Julgeolek

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Michal! Härra Michal, vabandust. Eile õhtupoolikul saabus meile OSCE ODIHR-i raport, mis käsitleb meie e-valimisi. See on vaatamata diplomaatilisele sõnastusele väga kriitiline ja toob plokkide kaupa välja terve hulga puudusi. Näiteks puudujäägid õigusraamistikus ja protseduurides, õigusliku selguse nappus, ebaselged otsustusreeglid, ebapiisavad tagatised hääletuse salajasuse ja aususe jaoks, surve ja rühmahääletuse riskid, puuduvad hääletaja teavitused ja kinnitused, järelkontrolli puudumine, piiratud läbipaistvus ja avalik järelevalve, vähene vaatlejate kaasamine, avaliku arutelu puudus, tehnilised ja turvalisusega seotud probleemid, ebaselged nõuded turvalisusele ja kontrollitavusele, kontrollitavuse standardite puudumine, kaebuste esitamise ja sanktsioonide puudujäägid, kaebuste süsteemne reguleerimata jätmine, kriminaalvastutuse ebapiisavus, poliitiline lõhe ja usaldusprobleemid. See on hästi lühike loend. Iseenesest on raport kuskil 30 lehekülge pikk. Ma mõistan, et te ei ole saanud sellega tutvuda. Aga minu küsimus on järgmine. Kas te kavatsete sellega tutvuda? Ja kas te kavatsete selle tutvumise järel kokku kutsuda opositsiooni ning kõhklevaid ja kriitilisi rühmi kaasava ümarlaua või muu foorumi, kus kogu see analüütika lahti võetakse, järeldused tehakse ja astutakse sammud, et need puudused likvideerida või e-hääletus üldse vähemalt eelseisvatel ja järgmistel Riigikogu valimistel kasutamata jätta? See kriitika, nagu ma ütlesin, on vaatamata diplomaatilisele sõnastusele purustav.

Aitäh! Ma arvan, et eks see on loomulik, et mis tahes auditit küsides üldiselt auditid ka soovitusi annavad. Mis tahes ettevõttes audiitor küllap oma soovitusi jagab. Selles mõttes ei ole see ilmselt kuidagi erinev. Jah, teil on õigus, ma ei ole jõudnud selle raportiga tutvuda. [Palun selle endale saata] ja küllap ma siis vaatan. Ma tean, et see tekitab lainetust just eeskätt nende hulgas, kelle jaoks e-valimised justkui ei ole midagi sellist, mida toetada. Eestis on e-valimised siiski usaldusväärsed. Kui vaadata laiemalt, milliseid teenuseid saavad Eesti inimesed online‑kanalite kaudu kasutada, siis näeme, et Eesti on üks väheseid riike, kus peaaegu sada protsenti teenustest on online-keskkonnas kättesaadavad. Isegi lahutus ja abielu – lõpuks muidugi peab ilmselt ise kohale jõudma –, needki on online-teenuste hulgas kättesaadavad. Eesti on väga kõrgelt arenenud digiriik, ehkki me ise tahame, et paljud asjad oleksid paremad. Me teame, et mõned asjad tuleb paremaks teha ja mõnesse [valdkonda] investeerida. Aga mis valimistesse puutub, kui seal on mingeid asjalikke soovitusi, siis ma olen kindel, et valimiskomisjon vaatab need läbi. Valimiskomisjon ei ole poliitiline, vaid poliitikaväline organ. Ta tutvub sellega ja kui seal on mingeid soovitusi või parandusi, siis kindlasti võetakse neid arvesse. Ma tean, et meie vaated selles küsimuses on erinevad. Mina arvan, et e-valimised toimivad kenasti, muudavad valimistel osalemise inimestele mugavamaks. Ja isegi kui mingi teine erakond saab kuskil piirkonnas rohkem hääli, ma ei arva, et see on süsteemi viga, küllap see on ikka rahva tahe.

Suur tänu! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

No ma ikkagi soovitan teil väga põhjalikult seda raportit lugeda, sest seal tuuakse väga selgelt välja, et see [süsteem] on auditeerimata. On auditeeritud ainult üksikuid lõike, terviklik auditeerimine on jäänud tegemata. See tähendab seda, et augud on sees just nimelt seal, kus on võimalik hääli vahetada või lugemata jätta või hääli valesti lugeda. Need ei ole minu väljamõeldised. Praegu te võite siin ju öelda, et meil on erinev arvamus. Jah, meil on kindlasti erinev arvamus, mina olen nende umbes 50% inimeste hulgas, kes arvavad, et e-valimised sellisel kujul on kõlbmatud ja manipuleeritavad. Ja ma olen veendunud ka selles, et 2023. aasta valimis[tulemused] on võltsitud ja te ei ole legitiimne [peaminister]. Seega olete te tegelikult Eesti Vabariigile julgeolekuoht. Aga mis järelduse me siit nüüd teeme? Järeldus on see, et te ootate ära, kuni stratkom teile jutupunktid ette kirjutab, ja hakkate siis neid stratkomi jutupunkte ketrama, et kõik on korras ja jätkame samas vaimus. No samas vaimus ei saa jätkata, sest nagu ma ütlesin, see raport on ülimalt kriitiline ja toob välja nii õiguslikud probleemid, tehnilised probleemid kui ka, ütleme niimoodi, probleemid kogu selle e-hääletuse usaldatavusega. Tuletame meelde, et alles äsja otsustas valimiskomisjon niinimetatud m-valimisi sügisel mitte korraldada, sellepärast et on väga selge, et need ei ole kontrollitavad, seal on nii tehnilisi kui ka muid probleeme. Me peame ikkagi [jõudma] seisukohale, ühisele seisukohale, et kui me tahame, et meil Eestis võim oleks legitiimne, rahva poolt usaldatav ja tegelikult esindaks rahva tahet, siis ei saa lihtsalt tuima näoga pealt vaadata, kuidas tehakse mõned kosmeetilised liigutused ja minnakse edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Ma arvan, et praegu ootab Eesti avalikkus Stenbocki majast väga selget signaali ja initsiatiivi, et see olukord muutuks. Minu küsimus oli, kas te kavatsete kutsuda kokku mingi ümarlaua, kus oleks kaasatud kõik need, kes [e-valimisi] toetavad, need, kes on selle vastased, ja need, kes on kõhklevad, et see asi ikkagi korda teha. Tuletan meelde, et ka Riigikohus on öelnud, et siin on puudujääke, aga need puudujäägid peab kõrvaldama Riigikogu. Riigikogusse ei ole tulnud koalitsioonist mitte mingisuguseid vastavaid initsiatiive. Kas neid initsiatiive on nüüd oodata pärast seda raportit?

