Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657, see on selle esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli taristuminister Kuldar Leisi. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Jäätmeseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga, lühidalt jäätmereformi eelnõuga, toome Eesti jäätmevaldkonna lõpuks 21. sajandisse. Eesmärk on luua toimiv ja õiglane süsteem, nii et suurem osa jäätmetest ei lähe enam prügimäele ega põletusahju, vaid muutub uueks toormeks ja tööstuseks. Tegu on murranguga valdkonnas, mis on püsinud muutumatuna enam kui kümnendi. Senine süsteem on killustunud, ebaefektiivne ja ka kallis. Üle poole Eesti olmejäätmetest ladestatakse või põletatakse. Eesti maksumaksjad maksavad Euroopa Liidule igal aastal 16–20 miljonit eurot, sest suur osa plastpakendist jääb ringlusse võtmata. Samal ajal on maailmas järjest suurem nõudlus just jäätmete kui materjali järele. Ka Eesti majandus, olgu olemasolevad kõrge lisandväärtusega ettevõtted või uus puhas tööstus, vajab seda kohalikku toorainet. Jäätmereformiga korrastame jäätmevaldkonna osapoolte rolle ja vastutust. Inimesele muutub sorteerimine lihtsaks ja taskukohaseks ning omavalitsused saavad selged eesmärgid ja paremad võimalused nende täitmiseks. Igaüks neist saab kujundada süsteemi vastavalt oma piirkonna vajadustele kindla standardi alusel. Ettevõtted saavad tänu lihtsale ja läbipaistvale hankesüsteemile keskenduda jäätmeveole või jäätmekäitlusele. Tõuseb konkurents ning stabiilsed materjalivood annavad kindluse planeerida investeeringuid. Muudatuste tulemusel tekib Eestisse uus tööstusharu koos uute töökohtade, maksutulu ja ekspordivõimekusega. Jäätmetest saab väärtuslik sisend uute toodete jaoks, alates biogaasist ja kompostist kuni plastigraanulite, uute pakendite ja ehitusmaterjalideni. Ringlussevõtu osakaal kasvab märgatavalt. Praeguse 38% asemel jõuab aastaks 2035 ringlusse vähemalt 65% jäätmetest. Prügilatesse jääb alla 1%. Nii langeb ka Euroopa Liidule makstav tasu aastaks 2030 umbes 10 miljonile eurole. Soovitud tulemus saab teoks tänu mitmele pikalt ja põhjalikult kavandatud muudatusele. Nüüd kirjeldan, millised konkreetsed muudatused on Riigikogule esitatud eelnõus. Esiteks kehtestame kogu riigis ühtse standardi, kuidas olme‑ ja pakendijäätmeid kogutakse. Pärast põhjalikke analüüse, arvutusi ja konsultatsioone sektoriga jõudsime lahenduseni, mis on tehniliselt mõistlik ja inimesele taskukohane. Jäätmereformiga pakutud lahendus on inimestele soodsaim ja edukamate Euroopa riikide [tasemega] võrreldes miinimumtase. See põhineb meie enda senisel kogemusel ja tööstuse tegelikul võimekusel. Sorteeriva leibkonna igakuine jäätmearve hakkab seejuures olema keskmiselt viis eurot. Lähiriikide [hindadega] võrreldes on see kaugelt kõige soodsam hind. Tekib küsimus, kuidas me selle saavutame. Tiheasustuse kortermajade juurde tulevad ka pakendikonteinerid. Praegu on seal tavaliselt vaid segaolme‑ ja biojäätmete konteinerid ja pakendijäätmed tuleb viia kas avalikesse konteineritesse või tuleb tellida eraldi konteiner eraldi tasu eest. Kuna see süsteem ei anna piisavat tulemust, lisandub iga tiheasustuse kortermaja juurde kaks konteinerit: üks paber- ja papp‑pakendite ning teine plast- ja metallpakendite jaoks. See tähendab, et tiheasustuse kortermaja ees on neli eraldi konteinerit. Selline [süsteem] toimib edukalt juba kümnes Eesti omavalitsuses ja paljudes uusarendustes ja meie viime selle hea praktika üle kogu Eesti. Klaasi kogutakse jätkuvalt kas avalikesse konteineritesse või vabatahtlikult kodude juures. Vanapaberit ja papp‑pakendeid ei pea edaspidi eraldi koguma – need on ühes konteineris. Nii viime reeglid kooskõlla praktika ja terve mõistusega. Samuti jätkub tagatisraha[süsteemi ehk] pandi[pakendi]süsteemi edulugu. Lisaks paneme kokku ühe selge üleriigilise sorteerimisjuhendi, et lõpetada olukord, kus paralleelselt liigub kümneid erinevaid soovitusi ja juhiseid selle kohta, kuhu näiteks panna munakoor. Eelnõus on ka välja toodud, et pakendikonteinerite tühjendamise kulu ei tohi olla suurem kui 50 senti tühjenduskorra kohta. See on kordades soodsam kui praegune vabatahtlik süsteem, kus tühjendus maksab mõnes kohas isegi kuni kaks eurot tühjenduskorra kohta. Ülejäänud pakendijäätmete veo‑ ja käitluskulude eest maksame me kõik juba siis, kui toote poest ostame. Rõhutan: muudatused ei too kaasa hinnatõusu, need kulud on juba toote hinna sees. Nüüd liigun järgmise teema juurde. Jäätmereformiga toome targemate hangete ja lepingutega turule uusi ettevõtteid. Nagu peaaegu kõikjal Euroopas, loob ka Eestis jäätmeveoturu kohalik omavalitsus. Mõni nimetab seda omavalitsuskeskseks süsteemiks, aga teenust osutavad siiski eraettevõtted. Seega, munitsipaliseerimist ei tule. Eelnõuga säilitatakse sisetehingupiirang, see tähendab, et teenuse osutamiseks tuleb alati turult võtta konkureerivad pakkumised. Kuid mis siis täpsemalt muutub? Praegu hangitakse jäätmeveo nime all sageli kogu jäätmekorralduse teenuste komplekt korraga. See takistab uutel ettevõtetel turule sisenemist, eriti neil, kes sooviksid spetsialiseeruda ühele konkreetsele teenusele. Seega, edaspidi peavad omavalitsused hankima eraldi veoteenuse ja eraldi käitlusteenuse. Nii saavad konkureerida ka need ettevõtted, kellel puuduvad varasemad lepingulised suhted või infoeelis varasemate teenuste osutamisest. See parandab oluliselt just uute ettevõtete turule pääsemise võimalusi. Praegu veavad osa jäätmeid omavalitsuse hanke võitnud vedajad, teisi aga tootjavastutusorganisatsioonide koostööpartnerid. See tähendab, et sama maja juures käivad mitmed autod ilma omavahel kooskõlastamata. Kogu see paralleelne süsteem on ebaefektiivne ning tihti segane ja ka kallis. Selleks et muuta süsteem selgemaks ja tõhusamaks, annab jäätmereform pakendijäätmete veo korraldamise õiguse omavalitsustele. See tähendab, et kõik jäätmeliigid on seotud ühtse süsteemiga. Konteinerid asuvad mugavates kohtades, vedusid saab paremini planeerida ning hinnad muutuvad stabiilseks. Samuti väheneb topeltvedudest ja koordineerimatusest tulenev kulu. Omavalitsus saab edaspidi ka võimaluse korraldada jäätmevedu nii, et tema ise jääb jäätmevedaja lepingupartneriks. Kui seni pidi iga inimene või ühistu ise vedajaga lepingud sõlmima, siis nüüd võib teenuse tellida omavalitsus ja jagada kulud õiglaselt kõigi elanike vahel. Rõhutan: see on võimalus, mitte kohustus. Arveldamine ja klienditeenindus koondatakse ühte kohta. Sõltuvalt süsteemi ülesehitusest maksab inimene kas omavalitsusele, selle koostööorganisatsioonile või otse vedajale. Inimese jaoks tähendab see seda, et arved tulevad ühest kohast ja küsimuste korral on teada, kelle poole pöörduda. Enam ei ole vaja otsida, kas probleemi eest vastutab vedaja, omavalitsus või keegi kolmas. Süsteem on läbipaistev ja loogiline. Kolmas suur teema on jäätmekorralduse digitaliseerimine, et andmed oleksid ajakohased ja halduskoormus väiksem. Mida see praktikas tähendab? Praegu on andmete kogumine väga vaevaline. Aruandlus toimub suuresti käsitsi ja otsuseid tuleb teha kahe-kolme aasta taguste andmete põhjal. Lisaks peavad ettevõtted esitama samu andmeid mitmesse kohta: Keskkonnaametile, omavalitsustele ja tootjavastutusorganisatsioonidele. Uues süsteemis täidavad ettevõtted jäätmeveo ja käitluse andmed digitaalselt, elektrooniliste saatekirjade kaudu. Uue digilahenduse abil liiguvad andmed pärast esitamist otse vajalikesse registritesse. Aruanded eeltäidetakse nende andmete põhjal automaatselt. See tähendab, et topeltsisestust ega lisatööd ei ole. Nii saavad riik ja avalikkus ajakohase ülevaate jäätmete liikumisest, ettevõtjate halduskoormus väheneb ning konkurents muutub ausamaks. Lahendus vastab e‑riigi ootustele ja aitab kaasa ettevõtete lisandväärtuse kasvule. Jäätmevaldkonna läbipaistmatu kuvand peab jääma ajalukku. Nüüd räägime uuest puhtast tööstusest, kus valitseb aus mäng. Tänu paremale andmekvaliteedile saavad riik ja omavalitsused oma edusamme lõpuks ka täpselt mõõta. Liigiti kogumise sihtarvud pannakse paika seadusega ja need on kooskõlas ringlussevõtu eesmärkidega. Samuti saavad omavalitsused digitaalse tööriista, mis võimaldab jäätmete kogumistaristut paremini planeerida ning inimestele seeläbi tõhusamat ja mugavamat teenust pakkuda. Nüüd liigun lõpuks ringlussevõtu juurde. Ekslikult arvatakse, et jäätmereform sellega ei tegele, kuid tegelikult on just ringlussevõtt üks reformi keskseid eesmärke. Kuigi Eestis on paljudele jäätmeliikidele juba mõningad käitlusvõimsused olemas, on majanduse arengu mõttes selge: peaksime palju rohkem oma jäätmematerjali siinsamas Eestis väärindama. Jookseme ajaga võidu. Kui me ise neid võimekusi ei arenda, siis teevad seda meie eest naabrid. Praegu ekspordime mitut liiki väärtuslikku materjali odavalt välja ja ostame hiljem tooteid kallilt tagasi. See pole mõistlik ega jätkusuutlik. Jäätmetes peitub potentsiaal, mida peab kasutama, see loob uusi töökohti, kasvatab eksporti ja hoiab väärtuse siin, Eestis. Et ringlussevõtt saaks päriselt toimima hakata, peavad ka hinnasignaalid olema paigas. Seepärast viime olme‑ ja tavajäätmete ladestamise ja põletamise tasud samale tasemele ringlussevõtu kuludega. Ainult nii tekib ettevõtjatel huvi investeerida uutesse tööstuslahendustesse. Eelnõuga kehtestame selge nõude: biojäätmetest tohib toota ainult sertifitseeritud tooteid, näiteks kvaliteetset komposti või biogaasi kääritusjääki. Ilma sertifikaadita mass ei lähe ringlussevõtuna arvesse ja seda ei sobi ka põllumajanduses kasutada. Eestis on juba olemas tootjad, kes suudavad seda kvaliteeti tagada, anname neile õigustatud eelise ja loome kogu süsteemis ausad mängureeglid. Lõpetuseks. Vastuses tänasele arupärimisele, mis nüüd [päevakorrast] välja jäi, plaanisin pikemalt peatuda just Ida-Virumaal asuva Uikala prügila probleemidel. See punkt jäi täna küll välja, aga lühidalt seda [probleemi] ikkagi kirjeldan, sest see ilmestab selgelt, miks meil on jäätmereformi vaja. Uikala prügilas on viimastel aastatel esinenud tõsiseid probleeme, sealhulgas keskkonnaalaseid rikkumisi ja puudusi keskkonnaloa nõuete täitmisel. Prügilas on korduvalt puhkenud põlengud, mis viitavad puudustele nii jäätmekäitluse korralduses kui ka riskijuhtimises. Keskkonnaamet on olnud sunnitud ladestamise mitmel korral peatama. Murelikuks teeb seegi, et sama ettevõte osutab jäätmeveoteenust enam kui 100 000 inimesele. Kui selline teenusepakkuja peaks ootamatult tegevuse lõpetama, satuksid mitmed omavalitsused keerulisse olukorda. Selline olukord kahjustab keskkonda, õõnestab avalikkuse usaldust kogu jäätmekäitlussüsteemi vastu ja seab ausalt tegutsevad ettevõtted ebaausasse konkurentsiolukorda. Mure ei piirdu vaid ühe piirkonnaga. Mitmel pool Eestis sõltub jäätmevedu ühestainsast teenusepakkujast. Kui süsteem on monopoliseerunud, jääb omavalitsusel muutusteks väga vähe mänguruumi. Olukorra lahendamiseks ja selliste riskide vältimiseks ongi vaja jäätmereform kiirelt ellu viia. Veo‑ ja käitlusteenuste hangete lahutamine vähendab sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest, omavalitsused aga saavad selged õigused ja kohustused jäätmekäitluse korraldamisel ning võimaluse sekkuda enne, kui kriis on käes. Digitaalsed andmesüsteemid annavad riigile ja järelevalveasutustele parema ülevaate, et riske kiiremini tuvastada ja juhtida. Reformi tulemusel tekib ausam konkurents, selgem vastutus ja toimiv jäätmekorraldus. Just selline süsteem, mille vajalikkust Uikala juhtum valusalt esile tõstab. Ja päris lõpuks, Konkurentsiameti novembrikuine jäätmeveoturu raport ütleb otse: jäätmekorraldus eesotsas õigusliku raamistikuga vajab otsustavat muutust. Selle muutuse toobki menetluses olev jäätmeseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu ehk jäätmereform. Need on vajalikud ja otsustavad sammud, mis viivad kogu jäätmevaldkonda edasi. Nagu lubatud, viime Eesti jäätmekorralduse 21. sajandisse. Kutsun austatud Riigikogu liikmeid üles heale ja konstruktiivsele koostööle jäätmereformi menetlemisel. Jäätmekäitluse valdkonnas on seda muutust ka päriselt vaja. Aitäh!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Jäätmeseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga, lühidalt jäätmereformi eelnõuga, toome Eesti jäätmevaldkonna lõpuks 21. sajandisse. Eesmärk on luua toimiv ja õiglane süsteem, kus suurem osa jäätmetest ei lähe enam prügimäele ega põletusahju, vaid muutub uueks toormeks ja tööstuseks. Tegu on murranguga valdkonnas, mis on püsinud muutumatuna enam kui kümnendi. Senine süsteem on killustunud, ebaefektiivne ja ka kallis. Üle poole Eesti olmejäätmetest ladestatakse või põletatakse. Eesti maksumaksjad maksavad Euroopa Liidule igal aastal 16–20 miljonit eurot, sest suur osa plastpakendist jääb ringlusse võtmata. Samal ajal on maailmas järjest suurem nõudlus just jäätmete kui materjali järele. Ka Eesti majandus, olgu selleks siis olemasolevad kõrge lisandväärtusega ettevõtted või uus puhas tööstus, vajab seda kohalikku toorainet. Jäätmereformiga korrastame jäätmevaldkonna osapoolte rollid ja vastutuse. Inimesele muutub sorteerimine lihtsaks ja taskukohaseks ning omavalitsused saavad selged eesmärgid ja paremad võimalused nende täitmiseks. Igaüks neist saab kujundada süsteemi vastavalt oma piirkonna vajadustele kindla standardi alusel. Ettevõtted saavad tänu lihtsale ja läbipaistvale hankesüsteemile keskenduda jäätmeveole või jäätmekäitlusele. Tõuseb konkurents ning stabiilsed materjalivood annavad kindluse planeerida investeeringuid. Muudatuste tulemusel tekib Eestisse uus tööstusharu koos uute töökohtade, maksutulu ja ekspordivõimekusega. Jäätmetest saab väärtuslik sisend uute toodete jaoks, alates biogaasist ja kompostist kuni plastigraanulite, uute pakendite ja ehitusmaterjalideni. Ringlussevõtu osakaal kasvab märgatavalt. Praeguse 38% asemel jõuab aastaks 2035 ringlusse vähemalt 65% jäätmetest. Prügilatesse jääb alla 1%. Nii langeb ka Euroopa Liidule makstav tasu aastaks 2030 umbes 10 miljonile eurole. Soovitud tulemus saab teoks tänu mitmele pikalt ja põhjalikult kavandatud muudatusele. Nüüd kirjeldan, millised konkreetsed muudatused on Riigikogule esitatud eelnõus. Esiteks kehtestame kogu riigis ühtse standardi, kuidas olme‑ ja pakendijäätmeid kogutakse. Pärast põhjalikke analüüse, arvutusi ja konsultatsioone sektoriga jõudsime lahenduseni, mis on tehniliselt mõistlik ja inimesele taskukohane. Jäätmereformiga pakutud lahendus on inimestele soodsaim ja edukamate Euroopa riikide [tasemega] võrreldes miinimumtase. See põhineb meie enda senisel kogemusel ja tööstuse tegelikul võimekusel. Sorteeriva leibkonna igakuine jäätmearve saab seejuures olema keskmiselt viis eurot. Lähiriikide [hindadega] võrreldes on see kaugelt kõige soodsam hind. Tekib küsimus, kuidas me selle saavutame. Tiheasustuse kortermajade juurde tulevad ka pakendikonteinerid. Praegu on seal tavaliselt vaid segaolme‑ ja biojäätmete konteinerid ja pakendijäätmed tuleb viia kas avalikesse konteineritesse või tuleb tellida eraldi konteiner eraldi tasu eest. Kuna see süsteem ei anna piisavat tulemust, lisandub iga tiheasustuse kortermaja juurde kaks konteinerit: üks paber- ja papp‑pakendite ning teine plast- ja metallpakendite jaoks. See tähendab, et tiheasustuse kortermaja ees on neli eraldi konteinerit. Selline [süsteem] toimib edukalt juba kümnes Eesti omavalitsuses ja paljudes uusarendustes ja meie viime selle hea praktika üle kogu Eesti. Klaasi kogutakse jätkuvalt kas avalikesse konteineritesse või vabatahtlikult kodude juures. Vanapaberit ja papp‑pakendeid ei pea edaspidi eraldi koguma – need on ühes konteineris. Nii viime reeglid kooskõlla praktika ja terve mõistusega. Samuti jätkub tagatisraha[süsteemi ehk] pandi[pakendi]süsteemi edulugu. Lisaks paneme kokku ühe selge üleriigilise sorteerimisjuhendi, et lõpetada olukord, kus paralleelselt liigub kümneid erinevaid soovitusi ja juhiseid selle kohta, kuhu näiteks panna munakoor. Eelnõus on ka välja toodud, et pakendikonteinerite tühjendamise kulu ei tohi olla suurem kui 50 senti tühjenduskorra kohta. See on kordades soodsam kui praegune vabatahtlik süsteem, kus tühjendus maksab mõnes kohas isegi kuni kaks eurot tühjenduskorra kohta. Ülejäänud pakendijäätmete veo‑ ja käitluskulude eest maksame me kõik juba siis, kui toote poest ostame. Rõhutan: need muudatused ei too kaasa hinnatõusu, need kulud on juba toote hinna sees. Nüüd liigun järgmise teema juurde. Jäätmereformiga toome targemate hangete ja lepingutega turule uusi ettevõtteid. Nagu peaaegu kõikjal Euroopas, loob ka Eestis jäätmeveoturu kohalik omavalitsus. Mõni nimetab seda omavalitsuskeskseks süsteemiks, aga teenust osutavad siiski eraettevõtted. Seega, munitsipaliseerimist ei tule. Eelnõuga säilitatakse sisetehingupiirang, see tähendab, et teenuse osutamiseks tuleb alati turult võtta konkureerivad pakkumised. Kuid mis siis täpsemalt muutub? Praegu hangitakse jäätmeveo nime all sageli kogu jäätmekorralduse teenuste komplekt korraga. See takistab uutel ettevõtetel turule sisenemist, eriti neil, kes sooviksid spetsialiseeruda ühele konkreetsele teenusele. Seega, edaspidi peavad omavalitsused hankima eraldi veoteenuse ja eraldi käitlusteenuse. Nii saavad konkureerida ka need ettevõtted, kellel puuduvad varasemad lepingulised suhted või infoeelis varasemate teenuste osutamisest. See parandab oluliselt just uute ettevõtete turule pääsemise võimalusi. Praegu veavad osasid jäätmeid omavalitsuse hanke võitnud vedajad, teisi aga tootjavastutusorganisatsioonide koostööpartnerid. See tähendab, et sama maja juures käivad mitmed autod ilma omavahel kooskõlastamata. Kogu see paralleelne süsteem on ebaefektiivne ning tihti segane ja ka kallis. Selleks et muuta süsteem selgemaks ja tõhusamaks, annab jäätmereform pakendijäätmete veo korraldamise õiguse omavalitsustele. See tähendab, et kõik jäätmeliigid on seotud ühtse süsteemiga. Konteinerid asuvad mugavates kohtades, vedusid saab paremini planeerida ning hinnad muutuvad stabiilseks. Samuti väheneb topeltvedudest ja koordineerimatusest tulenev kulu. Omavalitsus saab edaspidi ka võimaluse korraldada jäätmevedu nii, et tema ise jääb jäätmevedaja lepingupartneriks. Kui seni pidi iga inimene või ühistu ise vedajaga lepingud sõlmima, siis nüüd võib teenuse tellida omavalitsus ja jagada kulud õiglaselt kõigi elanike vahel. Rõhutan: see on võimalus, mitte kohustus. Arveldamine ja klienditeenindus koondatakse ühte kohta. Sõltuvalt süsteemi ülesehitusest maksab inimene kas omavalitsusele, selle koostööorganisatsioonile või otse vedajale. Inimese jaoks tähendab see seda, et arved tulevad ühest kohast ja küsimuste korral on teada, kelle poole pöörduda. Enam ei ole vaja otsida, kas probleemi eest vastutab vedaja, omavalitsus või keegi kolmas. Süsteem on läbipaistev ja loogiline. Kolmas suur teema on jäätmekorralduse digitaliseerimine, et andmed oleksid ajakohased ja halduskoormus väiksem. Mida see praktikas tähendab? Praegu on andmete kogumine väga vaevaline. Aruandlus toimub suuresti käsitsi ja otsuseid tuleb teha kahe-kolme aasta taguste andmete põhjal. Lisaks peavad ettevõtted esitama samu andmeid mitmesse kohta: Keskkonnaametile, omavalitsustele ja tootjavastutusorganisatsioonidele. Uues süsteemis täidavad ettevõtted jäätmeveo ja käitluse andmed digitaalselt, elektrooniliste saatekirjade kaudu. Uue digilahenduse abil liiguvad andmed pärast esitamist otse vajalikesse registritesse. Aruanded eeltäidetakse nende andmete põhjal automaatselt. See tähendab, et topeltsisestust ega lisatööd ei ole. Nii saavad riik ja avalikkus ajakohase ülevaate jäätmete liikumisest, ettevõtjate halduskoormus väheneb ning konkurents muutub ausamaks. Lahendus vastab e‑riigi ootustele ja aitab kaasa ettevõtete lisandväärtuse kasvule. Jäätmevaldkonna läbipaistmatu kuvand peab jääma ajalukku. Nüüd räägime uuest puhtast tööstusest, kus valitseb aus mäng. Tänu paremale andmekvaliteedile saavad riik ja omavalitsused oma edusamme lõpuks ka täpselt mõõta. Liigiti kogumise sihtarvud pannakse paika seadusega ja need on kooskõlas ringlussevõtu eesmärkidega. Samuti saavad omavalitsused digitaalse tööriista, mis võimaldab jäätmete kogumistaristut paremini planeerida ning inimestele seeläbi tõhusamat ja mugavamat teenust pakkuda. Nüüd liigun lõpuks ringlussevõtu juurde. Ekslikult arvatakse, et jäätmereform sellega ei tegele, kuid tegelikult on just ringlussevõtt üks reformi keskseid eesmärke. Kuigi Eestis on paljudele jäätmeliikidele juba mõningad käitlusvõimsused olemas, on majanduse arengu mõttes selge, et peaksime palju rohkem oma jäätmematerjali siinsamas Eestis väärindama. Jookseme ajaga võidu. Kui me ise neid võimekusi ei arenda, siis teevad seda meie eest naabrid. Praegu ekspordime mitut liiki väärtuslikku materjali odavalt välja ja ostame hiljem tooteid kallilt tagasi. See pole mõistlik ega jätkusuutlik. Jäätmetes peitub potentsiaal, mida peab kasutama, see loob uusi töökohti, kasvatab eksporti ja hoiab väärtuse siin, Eestis. Et ringlussevõtt saaks päriselt toimima hakata, peavad ka hinnasignaalid olema paigas. Seepärast viime olme‑ ja tavajäätmete ladestamise ja põletamise tasud samale tasemele ringlussevõtu kuludega. Ainult nii tekib ettevõtjatel huvi investeerida uutesse tööstuslahendustesse. Eelnõuga kehtestame selge nõude: biojäätmetest tohib toota ainult sertifitseeritud tooteid, näiteks kvaliteetset komposti või biogaasi kääritusjääki. Ilma sertifikaadita mass ei lähe ringlussevõtuna arvesse ja seda ei sobi ka põllumajanduses kasutada. Eestis on juba olemas tootjad, kes suudavad seda kvaliteeti tagada, anname neile õigustatud eelise ja loome kogu süsteemis ausad mängureeglid. Lõpetuseks. Vastuses tänasele arupärimisele, mis nüüd [päevakorrast] välja jäi, plaanisin pikemalt peatuda just Ida-Virumaal asuva Uikala prügila probleemidel. See punkt jäi täna küll välja, aga lühidalt seda [probleemi] ikkagi kirjeldan, sest see ilmestab selgelt, miks meil on jäätmereformi vaja. Uikala prügilas on viimastel aastatel esinenud tõsiseid probleeme, sealhulgas keskkonnaalaseid rikkumisi ja puudusi keskkonnaloa nõuete täitmisel. Prügilas on korduvalt puhkenud põlengud, mis viitavad puudustele nii jäätmekäitluse korralduses kui ka riskijuhtimises. Keskkonnaamet on olnud sunnitud ladestamise mitmel korral peatama. Murelikuks teeb seegi, et sama ettevõte osutab jäätmeveoteenust enam kui 100 000 inimesele. Kui selline teenusepakkuja peaks ootamatult tegevuse lõpetama, satuksid mitmed omavalitsused keerulisse olukorda. Selline olukord kahjustab keskkonda, õõnestab avalikkuse usaldust kogu jäätmekäitlussüsteemi vastu ja seab ausalt tegutsevad ettevõtted ebaausasse konkurentsiolukorda. Mure ei piirdu vaid ühe piirkonnaga. Mitmel pool Eestis sõltub jäätmevedu ühest ainsast teenusepakkujast. Kui süsteem on monopoliseerunud, jääb omavalitsusel muutusteks väga vähe mänguruumi. Olukorra lahendamiseks ja selliste riskide vältimiseks ongi vaja jäätmereform kiirelt ellu viia. Veo‑ ja käitlusteenuste hangete lahutamine vähendab sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest ning omavalitsused saavad selged õigused ja kohustused jäätmekäitluse korraldamisel ning võimaluse sekkuda enne, kui kriis on käes. Digitaalsed andmesüsteemid annavad riigile ja järelevalveasutustele parema ülevaate, et riske kiiremini tuvastada ja juhtida. Reformi tulemusel tekib ausam konkurents, selgem vastutus ja toimiv jäätmekorraldus. Just selline süsteem, mille vajalikkust Uikala juhtum valusalt esile tõstab. Ja päris lõpuks, Konkurentsiameti novembrikuine jäätmeveoturu raport ütleb otse: jäätmekorraldus eesotsas õigusliku raamistikuga vajab otsustavat muutust. Selle muutuse toobki menetluses olev jäätmeseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu ehk jäätmereform. Need on vajalikud ja otsustavad sammud, mis viivad kogu jäätmevaldkonda edasi. Nagu lubatud, viime Eesti jäätmekorralduse 21. sajandisse. Kutsun austatud Riigikogu liikmeid üles heale ja konstruktiivsele koostööle jäätmereformi menetlemisel. Jäätmekäitluse valdkonnas on seda muutust ka päriselt vaja. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma kõigepealt ütlen, et meie pere on jäätmeid sorteerinud juba aastaid ilma igasuguse seaduseta. See, mida te teete, on täielik hullumeelsus. Te ütlete, et te maksate Euroopa Liidule trahvi 11–20 miljonit eurot aastas.

