Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) kolmas lugemine

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 kolmas lugemine. Ettekandjaks on rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Aga enne on Peeter Ernitsal protseduuriline küsimus.

Hea juhataja! Enne oli kolleegil [mure], et suitsu tuleb aknast sisse. Aga mul on tõsine probleem: minu postkasti tuleb metsik tulv [kirju], et lõpetage kanade piinamine. Kas oleks võimalik kuidagi piirata seda? Juba kolmas päev ja ma ei suuda enam, need matavad kõik ära.

Paraku istungi juhatamisega ega protseduuriga pole see seotud. Peate pöörduma IT-[osakonna] poole. Aga Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu, 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 19. mail. Esimene lugemine toimus 2. juunil ja teine lugemine 11. juunil. Rahanduskomisjon arutas eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamist 12. ja 16. juunil. Menetluse käigus eelnõu sisu pisut muutus ning muutusid ka tulude-kulude ja investeeringute mahud. Lisaeelarve eelnõuga suurendatakse nüüd muudetud kujul tänavusi tulusid 26,3 miljoni võrra, kulusid 36,9 miljoni võrra ja investeeringuid 41,9 miljoni võrra. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit ehk lõviosa läheb laia riigikaitse projektidele ja sellest omakorda lõviosa ehk 30 miljonit Siseministeeriumi haldusalasse. Menetluse käigus lisandus 12 miljonit ka teedeehitusse. Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavate kuludega, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 13. juunil kell 16.00 laekus kaks muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Need olid identsed teiseks lugemiseks esitatud ettepanekutega. Täpsemalt oli [soov] toimetulekumäära tõsta ja tasuta lasteaiakohti pakkuda kõigis omavalitsustes. Vastavalt sooviti selleks eraldada raha valitsuse reservist, toimetuleku piiri tõusuks 6 miljonit eurot ja tasuta lasteaiakohtade võimaldamiseks 22 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele. Rahanduskomisjonis need muudatusettepanekud toetust ei leidnud. Samuti ei toeta neid Vabariigi Valitsus. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 ei kuulu need kaks muudatusettepanekut Riigikogus hääletamisele. Eelnõusse on sisse viidud ka keelelised ja tehnilised täpsustused. Eelnõu on hääletamiseks valmis. Komisjonile laekus Riigikontrolli kiri ettepanekuga täpsustada eelnõu § 2, määrates minimaalselt vähemalt valitsemisalade kaupa laiale riigikaitsele eraldatav konkreetne rahasumma, millele § 2 režiim laieneb. Nimelt on teksti §-s 2 antud koodid, mis tuleb lisada nendele kuludele, mida laiaks riigikaitseks kasutatakse, sellel põhjusel, et neid oleks võimalik eristada ja neid ei saaks järgmisesse aastasse üle kanda. Regina Vällik selgitas, et Riigikontrolli palvele või soovitusele kahjuks ei saa vastu tulla, kuna teksti paragrahvid on üldised ja seal ei saa konkreetseid eraldisi niimoodi välja tuua. Kuid komisjon jäi seisukohale, et Riigikontrolli ettepanek on oluline ja täiendavat kaalumist vajab see, kuidas selliseid ettepanekuid edaspidi siiski lahendada. Kuid §-s 2 konkreetsete summade väljatoomine ei ole kohane, kuna tegemist on üldregulatsiooniga. Rohkem sisulist arutelu ei toimunudki. Seda siiski veel, et Riigikontrolli kirjas oli ka välja toodud põhjus, miks nad sellise ettepaneku tegid. Teksti paragrahvides ja ka seletuskirjas oli öeldud, et laiapindsele riigikaitsele kulutatakse 44 miljonit, kuid seletuskirjas suudeti tuvastada vaid 42 miljonit. Selle kohta [ütles] Regina Vällik, et seletuskirjas ja kommunikatsioonis kasutatakse käibemaksuga summasid. Aga vastavalt riigieelarve seadusele arvestatakse käibemaksu arvestuslikult kulude ja investeeringute üleselt ning see ei eelda eraldi kodeerimist, ehk siis kulud on eelarves ilma käibemaksuta. Aga kuna 44 ja 42 vahe ei ole käibemaksu suurune vahe, siis selgitas Regina Vällik, et mõned kulud, näiteks vastuluurele eraldatud kulud, on kaetud riigisaladusega ning seal jälle omakorda käibemaksu ei eraldata. Samuti ei pruugi laiapindsele riigikaitsele eraldatud kulud olla kõik kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. Niimoodi seda vahet hinnata ei saa. Menetluslikud otsused nüüd veel. Komisjon otsustas kiita heaks eelnõu kolmanda lugemise tekst ja tegi ettepaneku eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu, 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 19. mail. Esimene lugemine toimus 2. juunil ja teine lugemine 11. juunil. Rahanduskomisjon arutas eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamist 12. ja 16. juunil. Menetluse käigus eelnõu sisu pisut muutus ning muutusid ka tulude-kulude ja investeeringute mahud. Lisaeelarve eelnõuga suurendatakse nüüd muudetud kujul tänavusi tulusid 26,3 miljoni võrra, kulusid 36,9 miljoni võrra ja investeeringuid 41,9 miljoni võrra. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit ehk lõviosa läheb laia riigikaitse projektidele ja sellest omakorda lõviosa ehk 30 miljonit Siseministeeriumi haldusalasse. Menetluse käigus lisandus 12 miljonit ka teedeehitusse. Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavate kuludega, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 13. juuni kella 16.00-ks laekus kaks muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Need olid identsed teiseks lugemiseks esitatud ettepanekutega. Täpsemalt oli [soov] toimetulekumäära tõsta ja tasuta lasteaiakohti pakkuda kõigis omavalitsustes. Vastavalt sooviti selleks eraldada raha valitsuse reservist, toimetuleku piiri tõusuks 6 miljonit eurot ja tasuta lasteaiakohtade võimaldamiseks 22 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele. Rahanduskomisjonis need muudatusettepanekud toetust ei leidnud. Samuti ei toeta neid Vabariigi Valitsus. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 ei kuulu need kaks muudatusettepanekut Riigikogus hääletamisele. Eelnõusse on sisse viidud ka keelelised ja tehnilised täpsustused. Eelnõu on hääletamiseks valmis. Komisjonile laekus Riigikontrolli kiri ettepanekuga täpsustada eelnõu § 2, määrates minimaalselt vähemalt valitsemisalade kaupa laiale riigikaitsele eraldatav konkreetne rahasumma, millele § 2 režiim laieneb. Nimelt on teksti §-s 2 antud koodid, mis tuleb lisada nendele kuludele, mida laiaks riigikaitseks kasutatakse, sellel põhjusel, et neid oleks võimalik eristada ja neid ei saaks järgmisesse aastasse üle kanda. Regina Vällik selgitas, et Riigikontrolli palvele või soovitusele kahjuks ei saa vastu tulla, kuna teksti paragrahvid on üldised ja seal ei saa konkreetseid eraldisi niimoodi välja tuua. Kuid komisjon jäi seisukohale, et Riigikontrolli ettepanek on oluline ja täiendavat kaalumist vajab see, kuidas selliseid ettepanekuid edaspidi siiski lahendada. Kuid §-s 2 konkreetsete summade väljatoomine ei ole kohane, kuna tegemist on üldregulatsiooniga. Rohkem sisulist arutelu ei toimunudki. Seda siiski veel, et Riigikontrolli kirjas oli ka välja toodud põhjus, miks nad sellise ettepaneku tegid. Teksti paragrahvides ja ka seletuskirjas oli öeldud, et laiapindsele riigikaitsele kulutatakse 44 miljonit, kuid seletuskirjas suudeti tuvastada vaid 42 miljonit. Selle kohta [ütles] Regina Vällik, et seletuskirjas ja kommunikatsioonis kasutatakse käibemaksuga summasid. Aga vastavalt riigieelarve seadusele arvestatakse käibemaksu arvestuslikult kulude ja investeeringute üleselt ning see ei eelda eraldi kodeerimist, ehk siis kulud on eelarves ilma käibemaksuta. Aga kuna 44 ja 42 vahe ei ole käibemaksu suurune vahe, siis selgitas Regina Vällik, et mõned kulud, näiteks vastuluurele eraldatud kulud, on kaetud riigisaladusega ning seal jälle omakorda käibemaksu ei eraldata. Samuti ei pruugi laiapindsele riigikaitsele eraldatud kulud olla kõik kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. Niimoodi seda vahet hinnata ei saa. Menetluslikud otsused nüüd veel. Komisjon otsustas kiita heaks eelnõu kolmanda lugemise tekst ja tegi ettepaneku eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Konkreetses eelnõus on – lehekülg neli – teil ära toodud Kultuuriministeeriumi valitsemisala all meediapoliitika kujundamine ja rakendamine koos numbritega. Ja põhjalikumalt on meediapoliitika kujundamine ja rakendamine erinevate numbritega välja toodud lisatabeli leheküljel üheksa. Seal on muud tegevused, investeeringud. Ja minu huvi puudutab meediamajadevahelist rahajaotust. Mis meediamajad need on, kas on eelistatumaid meediamajasid ja kuidas see raha nende vahel jaotub täpsemalt? Ma loodan, et see ei ole riigisaladusega kaetud, sest ma kujutan ette, et see võib olla meediamajade toimepidevuse jätkamiseks oluline.

