu selle seadusega ega selle seaduse eesmärgiga.

Aitäh! Ma kõigepealt pean ütlema, et õiguskomisjoni istungil me nüüd uuesti seda seadust selles mõttes ei avanud. Me keskendusime ikkagi väga selgelt sellele, kas see on põhiseaduspärane, kas on seal neid probleeme, mida on president välja toonud. Tegelikult see arutelu keskendus sellele. See, mida te küsite, on ikkagi väga selgelt eelnõupõhine. Veel kord, selle eelnõu sisu ju ei ole olnud kunagi usuvabaduse piiramine. Seda on ka Siseministeerium rõhutanud, seda on rõhutanud väga paljud teised eksperdid. See teie küsimus viitab justkui sellele, et nii kui keegi praktiseerib õigeusku, siis on justkui mingisugune vastuolu selle seadusega. Absoluutselt mitte! Mitte mingit vastuolu selle seadusega, mitte mingit vastuolu selle seaduse eesmärgiga pole.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt ei ole ka teil kahtlust selles, et presidendi nõunikud on põhiseaduse vallas väga tugevad. Ma eeldan, et teie hulgas komisjonis selliseid inimesi ei ole, välja arvatud Varro Vooglaid, kes on tõeline põhiseadusekorüfee. Te ütlesite ka niimoodi, et üks pool ütleb üht, teine pool teist ja määravaks sai Siseministeeriumi nõuniku arvamus, vähemalt põhiseaduskomisjonis oli see komisjoni esimehe sõnul vist niimoodi. Aga ikkagi, te osundasite mitu korda probleemile. Minu meelest on probleem see, et õiguskomisjonis ei ole peale Varro Vooglaiu mitte ühtegi põhiseaduse asjatundjat. Vaidlete vastu või olete nõus?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt ei ole ka teil kahtlust selles, et presidendi nõunikud on põhiseaduse alal väga tugevad. Ma eeldan seda, et teie hulgas, kes te seal komisjonis olete, selliseid inimesi ei ole, välja arvatud Varro Vooglaid, kes on tõeline põhiseaduse korüfee. Ja nüüd on … Te võtsite ilmselt ka niimoodi, ütlesite, et üks pool ütleb üht, teine pool teist, eks ju. Ja määravaks sai siis Siseministeeriumi nõuniku arvamus, vähemalt komisjoni esimehe sõnul oli see vist niimoodi põhiseaduskomisjonis. Aga ikkagi, te osundasite mitu korda probleemile. Minu meelest on probleem see, et õiguskomisjonis ei ole peale Varro Vooglaiu mitte ühtegi põhiseaduse asjatundjat. Vaidlete vastu või olete nõus?

Aitäh! Kõigepealt, nii nagu ma hästi kiirelt ja võib-olla mitte nii põhjalikult, aga piisava põhjalikkusega [mainisin], siis tegelikult [arutati] uuesti sedasama küsimust, mida ka teie poolt nimetatud härra Vooglaid oli varem küsinud, et kas nendesamade põhiseaduse paragrahvide alusel, mida siin ennist välja toodi, on üleüldse võimalik selliselt usuvabadust piirata või seda eelnõu selles vaates teha. Tegelikult ka sellele – te ütlete, et presidendi nõunik [on põhiseaduse teemadel tugev], mida ta kahtlemata on, minagi nõustun teie hinnanguga – presidendi nõunik vastas, et jah, on küll võimalik. Kui te küsite, kas ühel või teisel on kindlasti õigus, siis teie, kes te olete ka õigust praktiseerinud ja minust kindlasti palju kauem, teate ju väga hästi, et on erinevaid arvamusi. Vaatamata sellele, et inimesed on eksperdid – ma kahtlemata pean eksperdiks nii presidendi õigusnõunikku kui ka Siseministeeriumi õigusnõunikku ja ma usun, et ka teie poolt välja toodud härra Varro Vooglaid on juuras väga tugev –, olid neil ometigi väga tihti väga paljudes küsimustes erinevad arvamused. Lõpuks ongi see täna siin Riigikogu otsus, ja mitte ainult. Ma pean ekspertideks ka riigikohtunikke, juhul kui see eelnõu sinna jõuab. Kui me arutame, kes on ekspertidest eksperdim, siis selle loogika järgi ju võiksimegi saata [seaduse] riigikohtunikele ja las nemad otsustavad, kes on ekspertidest eksperdimad.

Aitäh! Kõigepealt, nii nagu ma tegelikult hästi kiirelt ja võib-olla mitte nii põhjalikult, aga piisava põhjalikkusega puudutasin, siis tegelikult ka oli uuesti seesama küsimus, mida tegelikult ka teie poolt nimetatud härra Vooglaid oli varasemalt küsinud, et kas on üleüldse nendesamade paragrahvide alusel, mida siin ennist välja toodi, põhiseaduses võimalik sellist usuvabadust piirata või seda eelnõu selles vaates teha. Ja tegelikult ka siin, kui te ütlete, et presidendi nõunik, mida ta kahtlemata on, ja ka mina nõustun selle teie hinnanguga, siis ka siin presidendi nõunik ütles, et jah, on küll võimalik. Nii et kui teie küsimus on, et kas ühel või teisel on kindlasti õigus, siis teie, kes te olete ka õigust praktiseerinud ja minust kindlasti palju kauem, te ju teate väga hästi, et on erinevaid arvamusi. Ja vaatamata sellele, et inimesed on eksperdid, ma kahtlemata pean eksperdiks nii presidendi õigusnõunikku kui ka Siseministeeriumi õigusnõunikku, ja ma usun, et ka teie poolt välja toodud härra Varro Vooglaid on väga tugev juuras, ometigi olid neil väga tihti väga paljudes küsimustes erinevad arvamused. Lõpuks ongi see otsus täna siin Riigikogus. Ja mitte ainult, ma pean ekspertideks ka riigikohtunikke juhul, kui see eelnõu sinna jõuab. Kui me arutame, kes on ekspertidest eksperdim, siis selle loogika järgi ju võiksimegi saata riigikohtunikele ja las nemad otsustavad, kes on ekspertidest eksperdimad.

Aitäh! Kõigepealt, nii nagu ma hästi kiirelt ja võib-olla mitte väga põhjalikult, aga piisava põhjalikkusega [mainisin], siis tegelikult [arutati] uuesti sedasama küsimust, mida ka teie nimetatud härra Vooglaid oli varem küsinud, et kas nendesamade põhiseaduse paragrahvide alusel, mida siin ennist välja toodi, on üleüldse võimalik selliselt usuvabadust piirata või seda seadust selles vaates teha. Tegelikult ka sellele – te ütlete, et presidendi nõunik [on põhiseaduse tundmisel tugev], mida ta kahtlemata on, minagi nõustun teie hinnanguga – presidendi nõunik vastas, et jah, on küll võimalik. Kui te küsite, kas ühel või teisel on kindlasti õigus, siis teie, kes te olete ka õigust praktiseerinud ja minust kindlasti palju kauem, teate ju väga hästi, et on erinevaid arvamusi. Vaatamata sellele, et inimesed on eksperdid – ma kahtlemata pean eksperdiks nii presidendi õigusnõunikku kui ka Siseministeeriumi õigusnõunikku ja ma usun, et ka teie poolt välja toodud härra Varro Vooglaid on juuras väga tugev –, olid neil ometigi väga tihti väga paljudes küsimustes erinevad arvamused. Lõpuks ongi see täna siin Riigikogu otsus, ja mitte ainult. Ma pean ekspertideks ka riigikohtunikke, juhul kui see seadus sinna jõuab. Kui me arutame, kes on ekspertide [hulgas kõige] eksperdim, siis selle loogika järgi ju võiksimegi saata [seaduse] riigikohtunikele ja las nemad otsustavad, nad on kõige eksperdimad.

Aitäh! Kõigepealt, nii nagu ma hästi kiirelt ja võib-olla mitte väga põhjalikult, aga piisava põhjalikkusega [mainisin], siis tegelikult [arutati] uuesti sedasama küsimust, mida ka teie nimetatud härra Vooglaid oli varem küsinud, et kas nendesamade põhiseaduse paragrahvide alusel, mida siin ennist välja toodi, on üleüldse võimalik selliselt usuvabadust piirata või seda eelnõu selles vaates teha. Tegelikult ka sellele – te ütlete, et presidendi nõunik [on põhiseaduse tundmisel tugev], mida ta kahtlemata on, minagi nõustun teie hinnanguga – presidendi nõunik vastas, et jah, on küll võimalik. Kui te küsite, kas ühel või teisel on kindlasti õigus, siis teie, kes te olete ka õigust praktiseerinud ja minust kindlasti palju kauem, teate ju väga hästi, et on erinevaid arvamusi. Vaatamata sellele, et inimesed on eksperdid – ma kahtlemata pean eksperdiks nii presidendi õigusnõunikku kui ka Siseministeeriumi õigusnõunikku ja ma usun, et ka teie poolt välja toodud härra Varro Vooglaid on juuras väga tugev –, olid neil ometigi väga tihti väga paljudes küsimustes erinevad arvamused. Lõpuks ongi see täna siin Riigikogu otsus, ja mitte ainult. Ma pean ekspertideks ka riigikohtunikke, juhul kui see eelnõu sinna jõuab. Kui me arutame, kes on ekspertide [hulgas kõige] eksperdim, siis selle loogika järgi ju võiksimegi saata [seaduse] riigikohtunikele ja las nemad otsustavad, nad on kõige eksperdimad.

Nii, Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle isiklikult tundub, et ettekandjal on kõrvakuulmisega midagi lahti, sest ta ei vastanud minu väga konkreetsele küsimusele: kes peale Varro Vooglaiu on veel õigusalaste teadmistega – mitte ainult õigusalaste [teadmistega], vaid ka põhiseaduse tundmisega – sina peal ja võivad ennast kvalifitseerida Varro Vooglaiuga võrdselt eksperdiks? Äkki saaks korrata minu küsimust uuesti, sellepärast et ta rääkis hoopis millestki muust.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle isiklikult tundub, et ettekandjal on kõrvakuulmisega midagi lahti, sest ta ei vastanud minu väga konkreetsele küsimusele: kes peale Varro Vooglaiu on veel õigusalaste teadmistega – mitte lihtsalt õigusalaste [teadmistega], vaid ka põhiseadusega sina peal ja võivad ennast kvalifitseerida Varro Vooglaiuga võrdselt eksperdiks? Äkki saaks korrata minu küsimust uuesti, sellepärast et ta rääkis hoopis millestki muust.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle isiklikult tundub, et ettekandjal on kõrvakuulmisega midagi lahti, sest ta ei vastanud minu väga konkreetsele küsimusele, kes peale Varro Vooglaiu on veel õigusalaste teadmistega – mitte ainult õiguskorrast, vaid ka põhiseaduse tundmisega – sina peal ja võivad ennast kvalifitseerida Varro Vooglaiuga võrdselt eksperdiks. Äkki saaks korrata seda minu küsimust uuesti, sellepärast et ta rääkis millestki muust hoopis.

Aitäh! Kalle, sa oma küsimust kordasid. Mikrofonid töötavad ja kõlarid töötavad, nii et hästi on kuulda. Aga ettekandja saab vastata järgmisele küsimusele ja siis võib-olla lisada sinna juurde oma täienduse. Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Kalle, sa oma küsimust kordasid. Mikrofonid ja kõlarid töötavad, nii et hästi on kuulda. Aga ettekandja saab vastata järgmisele küsimusele ja siis võib-olla lisada sinna juurde oma täienduse. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa oled nagu varem olnud selle eelmängu juures. Mina eelmängus ei osalenud selle eelnõu puhul. Aga miks jäeti toona need paragrahvid korralikult sisustamata? Jäeti delegeerimisruum ja kõik see, mida ka presidendi õigusnõunik viimasel koosolekul rõhutas. Miks toona – algul, ma mõtlen – ei mindud liiga konkreetseks, vaid püüti laiendada ja sellist ebamäärasust anda, mis praegu on, nagu ma aru saan, osutunud selleks, et tõenäoliselt midagi head ei tule sealt?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa oled varem selle eelmängu juures olnud. Mina selle eelnõu puhul eelmängus ei osalenud. Aga miks jäeti toona need paragrahvid korralikult sisustamata? Jäeti delegeerimisruum ja [ei lahendatud] kõike seda, mida presidendi õigusnõunik viimasel koosolekul rõhutas. Miks toona – algul, ma mõtlen – ei mindud liiga konkreetseks, vaid püüti laiendada ja sellist ebamäärasust anda, millest praegu, nagu ma aru saan, tõenäoliselt midagi head ei tule?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa oled varem selle eelmängu juures olnud. Mina selle eelnõu puhul eelmängus ei osalenud. Aga miks jäeti toona need paragrahvid korralikult sisustamata? Jäeti delegeerimisruum ja [ei lahendatud] kõike seda, mida presidendi õigusnõunik viimasel koosolekul rõhutas. Miks toona – algul, ma mõtlen – ei mindud konkreetseks, vaid püüti laiendada ja sellist ebamäärasust anda, millest praegu, nagu ma aru saan, tõenäoliselt midagi head ei tule?

Aitäh! Kõigepealt ma vabandan teie ees, aga ma püüan adresseerida ka teie kolleegi härra Grünthali küsimust. Ta küll lahkus praegu saalist. Aga ma tõesti ei ole inimeste CV‑sid võrrelnud. Küll aga ma tean, et meil on õigusharidusega inimesi. Minu teada on [õigusharidus] näiteks õiguskomisjoni esimehel, kes on ka endine minister. Kes on kõige kõvem Liivimaa ratsutaja, ma tõesti ei tea. Aga vastates teie küsimusele, ütlen, et ka õiguskomisjonis arutati seda, kui abstraktne või kui suur see kaalutlusruum peaks olema. Tegelikult Siseministeeriumi nõunik rõhutas, et me ei saa nii konkreetselt öelda: vot need dokumendid, need usutunnistused, need asjad, eks ole. Seal peab olema mingi kaalutlusruum. Kui president oli esimest korda selle seaduse tagasi lükanud, siis [tõi ta välja] väga konkreetsed mõisted, mille puhul ta ütles, et need on liialt laialivalguvad. Ja need muudatused tehti. Ehk siis see seadus, mille president on uuesti tagasi lükanud, on tegelikult ju konkretiseeritud. Seal on muudetud neid laialivalguvaid mõisteid, mida president palus muuta. Nüüd on minu arvates, ja nii nagu ka õiguskomisjonis kõlama jäi, küsimus tegelikult palju laiem. Jah, seal on ka kaalutluskohad, mille puhul presidendi nõunik ütleb, et see peaks olema konkreetsem. Siseministeerium ütleb, et peabki olema kaalutlusruum, peabki olema võimalus vaadata tõendeid kogumis. Aga teiselt poolt on president pigem rõhutanud ju seda, et küsimus ei ole mitte haldussidemete katkestamises, vaid küsimus on tema jaoks laiem: usuvabaduse ja põhiseaduse raamistikus. Mul on tunne, et see narratiiv või see fookus on liikunud abstraktsusest pigem sellele, kas seda üldse on võimalik teha või seda ei ole võimalik teha. See on justkui põhiküsimus.

Aitäh! Kõigepealt ma vabandan teie ees, aga ma püüan adresseerida ka teie kolleegi härra Grünthali küsimust. Ta küll lahkus praegu saalist. Aga ma tõesti ei ole inimeste CV‑sid võrrelnud. Küll aga ma tean, et meil on õigusharidusega inimesi. Minu teada on [õigusharidus] näiteks õiguskomisjoni esimehel, kes on ka endine minister. Kes on kõige kõvem Liivimaa ratsutaja, ma tõesti ei tea. Aga vastates teie küsimusele, ütlen, et ka õiguskomisjonis arutati seda, kui abstraktne või kui suur see kaalutlusruum peaks olema. Tegelikult Siseministeeriumi nõunik rõhutas, et me ei saa nii konkreetselt öelda: vot need dokumendid, need usutunnistused, need asjad, eks ole. Seal peab olema mingi kaalutlusruum. Kui president oli esimest korda selle eelnõu tagasi lükanud, siis [tõi ta välja] väga konkreetsed mõisted, mille puhul ta ütles, et need on liialt laialivalguvad. Ja need muudatused tehti. Ehk siis see eelnõu, mille president on uuesti tagasi lükanud, on tegelikult ju konkretiseeritud. Seal on muudetud neid laialivalguvaid mõisteid, mida president palus muuta. Nüüd on minu arvates, ja nii nagu ka õiguskomisjonis kõlama jäi, küsimus tegelikult palju laiem. Jah, seal on ka kaalutluskohad, mille puhul presidendi nõunik ütleb, et see peaks olema konkreetsem. Siseministeerium ütleb, et peabki olema kaalutlusruum, peabki olema võimalus vaadata tõendeid kogumis. Aga teiselt poolt on president pigem rõhutanud ju seda, et küsimus ei ole mitte haldussidemete katkestamises, vaid küsimus on tema jaoks laiem: usuvabaduse ja põhiseaduse raamistikus. Mul on tunne, et see narratiiv või see fookus on liikunud abstraktsusest pigem sellele, kas seda üldse on võimalik teha või seda ei ole võimalik teha. See on justkui põhiküsimus.