16–20 [miljonit].

16–20 [miljonit]! Ma loen sellest seadusest, kui palju kasvavad 2026. [aastal] kulud. See on kokku 70 miljonit eurot. Kellele me selle 50 miljonit [anname]? Kas 50 miljonit läheb nendele, kes teevad neid plastmassist konteinereid – ma rõhutan: plastmassist! –, mille kohta ei ole teada, kuidas ja millal need lagunema hakkavad? Kodudesse neli konteinerit, majaühistute ette neli konteinerit – kõik see ju maksab. Te soovitate, et autod hakkaksid vedama nelja konteineri [sisu] eraldi. Ma ei saa sellest aru, miks omavalitsused neli erinevat hanget peaksid tegema. Te soovitate, et omavalitsus oleks vahendaja ehk võtaks nii, nagu Tallinna linn võttis mingil ajal protsente vahelt. Peaminister lubas, et ühtegi maksu enam juurde ei tule. Miks te tulete igal aastal Riigikogu ette tahtmisega võtta …

Teie aeg!

… lõpptarbija taskust 50 miljonit?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Tegelikult on numbrid sellised, et see 16–20 miljonit eurot on pakenditasu, mida Eesti maksab Euroopa Liidule. Kõik riigid maksavad seda. Arvestuse järgi on peale jäätmereformi see [tasu], mida tuleb maksta, circa 10 miljonit. Nüüd teine teema. [Ütlesite], et lisanduv kulu on 50 miljonit eurot. Vastupidi, kui me kõik kulud, tulud-kulud, kokku lööme, siis [näeme, et] jäätmereformiga jääb riik 20 miljoni euroga plussi. (Aivar Kokk räägib midagi saalist.)

Peeter Ernits, palun!

Ei oska öelda.

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! 2017, kui sina olid vist Operaili juht, istusin mina keskkonnakomisjonis. Rainer Vakra juhtis meie vägesid. 14–15 kuud me nii-öelda jahusime seda kupatust. Tekst oli umbes samasugune, lõputu nagu jänese laul. Lõpuks läks toonane kolleeg Kalle Palling juba kurjaks, et milleks selline jobutamine. Nüüd on jälle selline suur kapsas tulnud. Sa oled uus mees. Oled sa kursis sellega, mis kõik on toimunud sellesama jäätmeseadusega? Sellega on toimunud selline metsik jorutamine, molutamine. Kas sa arvad, et nüüd läheb paremini kui Rainer Vakra ajal?

Hea juhataja! Auväärt minister! Aastal 2017, kui sina olid vist Operaili juht, istusin mina keskkonnakomisjonis. Rainer Vakra juhtis meie vägesid. 14–15 kuud me nii-öelda jahusime seda kupatust. Tekst oli umbes samasugune, lõputu nagu jänese laul. Lõpuks läks toonane kolleeg Kalle Palling juba kurjaks, et milleks selline jobutamine. Nüüd on jälle selline suur kapsas tulnud. Sa oled uus mees. Oled sa kursis sellega, mis kõik on toimunud sellesama jäätmeseadusega? Sellega on toimunud metsik jorutamine, molutamine. Kas sa arvad, et nüüd läheb paremini kui Rainer Vakra ajal?

Aitäh! Olen kursis, tõesti, neid seadusemuudatusi on praeguseks üle kahe aasta sellisel moel ette valmistatud. Aga see ongi keeruline teema. Viimastel kuudel oleme kohtunud peaaegu kõikide huvipooltega, kes on selle seadusega seotud, ja viinud [eelnõusse] sisse muudatused, mis on huvipoolte jaoks rahuldavad, näiteks need, mis likvideerisid ära selle, et jäävad sisetehingud. Ehk siis kohalik omavalitsus hakkab piltlikult [öeldes] ise oma autodega jäätmevedu tegema. Ühtepidi jääb ära munitsipaliseerimine. [Eelnõusse] on viidud sisse sellised muudatused, mis on osapooltega lõpuni läbi räägitud. Sellepärast ma nii veendunud olengi, et tagumine aeg on jäätmereform ära teha. Lõpuks on osapooled keskpõrandal koos. Lisaks oli enne juttu, et kuskil omavalitsustes [prügi] juba sorteeritakse, seda on pikka aega [tehtud]. Jah, täpselt nii ongi, et kümme omavalitsust Eestis enam-vähem samasugust süsteemi kasutavad. Me saame selle parima praktika kasutusele võtta süsteemselt üle Eesti.

Aitäh! Olen kursis, tõesti, neid seadusemuudatusi on praeguseks üle kahe aasta sellisel moel ette valmistatud. Aga see ongi keeruline teema. Viimastel kuudel oleme kohtunud praktiliselt kõikide huvipooltega, kes on selle seadusega seotud, ja viinud [eelnõusse] sisse muudatused, mis on huvipoolte jaoks rahuldavad, näiteks need, mis likvideerisid ära selle, et jäävad sisetehingud. Ehk siis kohalik omavalitsus hakkab piltlikult ise oma autodega jäätmevedu tegema. Ühtepidi jääb ära munitsipaliseerimine. [Eelnõusse] on viidud sisse sellised muudatused, mis on osapooltega lõpuni läbi räägitud. Sellepärast ma nii veendunud olengi, et tagumine aeg on jäätmereform ära teha. Lõpuks on osapooled keskpõrandal koos. Lisaks oli enne juttu, et kuskil omavalitsustes juba sorteeritakse, seda on pikka aega [tehtud]. Jah, täpselt nii ongi, et kümme omavalitsust Eestis enam-vähem samasugust süsteemi kasutavad. Me saame selle parima praktika kasutusele võtta süsteemselt üle Eesti.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Te tõite välja, et praegu maksab Eesti 16–20 miljonit eurot trahvi. Aga palun tooge välja teiste riikide näitajad, Euroopa Liidu liikmesriikide näitajad elaniku kohta. Kui palju nendel need trahvimäärad on? Mil määral nad on neid kohustusi täitnud? Kas me oleme selles positsioonis esimesed või tagumised? Kuidas teistel riikidel on läinud? [Küsimuse] teine pool. Loomulikult, see on järjekordne kohustus, mille me oleme Euroopa Liidus võtnud. Ju siis tolleaegsed ametnikud ja poliitikud arvasid, et see on hea mõte. Aga kui [süveneda], et ikkagi iga aasta [tuleb] selline summa ära maksta – kiita ei ole. Lisaks te mainisite, et kulusid ei tule. Selles osas me oleme kindlasti eri meelt. Kulud, mis selle seaduse rakendamisega kaasnevad, on ikka päris suured.

Jah, kuludega on tõesti nii, et neid peab vaatama komplektis. Ei saa öelda, et ühelt poolt tuleb juurde, teiselt poolt läheb võib-olla isegi vähemaks. Aga kokkuvõttes, pärast jäätmereformi on riik 20 miljoni euroga plussis. Nii et seda peab vaatama komplektis. Ma ei oska öelda teiste riikide numbreid. Selle võib järgi uurida ja pärast kirjalikult saata. Täitsa õige mõte on vaadata, kui palju teised riigid maksavad. Aga selle juurde on paslik öelda, et Eesti on Euroopa Liidus jäätmete liigiti kogumise poolest ikkagi täiesti tagumises otsas. Nii et igal juhul on meil vaja reeglid paika panna ja Euroopa riigiks saada.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra minister, ma mäletan, et aegu tagasi te tegelesite agaralt ettevõtlusega. Võib-olla viimane ots sellest on olnud selline, et väikeselt omavalitsuselt sai mitte eriti targa tee jaoks raha välja pigistatud. Aga nõudluse-pakkumise vahekorrast ja sellest, mis see endaga kaasa toob, peaks teil siiski mingi ettekujutus olema. Te oma avakõnes kõvasti rõhusite sellele, kui väärtuslikuks on muutunud jäätmed ja et toorainena on need aina väärtuslikumad, ja nii edasi. Aga miks siis on nii, et tegemist on tohutult väärtusliku toormega, mida kõik vajavad, aga inimestel kulud kasvavad, KOV‑il kulud kasvavad ja nii edasi? [Toon] võrdluse ettevõtlusest: tahad hästi head kaupa müüa, siis maksa ise peale. Miks siin on selline tagurpidi loogika? Nagu te ise ütlesite, on tegu väga väärtusliku ja nõutud toormega.

Aitäh! Vastupidi, kulud ei kasva. Täpselt nii ongi. Kulud kasvavad nendel, kes liigiti ei kogu. Leibkonnale, kes kogub liigiti, on kuuarve keskmiselt viis eurot. Sõltub muidugi sellest, kas ta on tiheasustusalas, kas ta on suures korterelamus, korteriühistus või väikses [majas], aga keskmiselt on viis eurot. Nende kulud, kes ei kogu liigiti, on kaks kuni kolm korda suuremad, maksimum kolm korda suuremad. Ja seda sellepärast, et segaolmejäätmed on need, mis maksavad rohkem ja millest me tahame lahti saada, sest neid ei saa ümber töödelda ega uuesti ringlusse võtta. Ehk siis eesmärk on see, et põletusse – või veel hullem: ladestusse! – läheks võimalikult vähe jäätmeid.