Nii, ma ei teagi nüüd, kas te vaatate eelnõu teise lugemise teksti, järsku seal on seletuskirja leheküljel neli … (Riina Solman räägib saalist.) Ei ole. (Riina Solman räägib saalist.) See on teiseks lugemiseks. Kolmandaks lugemiseks. (Riina Solman räägib saalist.) Üks hetk. (Riina Solman räägib saalist.) Jaa, meediapoliitika kujundamine ja rakendamine – sellest oli meil juttu küll. Nii, aga kust ma selle nüüd üles leian? Ma vaatan, kas esimese lugemise materjalides oli see selgitus. (Lehitseb pabereid.) Nii, jaa, ma loen seda nüüd algse eelnõu seletuskirja leheküljelt 13. Siin on Eesti Rahvusringhäälingu kriisikindluse suurendamiseks 4 miljonit eurot; ERR-i väljastusseadmed – 922 000 eurot; ERR-i generaatorid – [744 000] eurot; ERR-i raadiokriisilahendus – 1,7 miljonit eurot; ERR-i küberturvalisuse suurendamine – 670 000 eurot. Nii, rohkem ei olegi siin praegu.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind täitsa üllatas see, et sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek, mis puudutab lasteaia kohatasu kaotamist üle Eesti, ei leidnud toetust. Peaministri erakond Tallinnas elu eest võitleb selle eest, et see tehtud saaks. Mingisugune väike kakofoonia on minu arvates tekkinud, et riigi tasandil kuidagi üldse ei taheta seda teha, aga Tallinnas tehakse ja räägitakse, kui oluline see igal pool on. Ja lõppkokkuvõttes on riigi tasandil seda ka odavam teha kui omavalitsuste kaupa, sest mõnes omavalitsuses asetaks see eelarvelistel põhjustel surve alla muud kulutused, mis puudutavad kultuuri, lapsi, tervishoidu. Mul on küsimus, äkki te saate meid valgustada, mis valitsuse argumendid olid, miks ei toetata lasteaia kohatasu kaotamist. Ja mis komisjoni liikmete arvamus selle koha pealt oli?

Komisjonis [eelnõu] kolmanda lugemise ettevalmistamisel sotsiaaldemokraatide esindajat ei olnud ja seetõttu komisjonis ka arutelu ei tekkinud. Aga nagu ma juba teisel lugemisel ütlesin, Riigikogu tasemel ei peaks kindlasti sekkuma kohalike omavalitsuste eelarvelistesse ja poliitilistesse otsustesse. Kui Tallinn soovib tasuta lasteaiakohti [pakkuda], siis palun, ja kui teised omavalitsused seda soovivad, siis palun.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Mina olen natuke hämmelduses. Sotsiaaldemokraadid läksid teadlikult väga mõistliku ja võiks öelda, et lausa Reformierakonna sõnades toetatavate ettepanekute peale. Toimetulekupiiri tõstmise vajadust on rõhutanud isegi rahalisest poolest enam kui konservatiivne rahandusminister Jürgen Ligi. Ta on nõustunud sellega, et tegelikult inimeste toimetulek vajab toetamist, nii nagu ta vajas 2022. aastal, kui viimati seda piiri tõsteti. Ja teine ettepanek, nagu hea kolleeg Läänemets juba viitas, oli see lasteaia kohatasu [kaotamine], mis tundub niivõrd oluline teema, et isegi peaminister on korduvalt väljendanud, et see on Reformierakonna pikaajaline seisukoht, ja selle hinnaga ollakse valmis pealinnas koalitsiooni lõhkuma ja palju muid asju tegema. Kuidas see nüüd võimalik on, et need muudatusettepanekud komisjonis toetust ei leidnud? Kas tõesti Eesti 200 ja teiste erakondade häältega hääletati Reformierakonna [soov] maha või? Kuidas täpselt need hääled ikkagi jagunesid olukorras, kus teie erakond ju ometigi toetab mõlemat ettepanekut ja neid toetab ka opositsioon? Kui palju neid Eesti 200 saadikuid ometi olla saab seal komisjonis?

Nii. Otsin nüüd üles selle hääletuse koha. Ahaa, see on protokollis. Nii. Muudatusettepanek nr 1, mis puudutas toimetulekutoetuse piiri tõstmist. Selle muudatusettepaneku poolt oli 3, Andrei Korobeinik, Aivar Kokk, Kersti Sarapuu, ja vastu siinkõneleja, Diana Ingerainen, Maris Lauri, Aivar Sõerd, Tanel Tein ja Mart Võrklaev ning erapooletuid ei olnud. Jaa, tõepoolest, rahandusminister on kõnelenud sellest ja kõik, kes vähegi rahandus‑ või sotsiaalpoliitikaga tegelevad, teavad, et toimetulekutoetuse piiri tuleks tõsta. Selle peale mõeldakse, selleks otsitakse ministeeriumides võimalusi tegelikult juba järgmise aasta eelarve [koostamise] protsessi raames.

Nii. Otsin nüüd üles selle hääletuse koha. Ahaa, see on protokollis. Nii. Muudatusettepanek nr 1, mis puudutas siis toimetulekutoetuse piiri tõstmist. Selle muudatusettepaneku poolt oli 3, Andrei Korobeinik, Aivar Kokk, Kersti Sarapuu, ja vastu siinkõneleja, Diana Ingerainen, Maris Lauri, Aivar Sõerd, Tanel Tein ja Mart Võrklaev ning erapooletuid ei olnud. Jaa, tõepoolest, rahandusminister on kõnelenud sellest ja kõik, kes vähegi rahandus‑ või sotsiaalpoliitikaga tegelevad, teavad, et toimetulekutoetuse piiri tuleks tõsta. Selle peale mõeldakse, selleks otsitakse ministeeriumides võimalusi tegelikult juba järgmise aasta eelarve [koostamise] protsessi raames.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Kahju, et selle mõtlemise tulemusena see toimetulekutoetus ikkagi ei kasva. Muidu oleks ju väga tore. Ma siiski olen kaitsnud selle vennaliku sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ettepanekuid komisjonis. Päris nagu ei saa väita, et arutelu ei olnud, oli ikka natuke. Suurem arutelu tekkis lasteaedade teemal. Ja mul on sulle küsimus. Me näeme, et Reformierakond Tallinnas väga tahab seda. Pärnus on lasteaed tegelikult hästi kallis, umbes 100 eurot maksab lasteaiakoht. Reformierakond on praegu Pärnus võimul veel mõni kuu. Oleks ju päris hea, kui riik maksaks lasteaiatasu kinni kohalike omavalitsuste eest. Ma usun, et iga omavalitsus leiaks, kuhu seda raha kulutada.

Teie aeg!

Miks Reformierakond ei toeta seda ettepanekut?