Aitäh! Kõigepealt ma vabandan teie ees, aga ma püüan adresseerida ka teie kolleegi härra Grünthali küsimust. Ta küll lahkus praegu saalist. Aga ma tõesti ei ole inimeste CV‑sid võrrelnud. Küll aga ma tean, et meil on õigusharidusega inimesi. Minu teada on [õigusharidus] näiteks õiguskomisjoni esimehel, kes on ka endine minister. Kes on kõige kõvem Liivimaa ratsutaja, ma tõesti ei tea. Aga vastates teie küsimusele, siis ka õiguskomisjonis arutati seda, kui abstraktne või kui suur see kaalutlusruum peaks olema. Tegelikult Siseministeeriumi nõunik rõhutas, et me ei saa nii konkreetselt öelda: vot need dokumendid, need usutunnistused, need asjad, eks ole. Seal peab olema mingi kaalutlusruum. Kui president oli esimest korda selle eelnõu tagasi lükanud, siis [tõi ta välja] väga konkreetsed mõisted, mille puhul ta ütles, et need on liialt laialivalguvad. Ja need muudatused tehti. Ehk siis see eelnõu, mille president on uuesti tagasi lükanud, on tegelikult ju konkretiseeritud. Seal on muudetud neid laialivalguvaid mõisteid, mida president palus muuta. Nüüd on minu arvates, ja nii nagu ka õiguskomisjonis kõlama jäi, küsimus tegelikult palju laiem. Jah, seal on ka kaalutluskohad, mille puhul presidendi nõunik ütleb, et see peaks olema konkreetsem. Siseministeerium ütleb, et peabki olema kaalutlusruum, peabki olema võimalus vaadata tõendeid kogumis. Aga teiselt poolt on president pigem rõhutanud ju seda, et küsimus ei ole mitte haldussidemete katkestamises, vaid küsimus on tema jaoks laiem: usuvabaduse ja põhiseaduse raamistikus. Mul on tunne, et see narratiiv või see fookus on liikunud abstraktsusest pigem sellele, kas seda üldse on võimalik teha või seda ei ole võimalik teha. See on justkui see põhiküsimus.

Aitäh! Kõigepealt ma vabandan teie ees, aga ma püüan adresseerida ka teie kolleegi härra Grünthali küsimust. Ta küll lahkus praegu saalist. Aga ma tõesti ei ole inimeste CV-sid võrrelnud. Küll aga ma tean, et meil on õigusharidusega inimesi. Minu teada härra õiguskomisjoni esimees selleks näiteks on, kes on ka olnud endine minister. Kes on kõige kõvem Liivimaa ratsutaja, ma tõesti ei tea. Aga vastates teie küsimusele, siis ka õiguskomisjonis arutati seda, kui abstraktne või kui suur see kaalutlusruum peaks olema. Ja tegelikult ka Siseministeeriumi nõunik rõhutas, et me ei saa nii konkreetselt öelda: vot need dokumendid, need usutunnistused, need asjad, eks ole. Seal peab olema mingi kaalutlusruum. Ja tegelikult, kui oli esimest korda president selle eelnõu tagasi lükanud, siis seal olid väga konkreetsed mõisted, mille puhul president ütles, et need mõisted on liialt laialivalguvad. Ja need muudatused tehti. Ehk siis see eelnõu, mille president on uuesti tagasi lükanud, on tegelikult ju konkretiseeritud. Seal on need laialivalguvad mõisted, mille puhul president ütles, et need palun muuta, muudetud. Nüüd on tegelikult minu arvamuse järgi ja nii nagu ka õiguskomisjonis kõlama jäi, küsimus palju laiem. Jah, seal on ka need kaalutluskohad, kus presidendi nõunik ütleb, et see peaks olema konkreetsem. Siseministeerium ütleb, et peabki olema kaalutlusruum, peabki olema see võimalus, et vaadata tõendeid kogumis. Aga teiselt poolt tegelikult ju president on pigem rõhutanud seda, et küsimus ei ole mitte haldussidemete katkestamises, vaid küsimus on tema jaoks laiem: usuvabaduse ja põhiseaduse raamistikus. Mul on tunne, et see narratiiv või see fookus on liikunud sellest abstraktsusest pigem sellele, kas seda üldse on võimalik teha või seda ei ole võimalik teha. See on justkui see põhiküsimus.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Te ise ütlesite, et Siseministeerium arvab, et see seaduseelnõu ei riiva usuvabadust. Meie arvame, et riivab. Ja tegelikult president on juba kaks korda öelnud, et see riivab usuvabadust, kuna ta ei kuulutanud seda välja. Aga see selleks. Minu küsimus on täpselt sama, mis oli ka teise komisjoni esindajale: kui te arutasite seda, kas oli seal sellist [mõtet], et võib-olla ei saada järjekordselt seda eelnõu suurde saali, sest see muutub natuke juba naeruväärseks, vaid ikkagi proovime seda muuta, kusjuures sisuliselt, mitte kosmeetiliselt? Või siis üldse, ma ei tea, jätame selle kas riiulile jätta või viskame prügikasti?

Aitäh! Te ise ütlesite, et Siseministeerium arvab, et see seaduseelnõu ei riiva usuvabadust. Meie arvame, et riivab. Ja tegelikult president on juba kaks korda öelnud, et see riivab usuvabadust, kuna ta ei kuulutanud seda välja. Aga see selleks. Minu küsimus on täpselt sama, mis oli ka teise komisjoni esindajale: kui te arutasite seda, kas oli seal sellist [mõtet], et võib-olla ei saada järjekordselt seda eelnõu suurde saali, sest see muutub natuke juba naeruväärseks, vaid ikkagi proovime seda muuta, kusjuures sisuliselt, mitte kosmeetiliselt? Või siis üldse, ma ei tea, jätame selle kas riiulile või viskame prügikasti?

Aitäh! Te ise ütlesite, et Siseministeerium arvab, et see seaduseelnõu ei riiva usuvabadust. Meie arvame, et riivab. Ja tegelikult … on juba kaks korda seda öelnud, et see tegelikult riivab usuvabadust, kuna ta ei kuulutanud seda välja. Aga see selleks. Minu küsimus on täpselt sama, mis oli ka teise komisjoni esindajale: kas siis, kui te arutasite seda, oli seal sellist lähenemist, et võib-olla mitte saata järjekordselt see eelnõu suurde saali, sest see muutub natuke juba naeruväärseks, vaid ikkagi seda muuta, kusjuures sisuliselt, mitte kosmeetiliselt? Või siis üldse see kuidagi, ma ei tea, kas riiulile jätta või siis prügikasti visata?

Oli ikka arutelu ja sellest annab ju tunnistust ka menetluslik otsus ja hääletus. Oli ikka arutelu ja tegelikult ju arutelu oli ka selles, et kas see on justkui kuidagi väga piinlik või halb, et Riigikogu seda eelnõu taas arutab siin. Me tegelikult ikkagi leidsime õiguskomisjonis laiemalt seda, et ega Riigikogu, siin saal, ja president ei ole ju kuidagi omavahel mingisuguses väärtuskonfliktis. Tegelikult ka president on rõhutanud, et seaduse eesmärgist ta saab täiesti aru, julgeolekuohud on väga olulised teemad, millega tuleb tegeleda. Tema ütleb, et võib-olla see ei ole see tee. Ma arvan isiklikult ja tegelikult ka õiguskomisjonis väga paljudel inimestel jäi see kõlama, et kui on selline küsimus, kas see on õige tee või ei ole õige tee, siis tundub väga mõistlik viia see eelnõu nende ekspertideni, kes meil selleks ongi, ja see on Riigikohus. See oli see arutelu. On väga normaalne demokraatlikus parlamentaarses riigis, et Riigikohus teeb oma tööd, juhul kui parlament ja president on mingitel põhjustel eri arvamustel.

Oli ikka arutelu ja sellest annab ju tunnistust menetluslik otsus ja hääletus. Oli ikka arutelu ja arutelu oli ka selle üle, kas see on justkui väga piinlik või halb, et Riigikogu seda taas arutab. Me ikkagi leidsime õiguskomisjonis laiemalt, et ega Riigikogu, siinne saal, ja president ei ole ju kuidagi omavahel mingisuguses väärtuskonfliktis. Ka president on rõhutanud, et seaduse eesmärgist ta saab täiesti aru, julgeolekuohud on väga olulised teemad, millega tuleb tegeleda. Tema ütleb, et võib-olla see ei ole see tee. Ma arvan isiklikult ja ka õiguskomisjonis väga paljudel inimestel jäi kõlama, et kui on selline küsimus, kas see on õige tee või ei ole õige tee, siis tundub väga mõistlik viia see eelnõu nende ekspertideni, kes meil selleks ongi, ja see on Riigikohus. See oli see arutelu. On väga normaalne demokraatlikus parlamentaarses riigis, et Riigikohus teeb oma tööd, juhul kui parlament ja president on mingitel põhjustel eriarvamusel.

Oli ikka arutelu ja sellest annab ju tunnistust menetluslik otsus ja hääletus. Oli ikka arutelu ja arutelu oli ka selle kohta, kas see on justkui väga piinlik või halb, et Riigikogu seda eelnõu taas arutab. Me ikkagi leidsime õiguskomisjonis laiemalt, et ega Riigikogu, siinne saal, ja president ei ole ju kuidagi omavahel mingisuguses väärtuskonfliktis. Ka president on rõhutanud, et seaduse eesmärgist ta saab täiesti aru, julgeolekuohud on väga olulised teemad, millega tuleb tegeleda. Tema ütleb, et võib-olla see ei ole see tee. Ma arvan isiklikult ja ka õiguskomisjonis väga paljudel inimestel jäi kõlama, et kui on selline küsimus, kas see on õige tee või ei ole õige tee, siis tundub väga mõistlik viia see eelnõu nende ekspertideni, kes meil selleks ongi, ja see on Riigikohus. See oli see arutelu. On väga normaalne demokraatlikus parlamentaarses riigis, et Riigikohus teeb oma tööd, juhul kui parlament ja president on mingitel põhjustel eriarvamusel.

Oli ikka arutelu ja sellest annab ju tunnistust menetluslik otsus ja hääletus. Oli ikka arutelu ja arutelu oli ka selle üle, kas see on justkui väga piinlik või halb, et Riigikogu seda taas arutab. Me ikkagi leidsime õiguskomisjonis laiemalt, et ega Riigikogu, siinne saal, ja president ei ole ju kuidagi omavahel mingisuguses väärtuskonfliktis. Ka president on rõhutanud, et seaduse eesmärgist ta saab täiesti aru, julgeolekuohud on väga olulised teemad, millega tuleb tegeleda. Tema ütleb, et võib-olla see ei ole see tee. Ma arvan isiklikult ja ka õiguskomisjonis väga paljudel inimestel jäi kõlama, et kui on selline küsimus, kas see on õige tee või ei ole õige tee, siis tundub väga mõistlik viia see seadus nende ekspertideni, kes meil selleks ongi, ja see on Riigikohus. See oli see arutelu. On väga normaalne demokraatlikus parlamentaarses riigis, et Riigikohus teeb oma tööd, juhul kui parlament ja president on mingitel põhjustel eriarvamusel.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei … Oi! Varro Vooglaid, palun!

Ma vabandan, kui ma ei registreerunud, sest ma oma arvates vajutasin küll. Siis läks midagi nihu. Aitäh igal juhul seda võimaldamast! Esiteks olgu öeldud, et mina ennast mingisuguseks põhiseadusekorüfeeks ei pea, et siin ei jääks selline asi kõlama. Üht-teist sellest valdkonnast tean, aga kindlasti ei ole ma mingisugune tippspetsialist. Küll aga olen eriarvamusel presidendi õigusnõuniku härra Hent-Raul Kalmoga seoses sellega, kas põhiseadus lubab üleüldse julgeolekukaalutlusel usuvabadust piirata või mitte. Ma pean ütlema, et see diskussioon jäi meil ju ka õiguskomisjonis väga üürikeseks, väga põgusaks. Ma tegelikult loodan, et mul õnnestub temaga kas või eraviisiliselt seda diskussiooni jätkata. Millele ma tahan osutada, on see, et kui usuvabadusel on usuühenduste jaoks üldse mingisugune tähendus, siis see seisneb selles, et see on kaitse riigivõimu sekkumise eest. Usuvabadus ei kuulu mitte ainult füüsilistele isikutele kui usklikele, vaid ka kirikutele ja kloostritele. Ennekõike peab kaitsma selle eest, et riigivõim ei sekkuks nende vabadusse. Vabaduse sisuks kindlasti on muu hulgas otsustamine oma kiriklike alluvussuhete üle, see on fundamentaalne osa usuvabadusest. See on see põhjus, miks ma väidan vastu.

Ma vabandan, kui ma ei registreerunud, ma oma arvates vajutasin [nuppu] küll, ju siis läks midagi nihu. Aitäh igal juhul seda võimaldamast! Esiteks olgu öeldud, et mina ennast mingisuguseks põhiseadusekorüfeeks ei pea, et siin ei jääks selline asi kõlama. Üht-teist sellest valdkonnast tean, aga kindlasti ei ole ma mingisugune tippspetsialist. Küll aga olen eriarvamusel presidendi õigusnõuniku härra Hent-Raul Kalmoga seoses sellega, kas põhiseadus lubab üleüldse julgeolekukaalutlusel usuvabadust piirata või mitte. Ma pean ütlema, et see diskussioon jäi meil ju ka õiguskomisjonis väga üürikeseks, väga põgusaks. Ma tegelikult loodan, et mul õnnestub temaga kas või eraviisiliselt seda diskussiooni jätkata. Millele ma tahan osutada, on see, et kui usuvabadusel on usuühenduste jaoks üldse mingisugune tähendus, siis see seisneb selles, et see on kaitse riigivõimu sekkumise eest. Usuvabadus kuulub mitte ainult füüsilistele isikutele kui usklikele, vaid ka kirikutele ja kloostritele. Ennekõike peab kaitsma selle eest, et riigivõim ei sekkuks nende vabadusse. Vabaduse sisuks on kindlasti muu hulgas otsustamine oma kiriklike alluvussuhete üle, see on fundamentaalne osa usuvabadusest. See on see põhjus, miks ma väidan vastu.

Jah, see vist oli rohkem kommentaar. Tõepoolest, ma olen sellega nõus, et selline arutelu oli. Ma mäletan, et jäädi paljuski eriarvamusele, ja ma arvan, et see võtabki selle tänase olukorra kenasti kokku. On erinevaid arvamusi ja lõppkokkuvõttes õiguskomisjon, nii nagu ka põhiseaduskomisjon, leidis, et võime selle seaduse võtta vastu muutmata kujul. Ja eks näeme, mis siis edasi saab.

Jah, see vist oli rohkem kommentaar. Tõepoolest, ma olen sellega nõus, et see arutelu oli. Ma mäletan, et jäädi paljuski ka eriarvamusele. Ja ma arvan, et see võtabki selle tänase olukorra kenasti kokku, et on erinevaid arvamusi. Lõppkokkuvõttes õiguskomisjon, nii nagu ka põhiseaduskomisjon leidis, et võime selle eelnõu võtta vastu muutmata kujul. Ja mis siis edasi saab, siis näeme.

Jah, see vist oli rohkem kommentaar. Tõepoolest, ma olen sellega nõus, et selline arutelu oli. Ma mäletan, et jäädi paljuski eriarvamusele, ja ma arvan, et see võtabki selle tänase olukorra kenasti kokku. On erinevaid arvamusi ja lõppkokkuvõttes õiguskomisjon, nii nagu ka põhiseaduskomisjon, leidis, et võime selle eelnõu võtta vastu muutmata kujul. Ja eks näeme, mis siis edasi saab.