Aitäh! Vastupidi, kulud ei kasva. Täpselt nii ongi. Kulud kasvavad nendel, kes liigiti ei kogu. Leibkonnale, kes kogub liigiti, on kuuarve keskmiselt viis eurot. Sõltub muidugi sellest, kas ta on tiheasustusalas, kas ta on suures korterelamus, korteriühistus või väikses [majas], aga keskmiselt on viis eurot. Nende kulud, kes ei kogu liigiti, on kaks kuni kolm korda suuremad, maksimum kolm korda suuremad. Ja seda sellepärast, et segaolmejäätmed on need, mis maksavad rohkem ja millest me tahame lahti saada, sest neid ei saa ümber töödelda ega uuesti ringlusse võtta. Ehk siis eesmärk on see, et põletusse või ladestusse – veel hullem: ladestusse! – läheks võimalikult vähe jäätmeid.

Aitäh! Võtan küsimuse istungi juhatajale. Peeter Ernits, palun! Teil on käsi püsti. Ei ole? Teil oli käsi püsti. Võib-olla läksite kogemata pihta.

Vabandust, ma ei pannud tähele.

Teil oli küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa. Lugupeetud minister ütles, et ta saadab küsijale vastuse selle kohta, kui palju teised riigid trahvi maksavad. Ma palun, et see ka minu postkasti saadetaks, võib-olla ka teistele.

Nii, aitäh! See jõudis adressaadini. Lähme edasi. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et uusi makse ei tule. See on tegelikult täiesti vale. Kui me võtame siin ühe näite korteriühistu arve kohta, siis sellist rida nagu jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu siiamaani ei ole. Ja see on 50% kogu eelnevalt liigiti kogutud pakendite ja liigiti kogutud jäätmete summast. Eraldi on veoteenus, eraldi on kogutavad liigid ja lõpuks on lisanumber jäätmehoolduskulude katteks, mis on 50%. Nii et suurenenud jäätmeveohind on juba reaalne. Mitu ettevõtet hakkab lõpuks siis neid jäätmeid vedama? Kui on neli konteinerit, siis neli autot käib neid [tühjendamas]. Praegu on võimalik segaolmejäätmed ühe korraga ära vedada, aga siis tuleb neli autot, mis kõik kasutavad fossiilkütuseid.

Aitäh! Siin oli tegelikult kaks küsimust. Esimene [küsimus] oli, et kas tulevad uued maksud. Ei, praegu on jäätmeveoarves kõik need tasud sees ühe maksena. See [süsteem] on läbipaistmatu, [sest pole teada], kui palju sellest on käitlustasu, kui palju on vedamine ja mis iganes veel. Ehk siis see süsteem, kus jäätmevedaja esitab ühe numbri, milles kõik sisaldub, on läbipaistmatu. Nüüd, uus süsteem on just vastupidi, läbipaistev. Selles on näha, mis on vedamise [kulu], mis on käitluse [kulu], mis on mingid muud võimalikud kulud. Nii et makse juurde ei tule, vaid lihtsalt omavalitsus kirjutab lahti, mille eest raha küsitakse. See on punkt üks. Teine oli … Läks juba meelest. (Hääl saalist.) Jaa. Praegu veetakse olmejäätmeid eraldi ja biojäätmeid eraldi ja vedajad käivad avalikes punktides, kuhu tootjavastutusorganisatsioon nad kas paberile, pakendile või klaasile järgi saadab. Samamoodi kogutakse ka tulevikus, aga siis juba läbi kohaliku omavalitsuse hanke. Probleem on selles, et need avalikud pakendi‑ ja papikonteinerid, mis on kuskil omavalitsuses, on tihti täis ja tootjavastutusorganisatsioonidel tihtipeale puudub motivatsioon neid tühjendada nii sageli, kui vaja oleks. Mul on kasvõi enda kodukohas nii, et kui ma tahan viia paberit või pakendit ära, siis need konteinerid on täis. Kohalik omavalitsus midagi teha ei saa, sest nemad seda ei korralda. Uue süsteemi järgi hakkab [korraldus] käima läbi KOV‑i ja vedusid [tehakse] nii tihti, kui vajalik on.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Mina küsiksin uuesti selle küsimuse, mille puhul mulle tundus, et te jätsite minu kolleegile Aivar Kokale vastamata. Nimelt, Reformierakond on peaministri suu läbi lubanud lõpetada maksufestivali, mis on kõiki Eesti inimesi vaesemaks teinud. Aga jäätmereform toob kaasa uued maksud ja kohustused, mis suurendavad inimeste ja ka ettevõtete väljaminekuid ning tõstavad taas kord kõiki hindasid. Kuidas läheb see reform kokku peaministri lubadusega? See oli siis Aivar Koka [küsimus]. Aga mina küsiks teie käest veel lisaks seda. Omavalitsustes on ju väga palju teisi muresid ja probleeme, mida on vaja lahendada, aga teie praegu soovite panna omavalitsusi tegelema asjadega, mida siiamaani on teostanud erafirmad. Kuidas see läheb kokku meie varasema loogikaga ja Reformierakonna varasema loogikaga?

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Mina küsiksin uuesti selle küsimuse, mille puhul mulle tundus, et te jätsite minu kolleegile Aivar Kokale vastamata. Nimelt, Reformierakond on peaministri suu läbi lubanud lõpetada maksufestivali, mis on kõiki Eesti inimesi vaesemaks teinud. Aga jäätmereform toob kaasa uued maksud ja kohustused, mis suurendavad inimeste ja ka ettevõtete väljaminekuid ning tõstavad taas kõiki hindasid. Kuidas läheb see reform kokku peaministri lubadusega? See oli Aivar Koka [küsimus]. Aga mina küsiks teie käest veel lisaks seda. Omavalitsustes on ju väga palju teisi muresid ja probleeme, mida on vaja lahendada, aga teie praegu soovite panna omavalitsusi tegelema asjadega, mida siiamaani on teostanud erafirmad. Kuidas see läheb kokku meie varasema loogikaga ja Reformierakonna varasema loogikaga?

Jaa, aitäh! Vastan esimesele küsimusele. Ma ei tea, kust on tulnud see arvamus, et läheb kallimaks või [tulevad] uued maksud. Just selgitasin, et see uus tasu lihtsalt sisaldab erinevaid … Me kirjutame selle tasu lahti: mis on vedu, mis on käitlus ja nii edasi. Uusi makse ei tule. Sellest [väitest], et läheb kallimaks. Ei lähe kallimaks. Eestis on praegu hinnad väga erinevad: seal, kus on väiksem konkurents, on ka hinnad kõrgemad. Võtame kasvõi Keila näite: umbes aasta tagasi tõusid Keila linnas hinnad kordades. Kui konkurentsi ei ole ja pakkujaid ei ole, siis läheb hind kõrgeks. Meie lööme veo ja käitluse lahku, ehk siis veole saab tekkida palju rohkem konkurentsi. Võtame lihtsa näite: Soome. Seal on samasugune süsteem. Sinna on tekkinud 150 vedajat, kes on sellised lokaalsed, aga seal on suur konkurents ja selle tõttu on ka hind madalam. Meil on praegu Eestis kaks suurt vedajat, kes on ühtlasi käitlejad. See ei ole normaalne. Kui [ajas] natuke edasi vaadata, siis varsti on võib-olla [ainult] üks [vedaja]. Me peame selle olukorra ära lahendama nii, et [tekiks] konkurents. Teine [küsimus oli], et miks KOV võtab üle erasektori töö. Ei võta. KOV lihtsalt korraldab hanke ja hanke tulemusel teevad selle töö erafirmad. KOV saab kogu selle reformi jaoks ka toetusi, et seal, kus vaja, teha korda oma jäätmejaamad või osta juurde konteinereid. Ehk siis KOV‑idele on ette nähtud toetusraha, et jäätmereform ellu viia.

Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Vajalik reform. Inimesed on aastate jooksul püüdnud õppida korrektselt sorteerima, aga sageli saab takistuseks arusaamine, et lõpuks läheb kõik nagunii põletusse – mis selle pingutuse mõte on? Kuidas ringlussevõtu võimekusega Eestis on? Kas me saame reformi tulemusel ringlussevõtu võimekust kuidagi parandada? Kas inimene saab teada, et jah, sellel on mõtet, kui ta korralikult sorteerib, lisaks sellele, et arve tuleb siis väiksem? Ja kas reformil on sisulist mõju ressursi kasutuselevõtule?

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Vajalik reform. Inimesed on aastate jooksul püüdnud õppida korrektselt [prügi] sorteerima, aga sageli saab takistuseks arusaamine, et lõpuks läheb kõik nagunii põletusse – mis selle pingutuse mõte on? Kuidas ringlussevõtu võimekusega Eestis on? Kas me saame reformi tulemusel ringlussevõtu võimekust kuidagi parandada? Kas inimene saab teada, et jah, sellel on mõtet, kui ta korralikult sorteerib, lisaks sellele, et arve tuleb siis väiksem? Ja kas reformil on sisulist mõju ressursi kasutuselevõtule?

Aitäh! Selle jaoks ongi see digitaalne pööre, et näha, kuhu need liigiti kogutud jäätmed lähevad. Ehk siis, kui jäätmeid on kogutud liigiti, siis need ei tohi minna põletusse, vaid [need peavad minema taaskasutusse]: papp ja paber lähevad kasvõi, ma ei tea, Räpina paberivabrikusse, klaas läheb Järvakanti, ja nii edasi. Ehk siis me [tahame] näha, kuhu liigiti kogutud jäätmed suunatakse. Kordan veel: eesmärk on, et just põletusse ja ladestuse minevaid jäätmeid oleks võimalikult vähe.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Te väitsite jäätmete sorteerimise kohta, et kui liigiti ei kogu, siis on kaks kuni kolm korda suuremad arved. Küll aga on näiteks Inglismaal tehtud võrdlus, kus üks maakond kogus liigiti, vedas prügijäätmed eraldi kokku, ja teine viis sorteerimistehasesse. Vahe on 10%, tehasesse [viidud] ja liigiti kogutud prügil. Ei tundu kuidagi proportsionaalne. Kas on ikka väga mõistlik liigiti nende autodega paari kilekoti vedamine? Mul on ka konkreetne küsimus. Kui liigiti kogumine toimub, siis kuhu see väärtuslik materjal viiakse ja milleks seda kasutatakse, näiteks Eestis? Kas teil on mingeid näiteid tehastest, kes seda ostab, ja sellest, mis hinnaga seda ostetakse? Äkki on teil midagi positiivset öelda?

Aitäh! Esiteks, selle Inglismaa näite puhul peaks konkreetselt vaatama, mis seal siis tegelikult on ja miks seda ei ole rakendatud mujal Euroopas, kus on mindud liigiti kogumise [teed]. Nüüd sellest, kuhu need liigiti kogutud jäätmed lähevad. Võtame sellesama papi ja paberi. Ma korra juba mainisin, et näiteks Räpina paberivabrik on üks, kes töötleb. Plastijäätmete puhul on hea ja halb näide see, et niikaua kui meie siin jäätmereformi ette valmistasime, tegid lätlased korraliku suure tehase plastpakendi ümbertöötlemiseks – seal on 250 töökohta. Plastpakendijäätmed lähevad praegu osaliselt Lätti. Klaas. Näiteks Järvakandis on kaks tublit ettevõtet: üks on Owens-Illinoisi Järvakandi Klaas, kes teeb uued pudelid-purgid, ja teine töötleb ringi madalama kvaliteediga klaasi ja sellest tehakse ehitusmaterjali ehk klaasgraanuleid. Nii et meil on sellised tehased olemas. Küsimus on selles, et kui me saame läbi jäätmereformi anda ette kindla koguse, et meil on ühte materjali tulevikus niipalju, teist materjali naapalju, siis tekib ka ettevõtjatel kindlus investeerida sellistesse tehastesse või seadmetesse, kus saab liigiti kogutud jäätmeid ümber töödelda. Aga kuna praegu tekib [materjali] vähe või ei tea ettevõtjad ette, kui palju mingit sorti liigiti kogutud jäätmeid tekib, siis ei ole neil ka investeerimishuvi. Meil on liikide kaupa ära kaardistatud, kes investeeriksid. Eesti on suuteline pärast jäätmereformi käivitumist ise oma liigiti kogutud jäätmed ümber töötlema. Ehk siis tekivad uued väikesed tööstused.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra minister! Käiks selle kulude poole siis korra veel läbi. Mina olen maainimene, elan hajaasustuses ja [tean, et] põhimõtteliselt, kui olla selline tubli maainimene ja selle asjaga tõsiselt tegeleda, on tegelikult võimalik jäätmete teket vältida. Noh, suurema jao toiduaineid saab korduvkasutatavas pakendis endale koju tuua, biojäätmed, ma ei tea, kanad söövad ära ja komposteerin. See mõni üksik paberileht, mille kolleegid enne valimisi postkasti saadavad, läheb ahju tule alustuseks, ja nii edasi. Kas mul siis saab olla kulu null või mul ikkagi tekib mingisugune miinimumtasu, et värvilised konteinerid tühjalt seisaksid? Kas on võimalik niimoodi ise oma käitumisega see kulu nulli viia?

Aitäh! On võimalik nulli viia, aga see eeldab kokkulepet kohaliku omavalitsusega. See on kohaliku omavalitsuse otsustusõigus, kuidas hajaasustuses kogumine käib või ei käi. (Hääl saalist.) No kui kogutakse, siis ikkagi maksab jäätmevaldaja ehk majaomanik. Aga kui tal ei teki jäätmeid, kui ta komposteerib kohapeal ja muid jäätmeid ei teki, siis kulu ei ole. (Hääl saalist.) Kohalikul omavalitsusel, nagu ma ütlesin, on õigus hajaasustuse elanikuga kokku leppida, kas seal tekivad jäätmed või ei teki. Kui ei teki, siis auto ei käi. Senimaani tõesti käis, sest see oli kohustuslik. Aga kui lepingupartner on kohalik omavalitsus, siis on see tema pärusmaa.

Aitäh! On võimalik nulli viia, aga see eeldab kokkulepet kohaliku omavalitsusega. See on kohaliku omavalitsuse otsustusõigus, kuidas hajaasustuses kogumine käib või ei käi. (Hääl saalist.) No kui kogutakse, siis ikkagi maksab jäätmevaldaja ehk majaomanik. Aga kui tal ei teki jäätmeid, kui ta komposteerib kohapeal ja muid jäätmeid ei teki, siis kulu ei ole. (Hääl saalist.) Kohalikul omavalitsusel, nagu ma ütlesin, on õigus hajaasustuses elanikuga kokku leppida, kas seal tekivad jäätmed või ei teki. Kui ei teki, siis auto ei käi. Senimaani tõesti käis, sest see oli kohustuslik. Aga kui lepingupartner on kohalik omavalitsus, siis on see tema pärusmaa.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma alustan sellest, et minul on arve iga kuu neli eurot. Ausalt öeldes ma ei oska seda kuidagi väiksemaks teha. Olmeprügi [täidab] pool sellest väikesest konteinerist, enam väiksemat konteinerit ei ole võimalik tellida. Paberi ma saan ise ära viia, pakendid saan ära viia. Ma ikkagi ei saa aru, miks te ei taha meile selgitada, miks me seda 70 miljonit eurot peame maksma hakkama, uusi prügikaste juurde panema, kui praegune süsteem toimib. Need kohad, kuhu on võimalik pakendid, klaas, kiled ära viia, on ju olemas – kõik see on ju olemas. Te keelate põletamise ära. Selge, et prügi kõige vähem tekib siis, kui põletad. Kõige vähem raha kuluks siis, kui see läheks kohe kõik põletusahju. [Kui oleks] üks auto, üks konteiner, muresid ei oleks, inimesed saaks sooja, saaks elektrit toota. Või siis teine variant on see, et kui te ütleksite, et ehitame need suured sorteerimisjaamad, kus koha peal sorteeritakse ära. Ka siis ma usuks …

Teie aeg!

… et oleks võimalik kokku hoida. Aga see, et te räägite, et väikeettevõtjad pakuvad paremat hinda kui suurettevõtjad …

Aitäh!

Olen ise ettevõtja. Mina oma ettevõtjakogemuse põhjal küll ei ole näinud, et kahe lehma pidaja teenib rohkem kui 2000 lehma pidaja.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Ma ütlen uuesti: ma ei tea, kust on tulnud [arvamus], et kulu on 70 miljonit. Sellest ma ei saa aru. Teiseks, seal, kus on neli eurot kuus, ja neil, kes juba liigiti koguvad, ja seal, kus toimib, ongi hästi – seal suure tõenäosusega ei muutugi midagi. Umbes kümnes omavalitsuses üle Eesti see süsteem toimib. Aga väga paljudes ei toimi. Me täna räägime kogu Eestist, me ei räägi ühest omavalitsusest. (Hääl saalist.)

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! [Kõigepealt] see pikk jorutamine ja 2019. [aastal tõmmati] vesi peale. Millal selle nii-öelda tubli eelnõu ettevalmistamine peale hakkas? Ma saaks siis arvutada, mitu aastat vahepeal molutati.

Aitäh! See on [kestnud] kaks aastat ja mõni kuu peale. Pidi tegelikult Riigikokku tulema märtsikuus. Kui tuli valitsuse uuendus, siis võtsime uuesti selle eelnõu ette, tegime uue tiiru kõikvõimalike huvipooltega, et kõik veel üle vaadata, et see oleks tulevikku vaatav. Ja see võttis veel kaks kuud [aega]. Tõesti, sellega on väga pikalt tegeldud ja väga paljusid osapooli on kuulatud. Meil on täna vedamisest ja monopoolsusest palju juttu olnud. Ka vedajatega on mitmeid kordi räägitud, kuidas tulevikus mõistlikum oleks.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Tõepoolest, praegu on üks hind ja sellega siis veetakse, aga sellisel juhul ongi selle ühe hinnaga kõik asjad veetavad. Nüüd, see andmete läbipaistvus tekitab ju bürokraatiat. See, kui kõik read tuuakse eraldi välja, on osa bürokraatiast. See tekitab bürokraatiakoormust nii korteriühistutele kui ka omavalitsuse raamatupidajatele, kes peavad hakkama neid eri ridu välja tooma. Ja see tähendab seda, et tulevad kohtuvaidlused [sellistes] korteriühistutes, kus näiteks [üks elanik] elab [oma korteris püsivalt, teine mitte]. [Elanikule], kes on enamuse ajast korterist ära, pannakse [arvele] see jäätmehoolduskulude tasu, aga kuna tema jäätmeid ei tooda, siis ei ole tal ka põhjust maksta ja nii tekivad vaidlused. Nüüd lükatakse kõik sujuvalt allapoole, et ise ei peaks mitte midagi tegema. Selle vedamise kohta. Omavalitsustel ongi kohustus riigihanke korras jäätmevedaja leida. Paljudel omavalitsustel on jäätmeveo hanked läbi saanud. Mis saab nendest, kellel just algasid uued jäätmete vedamise lepingud?

