Закон о конкуренции

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets ja teema on konkurentsiseadus. Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma küsin konkurentsiseaduse menetlusprotsessi kohta, osaliselt selle perioodi kohta, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, ja ka selle perioodi kohta, kui sotsiaaldemokraate enam [valitsuses] ei olnud. Küsimus puudutab Reformierakonna seisukoha muutumist. Teatavasti siis, kui Kaja Kallas oli peaminister, olid valitsus ja Reformierakond, eelkõige Reformierakond, seisukohal, et selline konkurentsiseaduse versioon, mis praegu valitsusest siia Riigikokku on saadetud, ei sobi: see ei aita üle võtta direktiivi ja on konkurentsiõigust silmas pidades kahjulik. Samal arvamusel oli toona – ma ise olin nende arutelude juures – ka Riigikantselei. Selline oli ka Reformierakonna positsioon, mida väljendati meedias, valitsuse istungitel, erakonnaesimeeste omavahelistel aruteludel. Kaja Kallas kaitses seda [positsiooni] väga tugevalt ja ka Riigikogus väljendas Reformierakond [sama seisukohta]. Saan öelda seda, et Eesti 200 tegi juba toona praeguse seaduse loogikat [järgivaid] ettepanekuid, aga selle peale ütles peaminister Kaja Kallas, et ei, see ei lahenda probleemi. Nüüd on valitsuse positsioon ja Reformierakonna positsioon selles küsimuses muutunud. Seaduseelnõu on nüüd selline, mille kohta toonane peaminister Kaja Kallas ja ka ülejäänud Reformierakond on öelnud, et see ei aita Eesti konkurentsiruumi paranemisele kaasa. Minu küsimus on selline. Palun kirjeldage asjaolusid, mis on vahepeal muutunud. Miks ja millele tuginedes te olete oma positsiooni muutnud? Eelmine peaminister ja ka teie juhitud erakond on varasemalt olnud väga [selgelt] seda meelt, et selline [eelnõu], nagu praegu valitsusest tuli, on Eesti riigile, ettevõtjatele ja tarbijatele kahjulik.

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Te viitate Riigikantselei seisukohale. Õnneks sain minagi küsida Riigikantselei seisukohta selles küsimuses. Riigikantselei positsioon, juristide positsioon läbi aja on ilmselt kaunis sama olnud. Konkurentsiõiguse direktiivi ülevõtmiseks oli kaks varianti – ma veidi vabas vormis kirjeldan seda, arvestades kolme minuti piiratust, püüan seda siiski teha, hiljem saame seda vist Jaak Aabiga jätkata –, kas haldusmenetluse kaudu, nagu oli eelnõu esimeses variandis, või väärteomenetluse kaudu, nagu Riigikogus vastuvõetud variandis. Mõlema variandi korral oleks saanud direktiivi üle võtta, seetõttu on see eeskätt õiguspoliitiline valik, kumba varianti kasutada. Otsuse puhul said määravaks õigusekspertide, muu hulgas õiguskantsleri ja teiste osaliste seisukohad ning süsteemi sobitumine Eesti õiguskorda. Valitud sai väärteomenetlus, kuna karistamise jätmine väärteomenetluse raamistikku aitab tagada õigusselguse ja parema põhiõiguste kaitse. Ka muud Euroopa Liidu õiguse alusel meie õigusesse üle võetud rahatrahvid on Eesti õigusesse üle võetud [väärteomenetluse osana]. Tegemist on süsteemse ja kooskõlalise õigusarendusega. Sellist lähenemist on toetanud ka paljud Eesti õigusteadlased ja -praktikud. Väärteomenetlus ongi mõeldud karistuse määramise menetlusena ja vastab selliselt ka rahvusvahelise süüteomenetluse standarditele, mistõttu on see karistuse määramiseks sobivam kui täiesti uue menetluse loomine koos sellega paratamatult kaasnevate nii-öelda sünnivaludega. See on kõik Riigikantselei ülevaade. Mul on selle kohta olemas ka pikem dokument või pikem ülevaade, palusin sellest teha endale lühendatud ülevaate. Ütleme nii, et kui vaadata ajajoont, siis näeme, et tõepoolest 2024. aasta veebruaris oli üks eelnõu, mis [oleks loonud] uue erihaldusmenetluse. Märtsis tuli eelnõu, kus on kaks menetlust. Needsamad menetlused, mis on praeguses eelnõus ehk juba vastuvõetud eelnõus või seaduses, võimaldavad [kohaldada] samu meetmeid, mis 2024. aasta eelnõus. 2024. aasta [eelnõus] toimus kõik ühe menetluse raames, 2025. aasta [eelnõus] on selleks kaks menetlust. Tõendeid kogub ja uurib Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetluse käigus, karistuse määramiseks alustatakse väärteomenetlust, mida oma iseloomult [kasutatakse] karistuse määramiseks ka teistes valdkondades – kiiruse ületamine, panga poolt teabe esitamata jätmine Finantsinspektsioonile ja nii edasi. Nii et see on Riigikantselei positsiooni kokkuvõte, mille ma olen endale palunud ja saanud. Aga ma saan hea meelega jätkata.