Jaa, tõesti. Prantslastel on selline vanasõna, mida ma kunagi lugesin "Sõjast ja rahust", et kõigil on enda arvates ebaõiglaselt vähe raha, aga küllalt mõistust. Kindlasti oleksid kõik omavalitsused rõõmsad, kui nad saaksid riigieelarvest raha juurde, aga riik saab eelarvesse raha maksudest ja maksumaksjatele maksutõusud kohe üldse ei meeldi. Nii et ühest küljest, kui me 22 miljonit kohalikele omavalitsustele maksuraha saadaks, siis me peaksime selle maksumaksjatelt küsima. Siis te oleksite jälle siin puldis ja ütleksite, et makse ei tohi tõsta. Tõesti, maksufestival on läbi. Jääme selle juurde, et kohalikud omavalitsused saavad ise lasteaiakohti tasuta pakkuda.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esinaine! Ma tegelikult ei jäänud selle vastusega rahule, mis te mulle ennist andsite. ERR-i toetus on arusaadav, aga toimepidevuse jätkamiseks on minu teada ka teised meediamajad toetust saamas. On oluline, et riik väldiks olukorda, kus poliitilise juhterakonna toetus muutub kas otseseks või kaudseks poliitilise lojaalsuse hinnaks. Seetõttu ma palun vastust järgmistele küsimustele. Kas valitsusel või valitsusasutustel on kavas eraldada rahalist toetust või muud tuge Delfi Meedia grupile? Kui jah, siis millistel alustel, mis tingimustel ning kes langetab need otsused? Viimastel nädalatel on olnud mitmest sõltumatust allikast kuulda, et Delfi Meedia kontserni töötajad, sealjuures juhid, eravestlustes räägivad, et Delfi juhtkond loodab praegusele valitsusele, et sealt tuleb lisatoetusi ja rahastust riikliku toetusena. Neid ootusi on saatnud märgatav ja järjest intensiivistuv ajakirjanduslik surve Reformierakonna poliitilistele vastastele, mida on raske pidada tasakaalustatud või objektiivseks meediakajastuseks.

Aitäh!

Nii. Te küsisite eelnõu kolmanda lugemise versiooni 4. leheküljel oleva Kultuuriministeeriumi valitsemisalas konkreetse "Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine" eraldise 4,1 miljonit kohta. Ma lugesin teile tegelikult selle 4,1 miljoni [jaotuse] seletuskirjast ette. Ma vastasin väga täpselt sellele küsimusele, mis te küsisite. Aga seda, mida te vist tegelikult teada tahtsite, komisjonis ei arutatud ja ma üldse ei oska nendele küsimustele vastata.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on veidi laiem. Reformierakond on aastakümneid esitlenud ennast sellise majanduserakonnana, just majanduslikust aspektist ratsionaalselt kaalutleva parteina. Aga viimastel aastatel ja nüüd aina enam on selge – erinevad eksperdid ja institutsioonid toovad selle välja –, et Eesti maksupoliitika ei toeta Eesti pikaajalisi strateegilisi eesmärke. Öelge palun, kas Reformierakonnas mõeldakse ka selle peale, kuidas Eesti maksupoliitika ja maksusüsteem oleks jätkusuutlik ja toetaks Eesti pikaajalisi strateegilisi eesmärke.

No Eesti maksusüsteem on OECD riikide seast valitud maailma parimaks 11 aastat järjest. Ma ei oska kuidagi jagada teie seisukohta, et Eesti maksusüsteem ei toeta Eesti strateegilisi eesmärke. Konkurentsivõimeline maksusüsteem on väga oluline konkurentsivõimelise majanduse ja konkurentsivõimelise ekspordi võimaldaja. Ma tõesti ei oska seda kommenteerida kuidagi ja me selle eelnõu [menetlemise] käigus ei arutanud seda ka komisjonis.

No Eesti maksusüsteem on OECD riikide poolt valitud maailma parimaks 11 aastat järjest. Ma ei oska kuidagi jagada teie seisukohta, et Eesti maksusüsteem ei toeta Eesti strateegilisi eesmärke. Konkurentsivõimeline maksusüsteem on väga oluline konkurentsivõimelise majanduse ja konkurentsivõimelise ekspordi võimaldaja. Ma tõesti ei oska seda kommenteerida kuidagi ja me selle eelnõu käigus ei arutanud seda ka komisjonis.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Te viitasite sellele, mis hääletustulemus oli. Aga mind huvitab ikkagi selle sisu. Teie erakonna esimees, peaminister ERR-i otse-eetris ja erinevates sõnavõttudes, ka teie erakonnakaaslased Tallinnas on rõhutanud, et see on teie erakonna programmiline seisukoht, et tasuta lasteaiakoht tagada. Ja kontrollisin teie erakonna valimisplatvormi nii 2019. aastal kui ka 2023. aastal, tõsi, see lasteaia kohatasu kaotamise punkt oli seal selgelt sees. Teades, et see on niivõrd oluline teile ja teie peaministrile, kuidas on võimalik, et rahanduskomisjonis see ettepanek toetust ei leidnud? Kas te läksite siis vastuollu peaministri seisukohaga ja oma erakonna programmilise seisukohaga, üldise loogikaga, et kohatasu mitte soodsaks teha või kaotada ainult pealinna elanikele, vaid ikkagi kõigile lastele? Iga laps ju loeb. Kuidas on see sisuliselt võimalik, et me sellise lahenduseni jõudsime olukorras, kus kõik seda justkui toetavad ja – ma rõhutan – raha riigieelarves on? Kui on raha, et pool miljardit jagada eeskätt 20%-le kõige jõukamatele …

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Te viitasite sellele, mis hääletustulemus oli. Aga mind huvitab ikkagi selle sisu. Teie erakonna esimees, peaminister ERR-i otse-eetris ja erinevates sõnavõttudes, ka teie erakonnakaaslased Tallinnas on rõhutanud, et see on teie erakonna programmiline seisukoht, et tasuta lasteaiakoht tagada. Ja kontrollisin teie erakonna valimisplatvormi nii 2019. aastal kui ka 2023. aastal, tõsi, see lasteaia kohatasu kaotamise punkt oli seal selgelt sees. Teades, et see on niivõrd oluline teile ja teie peaministrile, kuidas on võimalik, et rahanduskomisjonis see ettepanek toetust ei leidnud? Kas te läksite siis vastuollu peaministri seisukohaga ja oma erakonna programmilise seisukohaga, üldise loogikaga, et kohatasu mitte soodsaks teha või kaotada ainult pealinna elanikele, vaid ikkagi kõigile lastele? Iga laps ju loeb. Kuidas on see sisuliselt võimalik, et me sellise lahenduseni jõudsime olukorras, kus kõik justkui toetavad ja raha riigieelarves on, ma rõhutan? Kui on raha, et pool miljardit jagada eeskätt 20%-le kõige jõukamatele …

Teie aeg! Aitäh!

… siis ei ole see tõsiselt võetav jutt, et meil pole selleks muudatuseks rahalisi vahendeid.

No ütleme, et see on nüüd emotsiooni [pinnalt öeldud], et raha riigieelarves on just nimelt selle jaoks. Raha on riigieelarves tõesti 18 miljardit, aga see on kulude maht, mida [kaetakse] ka laenuga. Riigieelarve tulude maht on väiksem. Selles mõttes ma kindlasti ei saa teiega nõustuda, et raha riigieelarves on. Tulude puudusel laenatakse riigieelarvesse juurde, selleks et katta kulusid. Aga kohalikel omavalitsustel on tõesti autonoomia lasteaiatasu ära kaotada, nagu Tallinn seda soovib teha. Ja mitte keegi ei keela lasteaia kohatasu kaotada kõigis omavalitsustes. See on kohaliku omavalitsuse autonoomia. Siit Riigikogust ei peaks neid survestama ega neist kuidagi üle sõita proovima.

No ütleme, et see on nüüd emotsiooni [pinnalt öeldud], et raha riigieelarves on just nimelt selle jaoks. Raha on riigieelarves tõesti 18 miljardit, aga see on ka kulude maht, mis sisaldab samuti laenu. Riigieelarve tulude maht on väiksem. Selles mõttes ma kindlasti ei saa teiega nõustuda, et raha riigieelarves on. Tulude puudusel laenatakse riigieelarvesse juurde, selleks et katta kulusid. Aga kohalikel omavalitsustel on tõesti autonoomia lasteaiatasu ära kaotada, nagu Tallinn seda soovib teha. Ja mitte keegi ei keela lasteaia kohatasu kaotada kõigis omavalitsustes. See on kohaliku omavalitsuse autonoomia. Siit Riigikogust ei peaks neid survestama ega neist kuidagi üle sõita proovima.

Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, tõepoolest, raha riigieelarves on, Reformierakonna tõttu küll iga aastaga aina vähem. Aga üks probleem on see, et me ju ei tea, mis raha see on seal. Need ülekantavad kasutamata jäägid ministeeriumides mõnel puhul on salastatud. Kas sulle ei tundu, et enne kui me läheme lisaeelarve kallale või siis sügisel tuleva eelarve kallale, võiks selgusele jõuda selles küsimuses, mida ministeeriumid tassivad aastast aastasse? Enne, kui meil seda infot ei ole, ei saa tegelikult riigirahandust juhtida. Me näeme ka, et viimased kolm ja pool aastat on juhtimine viinud sinna, kuhu ta on viinud. See võib olla osa probleemist. Kas sa näed seda probleemina või mitte?