Aitäh! Korteriühistul on lisaks jäätme[veo teenuse tasule] veel terve ports erinevaid tasusid – igasugused hooldustasud ja nii edasi –, mida tuleb hallata. Eks need kõik käivad sinna sama süsteemi alla. Jäätmeveo hanked, mis praegu kehtivad, kehtivad edasi. See reform ongi mõeldud nii, et maksimaalselt viie aasta jooksul tuleb see ellu viia. Ehk siis 2030 on tagumine aeg, sest need hanked kehtivad kuni viis aastat. Need, kellel lõpeb selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses, saavad [hankesse] minna juba uue reformi alusel, aga nad ei pea. Kes tahab praegu hankesse minna, saab minna vana süsteemi alusel. Nii et nende jaoks miskit ei muutu. See on kohaliku omavalitsuse otsus, kuidas hankesse minna.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Mina ei saa teie sorteerimistuhinast aru. Sellest et biojäätmeid on vajalik eraldi koguda, ma saan küll aru. Ja see ettekujutus kohaliku omavalitsuse korraldusest on teil küll väga roosa. Võtame kõigepealt selle keskkonnasõbralikkuse. See, et me paigutame neli konteinerit, toodame neid plastikust, veame, on erinevad veoringid, jätab kindlasti suurema jalajälje kui ühe konteineri puhul. Mehhaniseeritud sorteerimine kaasaja nõuetele vastavalt ja tehnoloogiat kasutades on kindlasti efektiivsem kui see, et kogu rahvas arhailiselt käsitsi sellega tegeleb. Ma ei saa tõesti sellisest lähenemisest aru. Tänapäeval on võimalik biojäätmed eraldi koguda ja ülejäänud sorteerib sorteerimisjaam. See on efektiivsem, odavam ja keskkonnasäästlikum. Miks me ei vali seda teed?

Aitäh! Me oleme rääkinud suurte käitlejatega ja nad on samal meelel, et liigiti kogumine on mõistlik ja seda teed tuleb minna. Ka need, kellel on sorteerimistehased olemas, ütlevad, et nende jaoks on oluline pluss see, kui nad saavad jäätmed kätte juba liigiti sorteeritult. [Liigiti kogutud jäätmed] on puhtamad ja neid saab oluliselt rohkem ringlusse tagasi võtta. Küsimuse esimene pool oli selle kohta, et tuleb rohkem sõita. Tegelikult ju korteriühistu ise määrab, kui tihti tal on vaja jäätmeid ära viia. Poolikute konteinerite vedamist ei ole. Jäätmereformiga muutub ka see, et kui senimaani oli miinimumaeg üks kuu, kus tuli segaolmejäätmete ja pakendite järgi käia, siis nüüd see tähtaeg pikeneb. Seal, kus tekib jäätmeid vähem, on see aeg kuni kolm kuud. Nii et saab sõitudele pikema välpe küsida. Ainsad, mille puhul jääb [kehtima] üks kuu, on biojäätmed, sest need lihtsalt ei kannata üle ühe kuu hoidmist.

Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selle eelmise küsimuse jätkuks võib öelda, et minu teada on Eestis sellist sorteerimisliini testitud ja sealt saab kätte umbes 10% materjalist. Kui see toimiks nii, nagu eelpool küsija mainis, siis kasutataks seda ju igal pool. Ja lisaks, minu teada ei tule jäätmeid sorteerimisest juurde. Ma olen sorteerinud aastaid ja ei ole märganud, et neid juurde tuleks. Pigem jääb neid ikkagi vähemaks, kui inimese teadlikkus tõuseb. Ehk siis kuidagi ei veeta rohkem jäätmeid ära. Aga minu küsimus on hoopis elukeskkonna valdkonnast. Meil on inimestel päris sagedased häiringud seoses põlevate prügilatega. Minu teada ainuüksi Uikala prügila on sel aastal põlenud 11 korda. Kas jäätmereformiga lõppeb sellisel moel ladestamine, et tõepoolest selliseid katastroofe [enam] ei toimuks?

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selle eelmise küsimuse jätkuks võib öelda, et minu teada on Eestis sellist sorteerimisliini testitud ja sealt saab kätte umbes 10% materjalist. Kui see toimiks nii, nagu eelküsija mainis, siis kasutataks seda ju igal pool. Ja lisaks, minu teada ei tule jäätmeid sorteerimisest juurde. Ma olen sorteerinud aastaid ja ei ole märganud, et neid juurde tuleks. Pigem jääb neid ikkagi vähemaks, kui inimese teadlikkus tõuseb. Ehk siis kuidagi ei veeta rohkem jäätmeid ära. Aga minu küsimus on hoopis elukeskkonna valdkonnast. Meil on inimestel päris sagedased häiringud seoses põlevate prügilatega. Minu teada ainuüksi Uikala prügila on sel aastal põlenud 11 korda. Kas jäätmereformiga lõppeb sellisel moel ladestamine, et tõepoolest selliseid katastroofe [enam] ei toimuks?

Aitäh! Tõesti, jäätmereformi üks eesmärke ongi see, et oluliselt kukuks just ladestamise osakaal, ka põletuse osakaal, aga [peamiselt] ladestamise osakaal. Praegu on eesmärk see, et ladestusele läheks kuni 1% kõikidest jäätmetest. Sel juhul selliseid Uikala-laadseid prügilaid enam ei saa tekkida ja sellise keskkonnaprobleemi [tekkimise] risk oluliselt väheneb. Üks läbivaid probleeme ongi see, et ei ole valikut, kuhu saaks – kasvõi ladestusele – jäätmeid saata, sest neid on nii palju ja prügilaid on vähe. Nii et eesmärk on ladestust võimalikult [palju] vähendada.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Hea kolleeg Yoko Alendril on ju õigus selles osas, et jäätmete hulk väheneb. Aga jäätmete hulk ei vähene mitte seetõttu, et me menetleme seda seadust, vaid seetõttu, et Reformierakond koos oma partneritega on siin järjepidevalt tõstnud makse. Arvud ei valeta, statistika ei valeta. Ma toon lihtsalt mõningad näited. Vaatame 2023. aasta Eesti jaemüügi kogukäivet. See langes 2022. aasta [käibega] võrreldes 8%. 8%! Vaatame aastat 2024 ja võrdleme seda 2023. aastaga. Langus oli 3%. Kahe aastaga juba 12%. Ja kui me vaatame selle aasta esimest kvartalit, siis langustrend on sama. Samal ajal hinnad tõusevad. Kokkuvõttes tähendab see seda: inimesed tarbivad vähem ja maksavad rohkem ja tekib vähem jäätmeid. Nüüd ma ei jõudnudki küsimuseni. Vabandust!

Lauri Laats, palun!

Ma võin vastata. Iseenesest see aitab jäätmereformile kaasa.

Lauri, kui see oli esimene küsimus, siis nobedad näpud, ja on võimalik pärast Riina Solmani teist küsimust esitada uus küsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Enne ütlesite, et konteineri eest maksmise kohustust ei oleks juhul, kui see on tühi. Siin kolleeg küsis, et [mis saab siis], kui ta üldse ei pane sinna midagi sisse. See ju tegelikult ei vasta tõele, sellepärast et kohalikul omavalitsusel on tehtud hinnakiri. Saaremaa näitel võin öelda, et miinimum, mida saab kokku leppida, on kord kvartalis, aga reeglina kord kuus. [Olenemata sellest], kas sul on seal prügi või ei ole prügi, igal juhul auto tuleb ja sa maksad selle eest. Nüüd, kuidas te kujutate ette seda, et iga inimene hakkab omavalitsusega eraldi tingimusi kokku leppima? [Inimene] helistab kuhugi ja siis [otsustatakse], et tema [konteinerit tühjendatakse] kahe nädala või [ühe], kahe, kolme kuu tagant. See on täiesti ebareaalne. Sellist asja pole võimalik teostada. Kuidas te seda ette kujutate, et hakkab neli autot käima? Ja kes maksab kinni kõikide nende autode küttekulud? Kuidas see saab olla odavam kui vedada üht konteinerit, mis on niigi võib-olla tühi?

Aitäh! Ma juba tegelikult vastasin sellele küsimusele, vähemalt osaliselt. See teie kirjeldatud [olukord], mis praegu Saaremaal on, ongi see, mis on enne jäätmereformi. Praegu on jah olukord, kus tuleb maksta siis, kui konteiner on, isegi siis, kui selles jäätmeid ei ole. Jäätmereformi käigus on kohalikul omavalitsusel õigus vabastada see kodanik või kes iganes jäätmete kogumisest, kui tal neid reaalselt ei teki või kui ta näiteks koopereerub naabriga või komposteerib ise. Siis on kohalikul omavalitsusel õigus see elanikuga kokku leppida. Praegu seda [õigust] ei ole. (Saalist öeldakse midagi.)

Nii, aga liigume edasi. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mul on praktiline küsimus. Mul on suvila, kus ma käin ainult suviti ja seda ka kahjuks väga harva, sest aega ei ole. Ja mul ei ole seal isegi mitte prügikasti. Kui seal prügi tekib, võtame selle alati kaasa. Aga sellele vaatamata ma saan keskkonnateenustelt arveid mingisuguse olematu prügikasti tühjendamise eest, sest vallal on leping olemas. Ja kui mina keeldun ostmast sinna neid lisaprügikaste, mida mul vaja ei ole, siis teie jutu ja selle seaduseelnõu järgi ma hakkan kordades rohkem maksma mitte millegi eest – te enne ütlesite, et kolm, neli või viis korda arved suurenevad. Kuidas on võimalik, et inimestele lihtsalt müüakse õhku ja mitte millegi, osutamata teenuse eest küsitakse raha?

Aitäh! Olukord on täpselt vastupidine. See, mida te kirjeldasite, on tänane olukord, kus teil on leping keskkonnateenustega või kellega iganes. (Henn Põlluaas räägib saalist.) Jah. Tänaste reeglite kohaselt te peategi maksma, sest seda ei korralda kohalik omavalitsus. Jäätmereformiga tuleb kohalikule omavalitsusele õigus [elanik] jäätmete äraandmisest vabastada, kui ta seal ei ela või kui tal jäätmeid ei teki.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Kuulan teid ja püüan ka aru saada, aga see muutub üha keerulisemaks, ükskõik kui palju te küsimustele vastate ja seda [teemat] seletate. Aga mina ei saa sellest aru. Eesmärk on rohkem ringlusse, taaskasutusse võtta, aga teie nimetate jäätmereformiks olukorda, kus te toote näiteks suuremate omavalitsuste puhul prügikastid inimestele kogumiskohtadest, no ma ei tea, kellele 500 [meetri], kellele kilomeetri kauguselt koduhoovi. Kas see tuleneb sellest, et ka teis on nüüd veidikene oravat, või on mingi muu põhjus? Tegelikult ju ei ole võimalik aru saada. KOV‑ile antakse sisuliselt arve väljastamise võimalus, eks ju, ja [õigus] selle eest raha küsida, ilma et ta midagi teeks, ja see võib olla suurem, kui praegu on jäätmevedajatel. Kõik need õigused, mida te kirjeldate, on praegu KOV‑idel olemas. Kas ma saan õigesti aru?

Praegu teeb KOV veo‑ ja käitlushanke korraga ja kodanikul on leping kas Ragn-Sellsi või keskkonnateenustega – KOV sinna vahele ei sekku. Lisaks on need pakendikonteinerid kuskil linna peal ja KOV jällegi sekkuda ei saa, sest neid tühjendavad tootjavastutusorganisatsioonid või nende lepingupartnerid. Reformi kohaselt on KOV lepingupartner ja KOV teeb hanke ja väljastab ka kodanikele arved. Nii et see on KOV‑i rida.

Riina Solman, palun! (Saalis räägitakse.) Head kolleegid, ma ei kuule Riina küsimust. Riina, palun!

Viis sekundit. Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Aitäh selle lisaaja eest! Lugupeetud minister! Ka minu hinnangul, kui ma nüüd Priit Sibula sõnasabast kinni võtan, peaks jäätmereform olema tegelikult pigem ringluse tekitamise reform. Ka Euroopa Liit nõuab meilt jäätmete ringlusse võtmise eesmärkide täitmist. Samas, jäätmereform ei sea omavalitsustele jäätmete ringlusse võtmise eesmärke. Ometi seab see eesmärgiks, et kõik hakkavad rohkem maksma, palgata tuleb uusi töötajaid. See tähendab, et riigi kulud ikkagi kasvavad, aga samal ajal jäätmete ringlusse võtmise eest keegi ei vastuta ja tegelikult ei ole ka näha, et [liigutaks] selles suunas, mis peaks olema asja tegelik mõte. Kas me võime siis tegelikult öelda, et just selle ringlusse võtmise seisukohalt on see reform juba enne rakendamist läbi kukkunud? Milles te näete lahendust? Kas võiks siis põletamisele rõhuda, et me saaksime jäätmetest vähemalt sooja ja elektrit?

Jah. Vastus on, et just jäätmereformiga seoses pannaksegi KOV‑idele need sihtarvud, kui palju peaks olema liigiti kogutud jäätmeid versus segaolmejäätmeid. Nii et kui praegu ei ole pandud, siis just jäätmereformiga seoses need eesmärgid pannakse, et liigiti kogumist igati soodustada. See on ka seaduses kirjas.

Hanah Lahe, palun! Vabandust, härra minister! Jätkake.

Ma nii palju täpsustan veel, et Euroopa Liidu tasemel on ka paika pandud need sihtarvud. Nii et me saame lihtsalt Eestisse selle kogemuse üle võtta.

Suur tänu! Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on küsimus digitaliseerimise kohta. Siin eelnõus on täitsa eraldi peatükk selle kohta, et jäätmevaldkonda hakatakse digitaliseerima. Milliseid probleeme aitab digitaliseerimine selles valdkonnas lahendada ja mis need lahendused on?

Aitäh! Probleem on selles, et see, kui palju ja mida tekib, käib kõik käsitsi saatelehtedega. Digitaliseerimise kaudu saame teada, kui palju ja kus kohas mingeid jäätmeid liigiti tekib. Analüüsist [selgub], kuhu need saadetakse ja kui palju saab jäätmeid ringlusse võtta. Digitaliseerimine on ühekordne protsess, mis tuleb läbi viia, ja edaspidi on see juba tavatöö osa. Ehk siis me saame teada, kui palju, kus kohast, millisest omavalitsusest, millisest korterelamust liigiti kogutud jäätmeid tekib.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Te olete oma sõnavõtus ja vastustes korduvalt kasutanud väljendit: KOV‑idel on õigus vabastada maksust. Aga kui nad ei vabasta, mis siis saab? KOV‑idel on raha vähe ja nad ei vabasta. Millised hoovad on olemas, et saaks oma õigusi kaitsta sellega, et ei peaks maksma teenuse eest, mida tegelikult ei tarbita?

Aitäh! Jah, sellest on täna päris palju juttu olnud, et KOV‑idel on õigus vabastada. Aga need on ikkagi üksikud pered ja üksikud inimesed, kes ongi kuskil hajaasustuses, kes on kuskil kaugel. Neil tõesti tekib vähe jäätmeid ja [nad elavad kohas], kuhu ei ole mõistlik sõita. Siis ongi KOV‑il õigus vabastada. Kartus, et KOV kasutab seda teenimise eesmärgil ja ei anna vabastust, ei ole loogiline, sest küsimus on viies euros. Ma ei tea sellist KOV‑i, kes hakkab selle pärast jonni ajama, et mitte vabastada.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Veel kord: me tahame rohkem taaskasutada, jätta ringlusse, aga selles kontekstis ühtegi eesmärki ei sea. Eesmärgi seame hoopis KOV‑idele, et nemad prügi liigiti kokku koguksid. Ma tegelikult ei saa aru. Praegu juba kogutakse liigiti, ainult need kohad muutuvad. Aga selles [kontekstis], et rohkem [taas]kasutada, eesmärke ei muudeta. See on üks küsimus. Teine küsimus puudutab põletamist. Juba täna imporditakse Eestisse üsna suur hulk prügi, sest muidu tehas ei toimiks. Kui teie nimetatud reform õnnestuks, siis tõenäoliselt kohalikku prügi põletataks vähem. Kas see tähendab seda, et Eestisse hakatakse ka täiendavalt prügi importima, ja kas sellel lasuvad ka kõrgemad tasud või tulevad mingid erandid?

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Veel kord: me tahame rohkem taaskasutada, jätta ringlusse, aga selles kontekstis ühtegi eesmärki ei sea. Eesmärgi seame hoopis KOV‑idele, et nemad prügi liigiti kokku koguksid. Ma tegelikult ei saa aru. Praegu juba kogutakse liigiti, ainult need kohad muutuvad. Aga selles [kontekstis], et rohkem [taas]kasutada, eesmärke ei muudeta. See on üks küsimus. Teine küsimus puudutab põletamist. Juba praegu imporditakse Eestisse üsna suur hulk prügi, sest muidu tehas ei toimiks. Kui teie nimetatud reform õnnestuks, siis tõenäoliselt kohalikku prügi põletataks vähem. Kas see tähendab seda, et Eestisse hakatakse ka täiendavalt prügi importima, ja kas sellel lasuvad ka kõrgemad tasud või tulevad mingid erandid?

Aitäh! See esimene küsimus, et kas liigiti kogumisel ei ole eesmärke. On küll eesmärgid, lihtsalt praegu ei olnud sellest mu kõnes juttu, ei olnud ka varasemalt juttu. Me rääkisime KOV‑ile kehtestatud eesmärkidest, aga tegelikult on kogu riigil liigiti kogumise eesmärgid, ka Euroopa Liidu poole pealt on paika pandud, mis aastaks ja kui palju peab liigiti kogutud jäätmeid olema. Nii et on küll eesmärgid. Nende täitmiseks ongi vaja teha järgmine samm. (Saalist räägitakse.) Praegu kogumegi liigiti vähe, segaolmejäätmeid tekib liiga palju. See, kui keegi meist juba kogub liigiti, on väga hea ja eeskujulik, aga kokkuvõttes tekib segaolmejäätmeid nii palju, sest enamus rahvast ei kogu liigiti. See on probleem.