Suur tänu! Ja tõepoolest saame jätkata, sest kolleeg Lauri Läänemetsal on täpsustav küsimus. Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Tänan! Ma võiksin ka pikalt arutada teiega sellel teemal. Aga ma rohkem ei soovi kuulda Riigikantselei positsiooni kohta, seda ma juba kuulsin. Mul on küsimus Reformierakonna seisukoha muutumise kohta. Kirjeldage seda. Teie peaministrina olete seda muutnud. Reformierakonna Riigikogu saadikud seisid siin saalis ühiselt alguses ühe versiooni eest, nad ei olnud nõus, nad olid vastu, majanduskomisjonis käisid vaidlused. Peaminister Kaja Kallas on väga tugevalt vastustanud seda versiooni, mis siit saalist läbi on läinud, erinevates kohtades: avalikkuses, meedias, pressikonverentsil, valitsuse kabinetiistungil, kabinetinõupidamisel. Erinevates kohtades. Koalitsiooninõukogus oli Kaja Kallas sellele vastu. Reformierakond oli seisukohal, et see eelnõu, mis on saanud seaduseks ja mis eile Riigikogus kolmandal lugemisel vastu võeti, kahjustab konkurentsiolukorda Eestis. See ei ole hea. Vahepeal, pärast teie peaministriks [saamist] on Reformierakonna [seisukoht] muutunud. Mind huvitavad argumendid, miks Reformierakond oma positsiooni muutis. Kaja Kallas peaministrina väitis – konkurentsiõigusest teab ta arvatavasti rohkem, kui me kõik siin saalis kokku –, et see on kahjulik. Millised on teie argumendid? Kus Kaja Kallas eksis või mida uut te leidsite? Kirjeldage oma positsiooni muutumist, mind huvitab just Reformierakonna positsiooni muutus.

