Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) kolmas lugemine

Järgnevalt tänane kaheksas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu. See on selle kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Meil on siin eelnõu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise kohta. Tõepoolest, kiirendamisest siin juttu on, kiirendamisest, mis toimub Eesti inimeste õiguste, looduskeskkonna, kultuuripärandi ja terve mõistuse arvelt. Mis on selle eelnõu tegelik sisu? See on seadus, mis annab rohehulluses riigile ja arendajatele õiguse mööda vaadata detailplaneeringutest, sisulistest keskkonnamõju hinnangutest ja kohalike kogukondade seisukohtadest. See seadus tühistab tegelikult planeerimise mõtte. Nüüd võib tuuleparki, ilma et detailset lahendust üldse koostataks, üles panna. Avalikustamine, kaasamine, läbipaistvus? Jah, justkui midagi on ette nähtud, aga see on vormiline, linnukese pärast, mitte sisuline. Miks on see ohtlik? Sest see murendab niigi õhukeseks kulunud riigi ja kodanike vahelist usaldust. Me näeme juba, kuidas tuuleparkide planeerimine on muutunud konfliktiallikaks. Inimesed, kes elavad oma kodudes ja on oma maad põlvkondi harinud ja hoidnud, peavad täna kuulma, et nende akna taha kerkivad hiigeltuulikud – 250–300 meetri kõrgused tuulikud. Kõrgemad kui Tallinna teletorn! Nende mõjude kohta öeldakse, et ärge muretsege, meil on Hollandi uuring aastast 2020 või Saksamaa uuring aastast 2014. Aga Eesti ei ole ei Holland ega Saksamaa. Eesti inimesed ei ela tihedas linnakeskkonnas, kus tuulik on kaugel. Me elame hajaasustuses looduse keskel. Meie kodud on tihti vanad majad, talumajad, kus infraheli ja vibratsiooni mõju on vahetum. Meie teed, mida mööda rasketehnika hakkab liikuma, ei ole mõeldud selliseks koormuseks, aga riik ütleb: "Kiirendame!" See seadus jätab omavalitsused hammasrataste vahele. Kohaliku volikogu liikmed, kelle õlul on vastutus oma kogukonna ees, surutakse nurka. Kui nad peaksid hääletama eriplaneeringu vastu, tekib surve arendaja ja ka riigi poolt kohtu näol. Kui nad hääletavad poolt, siis vastutavad nad tagajärgede eest: mürasaaste, infraheli, elukeskkonna hävingu, kinnisvara hinnalanguse ja ääremaastumise eest. Reformierakonna valitsus tuleb jutuga, et seadus on vajalik rohepöörde elluviimiseks. Aga olgem ausad, see ei ole roheline seadus, see on arendajate seadus. See seadus annab tuuleparkide arendajatele vaba tee. Mis kõige iroonilisem, need hiiglaslikud tuulikud, mille nimel meie inimesed oma kodurahu ja tervise ohvriks toovad, vajavad kogu elutsükli vältel naftasaadusi. Need ei tooda endale vajalikku energiat. Tuulikud ei ole lahendus, kui nende rajamine, hooldamine ja utiliseerimine sõltuvad fossiilkütustest. Samuti ei lahenda tuulepargid meie energiajulgeolekut. Tuul puhub, kui puhub. Kui tuul ei puhu, on tuulikud kasutud. Kui puhub liiga tugevasti, tuleb tootmine peatada. Kui me tahame tasakaalustada seda kõikuvat toodangut, vajame fossiilkütuseid või juhitavat energiat, mida rohepöörde fanaatikud samal ajal keelata tahavad. Saarde ja Tootsi tuuleparkide mõjuhinnangutes ei nähtud ette suuri probleeme. Täna näeme, kuidas müra, infraheli ja varjutus rikuvad inimeste elukvaliteeti. Eelnõu põhjal hakatakse avalikkust teavitama ja arvamust küsima, aga sisuliselt tehakse see kõik formaalselt. Kui …

Kas soovite lisaaega? (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun.