Aitäh! See esimene küsimus, et kas liigiti kogumisel ei ole eesmärke. On küll eesmärgid, lihtsalt praegu ei olnud sellest mu kõnes juttu, ei ole ka varem juttu olnud. Me rääkisime KOV‑ile kehtestatud eesmärkidest, aga tegelikult on kogu riigil liigiti kogumise eesmärgid, ka Euroopa Liidu poole pealt on paika pandud, mis aastaks ja kui palju peab liigiti kogutud jäätmeid olema. Nii et on küll eesmärgid. Nende täitmiseks ongi vaja teha järgmine samm. (Saalist räägitakse.) Praegu kogumegi liigiti vähe, segaolmejäätmeid tekib liiga palju. See, kui keegi meist juba kogub liigiti, on väga hea ja eeskujulik, aga kokkuvõttes tekib segaolmejäätmeid nii palju, sest enamus rahvast ei kogu liigiti. See on probleem.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Teie jutus oli paar asja, mis tegelikult tõele ei vasta. Nimelt, te ei saa rääkida KOV‑ide eest, et KOV‑id ei hakka jonnima selle viie euro pärast. Teie ei saa seda [väita], teie olete minister, kohalikul omavalitsusel on iseotsustusõigus selles piirkonnas. Selles osas, ma usun, te nõustute minuga. Teine [väide] oli see, et üks pere elab kusagil eemal hajaasustuses ja viis eurot ja nii edasi. Aga tegelikult on meil hajaasustus maakohtades [valdav] ja selliseid peresid on kümneid tuhandeid. [Arve] kokku lüües [näeme], et summad lähevad päris suureks. Kas teil on kavatsus mingisugused eelnõud välja tuua, mingisugused hoovad panna seadusesse sisse, et kaitsta neid peresid, kes tegelikult tahaksid vabastust, aga kellele KOV [vabastust] ei anna?

Aitäh! Teie jutus oli paar asja, mis tegelikult tõele ei vasta. Nimelt, te ei saa rääkida KOV‑ide eest, et KOV‑id ei hakka jonnima selle viie euro pärast. Teie ei saa seda [väita], teie olete minister, kohalikul omavalitsusel on iseotsustusõigus selles piirkonnas. Selles osas, ma usun, te nõustute minuga. Teine [väide] oli see, et üks pere elab kusagil eemal hajaasustuses ja viis eurot ja nii edasi. Aga tegelikult on meil hajaasustus maakohtades [valdav] ja selliseid peresid on kümneid tuhandeid. [Arve] kokku lüües [näeme], et need summad lähevad päris suureks. Kas teil on kavatsus mingisugused eelnõud välja tuua, mingisugused hoovad panna seadusesse sisse, et kaitsta neid peresid, kes tegelikult tahaksid vabastust, aga kellele KOV [vabastust] ei anna?

Aitäh! Jah, tõesti, ma ei saa selles mõttes lõpuni KOV‑ide eest rääkida. Kui mõni KOV on pahatahtlik ja ei saa elanikega kokkuleppele, siis on juba teised jutud. Hajaasustuse puhul on eesmärk see, et need, kellel jäätmed tekivad, ei pea üksinda oma majas hoidma nelja konteinerit, vaid nad võivad koopereeruda naabritega, kui see on mõistlik. (Saalist kommenteeritakse.) Jah. Aga sel ühel talul ongi KOV‑iga vaja läbi rääkida, kas seal tekib ja kas sinna on mõistlik käia või mitte. Me ei saa seda üksiku talu teemat jäätmereformis sügavuti ära lahendada. Sellepärast ongi antud õigused just kohalikele omavalitsustele, kes on kohapeal ja teavad, mis on õige. Me ei saa Tallinnast täpselt ette öelda, et teeme kuskil seal metsa taga täpselt nii.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! On täiesti ilmne, et Eesti kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus on väga erinev. Mõned saavad väga hästi hakkama, teistel on probleeme. Ja vaevalt et kohalik omavalitsus suudab praeguse ressursi juures hakata teostama põhjalikku ülevaadet sellest, kes millist prügi toodab, kuidas seda ära viia ja nii edasi. See tähendab seda, et tegelikult mõjuanalüüs selles osas, millise täiendava koormuse te panete kohalikele omavalitsustele, puudub. Mina seda igatahes ei näinud. Või on see kuskil arutusel olnud?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! On täiesti ilmne, et Eesti kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus on väga erinev. Mõned saavad väga hästi hakkama, teistel on probleeme. Ja vaevalt et kohalik omavalitsus suudab praeguse ressursi juures hakata tegema põhjalikku ülevaadet sellest, kes millist prügi toodab, kuidas seda ära viia ja nii edasi. See tähendab seda, et tegelikult mõjuanalüüs selle kohta, millise täiendava koormuse te panete kohalikele omavalitsustele, puudub. Mina seda igatahes ei näinud. Või on see kuskil arutusel olnud?

Aitäh! See on olemas. Esiteks, selleks et seda reformi ellu viia, on kohalikele omavalitsustele [ette nähtud] toetus. Aga see on ajutine. Teiseks, kohalikel omavalitsustel on õigus küsida haldustasu. See on koguhinna sees ja katab ära ka kohalike omavalitsuste töö, mis on jäätmete liigiti kogumisega seotud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Praegu on väga hoogustunud nii päikesepaneelide kui ka tuulikute planeeringute [koostamine]. Päikesepaneele on juba väga palju paigaldatud nii eraomandisse kui ka ühiskondlikele ruumidele. Mida [näeb ette] kava, kuidas hakatakse päikesepaneele ümber töötlema ja millised plaanid on teil näiteks tuulikulabade ümbertöötlemisega? Kas on juba mingid plaanid, kuidas seda korraldada?

Aitäh! Päikesepaneele saab taaskasutusse võtta. Tuulik on nagu tavaline ehitis või ehitus, millest osa saab taaskasutada. Tegelikult on 95% päikesepaneelidest taaskasutusmaterjalidest. Seda ei tehta Eestis, vaid need võetaksegi uuesti ringlusse. Aga see on ainult üks osa materjalist. Me ei saa sellele nii keskenduda, me praegu räägime [peamiselt] olmejäätmetest. Aga küsimus on selles mõttes õige, et nii tuulikuid kui ka päikesepaneele saab uuesti kasutusele võtta.

Aitäh! Päikesepaneele saab taaskasutusse võtta. Tuulik on nagu tavaline ehitis või ehitus, millest osa saab taaskasutada. Tegelikult on 95% päikesepaneelidest taaskasutusmaterjalidest. Neid ei tehta Eestis, vaid need võetaksegi uuesti ringlusse. Aga see on ainult üks osa materjalist. Me ei saa sellele nii keskenduda, me räägime praegu [peamiselt] olmejäätmetest. Aga küsimus on selles mõttes õige, et nii tuulikuid kui ka päikesepaneele saab uuesti kasutusele võtta.

Urmas Reinsalu, palun!

Tervist, härra Leis! Taristuminister peaks tegelema teedega, raudteeliiklusega, infrastruktuuriga, aga teie olete kuidagi võtnud nüüd huvi alla prügiasjad. Kuidas see juhtus, et te endale niisuguse pädevuse võtsite? Kuidas see tekkis teile? Teine küsimus. Püüame ära fikseerida [tasud]. See seadus jõustub 2026. aastal. Palun nimetage, millised tasud – uued tasud – tegelikkuses juurde tulevad, millised olemasolevad tasud peaksid eeldatavasti seaduse eesmärgi järgi tõusma, kui palju on nende tasude maksumus eraldi ja kokku ning kellele teie hinnangul see koormus lõpuks asetub.

Aitäh! Esiteks, ma ei tegele mitte prügiga, vaid jäätmetega. Nii on need vastutusvaldkonnad jagatud, et taristuminister tegeleb lisaks õhule ja maale ja veele ja raudteele ka elamumajanduse ja jäätmetega ehk ringmajandusega. Nii on. Ja rõõmuga tegelen! Teiseks, tasud. Korra ka seletasin, et kui senimaani on olnud üks tasu ühe summana, mille jäätmevedaja elanikule saadab – arve peal on üks summa –, siis tulevikus saab selle ühe summa lahti kirjutada, et [oleks näha], millest see koosneb. Ehk siis mitte ei lähe kallimaks elaniku jaoks, vaid läheb selgemaks, mis selles tasus sisaldub. Maksud ei tõuse. Tasud [ei tõuse].

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Umbes 45 aastat tagasi tootis Tallinnfilm sellise suurepärase teose nagu "Ideaalmaastik", kus Arvo Kukumägi tegi külvivolinikuna võimsa rolli. Kas me oleme praegu Eestis jõudnud sinnamaale, et kohalikes omavalitsustes on vaja leida inimesed, kes on prügivolinikud või teie käsitluse järgi jäätmevolinikud? Ilma kohalikule omavalitsusele vastavat ressurssi andmata ei pruugi see üldse õnnestuda.

Aitäh! Tõesti, kohalike omavalitsuste roll suureneb. Aga see on selline teema, mis vajabki kohalike omavalitsuste organiseerimist ja millega KOV‑id peaksid tegelema. See on täiesti loogiline. Selliste kaebuste lahendamine, mille puhul elanikud ei tea, kelle poole pöörduda, ei vii väga kaugele. Nii et kindlasti on üleminek süsteemile, kus KOV‑id tegelevad hangetega, et leida jäätmevedajad ja -käitlejad, mõistlik. Eelmisele küsimusele lisaks. Tõesti, põletamise ja ladestuse tasud tõusevad. See on selle eesmärgiga – seda on ka pikalt arutatud –, et motiveerida, et liigiti jäätmete kogumine toimiks. Selle tõttu on põletusele ja ladestusele [kehtestatud] uued tasud.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra minister! Võib-olla katsume siis täpsustada. Kui suur hakkab jäätmete põletustasu olema järgmisest aastast ja kui suur see on enne seaduse jõustumist ehk sellel aastal? Teiseks, kui suur hakkab olema jäätmete ladestamise tasu järgmisel aastal ja kui suur see on sellel aastal? Kolmandaks, kui palju saavad omavalitsused korraldatud jäätmeveo kuludeks maksimaalselt tasu küsida järgmisel aastal ja kui palju nad saavad küsida sellel aastal? Ja neljandaks, segaolmejäätmete seest pakendijäätmete käitlemine. Kui suurt lisakulu peavad tootjad eeldatavalt kandma seoses sellega – kui suur see on praegu ja kui suur see hakkab olema pärast seaduse jõustumist?

Aitäh! Härra minister! Võib-olla katsume siis täpsustada. Kui suur saab jäätmete põletustasu olema järgmisest aastast ja kui suur see on enne seaduse jõustumist ehk sellel aastal? Teiseks, kui suur saab olema jäätmete ladestamise tasu järgmisel aastal ja kui suur see on sellel aastal? Kolmandaks, kui palju saavad omavalitsused korraldatud jäätmeveo kuludeks maksimaalselt tasu küsida järgmisel aastal ja kui palju nad saavad küsida sellel aastal? Ja neljandaks, segaolmejäätmete seest pakendijäätmete käitlemine. Kui suurt lisakulu peavad tootjad eeldatavalt kandma seoses sellega – kui suur see on praegu ja kui suur saab see olema pärast seaduse jõustumist?

Aitäh! No nüüd oli küll nii palju numbreid korraga, et ma ei tea, kas mul kõik meelde jäi. Aga esimene ots jäi meelde. Praegu on ladestustasu 30 eurot tonni kohta, reform [näeb ette] 90 eurot tonni kohta. See on selge motivatsioon, et ladestusele võimalikult vähe jäätmeid satuks, ja see on ka teistpidi motivatsioon nendele, kes ei kogu liigiti. Ehk segaolmejäätmete tasu tõuseb ja motivatsioon on liigiti koguda. Põletustasu praegu ei ole, tulevikus on see 60 eurot tonni kohta. Miks on need tasud sellised? On võrreldud naaberriikidega, et me oleksime konkurentsivõimelised. Naaberriikides on tasud veel kõrgemad, aga kui transport sinna juurde lisada, siis ei tasu sinna vedada. Ehk siis praegu on sellised hinnad pandud, see on ka huvipooltega läbi räägitud. Need on mõistlikud [hinnad], et [jäätmed] jääksid Eestisse.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma saan aru, et see on suur planeedi päästmise üritus. Eesti päästab nüüd jälle planeedi Maa tohutust reostusest. Ma mäletan oma lapsepõlvest, et kui prügi liiga palju sai, siis kaevati maasse auk ja pandi see sinna auku. Sellest on enam kui 70 aastat möödas ja planeet ei olegi hukkunud. Sõitsid sibid, tühjendasid lampkaste, veega käimlaid väga palju ei olnud, enamalt jaolt olid tavalised kuivkäimlad. Ja näe, planeet elab, inimesed ei surnud ära, nakkushaigusi ei olnud. Olid avalikud prügikastid, rotid jooksid ringi, sanepidjaam tuli ja mürgitas nad aeg‑ajalt ära. Ka planeet elab tänase päevani. Tegelikult ma ei ole selle vastu, et prügi sorteeritakse, ise sorteerin usinalt. Aga see on ökofašistlik eelnõu, sest see ei arvesta eripäradega. Üks asi on Lasnamäe kortermaja, üheksakorruseline, mis produtseerib väga palju eri sorti prügi. Ja teine on mingi mutikene kuskil metsa veerel, kes ei produtseeri, kes praktiliselt kõik kasutab ära, põletab ära oma koldes, viib kompostihunnikusse ja nii edasi.

Aitäh! No ma saan aru, et see on suur planeedi päästmise üritus. Eesti päästab nüüd jälle planeedi Maa tohutust reostusest. Ma mäletan oma lapsepõlvest, et kui prügi liiga palju sai, siis kaevati maasse auk ja pandi see sinna auku. Sellest on enam kui 70 aastat möödas ja planeet ei olegi hukkunud. Sõitsid sibid, tühjendasid lampkaste, veega käimlaid väga palju ei olnud, enamalt jaolt olid tavalised kuivkäimlad. Ja näe, planeet elab, inimesed ei surnud ära, nakkushaigusi ei olnud. Olid avalikud prügikastid, rotid jooksid ringi, sanepidjaam tuli ja mürgitas nad aeg‑ajalt ära. Ka planeet elab tänase päevani. Tegelikult ma ei ole selle vastu, et prügi sorteeritakse, ise usinalt sorteerin prügi. Aga see on ökofašistlik eelnõu, sest see ei arvesta eripäradega. Üks asi on Lasnamäe kortermaja, üheksakorruseline, mis produtseerib väga palju eri sorti prügi. Ja teine on mingi mutikene kuskil metsa veerel, kes ei produtseeri, kes praktiliselt kõik kasutab ära, põletab ära oma koldes, viib kompostihunnikusse ja nii edasi.

Aitäh!

Võtke see tagasi ja diferentseerige ära …

Aitäh, hea kolleeg! Aeg on täis!

… erinevate elanikkonnagruppide vajaduste ja kohustuste …

Tänan!

… diferentseerimiseks.

Aitäh! Tegelikult see, mida te kirjeldasite, on kõik siin seaduses olemas. Täpselt nii ongi, et Lasnamäe tiheasustusalal on ühed reeglid ja on need neli konteinerit ja kuskil metsa taga hajaasustusalal on hoopis teised reeglid. Tegelikult nii see täpselt ongi seaduses kirjas. Ja ega me maasse kaevamisega enam ei saa edasi purjetada, see on rohkem nihuke Aafrika teema. Aga ma veel tuleksin korraks tagasi härra Reinsalu küsimuse juurde. Pakendijäätmete täiendav käitlustasu on 50 senti tühjenduskorra kohta. Selline tasu on [ette nähtud] pakendikonteineri tühjendamise eest kodanikule või korteriühistule.

Aitäh! Tegelikult see, mida te kirjeldasite, on kõik siin seaduses olemas. Täpselt nii ongi, et Lasnamäe tiheasustusalal on ühed reeglid ja on need neli konteinerit, aga kuskil metsa taga hajaasustusalal on hoopis teised reeglid. Tegelikult nii see täpselt ongi seaduses kirjas. Ja ega me maasse kaevamisega enam ei saa edasi purjetada, see on rohkem nihuke Aafrika teema. Aga ma veel tuleksin korraks tagasi härra Reinsalu küsimuse juurde. Pakendijäätmete täiendav käitlustasu on 50 senti tühjenduskorra kohta. Selline tasu on [ette nähtud] pakendikonteineri tühjendamise eest kodanikule või korteriühistule.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Viimasel ajal – ma ei tea, vähemalt aasta jooksul – [on olnud nii], et kui Eesti inimene uudiseid sirvib, siis ega ta häid uudiseid Eestist [ei leiagi], välja arvatud tantsu- ja laulupidu. Maksud tõusevad, aktsiisid tõusevad. Inimesed saavad paanikahoo – see ei ole väljamõeldis, see on reaalne elu. Tänane eelnõu ju näitab väga selgelt, et inimesed hakkavad rohkem maksma. Te väidate, et ei hakka rohkem maksma. Kohustused ettevõtetel [suurenevad]. Millele te tuginete, kui te väidate, et hinnad ei tõuse?

Aitäh! Seda on korduvalt analüüsitud ja läbi arvutatud, et kokkuvõttes kulud ei kasva, ka nendel inimestel, kes koguvad liigiti, ei kasva. Aga nendel, kes ei kogu liigiti, võib arve tõesti kaks kuni kolm korda suurem olla. Nii et igal juhul on mõistlik liigiti koguda. Ka täna on need hinnad väga erinevad. Näiteks minul on kogu jäätmete kulu ainult viis eurot, aga ma komposteerin ise ja nii edasi. Osas omavalitsustes on hind palju kõrgem. Ehk siis seal, kus on konkurents väike – konkurents järjest väheneb selle süsteemiga, mis praegu on –, hinnad tõusevadki. Meie eesmärk on, et tekiks juurde nii vedajaid kui ka käitlejaid ja et hinnad läheksid allapoole. Ma ei tea, kust on tulnud väide, et hinnad tõusevad, aga see ei ole õige.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Minister! Minu küsimus on kaudselt selle eelnõuga seotud. Valitsus soovib vange hakata importima. Prügi me veame üle Euroopa juba ammu Eestisse kokku. Öelge palun, kui me hakkame sorteerima nii, nagu teie seda ette kujutate, ja meie kodumaine prügi muutub kvaliteetsemaks, siis kas see vähendab ka potentsiaalselt Eestisse toodava prügi hulka, mida laevadega üle Euroopa tuuakse ja on toodud. Ja kelle pädevusse kuulub selle koguse määramine? Kas see on Keskkonnaameti ülesanne või on see ka nüüd taristuministri ülesanne ja teie tegelete sellega?

Aitäh! Minister! Minu küsimus on kaudselt selle eelnõuga seotud. Valitsus soovib hakata vange importima. Prügi me veame üle Euroopa juba ammu Eestisse kokku. Öelge palun, kui me hakkame sorteerima nii, nagu teie seda ette kujutate, ja meie kodumaine prügi muutub kvaliteetsemaks, siis kas see vähendab ka potentsiaalselt Eestisse toodava prügi hulka, mida laevadega üle Euroopa tuuakse ja on toodud. Ja kelle pädevusse kuulub selle koguse määramine? Kas see on Keskkonnaameti ülesanne või on see ka nüüd taristuministri ülesanne ja teie tegelete sellega?