Aitäh! Ma siiski pean veel veidi viitama juriidilistele nüanssidele, jõuame selle üle ka debateerida. Konkurentsiseaduse kohta olete teiegi, ilmselt tahtmatusest, esitanud hulga väiteid, mis kõik ei vasta tõele, kui ma hästi leebelt [ütlen]. Näiteks eilnegi väide, et uus, vastuvõetud eelnõu toob kaasa selle, et asju menetletakse mitme erineva menetlusliigi ja -astme vahel nii kaua, kuni asi aegub, varasemas eelnõus see küll nii ei olnud. Selline tekst oli. Eile Riigikogus vastu võetud konkurentsiseaduses on tark Riigikogu arvestanud ka aegumisega. See tähendab seda, et vastuvõetud eelnõuga pikendatakse konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaega viie aastani. Hetkel on see kolm aastat. Samuti nähakse ette, et aegumine peatub, kuniks otsus vaidlustatakse. See tähendab seda, et Konkurentsiameti otsuse kohtulik kontroll halduskohtumenetluses käib läbi kolme kohtuastme, mille ajaks aegumine peatatakse. Nii et vastuvõetud eelnõu arvestab aegumisega. See on üks asi, mida ma pidasin oluliseks ära korrigeerida. Teiseks, millisel viisil üle võtta. Seda ma juba kirjeldasin. See on õiguspoliitiline valik, kas ühel või teisel viisil, kahe valiku vahel oli võimalik valida. Antud juhul said määravaks õiguskantsleri ja [teiste] õigusspetsialistide hoiakud, kuidas see Eesti õiguskorda üle võtta. Ja ega ma ei salga, et lõppkokkuvõttes on meil ju ajaline surve olnud pikka aega. Need muudatused oleks tulnud Eesti õigusesse üle võtta juba 4. veebruariks 2021. See venitamine – ma olen näinud seda pallimängu koalitsioonis – tõi meile ju trahvi, mille põhisumma on 400 000 eurot – [olukorras, kus] me eelarvest või kuskilt mujalt otsime raha – ja iga päev tiksub juurde 3000 eurot. Et iga kuulaja ja vaataja saaks aru, mis selle pallimängu hind tegelikult oli: 3000 eurot trahvi [iga päeva eest]. Homse seisuga või tänase seisuga peaks see olema tiksunud umbes 435 000 euroni ehk põhisumma koos trahvisummaga kokku on umbes 835 000 eurot. Loomulikult tuli see asi ära lahendada. Kui valida on ühe või teise valiku vahel ja õiguskantsler ja [teised] õigusspetsialistid toetavad ühte valikut rohkem kui teist, nagu ma teile juba kirjeldasin – te palusite mul seda uuesti mitte kirjeldada –, siis on ju loomulik, et see ära lahendatakse. Eesti riik ei saa lõputult maksma jääda selle pärast, et – palju eile oli? – 16 või 14 saadikut arvab ühtemoodi ja 66 saadikut teistmoodi.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab Tanel Kiik. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Ega me ju sellest vastusest teie erakonna seisukoha muutumise põhjuste kohta midagi ei kuulnud. Te võite ju rääkida, palju saadikuid arvab üht- või teistpidi, lihtne matemaatika ütleb, et kui Reformierakonna fraktsioon oleks jäänud teistsugusele seisukohale, siis oleks parlamendi enamus olnud just nimelt seda meelt, et toetada algset, tugevamat konkurentsiseaduse varianti, ja vähemus teist meelt. Tegelikkuses oli matemaatika ja ka otsus teie kätes ja mingil põhjusel, mida te ei taha avada, otsustas Reformierakond toetada uut, nuditud versiooni, selle asemel et toetada seda varianti, mida peaminister Kaja Kallase juhitud valitsus teie enda erakonna osalusel algselt oli toetanud. Ja sellest tulenevalt ongi mul teile kolm küsimust. Esiteks, kas teie arvates on olukord Eesti ravimiturul, kütuseturul ja sideteenuste turul hea, konkurents õiglane, aus ja hinnad tarbijatele kohased? Või näete te siin eksperdipilguga vaadates, peaministrina ikkagi teatud oligopoolse turu momente või ohtu, et turg toimib üksikute ettevõtete ärihuvidest lähtudes ja tarbija, näiteks tervisest rääkides ka patsient, jääb siin kaotajaks? See on esimene küsimus. Teine küsimus. Kas te hindate enda teadmisi, enda pädevust konkurentsiõiguse valdkonnas [suuremaks] ja paremaks kui teie eelkäijal, peaminister Kaja Kallasel? Annan vihje, et siin saalis varem esinenud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta arvas, et tema ei ole pädevam kui Kaja Kallas. Ta arvas, et Kaja Kallas on temast märksa pädevam, võite stenogrammist järele vaadata. Aga millegipärast leidis see eelnõu heakskiidu just nimelt muditud kujul, mida toetate teie ja toetab Pakosta, aga ei toetanud peaminister Kaja Kallas, kes on endine konkurentsiõiguse advokaat ja ekspert sel teemal. Ja kolmas küsimus teile on väga lihtne. Kui peaks juhtuma nii, et Euroopa Komisjon ikkagi ei leia, et need muudatused on piisavad ja et see direktiiv on edukalt üle võetud, ja selle trahvi [maksmine] jätkub, mille kohta teile meeldib rääkida, et meil on vaja selle trahvi maksmine lõpetada, siis kes sel juhul vastutab selle eest, et me oleme hunniku aega kaotanud, jätnud tugevama konkurentsiseaduse vastu võtmata ja tegelikkuses teinud turu halvemaks tarbijate jaoks ning võib-olla …

Teie aeg!

… jätkub meil ka trahvi maksmise kohustus.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Siin oli nüüd mitu väidet, ma loodan, et kõik jäid meelde, aga kui ei jäänud, siis eks saate Jaak Aabi küsimuse ajal talle sekundeerida või teda assisteerida ja saan talle vastata. Esiteks, siin kõlas väide, et nuditud kujul. Absoluutselt pole nõus. Nagu ma enne kirjeldasin, selle vastuvõetud eelnõu kohaselt, mida te, ma kahtlustan, pole ise läbi lugenud, on võimalik läbi viia kõiki neid menetlusi, mida teisegi [eelnõu kohaselt]. Ja ei ole ka aegumise riski, millele osutas Lauri Läänemets pigem infopuuduse, mitte pahatahtlikkuse tõttu, ma eeldan. Seda esiteks. Teiseks, arvamus turu kohta või, vabandust, ravimituru kohta. Ma jõudsin kiiresti guugeldada. Vaatan, et teie näoga mees ütleb 2024. aasta veebruaris: apteegireform oli samm õiges suunas. Kui ma õigesti mäletan, olite teie üks selle läbiviijaid. Nii et sellele hinnangu peate ise andma, kuidas teil läks. Ja konkurentsiõiguse kohta ma ütleksin nii. Kui Euroopa Komisjon ei peaks rahulduma selle ülevõtmisega, siis kindlasti tuleb seda debatti jätkata. Meie eesmärk on võtta õigus üle nii, et Eesti ettevõtluskeskkonnas oleks aus konkurents tagatud ning ettevõtjad poleks liigselt koormatud, ja lähtuda sellest, mida õiguskantsler on öelnud. Ma eeldan, et parlament on oma parima otsuse teinud.

Suur tänu! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.