Selles küsimuses sisaldus mitu valeväidet. Üks on see, et riigi rahakott on aina vähenenud Reformierakonna juhtimisel. Tegelikult on riigieelarve maht, nii tulude kui ka kulude maht viimastel aastatel kasvanud. Teine valeväide on see, et Reformierakonna juhtimisel on rahanduse seis läinud järjest halvemaks. Vastupidi, see oli vist eelmisel või üle-eelmisel nädalal, kui reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti riigireitingu, mis oli A+ tasemel. See ei ole halb hinnang. See ei ole halb hinnang. Ma ei oska rohkem kommenteerida seda.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma kordan üle, et sotsiaaldemokraadid on esitanud riigi lisaeelarvesse muudatusettepaneku, mis võimaldaks kaotada lasteaia kohatasu kõigis Eesti omavalitsustes. Ja kuna peaministri erakond on hakanud toetama tasuta lasteaeda pealinnas, siis on viimane aeg laiendada seda põhimõtet riiklikule tasandile. Ma loen ette väljavõtte Reformierakonna 2023. aasta Riigikogu valimisprogrammist. "Kaotame lasteaia kohatasud. Lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ühtse eestikeelse hariduse suunas. Rakendame järkjärgulisi meetmeid lasteaia kohatasu kaotamise suunas, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata." Teie programmiline lubadus on riigieelarve teema. Ja nüüd, kui peaministri erakond toetab tasuta lasteaeda Tallinnas ja te olete lubanud oma viimases valimisprogrammis sedasama teha kõikjal Eestis, on viimane aeg laiendada seda põhimõtet riiklikule tasandile …

Teie aeg!

… ja aidata igati kaasa selle olulise valimislubaduse täitmisele.

Aitäh!

Miks te ei tegutse selles suunas, mida te lubasite?

Peaministri erakond tegutseb selles suunas näiteks Tallinna omavalitsuses, aga valitsuse seisukoht selle parandusettepaneku suhtes oli, et ei saa toetada eelarvesse püsikulude juurde võtmist.

Andrei Korobeinik, küsimus istungi juhatajale.

Austatud istungi juhataja! Mul on mure. Nimelt, hea kolleeg Annely ettekandjana siin esiteks ei vastanud minu küsimusele, mis puudutas ülekantavat raha näiteks Siseministeeriumis, ja teiseks opereerib moonutatud infoga, mis selle küsimusega absoluutselt ei haaku. Ta räägib reitingust siis, kui jutt on riigieelarvest. Sama hästi oleks ta võinud rääkida sellest, et ilm on ilus ja suvi tuleb. See kõik on nagu tore, aga kuidas ma ikkagi saan head poliitilist debatti siin parlamendis nautida, kui ettekandja väldib seda? Äkki teie kui istungi juhataja saate anda suunise? See on ikkagi teie roll. Teie ja iga inimene ju [saab aru], et kui kõlab küsimus ja vastus sellele ei ole absoluutselt küsimusega seotud, siis on probleem.

Jah, küsimusele on alati vaja vastust saada. Praegu Annely Akkermann kannab ette rahanduskomisjonis toimunud arutelu. Teie küsimused on selle arutelu kohaselt ette nähtud ja vastavalt nendele saab vastata, kas [komisjonis] oli selle kohta arutelu või seda ei olnud. Aga nüüd Züleyxa Izmailova, palun!

Kas ma tohiks ikkagi vastata Andrei Korobeinikule?

Ei, praegu ei saa. Züleyxa küsib küsimuse ära, siis võite [märkusena] vastata ka Andreile. Aitäh!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te olete korduvalt oma vastustes viidanud kohalike omavalitsuste autonoomiale. Aga sellegipoolest, teie enda erakonna valimisprogrammis on korduvalt ja korduvalt lubatud üle Eesti lasteaia kohatasu kaotamist. Minu küsimus ongi, miks te siis praegu sellega ei tegele ja miks te räägite autonoomiast. Kohalikel omavalitsustel võib ju olla autonoomia, aga neil ei ole neid vahendeid. Seepärast te ju oletegi selle lubaduse andnud. Palun täitke siis seda lubadust!

Me ei ole praegu Reformierakonna koosolekul. Rahanduskomisjonis selle punkti arutelu juures Reformierakonna valimislubadusi ei arutatud. Ja Andrei Korobeinikule [ütlen, et] selle konkreetse päevakorrapunkti juures jääkide ülekandmist seekord ei arutatud. Jääkide ülekandmist arutati küll rahanduskomisjonis sellel nädalal, aga teises kontekstis. Ülevaade jääkide ülekandmisest on rahanduskomisjoni liikmetel olemas, välja arvatud Siseministeeriumi kohta, kes oli jätnud liigendamata majandus‑ ja personalikulud.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Võib-olla ma loen veel kord ette, et pilt oleks selge. Reformierakonna 2023. aasta Riigikogu valimisprogrammis on kirjas: "Kaotame lasteaia kohatasud. Lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ühtse eestikeelse hariduse suunas. Rakendame järkjärgulisi meetmeid lasteaia kohatasu kaotamise suunas, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata." Nüüd, kui peaministri erakond toetab tasuta lasteaeda Tallinnas ja on lubanud oma viimases valimisprogrammis seda teha kõikjal Eestis, siis igal juhul sotsiaaldemokraadid, ma usun, et ka terve rida teisi erakondi siin Riigikogu saalis tuleks selle mõttega igati kaasa. Minu jaoks oli üllatav see, kui te ütlesite, et te püsikuludele polegi mõelnud. Kui teete valimisprogrammi ja siis ütlete, et püsikuludena selleks raha kulutada ei saa, siis on see minu jaoks üllatus. Kuidas te tegite valimisprogrammi, kuid ei mõelnud rahalisele kulule?

Jaa, teate, rahanduskomisjonis ei arutata Reformierakonna valimisprogrammi üldse. Ja teile vastates ma lugesin lause protokollist, mis on minu kohus ettekandjana. Regina Välliku sõnul on Vabariigi Valitsuse seisukoht jätkuvalt lisaeelarve protsessis mitte toetada täiendavate püsikulude tekitamist. Ja kui mõnel erakonnal, sotsiaaldemokraatidel või Reformierakonnal mõnes omavalitsuses on soov lasteaiatasu kaotada, siis on see selle omavalitsuse volikogu autonoomne otsus.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Siin oli mõtteid, et Tallinn nagu olekski kogu Eesti. Minule kui Kagu-Eestist tulevale inimesele teeb see haiget, ka lasteaia kohatasude mõttes. Aga küsimus on hoopis muu kohta, seda te kindlasti arutasite. Kui sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, mis on väga mõistlik – minu arust ka rahandusminister on siin puldis seda [toetanud] ja öelnud, et see on mõistlik –, et toimetulekupiiri oleks juba täna vaja tõsta, milleks siis lükati see otsus edasi, kui juba täna on inimestel väga suured toimetulekuraskused? Kas te arutasite seda ja mis need [mõtted] olid, miks see praegu ära teha, kui inimesed enam tõesti ei saa hakkama?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Siin oli mõtteid, et Tallinn nagu olekski kogu Eesti. Minule kui Kagu-Eestist tulevale inimesele teeb see haiget, ka lasteaia kohatasude mõttes. Aga küsimus on hoopis muu kohta, seda te kindlasti arutasite. Kui sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, mis on väga mõistlik – minu arust ka rahandusminister on siin puldis seda [toetanud] ja öelnud, et see on mõistlik –, et toimetulekupiiri oleks juba täna vaja tõsta, milleks siis lükati see otsus edasi, kui juba täna on inimestel väga suured toimetulekuraskused? Kas te arutasite seda ja mis need [mõtted] olid, miks seda praegu ära [ei tehta], kui inimesed enam tõesti ei saa hakkama?

Ma pean siinkohal ikkagi kordama valitsuse seisukohta, et ei toetata lisaeelarvega täiendavate püsikulude tekitamist. Ma ütlen seda ka juba mitmendat korda, et valitsusele on teada, et toimetulekupiir on jäänud väga maha kulude kasvust ja otsitakse võimalusi järgmise aasta eelarve koostamise käigus toimetulekupiiri tõsta.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Küsin lisaks lihtsa, sihukese tavalise inimese küsimuse: aga mida teevad need inimesed siis järgmised pool aastat?