Aitäh! Ma isegi ei oska kommenteerida, kas see vähendab sissetoomist. Praegu on pigem nii, et need ettevõtted, kes töötlevad ja lasevad uuesti ringlusse tooteid, peavad kuskilt oma tooraine saama. Eesmärk ongi see, et meie kogume liigiti ja anname selle toorme Eesti ettevõtetele. Sellepärast ka sissetoodava prügi [hulk] väheneb. See on õige. Aga kelle pädevusse see jääb? See on Keskkonnaameti teema, jah. Kuigi ma ei vasta päris kindlalt sellele. See jääb selle pädevusse, kelle [pädevuses] see praegu on, aga ma isegi ei … (Saalist öeldakse midagi.) Jah, siis on Keskkonnaamet, siin miskit ei muutu.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ikkagi, hinnad tõusevad neil, kes prügi ei sorteeri. Kes selle sorteerimise eest hakkab vastutama? See on selge, et iga liigutuse eest vastutab kohalik omavalitsus, aga kas korteriühistud peavad kedagi palkama, mingisuguse kupja, kes hakkab hommikust õhtuni vaatama, kes mis prügi viib? Kuidas seda reguleeritakse? Kes vastutab sorteerimise eest?

Aitäh! Vastus on kaheosaline. Esiteks, osas omavalitsustes tegelikult liigiti kogutakse. Seal asi toimib. Ehk siis aja jooksul kõik lihtsalt loksub paika. Kui ikkagi korteriühistus on mingid pahad inimesed, kes viskavad valesse konteinerisse, siis jah, see on teema, aga see on korteriühistu enda lahendada, korteriühistu juhtide lahendada, miks nii tehakse. Ma arvan, et see on alguse küsimus, hügieeni küsimus. Miks rikkuda seadust ja panna oma korteriühistus teised löögi alla? Need [reeglid] saavad korteriühistus väga kiiresti paika tänu ühistu pealikele. Piltlikult peab ühistu juht või keegi [teine] olema heas mõttes kubjas. Ega küsimus ei ole ainult jäätmetes, sama [kehtib] on igasuguste teiste korteriühistu reeglite puhul.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni nimel tutvustama seal [toimunud] arutelu ja langetatud otsuseid hea kolleegi, keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Tutvustan teile komisjonis toimunud arutelu. Arutelu toimus 10. juunil, arutelu oli väga huvitav. Puudus kaks liiget. Kutsutud olid lisaks ministrile asekantsler Ivo Jaanisoo, ministri nõunik Erko Siitan, ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim, olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel ja nõunik Dagny Kungus. Nagu ma ütlesin, arutelu oli väga huvitav. Esiteks, minister koos asekantsleriga tutvustas jäätmereformi sisu, peamisi kaasnevaid muudatusi, mida see seadus kaasa toob või ei too. Komisjoni liikmete küsimused puudutasid erinevaid teemasid, näiteks seda, milliseid jäätmeid jäätmereform puudutab. Jäätmevedude teemal räägiti üsna palju. Arvete kohta küsiti. Metallijäätmete, investeeringuvõimaluste ja majanduse elavdamise kohta küsiti. Räägiti rohepesust, digitaliseerimisest ja Euroopa Liidu pakendimäärusest. Kõik küsimused said head ja ammendavad vastused, nii et komisjon otsustas võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. juunil. Vahepeal see muutus, kuna me arutame seda täna, 16. juunil. See otsus oli konsensuslik. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Hanah Lahe. Ja ka need viimased kaks otsust olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, Lauri Laats, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit kokku.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Arutelu käigus kõlasid erinevad väited ja mõtted. Üks, mis kindlasti kõrvu jäi, oli, et see seadus makse ei tõsta, hindu ei tõsta ja seega ei peaks tarbija muretsema. Teine huvitav näide. Üks hea kolleeg ütles, et temal juba praegugi toimib kõik hästi, milleks sekkuda, ta on niigi korralik inimene, liigiti kogub prügi. See on ka õige. Ma arvan, et meist enamus, kes Riigikogus on, käitub vastavalt. Ja siis olid mingid munakoored. Et on selge teadmine, kuhu prügikasti või konteinerisse need munakoored lähevad. Vaata, hea kolleeg, praegu on tekkinud selline olukord, et munad on nii kalliks läinud, et ei tekigi munakoori. Räägime sellest väitest, et prügi, jäätmete kogus väheneb, nii nagu Reformierakonna kolleeg ütles. Sellel väitel on tõsi taga, see peab paika – prügi ja jäätmeid ongi vähem. Ja see tuleneb puhtalt statistikast. Me räägime ikkagi toimetulekust. Vastavalt statistikaandmetele langes 2023. aasta Eesti jaemüügi kogukäive võrreldes 2022. aasta [käibega] 8%. Käive langes. Kui käive langeb, siis järelikult langeb ka jäätmete kogus. 2024. aastal langes kogu jaemüügi kogukäive veel 3% võrreldes 2023. [aasta] käibega. Sama tendents on tegelikult ka praegu, 2025. Teiselt poolt me näeme seda, et hinnad on hüppeliselt tõusnud – näiteks toiduainete hinnad on üle 40% tõusnud –, aga jaemüügi kogukäive on langenud. Mida see tähendab? See tähendab lihtsalt seda, et inimene viib küll poodi rohkem raha – ka raha hulk on tegelikult vähenenud –, aga mis veelgi hullem, ta ostab vähem tooteid ja vähem toitu ja sellest loomulikult tekib ka vähem jäätmeid. Nüüd see teine pool, mis puudutab kogu seda seadust ja seadusemuudatust. Selles on selgelt väga palju probleeme. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on vastavad märkused teinud, vastavad ettepanekud samuti. Selles on põhiseaduse riive täiesti olemas, sest selle seadusega jäetakse ühed turuosalised lihtsalt välja, näiteks keelatakse jäätmekäitlejatel osaleda tootja[vastutus]organisatsioonides, kogu selles protsessis. Kui me vaatame kogu seda ettepanekut, mis meie ette on toodud, siis ma arvan, et selles osas kindlasti õiguslik analüüs ja finantsanalüüs puudub. [Pole selge], kuidas see tegelikult meie majandust ja meie inimesi mõjutab. See kuidagi sarnaneb selle süsteemiga, mida rakendati energeetikas, CO2 turul, kui mindi ellu viima rohepööret. Selleks et see õnnestuks ja Euroopa ja Eesti läheksid kiiremini roheenergiale üle, toodi sisse see CO2 kvoodindus, CO2 turg. Mis on reaalsus? Reaalsus on see, et see on mõjutanud absoluutselt kõiki energiaid, hinnad on üles läinud ja lahendusi ei paista ollagi. Hea kolleeg Vladimir Arhipov mainis, et see tõenäoliselt mõjutab ainult neid inimesi, kes jäätmeid liigiti ei kogu. See ei ole õige. Ma arvan, vastupidi, selle [mõju] on üle välja. Räägime hindadest. Minister ütles välja, et ladestushind tõuseb 30 eurolt tonni kohta 90 eurole tonni kohta, põletustasu rakendatakse nullist, 60 eurot tonni kohta. See kõik tuleb hindadesse, tarbijahindadesse. Prügikäitlus, prügi äraviimine, muutub kallimaks. Vähe sellest, et te tõstate toiduhindasid, teenuste hindasid läbi erinevate maksude, eelkõige tarbimismaksude, mis otseselt löövad inimeste pihta, eriti nende inimeste pihta, kes saavad väiksemat või keskmist tulu, nüüd te maksustate ka prügi, mis siis, et jäätmeid on aastate jooksul vähem tekkinud, sellepärast et inimesed lihtsalt ei osta asju. Nüüd te soovite ka selle ära maksustada. Nii et, hea Vladimir, see kindlasti – kindlasti! – mõjub üle välja. See mõjutab nii neid, kes liigiti koguvad, nagu [teevad] meie head kolleegid, kes sellega eeskuju näitavad, kui ka neid, kes liigiti ei kogu. Minu arust oli see korteriühistute näide väga hea näide. Kui mõni, aga võib-olla ka üks inimene, viskab konteinerisse jäätme, mis sinna ei kuulu, ja rikub nii kogu konteineri sisu, mis peaks olema liigiti kogutud, siis kogu maja vastutab ja maksab täiega. Ehk siis veel kord: Keskerakond, Keskerakonna fraktsioon kindlasti ei saa sellisel kujul sellist seadust vastu võtta, mis punkt 1: tõstab prügi hinda. Punkt 2: osaliselt on isegi põhiseaduse riive olemas, mille on välja toonud Eesti ringmajanduse liidu ettevõtjad. Ja kui süvitsi sisse minna, [näeme, et see] tekitab väga palju segadust KOV‑ides. Sellisel viisil me seda edasi menetleda ei tohiks. Toit on niigi kallis, nüüd veel tehakse järgmine lüke: pannakse jäätmetele ka maks otsa, et [inimesed] maksaksid ka jäätmete eest topelt. See ei ole lihtsalt inimlik. Seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon tagasilükkamise [ettepaneku]. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Arutelu käigus kõlasid erinevad väited ja mõtted. Üks, mis kindlasti kõrvu jäi, oli, et see seadus makse ei tõsta, hindu ei tõsta ja seega ei peaks tarbija muretsema. Teine huvitav näide. Üks hea kolleeg ütles, et temal juba praegugi toimib kõik hästi, milleks sekkuda, ta on niigi korralik inimene, liigiti kogub prügi. See on ka õige. Ma arvan, et meist enamus, kes Riigikogus on, käitub vastavalt. Ja siis olid mingid munakoored. Et on selge teadmine, kuhu prügikasti või konteinerisse need munakoored lähevad. Vaata, hea kolleeg, praegu on tekkinud selline olukord, et munad on nii kalliks läinud, et ei tekigi munakoori. Räägime sellest väitest, et prügi, jäätmete kogus väheneb, nii nagu Reformierakonna kolleeg ütles. Sellel väitel on tõsi taga, see peab paika – prügi ja jäätmeid ongi vähem. Ja see tuleneb puhtalt statistikast. Me räägime ikkagi toimetulekust. Vastavalt statistikaandmetele langes 2023. aasta Eesti jaemüügi kogukäive võrreldes 2022. aasta [käibega] 8%. Käive langes. Kui käive langeb, siis järelikult langeb ka jäätmete kogus. 2024. aastal langes kogu jaemüügi kogukäive veel 3% võrreldes 2023. [aasta] käibega. Sama tendents on tegelikult ka praegu, 2025. Teiselt poolt me näeme seda, et hinnad on hüppeliselt tõusnud – näiteks toiduainete hinnad on üle 40% tõusnud –, aga jaemüügi kogukäive on langenud. Mida see tähendab? See tähendab lihtsalt seda, et inimene viib küll poodi rohkem raha – ka raha hulk on tegelikult vähenenud –, aga mis veelgi hullem, ta ostab vähem tooteid ja vähem toitu ja sellest loomulikult tekib ka vähem jäätmeid. Nüüd see teine pool, mis puudutab kogu seda seadust ja seadusemuudatust. Selles on selgelt väga palju probleeme. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on oma märkused teinud, ettepanekud samuti. Selles on põhiseaduse riive täiesti olemas, sest selle seadusega jäetakse ühed turuosalised lihtsalt välja, näiteks keelatakse jäätmekäitlejatel osaleda tootja[vastutus]organisatsioonides, kogu selles protsessis. Kui me vaatame kogu seda ettepanekut, mis meie ette on toodud, siis ma arvan, et selles osas kindlasti õiguslik analüüs ja finantsanalüüs puudub. [Pole selge], kuidas see tegelikult meie majandust ja meie inimesi mõjutab. See kuidagi sarnaneb selle süsteemiga, mida rakendati energeetikas, CO2 turul, kui mindi ellu viima rohepööret. Selleks et see õnnestuks ja Euroopa ja Eesti läheksid kiiremini roheenergiale üle, toodi sisse see CO2 kvoodindus, CO2 turg. Missugune on reaalsus? Reaalsus on selline, et see on mõjutanud absoluutselt kõiki energiaid, hinnad on üles läinud ja lahendusi ei paista ollagi. Hea kolleeg Vladimir Arhipov mainis, et see tõenäoliselt mõjutab ainult neid inimesi, kes jäätmeid liigiti ei kogu. See ei ole õige. Ma arvan, vastupidi, selle [mõju] on üle välja. Räägime hindadest. Minister ütles välja, et ladestushind tõuseb 30 eurolt tonni kohta 90 eurole tonni kohta, põletustasu rakendatakse nullist, 60 eurot tonni kohta. See kõik tuleb hindadesse, tarbijahindadesse. Prügikäitlus, prügi äraviimine, muutub kallimaks. Vähe sellest, et te tõstate toiduhindasid, teenuste hindasid läbi erinevate maksude, eelkõige tarbimismaksude, mis otseselt löövad inimeste pihta, eriti nende inimeste pihta, kes saavad väiksemat või keskmist tulu, nüüd te maksustate ka prügi, mis siis, et jäätmeid on aastate jooksul vähem tekkinud, sellepärast et inimesed lihtsalt ei osta asju. Nüüd te soovite ka selle ära maksustada. Nii et, hea Vladimir, see kindlasti – kindlasti! – mõjub üle välja. See mõjutab nii neid, kes liigiti koguvad, nagu [teevad] meie head kolleegid, kes sellega eeskuju näitavad, kui ka neid, kes liigiti ei kogu. Minu arust oli see korteriühistute näide väga hea näide. Kui mõni, aga võib-olla ka üks inimene, viskab konteinerisse jäätme, mis sinna ei kuulu, ja rikub nii kogu konteineri sisu, mis peaks olema liigiti kogutud, siis kogu maja vastutab ja maksab täiega. Ehk siis veel kord: Keskerakond, Keskerakonna fraktsioon kindlasti ei saa sellisel kujul sellist seadust vastu võtta, mis punkt 1: tõstab prügi hinda. Punkt 2: osaliselt on isegi põhiseaduse riive olemas, mille on välja toonud Eesti Ringmajandus[ettevõtete] Liidu ettevõtjad. Ja kui süvitsi sisse minna, [näeme, et see] tekitab väga palju segadust KOV‑ides. Sellisel viisil me seda edasi menetleda ei tohiks. Toit on niigi kallis, nüüd veel tehakse järgmine lüke: pannakse jäätmetele ka maks otsa, et [inimesed] maksaksid ka jäätmete eest topelt. See ei ole lihtsalt inimlik. Seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon tagasilükkamise [ettepaneku]. Aitäh!