Kui sa ei vasta tähtajaks, loetakse välja, et sa ei olegi midagi öelda tahtnud. Kui sa vastad, siis on see otsus nagunii juba tehtud. Nii luuakse [mulje] kaasamisest, mille sisuks on kodanike arvamuste neutraliseerimine. Ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine on selles eelnõus sisuliselt devalveeritud. Detailne lahendus, mis võiks anda vastuseid, asendatakse asukoha eelvalikuga, mis lubab projekti [hõlpsasti] ellu viia. Kust tuleb garantii, et looduskaitsealuseid väärtusi ei hävitata? Kes kontrollib, et meie metsad ja roheala ei muutu tööstuslikuks tühermaaks? Eelnõus on pikalt juttu rahalistest mehhanismidest: toetused, tasud, vähempakkumised. Jah, arendajatele kindlustatakse tulu, kohalikule inimesele lisatakse lohutuseks paar eurot elukohaga seotud tasu. Justkui see raha hüvitaks kadunud vaikuse, rikutud elukeskkonna või langenud kinnisvarahinna. See seadus on kirjutatud, et tuuleparkide rajamine käiks kiirelt ja lihtsalt, aga kiiresti ja lihtsalt saab käia ainult üle inimeste. Meie põhiseadus ütleb, et riik peab kaitsma loodust, kultuuri ja inimeste tervist. See seadus seda ei tee. See seab kõik selle ohtu. Ma kutsun üles mitte hääletama selle eelnõu poolt. Tegemist on arendajate tellimusliku seadusega, mis ohustab meie rahva õigusi, meie loodust, meie elukeskkonda. Eesti vajab tasakaalukat, teaduspõhist, inimkeskset energiapoliitikat, mitte sellist seadust, mis jätab inimesed võitluses suurtööstuse vastu kaitseta. Aitäh!

Suur tänu! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ütlen kohe ära: kogu see roheagenda on üks suur pettus. Selgitan, miks. Ainult petturid suudavad välja mõelda skeemi, kus tarbija on sunnitud subsideerima elektri tootmist ehk maksma tuuleparkide omanikele lihtsalt selle eest, et nad on need pargid ehitanud. Väga kasumlik äri! Investeerid raha, omades riiklikku garantiid, et saad oma investeeringud tagasi, ja teenid pealegi veel kasumit. Just nii töötab roheagenda Eestis. Ükski teine äri ei toimu meil sellistel soodustingimustel nagu taastuvenergia tootmine. See pole isegi äri, see on kindel viis teenida riigi arvelt ehk meie lugupeetud tarbijate arvelt. Siin tekib küsimus, kes valib ja kuidas valitakse neid ettevõtjaid, kellele antakse võimalus riigi toel rikkaks saada, ja kuidas näeb välja nende tänulikkus selle eest, et nad on söödalaua äärde lubatud. Aga probleem ei ole ainult selles. Veel üks probleem on see, et selline skeem võtab inimestelt ja tarbijatelt ära ligipääsu odavale energiale. Tulemuseks on see, et inimesed vaesuvad ja ettevõtted vähendavad tootmist. Meil ei ole vaja roheagendat sellisel kujul, meil on vaja odavat energiat, konkurentsivõimelist majandust ja kodanikke, kes ei peaks kokkuhoiu nimel pimedas istuma. Seda kõike saab pakkuda ainult aus konkurents. Ja selles konkurentsis võidab täna igal juhul põlevkivi, seesama põlevkivi, millest see valitsus kavatseb loobuda. On ilmne, et kellelgi on kasulikum keerutada nutikat roheenergiaskeemi, selle asemel et pakkuda põlevkivi abil meie inimestele ja ettevõtetele odavamat elektrit. Eesti Keskerakonna fraktsioon selles pettuses osaleda ei soovi. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ütlen kohe ära, kogu see roheagenda on üks suur pettus. Selgitan, miks. Ainult petturid suudavad välja mõelda skeemi, kus tarbija on sunnitud subsideerima elektri tootmist ehk maksma tuuleparkide omanikele lihtsalt selle eest, et nad on need pargid ehitanud. Väga kasumlik äri! Investeerid raha, omades riiklikku garantiid, et saad oma investeeringud tagasi ja teenid pealegi veel kasumit. Just nii töötab roheagenda Eestis. Ükski teine äri ei toimu meil sellistel soodustingimustel nagu taastuvenergia tootmine. See pole isegi äri, see on kindel viis teenida riigi arvelt ehk meie lugupeetud tarbijate arvelt. Siin tekib küsimus, kes valib ja kuidas valitakse neid ettevõtjaid, kellele antakse võimalus riigi toel rikkaks saada, ja kuidas näeb välja nende tänulikkus selle eest, et nad on söödalaua äärde lubatud. Aga probleem ei ole ainult selles. Veel üks probleem on see, et selline skeem võtab inimestelt ja tarbijatelt ära ligipääsu odavale energiale. Tulemuseks on see, et inimesed vaesuvad ja ettevõtted vähendavad tootmist. Meil ei ole vaja roheagendat sellisel kujul, meil on vaja odavat energiat, konkurentsivõimelist majandust ja kodanikke, kes ei peaks kokkuhoiu nimel pimedas istuma. Seda kõike saab pakkuda ainult aus konkurents. Ja selles konkurentsis võidab täna igal juhul põlevkivi, seesama põlevkivi, millest see valitsus kavatseb loobuda. On ilmne, et kellelgi on kasulikum keerutada nutikat roheenergiaskeemi, selle asemel et pakkuda põlevkivi abil meie inimestele ja ettevõtetele odavamat elektrit. Eesti Keskerakonna fraktsioon selles pettuses osaleda ei soovi. Aitäh!