Mis ma oskan öelda? Kohalikel omavalitsustel on võimalik lisatoetusi anda, seda enamus kohalikke omavalitsusi teeb. Samuti tasub proovida oma isiklikku või pere eelarvet sättida nii, et otsida töövõimalusi või otsida kokkuhoiu võimalusi. Need kolm varianti ongi.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh selle hariva ettekande eest! Järjekordne õppetund Annelylt. Annely rääkis pool aastat või aasta tagasi sellest, et kui pensionär peab maksma kuus 15 eurot tulumaksu, siis ta ei pane seda tähelegi. Ja nüüd tuli soovitus, et kui sa järsku avastad, et 200 eurot kuus on liiga vähe, siis vaata, kust saaks säästa. Võib-olla siis, noh, ma ei tea, ei käi iga kord poes, proovi ilma, võib-olla iga päev süüa on luksus tänapäevases ühiskonnas. See ongi Reformierakonna loogika. See on seesama Reformierakond, nagu Annely räägib, kes on viinud Eesti majanduse kõrgustesse, eelarve paraneb iga aastaga, elu läheb aina paremaks. Ja seda vaatamata sellele, et statistika näitab, et ostujõu poolest on Eesti praegu langenud tagasi aastasse 2015, ehk siis Reformierakond on kustutanud meie majanduse arengust kümme aastat. Põhimõtteliselt kolme aastaga suutsid nad meid viia kümme aastat tagasi. Ja see trend jääb alles ka lähiaastatel, Reformierakonna põhimõtted ei muutu. Ja nüüd me oleme siin lisaeelarvega. Annely küll ütles, et selle lisaeelarve kontekstis saab arutada väga konkreetseid teemasid, aga reaalselt me näeme seda, et tänane Eesti rahandus ei ole läbipaistev. Meil on ministeeriumid, kes tassivad aastast aastasse 10 miljonit, ning Riigikogul ja ilmselt isegi ministril puudub ülevaade, mida selle rahaga tehakse. Sisuliselt võib tänast valitsuskabinetti võrrelda dementsete oravatega, kes peidavad pähkleid igale poole, unustavad, kus need pähklid on, ja siis lihtsalt ütlevad, et ega ma ei oska teile vastata, võib-olla midagi oli, võib-olla ei olnud, aga andke mulle veel pähkleid, küll ma hakkama saan. Näiteks siseminister Igor Taro, kes on küll üsna värske minister, jätkab eelmise ministri Lauri Läänemetsa strateegiat. Ta lihtsalt ei ütle, kuhu Siseministeerium kavatseb raha kulutada. Ja meie siin tõsimeeli planeerime mingisuguseid eelarvelisi kulutusi ja tulemus on see, et keegi ei tea, kuhu Eesti riigi raha tegelikult läheb. Siin teise lugemise ajal oli arutelu ka selle üle, kas lisaeelarve võib sisaldada põhimõttelisi otsuseid. Reformierakonna ettepanek oli see, et see on selline tehniline dokument ja põhimõttelised otsused saavad sündida ainult eelarve menetluses ehk siis poole aasta pärast, mis tähendab seda, et me kaotame veel pool aastat. Ja kui me analüüsime seda, millest Reformierakond on lähtunud enda majanduspoliitikas, siis selge on see, et ka riigieelarves, mida Riigikogu menetleb sügisel, ei ole ühtegi põhimõttelist otsust, mis vähendaks ühiskonna lõhet ja viiks Eesti majanduse taas kasvule. Meid ei oota väiksem toidu käibemaks, meid ei oota toimetulekutoetuse kasv. Ja tõepoolest, nagu siin täna juba kõlas, järgmisel aastal võidavad rikkad inimesed. Paluks aega juurde.

Aitäh selle hariva ettekande eest! Järjekordne õppetund Annelylt. Annely rääkis pool aastat, aasta tagasi sellest, et kui pensionär peab maksma kuus 15 eurot tulumaksu, siis ta ei pane seda tähelegi. Ja nüüd tuli soovitus, et kui sa järsku avastad, et 200 eurot kuus on liiga vähe, siis vaata, kust saaks säästa. Võib-olla siis, noh, ma ei tea, ei käi iga kord poes, proovi ilma, võib-olla iga päev süüa on luksus tänapäevases ühiskonnas. See ongi Reformierakonna loogika. See on seesama Reformierakond, nagu Annely räägib, kes on viinud Eesti majanduse kõrgustesse, eelarve paraneb iga aastaga, elu läheb aina paremaks. Ja seda vaatamata sellele, et statistika näitab, et ostujõu poolest on Eesti praegu langenud tagasi aastasse 2015, ehk siis Reformierakond on kustutanud meie majanduse arengust kümme aastat. Põhimõttelist kolme aastaga suutsid nad meid viia kümme aastat tagasi. Ja see trend jääb alles ka lähiaastatel, Reformierakonna põhimõtted ei muutu. Ja nüüd me oleme siin lisaeelarvega. Annely küll ütles, et selle lisaeelarve kontekstis saab arutada väga konkreetseid teemasid, aga reaalselt me näeme seda, et tänane Eesti rahandus ei ole läbipaistev. Meil on ministeeriumid, kes tassivad aastast aastasse 10 miljonit, ning Riigikogul ja ilmselt isegi ministril puudub ülevaade, mida selle rahaga tehakse. Sisuliselt võib tänast valitsuskabinetti võrrelda dementsete oravatega, kes peidavad pähkleid igale poole, unustavad, kus need pähklid on, ja siis lihtsalt ütlevad, et ega ma ei oska teile vastata, võib-olla midagi oli, võib-olla ei olnud, aga andke mulle veel pähkleid, küll ma hakkama saan. Näiteks siseminister Igor Taro, kes on küll üsna värske minister, jätkab eelmise ministri Lauri Läänemetsa strateegiat. Ta lihtsalt ei ütle, kuhu Siseministeerium kavatseb raha kulutada. Ja meie siin tõsimeeli planeerime mingisuguseid eelarvelisi kulutusi ja tulemus on see, et keegi ei tea, kuhu Eesti riigi raha tegelikult läheb. Siin teise lugemise ajal oli arutelu ka selle üle, kas lisaeelarve võib sisaldada põhimõttelisi otsuseid. Reformierakonna ettepanek oli see, et see on selline tehniline dokument ja põhimõttelised otsused saavad sündida ainult eelarve menetluses ehk siis poole aasta pärast, mis tähendab seda, et me kaotame veel pool aastat. Ja kui me analüüsime seda, millest Reformierakond on lähtunud enda majanduspoliitikas, siis selge on see, et ka riigieelarves, mida Riigikogu menetleb sügisel, ei ole ühtegi põhimõttelist otsust, mis vähendaks ühiskonna lõhet ja viiks Eesti majanduse taas kasvule. Meid ei oota väiksem toidu käibemaks, meid ei oota toimetulekutoetuse kasv. Ja tõepoolest, nagu siin täna juba kõlas, järgmisel aastal võidavad rikkad inimesed. Paluks aega juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Mina ja Annely saame 500 eurot palgale lisaks ja kolm pensionäri maksavad selle palgatõusu oma tulumaksuga kinni. See ongi Reformierakonna loogika eelarve koostamisel. Ja on ülikurb, et see on see Eesti, mida Reformierakond üritab üles ehitada. Selle asemel, nagu me oleme korduvalt maininud, on paremaid lahendusi. Nimelt astmeline tulumaks, mille puhul rikkamad inimesed panustavad proportsionaalselt rohkem ja millest võidab kogu ühiskond, kaasa arvatud nemad ise. Riigisektori vähendamine, millega ei saanud hakkama Reformierakond, Eesti 200 ega sotsiaaldemokraadid – iga aasta võetakse ametnikke tööle juurde selle asemel, et muuta riigisektor efektiivsemaks ja säästa raha. Selle rahaga oleks võimalik teha tasuta lasteaiad, selle rahaga võiks tõsta toimetulekutoetust, aga selle asemel läheb riik aina paksemaks iga Reformierakonna juhitud aastaga. Valimisteni on kaks aastat, mis tähendab seda, et riigieelarve seis halveneb. Kahtlemata väärib tähelepanu ja mainimist ka see, et Reformierakond loobus pangamaksust. Meil on väga muret tekitavaid näiteid. Hiljuti oli sotsiaaldemokraatide lemmikajalehes Postimehes artikkel sellest, kuidas Leedu ettevõtja ütles, et Leedu edu võti on väga lihtne: teha Eestiga võrreldes teistmoodi. Ja ma arvan, et ka Eesti jaoks võiks see edu võti olla. Võtad Reformierakonna programmi ja teed teistmoodi. Siis Eesti majandus kasvab ning lõhe rikkamate ja vaesemate vahel väheneb. Ja siis äkki me kunagi jõuame ka sinna, kus reiting mitte ainult ei püsi kohal, vaid Eesti inimesed hakkavad reaalselt ka paremini elama. Seni aga kutsun teid üles seda lisaeelarvet mitte toetama ja näitama punast kaarti Reformierakonna poliitikale. Aitäh!