EKRE fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis, kodudes ekraani taga! See muutmise seadus on nii paks, et ma tõmbasin siit paar lehte välja, millele eraldi tähelepanu pöörata. Jäätmeseadusega, nagu me näeme, püütakse meile panna kohustus – Eestil on juba kohustus – koguda jäätmeid [liigiti]. Seda tehakse praegu, seda teevad inimesed vabatahtlikult ja seda teevad ka erinevad korteriühistud vastavalt seadusele, kus on oluline segaolmejääde ja ka biolagunev [jääde]. Minister väitis, et asjad lähevad lihtsamaks: igaüks peab neli konteinerit omale panema ja saab võtta eri vedajad. Igat konteinerit võib vedada erinev vedaja, mis tähendab seda, et iga vedaja teeb ka arve. Sinna vahele tuuakse kohalik omavalitsus. Kohalikule omavalitsusele antakse õigus sellise asja jaoks nagu jäätmehoolduskulud. Jäätmehoolduskulusid põhjendatakse sellega, et saab teha liigiti kogumise jäätmekeskuseid. Jäätmehoolduskulude katteks võib võtta kuni 50%. See 50% kujuneb selliselt, et kõik vedamised ja veoteenused ja jäätmete käitlemine liidetakse kokku ja sellest summast võib võtta 50%. See tähendab seda, et kui teenuse hind läheb kõrgemaks, siis omavalitsusel on võimalik võtta seda 50% kogu aeg juurde. Minister väitis, et korteriühistutel ei muutu midagi, kuna neil on muud halduskulud ka. Loomulikult on. Aga kui on neli erinevat vedajat, neli erinevat konteinerit, tuleb neli erinevat arvet ja neli erinevat jäätmehoolduskulu. Hakkasin mõtlema, et hästi, ühistud jätame välja, maainimene saab hakkama, on leidlik, aga mis saab sellisel [juhul], kui on kohalikule omavalitsusele kuuluvad kalmistud? Kalmistutel koguneb prügi, on erinevad vedajad ja jäätmehoolduskulud on kuni 50%. Kellele esitatakse see jäätmehoolduskulude arve? Kas see jagatakse platside vahel ära, mis seal on, vaikivatele inimestele, või on see valla kulu ja vald peab selle leidma oma eelarvest? Nii et selles mõttes selline sasipundar, kus on väga palju lahendamata küsimusi. Mõjuanalüüs räägib sellest, et tuleb arvesse võtta, et omavalitsused on erinevad ja erineb ka jäätmehoolduse tase. KOV‑id saavad oma kulutusi katta jäätmehooldustasu abil, et jõuda riigi kehtestatud sihtarvu tasemeni. Mulle meenus sellega, et me läheme tagasi plaanimajandusse, kus riik annab ette, kui palju peab midagi tegema. Kui plaani täidetakse, on kõik õnnelikud, kui plaan jääb täitmata, hakatakse rakendama trahve. Mõjuanalüüsis on kirjas, et kohalik omavalitsus peab tagama jäätmehoolduse kulude lahususe teistest kuludest, pidades raamatupidamises eraldi arvestust just jäätmehoolduse kulude, tulude ja vara üle. See tasu võetakse jäätmevaldajalt ehk inimeselt. Ja see on see 50% lisatasu, mille kohta minister ütles, et see ei ole maksutõus, see on tasude tõus. Aga see lõppkokkuvõttes võetaksegi inimesel käest ära ja inimesed jäävad veel rohkem vaesemaks. Ja nüüd veel eriti põnev on see, et [tagatakse] jäätmehoolduskulude lahusus teistest kuludest raamatupidamises ja nende [kulude katteks kogutava tasu vastavust teenuse] olemusele ja kulutõhusust võib kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon kontrollida ja vaidlustada. See tasu on suuresti KOV‑i enda kogukonnas debateeritav küsimus. Nii et me läheme nüüd inimeste juurde ja hakkame volikogus vaidlema selle üle, kui suur on jäätmekäitlustasu, jäätmehooldustasu protsentides kohalikele inimestele. See on järjekordne näide sellest, et riik lükkab oma kohustused kohalikule omavalitsusele. Pühib käed puhtaks ja [ütleb]: "Näete, me anname teile võimaluse raha küsida, tehke see ära, ja me anname teile ette plaanimajanduslikult sihttasemed, kuhu te peate jõudma, ja sellest lähtuvalt me hakkame teid kontrollima. Kui hakkama ei saa, hakkame trahvima. Ja kust trahviraha võetakse? Trahviraha võtkegi sellestsamast jäätmehoolduse tasust." Nüüd sellest, mis nende kulude hulka [kuulub]. Millest võiks koosneda see 50%? On ilusti öeldud: kõik tegevused, mis on vajalikud jäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamiseks. Ehk seesama: trahvide maksmiseks, plaanimajanduse täitmiseks ja oma inimestelt, valla inimestelt, omavalitsuste inimestelt raha äravõtmiseks. Ja seal võivad sees olla täiendavate töötajate ehk jäätmespetsialistide, järelevalvespetsialistide, klienditeenindajate [tasud], lisaks veel uute IT‑lahenduste rakendamise [kulu]. Me hakkame jälle mingeid uusi IT‑lahendusi rakendama, et seda jäätmemajandust veel bürokraatlikumaks teha ja inimestelt veel rohkem raha käest ära võtta. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ühineb tagasilükkamise avaldusega. Jäätmete kallinemine kindlasti ei vähenda jäätmeveo hinda, vaid suurendab jäätmeveo hinda ja lõppkokkuvõttes ka vähendab Eesti inimeste toimetulekut. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis, kodudes ekraani taga! See muutmise seadus on nii paks, et ma tõmbasin siit paar lehte välja, millele eraldi tähelepanu pöörata. Jäätmeseadusega, nagu me näeme, püütakse meile panna kohustus – Eestil on juba kohustus – koguda jäätmeid [liigiti]. Seda tehakse praegu, seda teevad inimesed vabatahtlikult ja seda teevad ka erinevad korteriühistud vastavalt seadusele, kus on oluline segaolmejääde ja ka biolagunev [jääde]. Minister väitis, et asjad lähevad lihtsamaks: igaüks peab neli konteinerit omale panema ja saab võtta eri vedajad. Igat konteinerit võib vedada erinev vedaja, mis tähendab seda, et iga vedaja teeb ka arve. Sinna vahele tuuakse kohalik omavalitsus. Kohalikule omavalitsusele antakse õigus sellise asja jaoks nagu jäätmehoolduskulud. Jäätmehoolduskulusid põhjendatakse sellega, et saab teha liigiti kogumise jäätmekeskuseid. Jäätmehoolduskulude katteks võib võtta kuni 50%. See 50% kujuneb selliselt, et kõik vedamised ja veoteenused ja jäätmete käitlemine liidetakse kokku ja sellest summast võib võtta 50%. See tähendab seda, et kui teenuse hind läheb kõrgemaks, siis omavalitsusel on võimalik võtta seda 50% kogu aeg juurde. Minister väitis, et korteriühistutel ei muutu midagi, kuna neil on muud halduskulud ka. Loomulikult on. Aga kui on neli erinevat vedajat, neli erinevat konteinerit, tuleb neli erinevat arvet ja neli erinevat jäätmehoolduskulu. Hakkasin mõtlema, et hästi, ühistud jätame välja, maainimene saab hakkama, on leidlik, aga mis saab sellisel [juhul], kui on kohalikule omavalitsusele kuuluvad kalmistud? Kalmistutel koguneb prügi, on erinevad vedajad ja jäätmehoolduskulud on kuni 50%. Kellele esitatakse see jäätmehoolduskulude arve? Kas see jagatakse platside vahel ära, mis seal on, vaikivatele inimestele, või on see valla kulu ja vald peab selle leidma oma eelarvest? Nii et selles mõttes selline sasipundar, kus on väga palju lahendamata küsimusi. Mõjuanalüüs räägib sellest, et tuleb arvesse võtta, et omavalitsused on erinevad ja erineb ka jäätmehoolduse tase. KOV‑id saavad oma kulutusi katta jäätmehooldustasu abil, et jõuda riigi kehtestatud sihtarvu tasemeni. Mulle meenus sellega, et me läheme tagasi plaanimajandusse, kus riik annab ette, kui palju peab midagi tegema. Kui plaani täidetakse, on kõik õnnelikud, kui plaan jääb täitmata, hakatakse rakendama trahve. Mõjuanalüüsis on kirjas, et kohalik omavalitsus peab tagama jäätmehoolduse kulude lahususe teistest kuludest, pidades raamatupidamises eraldi arvestust just jäätmehoolduse kulude, tulude ja vara üle. See tasu võetakse jäätmevaldajalt ehk inimeselt. Ja see on see 50% lisatasu, mille kohta minister ütles, et see ei ole maksutõus, see on tasude tõus. Aga see lõppkokkuvõttes võetaksegi inimesel käest ära ja inimesed jäävad veel rohkem vaesemaks. Ja nüüd veel eriti põnev on see, et [tagatakse] jäätmehoolduskulude lahusus teistest kuludest raamatupidamises ja nende [kulude katteks kogutava tasu vastavust teenuse] olemusele ja kulutõhusust võib kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon kontrollida ja vaidlustada. See tasu on suuresti KOV‑i enda kogukonnas debateeritav küsimus. Nii et me läheme nüüd inimeste juurde ja hakkame volikogus vaidlema selle üle, kui suur on jäätmekäitlustasu, jäätmehooldustasu protsentides kohalikele inimestele. See on järjekordne näide sellest, kus riik lükkab oma kohustused kohalikule omavalitsusele. Pühib käed puhtaks ja [ütleb]: "Näete, me anname teile võimaluse raha küsida, tehke see ära, ja me anname teile ette plaanimajanduslikult sihttasemed, kuhu te peate jõudma, ja sellest lähtuvalt me hakkame teid kontrollima. Kui hakkama ei saa, hakkame trahvima. Ja kust trahviraha võetakse? Trahviraha võtkegi sellestsamast jäätmehoolduse tasust." Nüüd sellest, mis nende kulude hulka [kuulub]. Millest võiks koosneda see 50%? On ilusti öeldud: kõik tegevused, mis on vajalikud jäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamiseks. Ehk seesama: trahvide maksmiseks, plaanimajanduse täitmiseks ja oma inimestelt, valla inimestelt, omavalitsuste inimestelt raha äravõtmiseks. Ja seal võivad sees olla täiendavate töötajate ehk jäätmespetsialistide, järelevalvespetsialistide, klienditeenindajate [tasud], lisaks veel uute IT‑lahenduste rakendamise [kulu]. Me hakkame jälle mingeid uusi IT‑lahendusi rakendama, et seda jäätmemajandust veel bürokraatlikumaks teha ja inimestelt veel rohkem raha käest ära võtta. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ühineb eelpool esitatud tagasilükkamise avaldusega. Jäätmete kallinemine kindlasti ei vähenda jäätmeveo hinda, vaid suurendab jäätmeveo hinda ja lõppkokkuvõttes ka vähendab Eesti inimeste toimetulekut. Aitäh!

Jah, sain aru, te suuliselt ühinete, kirjalikku taotlust ei ole. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Me võime lihtsalt öelda, et maksureform, maksufestival jätkub. Minister räägib, et ühtegi kulu ei ole. Ma vaatasin, et minister on andnud siin mõned päevad tagasi intervjuu, kus ta väga selgelt teatas, et kohalikud omavalitsused saavad jäätmereformiks 35 miljonit eurot. Ma loodan, et ettevõtjast minister [ei arva] samamoodi, nagu kümme aastat tagasi [üks] minister, kes siin saalis ütles, et raha tuleb Eesti Pangast ja Eesti Panka tuleb [raha] riigieelarvest. Praegu tundub küll niimoodi, et kui Euroopa [Liidu] Ühtekuuluvusfondist tuleb raha, siis see ei ole maksumaksja raha. Kõige parem on see, et kui siin pikalt räägiti, kuidas kohalikele omavalitsustele antakse 35 miljonit, siis sellesama teksti lõpus on, et jäätmereformi läbiviimiseks ja riigi ringmajanduse edendamiseks investeerib Kliimaministeerium Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil valdkonda erinevate toetustega kokku 100 miljonit. Mina ei tea, kumb see on, kas 35 miljonit või 100 miljonit, aga kui vaatame aasta tagasi antud pressiteadet, siis seal on kirjas, et antakse lausa 111 miljonit. Vaatame seda reformi. Peaminister siin lubas, et ükski maks ei tõuse, aga ministri pressikast nägime, et vähemalt 100 miljonit – äkki on see 35 miljonit selle 100 miljoni sees? – maksumaksja raha kulub. Selle võiks kuhugi mujale panna. Samas me kuulsime, et Euroopa Liidule võime aastas trahvi maksta maksimaalselt 20 miljonit. Ehk juba viie aasta trahvi saame kokku. Minister ütles, et mitte ükski kulu ei tõuse. Mina loen siit – võtsin need numbrid kokku –, et reformi tulemusel tõuseb maksukoormus kusagil 75 miljonit aastas. Mida selle eest vastu saab? Dubleerivad tegevused, hulganisti riigipalgalisi töökohti, märkimisväärselt rohkem transpordikulu, sealhulgas põletatud kütust, lisaveokeid. Kas ja kui palju jäätmete ringlusse võtmine kasvab, reformist välja ei tulegi, sest ringlusse võtmine pole eriti fookuses. Rõhk on omavalitsustele raha [andmisel] ja töökohtade tegemisel ning jäätmete liigiti kogumisel. Loomulikult, küsimusele, kui palju see maksufestival tegelikult lõpptarbijale maksma läheb, on natukene keeruline [vastata], sest ega me kõiki algandmeid ju kätte ei saa. Kõik sõltub ka väga palju sellest, kuidas käituvad omavalitsused. Üks pisike punkt lepingus võib tähendada, et teenuse osutaja peab tegema suuri kulutusi selle punkti täitmiseks. Näiteks, kui kohalik omavalitsus otsustab korraldada igale jäätmeliigile eraldi hanke, siis see tähendab, et kaob ära võimalus kasutada autosid, mis suudavad mitut jäätmeliiki korraga koguda. Seega läheb kogu transport kuni neli korda kallimaks. Ja siis me räägime keskkonnasõbralikkusest, CO2 kokkuhoiust. Ma ei tea, mis autod need on, [kas need liiguvad] kondimootori või millegi muuga, aga siiamaani on need enamuses olnud diislikütusel töötavad autod. Ma toon välja ka numbrid, et oleks väga selge, kuidas mina 75 miljonit kokku sain. Maks jäätmete põletusele. Selle puhul on kaks varianti: kas 50 või 60 eurot. [Võtame] keskmise: 55 eurot. Suurim põletaja Eestis on Iru jäätmepõletustehas, aastane maht on 250 000 tonni, seega tuleb umbes 14 miljonit eurot maksuraha juurde. Saastetasu tõus jäätmete ladestamisele on 60 eurot. Jäätmeid ladestatakse umbes 170 000 tonni, seega maksukulu kokku umbes 10 miljonit eurot. Omavalitsustele lubatakse edaspidi oma kulude katteks lisada … Palun kolm minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid! Me võime lihtsalt öelda, et maksureform, maksufestival jätkub. Minister räägib, et ühtegi kulu ei ole. Ma vaatasin, et minister on andnud siin mõned päevad tagasi intervjuu, kus ta väga selgelt teatas, et kohalikud omavalitsused saavad jäätmereformiks 35 miljonit eurot. Ma loodan, et ettevõtjast minister [arvab] samamoodi, nagu kümme aastat tagasi [üks] minister, kes siin saalis ütles, et raha tuleb Eesti Pangast ja Eesti Panka tuleb [raha] riigieelarvest. Praegu tundub küll niimoodi, et kui Euroopa [Liidu] Ühtekuuluvusfondist tuleb raha, siis see ei ole maksumaksja raha. Kõige parem on see, et kui siin pikalt räägiti, kuidas kohalikele omavalitsustele antakse 35 miljonit, siis sellesama teksti lõpus on, et jäätmereformi läbiviimiseks ja riigi ringmajanduse edendamiseks investeerib Kliimaministeerium Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil valdkonda erinevate toetustega kokku 100 miljonit. Mina ei tea, kumb see on, kas 35 miljonit või 100 miljonit, aga kui vaatame aasta tagasi antud pressiteadet, siis seal on kirjas, et antakse lausa 111 miljonit. Vaatame seda reformi. Peaminister siin lubas, et ükski maks ei tõuse, aga ministri pressikast nägime, et vähemalt 100 miljonit – äkki on see 35 miljonit selle 100 miljoni sees? – maksumaksja raha kulub. Selle võiks kuhugi mujale panna. Samas me kuulsime, et Euroopa Liidule võime aastas trahvi maksta maksimaalselt 20 miljonit. Ehk juba viie aasta trahvi saame kokku. Minister ütles, et mitte ükski kulu ei tõuse. Mina loen siit – võtsin need numbrid kokku –, et reformi tulemusel tõuseb maksukoormus kusagil 75 miljonit aastas. Mida selle eest vastu saab? [Vastu saab] dubleerivad tegevused, hulganisti riigipalgalisi töökohti, märkimisväärselt rohkem transpordikulu, sealhulgas põletatud kütust, lisaveokeid. Kas ja kui palju jäätmete ringlusse võtmine kasvab, reformist välja ei tulegi, sest ringlusse võtmine pole eriti fookuses. Rõhk on omavalitsustele raha [andmisel] ja töökohtade tegemisel ning jäätmete liigiti kogumisel. Loomulikult, küsimusele, kui palju see maksufestival tegelikult lõpptarbijale maksma läheb, on natukene keeruline [vastata], sest ega me kõiki algandmeid ju kätte ei saa. See sõltub ka väga palju sellest, kuidas käituvad omavalitsused. Üks pisike punkt lepingus võib tähendada, et teenuse osutaja peab tegema suuri kulutusi selle punkti täitmiseks. Näiteks, kui kohalik omavalitsus otsustab korraldada igale jäätmeliigile eraldi hanke, siis see tähendab, et kaob ära võimalus kasutada autosid, mis suudavad mitut jäätmeliiki korraga koguda. Seega läheb kogu transport kuni neli korda kallimaks. Ja siis me räägime keskkonnasõbralikkusest, CO2 kokkuhoiust. Ma ei tea, mis autod need on, [kas need liiguvad] kondimootori või millegi muuga, aga siiamaani on need enamuses olnud diislikütusel töötavad autod. Ma toon välja ka numbrid, et oleks väga selge, kuidas mina 75 miljonit kokku sain. Maks jäätmete põletusele. Selle puhul on kaks varianti: kas 50 või 60 eurot. [Võtame] keskmise: 55 eurot. Suurim põletaja Eestis on Iru jäätmepõletustehas, aastane maht on 250 000 tonni, seega tuleb umbes 14 miljonit eurot maksuraha juurde. Saastetasu tõus jäätmete ladestamisele on 60 eurot. Jäätmeid ladestatakse umbes 170 000 tonni, seega maksukulu kokku umbes 10 miljonit eurot. Omavalitsustele lubatakse edaspidi oma kulude katteks lisada … Palun kolm minutit.

Jah.

… kuni 50% korraldatud jäätmeveokuludest. Ehk nad teevad ära veo ja käitlushanked, saavad sealt hinnad, aga siis võivad sinna 50% otsa keevitada. Ma tean, et algses versioonis oli see lausa 100%. Täna on need kulud Eestis umbes 60 miljonit eurot aastas. Seega, kui kõik omavalitsused rakendavad seda tasu ja rakendavad maksimummääras, siis tuleks kusagil 30 miljonit eurot maksu juurde. Segaolmejäätmete sees on kusagil 100 000 tonni pakendijäätmeid, mida reformi käigus soovitakse sealt kätte saada ja mille käitlemise eest peavad hakkama maksma tootjad. Arvestades, et ühe tonni pakendijäätmete käitluskulud on kusagil 160 eurot, peavad tootjad edaspidi kandma lisakulu, mille nad arvestavad loomulikult toodete hindadesse – 16 miljonit eurot. Lisaks tuleb neil osaliselt kompenseerida ka jäätmete veo kulu, mis võib olla suurusjärgus 5–10 miljonit eurot, sõltuvalt sellest, millised hinnad lõpuks hangetest saadakse. Ütleme, et tootjate kulud kasvavad vähemalt 20 miljoni euro võrra, võib-olla rohkemgi, sõltuvalt sellest, millised on jäätmematerjalide maailmaturuhinnad. Kõik muud kulud, mida veel ei ole juurde pandud, on 75 miljonit eurot aastas versus 20 miljonit, maksimaalselt. Ehk siit tuleb, nagu ma enne küsimuseski ütlesin, 50–55 miljonit eurot iga aasta maksumaksjate arvelt maksmist. Räägitakse, et keegi ei kogu. Minu arvates juba eelmises koosseisus võeti vastu seadus, et peab korjama eraldi. Meil on kodus kõigil vähemalt kaks konteinerit: üks on bio[jäätmetele] ja teine on sega[olmejäätmetele]. Meil on kõigil võimalus viia oma pakendid ära konteineritesse, meil on kõigil võimalik viia klaas ära kogumispunktidesse, meil on võimalik paberid ja pakendid ära viia. Meil oli näide Tallinna linnast, kes vahendas prügivedajaid. Siinsamas saalis oli meeletu kisa. Nüüd me tuleme seaduseelnõuga, kus me teeme prügiveo 50% kallimaks ainult sellega, et keegi vahepeal vahendab. Praegu teeb ka omavalitsus hankeid ja tal on õigus öelda, et kuskil suvilas või hajaasustusega kohas ei pea prügi vedama. Kui seda ei teata, siis peaks oma ministeeriumi ametnikud saatma mõnda omavalitsusse küsima. Mina tunnistan, et on piinlik kuulata, kui arvatakse, et sada väikest ettevõtet teevad odavamalt kui suured ettevõtjad. Konkurents on õige, konkurents peaks olema. Aga kas veab üks auto või veavad neli autot? Ettevõtjana ma ütlen, et nii rumalat juttu pole tükk aega siin saalis kuuldud. Isamaa Erakond ei saa sellist maksufestivali, inimeste koormamist mitte kuidagi toetada ja teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja ma annan selle üle koos eelnõuga, et oleks teada, mis see on.

… kuni 50% korraldatud jäätmeveokuludest. Ehk nad teevad ära veo ja käitlushanked, saavad sealt hinnad, aga siis võivad sinna 50% otsa keevitada. Ma tean, et algses versioonis oli see lausa 100%. Täna on need kulud Eestis umbes 60 miljonit eurot aastas. Seega, kui kõik omavalitsused rakendavad seda tasu ja rakendavad maksimummääras, siis tuleks umbes 30 miljonit eurot maksu juurde. Segaolmejäätmete sees on kusagil 100 000 tonni pakendijäätmeid, mida reformi käigus soovitakse sealt kätte saada ja mille käitlemise eest peavad hakkama maksma tootjad. Arvestades, et ühe tonni pakendijäätmete käitluskulud on kusagil 160 eurot, peavad tootjad edaspidi kandma lisakulu, mille nad arvestavad loomulikult toodete hindadesse – 16 miljonit eurot. Lisaks tuleb neil osaliselt kompenseerida ka jäätmeveo kulu, mis võib olla suurusjärgus 5–10 miljonit eurot, sõltuvalt sellest, millised hinnad lõpuks hangetest saadakse. Ütleme, et tootjate kulud kasvavad vähemalt 20 miljoni euro võrra, võib-olla rohkemgi, sõltuvalt sellest, millised on jäätmematerjalide maailmaturuhinnad. Kõik muud kulud, mida veel ei ole juurde pandud, on 75 miljonit eurot aastas versus 20 miljonit, maksimaalselt. Ehk siit tuleb, nagu ma enne oma küsimust [esitades] ütlesin, 50–55 miljonit eurot iga aasta maksumaksjate arvelt maksmist. Räägitakse, et keegi ei kogu. Minu arvates juba eelmises koosseisus võeti vastu seadus, et peab korjama eraldi. Meil on kodus kõigil vähemalt kaks konteinerit: üks on bio[jäätmetele] ja teine on sega[olmejäätmetele]. Meil on kõigil võimalus viia oma pakendid ära konteineritesse, meil on kõigil võimalik viia klaas ära kogumispunktidesse, meil on võimalik paberid ja pakendid ära viia. Meil oli näide Tallinna linnast, kes vahendas prügivedajaid. Siinsamas saalis oli meeletu kisa. Nüüd me tuleme seaduseelnõuga, kus me teeme prügiveo 50% kallimaks ainult sellega, et keegi vahepeal vahendab. Praegu teeb ka omavalitsus hankeid ja tal on õigus öelda, et kuskil suvilas või hajaasustusega kohas ei pea prügi vedama. Kui seda ei teata, siis peaks oma ministeeriumi ametnikud saatma mõnda omavalitsusse küsima. Mina tunnistan, et on piinlik kuulata, kui arvatakse, et sada väikest ettevõtet teevad odavamalt kui suured ettevõtjad. Konkurents on õige, konkurents peaks olema. Aga kas veab üks auto või veavad neli autot? Ettevõtjana ma ütlen, et nii rumalat juttu pole tükk aega siin saalis kuuldud. Isamaa Erakond ei saa sellist maksufestivali, inimeste koormamist mitte kuidagi toetada ja teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja ma annan selle üle koos eelnõuga, et oleks teada, mis see on.