Aitäh! Nüüd tõepoolest küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ma ei mäleta, mitmendat korda ma siin juba olen selle teemaga, aga kahjuks tuleb tunnistada, et asi muutub aina naeruväärsemaks, kui mitte öelda, et farsiks, sest Eesti Vabariigi president on juba kaks korda öelnud, et see seaduseelnõu on vastuolus Eesti põhiseadusega. Selle asemel, et kõrvaldada see vastuolu või saata see seaduseelnõu kuskile ajaloo prügikasti, on algatajad ja toetajad hakanud tegema mingisuguseid kosmeetilisi muudatusi. Kui ka see ei aidanud, sellepärast et president ütles väga konkreetselt, et eelnõu on sisuliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja ei sobi ja need kosmeetilised muudatused ei paranda asja, siis otsustati saata see muutmata kujul uuesti presidendile. Tegelikult võib öelda, et see ei ole üldse konstruktiivne lähenemine. Miks ma seda ütlen? Sellepärast et Eesti Keskerakond on üritanud konstruktiivselt asjale läheneda ning kui oli võimalus, siis tegi omalt poolt kohe mitu muudatusettepanekut, mis olid just sisulised. Ning hiljem, esinedes Riigikogu komisjonides, on presidendi nõunik ka öelnud, et kui Keskerakonna ettepanekuid oleks [arvestatud], siis võib-olla president oleks ka seaduse välja kuulutanud. Aga kuna tublid koalitsioonierakonnad koos sotsiaaldemokraatidega on kõik need muudatusettepanekud maha hääletanud, siis siin me oleme. Kaks korda president tagastas [seaduse] Riigikogule ja nüüd tahetakse, et ta hakkaks sellega tegelema kolmandat korda. Nüüd see ei lähe enam tagasi Riigikokku, vaid läheb Riigikohtusse. Las siis Riigikohus otsustab, ega meil ei ole selle vastu midagi. Mina küll arvan, et Riigikohus toetab Eesti Vabariigi presidenti. Ja mul on väga kahju, et eelnõu algatajad ja toetajad Eesti Vabariigi presidenti ja tema kompetentsi ei usalda. Miks nad muidu juba kolmandat korda saadavad presidendile sama eelnõu muutmata kujul? Me teatud mõttes üritasime neid oma muudatusettepanekutega lausa aidata, [et neil oleks] võimalik säilitada oma nägu, aga kahjuks nad vedu ei võtnud. Nii et mul on selline tugev kahtlus, et see näo säilitamine ei ole neil väga õnnestunud. On hästi näha, et see eelnõu oli algusest peale tegelikult nii poliitiline kui ka juriidiline praak, me oleme sellest siin pikalt rääkinud. Kuna president on selle kaks korda siia tagasi saatnud, siis võib öelda, et ka president on samal arvamusel. Ja päris huvitav on see, et hiljuti lugesime meediast, kuidas erinevate riigiasutuste ametnikud – küll anonüümselt, nad ei taha oma nimesid avaldada – ühes ajaleheartiklis konkreetselt kommenteerisid seda ja ütlesid, et tegu on väga ebaõnnestunud eelnõuga. Need inimesed, kes on üldse apoliitilised, keda ei huvita, mis erakond on selle siia toonud või mis erakond on sellele vastu, needsamad ametnikud, kes tegelikult selle teemaga olid kursis, [ütlesid seda]. See oli päris huvitav lugemine, nii et kes ei ole veel seda lugenud, siis soovitan. See oli Postimehes, kui mälu mind ei peta. Lõpetuseks ütlen, et loomulikult ei toeta Eesti Keskerakond selle eelnõu vastuvõtmist muutmata kujul, nagu see praegu on. Oleme juba väga pikalt rääkinud, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja me loomulikult kutsume ka kõiki teisi saadikuid üles hääletama vastu, et saata see sinna, kuhu see kuulub, ehk ajaloo prügikasti. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ma ei mäleta juba, mitmendat korda ma siin olen selle teemaga, aga kahjuks tuleb tunnistada, et asi muutub aina naeruväärsemaks, kui mitte öelda, et farsiks, sest Eesti Vabariigi president on juba kaks korda öelnud, et see seaduseelnõu on vastuolus Eesti põhiseadusega. Selle asemel, et kõrvaldada see vastuolu või see seaduseelnõu saata kuskile ajaloo prügikasti, on algatajad ja toetajad hakanud tegema mingisuguseid kosmeetilisi muudatusi. Ja kui ka see ei aidanud, sellepärast et president ütles väga konkreetselt, et selle eelnõu sisu ehk eelnõu sisuliselt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, ei sobi ja need kosmeetilised muudatused ei paranda asja, siis otsustati, et okei, siis saadame muutmata kujul uuesti presidendile. Tegelikult võib öelda, et see ei ole üldse konstruktiivne lähenemine. Miks ma seda ütlen? Sellepärast et Eesti Keskerakond on üritanud konstruktiivselt asjale läheneda ning kui oli võimalus, siis omalt poolt tegi kohe mitu muudatusettepanekut, mis tegelikult olid just sisulised ettepanekud. Ning hiljem, esinedes Riigikogu komisjonides, on presidendi nõunik ka öelnud, et oleksid Keskerakonna ettepanekud vastu võetud, siis võib-olla president oleks ka selle välja kuulutanud. Aga kuna tublid koalitsioonierakonnad koos sotsiaaldemokraatidega on kõik need muudatusettepanekud maha hääletanud, noh, siis siin me oleme. Kaks korda president tagastas selle Riigikokku ja nüüd tahetakse, et ta hakkaks sellega tegelema kolmandat korda. Nüüd see ei lähe enam tagasi Riigikokku, läheb Riigikohtusse. Las siis Riigikohus otsustab, ega meil ei ole ka selle vastu midagi. Mina küll arvan, et Riigikohus toetab Eesti Vabariigi presidenti. Ja mul on väga kahju, et selle eelnõu algatajad ja toetajad Eesti Vabariigi presidenti ja tema kompetentsi ei usalda. Miks nad muidu juba kolmandat korda saadavad muutmata kujul presidendile sama eelnõu? Nii et meie teatud mõttes üritasime neid lausa aidata oma muudatusettepanekutega, kuidas oli võimalik säilitada oma nägu, aga kahjuks nad vedu ei võtnud. Nii et mul on selline tungiv kahtlus, et see näo säilitamine kuidagi ei ole väga neil õnnestunud. On hästi näha, et see eelnõu oli algusest peale tegelikult nii poliitiline kui ka juriidiline praak, me oleme sellest siin pikalt rääkinud. Kuna president on selle kaks korda siia tagasi saatnud, siis võib öelda, et ka president on samal arvamusel. Ja tegelikult, mis on päris huvitav? Oleme meediast hiljuti lugenud, kuidas erinevate riigiasutuste ametnikud, küll anonüümselt, ei taha oma nimesid avaldada, ühes ajaleheartiklis konkreetselt kommenteerisid seda ja ütlesid, et tegelikult on tegu hästi ebaõnnestunud eelnõuga. Need inimesed, kes on üldse apoliitilised, keda ei huvita, mis erakond on selle siia toonud või mis erakond on sellele vastu, aga needsamad ametnikud, kes tegelikult selle teemaga olid kursis. See oli päris huvitav lugemistükk, nii et kes ei ole veel seda lugenud, siis soovitan. See oli, kui mälu mind ei peta, just Postimehes. Lõpetuseks lihtsalt ütlen, et loomulikult ei toeta Eesti Keskerakond selle eelnõu vastuvõtmist siin muutmata kujul, nagu see praegu on. Oleme sellest juba väga pikalt rääkinud, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja me loomulikult kutsume ka kõiki teisi saadikuid hääletama selle vastu ja saatma see eelnõu sinna, kuhu see ka kuulub, ehk ajaloo prügikasti. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ma ei mäleta, mitmendat korda ma siin juba olen selle teemaga, aga kahjuks tuleb tunnistada, et asi muutub aina naeruväärsemaks, kui mitte öelda, et farsiks, sest Eesti Vabariigi president on juba kaks korda öelnud, et see seaduseelnõu on vastuolus Eesti põhiseadusega. Selle asemel, et kõrvaldada see vastuolu või saata see seaduseelnõu kuskile ajaloo prügikasti, on algatajad ja toetajad hakanud tegema mingisuguseid kosmeetilisi muudatusi. Kui ka see ei aidanud, sellepärast et president ütles väga konkreetselt, et eelnõu on sisuliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja ei sobi ja need kosmeetilised muudatused ei paranda asja, siis otsustati saata see muutmata kujul uuesti presidendile. Tegelikult võib öelda, et see ei ole üldse konstruktiivne lähenemine. Miks ma seda ütlen? Sellepärast et Eesti Keskerakond on üritanud konstruktiivselt asjale läheneda ning kui oli võimalus, siis tegi omalt poolt kohe mitu muudatusettepanekut, mis olid just sisulised. Ning hiljem, esinedes Riigikogu komisjonides, on presidendi nõunik ka öelnud, et kui Keskerakonna ettepanekuid oleks [arvestatud], siis võib-olla president oleks ka seaduse välja kuulutanud. Aga kuna tublid koalitsioonierakonnad koos sotsiaaldemokraatidega on kõik need muudatusettepanekud maha hääletanud, siis siin me oleme. Kaks korda president tagastas [seaduse] Riigikogule ja nüüd tahetakse, et ta hakkaks sellega tegelema kolmandat korda. Nüüd see ei lähe enam tagasi Riigikokku, vaid läheb Riigikohtusse. Las siis Riigikohus otsustab, ega meil ei ole selle vastu midagi. Mina küll arvan, et Riigikohus toetab Eesti Vabariigi presidenti. Ja mul on väga kahju, et eelnõu algatajad ja toetajad Eesti Vabariigi presidenti ja tema kompetentsi ei usalda. Miks nad muidu juba kolmandat korda saadavad presidendile sama seaduse muutmata kujul? Me teatud mõttes üritasime neid oma muudatusettepanekutega lausa aidata, [et neil oleks] võimalik säilitada oma nägu, aga kahjuks nad vedu ei võtnud. Nii et mul on selline tugev kahtlus, et see näo säilitamine ei ole neil väga õnnestunud. On hästi näha, et see eelnõu oli algusest peale tegelikult nii poliitiline kui ka juriidiline praak, me oleme sellest siin pikalt rääkinud. Kuna president on selle kaks korda siia tagasi saatnud, siis võib öelda, et ka president on samal arvamusel. Ja päris huvitav on see, et hiljuti lugesime meediast, kuidas erinevate riigiasutuste ametnikud – küll anonüümselt, nad ei taha oma nimesid avaldada – ühes ajaleheartiklis konkreetselt kommenteerisid seda ja ütlesid, et tegu on väga ebaõnnestunud eelnõuga. Need inimesed, kes on üldse apoliitilised, keda ei huvita, mis erakond on selle siia toonud või mis erakond on sellele vastu, needsamad ametnikud, kes tegelikult selle teemaga olid kursis, [ütlesid seda]. See oli päris huvitav lugemine, nii et kes ei ole veel seda lugenud, siis soovitan. See oli Postimehes, kui mälu mind ei peta. Lõpetuseks ütlen, et loomulikult ei toeta Eesti Keskerakond selle seaduse vastuvõtmist muutmata kujul, nagu see praegu on. Oleme juba väga pikalt rääkinud, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja me loomulikult kutsume ka kõiki teisi saadikuid üles hääletama vastu, et saata see sinna, kuhu see kuulub, ehk ajaloo prügikasti. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ma ei mäleta, mitmendat korda ma siin juba olen selle teemaga, aga kahjuks tuleb tunnistada, et asi muutub aina naeruväärsemaks, kui mitte öelda, et farsiks, sest Eesti Vabariigi president on juba kaks korda öelnud, et see seaduseelnõu on vastuolus Eesti põhiseadusega. Selle asemel, et kõrvaldada see vastuolu või saata see seaduseelnõu kuskile ajaloo prügikasti, on algatajad ja toetajad hakanud tegema mingisuguseid kosmeetilisi muudatusi. Kui ka see ei aidanud, sellepärast et president ütles väga konkreetselt, et see eelnõu sisu ehk eelnõu sisuliselt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja ei sobi ja need kosmeetilised muudatused ei paranda asja, siis otsustati saata see muutmata kujul uuesti presidendile. Tegelikult võib öelda, et see ei ole üldse konstruktiivne lähenemine. Miks ma seda ütlen? Sellepärast et Eesti Keskerakond on üritanud konstruktiivselt asjale läheneda ning kui oli võimalus, siis tegi omalt poolt kohe mitu muudatusettepanekut, mis olid just sisulised. Ning hiljem, esinedes Riigikogu komisjonides, on presidendi nõunik ka öelnud, et kui Keskerakonna ettepanekuid oleks [arvestatud], siis võib-olla president oleks ka seaduse välja kuulutanud. Aga kuna tublid koalitsioonierakonnad koos sotsiaaldemokraatidega on kõik need muudatusettepanekud maha hääletanud, siis siin me oleme. Kaks korda president tagastas [seaduse] Riigikogule ja nüüd tahetakse, et ta hakkaks sellega tegelema kolmandat korda. Nüüd see ei lähe enam tagasi Riigikokku, vaid läheb Riigikohtusse. Las siis Riigikohus otsustab, ega meil ei ole selle vastu midagi. Mina küll arvan, et Riigikohus toetab Eesti Vabariigi presidenti. Ja mul on väga kahju, et eelnõu algatajad ja toetajad Eesti Vabariigi presidenti ja tema kompetentsi ei usalda. Miks nad muidu juba kolmandat korda saadavad presidendile sama eelnõu muutmata kujul? Me teatud mõttes üritasime neid oma muudatusettepanekutega lausa aidata, [et neil oleks] võimalik säilitada oma nägu, aga kahjuks nad vedu ei võtnud. Nii et mul on selline tugev kahtlus, et see näo säilitamine ei ole neil väga õnnestunud. On hästi näha, et see eelnõu oli algusest peale tegelikult nii poliitiline kui ka juriidiline praak, me oleme sellest siin pikalt rääkinud. Kuna president on selle kaks korda siia tagasi saatnud, siis võib öelda, et ka president on samal arvamusel. Ja päris huvitav on see, et hiljuti lugesime meediast, kuidas erinevate riigiasutuste ametnikud – küll anonüümselt, nad ei taha oma nimesid avaldada – ühes ajaleheartiklis konkreetselt kommenteerisid seda ja ütlesid, et tegu on väga ebaõnnestunud eelnõuga. Need inimesed, kes on üldse apoliitilised, keda ei huvita, mis erakond on selle siia toonud või mis erakond on sellele vastu, needsamad ametnikud, kes tegelikult selle teemaga olid kursis, [ütlesid seda]. See oli päris huvitav lugemine, nii et kes ei ole veel seda lugenud, siis soovitan. See oli Postimehes, kui mälu mind ei peta. Lõpetuseks ütlen, et loomulikult ei toeta Eesti Keskerakond selle eelnõu vastuvõtmist muutmata kujul, nagu see praegu on. Oleme juba väga pikalt rääkinud, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja me loomulikult kutsume ka kõiki teisi saadikuid üles hääletama vastu, et saata see eelnõu sinna, kuhu see kuulub, ehk ajaloo prügikasti. Aitäh!

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Täna arutame seadust, mida Vabariigi President on juba kahel korral keeldunud välja kuulutamast, mis ei ole enam sugugi tehniline küsimus. See on väga tõsine hoiatus meie põhiseaduslikule korrale. Kui riigipea, kelle ülesanne on olla põhiseaduse kaitsja ja tasakaalustaja, peab vajalikuks seaduse tagasi lükata, siis peaks parlament sellele reageerima vastutustundlikult, mitte jõuga. Mis seadus siis on meie ees? Meil on seadus, mis sekkub kirikute ja usuühingute tegevusse viisil, mis tekitab kahtlusi selle põhiseaduslikkuses. President on need kahtlused välja toonud, ja mitte üks kord, vaid tervelt kaks korda. Ja ometi on parlamendi enamus otsustanud neid signaale ignoreerida ning seaduse uuesti siia saali tuua, mis ei ole enam normaalne parlamentaarne protsess ja on põhiseadusliku institutsiooni eiramine. Kas me tõesti tahame luua olukorra, kus seadusi surutakse läbi ainult poliitilise enamuse jõul, hoolimata sellest, et need võivad olla põhiseadusega vastuolus? Kas see on see Eesti Vabariik, mille põhiseadust me kõik ametivannet andes lubasime kaitsta? Me räägime siin mitte ainult kiriku seadusest, vaid ka põhimõttest. Kui parlament astub presidendist üle, siis milline on järgmine institutsioon, kelle arvamust ta enam ei kuula? Kas Riigikohus, õiguskantsler? See on väga libe tee, mis viib põhiseadusliku korra õõnestamiseni. Kiriku ja riigi suhe on Eestis olnud alati tundlik teema. Meie põhiseadus tagab usu‑ ja veendumusvabaduse. Kui seadusemuudatus tekitab küsimusi, kas see vabadus on piisavalt kaitstud, siis on see selge märk, et tuleb pidurit tõmmata. Head kolleegid! Ülesanne pole mitte see seadus iga hinna eest vastu võtta, meie ülesanne on tagada, et seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja austaksid meie demokraatliku riigi alusväärtusi. Seetõttu kutsun teid üles: ärme lähme seda teed, kus parlament eirab presidendi muret ja põhiseadusest [tulenevat] piirangut. See kahjustab mitte ainult meie õigusriiki, vaid ka rahva usaldust Riigikogu vastu. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Täna arutame seadust, mida Vabariigi President on juba kahel korral keeldunud välja kuulutamast, mis ei ole enam sugugi tehniline küsimus. See on väga tõsine hoiatus meie põhiseaduslikus korras. Kui riigipea, kelle ülesanne on olla põhiseaduse kaitse ja tasakaalustaja, peab vajalikuks seaduse tagasi lükkama, siis peaks parlament selle peale reageerima vastutustundlikult, mitte jõuga. Mis seadus siis on meie ees? Meil on seadus, mis sekkub kirikute ja usuühingute tegevusse viisil, mis tekitab põhiseaduslikke kahtlusi. President on need kahtlused välja toonud ja mitte üks kord, vaid tervelt kaks korda. Ja ometi on parlamendi enamus otsustanud neid signaale ignoreerida ning seaduse uuesti siia saali tuua, mis ei ole enam normaalne parlamentaarne protsess ja on põhiseadusliku institutsiooni eiramine. Kas me tõesti tahame luua olukorra, kus seadusi surutakse läbi ainult poliitilise enamuse jõul, hoolimata sellest, et need võivad olla põhiseadusega vastuolus? Kas see on see Eesti Vabariik, mille põhiseadust me kõik ametivannet andes lubasime kaitsta? Me räägime siin mitte ainult kiriku seadusest, vaid ka põhimõttest. Kui parlament astub presidendist üle, siis milline järgmine institutsioon on see, kelle arvamust enam ei kuula? Kas Riigikohus, õiguskantsler? Ja see on väga libe tee, mis viib põhiseadusliku korra õõnestamiseni. Kiriku ja riigi suhe on Eestis olnud alati tundlik teema. Meie põhiseadus tagab usu‑ ja veendumusvabaduse. Kui nüüd seadusmuudatus tekitab küsimusi, kas see vabadus on piisavalt kaitstud, siis on selge märk, et tuleb pidurit tõmmata. Head kolleegid! Ülesanne pole mitte see seadus iga hinna eest vastu võtta. Meie ülesanne on tagada, et seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja austaksid meie demokraatliku riigi alusväärtusi. Seetõttu kutsun teid üles: ärme lähme seda teed, kus parlament eirab presidendi muret ja põhiseaduslikku piirangut. See kahjustab mitte ainult meie õigusriiki, vaid ka rahva usaldust Riigikogu vastu. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Kalle Grünthal, palun!