Aitäh, hea küsija! Mul ei võtnud just väga mitu minutit – ma selle küsimuse ajal, vabandust, guugeldasin –, et [leida] valimised.ee lehelt, et peaaegu iga aasta on OSCE käinud hindamas ja kirjutanud raporti. Siin on puhtas eesti keeles üleval kõik OSCE raportid, samuti m-valimiste kohta erinevad soovitused ja materjalid. Mulle tundub, et valimiskomisjon on olnud väga avatud: kogu materjal on siia üles pandud kõigile, keda see vähegi huvitab. Võtsin näiteks viimase, 2019. aasta raporti. Siingi on e-hääletamisest kenasti kirjutatud ja viidatud ka varasematele OSCE ODIHR-i soovitustele, mida on rakendatud, mis samme on astutud ja nii edasi. Nii et mulle tundub, et see on pigem tavaline, et selliseid analüüse tehakse ja selliseid soovitusi antakse. Kui avada lehekülg "Raportid ja uuringud e-hääletamise kohta", siis siin on olemas 2007. aasta vaatlusraport, 2011. aasta vaatlusraport, 2015. aasta vaatlusraport ja 2019. aasta vaatlusraport, kõikide [valimis]aastate kohta. Siin on ka muid faile, näiteks mobiiliga valimise analüüs, m-hääletamise raportid – kõik asjad on siin kenasti üles pandud. Minu hinnangul on valimiskomisjon väga avatud nendes asjades. Ja veel kord, kui raportis või kuskil mujal – ma olen seda öelnud ka muude teemade puhul – on [esile toodud] midagi, mida saab arvesse võtta, paremaks teha või mida on vaja parandada, siis tuleb see ära teha. Ma südamest loodan, et nad vaatavad [selle raporti] läbi ja tutvuvad sellega. See on ju nende töö ja roll. Ja ma rõhutan, et nad on poliitikavälised. See ei ole poliitikute mänguväli, vaid ikkagi valimiskomisjon.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Peeter Ernits. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kas te olete mõelnud selle peale, et ka teised OECD riigid võiksid hakata Eesti e-valimiste mudelit kasutama või me jäämegi Venetsueela ja Venemaaga ühte seltskonda?

Aitäh! Ma küll südamest loodan, et digitaalsed teenused levivad võimalikult laialt, sest need on paremini jälgitavad, inimestele mugavamad ja nende halduskulu on väiksem. Kindlasti on see ka innovatsiooni poolest üsna kiiresti arenev valdkond. Väikest riiki – Eesti on ju väike riik maailma mastaabis – ongi keeruline ja kallis pidada. See tähendab seda, et mida rohkem me suudame teenuseid pakkuda nii, et need on kvaliteetsed ja kõigile kättesaadavad just seal, kus nad [elavad], seda parem. Igal pool me ju kontorit mis tahes teenuse osutamiseks pidada ei suuda, nii et online-teenuste areng on minu meelest üsna loomulik. Ma siiski kahtlustan, et ka konservatiivsemad inimesed, vaatamata oma maailmavaatele, kasutavad näiteks maksudeklaratsioonide [esitamiseks] e-maksuametit, ka Riigikogu liikmed. Mul muidugi puuduvad selle kohta andmed, võib-olla keegi täidab majanduslike huvide deklaratsiooni veel käsitsi, aga ma kahtlustan, et kõik teevad seda online'is. Ma loodan, et sellised kogemused, sellised teenused levivad. Näiteks digiretsept muudab meie elu palju mugavamaks. Online-tervisekeskkonnad muudavad meie elu palju mugavamaks, sa saad ise ennast registreerida sinna, kuhu tahad. Mina ise kasutan neid ja olen nendega pigem rahul. Ma vaatan – kolleeg Mart Helmele vastates –, et pärast e-hääletamise kasutuselevõttu on OSCE ODIHR käinud Riigikogu valimisi vaatlemas lausa neli korda. Sellest ma võin järeldada, et see on pigem regulaarne tegevus. Ma loodan, et sellised vaatlused annavad meile infot, mida saab kasutada ja mille abil paremaks muutuda.

Suur tänu! Lõpetan kaheksanda küsimuse käsitlemise.