Seda me ei vaja.

Ega noh, me ei tea. Igaks juhuks.

Ma selle annan tagasi. (Aivar Kokk vastab talle.) Ma ei tea, mis sa oled sinna sisse peitnud. Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, lugupeetud härra istungi juhataja! Austatud kolleegid, kes on jäänud siia saali kuulama! Ja kõik head inimesed, kes jälgivad seda ülekannet! Kuulan siin neid sõnavõtte ja neid küsimusi ja vägisi jääb mulje, et Vabariigi Valitsus kavandab järjekordset suurt kuritegu Eesti rahva vastu. (Saalist hõigatakse midagi.) No las ma räägin lõpuni! Aitäh, lepime kokku! Mina nii tähelepanelikult kuulasin sinu rumalat juttu, kuula sina palun minu rumalat juttu ka. Aitäh! Nüüd on niimoodi: tundub, et kui valimised lähenevad, siis inimesed lähevad peast sassi. Täitsa muidu toredad, tublid, asjalikud nupukad inimesed hakkavad järsku ajama imelikku juttu suust välja. No kuulge, see on suurepärane eelnõu. See on väga hea eelnõu! (Aplaus saalis.) Aitäh aplausi eest! See on suurepärane eelnõu, arvestades seda olukorda, kus me täna viibime. (Saalist hõigatakse midagi.) Siin saalis on õige mitu kohaliku omavalitsuse taustaga inimest. Te peaksite väga hästi teadma: jäätmekorraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Nii! Täna, sõbrad, on kuidas? Täna on meil jäätmeveoturule jäänud täpselt üks ettevõte – üks terve Eesti peale! Üks, number 1! Kuidas selle olukorra nimi on? Monopol! See on monopol. See eelnõu, mis teie ees täna on, aitab selle monopoolse seisundi lõpuks ükskord ära lõpetada. Minule väga meeldib turumajandus. Mulle meeldib turumajandus, aga turumajandus on siis, kui turul on võistlus, kui pakkujate vahel on konkurents. Siis läheb hind paika. Sõbrad, täna on meil monopol ja me peame lõpuks ometi midagi tegema, et kohalikud omavalitsused saaksid hakata valima erinevate pakkujate vahel. Päriselt valima, päriselt võrdlema, kes nendele teenust pakub. Aga mul on mitu head mõtet veel. (Saal reageerib häälekalt.) Monopolism, sõbrad, on kallis. See on kallis. Täna on kallis. Kui tuleb võistlus, kui tulevad erinevad pakkumised, siis läheb hind paremaks. (Sumin saalis.)

Head kolleegid, palun natukene [vaiksemalt]!

Kui ma kuulen neid vahelehüüdeid, jääb mulle mulje, kallid sõbrad, et te saate kuskilt veel palka, mitte ainult siit majast! Jaa! Aga nüüd: selle eelnõuga kohalikud omavalitsused saavad esiteks endale vabamad käed. Ma juba ütlesin seda, aga ma rõhutan üle: saavad vabamad käed valida pakkujaid. Kui on võistlus, peab tulema õiglane hind. Nad saavad oma valikuid teha senisest oluliselt paindlikumalt. Teiseks, me saame lõpuks tekitada olulise muudatuse, nii et turg saab hakata päriselt toimima. Saab hakata toimima! Siin oli üks mure veel. Ma ei mäleta, kes täpselt selle esile tõi, aga [see seisnes selles], et tootjavastutusorganisatsioonid lastakse turule. Sõbrad, jälle tuletan meelde – see on fakt –, et on kaks suurt Eesti jäätmekäitlusfirmat ja mõlemal on loodud – pane tähele! – MTÜ, mittetulundusühing, tootjavastutuse korraldamiseks. Kus siin konkurents on? Kuidas see saab toimida, kuidas see saab töötada? See ei saa töötada, sõbrad. Me peame looma tingimused, et tootjavastutusorganisatsioonid oleksid päriselt tootjate poolsed. Et need, kes päriselt pakendijäätmeid tekitavad, nende [jäätmete] eest ka vastutavad. Selles mõttes, sõbrad, on see eelnõu väga hea eelnõu. Lõpuks ometi me tuleme inimestele vastu. Seda, mitu autot hakkab sõitma järgi, otsustavad pakkujad. Turumajanduses jõuab pakkuja, ettevõtja, alati kõige tõhusama, kõige säästlikuma ja mõistlikuma lahenduseni. Sellepärast, kallid sõbrad, soovin meile optimismi, usku. Katsume seda eelnõu teha veel paremaks. Kui teil on häid ideid, ma olen kindel, et need võetakse vastu. Aga ärme võitle selle vastu niimoodi kirglikult, eks ole, et krohvi kukub. Tegelikult on meil vaja kord majja saada. Monopolism ei ole normaalsus. Aitäh teile!

Kui ma kuulen neid vahelehüüdeid, jääb mulle mulje, kallid sõbrad, et te saate kuskilt veel palka, mitte ainult siit majast! Jaa! Aga nüüd: täna selle eelnõuga kohalikud omavalitsused saavad esiteks endale vabamad käed. Ma juba ütlesin seda, aga ma rõhutan üle: saavad vabamad käed valida pakkujaid. Kui on võistlus, peab tulema õiglane hind. Nad saavad oma valikuid teha senisest oluliselt paindlikumalt. Teiseks, me saame lõpuks tekitada olulise muudatuse, nii et turg saab hakata päriselt toimima. Saab hakata toimima! Siin oli üks mure veel. Ma ei mäleta, kes täpselt selle esile tõi, aga [see seisnes selles], et tootjavastutusorganisatsioonid lastakse turule. Sõbrad, jälle tuletan meelde – see on fakt –, et on kaks suurt Eesti jäätmekäitlusfirmat ja mõlemal on loodud – pane tähele! – MTÜ, mittetulundusühing, tootjavastutuse korraldamiseks. Kus siin konkurents on? Kuidas see saab toimida, kuidas see saab töötada? See ei saa töötada, sõbrad. Me peame looma tingimused, et tootjavastutusorganisatsioonid oleksid päriselt tootjate poolsed. Et need, kes päriselt pakendijäätmeid tekitavad, nende [jäätmete] eest ka vastutavad. Selles mõttes, sõbrad, on see eelnõu väga hea eelnõu. Lõpuks ometi me tuleme inimestele vastu. Seda, mitu autot hakkab sõitma järgi, otsustavad pakkujad. Turumajanduses jõuab pakkuja, ettevõtja, alati kõige tõhusama, kõige säästlikuma, mõistlikuma lahenduseni. Sellepärast, kallid sõbrad, soovin meile optimismi, usku. Katsume seda eelnõu teha veel paremaks. Kui teil on häid ideid, ma olen kindel, et need võetakse vastu. Aga ärme võitle selle vastu niimoodi kirglikult, eks ole, et krohvi kukub. Tegelikult on meil vaja kord majja saada. Monopolism ei ole normaalsus. Aitäh teile!

Suur tänu teile, hea kolleeg, ettekande eest! Ja vabandan, kui teid saalist natukene liiga palju segati. Aga te natukene oma sõnavõtuga seda ka provotseerisite. Väike debatt on ikka lubatud. Kui see teinekord segab, andke märku, juhataja kohe sekkub. Seekord oli rohkem kui tavapäraselt, aga olgu peale. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tõde tuleb. Kui palju meil siis olmejäätmeid tekib? Siin visati õhku mitmeid väiteid, justkui jäätmeteke oleks vähenenud ja see on märk majanduse kehvast käekäigust. Kui nüüd päriselt numbritele otsa vaadata, siis tõepoolest, Eestis tekib 70% jäätmetest põlevkivitööstuses. Vaat seal on tõesti jäätmeteke vähenenud, sest põlevkivist toodetakse energiat vähem, kuna see on nii kallis, et pääseb turule harva. Olmejäätmeid, neid, millest räägib jäätmereform, mida me täna arutame, on üsna ühtlaselt tekkinud alates eelmisest majanduslangusest, sellele järgnenud tõusust. Ehk umbes aastast 2014 toodab igaüks meist umbes kilo olmejäätmeid päevas. Päris lihtne number meelde jätta. See on väikeste kõikumistega püsinud muutumatuna alates sellest ajast. Kõik, alates imikutest kuni kõige väärikamateni välja, toodavad keskmiselt sellise koguse jäätmeid. Nüüd mõned müüdid, mis tõesti on liikvel. Kas on mõtet jäätmeid liigiti koguda? Mulle tundub, et Eesti inimesed leiavad, et jah on, sest juba 63% neist ütleb, et jah, sorteerin. See [väide] kõlas ka siin saalis nii vasakult kui ka paremalt poolt pingiridadest. Selle üle on ainult hea meel. Aga tõepoolest, inimesed peavad saama kindluse, et see on mõttekas, et see on tasuv rahalises mõttes. Me oleme ju tegelikult näiteks nende pakendite eest, mida me ostame, juba poes tasunud, ja seda enam peabki olema motiveeriv see, et sellest pakendist, mille ma poest koju toon, saab uuesti toode, saab uuesti ressurss. Selle eest ei saagi küsida sama palju tasu kui selle eest, kui tõepoolest – keegi siin soovitas augu kaevata jäätmetele, aga seda vast enam keegi ei [tee] – viskan [kõik] lihtsalt ühte kotti. Loomulikult see võimalus ju jääb, aga sellega kaasneb ka pisut kõrgem arve. Kas see 15 eurot kuus versus 5 eurot kuus majapidamise kohta on piisavalt motiveeriv? Eks seda näitab aeg. Tõepoolest, hetkel veel on meil olmejäätmete ringlussevõtu määr Euroopa keskmisest pisut madalam. Meil võetakse umbes 38% olmejäätmetest ringlusse, Euroopa Liidus circa 48%. See tegelikult sõltub väga palju just ringlussevõtu võimekusest. Kas ettevõtjatel on olemas kindlus, et Eestisse on mõtet teha selliseid ettevõtmisi, mis aitavad meil oma olmejäätmeid uuesti ressursiks muuta? Praegu on kõik see, mida me ringlusse ei võta, ühiskonna jaoks kaduma läinud ressurss. Põletamisest, jah, me saame kätte teatud hulga energiat, aga siiski, eriti ladestamise puhul, ei ole ju mitte mingisugust positiivset mõju ühiskonnale. See peab olema. Seega, need käivad käsikäes: teadmine, et on mõtet sorteerida, et see on mõttekas nii rahalises mõttes kui ka sisulises mõttes, et ma tean, et kui mina teen omalt poolt kodus oma osa, siis pakuvad ka ettevõtjad sellele ressursile uue kasutuse. Nüüd, aruandluse digitaliseerimine. See on olnud selles valdkonnas suureks probleemiks, sellele on ka Riigikontroll korduvalt tähelepanu juhtinud. Me suudame väga paljusid asju teenustest digitaliseerida, oma aruandlust riigis, ja loomulikult suudame seda teha … Aitäh! Palun lisaaega. … ka jäätmete valdkonnas …

Kolm minutit.

… ja aidata sellega kaasa sellele, et ettevõtjad teavad, milline ressurss on tulemas ja milliseid investeeringuid on mõistlik teha. Lisaks on inimese vaatest muidugi ülioluline, et oleks teada, kuidas ikkagi Eestis sorteerimine käib. Lõputud vaidlused meenuvad ka oma tutvusringkonnas: kuhu see klaas ikkagi läheb, kas võib pakendisse panna või ei või? Ühel pool on nii, teisel pool on naa. Peale reformi elluviimist see enam nii ei peaks olema. Selged juhised: tiheasustuses kehtivad sellised põhimõtted, hajaasustuses teistsugused põhimõtted. Selge ja kindel süsteem, et ka sellised inimesed nagu ühistu esimehed oskaksid oma ühistutes seda vastutust kanda ja inimestele selgitada, kuhu tuleb millised jäätmed panna. Ma arvan, et see on tegelikult meile kõigile üks väga mõistlik ülesanne, sest natuke on see kõik ikkagi ka mõtteviisi küsimus. Me oleme elanud inimkonnana sellist väga lineaarset elu ja pole võib-olla suutnud toimida nii nagu ülejäänud loodus – väga ringselt. Ma loodan, et eri osapooled saavad selgema vastutuse, saavad selgemad õigused ja inimesel tõesti tekib motivatsioon teha oma osa. Ja muidugi on oluline – käsitlesime seda ka komisjonis – pakendite disain. Mina sorteerin juba aastaid ja alati, kui ma pakendikoti ära viin, ma mõtlen, kas me tõesti peame poest seda nii palju koju tooma ja kui suur osa sellest on ringlusse võetav. Aga seda on mõistlik lahendada Euroopa tasandil, sest tõepoolest, kaubad ju liiguvad väga palju riikide vahel. Aga kindlasti see reform teeb asjad selgemaks. Veel kord: juba 63%, kaks kolmandikku inimestest kogub liigiti. Ma arvan, et see [reform] aitab seda protsenti veelgi suurendada, aga veel enam, aitab kaasa sellele, et see, mida inimesed kokku koguvad, võetakse ja muudetakse uuesti ressursiks. Ehk oluline samm puhtama majanduse suunas ja muidugi ka tegelikult selgema ja parema aruandluse suunas. Me elame siiski ühiskonnas, kus andmed võiksid olla otsuste aluseks, ja see reform sisaldab väga olulise elemendina ka seda. Nii et kui on detaile, mida saame komisjonis teha paremaks, siis kindlasti teeme. Reformierakond kindlasti tervitab jäätmereformi. Aitäh!

Suur tänu teile! Hea kolleeg Vladimir Arhipov, teie nime mainiti, aga üksnes teie enda fraktsiooni poolses kõnes, mistõttu on see [sõnavõtusoov] minu jaoks tõlgendatav sellise subjektiivse eelisena, et saada lisa kolm minutit võrreldes teiste kolleegidega. Seetõttu ja kuna vastusõnavõtu andmine või mitteandmine on Riigikogu istungi juhataja voli, siis antud juhul ma seda ei anna. Väga vabandan, andke andeks. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 657 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks igati korrektselt Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa saadikurühmalt. Seda moodustist ma väga täpselt ei tea ja kollase raamatu järgi pole saadikurühmal isegi õigust seda teha, aga ma tõlgendan seda kui fraktsioonipoolset ettepanekut. Ma käsitlen seda antud juhul kui fraktsiooni poolt tehtud ettepanekut see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Võtan repliigi korras Helir-Valdor Seedri märkuse, mis on ilmselt sellesama märkuse kohta. Palun!

Suur tänu teile! Hea kolleeg Vladimir Arhipov, teie nime mainiti, aga üksnes teie enda fraktsiooni poolses kõnes, mistõttu on see [sõnavõtusoov] minu jaoks tõlgendatav sellise subjektiivse eelisena, et saada lisa kolm minutit võrreldes teiste kolleegidega. Seetõttu ja kuna vastusõnavõtu andmine või mitteandmine on Riigikogu istungi juhataja voli, siis antud juhul ma seda ei anna. Väga vabandan, andke andeks. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 657 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks igati korrektselt Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa saadikurühmalt. Seda moodustist ma väga täpselt ei tea ja kollase raamatu järgi pole saadikurühmal isegi õigust seda teha, aga ma tõlgendan seda kui fraktsiooni ettepanekut. Ma käsitlen seda antud juhul kui fraktsiooni tehtud ettepanekut see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Võtan repliigi korras Helir-Valdor Seedri märkuse, mis on ilmselt sellesama märkuse kohta. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mina olen selle käsikirjas kirjutanud teile. Ja ma juhin tähelepanu, et kodukord ei nõua üldse mingisuguste kirjalike lipikute saatmist juhatajatele, vaid piisab sellest, kui puldist kõneldakse. Aga meil on traditsioon, et me tahame kasutada seda nii-öelda bürokraatlikku teed ja me seda siiski teeme. Aga miks ma kirjutasin "saadikurühm"? Ma kirjutasin meelega "saadikurühm", sest ma olen seda meelt, et "saadikurühm" on eestikeelne sõna, mis võiks ka meil kodukorraseaduses olla, ja ma jään seda kasutama. Ma usun, et te saate sellest mõttest väga hästi aru.

Jaa, ma saan sellest mõttest, hea kolleeg, igati aru, aga kollane raamat räägib teist keelt. Selles mõttes me peame seda muutma. Te veate sõrmega väga täpselt kollasest raamatust järgi sõna tähenduse ja täpsusega. Kirjapanemine on tava, et oleks selge, mida keegi soovib. Ma arvan, et see ei ole liigne bürokraatia, sest tihtipeale on väga raske aru saada, mida täpselt puldist kõneledes taotletakse. Ja viimane protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma väga ei tahaks nõustuda selle teie tõlgendusega. Mina oma kõnes mainisin ära häid kolleege nii Isamaa fraktsioonist, Reformierakonna fraktsioonist kui ka Keskerakonna fraktsioonist. Neil kõigil oli pärast seda võimalus sõna võtta, kui oleks soovi olnud. Keskerakonna fraktsiooni liige avaldas oma soovi, kuna ma [nimetasin] teda oma kõnes, ja see kindlasti tuletas talle meelde, et see seaduseelnõu, mida me praegu menetleme, tekitab lisasurvet tarbijale suuruses 80 miljonit eurot.

Aitäh, hea kolleeg! Nüüd te juba hakkate oma sõnavõttu pidama, te rikute protseduurilise küsimuse [esitamise] reegleid. Head kolleegid, rohkem me protseduurilisi küsimusi ei võta. Veel kord: juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 657 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt laekunud ettepanek seaduseelnõu 657 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda ettepanekut hääletama. Selleks saalikutsung. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 657 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 2. juuli kell 16.