Head kolleegid! Kas teate, mis on meie parlamendi kõige suurem probleem? Kõige suurem probleem on see, et komisjonides on inimesed, kes tegelikult seda teemat ei valda. Ma täna küsisin lugupeetud Ando Kivibergi käest, kes on need eksperdid, kes võivad anda võrdväärse vastuse presidendi juriidilisele hinnangule. Vastuväiteks toodi see, et me kuulasime valitsuse esindaja arvamust ja siis tegime oma otsuse tunnete pealt. Mina ütlen niimoodi, et tunded tuleks jätta voodisse, aga mitte sinna, kus arutatakse põhiseaduse võimalikku riivet. Sama kehtib ka õiguskomisjoni kohta. Kui ma soovisin teada saada, kes on need inimesed õiguskomisjonis peale Varro Vooglaiu, kelle põhiseaduse [alastes] teadmistes ma absoluutselt ei kahtle, siis mu küsimusele ei vastatud. Aga see on märk sellest, et komisjoni liikmetel puudub tegelikult erialane teadmine ja kuulatakse, kes kuskil midagi ütleb. See kõik meenutab mulle natukene Novgorodi veetšet, mille arutelul peeti kõige õigemaks meheks või naiseks seda, kes kõige kõvemini karjus ja kisas ning sellega omale poolehoidjaid võitis. See ei ole õige! Mina arvan, et komisjonis peaksid olema just need inimesed, kes valdavad seda teemat, ja praegusel juhul on minu hinnangul õigus presidendi kantseleil. Kuulates praegu valitsuse esindaja arvamust – kes ikka tahab oma last koos mähkmetega prügikasti visata? –, see ei ole õige. Kokkuvõtlikult ma leian, et kuna puudub normaalne arutelu, kuhu oleks kaasatud need spetsialistid, kes teavad midagi põhiseadusest, siis oleme väga halvas olukorras. Head kolleegid, ärge unustage ära väga olulist asja: ükskõik mis otsuse me siin vastu võtame, see puudutab absoluutselt kõiki Eestis elavaid inimesi. Ja seda üle jala teha on minu arvates häbematus. Aitäh!

Head kolleegid, kas teate, mis on meie parlamendi kõige suurem probleem? Kõige suurem probleem on selles, et komisjonides on inimesed, kes tegelikult seda teemat ei valda. Ma täna küsisin lugupeetud Ando Kivibergi käest, kes on need eksperdid, kes võivad anda võrdväärset vastust presidendi juriidilise hinnangu peale. Toodi vastuväiteks see, et me kuulasime valitsuse esindaja arvamust ja siis tegime oma otsuse tunnete pealt. Mina ütlen niimoodi, et tunded tuleks jätta voodisse, aga mitte sinna, kus arutatakse põhiseaduse võimalikku riivet või mitte. Sama kehtib ka õiguskomisjoni osas. Kui ma soovisin teada saada, kes on need inimesed õiguskomisjonis, välja arvatud Varro Vooglaid, kelle põhiseaduslikes teadmistes ma absoluutselt ei kahtle, siis mulle ei vastatud sellele küsimusele. Aga see on märk sellest, et komisjoni liikmetel puudub tegelikult erialane teadmine ja kuulatakse, kes kuskilt midagi ütleb. See kõik meenutab mulle natukene Novgorodi veetšet, kus arutelul peeti kõige õigemaks meheks või naiseks seda, kes kõige kõvemini karjus ja kisas. Sellega ta omale poolehoidjaid võitis. See ei ole õige! Mina arvan, et komisjonis peaksid olema just need inimesed, kes valdavad seda teemat, ja praegusel juhul on minu hinnangul õigus presidendi kantseleil. Kuulates praegu valitsuse esindaja arvamust – kes ikka tahab oma last koos mähkmetega prügikasti visata? See ei ole õige. Ja kokkuvõtlikult ma leian, et kuna puudub normaalne arutelu, kus oleks kaasatud need spetsialistid, kes teavad midagi põhiseadusest, siis oleme väga halvas olukorras. Head kolleegid, ärge unustage ära väga olulist asja: ükskõik mis otsuse me siin vastu võtame, see puudutab absoluutselt kõiki Eestis elavaid inimesi. Ja seda üle jala teha on minu arvates häbematus. Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, palun järgmisena!

Hea juhataja ja kolleegid! Natuke piinlik on ja see piinlikkus järjest süveneb. Aga igaüks on vaba ja seni, kuni meilt ei ole saadikupuutumatust ära võetud, peaks olema võimalik veel rääkida. Aga see eelnõu – ma ei hakka rääkima siin iguumenja Filareta kompaniist Kuremäel ja kõigest sellest. Ma pigem räägin sellest, mis selle taga kõik paistab. Jah, tõepoolest, me õiguskomisjoni istungil arutasime seda taas ja loomulikult, nii nagu ennegi, kolmandat korda [jooksime] peaga vastu seina. Noh, mina ei eelista seda või vähemalt elu jooksul ei ole seda praktiseerinud. Tavaliselt on oinad need[, kes nii teevad]. Ma olen ka uurinud kaljukitsede käitumist ja nendel on see kombeks, aga neil on ka korralikud sarved. Meil enamikul ei tohiks vist olla. Presidendi õigusnõunikul härra Kalmol on Harvardis ja Pariisis õigusteaduse õppimise kogemus ja väited, mida ta komisjonis esitas, olid väga veenvad. Palju veenvamad kui Siseministeeriumi ka lugupeetud nõuniku arvamus. Mõningaid asju võiks siin [ette] lugeda. Näiteks õigusnõunik räägib sellest, et sellel eelnõul võivad olla palju laiemad mõjud – ta viitab ka presidendi arvamusele –, mitte ainult usuühingutele, vaid ka näiteks ajakirjandusväljaannetele – ma olen kaua aega olnud ajakirjanik ja ajakirjanduse juht –, mittetulundusühingutele ja poliitilistele erakondadele samuti. Kõik te kuulute mingisse poliitilisse erakonda või vähemalt enamik teist, ja lipud lehvivad. Ainuüksi see võiks teid murelikuks teha. Ma presidendi õigusnõuniku jutust ei jõua siin kõike tsiteerida, aga rahustan teid, kes ei ole veel lugenud, et need protokollid on kõigile kättesaadavad. Seal on kõik must valgel täpselt, mida keegi ütles, nii et ma ei hakka liiga palju tsiteerima. Aga tegelikult me oleme olnud seadusloomes – ja mitte ainult selle eelnõuga, ka mitmete teiste puhul olen seda tähele pannud – liiga mugavad ja liiga lodevad. Mugavad ja lodevad! Me oleme võtnud vastu eelnõusid, mille paljud paragrahvid on jäetud sisustamata või piisavalt sisustamata ja mille tõlgendamine on jäetud kas kohtute või mingite ametnike kätte. Kui me õiguskomisjonis arutasime sedasama kirikute eelnõu, siis tuli ju välja, ja presidendi õigusnõunik ka rõhutas seda, et on tegelikult lubamatu praegusel hetkel jätta see Siseministeeriumi ametnike tõlgendada, delegeerida see neile. Meie peaksime paragrahvid maksimaalselt sisustama, aga mitte delegeerima oma tegemata töö kas laiskusest või millestki muust kellelegi teisele. Kuigi ma arvan, et ka nemad on tublid ja isamaalised ja patriootlikud inimesed, aga nemad ei ole Riigikogu liikmed, nemad ei ole seadusandjad. See on üks moment, mis veel on oluline. Jah, selles me oleme ühte meelt ja ka presidendi õigusnõunik on sama meelt, et kui me oleksime piirdunud halduslike küsimustega, kaadripoliitiliste küsimustega selle eelnõu puhul, ei oleks nagu erilist probleemi. Ta oleks juba vastu võetud. Aga me oleme püüdnud või õigemini selle koostajad on püüdnud minna veel laiemaks, on püüdnud rääkida ka meelsusest ja – kuidas seda nimetatakse …

Hea juhataja ja kolleegid! Natuke piinlik on ja see piinlikkus järjest süveneb. Aga igaüks on vaba ja seni, kuni meilt ei ole saadikupuutumatust ära võetud, peaks olema võimalik veel rääkida. Aga see eelnõu – ma ei hakka rääkima siin iguumenja Filareta kompaniist Kuremäel ja kõigest sellest. Ma pigem räägin sellest, mis selle taga kõik paistab. Jah, tõepoolest, me õiguskomisjoni istungil arutasime seda taas ja loomulikult, nii nagu ennegi, kolmandat korda [jooksime] peaga vastu seina. Noh, mina ei eelista seda või vähemalt elu jooksul ei ole seda praktiseerinud. Tavaliselt on oinad need[, kes nii teevad]. Ma olen ka uurinud kaljukitsede käitumist ja nendel on see kombeks, aga neil on ka korralikud sarved. Meil enamikul ei tohiks vist olla. Presidendi õigusnõunikul härra Kalmol on Harvardis ja Pariisis õigusteaduse õppimise kogemus ja väited, mida ta komisjonis esitas, olid väga veenvad. Palju veenvamad kui Siseministeeriumi ka lugupeetud nõuniku arvamus. Mõningaid asju võiks siin [ette] lugeda. Näiteks õigusnõunik räägib sellest, et sellel eelnõul võivad olla palju laiemad mõjud – ta viitab ka presidendi arvamusele –, mitte ainult usuühingutele, vaid ka näiteks ajakirjandusväljaannetele – ma olen kaua aega olnud ajakirjanik ja ajakirjanduse juht –, mittetulundusühingutele ja poliitilistele erakondadele samuti. Kõik te kuulute mingisse poliitilisse erakonda või vähemalt enamik teist, ja lipud lehvivad. Ainuüksi see võiks teid murelikuks teha. Ma presidendi õigusnõuniku jutust ei jõua siin kõike tsiteerida, aga rahustan teid, kes ei ole veel lugenud, et need protokollid on kõigile kättesaadavad. Seal on kõik must valgel täpselt, mida keegi ütles, nii et ma ei hakka liiga palju tsiteerima. Aga tegelikult me oleme olnud seadusloomes – ja mitte ainult selle eelnõuga, ka mitmete teiste puhul olen seda tähele pannud – liiga mugavad ja liiga lodevad. Mugavad ja lodevad! Me oleme võtnud vastu seadusi, mille paljud paragrahvid on jäetud sisustamata või piisavalt sisustamata ja mille tõlgendamine on jäetud kas kohtute või mingite ametnike kätte. Kui me õiguskomisjonis arutasime sedasama kirikute eelnõu, siis tuli ju välja, ja presidendi õigusnõunik ka rõhutas seda, et on tegelikult lubamatu praegusel hetkel jätta see Siseministeeriumi ametnike tõlgendada, delegeerida see neile. Meie peaksime paragrahvid maksimaalselt sisustama, aga mitte delegeerima oma tegemata töö kas laiskusest või millestki muust kellelegi teisele. Kuigi ma arvan, et ka nemad on tublid ja isamaalised ja patriootlikud inimesed, aga nemad ei ole Riigikogu liikmed, nemad ei ole seadusandjad. See on üks moment, mis veel on oluline. Jah, selles me oleme ühte meelt ja ka presidendi õigusnõunik on sama meelt, et kui me oleksime piirdunud halduslike küsimustega, kaadripoliitiliste küsimustega selle eelnõu puhul, ei oleks nagu erilist probleemi. Ta oleks juba vastu võetud. Aga me oleme püüdnud või õigemini selle koostajad on püüdnud minna veel laiemaks, on püüdnud rääkida ka meelsusest ja – kuidas seda nimetatakse …

Hea juhataja ja kolleegid! Natuke piinlik on ja see piinlikkus järjest süveneb. Aga igaüks on vaba ja seni, kuni meil ei ole saadikupuutumatust ära võetud, peaks olema võimalik veel rääkida. Aga see eelnõu – ma ei hakka rääkima siin iguumenja Filareta kompaniist Kuremäel ja kõigest sellest. Ma pigem räägin sellest, mis selle taga kõik paistab. Jah, tõepoolest, me õiguskomisjoni istungil arutasime taas ja loomulikult, nii nagu ennegi, kolmandat korda [jooksime] peaga vastu seina. Noh, mina ei eelista seda või vähemalt elu jooksul ei ole seda praktiseerinud. Tavaliselt on oinad need[, kes nii teevad]. Ma olen küll uurinud kaljukitsede käitumist ja nendel on see kombeks, aga neil on ka korralikud sarved. Meil enamikul ei tohiks vist olla. Presidendi õigusnõuniku härra Kalmo, kellel on Harvardis ja Pariisis õigusteaduse õppimise kogemus, väited, mida ta komisjonis esitas, olid väga veenvad. Palju veenvamad kui Siseministeeriumi ka lugupeetud nõuniku arvamus. Mõningaid asju võiks siin [ette] lugeda. Näiteks õigusnõunik räägib sellest, et sellel eelnõul võivad olla palju laiemad mõjud – ta viitab ka presidendi arvamusele –, mitte ainult usuühingutele, vaid ka näiteks ajakirjandusväljaannetele – ma olen kaua aega olnud ajakirjanik ja ajakirjanduse juht –, mittetulundusühingutele ja poliitilistele erakondadele samuti. Kõik te kuulute mingisse poliitilisse erakonda või vähemalt enamik teist, ja lipud lehvivad. Ainuüksi see võiks teid murelikuks teha. Teine moment, mida presidendi õigusnõuniku jutust ei jõua siin kõike tsiteerida, aga rahustan teid, et need protokollid on kõigile kättesaadavad, kes ei ole veel lugenud. Seal on kõik must valgel täpselt, mida keegi ütles, nii et ma ei hakka liiga palju tsiteerima. Aga tegelikult me oleme olnud seadusloomes – ja mitte ainult selle eelnõuga, ka mitmete teiste puhul olen seda tähele pannud – liiga mugavad ja liiga lodevad. Mugavad ja lodevad! Me oleme võtnud vastu eelnõusid, mille paljud paragrahvid on jäetud sisustamata või piisavalt sisustamata ja mille tõlgendamine on jäetud kas kohtute või mingite ametnike kätte. Kui me õiguskomisjonis arutasime sedasama kirikute eelnõu, siis tuli ju välja, ja presidendi õigusnõunik ka rõhutas seda, et on tegelikult lubamatu praegusel hetkel jätta see Siseministeeriumi ametnike tõlgendada, delegeerida see neile. Meie peaksime paragrahvid maksimaalselt sisustama, aga mitte delegeerima oma tegemata töö kas laiskusest või millestki muust kellelegi teisele. Kuigi ma arvan, et ka nemad on tublid ja isamaalised ja patriootlikud inimesed, aga nemad ei ole Riigikogu liikmed, nemad ei ole seadusandjad. See on üks selline moment, mis veel on oluline. Jah, selles me oleme ühte meelt ja ka presidendi õigusnõunik on sama meelt, et kui me oleksime piirdunud halduslike küsimustega, kaadripoliitiliste küsimustega selle eelnõu puhul, ei oleks nagu erilist probleemi. Ta oleks juba vastu võetud. Aga me oleme püüdnud või õigemini selle koostajad on püüdnud minna veel laiemaks, on püüdnud rääkida seal ka meelsusest ja – kuidas seda nimetatakse?

Aitäh! Peeter Ernits, palun järgmisena!