Järgmiseks Eesti 200 fraktsiooni nimel Diana Ingerainen.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Meie ees olev 2025. aasta lisaeelarve ei ole tavaline eelarve. Tegemist on olulise sammuga Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Paraku jätkuvad ajad, mis nõuavad reageerimist ettenägematutele ohtudele. Ümber hinnatakse olemasolevad ressursid ja suunatakse need sinna, kus on vajadus – riigikaitsesse. Paindlikkus ja otsustusjulgus on kaks olulist Eesti edu tegurit ja me peame suutma reageerida muutustele, mis meie ümber toimuvad. Ei ole saladus, et lisaeelarve koostamisel on tulnud teha kompromisse. Ressursse napib ja tähelepanu vajavad paljud valdkonnad. Aga hetkel on esmane riigikaitse ja sellest on ka lisaeelarve koostamisel lähtutud. Jah, tuleb nõustuda, et konkreetsed summad ei pruugi otseselt tähendada relvi või mundreid, aga laiapõhjaline riigikaitse ongi palju laiem. Loomulikult sooviksime rohkem läbipaistvust, täpsustavaid mõjuanalüüse ja tulemusmõõdikuid, kuid praeguses olukorras on oluline mitte jääda seisma. Kutsun teid toetama seda lisaeelarvet kui sammu, mis aitab meil suunata ressursse sinna, kus neid praegu kõige rohkem vajatakse – Eesti turvalisuse ja stabiilsuse tagamisse. Aitäh!

Aitäh! Nüüd sõnavõtt kohapealt vastusõnavõtuna. Annely Akkermann, palun!

Jaa, mind nimetas nimepidi oma kõnes kolleeg Andrei Korobeinik ja ta on seda teinud ka varem palju kordi. Ta väidab, et minu palga tõusu 500 eurot maksavad kinni, ma ei tea, kolm pensionäri oma tulumaksuga. Järgmisel aastal, kui kõigile on 700 eurot tulumaksuvaba ja tulumaks kasvab 2 protsendi võrra 24%-le, siis näiteks 1200 eurot teeniv inimene maksab 120 eurot tulumaksu ja tema tulumaksumäär on 10%. Aga 8000 eurot teeniv inimene maksab tulumaksu 1752 eurot ja tema tulumaksumäär on 21,9%. Ehk kõrgema sissetulekuga inimestel on efektiivne, reaalne tulumaksumäär peaaegu poole kõrgem kui madala palgaga inimestel, rääkimata nominaalsest summast. Nominaalne summa on isegi 10 korda suurem. Andrei Korobeinik, ära lihtsalt räägi niimoodi. Räägi õigust!

Vastusõnavõtt oli nüüd. Protseduuriline küsimus. Ma ei tahaks siin alustada matemaatika[tundi]. Aga Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus.

Ma olen tegelikult sellesama küsimuse juba esitanud teile. Mul on sügav mure Annely pärast. Ta tuleb pulti, ta võtab sõna kohapealt ja ta räägib täiesti veidraid asju, mis ei ole üldse seotud teemaga. Ta räägib mingist 1200 eurost ja 8000 eurost. Mis maailmas ta elab? Me räägime pensionäridest, austatud istungi juhataja. Kus on pensionär, kes saab 8000 eurot?

Teie sõnavõtus oli tõesti juttu pensionäridest. Vastusõnavõtu puhul kohapealt ei saa istungi juhataja anda teemat ette. Vastusõnavõtt kohapealt oli selline, nagu ta oli. Aga nüüd sõnavõtt puldist, volitusega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun!

Palun kolm minutit lisaaega ka igaks juhuks.

Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid, kõik, kes te arutate siin 2025. aasta lisaeelarvet, ja kõik, kes jälgivad meid ekraani vahendusel! Sotsiaaldemokraadid esitasid selle lisaeelarve kohta kaks olulist ja vajalikku muudatusettepanekut, mis paraku mõlemad jäeti arvestamata. Meie ettepanekute sisu oli see, et lisaks julgeolekuvaldkonnale peame toetama kriisi ajal meie inimesi ja nende toimetulekut toimetulekupiiri tõstmise ja lasteaia kohatasu kaotamise kaudu. Ja tegelikult on see väga oluline, et me saaks aru, et julgeolekukriisis pole võimalik Eesti ühiskonda koos hoida, tugevana hoida, toimivana hoida, kui me jätame muud valdkonnad peale otsese riigikaitse kõrvale. Nagu sotsiaaldemokraadid ütlesid ka eelmistel Riigikogu valimistel: julgeolek on toimetulek või toimetulek on julgeolek. Need on tegelikult omavahel seotud. Mul on väga kahju, et valitsuskoalitsioon ei suuda sellest väga lihtsast ja loogilisest põhimõttest aru saada. Täpsemalt oli meie esimene muudatusettepanek tõsta toimetulekupiir 200 eurolt 250 euroni, et parandada majanduslikes raskustes olevate inimeste ja perede toimetulekut. See on praeguses olukorras hädavajalik, kuna viimaste aastate kiire hinnatõus on kõige valusamalt tabanud just madalapalgalisi ja eakaid, kellele siin hea kolleeg Korobeinikki viitas. Näiteks toiduainete hinnad on kerkinud pea 40%. Ning toit on inimeste jaoks sundkulu, mitte valik. See ei ole miski, millest võib loobuda või mida edasi lükata, see on vajalik, see on hädavajalik igaühele meist. Toimetulekutoetust on teatavasti õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Ehk see on väga otseselt kindlale sihtrühmale määratud. Võib lausa öelda, [et see on] vajaduspõhine toetus. Toimetulekupiiri kergitamine 50 euro võrra, mis me välja pakkusime, oleks tänavu maksnud umbes 6 miljonit eurot, mis on riigieelarve mastaabi vaates väga väike summa võrreldes selle 18 miljardiga. Samas oleks see raha läinud just kõige nõrgemate aitamiseks. Valitsuse hoolimatus meie inimeste suhtes on seda kurvastavam, et teatavasti alates 1. juulist jõustub tähtajaline käibemaksu tõus, mis raskendab veelgi inimeste igapäevast toimetulekut. Koalitsioonisaadikutele on meeldinud selles debatis rääkida, et lisaeelarvega ei saa teha põhimõttelisi muutusi, mis toovad riigile kaasa püsikulu. See kõlas tänagi. Aga see väide paraku ei vasta tõele. Viimati tõsteti toimetulekupiiri just 2022. aasta lisaeelarvega ning see muudatus jõustus 1. juunil 2022. Ehk on küll võimalik lisaeelarvega võtta riigile püsikulusid, teha põhimõttelisi otsuseid olukorras, kus neid peetakse vajalikuks. Asi ei ole muudatuse võimalikkuses, vaid me näeme, et asi on poliitilises tahtes ja prioriteetides. Inimeste toimetuleku toetamine kahjuks selle valitsuse prioriteetide hulka ei kuulu, nii kurb kui see ei ole. Head siinviibijad, sotsiaaldemokraatide teine muudatusettepanek oli kaotada lasteaia kohatasu kõigis Eesti omavalitsustes. Ja see muudatus kattub ju Reformierakonna enda retoorikaga, et alusharidus peaks olema lastele tasuta kättesaadav, nagu seda on ülejäänud haridustasemed. Seda räägib teie peaminister Kristen Michal, seda räägivad teie Tallinna kolleegid. Seetõttu on päris märgiline, et sõnades väga jõuliselt lasteaia kohatasu kaotamist toetav Reformierakond hääletas ka selle ettepaneku komisjonis ja suures saalis korduvalt maha. Küllap ta teeb seda ka tulevikus. Reformierakond on Tallinnas lasteaia kohatasu kaotamise ettekäändel esile kutsunud suisa poliitilise kriisi, kahjustanud sellega kogu linnavalitsuse ja linnavolikogu tööd. Meie pakutav lahendus oleks tegelikult taganud tasuta lasteaiakoha nii pealinna elanikele kui kõigile teistele Eestis. Igati õiglane on ju kohelda lapsi võrdselt ning tagada lasteaiakoht kõigis Eesti omavalitsustes, mitte kuidagimoodi suhtuda privilegeeritult pealinna elanikesse. Iga laps loeb. Reformierakonna küüniline populism pealinnas on seda jaburam, et nende enda juhitud omavalitsused torkavad silma just keskmisest kõrgema lasteaia kohatasuga. Tallinnas langetati juba 1. aprillil lasteaia kohatasu 50 euro peale ning alates teisest lapsest ja vähekindlustatud peredele on see sootuks tasuta. Samal ajal on Reformierakonna juhitavas Tartus näiteks kohatasu 81 eurot ning Rae vallas suisa 133 eurot. Pole mitte ühtegi ratsionaalset argumenti, miks peaks olema lasteaiakoht tasuta kättesaadav ainult pealinnas, kus on just kõrgemad sissetulekud ning probleemiks pigem kodulähedaste lasteaiakohtade puudus, mitte kohatasu hind. Ma palusin kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Ja meie ettepaneku kohaselt oleks kohalikele omavalitsustele eraldatud nelja kuu katteks 22 miljonit eurot, et kaotada lasteaia kohatasu 2025. aasta lõpuni. Edasi tuleks vajalikud vahendid loomulikult planeerida juba järgmistes riigieelarvetes. Arvestades, et valitsus leidis mitusada miljonit eurot nii-öelda maksuküüru kaotamiseks, mis aitab – ja see on fakt, austatud kolleegid – eeskätt keskmisest jõukamaid inimesi, on selge, et riigile oleks tasuta lasteaiakoha tagamine jõukohane. Meil on Rahandusministeeriumi enda arvutused, et valdav osa sellest saamata jäänud maksutulust läheb 20% rohkem teenivate inimeste taskusse. See on fakt, need on Rahandusministeeriumi arvutused, mitte minu omad. Selle jaoks raha leitakse, aga lasteaia kohatasu kaotamiseks ja toimetulekupiiri tõstmiseks [raha leida], vot see kuidagimoodi käib riigile üle jõu. Eraldi rõhutan, et lasteaia kohatasu vaidluses pole mul ühtegi etteheidet Eesti 200 saadikutele, sest nemad on väga selgelt välja öelnud, et nemad ei toetagi lasteaia kohatasu kaotamist, ei taotle seda ka pealinnas. Seda kinnitas täna ka nende erakonna esimees, haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas, nii et nende maailmavaade siin on selge. Reformierakond seevastu käitub silmakirjalikult. Ma arvan, et te teate ise ka seda. Kõigepealt te küsite 2019. ja 2023. aasta Riigikogu valimistel rahvalt mandaati lasteaia kohatasu kaotamiseks, saate suure mandaadi, kuid nüüd, kui on võimalik seda teha, siis keeldute seda toetamast. Kuulsin põhjendusena, et Reformierakond ei toeta seda, sest Eesti 200 ei toeta. Aga huvitav, kuidas see riigi koalitsiooni puhul toimib, aga Tallinna koalitsiooni puhul täpselt sama loogika nagu ei päde. Minu teada Eesti 200 ei toeta ka Tallinnas seda. Nii et siin võiks oma retoorikas ja vastulausetes järjepidev olla. Vähemalt mingi loogika võiks olla. See poliitiline teater, mis siin lasteaia kohatasu ümber toimub, on tegelikult piinlik, ja see, mida Tallinnas korraldatakse, on piinlik. Olen üsna kindel, et valijad näevad selle läbi ja annavad osalistele õiglase hinnangu. Eks kõik erakonnad peavad siin tegema oma järeldusi, milliseid koalitsioone moodustada ning milliseid partnereid saab usaldada ja milliseid mitte. Austatud saadikud! Kuna riigi 2025. aasta lisaeelarve eelnõu ei paranda Eesti inimeste toimetulekut ega toeta meie peresid, siis sotsiaaldemokraadid hääletavad selle vastu. Me väga loodame, et järgmiste aastate riigieelarved, millega valitsus parlamendi ette tuleb, adresseerivad neid murekohti, meie perede toimetulekut, demograafilist kriisi ja loomulikult nõrgemaid, vähekindlustatud peresid toimetulekupiiri tõstmise kaudu, mis on olnud muutumatu alates 1. juunist 2022. aastal. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun siia kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, et see eelarve on lihtsalt piinlik. Tänasel hetkel oleks lisaeelarve pidanud olema kulude kokkuhoiu eelarve, mitte kulude kasvatamise eelarve. Koalitsioonilepingus, nii eelmises kui [praeguses], on selgelt kirjas, et kulusid tuleb kokku hoida, aga me ei näe selles lisaeelarves mingisugust kulude kokkuhoidu. Tegelikkuses me näeme selles eelarves hoopis seda, et üks minister oli oma Riigikogu valimiste ringkonnas juba varem kokkuleppe teinud, et Tapale peaks midagi tulema. Nüüd on see lihtsalt ära vormistatud, ka seadusesse sisse kirjutatud. Me oleme kuust kuusse, kvartalist kvartalisse, aastast aastasse oma majandusega olnud punaseks laternaks. Kui siin hõisati poolteist kuud tagasi, et vau, esimene kvartal, majanduskasv, siis ennäe imet, ikka 0,3%-ga on majandus miinuses. Kui me küsime, millest need miinused tulevad, siis on ainult üks vastus: Reformierakond on otsustanud [teha] kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse vaesemate arvelt ja maksude tõusuga. Kui enne küsiti, kas pensionärid maksavad kinni selle, et kõrgepalgalised saavad tulumaksuvabastuse, siis [vastus on] jah. Pensionäridel peatati tulumaksuvabastus keskmise pensioni pealt. See aasta kaotavad nad, kui arvestada veel 20%-lise tulumaksuga, 17 miljonit. 2027. aastal, arvestades 20%-lise tulumaksuga, on see 76 miljonit. Kui paneme sellele 20% juurde, kui palju tulumaks järgmisest aastast tõuseb, siis see on see raha, mis võetakse meie emade-isade ja vanaemade-vanaisade taskust. Me räägime, et majandust oleks vaja elavdada. Kuidas on võimalik majandust elavdada, kui meil ei lähe kvartalitki mööda, ilma et me järjekordselt mingisugust maksu ei tõsta? Aasta alguses alustasime tulumaksutõusuga. 1. aprill – aktsiiside tõus, 1. juuli – aktsiiside ja käibemaksu tõus, järgmise aasta 1. jaanuar – jälle tulumaksu tõus. Selle lühikese ajaga, kolme aastaga on 1. jaanuari seisuga käibemaks ja tulumaks tõusnud 20%. Kahjuks mõned Reformierakonna Riigikogu liikmed ei ole aru saanud, et see on 20%. Nad räägivad, et see on ju ainult 4%. Ei, see on 4 protsendipunkti, mitte protsenti. Mina lootsin küll siiralt, et siia tullakse eelnõuga, kus vähendatakse otseselt riigiametite kulusid. Väga selgelt on koalitsioonilepingus kirjas, et kulutused ametkondadel vähenevad. Me ei näe seda mitte kusagil, me näeme siin päris palju pimedust. Me kuuleme, kuidas kaks Eesti 200 erakonna ministrit ei soovi Rahandusministeeriumile teavitada, kuhu üleminev raha läheb. Üks ministritest ütles, et ma seda kindlasti ei [ütle], teine, ma saan aru, on öelnud, et on jäänud hilja peale, pole jõudnud. Ma loodan, et mõlemad ministrid kindlasti need paberid toovad, sest väga imelik on hakata sügisel järgmise aasta riigieelarvet rahanduskomisjonis arutama, kui kuskil on mõnekümned miljonid raha, mida keegi ei tea. Palun kolm minutit juurde.