Suur tänu! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Jällegi tuleb selles mõttes tulla ja asju natuke ümber lükata. Alustame sellest, millest siin lõpupoole [juttu oli]. Väita, et põlevkivi on konkurentsivõimeline ja odav, on loomulikult vale. Sellepärast et põlevkivi ei ole ei odav ega konkurentsivõimeline. Põlevkivi kohta on Enefit Power ise öelnud, et tema omahind on tootmisel suurusjärgus 100 eurot megavatt-tund, millele lisanduvad CO2 tasud. Ehk siis see tuleb kuhugile sinna 170–200 euro kanti megavatt-tund. Sest olgem ausad, Euroopa Liidust me lahkuma ei hakka. Ja isegi kui oleks imekombel selle CO2 tasu puhul [mingit paindlikkust], on hind üle 100 euro megavatt-tund, mis on kallim kui ühegi taastuvenergia projekti puhul, isegi koos toetustega. Nüüd, puudutades planeeringute teemat, siis esiteks, tegemist ei ole ainult tuuleparkide jaoks mõeldud planeeringuga. See on üldine planeeringute, menetlusprotsesside optimeerimine selleks, et ei oleks pidevat venitamist. Meil on vaja just nimelt sellesama majanduse konkurentsivõime ja arengu jaoks seda, et planeeringute protsessid ei jääks niisama venima, vaid neid etappe tehtaks konkreetsemaks. Keskkonnamõjusid hinnatakse täpsemalt esimeses etapis, [erinevalt varasemast], ja tänu sellele on teises etapis võimalik teatud juhtudel, kui tingimused on täidetud, jätta ära see detailsem osa. On võimalik minna kohe projekteerimistingimuste kaudu ehitus- ja hoonestusloa juurde. Ehk see on siiski väga konkreetne etappide vahel koormuse ringijagamine ja protsessi kiirendamine. Kas või see, et ei ole niimoodi, et iga kord on ettepanekute tegemiseks 30 pluss päeva ja seda saab teha mitmeid ja mitmeid kordi, iga kord seda protsessi venitades. Ühe korra on võimalik selle kohta arvamust avaldada. See on ainus kord, mil saab seda teha. Kogu mõte on selles, et vähendada bürokraatiat, [pidurdada] bürokraatlikku masinat. Nii et Reformierakond igal juhul toetab seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Jällegi tuleb selles mõttes tulla ja asju natuke ümber lükata. Alustame sellest, millest siin lõpupoole [juttu oli]. Väita, et põlevkivi on konkurentsivõimeline ja odav, on loomulikult vale. Sellepärast et põlevkivi ei ole ei odav ega konkurentsivõimeline. Põlevkivi kohta on Enefit Power ise öelnud, et tema omahind on tootmisel kuskil suurusjärgus 100 eurot megavatt-tund, millele lisanduvad CO2 tasud. Ehk siis see tuleb kuhugile sinna 170–200 euro kanti megavatt-tund. Sest olgem ausad, Euroopa Liidust me lahkuma ei hakka. Ja isegi kui oleks imekombel selle CO2 tasu puhul [mingit paindlikkust], on hind üle 100 euro megavatt-tund, mis on kallim kui ühegi taastuvenergia projekti puhul, isegi koos toetustega. Nüüd, puudutades planeeringute teemat, siis esiteks, tegemist ei ole ainult tuuleparkide jaoks mõeldud planeeringuga. See on üldine planeeringute, menetlusprotsesside optimeerimine selleks, et ei oleks pidevat venitamist. Meil on vaja just nimelt sellesama majanduse konkurentsivõime ja arengu jaoks seda, et planeeringute protsessid ei jääks niisama venima, vaid neid etappe tehtaks konkreetsemaks. Keskkonnamõjusid hinnatakse täpsemalt esimeses etapis, [erinevalt varasemast], ja tänu sellele on teises etapis võimalik teatud juhtudel, kui tingimused on täidetud, jätta ära see detailsem osa. On võimalik minna kohe projekteerimistingimuste kaudu ehitus- ja hoonestusloa juurde. Ehk see on siiski väga konkreetne etappide vahel koormuse ringijagamine ja protsessi kiirendamine. Kas või see, et ei ole niimoodi, et iga kord on ettepanekute tegemiseks 30 pluss päeva ja seda saab teha mitmeid ja mitmeid kordi, iga kord seda protsessi venitades. Ühe korra on võimalik selle kohta arvamust avaldada. See on ainus kord, mil saab seda teha. Kogu mõte on selles, et vähendada bürokraatiat, [pidurdada] bürokraatlikku masinat. Nii et Reformierakond igal juhul toetab seda eelnõu. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 541 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid ei ole. Eelnõu 541 on seadusena vastu võetud.