Hea juhataja! Head kolleegid! Natuke piinlik on ja see piinlikkus järjest süveneb. Aga igaüks on vaba ja seni, kuni meil ei ole saadikupuutumatust ära võetud, peaks olema võimalik veel rääkida. Aga see eelnõu – ma ei hakka rääkima siin iguumenja Filareta kompaniist Kuremäel ja kõigest sellest. Ma pigem räägin sellest, mis selle taga kõik paistab. Jah, tõepoolest, me õiguskomisjoni istungil arutasime taas ja loomulikult, nii nagu ennegi, kolmandat korda peaga vastu seina. Noh, mina nagu ei eelista seda või vähemalt elus ei ole seda praktikat teinud. Tavaliselt on need oinad. Ma olen uurinud küll kaljukitsede käitumist ja nendel on kombeks peaga vastu seina, aga neil on ka korralikud sarved. Meil enamikul ei tohiks olla vist. Ja presidendi õigusnõunik härra Kalmo, kellel on Harvardis ja Pariisis õigusteaduse õppimise kogemus – tema väited, mida ta komisjonis esitas, olid väga veenvad. Palju veenvamad kui Siseministeeriumi ka lugupeetud nõuniku arvamus. Noh, siin mõningaid asju võiks nagu lugeda. Näiteks õigusnõunik räägib sellest, et sellel eelnõul võivad olla palju laiemad mõjud. Ta viitab ka presidendi arvamusele, et mitte ainult usuühingutele, vaid ka näiteks ajakirjandusväljaannetele – ma olen kaua aega olnud ajakirjanik ja ajakirjanduse juht –, mittetulundusühingutele ja poliitilistele erakondadele samuti. Kõik te kuulute kusagile mingisse poliitilisse erakonda või vähemalt enamik, ja lipud lehvivad. Ainuüksi see võiks teid nagu murelikuks teha. Teine moment, mida presidendi õigusnõuniku jutust ei jõua siin kõike tsiteerida, aga rahustan teid, et need protokollid on kõigile kättesaadavad, kes ei ole veel lugenud. Seal on kõik must valgel täpselt, mida keegi ütles, nii et ma ei hakka liiga palju tsiteerima. Aga tegelikult me oleme olnud seadusloomes – ja mitte ainult selle eelnõuga, ka mitmete teiste puhul olen seda tähele pannud – liiga mugavad ja liiga lodevad. Mugavad ja lodevad! Me oleme võtnud vastu eelnõusid, mille paljud paragrahvid on jäetud sisustamata või piisavalt sisustamata ja mille tõlgendamine on jäetud kas kohtute või mingite ametnike kätte. Ja sellesama kirikute eelnõu puhul ka. Kui me õiguskomisjonis arutasime selle üle, siis tuli ju otse välja ja presidendi õigusnõunik ka rõhutas seda, et on tegelikult lubamatu praegusel hetkel jätta see Siseministeeriumi ametnike tõlgendada, delegeerida neile. Meie peaksime paragrahvid maksimaalselt sisustama, aga mitte delegeerima oma tegemata töö kas laiskusest või mingist muust kellelegi teisele. Ma arvan, et ka nemad on tublid ja isamaalised ja patriootlikud inimesed, aga nemad ei ole Riigikogu liikmed. Nemad ei ole seadusandjad. See on üks selline moment. Mis veel on oluline? Jah, selles me oleme ühte meelt ja ka presidendi õigusnõunik on ühte meelt, et kui me oleksime piirdunud halduslike küsimustega, kaadripoliitiliste küsimustega ka selle eelnõu puhul, ei oleks nagu erilist probleemi. Ta oleks juba vastu võetud. Aga me oleme püüdnud või õigemini selle koostajad on püüdnud minna veel laiemale, on püüdnud rääkida seal ka meelsusest ja kuidas seda nimetatakse …

Soovite lisaaega? Palun, kolm minutit saate lisaks.

Soovite lisaaega?

Jah-jah!

Palun, kolm minutit saate lisaks.

… õpetuslikeks momentideks. Aga see on väga lai võimalus. 1241 saatis Rooma paavst siia vennad Tomasso ja Cesare, et alustada ristisõda. Vägivallale kutsus! Ja see võib viidata sellele, et keda kõiki on võimalik siin hakata menetlema. Ja seda organisatsiooni, praegusel juhul katoliku kirikut – ametnikud hakkavad seletama, kuna me ei ole sisustanud siin neid paragrahve. Ja tegelikult on see pilt laiem. Me oleme liiga palju delegeerinud, me ei ole palju asju sisustanud ja tulemus on see, et … Mäletate, alles hiljuti tuli siseminister Taro, kes tuli meelsuspolitsei ja sellise väljatöötamiskavatsuse eelnõuga. Muidugi ta tõmbas saba jalge vahele ühel hetkel, kui nägi. Aga see asi elab siin Tallinnas võimukoridorides: hakata jälgima, mida keegi mõtleb. Praegusel juhul on seksikas n-ö terroristlik tegevus ja mingisugune sõja õhutamine ja kõik muu selline. Ja hakata vaatama, mis on peas, mis on Juku-Kalle peas või Madis, sinu peas või minu peas, ja siis hakata seda menetlema, või Helir-Valdori peas. Õnneks ta võttis selle tagasi, aga see mõte elab edasi, et võtta kontrolli alla ja isegi siis, kui ei ole täpselt teada, et keegi ohustab, aga igaks juhuks teeme. Preventiivne selline, mine tea, äkki läheb vaja. Vähem sellist üldist ja pigem rohkem konkreetsust peaks olema ka selle eelnõu puhul, mille kõige olulisemas osas ei tohiks meil olla eri eriarvamusi. Ka minul mitte. Aga sellist üldist liini – sellisel juhul tuleb ta prügikasti saata, eriti veel kolmandat korda peaga vastu seina, olemata kaljukits. Aitäh!

Jaa-jaa! Õpetuslikeks momentideks. Aga see on väga lai võimalus. 1241 saatis Rooma paavst siia vennad Tommaso ja Cesare, et alustada ristisõda. Vägivallale kutsus üles! See võib viidata sellele, et keda kõiki on võimalik siin hakata menetlema, näiteks organisatsioone, praegusel juhul [õigeusu] kirikut. Ametnikud hakkavad seletama, kuna me ei ole sisustanud neid paragrahve. Ja tegelikult on see pilt laiem. Me oleme liiga palju delegeerinud teistele, me ei ole paljusid asju sisustanud ja sellel on tulemus. Mäletate, alles hiljuti tuli siseminister Taro meelsuspolitsei [ideega] ja sellise eelnõu väljatöötamiskavatsusega. Muidugi, ta tõmbas saba jalge vahele ühel hetkel, kui [reaktsioone] nägi. Aga see asi elab siin, Tallinnas, võimukoridorides: hakata jälgima, mida keegi mõtleb – praegusel juhul on seksikas terroristlik tegevus ja sõja õhutamine ja kõik muu selline – ja hakata vaatama, mis on peas. Mis on Juku-Kalle peas või, Madis, sinu peas või minu peas, ja siis hakata seda menetlema, või Helir-Valdori peas. Õnneks ta võttis [väljatöötamiskavatsuse] tagasi, aga mõte võtta kontrolli alla [inimeste meelsus] elab edasi, isegi siis, kui ei ole täpselt teada, et keegi ohustab, tehakse seda igaks juhuks. See on selline preventiivne – mine tea, äkki läheb seda vaja! Vähem üldisust ja pigem rohkem konkreetsust peaks olema, ka selle eelnõu puhul, mille kõige olulisemas osas ei tohiks meil olla eriarvamusi, ka minul mitte. Aga [kui jätkata] sellist üldist liini, siis sellisel juhul tuleb ta prügikasti saata, eriti veel [kuna joostakse] kolmandat korda peaga vastu seina, olemata kaljukits. Aitäh!

Jaa-jaa! Õpetuslikeks momentideks. Aga see on väga lai võimalus. 1241 saatis Rooma paavst siia vennad Tommaso ja Cesare, et alustada ristisõda. Vägivallale kutsus üles! See võib viidata sellele, et keda kõiki on võimalik siin hakata menetlema, näiteks organisatsioone, praegusel juhul [õigeusu] kirikut. Ametnikud hakkavad seletama, kuna me ei ole sisustanud neid paragrahve. Ja tegelikult on see pilt laiem. Me oleme liiga palju delegeerinud teistele, me ei ole paljusid asju sisustanud ja sellel on tulemus. Mäletate, alles hiljuti tuli siseminister Taro meelsuspolitsei [ideega] ja sellise eelnõu väljatöötamiskavatsusega. Muidugi, ta tõmbas saba jalge vahele ühel hetkel, kui [reaktsioone] nägi. Aga see asi elab siin, Tallinnas, võimukoridorides: hakata jälgima, mida keegi mõtleb – praegusel juhul on seksikas terroristlik tegevus ja sõja õhutamine ja kõik muu selline –, ja hakata vaatama, mis on peas. Mis on Juku-Kalle peas või, Madis, sinu peas või minu peas, ja siis hakata seda menetlema, või Helir-Valdori peas. Õnneks ta võttis [väljatöötamiskavatsuse] tagasi, aga mõte võtta kontrolli alla [inimeste meelsus] elab edasi ja isegi siis, kui ei ole täpselt teada, et keegi ohustab, tehakse seda igaks juhuks. See on selline preventiivne – mine tea, äkki läheb vaja! Vähem üldisust ja pigem rohkem konkreetsust peaks olema, ka selle eelnõu puhul, mille kõige olulisemas osas ei tohiks meil olla eriarvamusi, ka minul mitte. Aga [kui jätkata] sellist üldist liini, siis sellisel juhul tuleb ta prügikasti saata, eriti veel [kuna joostakse] kolmandat korda peaga vastu seina, olemata kaljukits. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove on veel. Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Ma kindlasti ei võta siin positsiooni, kes on targem õigusekspert. Kindlasti ma ei ole nii tark kui Kalle Grünthal, kes oskab valida ekspertide seast targima. Aga julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon ja Vabariigi President ei ole oma otsuses ju vaidlustanud seda põhimõttelist konstruktsiooni, et oht riigi julgeolekule võib olla ka usuliste ühenduste tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Ehk eesmärki ei vaidlustata ja väärtuskonflikti selles ei ole. Kuid kuidas sinna jõuda, selles lähevad arvamused viisakalt lahku. Vaidleme siin proportsionaalsuse üle ja ümber ehk me peaksime siin saalis hindama ka seda, kas see meede, mis on välja pakutud, on proportsionaalne või ei ole. Kordan veel kord: selle eelnõu põhituum on selles, et see on abstraktne norm, mis annab väärtuspõhise hinnangu, et Eesti riik ei tolereeri sellist sekkuvat käitumist meie siseasjadesse. Ei saa ju olla normaalne see, et usuvabaduse ja kanoonilise sideme varjus toimub mõjutustegevus, mida polegi võimalik kuidagi katkestada. Me peame neid asju ja situatsioone hindama ka praeguses kontekstis. Eelnõu räägib tervikorganisatsioonist ning selle juhtidest lähtuvast julgeolekuohust ning sellega seoses peaksid ju piirangud olema legitiimsed. Samas pole ma nõus väitega, et seaduse teksti tõlgendamisel ei ole kaalutlusruumi. Lugege eelnõu, lugege konteksti. Olemasolevas tekstis, vähemalt minu hinnangul, on see kaalutlusruum täiesti olemas. Lõpetuseks. Seadusemuudatused ei piira kellegi usuvabadust, muudatustega ei keelustata mitte ühtegi usutunnistust Eestis, ei lõpetata ühtegi kirikut, kogudust, kloostrit ega koguduste liitu. Me ei keela usku, vaid anname hinnangu. Aitäh! Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu muutmata kujul vastu võtmist.

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Ma kindlasti ei võta siin positsiooni, kes on targem õigusekspert. Kindlasti ma ei ole nii tark kui Kalle Grünthal, kes oskab valida ekspertide seast targima. Aga julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon ja Vabariigi President ei ole oma otsuses seda ju ka vaidlustanud, seda põhimõttelist konstruktsiooni, et oht riigi julgeolekule võib olla ka usuliste ühenduste tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Ehk siis seda eesmärki ei vaidlustata ja väärtuskonflikti selles ei ole. Kuid kuidas sinna jõuda, selles lähevad arvamused viisakalt lahku. Vaidleme siin proportsionaalsuse üle ja ümber ehk me peaksime siin saalis hindama ka seda, kas see meede, mis on välja pakutud, on proportsionaalne või ei ole. Kordan veel kord, et selle eelnõu põhituum on selles, et see on abstraktne norm, mis annab väärtuspõhise hinnangu, et Eesti riik ei tolereeri sellist sekkumislikku käitumist meie siseasjadesse. Ei saa ju olla normaalne see, et usuvabaduse ja kanoonilise sideme varjus toimub mõjutustegevus, mida polegi võimalik kuidagi katkestada. Me peame neid asju ja neid situatsioone hindama ka antud kontekstis, kus me praegu oleme. Eelnõu räägib tervikorganisatsioonist ning selle juhtide poolt lähtuvalt julgeolekuohust ning sellega seoses peaksid ju piirangud olema legitiimsed. Samas ei ole ma nõus väitega, et seaduse teksti tõlgendamisel ei ole kaalutlusruumi. Lugege eelnõu, lugege konteksti! Olemasolevas tekstis, vähemalt minu hinnangul, on see kaalutlusruum täiesti olemas. Ja lõpetuseks. Seadusemuudatused ei piira kellegi usuvabadust, muudatustega ei keelustata mitte ühtegi usutunnistust Eestis, ei lõpetata ühtegi kirikut, kogudust, kloostrit ega koguduste liitu. Me ei keela usku, vaid anname hinnangu. Aitäh! Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu muutmata kujul vastu võtmist.

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Ma kindlasti ei võta siin positsiooni, kes on targem õigusekspert. Kindlasti ma ei ole nii tark kui Kalle Grünthal, kes oskab valida ekspertide seast targima. Aga julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon ja Vabariigi President ei ole oma otsuses ju vaidlustanud seda põhimõttelist konstruktsiooni, et oht riigi julgeolekule võib olla ka usuliste ühenduste tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Ehk eesmärki ei vaidlustata ja väärtuskonflikti selles ei ole. Kuid kuidas sinna jõuda, selles lähevad arvamused viisakalt lahku. Vaidleme siin proportsionaalsuse üle ja ümber ehk me peaksime siin saalis hindama ka seda, kas see meede, mis on välja pakutud, on proportsionaalne või ei ole. Kordan veel kord: selle eelnõu põhituum on selles, et see on abstraktne norm, mis annab väärtuspõhise hinnangu, et Eesti riik ei tolereeri sellist sekkuvat käitumist meie siseasjadesse. Ei saa ju olla normaalne, et usuvabaduse ja kanoonilise sideme varjus toimub mõjutustegevus, mida polegi võimalik kuidagi katkestada. Me peame neid asju ja situatsioone hindama ka praeguses kontekstis. Eelnõu räägib tervikorganisatsioonist ning selle juhtidest lähtuvast julgeolekuohust ning sellega seoses peaksid ju piirangud olema legitiimsed. Samas pole ma nõus väitega, et seaduse teksti tõlgendamisel ei ole kaalutlusruumi. Lugege eelnõu, lugege konteksti! Olemasolevas tekstis, vähemalt minu hinnangul, on kaalutlusruum täiesti olemas. Lõpetuseks. Seadusemuudatused ei piira kellegi usuvabadust, muudatustega ei keelustata mitte ühtegi usutunnistust Eestis, ei suleta ühtegi kirikut, kogudust, kloostrit ega koguduste liitu. Me ei keela usku, vaid anname hinnangu. Aitäh! Reformierakonna fraktsioon toetab selle seaduse muutmata kujul vastu võtmist.

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Ma kindlasti ei võta siin positsiooni, kes on targem õigusekspert. Kindlasti ma ei ole nii tark kui Kalle Grünthal, kes oskab valida ekspertide seast targima. Aga julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon ja Vabariigi President ei ole oma otsuses ju vaidlustanud seda põhimõttelist konstruktsiooni, et oht riigi julgeolekule võib olla ka usuliste ühenduste tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Ehk eesmärki ei vaidlustata ja väärtuskonflikti selles ei ole. Kuid kuidas sinna jõuda, selles lähevad arvamused viisakalt lahku. Vaidleme siin proportsionaalsuse üle ja ümber ehk me peaksime siin saalis hindama ka seda, kas see meede, mis on välja pakutud, on proportsionaalne või ei ole. Kordan veel kord: selle eelnõu põhituum on selles, et see on abstraktne norm, mis annab väärtuspõhise hinnangu, et Eesti riik ei tolereeri sellist sekkuvat käitumist meie siseasjadesse. Ei saa ju olla normaalne, et usuvabaduse ja kanoonilise sideme varjus toimub mõjutustegevus, mida polegi võimalik kuidagi katkestada. Me peame neid asju ja situatsioone hindama ka praeguses kontekstis. Eelnõu räägib tervikorganisatsioonist ning selle juhtidest lähtuvast julgeolekuohust ning sellega seoses peaksid ju piirangud olema legitiimsed. Samas pole ma nõus väitega, et seaduse teksti tõlgendamisel ei ole kaalutlusruumi. Lugege eelnõu, lugege konteksti! Olemasolevas tekstis, vähemalt minu hinnangul, on kaalutlusruum täiesti olemas. Lõpetuseks. Seadusemuudatused ei piira kellegi usuvabadust, muudatustega ei keelustata mitte ühtegi usutunnistust Eestis, ei suleta ühtegi kirikut, kogudust, kloostrit ega koguduste liitu. Me ei keela usku, vaid anname hinnangu. Aitäh! Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu muutmata kujul vastu võtmist.