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, et see eelarve on lihtsalt piinlik. Tänasel hetkel oleks lisaeelarve pidanud olema kulude kokkuhoiu eelarve, mitte kulude kasvatamise eelarve. Koalitsioonilepingus, nii eelmises kui [praeguses], on selgelt kirjas, et kulusid tuleb kokku hoida, aga me ei näe selles lisaeelarves mingisugust kulude kokkuhoidu. Tegelikkuses me näeme selles eelarves hoopis seda, et üks minister oli oma Riigikogu valimiste ringkonnas juba varem kokkuleppe teinud, et Tapale peaks midagi tulema. Nüüd on see lihtsalt ära vormistatud, ka seadusesse sisse kirjutatud. Me oleme kuust kuusse, kvartalist kvartalisse, aastast aastasse oma majandusega olnud punaseks laternaks. Kui siin hõisati poolteist kuud tagasi, et vau, esimene kvartal, majanduskasv, siis ennäe imet, ikka 0,3%-ga on majandus miinuses. Kui me küsime, millest need miinused tulevad, siis on ainult üks vastus: Reformierakond on otsustanud [teha] kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse vaesemate arvelt ja maksude tõusuga. Kui enne küsiti, kas pensionärid maksavad kinni selle, et kõrgepalgalised saavad tulumaksuvabastuse, siis [vastus on] jah. Pensionäridel peatati tulumaksuvabastus keskmise pensioni pealt. See aasta kaotavad nad, kui arvestada veel 20%-lise tulumaksuga, 17 miljonit. 2027. aastal, arvestades 20%-lise tulumaksuga, on see 76 miljonit. Kui paneme sellele 20% juurde, kui palju tulumaks järgmisest aastast tõuseb, siis see on see raha, mis võetakse meie emade-isade ja vanaemade-vanaisade taskust. Me räägime, et majandust oleks vaja elavdada. Kuidas on võimalik majandust elavdada, kui meil ei lähe kvartalitki mööda, ilma et me järjekordselt mingisugust maksu ei tõsta? Aasta alguses alustasime tulumaksutõusuga. 1. aprill – aktsiiside tõus, 1. juuli – aktsiiside ja käibemaksu tõus, järgmise aasta 1. jaanuar – jälle tulumaksu tõus. Selle lühikese ajaga, kolme aastaga on 1. jaanuari seisuga käibemaks ja tulumaks tõusnud 20%. Kahjuks mõned Reformierakonna Riigikogu liikmed ei ole aru saanud, et see on 20%. Nad räägivad, et see on ju ainult 4%. Ei, see on 4 protsendipunkti, mitte protsenti. Mina lootsin küll siiralt, et siia tullakse eelnõuga, kus vähendatakse otseselt riigiametite kulusid. Väga selgelt on koalitsioonilepingus kirjas, et kulutused ametkondadel vähenevad. Me ei näe seda mitte kusagil, me näeme siin päris palju pimedust. Me kuuleme, kuidas kaks Eesti 200 erakonna ministrit ei soovi Rahandusministeeriumit teavitada, kuhu üleminev raha läheb. Üks ministritest ütles, et ma seda kindlasti ei [ütle], teine, ma saan aru, on öelnud, et on jäänud hilja peale, pole jõudnud. Ma loodan, et mõlemad ministrid kindlasti need paberid toovad, sest väga imelik on hakata sügisel järgmise aasta riigieelarvet rahanduskomisjonis arutama, kui kuskil on mõnekümned miljonid raha, millest keegi ei tea. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Me näeme, mis on juhtunud ühe väikse soovi ja valimislubadusega, mis viib järgmisel aastal riigieelarvest ära kindlasti rohkem kui pool miljardit eurot. Ehk siis kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus. Kogu see maksude plejaad, mis on meie inimestele ja ettevõtetele kaela sadanud, tähendab seda, et juba kolmas aasta oleme selgelt oma majandusega Euroopas punane lipp. Ja kui keegi räägib seda, et 2019.–2020. aasta valitsus ehk Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsus tegi mingid valed otsused, siis see on kõige suurem vale. Tolle hetke lisaeelarve, mida me siin menetlesime 2020. aasta aprillis-mais, tõi kaasa järgneva kahe aasta jooksul Eesti majanduse kasvu. [Eesti oli] kõige kiirema ja kõige suurema kasvuga riik Euroopas. Peale seda, kui [ametisse] astusid järgmised valitsused, kõik Reformierakonna juhtimisel, on tegelikult suudetud majanduse tõus viia sügavasse langusesse, praktiliselt juba kolm aastat. On loogiline, et erakonnad annavad Riigikogu valimistel lubadusi ja soovivad neid täita. See on täiesti loomulik soov. Isamaa saab öelda, et kui nad olid võimul, siis 2019. aastal antud valimislubadused täideti. Aga alati tuleb vaadata, kas need on realistlikud. Kui ma kuulen, et keegi ütleb, et 1200 eurot saav inimene võidab kõrgepalgaliste tulumaksuvabastusest, siis on see puhas vale. 1200-eurose palgaga inimesel ei ole täna praktiliselt tulumaksu. Me räägime, et pensionärid võidavad. Pensionärid selgelt kaotavad, kaotavad selle pärast, et keskmine pension ei ole tulumaksuvaba. Tulumaks tõuseb 1. jaanuarist järgmisel aastal 20%, praegu on 10% tõusnud. Ma väga loodan, et sügisel, kui tuleb 2026. aasta riigieelarve siia saali, siis me [tunneme] selle väga selgelt ära, kui ministeeriumid blufivad oma eelarved taevasse, kui haridusminister ütleb, et raha ei ole, ja siis selgub, et raha jäi üle. Eelmine siseminister ütles, et raha ei ole, peab Kopli depoo kinni panema, ja siis selgus, et kordades rohkem on raha üle jäänud sama rea peal. Tuleks hakata väga selgelt aru saama, et majandust ei saa kasvatada kulude kasvuga, vaid kulude vähendamisega. Isamaa Erakond kahjuks ei saa seda lisaeelarvet kuidagi toetada. Kulude kasv ei saa olla eesmärk. Ja kui keegi räägib, et raha läheb kaitsekuludesse, siis see on kõige suurem bluff.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Me näeme, mis on juhtunud ühe väikse soovi ja valimislubadusega, mis viib järgmisel aastal riigieelarvest ära kindlasti rohkem kui pool miljardit eurot. Ehk siis kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus. Kogu see maksude plejaad, mis on meie inimestele ja ettevõtetele kaela sadanud, tähendab seda, et juba kolmas aasta oleme selgelt oma majandusega Euroopas punane lipp. Ja kui keegi räägib seda, et 2019.–2020. aasta valitsus ehk Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsus tegi mingid valed otsused, siis see on kõige suurem vale. Tolle hetke lisaeelarve, mida me siin menetlesime 2020. aasta aprillis-mais, tõi kaasa järgneva kahe aasta jooksul Eesti majanduse kasvu. [Eesti oli] kõige kiirema ja kõige suurema kasvuga riik Euroopas. Peale seda, kui [ametisse] astusid järgmised valitsused, kõik Reformierakonna juhtimisel, on tegelikult suudetud majanduse tõus viia sügavasse langusesse, praktiliselt juba kolm aastat. On loogiline, et erakonnad annavad Riigikogu valimistel lubadusi ja soovivad neid täita. See on täiesti loomulik soov. Isamaa saab öelda, et kui nad olid võimul, siis 2019. aastal antud valimislubadused täideti. Aga alati tuleb vaadata, kas need on realistlikud. Kui ma kuulen, et keegi ütleb, et 1200 eurot saav inimene võidab kõrgepalgaliste tulumaksuvabastusest, siis on see puhas vale. 1200-eurose palgaga inimesel ei ole täna praktiliselt tulumaksu. Me räägime, et pensionärid võidavad. Pensionärid selgelt kaotavad, kaotavad selle pärast, et keskmine pension ei ole tulumaksuvaba. Tulumaks tõuseb 1. jaanuarist järgmisel aastal 20%, praegu on 10% tõusnud. Ma väga loodan, et sügisel, kui tuleb 2026. aasta riigieelarve siia saali, siis me [tunneme] selle väga selgelt ära, kui ministeeriumid blufivad oma eelarved taevasse, kui haridusminister ütleb, et raha ei ole, ja siis selgub, et raha jäi üle. Eelmine siseminister ütles, et raha ei ole, peab Kopli depoo kinni panema, ja siis selgus, et kordades rohkem on raha üle jäänud sama rea peal. Tuleks hakata väga selgelt aru saama, et majandust ei saa kasvatada kulude kasvuga, vaid kulude vähendamisega. Isamaa Erakond kahjuks ei saa seda lisaeelarvet kuidagi toetada. Kulude kasv ei saa olla eesmärk. Ja kui keegi räägib, et raha läheb kaitsekuludesse, siis see on kõige suurem bluff.

Teie aeg!

Näidake neid ridu, kus kaitsekulud kasvavad selliselt, nagu on lubatud koalitsioonilepingus. Aitäh!

Aitäh! Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Enne kui me saame asuda juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, milleks on viia läbi eelnõu 651 lõpphääletus, me peame vaatama üle ka selle eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Kokku on esitatud eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Neist esimene on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Tulenevalt RKKTS-i § 120 lõikest 5 ei kuulu see hääletamisele. Ning ka teine muudatusettepanek on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ka see ei kuulu sama paragrahvi ehk RKKTS-i § 120 lõike 5 alusel hääletamisele. Me oleme eelnõu 651 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 651 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid ei ole. Eelnõu 651 on seadusena vastu võetud.