Aitäh! Järgmisena Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Moskva alluvuses olevad kogudused on osa Venemaa sõjalist agressiooni toetavast poliitilisest võrgustikust, millega Moskva viib ellu oma geopoliitilisi eesmärke. Sellele on viidanud väga mitmed Euroopa Liidu poliitikud ja väga mitmete Euroopa riikide julgeolekuasutused. Ja sellest kirjutab ka tänases ERR‑i arvamusloos väga hästi Andrei Sõtšov. Nii et kes ei ole lugenud, soovitan lugeda. Täna, juba mitmendat korda arutatava eelnõu eesmärk on ju vähendada Moskva patriarhaadi mõju sellise poliitika elluviimisel, mitte usuvabaduse piiramisel. Rõhutan, just nimelt sellise poliitika elluviimisel, kus neid usklikke inimesi kasutatakse ära tööriistana agressiooni ideoloogia elluviimisel. Eesti Vabariik on parlamentaarne riik ja Riigikogu on näidanud kogu selle protsessi jooksul, mil me seda eelnõu oleme menetlenud ja ka presidendilt tagasiside saanud, head tahet ja me muutsime pärast presidendi kehtestatud vetot seadust just nimelt selles osas, millele president osutas. Riigikogu on lisanud ka pärast seda tagasisidet, mis president andis, oma täiendavad, ma ütlen, väga põhjalikud selgitused ning ka täiendava põhiseaduse analüüsi. Kui aprillis hääletas siin saalis selle seaduseelnõu poolt 60 Riigikogu liiget, siis juunis hääletas juba 68 Riigikogu liiget. See on parlamendi kvoorum, mis on piisav isegi põhiseaduse muutmiseks, mis peale mitmekordset arutelu väljendab väga selgelt Eesti riigi parlamendi ja Eesti rahvaesinduse valdava enamuse positsiooni. Need Keskerakonna muudatused, mis menetluse käigus esitati, ekspertide hinnangul sisuliselt midagi ei muuda ja oleksid pigem hoopis piiranud usuvabadust ja usuvabaduse riive oleks olnud suurem kui praeguse, täna vastuvõetava eelnõu puhul, milles neid muudatusi arvestatud ei ole. Mina küll loodan, et Vabariigi President kuulutab selle seaduseelnõu välja, juhul kui parlament täna selle heaks kiidab. Jah, presidendil on õigus pöörduda Riigikohtusse, aga kusagil on kujundatud justkui arvamus, mis on tulnud ka ju presidendi kantseleist endast, et justkui ei olekski muud võimalust kui lõpliku tõe väljaselgitamiseks pöörduda Riigikohtu poole. Jah, see õigus on, ma möönan, aga ma arvan, et selle kasutamine ei pruugi olla kõige mõistlikum, sest õigusriigi tunnus ei ole see, et mida rohkem me kohtus käime, seda parem. Tegelikult on see täiendav pingete üleskruvimine ja kasulik osadele poliitikutele ja mõnele üksikule poliitilisele jõule, nagu me seda ka täna näeme, aga mitte Eesti ühiskonnale pingete maandamiseks. Kui siin üldse otsida võib-olla kellegi tegematajätmisi, ma ei ütle mitte süüdlasi, aga tegematajätmisi, siis võib-olla ma väikese kivi siiski viskaksin valitsuse ja eelkõige peaministri kapsaaeda koos presidendiga. See on küll koht, kus riiklikud julgeolekuhuvid on nii suured, et need kaks institutsiooni oleksid võinud enne seda vaidlust, mis nüüd toimub parlamendis ja parlamendi osalusel, omavahel kokku leppida, et saavutatakse tasakaal, et president ei oleks pidanud valitsuse algatatud eelnõu puhul niisugusel kujul käituma. Nii et parlament on nüüd sellises olukorras ja ma küll väga kutsun üles parlamendiliikmeid käituma tasakaalukalt ja toetama seda eelnõu, mis on läbinud niivõrd põhjaliku arutelu, vaidluse ja juriidilise ekspertiisi. Ütlen lõpetuseks: Eesti riigi julgeoleku ja sisemise turvalisuse tagamine ei tohiks olla nii‑öelda "tehnilise õigusriigi" pantvangiks. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Moskva alluvuses olevad kogudused on osa Venemaa sõjalist agressiooni toetavast poliitilisest võrgustikust, millega Moskva viib ellu oma geopoliitilisi eesmärke. Sellele on viidanud väga mitmed Euroopa Liidu poliitikud ja väga mitmete Euroopa riikide julgeolekuasutused. Ja sellest kirjutab tänases ERR‑i arvamusloos väga hästi Andrei Sõtšov. Nii et kes ei ole lugenud, soovitan lugeda. Täna, juba mitmendat korda arutatava eelnõu eesmärk on ju vähendada Moskva patriarhaadi mõju sellise poliitika elluviimisel, mitte usuvabaduse piiramisel. Rõhutan, just nimelt sellise poliitika elluviimisel, kus neid usklikke inimesi kasutatakse ära tööriistana agressiooni ideoloogia elluviimisel. Eesti Vabariik on parlamentaarne riik ja Riigikogu on näidanud kogu selle protsessi jooksul, mil me seda eelnõu oleme menetlenud ja ka presidendilt tagasiside saanud, head tahet ja me muutsime pärast presidendi kehtestatud vetot seadust just nimelt selles osas, millele president osutas. Riigikogu on lisanud ka pärast seda tagasisidet, mis president andis, oma täiendavad, ma ütlen, väga põhjalikud selgitused ning ka täiendava põhiseaduslikkuse analüüsi. Kui aprillis hääletas siin saalis selle seaduseelnõu poolt 60 Riigikogu liiget, siis juunis juba 68 Riigikogu liiget. See on parlamendi kvoorum, mis on piisav isegi põhiseaduse muutmiseks, mis peale mitmekordset arutelu väljendab väga selgelt Eesti riigi parlamendi ja Eesti rahvaesinduse valdava enamuse positsiooni. Need Keskerakonna muudatused, mis menetluse käigus esitati, ekspertide hinnangul sisuliselt midagi ei muuda ja oleksid pigem hoopis piiranud usuvabadust ja usuvabaduse riive oleks olnud suurem kui praeguse, täna [ilmselt heakskiidetava seaduse] puhul, milles neid muudatusi arvestatud ei ole. Mina küll loodan, et Vabariigi President kuulutab selle [seaduse] välja, juhul kui parlament täna selle heaks kiidab. Jah, presidendil on õigus pöörduda Riigikohtusse, aga kusagil on kujundatud justkui arvamus, mis on tulnud ka ju presidendi kantseleist endast, et justkui ei olekski muud võimalust kui lõpliku tõe väljaselgitamiseks pöörduda Riigikohtu poole. Jah, see õigus on, ma möönan, aga ma arvan, et selle kasutamine ei pruugi olla kõige mõistlikum, sest õigusriigi tunnus ei ole see, et mida rohkem me kohtus käime, seda parem. Tegelikult on see täiendav pingete üleskruvimine ja kasulik osale poliitikutele ja mõnele üksikule poliitilisele jõule, nagu me seda ka täna näeme, aga mitte Eesti ühiskonnale pingete maandamiseks. Kui siin üldse otsida kellegi tegematajätmisi – ma ei ütle mitte süüdlasi, aga tegematajätmisi –, siis võib-olla ma väikese kivi siiski viskaksin valitsuse ja eelkõige peaministri ja presidendi kapsaaeda. See on küll [teema], kus riiklikud julgeolekuhuvid on nii suured, et need kaks institutsiooni oleksid võinud enne seda vaidlust, mis nüüd toimub parlamendis ja parlamendi osalusel, omavahel kokku leppida, et saavutada tasakaal. Siis president ei oleks pidanud valitsuse algatatud eelnõu puhul niisugusel kujul käituma. Nii et parlament on nüüd sellises olukorras ja ma küll väga kutsun üles parlamendi liikmeid käituma tasakaalukalt ja toetama seda eelnõu, mis on läbinud niivõrd põhjaliku arutelu, vaidluse ja juriidilise ekspertiisi. Ütlen lõpetuseks: Eesti riigi julgeoleku ja sisemise turvalisuse tagamine ei tohiks olla nii‑öelda "tehnilise õigusriigi" pantvangiks. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Moskva alluvuses olevad kogudused on osa Venemaa sõjalist agressiooni toetavast poliitilisest võrgustikust, millega Moskva viib ellu oma geopoliitilisi eesmärke. Sellele on viidanud väga mitmed Euroopa Liidu poliitikud ja väga mitmete Euroopa riikide julgeolekuasutused. Ja sellest kirjutab ka tänases ERR-i arvamusloos väga hästi Andrei Sõtšov. Nii et kes ei ole lugenud, soovitan lugeda. Täna, juba mitmendat korda arutatava eelnõu eesmärk on ju vähendada Moskva patriarhaadi mõju sellise poliitika elluviimisel, mitte usuvabaduse piiramisel. Rõhutan, just nimelt sellise poliitika elluviimisel, kus neid usklikke inimesi kasutatakse ära tööriistana agressiooni ideoloogia elluviimisel. Eesti Vabariik on parlamentaarne riik ja Riigikogu on näidanud kogu selle protsessi jooksul, mida me seda eelnõu oleme menetlenud ja ka presidendilt tagasiside saanud, head tahet ja me muutsime pärast presidendi poolt kehtestatud vetot seadust just nimelt selles osas, millele president osutas. Ja Riigikogu on lisanud ka pärast seda tagasisidet, mis president andis, omapoolsed täiendavad, ma ütlen, väga põhjalikud selgitused ning ka täiendava põhiseaduse analüüsi. Ja kui aprillis siin saalis hääletas selle seaduseelnõu poolt 60 Riigikogu liiget, siis juba juunis hääletas 68 Riigikogu liiget. See on parlamendi kvoorum, mis on isegi piisav põhiseaduse muutmiseks, mis väga selgelt väljendab peale mitmekordset arutelu Eesti riigi parlamendi ja Eesti rahvaesinduse valdava enamuse positsiooni. Nüüd need Keskerakonna muudatused, mis menetluse käigus esitati, ekspertide hinnangul sisuliselt midagi ei muuda ja oleksid pigem hoopis piiranud usuvabadust ja usuvabaduse riive oleks olnud suurem kui praegu, täna vastuvõetava eelnõu puhul, milles neid muudatusi arvestatud ei ole. Mina küll loodan, et Vabariigi President kuulutab selle seaduseelnõu välja, juhul kui parlament täna selle heaks kiidab. Jah, presidendil on õigus pöörduda Riigikohtusse, aga kusagil on kujundatud justkui arvamus, mis on tulnud ka ju presidendi kantseleist endast, et justkui ei olekski muud võimalust, kui lõpliku tõe väljaselgitamiseks on kohustus Riigikohtu poole pöörduda. Jah, see õigus on, ma möönan, aga ma arvan, et selle kasutamine ei pruugi olla kõige mõistlikum, sest õigusriigi tunnus ei ole see, et mida rohkem me kohtus käime, seda parem. Ja tegelikult on see täiendav pingete üleskruvimine ja kasulik osadele poliitikutele ja mõnele üksikule poliitilisele jõule, nagu me seda ka täna näeme, aga mitte Eesti ühiskonnale pingete maandamiseks. Ja kui siin üldse otsida võib-olla kellegi tegematajätmisi, ma ei ütle mitte süüdlasi, aga tegematajätmisi, siis võib-olla ma väikese kivi siiski viskaksin valitsuse ja eelkõige peaministri kapsaaeda koos presidendiga. See on küll koht, kus riiklikud julgeolekuhuvid on nii suured, et need kaks institutsiooni oleks võinud enne seda vaidlust, mis nüüd toimub läbi parlamendi ja parlamendi osalusel, omavahel kokku leppida, et saavutatakse tasakaal, et president ei oleks pidanud valitsuse algatatud eelnõu puhul niisugusel kujul käituma. Nii et parlament on täna sellises olukorras ja ma küll väga kutsun üles parlamendiliikmeid käituma tasakaalukalt ja toetama seda eelnõu, mis on läbinud ikka niivõrd põhjaliku arutelu, vaidluse ja juriidilise ekspertiisi. Ütlen lõpetuseks: Eesti riigi julgeoleku ja sisemise turvalisuse tagamine ei tohiks olla nii-öelda "tehnilise õigusriigi" pantvangiks. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Moskva alluvuses olevad kogudused on osa Venemaa sõjalist agressiooni toetavast poliitilisest võrgustikust, millega Moskva viib ellu oma geopoliitilisi eesmärke. Sellele on viidanud väga mitmed Euroopa Liidu poliitikud ja väga mitmete Euroopa riikide julgeolekuasutused. Ja sellest kirjutab tänases ERR‑i arvamusloos väga hästi Andrei Sõtšov. Nii et kes ei ole lugenud, soovitan lugeda. Täna, juba mitmendat korda arutatava eelnõu eesmärk on ju vähendada Moskva patriarhaadi mõju sellise poliitika elluviimisel, mitte usuvabaduse piiramisel. Rõhutan, just nimelt sellise poliitika elluviimisel, kus neid usklikke inimesi kasutatakse ära tööriistana agressiooni ideoloogia elluviimisel. Eesti Vabariik on parlamentaarne riik ja Riigikogu on näidanud kogu selle protsessi jooksul, mil me seda eelnõu oleme menetlenud ja ka presidendilt tagasiside saanud, head tahet ja me muutsime pärast presidendi kehtestatud vetot seadust just nimelt selles osas, millele president osutas. Riigikogu on lisanud ka pärast seda tagasisidet, mis president andis, oma täiendavad, ma ütlen, väga põhjalikud selgitused ning ka täiendava põhiseaduslikkuse analüüsi. Kui aprillis hääletas siin saalis selle seaduseelnõu poolt 60 Riigikogu liiget, siis juunis juba 68 Riigikogu liiget. See on parlamendi kvoorum, mis on piisav isegi põhiseaduse muutmiseks, mis peale mitmekordset arutelu väljendab väga selgelt Eesti riigi parlamendi ja Eesti rahvaesinduse valdava enamuse positsiooni. Need Keskerakonna muudatused, mis menetluse käigus esitati, ekspertide hinnangul sisuliselt midagi ei muuda ja oleksid pigem hoopis piiranud usuvabadust ja usuvabaduse riive oleks olnud suurem kui praeguse, täna [ilmselt heakskiidetava] eelnõu puhul, milles neid muudatusi arvestatud ei ole. Mina küll loodan, et Vabariigi President kuulutab selle [seaduse] välja, juhul kui parlament täna selle heaks kiidab. Jah, presidendil on õigus pöörduda Riigikohtusse, aga kusagil on kujundatud justkui arvamus, mis on tulnud ka ju presidendi kantseleist endast, et justkui ei olekski muud võimalust kui lõpliku tõe väljaselgitamiseks pöörduda Riigikohtu poole. Jah, see õigus on, ma möönan, aga ma arvan, et selle kasutamine ei pruugi olla kõige mõistlikum, sest õigusriigi tunnus ei ole see, et mida rohkem me kohtus käime, seda parem. Tegelikult on see täiendav pingete üleskruvimine ja kasulik osale poliitikutele ja mõnele üksikule poliitilisele jõule, nagu me seda ka täna näeme, aga mitte Eesti ühiskonnale pingete maandamiseks. Kui siin üldse otsida kellegi tegematajätmisi – ma ei ütle mitte süüdlasi, aga tegematajätmisi –, siis võib-olla ma väikese kivi siiski viskaksin valitsuse ja eelkõige peaministri ja presidendi kapsaaeda. See on küll [teema], kus riiklikud julgeolekuhuvid on nii suured, et need kaks institutsiooni oleksid võinud enne seda vaidlust, mis nüüd toimub parlamendis ja parlamendi osalusel, omavahel kokku leppida, et saavutada tasakaal. Siis president ei oleks pidanud valitsuse algatatud eelnõu puhul niisugusel kujul käituma. Nii et parlament on nüüd sellises olukorras ja ma küll väga kutsun üles parlamendi liikmeid käituma tasakaalukalt ja toetama seda eelnõu, mis on läbinud niivõrd põhjaliku arutelu, vaidluse ja juriidilise ekspertiisi. Ütlen lõpetuseks: Eesti riigi julgeoleku ja sisemise turvalisuse tagamine ei tohiks olla nii‑öelda "tehnilise õigusriigi" pantvangiks. Aitäh!

Aitäh! Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad seda ülekannet! Avaldan siin arvamust Eesti 200 nimel. Kuigi antud eelnõu ei ole ja ei saagi olla seotud ühegi kindla usuühendusega, on ilmne, et selle algatuse on tinginud Venemaa kallaletung Ukrainale ning Moskvale alluva Vene õigeusu kiriku õnnistus sellele agressioonile. Ma olen teie ees varem küllalt põhjalikult ja näitlikult kirjeldanud neid põhjuseid, mis ajendasid käesoleva seadusemuudatuse algatamise. Need on eranditult julgeolekulised, kuna üha sõjakamalt ning rahvusvahelisele õigusele rajatud maailmakorda eiravalt käituv idanaaber kasutab oma võimule allutatud Vene õigeusu kirikut hübriidsõja relvana. Ma toon teile vaid mõned tõendid, värskemad, mis siin saalis varem ei ole kõlanud, selle kohta, kuidas Kremli režiim Vene õigeusu kirikut sõjaolukorras rakendab. Kõigepealt, Vene õigeusu kiriku tegevused vallutussõja toetamisel ja propageerimisel. Lihtsalt mõned näited. 3. aprill 2022 pidas patriarh Kirill jumalateenistuse relvajõudude kirikus, kus kutsus sõjaväelasi olema truu oma vandele, et kaitsta oma kodu sõja kontekstis. 12. septembril samal aastal kutsus patriarh Kirill tõusma üles isamaa kaitseks, nagu seda tegid Aleksander Nevski ja teised patrioodid. 2. detsembril 2023 Vene õigeusu kirik andis välja laste taskuteatmiku "Elada tähendab teenida isamaad", milles kutsub üles sõjaga liituma ning väidab, et iga võim on jumalast. 12. aprill 2024 [otsustati] vaimulike õppekavadesse – vaimulike õppekavadesse! – uuest õppeaastast sisse viia uus aine: vaimulike ettevalmistus sõjapiirkonnas teenimiseks. Edasi on Vene õigeusu kiriku vaimulike otsese osaluse kohta mõned näited sõjategevuses Ukraina vastu. 26. jaanuar 2023 töötas Venemaa kaitseministeerium välja muudatusi, et anda eristaatus kaplanitele, kes osalevad – osalevad! – sõjategevuses, kuni selleni, et omistada neile sõjategevuses osalejate staatus. Ja 12 kaplanit olid selleks hetkeks juba sõlminud kaitsejõududega lepingu ning on hetkel sõjakaplanite isikkoosseisus. Selleks hetkeks oli sõjakaplanite isikkoosseisus üle 300 kaplani. 90 kirikuteenistujat olid saanud sõjalise erioperatsiooni piirkonnas autasusid, kaasa arvatud 14 riiklikku autasu, ning 7 on pärjatud ordeniga vapruse eest, neist 3 postuumselt. 30. jaanuar 2023, Vene õigeusu kiriku sinodi asetäitja kiriku ühiskonna ja meedia asjades Vahtang Kipšidze tutvustas kiriku uut kontseptsiooni, mille kohaselt saaksid sõjaväekaplanid õiguse olla lahingutsoonis. 16. aprill 2024, järjekordsel kiriku ülemnõukogu istungil [arutati] neljast küsimusest kolmes vaimulike teenistust sõjas ehk osalemist sõjalises operatsioonis: vaimulike väljaõpet, tegevust sõjapiirkonnas ning nende eristaatust. Ja Moskva patriarhaadile allumisest. Vot siin on need näited, härra Ernits, millised saavad olla need kanoonilised juhised, millele alluda tuleks või ei tuleks, mida me keelata ei tohiks, eks ole. Moskva patriarhaadile alluv kirik Eestis ei ole eespool toodud seikadest ega otsustest end distantseerinud. Ei ole! Nad ei ole kordagi oma ülemuskiriku juhtkonna agressiooni toetavat tegevust arvustanud ega hukka mõistnud. Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku ehk endise Moskva Patriarhaadi Eesti Apostlik‑Õigeusu Kiriku kohaliku juhtkonna positsioon on olnud, et nemad olid paugu otsas, kui puu käis, kui tsiteerida Eesti tõsieluseriaali klassikuid, ja see ei veena ühtegi selgelt mõelda suutvat Eesti inimest minu arvates. Eestis tegutsev Vene kirik on alates Eesti taasokupeerimisest aastal 1944 olnud imperialistliku koloniaalvõimu tööriist ning jätkab sama praktikat, Kremli tšekistidest maffiabande agressiooni … Palun pisut lisaaega, üks minut piisab.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad seda ülekannet! Avaldan siin arvamust Eesti 200 nimel. Kuigi antud eelnõu ei ole ja ei saagi olla seotud ühegi kindla usuühendusega, on ilmne, et selle algatuse on tinginud Venemaa kallaletung Ukrainale ning Moskvale alluva Vene õigeusu kiriku õnnistus sellele agressioonile. Ma olen teie ees varem küllalt põhjalikult ja näitlikult kirjeldanud neid põhjuseid, mis ajendasid käesoleva seadusemuudatuse algatamise. Need on eranditult julgeolekulised, kuna üha sõjakamalt ning rahvusvahelisele õigusele rajatud maailmakorda eiravalt käituv idanaaber kasutab oma võimule allutatud Vene õigeusu kirikut hübriidsõja relvana. Ma toon teile vaid mõned värskemad tõendid, mis siin saalis varem ei ole kõlanud, selle kohta, kuidas Kremli režiim Vene õigeusu kirikut sõjaolukorras rakendab. Kõigepealt, Vene õigeusu kiriku tegevused vallutussõja toetamisel ja propageerimisel. Lihtsalt mõned näited. 3. aprillil 2022 pidas patriarh Kirill jumalateenistuse relvajõudude kirikus, kus kutsus sõjaväelasi olema truu oma vandele, et kaitsta oma kodu sõja kontekstis. 12. septembril samal aastal kutsus patriarh Kirill tõusma üles isamaa kaitseks, nagu seda tegid Aleksander Nevski ja teised patrioodid. 2. detsembril 2023 andis Vene õigeusu kirik välja laste taskuteatmiku "Elada tähendab teenida isamaad", milles kutsub üles sõjaga liituma ning väidab, et igasugune võim on jumalast. 12. aprill 2024 [otsustati] vaimulike õppekavadesse – vaimulike õppekavadesse! – uuest õppeaastast sisse viia uus aine: vaimulike ettevalmistus sõjapiirkonnas teenimiseks. Edasi on Vene õigeusu kiriku vaimulike otsese osaluse kohta mõned näited sõjategevuses Ukraina vastu. 26. jaanuar 2023 [kiitis] Venemaa kaitseministeerium [heaks] muudatused, et anda eristaatus kaplanitele, kes osalevad – osalevad! – sõjategevuses, kuni selleni, et omistada neile sõjategevuses osalejate staatus. Ja 12 kaplanit olid selleks hetkeks juba sõlminud kaitsejõududega lepingu ning on hetkel sõjakaplanite isikkoosseisus. Selleks hetkeks oli sõjakaplanite isikkoosseisus üle 300 kaplani. 90 kirikuteenistujat oli saanud sõjalise erioperatsiooni piirkonnas autasusid, kaasa arvatud 14 riiklikku autasu, ning 7 on pärjatud ordeniga vapruse eest, neist 3 postuumselt. 30. jaanuar 2023: Vene õigeusu kiriku sinodi [nõuandja] kiriku, ühiskonna ja meedia asjades Vahtang Kipšidze tutvustas kiriku uut kontseptsiooni, mille kohaselt saaksid sõjaväekaplanid õiguse olla lahingutsoonis. 16. aprill 2024: järjekordsel kiriku [ühend]kogu istungil [arutati] neljast küsimusest kolmes vaimulike teenistust sõjas ehk osalemist sõjalises operatsioonis: vaimulike väljaõpet, tegevust sõjapiirkonnas ning nende eristaatust. Nüüd Moskva patriarhaadile allumisest. Vot siin on need näited, härra Ernits, millised saavad olla need kanoonilised juhised, millele alluda tuleks või ei tuleks, mida me keelata ei tohiks, eks ole. Moskva patriarhaadile alluv kirik Eestis ei ole eespool toodud seikadest ega otsustest end distantseerinud. Ei ole! Nad ei ole kordagi oma ülemuskiriku juhtkonna agressiooni toetavat tegevust arvustanud ega hukka mõistnud. Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku ehk endise Moskva Patriarhaadi Eesti Apostlik‑Õigeusu Kiriku kohaliku juhtkonna positsioon on olnud, et nemad olid paugu otsas, kui puu käis, kui tsiteerida Eesti tõsieluseriaali klassikuid, ja see ei veena ühtegi selgelt mõelda suutvat Eesti inimest minu arvates. Eestis tegutsev Vene kirik on alates Eesti taasokupeerimisest aastal 1944 olnud imperialistliku koloniaalvõimu tööriist ning jätkab sama praktikat, Kremli tšekistidest maffiabande agressiooni … Palun pisut lisaaega, üks minut piisab.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad seda ülekannet! Avaldan siin arvamust Eesti 200 nimel. Kuigi antud eelnõu ei ole ja ei saagi olla seotud ühegi kindla usuühendusega, on ilmne, et selle algatuse on tinginud Venemaa kallaletung Ukrainale ning Moskvale alluva Vene õigeusu kiriku õnnistus sellele agressioonile. Ma olen teie ees varemalt küllalt põhjalikult ja näitlikult kirjeldanud neid põhjuseid, mis ajendasid käesoleva seadusemuudatuse algatamise. Ja need on eranditult julgeolekulised, kuna üha sõjakamalt ning rahvusvahelisele õigusele rajatud maailmakorda eiravalt käituv idanaaber kasutab oma võimule allutatud Vene õigeusu kirikut hübriidsõja relvana. Ma toon teile vaid mõned tõendid, värskemad, mis siin saalis varem ei ole kõlanud, selle kohta, kuidas Kremli režiim Vene õigeusu kirikut sõjaolukorras rakendab. Kõigepealt, Vene õigeusu kiriku tegevused vallutussõja toetamisel ja propageerimisel. Lihtsalt mõned näited. 3. aprill 2022 pidas patriarh Kirill jumalateenistuse relvajõudude kirikus, kus kutsus sõjaväelasi olema truu oma vandele, et kaitsta oma kodu sõja kontekstis. 12. septembril samal aastal kutsus patriarh Kirill tõusma üles isamaa kaitseks, nagu seda tegid Aleksander Nevski ja teised patrioodid. 2. detsembril 2023 Vene õigeusu kirik andis välja laste taskuteatmiku "Elada tähendab teenida isamaad", milles kutsub üles sõjaga liituma ning väidab, et iga võim on jumalast. 12. aprill 2024 vaimulike õppekavadesse – vaimulike õppekavadesse! – viiakse sisse uuest õppeaastast uus aine: vaimulike ettevalmistus sõjapiirkonnas teenimiseks. Edasi on Vene õigeusu kiriku vaimulike otsese osaluse kohta mõned näited sõjategevuses Ukraina vastu. 26. jaanuar 2023, Venemaa kaitseministeerium töötab välja muudatusi, et anda eristaatus kaplanitele, kes osalevad – osalevad! – sõjategevuses, kuni selleni, et omistada neile sõjategevuses osalejate staatus. Ja 12 kaplanit on selleks hetkeks juba sõlminud kaitsejõududega lepingu ning on hetkel sõjakaplanite isikkoosseisus, selleks hetkeks oli sõjakaplanite isikkoosseisus üle 300 kaplani. 90 kirikuteenistujat olid saanud sõjalise erioperatsiooni piirkonnas autasusid, kaasa arvatud 14 riiklikku autasu, ning 7 on pärjatud ordeniga vapruse eest, neist 3 postuumselt. 30. jaanuar 2023, Vene õigeusu kiriku sinodi asetäitja kiriku ühiskonna ja meedia asjades Vahtang Kipšidze tutvustas kiriku uut kontseptsiooni, millele vastavalt saaksid sõjaväekaplanid õiguse olla lahingutsoonis. 16. aprill 2024, järjekordsel kiriku ülemnõukogu istungil oli neljast küsimusest kolm pühendatud vaimulike teenistusele sõjas ehk sõjalises operatsioonis osalemisele vaimulike väljaõppeks, tegevuseks sõjapiirkonnas ning nende eristaatuse kohta. Moskva patriarhaadile alluv …Vaat siin on näiteid näiteks, härra Ernits, mis need kanoonilised, mis need juhised, mis need saavad olla, millele alluda tuleks või ei tuleks, mida me keelata ei tohiks, eks ole. Moskva patriarhaadile alluv kirik Eestis ei ole eelpool toodud seikadest ega otsustest end distantseerinud. Ei ole! Nad ei ole kordagi oma ülemuskiriku juhtkonna agressiooni toetavat tegevust arvustanud ega hukka mõistnud. Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku ehk endise Moskva Patriarhaadi Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kohaliku juhtkonna positsioon on olnud, et nemad olid paugu otsas, kui puu käis, kui tsiteerida Eesti tõsieluseriaali klassikuid, ja see ei veena ühtegi selgelt mõelda suutvat Eesti inimest minu arvates. Eestis tegutsev Vene kirik on alates Eesti taasokupeerimisest 1944 olnud imperialistliku koloniaalvõimu tööriist ning jätkab sama praktikat. Kremli tšekistidest maffiabande agressiooni … Palun pisut lisaaega, üks minut piisab.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad seda ülekannet! Avaldan siin arvamust Eesti 200 nimel. Kuigi antud eelnõu ei ole ja ei saagi olla seotud ühegi kindla usuühendusega, on ilmne, et selle algatuse on tinginud Venemaa kallaletung Ukrainale ning Moskvale alluva Vene õigeusu kiriku õnnistus sellele agressioonile. Ma olen teie ees varem küllalt põhjalikult ja näitlikult kirjeldanud neid põhjuseid, mis ajendasid käesoleva seadusemuudatuse algatamise. Need on eranditult julgeolekulised, kuna üha sõjakamalt ning rahvusvahelisele õigusele rajatud maailmakorda eiravalt käituv idanaaber kasutab oma võimule allutatud Vene õigeusu kirikut hübriidsõja relvana. Ma toon teile vaid mõned värskemad tõendid, mis siin saalis varem ei ole kõlanud, selle kohta, kuidas Kremli režiim Vene õigeusu kirikut sõjaolukorras rakendab. Kõigepealt, Vene õigeusu kiriku tegevused vallutussõja toetamisel ja propageerimisel. Lihtsalt mõned näited. 3. aprillil 2022 pidas patriarh Kirill jumalateenistuse relvajõudude kirikus, kus kutsus sõjaväelasi olema truu oma vandele, et kaitsta oma kodu sõja kontekstis. 12. septembril samal aastal kutsus patriarh Kirill tõusma üles isamaa kaitseks, nagu seda tegid Aleksander Nevski ja teised patrioodid. 2. detsembril 2023 andis Vene õigeusu kirik välja laste taskuteatmiku "Elada tähendab teenida isamaad", milles kutsub üles sõjaga liituma ning väidab, et igasugune võim on jumalast. 12. aprill 2024 [otsustati] vaimulike õppekavadesse – vaimulike õppekavadesse! – uuest õppeaastast sisse viia uus aine: vaimulike ettevalmistus sõjapiirkonnas teenimiseks. Edasi on Vene õigeusu kiriku vaimulike otsese osaluse kohta mõned näited sõjategevuses Ukraina vastu. 26. jaanuar 2023 [kiitis] Venemaa kaitseministeerium [heaks] muudatused, et anda eristaatus kaplanitele, kes osalevad – osalevad! – sõjategevuses, kuni selleni, et omistada neile sõjategevuses osalejate staatus. Ja 12 kaplanit olid selleks hetkeks juba sõlminud kaitsejõududega lepingu ning on hetkel sõjakaplanite isikkoosseisus. Selleks hetkeks oli sõjakaplanite isikkoosseisus üle 300 kaplani. 90 kirikuteenistujat oli saanud sõjalise erioperatsiooni piirkonnas autasusid, kaasa arvatud 14 riiklikku autasu, ning 7 on pärjatud ordeniga vapruse eest, neist 3 postuumselt. 30. jaanuar 2023: Vene õigeusu kiriku sinodi [nõuandja] kirikuühiskonna ja meedia asjades Vahtang Kipšidze tutvustas kiriku uut kontseptsiooni, mille kohaselt saaksid sõjaväekaplanid õiguse olla lahingutsoonis. 16. aprill 2024: järjekordsel kiriku [ühend]kogu istungil [arutati] neljast küsimusest kolmes vaimulike teenistust sõjas ehk osalemist sõjalises operatsioonis: vaimulike väljaõpet, tegevust sõjapiirkonnas ning nende eristaatust. Nüüd Moskva patriarhaadile allumisest. Vot siin on need näited, härra Ernits, millised saavad olla need kanoonilised juhised, millele alluda tuleks või ei tuleks, mida me keelata ei tohiks, eks ole. Moskva patriarhaadile alluv kirik Eestis ei ole eespool toodud seikadest ega otsustest end distantseerinud. Ei ole! Nad ei ole kordagi oma ülemuskiriku juhtkonna agressiooni toetavat tegevust arvustanud ega hukka mõistnud. Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku ehk endise Moskva Patriarhaadi Eesti Apostlik‑Õigeusu Kiriku kohaliku juhtkonna positsioon on olnud, et nemad olid paugu otsas, kui puu käis, kui tsiteerida Eesti tõsieluseriaali klassikuid, ja see ei veena ühtegi selgelt mõelda suutvat Eesti inimest minu arvates. Eestis tegutsev Vene kirik on alates Eesti taasokupeerimisest aastal 1944 olnud imperialistliku koloniaalvõimu tööriist ning jätkab sama praktikat, Kremli tšekistidest maffiabande agressiooni … Palun pisut lisaaega, üks minut piisab.

Üks minut lisaks.

Maffiabande agressiooni tuules on nad seda tänini. Ma tahan juhtida siiski Eesti 200 fraktsiooni nimel tähelepanu asjaolule, et antud eelnõu on laiema tähendusega ning ei puuduta üksnes agressorriigile alluva Vene õigeusu kiriku ohtlike sidemete katkestamist Eesti õigeusu kirikuga. Siin saalis on korduvalt kõlanud mõte, et usuvabadus on põhiseadusega nii kõvasti kaitstud, et isegi julgeolekukaalutlustel ei tohi välisriigis viibiva usujuhi sidemeid siinse kogudusega piirata. Aga kujutame hetkeks olukorda, kus meie muidu üha kasvava moslemikogukonna seas tekib kogudus, kelle usuline liider asub välismaal, ja see hakkab nõudma, et Eestis tuleb kehtestada sharia seadus ja et selle seaduse kehtestamisel tuleb rakendada kõiki vahendeid, kaasa arvatud vägivald. Mis teeme siis? Nähes viimastel aegadel üha kasvavat usulise sallimatuse levikut ning agressiivsete usuvoolude piiriüleseid terroristlikke tegevusi, on Eesti 200 fraktsiooni seisukoht, et on vajalik ja asjakohane see seadusemuudatus muutmata kujul ikkagi vastu võtta. Ja palun kõigil kolleegidel ka seda toetada. Aitäh teile!

… maffiabande agressiooni tuules on nad tänini. Ma tahan juhtida siiski Eesti 200 fraktsiooni nimel tähelepanu asjaolule, et antud eelnõu on laiema tähendusega ning ei puuduta üksnes agressorriigile alluva Vene õigeusu kiriku ohtlike sidemete katkestamist Eesti õigeusu kirikuga. Siin saalis on korduvalt kõlanud mõte, et usuvabadus on põhiseadusega nii kõvasti kaitstud, et isegi julgeolekukaalutlustel ei tohi välisriigis viibiva usujuhi sidemeid siinse kogudusega piirata. Aga kujutame hetkeks ette olukorda, kus meie muidu üha kasvava moslemikogukonna seas tekib kogudus, kelle usuline liider asub välismaal ja ta hakkab nõudma, et Eestis tuleb kehtestada sharia seadus ja et selle seaduse kehtestamisel tuleb rakendada kõiki vahendeid, kaasa arvatud vägivalda. Mis me teeme siis? Nähes viimastel aegadel üha kasvavat usulise sallimatuse levikut ning agressiivsete usuvoolude piiriüleseid terroristlikke tegevusi, on Eesti 200 fraktsioon seisukohal, et on vajalik ja asjakohane see seadus muutmata kujul vastu võtta. Palun kõigil kolleegidel seda toetada. Aitäh teile!

Maffiabande agressiooni tuules on nad seda tänini. Ma tahan juhtida siiski Eesti 200 fraktsiooni nimel tähelepanu asjaolule, et antud eelnõu on laiema tähendusega ning ei puuduta üksnes agressorriigile alluva Vene õigeusu kiriku ohtlike sidemete katkestamist Eesti õigeusu kirikuga. Siin saalis on korduvalt kõlanud mõte, et usuvabadus on põhiseadusega nii kõvasti kaitstud, et isegi julgeolekukaalutlustel ei tohi välisriigis viibiva usujuhi sidemeid siinse kogudusega piirata. Aga kujutame hetkeks ette olukorda, kus meie muidu üha kasvava moslemikogukonna seas tekib kogudus, kelle usuline liider asub välismaal ja ta hakkab nõudma, et Eestis tuleb kehtestada sharia seadus ja et selle seaduse kehtestamisel tuleb rakendada kõiki vahendeid, kaasa arvatud vägivalda. Mis teeme siis? Nähes viimastel aegadel üha kasvavat usulise sallimatuse levikut ning agressiivsete usuvoolude piiriüleseid terroristlikke tegevusi, on Eesti 200 fraktsioon seisukohal, et on vajalik ja asjakohane see seadusemuudatus muutmata kujul vastu võtta. Palun kõigil kolleegidel seda toetada. Aitäh teile!

Aitäh! Andre Hanimägi, palun!

Head kolleegid! Me oleme siin saalis sellel teemal diskuteerinud juba väga-väga põhjalikult. Väga vähe oleks mul öelda midagi uut. Küll aga ma tahan üle rõhutada veel kord, et ei jääks siit saalist või mõne poliitiku sõnadest või kusagilt mujalt muljet, et selle seaduse eesmärk on kuidagi takistada inimese uskumist, keelata mõnda usundit või teha mingisugust meelsuskontrolli. Inimese ja jumala side on väga isiklik. Ma usun, et kõik selles saalis on sellega päri ja mõistavad seda väga hästi. Me ei räägi sellest sidemest. Me räägime eelkõige nendest sidemetest, mida võib defineerida kui mõjutustegevust meie Eesti riigi vastu. [Seadust muudetakse] julgeolekukaalutlustel ja nii, et ei saaks öelda, et usuvabaduse egiidi all võib teha, võib öelda, võib kutsuda üles ükskõik millele – ei, seda ei saa teha ja me ei pea seda tolereerima. Küll aga võib inimene uskuda just sellesse jumalasse, kellesse ta soovib, ja see eelnõu ei muuda seda mitte mingil määral. Tegelikult ka põhieesmärgis – selles, et usuvabaduse varjus või mõne usundi või mõne koguduse varjus toimub Eesti riigi ja rahva julgeolekut ohustavaid asju – ei ole mitte mingisugust [erimeelsust]. Ei president ega Riigikogu saal, ja ma usun, et ka need jõud, kes seda eelnõu ei ole kunagi toetanud – ma tahaksin loota, et ka nende arvamus ei ole kunagi olnud see, et Eesti riik ei saa teha julgeolekukaalutlustel otsuseid, mis on vajalikud. Küll aga on küsimus selles, millised need otsused peavad olema ja millised on valitud teed, et lahendusteni jõuda. Me oleme siin saalis jõudnud olukorda, kus valitud teed ei pruugi alati ühtida presidendi ja Riigikogu vahel, aga ka selle saali saadikute vahel. Mina näen, et olukord, kus see seadus jõuab Riigikohtu lauale, ei ole mitte mingisugune katastroof. See on täiesti normaalne demokraatlik protsess. Kui see peaks sinna jõudma, siis väga hea, las ta jõuab. Las [otsustavad] need eksperdid – enne me siin saalis seda [arutasime] –, kes on need kõige suuremad eksperdid. Ma arvan, et meie ei pea siin mõtlema ja võrdlema oma CV‑sid, vaid meil on need inimesed olemas. Usaldame neid! Riigikogu saal saab võtta vastu otsuse, kas me tegutseme ja kas me tegelikult ütleme, et selle egiidi all ei saa toimuda absoluutselt kõike, et usuvabadus kui selline ei ole absoluutne, või mitte. Sotsiaaldemokraadid toetavad selle seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ja rõhutavad veel kord üle, et see ei ole suunatud kellegi vastu, vaid see on suunatud sellele, et Eesti riik püsiks ja et meil ei oleks siin ohte, mis võivad meie julgeolekut halvendada. Aitäh!

Head kolleegid! Me oleme siin saalis sellel teemal diskuteerinud juba väga-väga põhjalikult. Väga vähe oleks mul öelda, mis on uut. Küll aga ma tahan üle rõhutada veel kord, et ei jääks siit saalist või mõnede poliitikute sõnadest või kusagilt muljet, et selle seaduse eesmärk on kuidagi takistada inimese uskumist, keelata mõnda usundit või teha mingisugust meelsuskontrolli. Inimese ja jumala side on väga isiklik. Ma usun, et kõik selles saalis on sellega päri ja mõistavad seda väga hästi. Me ei räägi sellest sidemest. Me räägime eelkõige nendest sidemetest, mis võivad defineerida kui mõjutustegevust meie Eesti riigi vastu. Julgeolekukaalutlustel ja nii, et ei saaks öelda, et usuvabaduse egiidi all võib teha, võib öelda, võib kutsuda üles ükskõik millele? Ei, seda ei saa teha ja me ei pea seda tolereerima. Küll aga võib inimene uskuda just sellesse jumalasse, keda ta soovib. Ja see eelnõu ei muuda seda mitte mingil määral. Tegelikult ka see põhieesmärk, see, et selle usuvabaduse varjus või mõne usundi või mõne koguduse varjus toimub Eesti riigile ja rahvale julgeolekut ohustavaid asju, selles eesmärgis ei ole mitte mingisugust erisust, ei president ega Riigikogu saal ja ma usun, et ka need jõud, kes seda seadust või seda eelnõu ei ole kunagi toetanud. Ma tahaksin loota, et ka nende arvamus ei ole kunagi olnud see, et Eesti riik ei saa teha julgeolekukaalutlustel otsuseid, neid otsuseid, mis on vajalikud. Küll aga on tõesti küsimus selles, millised need otsused peavad olema ja millised on need valitud teed, et nende lahendusteni jõuda. Me oleme siin saalis jõudnud olukorda, kus need valitud teed ei pruugi alati olla ühtivad presidendi ja Riigikogu vahel, aga ka selle saali saadikute vahel. Mina näen, et olukord, kus see eelnõu jõuab Riigikohtu lauale, ei ole mitte mingisugune katastroof. See on täiesti normaalne demokraatlik protsess. Kui see peaks sinna jõudma, siis väga hea, las ta jõuab. Las need eksperdid, kelle üle me siin enne saalis arutasime, et kes on need kõige suuremad eksperdid ... Ma arvan, et meie ei pea siin mõtlema ja võrdlema CV-sid, vaid meil on need inimesed olemas ja me usaldame neid. Riigikogu saal siin saab võtta vastu otsuse, kas me tegutseme ja kas me tegelikult ütleme, et selle egiidi all ei saa toimuda absoluutselt kõike, usuvabadus kui selline ei ole absoluutne, või mitte. Sotsiaaldemokraadid toetavad selle eelnõu muutmata kujul vastu võtmist ja rõhutavad veel kord üle, et see ei ole suunatud kellegi vastu, vaid see on suunatud sellele, et Eesti riik püsiks ja et meil ei oleks siin ohte, mis võivad meie julgeolekut halvendada. Aitäh!

Head kolleegid! Me oleme siin saalis sellel teemal diskuteerinud juba väga-väga põhjalikult. Väga vähe oleks mul öelda midagi uut. Küll aga ma tahan üle rõhutada veel kord, et ei jääks siit saalist või mõne poliitiku sõnadest või kusagilt mujalt muljet, et selle seaduse eesmärk on kuidagi takistada inimese uskumist, keelata mõnda usundit või teha mingisugust meelsuskontrolli. Inimese ja jumala side on väga isiklik. Ma usun, et kõik selles saalis on sellega päri ja mõistavad seda väga hästi. Me ei räägi sellest sidemest. Me räägime eelkõige nendest sidemetest, mida võib defineerida kui mõjutustegevust meie Eesti riigi vastu. [Seadust muudetakse] julgeolekukaalutlustel ja nii, et ei saaks öelda, et usuvabaduse egiidi all võib teha, võib öelda, võib kutsuda üles ükskõik millele – ei, seda ei saa teha ja me ei pea seda tolereerima. Küll aga võib inimene uskuda just sellesse jumalasse, kellesse ta soovib, ja see eelnõu ei muuda seda mitte mingil määral. Tegelikult ka põhieesmärgis – selles, et usuvabaduse varjus või mõne usundi või mõne koguduse varjus toimub Eesti riigi ja rahva julgeolekut ohustavaid asju – ei ole mitte mingisugust [erimeelsust]. Ei president ega Riigikogu saal, ja ma usun, et ka need jõud, kes seda eelnõu ei ole kunagi toetanud – ma tahaksin loota, et ka nende arvamus ei ole kunagi olnud see, et Eesti riik ei saa teha julgeolekukaalutlustel otsuseid, mis on vajalikud. Küll aga on küsimus selles, millised need otsused peavad olema ja millised on valitud teed, et lahendusteni jõuda. Me oleme siin saalis jõudnud olukorda, kus valitud teed ei pruugi alati ühtida presidendi ja Riigikogu vahel, aga ka selle saali saadikute vahel. Mina näen, et olukord, kus see eelnõu jõuab Riigikohtu lauale, ei ole mitte mingisugune katastroof. See on täiesti normaalne demokraatlik protsess. Kui see peaks sinna jõudma, siis väga hea, las ta jõuab. Las [otsustavad] need eksperdid – enne me siin saalis seda [arutasime] –, kes on need kõige suuremad eksperdid. Ma arvan, et meie ei pea siin mõtlema ja võrdlema oma CV‑sid, vaid meil on need inimesed olemas. Usaldame neid! Riigikogu saal saab võtta vastu otsuse, kas me tegutseme ja kas me tegelikult ütleme, et selle egiidi all ei saa toimuda absoluutselt kõike, et usuvabadus kui selline ei ole absoluutne, või mitte. Sotsiaaldemokraadid toetavad selle eelnõu muutmata kujul vastuvõtmist ja rõhutavad veel kord üle, et see ei ole suunatud kellegi vastu, vaid see on suunatud sellele, et Eesti riik püsiks ja et meil ei oleks siin ohte, mis võivad meie julgeolekut halvendada. Aitäh!

Head kolleegid! Me oleme siin saalis sellel teemal diskuteerinud juba väga-väga põhjalikult. Väga vähe oleks mul öelda midagi uut. Küll aga ma tahan üle rõhutada veel kord, et ei jääks siit saalist või mõne poliitiku sõnadest või kusagilt muljet, et selle seaduse eesmärk on kuidagi takistada inimese uskumist, keelata mõnda usundit või teha mingisugust meelsuskontrolli. Inimese ja jumala side on väga isiklik. Ma usun, et kõik selles saalis on sellega päri ja mõistavad seda väga hästi. Me ei räägi sellest sidemest. Me räägime eelkõige nendest sidemetest, mida võib defineerida kui mõjutustegevust meie Eesti riigi vastu. [Seadust muudetakse] julgeolekukaalutlustel ja nii, et ei saaks öelda, et usuvabaduse egiidi all võib teha, võib öelda, võib kutsuda üles ükskõik millele – ei, seda ei saa teha ja me ei pea seda tolereerima. Küll aga võib inimene uskuda just sellesse jumalasse, kellesse ta soovib, ja see eelnõu ei muuda seda mitte mingil määral. Tegelikult ka põhieesmärgis – selles, et usuvabaduse varjus või mõne usundi või mõne koguduse varjus toimub Eesti riigi ja rahva julgeolekut ohustavaid asju – ei ole mitte mingisugust [erimeelsust]. Ei president ega Riigikogu saal, ja ma usun, et ka need jõud, kes seda eelnõu ei ole kunagi toetanud, ma tahaksin loota, et ka nende arvamus ei ole kunagi olnud see, et Eesti riik ei saa teha julgeolekukaalutlustel neid otsuseid, mis on vajalikud. Küll aga on küsimus selles, millised need otsused peavad olema ja millised on need valitud teed, et nende lahendusteni jõuda. Me oleme siin saalis jõudnud olukorda, kus need valitud teed ei pruugi alati ühtida presidendi ja Riigikogu vahel, aga ka selle saali saadikute vahel. Mina näen, et olukord, kus see eelnõu jõuab Riigikohtu lauale, ei ole mitte mingisugune katastroof. See on täiesti normaalne demokraatlik protsess. Kui see peaks sinna jõudma, siis väga hea, las ta jõuab. Las [otsustavad] need eksperdid – nagu me siin enne saalis [arutasime], kes on need kõige suuremad eksperdid. Ma arvan, et meie ei pea siin mõtlema ja võrdlema CV‑sid, vaid meil on need inimesed olemas. Usaldame neid. Riigikogu saal saab võtta vastu otsuse, kas me tegutseme ja kas me tegelikult ütleme, et selle egiidi all ei saa toimuda absoluutselt kõike, usuvabadus kui selline ei ole absoluutne, või mitte. Sotsiaaldemokraadid toetavad selle eelnõu muutmata kujul vastuvõtmist ja rõhutavad veel kord üle, et see ei ole suunatud kellegi vastu, vaid see on suunatud sellele, et Eesti riik püsiks ja et meil ei oleks siin ohte, mis võivad meie julgeolekut halvendada. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove ... Martin Helme, sõnavõtt kohapealt, palun!

Aitäh! Kõnesoove ... Martin Helme, sõnavõtt koha pealt, palun!

Kõige suurem julgeolekuoht Eesti riigile on tänane valitsus. Ja selle hääletusega teeb parlament endale uuesti häbi.

Kõige suurem julgeolekuoht Eesti riigile on tänane valitsus. Ja selle hääletusega parlament teeb endale uuesti häbi.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Seda uuesti arutamise eelnõu me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamisega. Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et seaduse muutmata kujul vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Seda uuesti arutamisel olevat eelnõu me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et seaduse muutmata kujul vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Seda uuesti arutamisel olevat seadust me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et seaduse muutmata kujul vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu 15, erapooletuid 0. Seadus on muutmata kujul uuesti vastu võetud.